Laupäev, 31. mai 2008

Paralleele 1999. aastaga

Tänavu on mai ning juuni ilmad 1999. aasta omaga väga sarnased: ka siis püsis mais jahedus, kuid ilm läks juuni alguses soojaks ning jäigi. Kõige kuumem periood saabus 7. juunist ja kestis kuu keskpaigani ning maksimumiks mõõdeti Võrus 31,7°. Ainus erinevus, et tollal oli ilmastik käesolevast aastast palju markantsem. Kui 1999. aasta mais sadas lund ning viimane öökülm oli 1. juunil, siis nüüdseks on öökülmad läbi; ka ei sadanud sel aastal lund, kuigi lumekruupe paaril jahedal päeval siiski sadas. 1999. aastal võttis külm toomingaõied ning mai oli üks sajandi jahedamaid, kuid sel aastal tegid külmad vaid väiksemat kahju.
9 aasta eest järgnes kirjeldatud ilmasituatsioonile vahemereliselt soe suvi, kui uusi kõrgrõhualasid tekkis nagu võluväel ja kuumusega ei kaasnenud märkimisväärseid torme´, nagu suve lõppedes sünoptikud tõdesid. Selgi (2008.) aastal lubavad pikaajalised prognoosid sarnast suve (erinevus normist 1°, Läänemere keskosa kohal koguni 2°, mis on ennustuste kohta väga palju). Kui aga tuuled jäävad põhja, nagu juba pikemat aega on olnud, siis jahedusest (öösel) ei saa ilmselt tervel suvel päriselt lahti. Öö loetakse suvel külmaks, kui öösel on sooja vaid ühekohaline arv, kuigi päeval võib-olla sooja üle 20º. Näiteks 2003. aastal oli paaril päeval nii, et päevamaksimum 25°, öine miinimum 9°, mis kokkuvõttes ei ole soe ööpäev. Tõeline suvi hakkab siis, kui ööd on samuti soojad.
Nädalavahetusel kulmineerub soe umbes 25°, siis on ajutiselt küll jahedam, kuid soe kogub nädala keskpaigaks uuesti jõudu. Olulist sadu pole ette näha. Tõenäoliselt on lähiajal palju kiud-ja kiudkihtpilvi. Tuul puhub alguses edelast ja läänest, hiljem põhjast või kirdest.

Teisipäev, 27. mai 2008

Tsitaate gümnaasiumi bioloogiaõpikust

(Allikas: Bioloogia gümnaasiumile, 3. osa. Avita 2001)
  • Peatükist "Inimene - veel üks loom": Tsiviliseeritud inimesel on kombeks vastandada end loodusele, sealhulgas ka kõigile loomadele. See vastandamine põhineb peamiselt religioossetel uskumustel, mille kohaselt inimene on on jumala eriline hingestatud looming. Loomad, rääkimata juba teistest elusolenditest, on aga täiesti teistsugused - nad on loodud inimese vajaduste rahuldamiseks ja osalt ka karistuseks tema pattulangemise eest.
  • Peatükist "Inimorganismi üldiseloomustus": Inimesed kasutavad ruumi hoopis teistmoodi kui ahvid. Nad lähevad toiduotsingutele ühest kohast - kodust-, olgu elleks siis telklaager Aafrika savannis või luksuskorter New Yorgi kesklinnas. Kui päevatöö tehtud, pöörduvad nad koju tagasi. Kodukohas jagatakse, küpsetatakse ja töödeldakse toitu, seal valmistatakse tööriistu, sigitakse ja võetakse ette mitmesuguseid sotsiaalseid tegevusi.

Esmaspäev, 26. mai 2008

Esimene artikkel Horisondis (hindamisel)

Soe 2007/2008. aasta talv: ilmastik ja põhjused




Sarnaselt möödunud talvele eelnenud talvega oli sellegi talve algus väga soe: veel novembri alguses oli kohati Eestis 11º sooja. Sadas vihma, kuid suuremaid torme siiski polnud. 31. oktoobril esines koguni veel hilist konvektsiooni. Järsk muutus toimus 3. novembril, kui ilm külmenes küllaltki kiiresti. Juba 4. novembril oli lumi maas ja valitsesid vähesed külmakraadid. Mõnikord tuleb külm suure tormiga, kuid seetõttu tuuletult nii, et puudealused jäid veel lumeta.
Esimene lumi ei jää tavaliselt kauaks maha. Seegi kord ei püsinud talvehakatis kaua: juba 7. ja 8. novembril läks sulale, kuigi tasapisi. Siiski, küllaltki varajane ja korralik esimene külm (keskmisest 1-3 nädalat varem) andis lootust, et tulla võib vähemalt suusalumega talv, kuid kõik läks siiski teisiti.
Detsembri alguses oli ilm pilvine ning udune ja sula. Kuigi 1. detsembril oli päeval valdavalt 3°...8° külma, läks juba järgmisel päeval sajule ning sulale. Läänetsüklonid tõid uduse ilma, sooja kuni 7°, näiteks 6. detsembril Vilsandil. Ka jaanuaris oli ilm väga soe ning sadas enamasti vihma või lörtsi. 19. jaanuaril täheldati Soome lahel ka äikest. Veebruari maksimumid ulatusid 7,6°-ni (22.veebruar, Virtsu ja Pärnu) ning 2. kuupäeval täheldati mitmel pool äikest. Üldse oli talve jooksul vaid 3 suuremat külmalaimet, neist suurim jaanuari alguses, kuid lumeta, siis ulatus temperatuur kohati ka -17°-ni. Märts oli eelmiste kuudega sarnaselt soe, ainult lõpus tõi lõunatsüklon talve suurima lumesaju, mis oli talvele ühtlasi finaaliks.
Eesti kliimat mõjutavad kõige rohkem kaks tegurit: Euraasia manner ning Atlandi hoovused, mis muudavad meie kliima palju pehmemaks, kui ta muidu võiks olla. Kuna Eesti jääb üsna võrdselt kahe kliimatüübi – mandrilise ja merelise – vahele, siis vastavalt sellele on ilmastik vaheldusrikas ning aastad pole vennad. Küllaga paneme tähele, et mõned talved on soojemad kui teised. Suve puhul pole tähelepanekud nii ühesed, räägitakse küll põuasematest ja sajusematest aastatest, kuid rütm pole siiski nii märgatav. Nii sooja kui käreda talve põhjusi tuleb otsida Atlandi ookeanilt, täpsemalt – NAOlt.
NAO ehk Põhja-Atlandi ostsillatsioon on Islandi miinimumi
ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas. Inglise keeles on oskusmõiste North Atlantic oscillation, millest ka lühend. Kuigi püsiva madalrõhu paiknemiskohaks märgitakse õpikutes tavaliselt Islandi saar, millest miinimum ka nime saanud, paikneb selle kese tegelikult sageli Islandist lõuna pool või Gröönimaa läheduses. Ka Assoori maksimumi asukoht muutub ruumis ja ajas.
NAOd mõõdetakse indeksitega, mis võib-olla kas positiivne või negatiivne. Negatiivne indeks tähendab, et rõhkkonnad on tavalisest tugevamad ja läänetuuled tugevnevad, muutes ilmastiku niiskemaks. Kui nõrgeneb üks, siis teeb seda ka teine ning NAO indeks on negatiivne. Sel juhul pääseb mandriline õhk mõjule, sest õhuvoolud Atlandilt ei pääse enam nii kaugele põhja. Talv tuleb sel juhul suurema tõenäosusega külmem kui muidu, seda eriti Põhja-Euroopas.
NAO muutub tavaliselt periooditi, millega on seletatav ka soojade ja külmade talvede perioodiline esinemine, kuid indeks ei muutu siiski kindla rütmi alusel. Tsükkel ei võngu järsult, vaid pigem sujuvalt, mistõttu väga soojade talvede vahel üldjuhul pole käredat talve ja vastupidi. Viimane väga soojade talvede seeria oli 1980. lõpus ja järgmise kümnendi alul, kui registreeriti ka palju uusi soojarekordeid. Külmemad talved oli 1990. lõpus, siis olid mõned soojad talved järjest ja järgnesid taas külmad talved. Paistab, et on juba uus soojade talvede rida. Ka NAO on vastavalt sellele positiivne olnud, sest talvede temperatuurirežiim ja NAO indeksi väärtus korreleeruvad hästi.
Juuresolev joonis näitab konkreetsel juhul positiivse indeksiga NAOd, mis tähendab, et rõhkkonnad on hästi välja kujunenud ning see toob Põhja-Euroopasse pehmema õhu ja niisked ilmad. Üheks põhjuseks, mis rõhkkonnad just nii kujunevad, on ookeani veetemperatuur: Floridast idas on Sargasso mere temperatuur normist kõrgem ning Aafrika läänerannikul külmem. Negatiivse NAO indeksi korral on olukord vastupidine.
Kuna NAO on oma olemuselt kaugmõju ülekandev protsess ning väga suure ulatusega, siis võib arvata, et ta mõjutab suures osas vähemalt kogu põhjapoolkera kliimat, kui mitte terve planeedi oma. Võib väita ka vastupidist, et teised suure ulatusega tegurid, näiteks ENSO või hoovuste tugevuse muutumine või ümberpaiknemine mõjutavad ja kujundavad NAOd. NAO ei mõjuta suuresti ainult Euroopa, vaid ka Põhja-Ameerika kliimat: kui ostsillatsioon on plussfaasis, siis on Põhja-Ameerika idaosas keskmisest kõrgem temperatuur ja vastupidi. NAO indeks korreleerub hästi ka teraviljade saagikuse, tormide hulgaga Euroopas ja vee-elustiku paiknemise ning hulgaga Põhja-Atlandis.
Eelnevast selgub, et käesoleva talve keskmisest kõrgema temperatuuri põhjusi tuleb otsida kaugmõjudest, näiteks NAOst. Ühe võimaluse olukorra selgitamiseks pakun veel välja. Nii Eesti kui ka üldse suurema osa Euroopa ilmastik kujuneb välja eelkõige Mehhiko lahel, sest sealt saab alguse soe Golfi hoovus, mille mõju meie kliimale on vaieldamatu. Mehhiko lahelt saavad alguse paljud tsüklonid, mis mõjutavad Euroopa kliimat. Mõnikord harva on nendeks orkaanide jäänused.
Orkaanid on võimsad atmosfääri pöörised, mis kujutavad endast sarnaselt NAOle regioonide kaugmõju ülekande protsessi, sest orkaanidel on suur tähtsus planeedi soojustsirkulatsioonis. Võib tähele panna, et kui Atlandil on olnud aktiivne orkaaniaasta, siis on talved Põhja-Euroopas normaalsed või pigem külmad. Nõrga orkaaniaasta korral on talved pigem pehmed. Selgi aastal tundub, et sooja talvega on seotud Atlandi ookeani küllaltki tagasihoidlik orkaanihooaeg. Kõik on omavahel seotud!

Esmaspäev, 19. mai 2008

Veider uudis Postimehe Online´s

Postimehe Online´s aadressil http://ilm.postimees.ee/?r=115&id=15196 on imelik ilmauudis. Olgu see siinkohal täies mahus ära toodud. Tähelepanuväärivad kohad on punasega.


Eestit tabasid äikese- ja rahehood
19.05.2008 01:22

Majade aknaklaase üleeile ja eile värisema pannud äike hoonetesse sisse ei löönud ja puid maha ei murdnud.
Päästeameti pressiesindaja Rain Porssi sõnul möödus nädalavahetus rahulikult ja äikesest põhjustatud õnnetuste pärast päästetöötajatel väljakutseid ei olnud.
Seevastu põhjustasid külmad õhuvoolud üleeile ja eile üle Eesti tugevaid rahesadusid. Terade läbimõõt oli kohati kuni üks sentimeeter. Mõnel pool, näiteks Harjumaal Saku vallas, olid autojuhid sunnitud tee ääres kinni pidama, sest tugevad rahehood segasid nähtavust.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi sünoptiku Svetlana Maslova sõnul jätkuvad nii vihma- kui rahesajud ka sellel nädalal ning päikesepaistelist ilma eriti ei tule. «Kõige suurem vihmavõimalus on reedel,» rääkis ta.
Soojemad päevad on järgmise nädala keskel, kui sooja võib päeval tulla 16–17 kraadi. «Hiljem aga on jälle jahedam, sest puhub tugev kirdetuul,» ütles Maslova. Ülejäänud päevadel jääb temperatuur sünoptiku ennustusel kaheksa ja kolmeteistkümne soojakraadi vahele.
Samuti on eeloleval nädalal oodata kerget öökülma, kui homme ja ülehomme öösel võib temperatuur langeda kuni kahe külmakraadini.

Eile, see on 18. mail. Äikest oli siis ainult Eesti kõige kagupoolsemas nurgas, sellega kaasnes tugev vihm, kuid ilmselt mitte rahe ja äikegi oli nõrguke. Kui äike on lähedane, võib ka nõrk pikne majad värisema panna.

Külmad õhuvoolud üleeile. Eks rahet maa peale toovad laskuvad õhuvoolud on küll jahedad, kuid see väljend õhumassi advektsiooni (horisontaalne vahetus) kohta on antud juhul vähemalt ebaselge või kaheldava väärtusega. Tegemist oli sooja frondi äikesega, jahe oli ainult hommikul ning valitses tuulevaikus või nõrk tuul, seda ka järgmisel päeval.

Tugevad nähtavust halvendavad rahehood. Tõenäoliselt jäid autojuhid seisma, et mitte klaase rahel purustada (suur kiirus, suur löögivõime) ning pigem oli sadu vihma kui rahena nii tugev (tõsi küll, natuke teisiti võis olla ida pool, kuid sealtki ei olnud infot tugevatest rahesadudest.

Rahesajud sel nädalal. Tõenäoliselt on nädal kuiv või tuleb ainult väga vähe vihma, sedagi nädala alul, seega on päikesepaistet palju.

Soojus. Nädala jooksul muutuvad ilmad soojemaks, kuigi öökülma võimalus püsib. Üldse jääb uudisest ebaselgeks, millal ja kui palju on sooja.

Kõigile head kriitikameelt ning skepsist!

Laupäev, 17. mai 2008

Äike 17. mail

Kahjuks ei võimalda blogi head vormingut.
17. mail oli äikest, mis tekkis üsna oodatult, sest esiteks meteoroloogiline situatsioon oli sobiv ning teiseks olid juba sama päeva hommikul ning lõunal äikese lähenemise tunnused selgelt olemas. Järgnevalt ülevaade toimunust.
Sünoptiline taust
Lõuna-Rootsi kohalt liikus väike ja nõrgenev madalrõhulohk üle Eesti ja Soome lahe, mis liitus lõunapoolsema tsükloniga. Eestile lähenes lõuna-ja edela poolt libamisi soe front, mis liikuski hommiku ja päeva jooksul tasapisi üle Eesti. Eesti sattus tsükloni sooja sektorisse. Äike tekkis frondi põhjaservas ning ka Eesti lõunapiiril.
Enne äikest
Vaatluskoht: Laitse, Harjumaa.
Hommikul paistis päike ning üht järjekordset külma ööd tõusis temperatuur mõõduka kiirusega 12°-ni. Taevas kattus siiski õige kiiresti kiht-ja kihtrünkpilvedega (Sc translucidus) kl 10-ks. Ilm oli tuuline (idatuul) ja jahe, kuid niiskus suurenes tasapisi (hommikul vaatluskohas ainult 37%). Tavaliselt eelneb frontaalsele äikesele mitmel tasandil kihtpilved, mis ei liigu tuulega samas suunas, vaid küllaltki suure nurga all. Antud päevalgi olid need tingimused täidetud (pilvekihte oli 5 ja tuul idast, kuid madalad pilved tulid kagust ja keskkihi pilved edelast), samal ajal temperatuur tõusis. Umbes kl 14 sadas kerget hoovihma ning pilved muutusid mühklikumaks.
Laitse taevas kl 15:44. Näha on vähemalt 3 tasandil pilvi: madalamad tumedad liiguvad vasakul paremale, kuid paremal ülal olevad pilved liiguvad pildi keskel oleva puu suunast. Tuul oli selja tagant.



Taevas oli muutunud valkjamaks ning tuul nõrgenes. Kuna päike tuli välja, siis andis seegi tõuke lisasoojenemisele. Umbes kl 17 ilmusid kaabukujulised pilved ning edelasse tõusis sinkjas pilvemass.
Edelast läheneb tume pilvemassiiv. Pilvetipud on maskeeritud teiste pilvedega.















Äikese kulg
Pilvemassi tippe polnud näha, see piirkond oli kaetud osaliselt jäätunud kõrgkihtpilvedega. Alus oli äikesepilvele iseloomulikult sinakas ja pilveservad pruunikad. Kl 17.40 kattus taevas kiiresti kogu pilvega ning tuul vaibus. Pilve alaküljel olid vihmakonksud (vt eelmine postitus). Hakkas sadama kerget vihma ning pilvesügavuses müristas küllaltki sageli, kuid nõrgalt. Mingil määral meenutas müristamine praginat, kuid siiski vähe.
Vaade edelasse ja läände kl 17:37. Vihmakonksud on aimatavad ebaühtlusena (varjutab vihm). Sealt oli kuulda esimesi müristamisi.










Kohe-kohe oli algamas suvilast ärasõit autoga. Autosse jõudes hakkas ka rahet sadama. Seda tuli pilveservast. Mõned terad jõudsin enne lõplikku lahkumist ära mõõta: suurim 7 mm läbimõõdus. Edasi oli sõit Tallinnasse. Kuna auto kiirus oli pilvekiirusega Haapsalu mnt-l enam-vähem võrdne, siis püsis pilv otse peakohal. Aeg-ajalt oli näha violetseid välke. Pärnu mnt-l jõuti pilvest ette ning Tallinnasse jõudes alles pilv hakkas kohale jõudma. Eemal edelas ja lõunas sähvisid välgud. Kl oli 18.20.
Tallinn. Läänetaevas kl 18:20. Näha on uduste vihmakonksudega taevast. Äikesepilved on iseloomuliku kollaka või pruunika varjundiga.







Edelataevas kl 18:23. Hetk tagasi lõi välku.









Edelataevas kl 18:30. Pilve kese on peakohal. Enamik välke jäävad kas veel napilt edelas-lõunas või samuti otse seniidis.






Sama koht kl 18:35. Vasakul on näha pilve kõige ägedam ja aktiivsem osa, kus hakkas põhiliselt välku lööma ning kus võis olla rahet ja pilvetipp kasvas kiiresti kõrgustesse.









Müristas ja aja jooksul rullus pilv üle taeva. Sadas nõrgalt vihma ning valitses tuulevaikus. Mõned välgud olid üsna pea kohal ja lähedased (kaugus umbes 500 m, arvestades välgusähvatust ja heli kiiruse levikut), kuid müristamine oli nõrk. Kl 19-ks taandus pilv kirdesse, kuid pilveserv andis võrdlemisi mõõduka tugevusega ja jämedat hoovihma. Rahet polnud.
Idataevas kl 18:50. Pilvemass taandub kirdesse. Nõrgalt paistab päike.








Pärast äikest
Äikese ajal langes temperauur 12° ning äikese lahkudes tekkis nõrk idatuul. Taevas püsisid väga mitmesuguse kujuga nii rünksaju-kui kiudpilved. Müristamist oli veel kuni pool tundi pärast äikese lahkumist kuulda. Kogu aja oli pilvetipp varjatud kas kõrgkiht-või kiudkihtpilvedega (tüüpiline frontaaläikeste puhul).
Pilveserv kagutaevas kl 19:01.











Kirdetaevas kl 19:06. Näha on äikesepilve kihiline ehitus või pilveelemendid.








KL 19:18. See on pilve kiiesti arenev lõunaserv. Reegel on selline, et äikesepilv kasvab lõunast põhja (lõunapoolkeral ümberpöördult) ehk pilve aktiivne ots osutab äikeserikkamate piirkondade poole.



Lõunataevas kl 20:35. Taas üks arenev rünk, mis andis küll vihma, ent oli äikeseta. Tegemist on Cumulonimbus velumiga: pilve tipp on mähkunud kaabu-või kaarekujulisse pilveloori, see viitab väga tugevatele tõusuvooludele.





KL 20:41. Pilve tipp on mattunud madalamatesse pilvedesse (Sc translucidus) ja on iseloomuliku varjundiga, meenutades veidi sellega frondiäikest, ent katab palju väiksemat maa-ala. Äikest polnud.

Neljapäev, 15. mai 2008

Suur äike

Täiendatud kl 18
15. mail on ühe tugeva äikese aastapäev, kui 2007. a mais liikus üle Eesti tugev äike ühes rahesajuga. Tegemist oli hommikuse lausäikesega ning otsene mõjuala ulatus Kesk-Eestini. Suurem osa Eestist oli kaetud kihtsaju-või kihtpilvedega ning sadas kerget vihma. Tuul oli nõrk ja muutlik või kagust ning sooja 11-16°.
Juba varahommikul kl 5-6 liikusid mõned äikesed üle Lõuna-Eesti. Eriti tugev äikesekolle liikus kl 9-12 ajal edelast kirdesse ning hääbus pärastlõunal.
See äike paistis silma mitme asjaoluga. Äikese ajal hämardus ilm nii palju, et vaja oli toas tuled süüdata ning kohati hakkas põlema tänavavalgustus. Huvitav on seegi, et äikesetugevust hinnati kõigest mõõduka kuni tugevani (seega ei pruugi pilve põhjustatud hämarus olla otseses seoses äikese tugevusega). Äikesega kaasnes väga tugev vihm ja jäme rahe, mis põhjustas palju purustusi. Inimesed kommenteerisid, et nii tugevat äikest nii varasel ajal nad polegi kunagi kohanud. Märkimist väärib veel äikese hommikune esinemine.
Ise olin sel ajal Aegviidus puid klassiga istutamas. Annan nii täpse kirjelduse, kui mäletan. Hommikul kl 9 algaski sõit Aegviitu. Ilm oli kihtpilves ning sadas nõrka vihma. Tuult praktiliselt polnud, oli vaid nõrk kaguvool ja sooja peaaegu 14°. Pilved olid sinakad, kuid heledad, mis viitas sellele, et nad olid üsna õhukesed, ja aluse poolest ebaühtlased. Täpselt samasugune oli ilm kuni sihtpunktini.
Kohale jõudsime umbes kl 10. Sadas ükskuid jämedaid vihmapiisku. Taevas hakkas muutuma: pilved olid äikeseks soodsad. Mida see tähendab, on soodsad äikesteks? Pilved, mis kaasnevad äikesega ja mis lihtsalt vihmaga, on järsult erinevad.
Äikese ajal ei ole madalaid fractonimbuseid, mis kaasnevad lausvihmaga (sajune ja hall sügistaevas!) või on neid üksikuid; mõnikord on taevas palju väikeseid pilvekuhilaid või on muidu halli taeva taustal konksutaolised pilved (rahvas kutsub neid vihmakonksudeks). Äikesepilv ise muudab kihtpilvemassi tooni (tavaliselt väevustooniks kas teatud sina või hallikaskollane, kuid õigete toonide eristamine nõuab väga palju kogemusi), sest lausäikesed (kaasnevad madalrõhuga) on enamasti maskeeritud ühtlase kihtpilvemassi sisse ja neid muidu ei näe ega saa nende olemasolust aimu, kui ei uuri pilvede täpset tooni ja kaaspilvi.
Edelast alates kadusid madalad kihtpilved ning need muutusid ühtlaseks, aga kõrgemaks. Samast ilmakaarest tõusis mingi sujuv serv üles, mis edaspidi sulas üldise pilvemassiga kokku. Lühikese aja jooksul kattus taevas pilvekonksudega, millest eespool oli juba juttu. Neid oli palju, hallika värvusega, kuid tumedamad pilvemassist, ja pisut poolkuukujulised. Mõned moodustasid omavahel riste.
Umbes pool 11 oli edelast väga nõrka mürinat kuulda. Varsti oli juba iga minuti järel müristamisi kuulda, kuid need olid erakordselt kumisevad, madalad või rasked, kuid lühiajalised. Ilm muutus hämaramaks ja sadu tugevnes väga aeglaselt. Huvitav on seegi, et mõned praginad ulatusid justkui üle pea ette, tekitades mõnes inimeses mulje, et äike on põhjas. Selliseid praginaid oli 3 tükki. Vahemärkuseks, et praginaid võis kuulda ka 22. augusti hommikul idas, kui Helsinki kohale liikus võimas sooja frondi äike. Enne kl 11 olid müristamised kaugemad ning lakkasid siis hoopiski. Tööd oli hämaruses raske teha, sest enam ei näinud, kuhu astuda, kuigi peagi oli südapäev käes. Lõpuks kadus kõik ida poole ning taastus hommikune olukord ja päevavalgus. Tõsistest äikest ja kahjustustest kuulsin alles õhtul.
Mida kõigest sellest arvata ja järeldada? Nii see kui ka 2007. aasta augusti äikesed olid sooja frondi äikesed. Mõlemal juhul oli kuulda praginaid, mis viitab võimsale elektriväljale. Vihmapiisad on suured ning ilm muutub äärmiselt hämaraks (ka Soomes augustis) ja müristamised on väga tugevad, rasked. Sooja frondi äikesed on tavaliselt maskeeritud ning need pilved tunneb ära väga selgetest äikese kaaspilvedest või varjunditest.

Kolmapäev, 14. mai 2008

Tabamata ime

14. mail juhtus Peterburis äärmiselt harv sündmus - äike ja lumi üheskoos, kusjuures on juba mai keskpaik!
Nähtus algas pärastlõunal, kui taevas läks pilve ning linna tabas tihe lumesadu. Kuna sooja oli kuni 7°, siis sulas sadanud lumi kohe ära. Küllaga tekitas ootamatu sadu liiklusest segadust. Linna põhjaosas täheldati välke.
Uurides satelliidipilte, võib arvata, et tegemist oli tõelise äikesega, sest pilvetipud ulatusid väga kõrgele ning pilv oli piisavalt hästi arenenud. Päeva jooksul sadas linnas korduvalt arvukatest rünksajupilvedest peamiselt lund, kuid saju alguses ka vihma.
Ilm päeva jooksul Peterburis:

Teisipäev, 13. mai 2008

Päev ja ilm 13. mail

13. mai nagu teisedki päevad oli üsna tavaline, aga ka huvitav. Õhtupoolikul oli meeldiv käik parima sõbraga loomaaias, kus Turovski korraldas TLÜ üliõpilastele väliloengu. Tõsi küll, loengu ajal oli ilm küllaltki jahe ja tuuline, kuid eks selle asemel oli hea tuju ning huvitav jutt. Teemaks oli lõimetishoole, kuid põhiliselt räägiti ikkagi üldist ja muud.
Märkimisväärne ilma puhul on asjaolu, et vaatamata väga külmale ilmale pole taevas säravsinine, vaid kergelt valkjas. Põhjus on teadmata, kuid võib oletada tropopausi või selle aluse suuremat niiskusesisaldust. Õhtul, seega loengu ajal, ilmusid põhja-ja loodevoolus mitmesuguse huvitava välimusega pilvi. Kiudpilved meenutasid pisut kalaskeletti või kassiküüniseid, rünkpilvedel olid sajujooned all. Selgus, et Lõuna-Soomes sadas umbes kell 18 lund. Need sajujoonedki oli lumi, kuid mis aurustus tugevas tuules ja kuivas õhus enne maapinnale jõudmist. 1,5 km kõrgusel on talvine -7°...-9° isoterm. Nädalavahetusel on ilm palju soojem, kuid ilmselt enne uut soojenemist järgmisel nädalal on vahepeal oodata ikkagi vähemlt kahepäevast jahedust.

Esmaspäev, 12. mai 2008

llma muutumise seos sademete ja temperatuuri muutumise iseloomuga

Väärtuslikku infot tulevase illma kohta annavad meile sademed ning temperatuur.
Pilved on alati seotud tõusva õhuga. Kui taevarannale ilmuvad rünkpilved, siis on õhu tõus tormilisem, kui aga pealtnäha malbed kiht- või kihtrünkpilved, siis tõuseb õhk suurel maa-alal ainult veidi. Tsükloni soojas sektoris on soojal aastaajal tavaliselt ilus ilm, sest soe õhk ise enam ei tõuse. Niisiis, tõusta saab (ümbritsevast) soojem õhk, seega on tavaliselt ka õhutemperatuur maapinna lähedastes õhukihtides kõrgem (tõsi küll, vahel on soe õhk jaheda vahel, näiteks inversioonikihi või oklusioonifrondi puhul). Kui aga õhk on jahe või külm, siis on ta tihedam ja kuivem ega kipu tekitama pilvi, rääkimata sademete põhjustamisest.
Sademete puhul on vaja jälgida intensiivsust, pidevust ja sajuelementide (vihmapiisad, lumehelbed, lörtsiräitsakad) mõõtmeid. Turbulentses õhumassis (külm ja soe segunevad, front, selle üleminekul ilm paraneb) on soodsad tingimused suuremateks sajuelementideks elektrilaengu tõttu ning sajuhoogudeks. Ühtlane sadu näitab ühtlast pilvemassi ja järelikult sarnase ilma jätkumist, vastupidine olukord on hoogsaju puhul.
Ilm muutub eespool öeldule tuginedes järgmiselt.
a) Ilm läheb ilusaks
  • Jahenemine. Temperatuurilangus on sademete lakkamise väga kindel tunnus. Mida enam temp. langeb, seda kindlamini sadu lakkab.
  • Kui sajuse ilmaga muutub sadu hootiseks ja tugevamaks, on ilma paranemist oodata.
  • Pilved rebenevad või muutuvad ebaühtlaseks ning kaovad järk-järgult.
  • Tuul hakkab puhuma loodest või põhjast.

b) Ilm püsib

  • Hea ilma korral on päeval taevas vähe või mõõdukalt kiudpilvi või tekivad ilmetud rünkpilved. Kui kiudpilved on erakordselt kenad ja korrapärased, on oodata äikest või tormi (Ci vertebratus; ~ floccus).
  • Temperatuurigraafik meenutab mõhnastikku (öö ja päev omavahel).
  • Udu (enamasti öösel, talvel ka päeval, sageli siis sooja sektori tunnus, muide udu on vahel sademed, sest pilvepiisad langevad aegmööda maapinnale).
  • Pilvisus on ühtlane ja sadu kestev.

c) Ebapüsiv või äike

  • Rünkpilvede tormiline areng.
  • Need ilmuvad vara, sageli enne 10. Kui pilved tulevad mere poolt, kaotab tunnus oma jõu.
  • Pärast sajuhoogu või äikest temperatuur püsib (siis on uut oodata).
  • Taevas säilivad rünkpilved (näiteks pärast päikeseloojangut)

Pühapäev, 11. mai 2008

Mõraseid mõtteid

Kas ainult? Järgnevalt mitmesuguseid huvitavaid lauseid, mis on õpilaste kirjanditest, kirjandusest ja ajakirjandusest välja otsitud.
  • Kiupilved ise on vägagi nagu virga, sest nad pole midagi enamat kui jääkristallide virga. Ehkki seetõttu oleks tautoloogiline öelda, et virga langeb kiudpilvedest.
  • Seetõttu on vähenenud sündivus, tehakse rohkem aborte ja ka lahutuste arv ületab Eestis mitmeid kordi abielude registreerimisi.
  • Leiutatakse ju igasuguseid "vidinaid" ja "monstrume", mida võib-olla ei lähegi vaja. Miks ei tehta rohkem looduspuhastusseadmeid, mis võimaldaksid maailma puhtamana hoida? Saage aru loodus on osake meist. Sellised probleemid tiirlevad praegu meie ümber ja ootavad aitamist.
  • Samas sõna "armastus" ei tohiks muutuda käibefraasiks. Kui seda avaldatakse nii söögi alla, peale, kui ka vahepeal, kaob igasugune efekt.
  • Tihtipeale peab tilluke olend lausa ootama, et keegi talle midagi söögipoolit annaks, kui nii karm see asi ka ei ole, siis vähemalt 1-toalises umbses korteris kükitama ja mõtlema, et kas täna pääsen ma välja jalutama või ei.
  • Me ei ole saavutanud selle iseseisvusega mitte midagi. Mõtelge, kui palju me saime tol ajal ära teha. Riigil oli raha kui muda. Keegi ei jäänud ilma. Eestis ehitati pidevalt midagi uut ja huvitavat, kuid mis kahjuks 1991. a. tuhandeks killuks purunes.
  • Igal inimesel on oma ideaalid ning ideaalid on enamasti ikka kaunid. Kuid milleks üldse ideaale luua ja kellele neid ideaale luua? Ideaale saab luua nii endale, nende poole püüdlemiseks kui ka teistele. Kuid milleks? Karm reaalsus purustab ja hävitab need ideaalid lõpuks ikkagi, karm reaalsus ongi elu ise.
  • Arvan, et nii naine kui mees peavad üksteisele toeks olema ja kindlasti oma rõõme ja muresid jagama. Eks vaja naine rohkem seda hellust ja hoolitsust. Ta soovib olla mehe poolt tehtud komplimentide ja õrnuste ohver. Kuid kas Andres tegi neid?
  • Eestluse üheks peamiseks elujõu allikaks võib pidada, praegu umbes 1,5 miljoni suurust inimkonda, kes suhtlevad omavahel eesti keeles, mis on kuulutatud ka Eesti riigikeeleks.
  • Kuid oma vanaduse päevil, mil ta juba oli Taevaisaga lepitust teinud, tõdes, et inimene ei ole Jumala käes midagi muud kui tööriist, labidas, kelle abil Ta teeb kõike nii, nagu Tema heaks arvab.
  • (arengumaade elanike kohta) Nad elavad üks päev korraga ja ei vaevu oma väikest aju pingutamast.
  • Napoleon tegutses oma sõjaretkedel väga elegantselt, kindlasti ta teadis, et kord saab kõigest ajalugu.
  • Ta oli üliõnnelik ja soovis tütart kallistada. Seda takistas aga nende vahele jäänud aknatrellid. Ta võttis kivid ja lõi sellega paar korda vasu trelle, mis ka lõpuks purunesid.
  • Olen kindel, et kui praegu kelleltki küsida, kas ta sellisena Eesti Vabariiki ettekujutas, vastavad kõik, et ei kujutanud. Inimesed lõid endale kujutuse ilusast puhtast ja vaiksest iseseisvat riigist. Iseseisvus meil ju on, aga kus on puhtus ja vaikus. On ju küll tore vaadata, et tänavatel sõidavad välismaised autod ja arhitektuur uueneb, kuid milleks meile seda vaja, kui nüüd unistame keskkonnasõbralikkusest.
  • Eestimaa on kodumaa, kus olen kasvand üles. Maa sa oled kristalne allikvesi, kuldne vill ning mulle väga püha. Allikaks on maa, kus kilgatakse ja nutetakse, sünnitakse ja suretakse. Need oleme meie, eestlased, kes on maksnud räiget hinda oma kodumaa ning puhta eesti keele eest.

Kommentaariks veel nii palju, et sellised laused rikastavad nii keelekasutust kui ka muudavad ja annavad mõtteid juurde.

Sõnad, mis meeldivad

Eesti keel on rikas mitmesugustest sõnadest. Mõned näited, mis tulid kohe meelde.
  • regress
  • melioratsioon
  • litootos (eitusjaatus)
  • vox populi
  • maare
  • nubuk
  • kumõss
  • anoomia
  • planetesimaal
  • skalaarväli
  • simulaakrum
  • ulm
  • eosleheke
  • imehuvitav
  • eukarüoot
  • vojevoodkond
  • türbel
  • eksklaav
  • tautoloogia
  • obsidiaan
  • proletariaat
  • abderiit jne

Neljapäev, 8. mai 2008

Hinnang äikeseuurimusele

8. mail 2008 osalesin Teaduste Akadeemias Archimedese teadustööde konkursi uurimuste autasustamisel. Huvitavaid töid oli palju, kuid suur huvi tekkis äikeseuurimuse saatuse vastu ning mida komisjon sellest arvas.
Mulle selgitati järgmist. Arvamus tööst oli negatiivne. Kõige tähtsam põhjus oli selles, et tõenäoliselt puudub sellel tööl tulevik, sellist tööd pole kellelegi vaja. Ette heideti ka metoodika nõrkust. Küsimused olid koostatud juhuslikult ja subjektiivselt, samal ajal, kui enamikes teistes uurimustes oldi pikalt ja põhjalikult arutletud, miks just selline küsimus ning kuidas tuleks seda küsimust esitada ja millised on tõenäolised tagajärjed.
Selgus, et sel konkursil ei hinnata mitte küsimuse ainulaadsust, vaid auhinnad anti eelkõige neile, kel oli metoodika nõuetekohaselt või paremini välja töötatud. Ainus tugev külg, mida mu töö kohta öeldi, oli see, et mõte on täiesti ainulaadne. Mingil määral kiideti sedagi, et on suur töö ära tehtud, aga töö jätkusuutlikust arvestades kaotab see tähtsuse.

Kas inimesed vajavad sõprust? Parim sõber

Tegemist peaks olema aktuaalse teemaga. Sageli võib lugeda, et selle inimeseta ei saaks hakkama või et ma ei tea, mida teeksin, kui teda poleks. Jutt käib siis sõpradest. Kas tõepoolest on ikka sellistel väidetel tõepõhi all või inimestele ainult meeldib nii mõelda?
Allikmaterjale on suhteliselt palju, mida uurida ja kust järeldusi teha, kaasa arvatud silmast-silma vestlused inimestega. Analüüs näitab, et asi pole mitte sõpruses, vaid inimese sotsiaalses loomuses. Inimene vajab teist inimest teadmiseks, et ta pole üksi, aga ka suhtlemiseks. Sõprus on lihtsalt üks sotsialiseerumise väljund, mis võib realiseeruda nii parimas sõpruses, mis ei tähenda sugugi lähedust, kui ka lihtsalt tutvuses. Sellest johtuvalt ilmselt ei vaja inimesed sõpru, kuid neile meeldib nii mõelda.
Teine küsimus on parima sõpruse olemuses. Sageli öeldakse, et kunagi olime nii head sõbrad või saime nii hästi läbi, kuid kahju, et see enam see pole nii. Imestama paneb, et sel juhul pole isegi püütud kontakteeruda, rääkimata ühistegevustest. Seega peame otsima antud juhul põhjusi jällegi inimeste mõtlemistest: järelikult on sageli parim sõprus hoopiski mõte!
Kas parimad sõbrad on ka lähedased? Selgub, et ilmselt mitte alati. Sõprusi on laias laastus kahte tüüpi: tunnetepõhine ja huvipõhine (võib öelda ka huumori-või tegevuspõhine) sõprus. Püsivam on teine tüüp. Esimene tüüp on enam levinud tüdrukte/naiste hulgas ja eriti kuni puberteedieani. Hiljem muutub inimene pragmaatilisemaks ja tunded kaovad või pole enam igal juhul esiplaanil. Võib arvata, et kui sõprus on tunnetepõhine, siis ilmselt on loodud soodsam pind usalduseks ja seega õpitakse teineteist paremini tundma. Vahetevahel tunded hoopiski blokeerivad usalduse arengut ning sel juhul kujuneb küllaltki omapärane olukord: tahetakse küll palju koos olla, kuid vaikitakse või räägitakse tühjast-tähjast. Näeme, et enamasti on tunnetel põhinevad parimad sõbrad lähedased, kuid mitte alati. Hoopsiki vähem tuleb ette lähedust siis, kui sõprus on kokku liimitud muul viisil, näiteks huumoriga. Muidugi ei välista see, et lähedus ei võiks tekkida.
Märkus küsimuse kohta, kas tunnetepõhine sõprus poiste/meeste vahel on kahtlane või mitte. Kuna kogemusi ja ettekujutust pole olnud, tuleb appi võtta taaskord loogika. Eespool juba öeldi, et tunnetepõhist sõprust tuleb rohkem ette lapseeas. Ilmselt on asi selles, et lapsed ei oska hinnata, mida nad näevad või tunnevad. Seega pole põhjust oletada, et nad võiksid osata võtta seisukohta või vähemalt ei ole see tõenäoliselt adekvaatne. Kõigest sellest järeldub, et vähemalt lapseeas on tegemist loomuliku arenguga ning alusetu oleks mõelda, et tegemist võiks olla millegi kahtlasega. Täiskasvanueas öeldakse tunnetepõhise sõbra kohta "südamesõber" või tänatakse teist inimest olemasolu või toe eest. Ka sellisel juhul ei ole põhjust oletada, et miski on korrast ära. Järelikult tunnetepõhine sõprus meeste vahel võib samuti olla täiesti normaalne ja ühiskonna poolt aktsepteeritav.

Kolmapäev, 7. mai 2008

Inglise keele eksam

Inglise keele eksamiga on sel aastal palju probleeme. Jutt puudutab eelkõige kirjalikku eksamiosa. Teiste osaoskuste kontrollimisega võis rahule jääda - kirjutamine ning suuline olid võrreldava tasemega möödunud aastatega, kuid mitte selle vahepealsega.
Probleem kujunes välja juba kuulamisosaga. Seal oli üheks sisselugejaks keegi austraalialane. Tema aktsendi esiletulemist isegi tunnistati eksamikeskusest, aga telefonikõnes kellegagi (rääkis üks töötaja peaspetsialisti asemel, sest too oli nagu maa alla vajunud) öeldi kohe, et ainult 3 % kõneleb standartkeelt, seega kust me peaksime neid võtma? Teine probleem oli liigse eristusvõime eeldamine. Üks kuulamisülesanne käsitles reise ning vaja oli täpselt eristada kellaaegu. See on samuti ülepingutatud, sest vaja oli emakeelt kõnelejaga väärilist akustilist eristustaset.
Kõige probleemsemad olid infootsimine ning kirjandusliku tekstiga ülesanded. Arusaamatu on see, et raadiosaates Huvitaja ütles inglise keele peaspetsialist, et selle aasta eksam ei tule mingil juhul keerukam. Lisaks öeldi telefonivestluses, et ilmselt on tegemist õpilaste tunnetepuhanguga, mis kordub igal aastal ning veel seda, et eks õpilane peab ju harjuma ilukirjanduse ja teadustekstidega ning infootsimisega, seega on sellised ülesanded loomulikud.
Igal juhul, märgid näitavad, et eksamikeskuses kardetakse sadavaid kirju jmt, näiteks on peaspetsialist kadunud salapäraselt iga kord helistades ja tulemuste avaldamine on lükatud igaks juhuks võimalikult kaugesse tulevikku. Olukorda on analüüsitud ühes eksamikeskusele saadetud kirjas järgmiselt.
Leian, et selle aasta inglise keele riigieksami raskusaste oli märksa kõrgem eelmiste aasta omadest.
Eksamis esinesid uut tüüpi ülesanded, mis on loomulikult positiivne ülesannete varieeruvuse säilitamiseks, kuid sellisel puhul tuleks jälgida ka raskusastet. Välja oli jäänud "word formation", mis oli asendatud viimase grammatika ülesandega, kus oli mõnes lahtris võimalik kasutada mitut erinevat sõna.
Kuulamisharjutuse ülesanne peaks olema kuuldud informatsiooni mõistmise hindamine. Samas oli ühes ülesandes küsitud spetsiifilist aega ja inimesed keskmise või kesise kuulmisega ei ole suutelised eristama detailseid heli erinevusi nagu 7:15 ja 7:50 aegade hääldamises. Milleks tekitada mõistmatuid olukordi? Erinevate aktsentide kuulamine ja mõistmine ei tohiks olla niivõrd detailne. See ei kontrolli kõnekeele mõistmist.
Lugemisosa oli sellel aastal hästi koostatud. Kiitus selle osa koostajale.
Kirja ja essee puhul oli antud sõnade arv. Ruumi oli antud piiratud koguses. Järeldus - peab kirjutama vähemalt 120 sõna kirjas ja 200 essees. Vaevalt, et on mõtet panna paika kindlad ülempiirid. Selleks on ajapiirang. Sama kehtib ka näiteks IELTS-i eksami puhul.
Taolise raskustastmega eksam kahjuks ei vasta minu arvates (ja usun, et paljude teiste inglise keele õpetajate ja tublimate õpilaste) meelest riigieksami tasemele. Riigieksami keskmise punktisumma tulemus langeb tunduvalt kui hindamisjuhend on sama range.
Paluks olla mõistev. Karta on, et apelleerimisi tuleb sellel aastal palju rohkem.
Vastust oodates,
n. õp.

Põhjasoe

Vahel juhtub nii, et soe saabub meile põhjast, loodest või läänest. Viimati juhtus sarnane märkimisväärne juhtum 2001. aasta juunis, kui külm külmekraadine ilm asendus tänu põhjatuulele 23° soojusega. Tollal oli meteoroogiline olukord selline, et kagust üle Loode-Venemaa ulatus Lapimaale sooja õhu keel. Jah, seal puhus küll kagu-ja idatuul, mis tõi sooja lõunalaiustelt sinna, samal ajal, kui ülejäänud Läänemere regioonis oli päevane maksimum nagu tänagi 10° piires. Kuna rõhkkonnad on õhukeerised, et ühes servas on näiteks lõuna-, teisel põhjatuul, siis kanduski põhjatuulega soe Eestisse.
Praegugi, mai I dekaadi lõpul, on põhja või lääne poolt sooja tulemas, kuid see pärineb edelast, mis kandub meile lähiajal loodetuulega. Pühapäeval peaks tulema enamikus Eestis üle 20°, kuid selge on see, et põhjavooluga ei saa lõpmatult sooja juurde tulla: paratamatult järgneb sellele jahedus ning sama kehtib selgi korral. Öökülmi polnud eriti vastu 7. maid, välja arvatud Kirde-Eestis, kus oli õhus minimaalselt -2,5° (Jõhvi), siis järgmisel nädalal võivad öökülmad suuremas osas Eestist võimust võtta.
Viimastel päevadel on vihmadele kohati antud voli, kuid siiski on sellest vähe. Praegune vihm ainult tasakaalustab niiskusekadu, mitte aga ei taasta varu. Senini on suurimad vihmad olnud 4. mail (paljudes kohtades koos rahe ja äikesega) ning 5. mail (koos äikesega Valgas).

Pühapäev, 4. mai 2008

Äikesed 4. mail 2008

4. mai osutus siiani kõige äikeserikkamaks päevaks käesoleval aastal.
Hommik oli väga rahulik, kuid äikesele viitavad märgid olid olemas: öösel oli kohati vihma sadanud, hommikul olid taevas rünkpilved (mõned neist suured), palju oli kõrgrünkpilvi, niiskus oli piisavalt suur, et võiksid areneda äikesed ja iga päevaga oli ebapüsivus suurenenud.
Kuni lõunani püsis ilm peaaegu tuulevaiksena, taevas oli palju kõrgrünkpilvi, kuid mitte konvektsioneeruvaid rünkpilvi. Need ilmusid alles kl 12 ja olid esialgu väga kaugel lõunas ning edelas.
Aja jooksul taevas selgines pea kohal ning kaugemad pilved nihkusid lähemale. Ealgu olid need osaliselt kiudustunud, kuid aja jooksul see paranes. Pärastlõunal oli nii mõnelgi pool Eestis äike olnud, nende hulgas ka Vasalemmas. Siis ilmus kagutaevasse pilverünk, millest kujunes äike. Pilv arenes järgmiselt.
Suhteliselt väike rünk kagus, millel on näha kiudpilveloor (ainus looriga pilv sel päeval!).










Kihi seest kas välja uus ja võimsam rünk.











Pilv on muutunud kahefaasiliseks, kuid esialgu jääb küllaltki muutumatuks. Äikest veel pole. Esimese pildi tegemisest möödunud 85 minutit.







Pilv on küpsenud. Eelmise pildi tegemisest on möödunud 21 minutit.







Sel hetkel müristas küllaltki korralikult. Vähem kui poole minuti pärast oli kuulda teinegi. Rohkem äikest pilves polnud ja see hakkas poole tunni pärast aeglaselt lagunema.

Pilv ilmus taevasse umbes pool 12, kuid ülejäänu toimus 14 ja 15 vahel.
Ülejäänud pilved olid üldiselt hajmisstaadiumis. Kagusse ilmus umbes kl 18 suhteliselt tume pilv, kus oli ka äikest (ei olnud kuulda ega näha, kuid radarid jm kinnitas). Hiljem selgines taevas aeglaselt. Tuul hakkas lühiajaliselt lõunast puhuma, hiljem oli jälle läänest.
Järgmistel päevadel võib jälle hoovihma tulla, kuid äikese võimalus üha väheneb.

Laupäev, 3. mai 2008

Suvila 28.4.-2.5.2008

Nimetatud kuupäevadel viibisin suvilas peamiselt õppimise, aga ka puhkamise ning suhtlemise eesmärgil. Kokku osales tegemistes alguses 3 inimest, kuid järgmisel päeval lisandus ka neljas.
Kuigi, nagu öeldud, oli põhiliseks eesmärgiks eksamiteks valmistumine (täpsemalt ühiskond, veidi vähem inglise keel), osutus peategevuseks söök ning sellega seonduv, ja jalgrattamatkamine. Saabujad võtsid rattad kaasa linnast, v. a. hilineja. Lõpuks pidi veel üks inimene tulema, kuid hea, et nii ei läinud.
Esimesel õhtul toimus miljöösse sisseelamine ja inimeste omavaheline sotsialiseerumine. Eksterjöör jäeti järgmiseks päevaks. Sisseelamine õnnestus ning aega veedeti mõnusalt mitmel moel. Viimaks mindi magama, nagu kord ja kohus. See osutus võimalikuks nii sel kui ka kõikidel ülejäänutel päevadel südaöö ja ühe vahel.
Järgmisel päeval avastati ratastega Vasalemma ja üldse tutvuti olustikuga. See päev oligi sõidu poolest kõige pikem: kokku läbiti 40 km. Antud hinnang distantsi kohta Vasalemma osutus peaaegu õigeks, ülejäänud pakkumised olid enamasti alahinnatud. See oli mõeldud selleks, et kaassõitjad mitte liigselt ehmatada. Ei olnud kunagi sellele mõelnud, aga jaama lähedal ning Laitse lossi ümbruses oli isegi WiFi. Selle olemasolust tõusis peamiselt tulu just meteoroloogilise situatsiooniga tutvumisel.
Vajalikud toiduained olid juba valmis ostetud, kuid ka kohalikest poodidest oli abi. Prooviti mitmesuguseid huvitatavaid toite ja jooke. Eriti meelepärane oli india tee. Ülejäänud toitude tegemisel oli suuresti abiks hilisem liituja.
Teistel päevadel käidi veel Ruila järve ääres, kaldapääsukeste pesi vaatamas ning erinevaid teid pidi rongijaamas. Külalisi ei viinud kõikidesse kohtadesse, sest praegusel aastaajal pole neis midagi. Näiteks on sealkandis uskumatult hea mustikakoht, kust hiilgeaegadel saadi ühelt aakrilt kuni 40 korvitäit mustikaid. Viimasel ajal on see koht vajumas unustuse hõlma ning seetõttu on mustika-aastal toidulaud teadjale seda rikkalikum. Mõned teised kohad on suurepärased seenel käimisel ja üks koht ujumiseks (Vasalemma lähedal on samuti hea ujumisekoht, kuid see leidis tutvustamist). Samuti on veel terve hulk kohti niisama avastamiseks ja käimiseks, mis sobib ainult siis, kui inimesi on kokku kaks; sama kehtib muidugi ka laamendamiskohtadele (viimaste külastamine on lähiajal plaanis).
Õppimine toimus loomulikult, nagu vaja, kuid märksa vabamalt ja suures osas looduses. Üldiselt jäädi rahule ja ollakse uuesti kogunema, kui võimalus tekib. Otseselt ei andnudki inimesed midagi juurde, ainult peotäis fakte ja kinnitust. Uue tutvuse üle on muidugi rõõm. Meeldis seegi, et suvilas oli esemeid ja nähtusi, mis olid nii mõnelegi väga uudsed.
Ilm osutus äärmiselt sobivaks, kuid küllaltki üheülbaliseks. Küllap nii oligin parem. Viimaks suurenes äikesehuvi.
Eks varsti jälle!

Juhtus hoopis nii...

3. mai tundus olevat äikesteks lootustandev, ent vähemalt õhtupoolikuni kujunes olukord siiski teistsuguseks.
Hommik oli Tallinnas ilus ja tuulevaikne, nagu mujalgi Eestis. Õhuvool oli suunatud kagust loodesse ja seetõttu tõusis temperatuur kiiresti. Ennelõunal arenesid küll rünkpilved, kuid mitte äikestele vastavad. Pärastlõunal pöördus tuul ning tekkis merebriis ja üldse osutus tuul kogu maal ebapüsivaks.
Merebriis mõjutas pilvede arengut ja seetõtu nad hajusid. Sisemaal on neid veel näha. Mujal, nii Soomes kui ka Lätis, arenesid siiski äikesekolded, suuremad neist Läti ja Leedu lääneosas. Soomes jäid kolded väga lokaalseteks. Eestis tekkisid aga suhteliselt vähearenenud või hajuvad kihtrünkpilved, millest mõned põhjustasid ka hoovihma, kuid mitte äikest. Lõuna-Eestis tundub olevat olukord muutuvat äikese kasuks.
Hoovihma ning äikest lubatakse taas 4. maiks. CAPE ja LI ennustused pole enam küll endised, kuid ei välista siiski äikesteks piisavat konvektiivset aktiivsust. Niiskust näib pilvedeks jätkuvat ning soojustki on praeguse aasta kohta üsna palju.
Antud juhul on tegemist nähtusega, mida vahetevahel esineb, tavaliselt mõned korrad aastas ja pigem kevadel ning suvel, kui sügisel: fragmenteerunud konvektsioonipiirkonnad/väga lokaalsed rünksajupilvedeks sobivad alad. Sellisel juhul tekivad rünksajupilved kas küll laialdasel terrotooriumil, kuid teatud piirkondades sellel alal ei teki rünkpilvitust või on need vähearenenud või areneb konvektsioon väga kitsal alal. Sarnast olukorrast soosib baarilise topograafia nõrgenemine (sadul, rõhkkondade kokkupuutealad või hajumine). Kui niiskust on piisavalt ja õhumassi energia on positiivne, siis sageli tekivad pilved, kuid mitmesugused tingimused varieerivad nende arengut oluliselt. Sageli kujunevad need alad ranniku lähedale. Näiteks paari aasta eest oli ligi nädala vältel kord ainult Loode-Eestis, kord Lõuna-Soomes äikest ja hoogsadusid, kuid mujal oli pilvi vähe ja ilm sademeteta.
Vahel juhtub ka nii, et pilved alul küll arenevad, ent mingil hetkel muutuvad pilved kihtpilvede sarnaseks ning madalduvad. Sellele aitab kaasa merebriiski, sest soojenemine väheneb või asendub isegi jahtumisega, nagu 3. maikuu päeval juhtus.

Reede, 2. mai 2008

Äikesed ja ilm mai alul

Aprill lõppes ning mai algas 2008. aastal soojade ja põhiliselt kuivade ilmasega, mis tõstatab metsatulekahjude probleemi.
Siiski, kagus on väheliikuv madalrõhulohk, mis küll hääbub, ent peidab endas niiskust. See jõuab kaguvoolus Eestini ja põhjustas 2. mail koos edelesüsteemiga juba mõne nõrga äikesekolde. Nädalavahetusel on tõenäone, et hoogsadusid ühes äikesega on rohkem.
Uuel nädalal läheb jahedamaks ja ilmselt ka niiskemaks. Kuni 10. maini pigem ei ole oodata olulisi öökülmi, küll aga on selleks edaspidi võimalusi (toomingakülm). Kõigest hoolimata on võimalik, et mai tuleb keskmisest siiski soojem, peamiselt juba tekkinud soojavaru tõttu.
Ilm 2. mail oli Tallinnas kuni lõunani pilvine, ent hiljem läks küllaltki selgeks. Taevas oli põuavine ning küllaltki palju rünkpilvi, mis paiknesid suuremas osas silmapiiri lähedal. Ainult kirdetaevas, vähem ka loodes, olid castellanused või selle sarnased pilved koos läätse-või mandlikujuliste pilvedega. Viimased ei tähenda sugugi mitte alati äikest, vaid kaasnevad vahel ka külma konvektsiooniga. Castellanuseid on vahel nn ebacastellanustest väga keerukas eristada, sest on palju ja sujuvaid üleminekuvorme. Kasuks tuleb sel juhul vähene vaatlusoskus ja (-)kogemus.
Haruldastematest sündmustest väärib märkimist topeltbriis 30.4 ja 2.5. Tallinnas (ja arvatavasti mujalgi Eestis): hommikul oli tuul maa poolt, siis tungis briis sisemaa poole, ent pärastlõunal võitis taas maatuul, mis hakkas alluma enne päikeseloojangut uuesti briisile. Tavaliselt on nii, et maabriis tekib uuesti alles pärast päikeseloojangut. Mõistagi kaanses pärastlõunase maatuulega vähemalt 4° temperatuuritõus.