Pühapäev, 30. detsember 2018

1. nädala ilm (0.–6.1.2019)

Kommentaariumi viide


Legendaarse Alatskivi ilmavaatleja Einar Laretei tähelepanekud: Möödub 40 aastat suurest detsembrikuu külmast 1978. aastal. 30. detsembril 1978 oli Alatskivil 41 kraadi. Minu vaatlusrea rekord! 
Mäletan seda detsembrit aastast 1978. Terve detsember oli külm. Kuu keskmiseks temperatuuriks arvutasin siis 12,9. Juba tolle aasta 16. ja 17 detsembril oli Alatskivil 28 ja 29 kraadi külma. Ühel ööl oli siis 33 kraadi külma ja Võrus 34 kraadi. Tugev pakane saabus just aasta viimastel päevadel, kui Alatskivil oli 30 detsembril külma 41 kraadi. Ka aastavahetus 1978–´79 oli külm, 30 kraadi. Külm püsis siis 7. jaanuarini, 8. jaanuaril 1979. aastal läks sulale. Uus suurem külmalaine sellel talvel saabus 1979. aasta veebruari teisel kümnepäevakul. Siis oli külma mõnel hommikul 3235 kraadi, Narvas isegi 36 kraadi.
Lisaks: 1975. aastal 19.21. novembril möllas Alatskivil lumetorm. See tõi maha lumikatte keskmise paksusega 30 cm. Teede ääres olid suured lumevallid, autoga sõites suurt lumevallidest kaugemale ei näinud.
Praegu näitavad kaardid õhu soojenemist stratosfääris, huvitav, kas kordub eelmise talve lõpplahendus, kui polaarfrondi jagunemisel saabus meile veebruari teisel poolel ja märtsis tõeline talveilm. 
Detsember 2018 oli muutlike ilmadega kuu. Keskmine õhutemperatuur oli keskmisest veidi kõrgem ja sademeid tuli normist vähem. Soojalained vaheldusid külmemate ilmadega. Suurt külma ei olnud. Kuu algul olnud lumikate sulas. Alates teisest kümnepäevakust kuni kuu lõpuni oli Alatskivil lumi maas. Lumikatte paksus ulatus jõulude ajal maksimaalselt 21 cm-ni. Kuu lõpul oli lumikatte paksus 12 cm.         
Kairo: Külm ja lumine detsembri lõpp Euroopas 29.31.12.1978. Eestis langes temperatuur mitmel pool 35 kraadist madalamale. Narvas mõõdeti 30. detsembril 42,6 kraadi. Vanemad inimesed mäletavad kindlasti seda talve. Mind polnud siis olemaski.
Stratosfäär soojeneb  millalgi jaanuaris võib ehk põnevaks minna. Suured soojenemised soodustavad tavaliselt külmalaineid. Elame, näeme! Allikas: http://ds.data.jma.go.jp/tcc/tcc/products/clisys/STRAT/

***

Tormiliste muutustega (heitliku ilmastikuga) nädal.

/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi IlmateenistusWindy rakNorra ilmaportaal yr.noMeteoblue, WetterzentraleWetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com. 



Aastavahetuse ja uue aasta esimese paari päeva ilmategijaks oli äge madalrõhkkond, mis liikus üle Skandinaavia - Põhjalahe - Ida-Eesti - Venemaa sisealade suunas. Kirde-Eestisse jõudes oli keeris muutunud nii ägedaks, s.t intensiivseks, et mõjutas meie ilma mitu päeva.

Uuendatud: 5.01.2019 kell 00:20

HOIATUSED: 
- 5.01 öösel langeb termomeeter taas miinusesse, mis teeb teed väga libedaks!
Olgem ettevaatlikud ja hoolitsegem enda ja lähedaste eest!
Aasta viimase päeva, esmaspäeva (31.12.), ka 1.01.2019, hommik ja päev olid kõrgrõhkkonna servas veel sajuta ja pilvine. Õhtul jõudis Skandinaavia poolsaare põhjaossa  ja Põhjalahe äärde aga aktiivne madalrõhkkond ja see lükkas kõrgrõhkkonna minema ja laienes ise üle Läänemere meie kohale. 
Õhtupoolikul alates saartest läks sajule ja sadas lörtsi ja lund, saartel keskööks ka sekka vihma. Lõuna- ja edelatuul tugevnes kiiresti, puhudes sisemaal 7–13, saartel ja rannikul 15–22 m/s. See tõi kaasa merelt sooja õhu ning õhutemperatuur hakkas kõikjal tõusma. Enne soojema õhu saabumist oli temperatuur –3...0 °C.

Uusaastaööl (1.01.2019) laienes madalrõhulohk koos sajuga sisemaa suunas, sadu jõudis Ida-Eestisse juba enne aastavahetust. Mandril sadas lund ja lörtsi, ning tuiskas, kuid alates saartest läks sadu järk-järgult üle vihmaks. 

Merelt jätkus sooja juurdevool tugeva lõuna-ja edelatuule toel, mis tõstis hommikuks termomeetrinäidud kõikjal plusspoolele, jäädes ida pool 0 °C-st 5 °C-ni saartel. Päeval jätkusid sajuhood enamasti vihma ja lörtsina. Tuul võttis õhtuks lühiajaliselt tuure maha ja hakkas alates saartest loodesse pöörduma ning tugevnes uuesti, kell 23:00 oli puhanguid 24m/s ja tugevnemine jätkub ! Soome rannikul olu 22:00 puhanguid 36,2m/s !
Jõudis ka sadu, mis juba õhtul läks üle mitmel pool lörtsiks.

Kolmapäeva, 2.01. öösel liikus äge keeris lähemale, tuul lühiajaliselt vaibus, kuid siis algas taas tuule kiire tugevnemine. Kõikjal pöördus tuul loodesse ja põhja ning tugevnes sisemaal puhanguti 20 m/s, rannikul kuni 30m/s. Algas külma õhu väga jõuline sissetung, sadu läks kõikjal taas lumeks ja Soomes esines lisaks 41,6m/s orkaanituuleiilile veel ka mitu välgujuhtumit, mis kõik said ka kinnitatud ametlikult.



Ägeda keerise kese liikus üle Ida-Eesti. Prognooskaart 2. jaanuar kella 14 kohta oli aga selline.


Temperatuur langes hommikuks mandril taas miinuspoolele. Päeval liikus ägeda madalrõhkkonna kese  üle Ida-Eesti edasi Venemaa sisealade suunas. Paljudes kohtades jätkusid sajuhood, mis päeva jooksul kõikjal lumeks üle läksid.
Tuul püsis tormine ja tugevnes veidi veelgi, sisemaal oli puhanguid 21 m/s, rannikul ja merel üle 25 m/s, maksimaalne puhang eestis oli Osmussaarel, milleks oli 30,1 m/s ! Jätkus temperatuuri langus ning õhtuks oli kõikjal –2...–8 °C.

Neljapäeval (3.01.) äge keeris kaugenes Venemaa sisealade poole. Selle järel oli veel Ida-Eestis ennelõunal lumehooge ja tuisku, kuna põhjatuul puhus sisemaal kuni 15, rannikul kuni 22 m/s. Õhtuks tuul nõrgenes ja taevas selgines.  Õhutemperatuur on öösel –2...–8 °C, päeval –2...–6 °C, õhtul hakkas langema.

Reede (4.01.) öö hakul ulatub meieni kõrgrõhkkonna mõju, taevas selgines, tuul vaibus ja õhk jahtus tugevalt. Öö jooksul aga jõudis loodest madalrõhulohk, hakkas sadama esialgu lund, saartel ja läänerannikul enam lörtsi ja vihma . Tuul oli ösel nõrk ja muutliku suunaga, päeval pöördus läände ja loodesse, tugevneb rannikul 18 m/s, tõi merelt sooja õhu. Õhtul aga taas pöördus  loodesse ja põhja. Õhk oli öösel karge, ulatudes sisemaal pikemate selgimiste korral –15 °C ümbrusse, päeval läks alates saartest aga sulale, ida poole ei pruugi sula jõuda.

Metsaväljal(Virumaal, Padaoru kandis) on lund lausa 40cm ja lisandub ! Milline meeletu, kuid meeldiv lumekogus!
Karoliina Mõis pildid

Laupäeva (5.01.) öösel keeris eemaldub Venemaa edelaosa suunas, kuid selle järel on veel sadusi, peamiselt lumena ja mandril, alates loodest sajuhood harvenevad. Tuul pöördub põhja ja kirdesse, tugevnedes hommikul kuni 15m/s, päeva peale nõrgeneb. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt enamasti paar-kolm kraadi alla nulli, Ida-Eestis enamgi.

Pühapäeval (6.01.) sadusi oodata ei ole, kuid päeval paiguti püsib pilvekiht. Öösel on taevas laialdaselt selge, tuul vaikne ja õhk karge. Päeva jooksul tugevneb tasapidi lääne- ja edelatuul kuni 15m/s. Külma on öösel kuni –14 °C, päeval mõned kraadid soojem.

Sellist talveidülli, nagu oli jõuludel, eelseisval nädalal tõenäoliselt tulemas ei ole. Kaivo Lõppe pilt, 23.12.2018 kell 14:58 Lääneranna vallas.

Pühapäev, 23. detsember 2018

51. nädala ilm (24.–30.12.2018)

Kommentaariumi viide
Soovitame lugeda suve kokkuvõtet: https://drive.google.com/file/d/1Fbkmc514iSL1S6dl0Lb7CGR7sRFyTBVI/view ja lisa https://drive.google.com/file/d/1tDkelcTxY2e5XQmy4SHfrP-3QVLBvlYU/view.
J. Jaagu kommentaar: /---/ lühikese jutu lõppeva aasta ilma  iseärasustest. Siia on see lisatud koos tabeliga, mis oli kirjutise  aluseks. Tabelis rasvased numbrid tähistavad vastava jaama suurimaid väärtusi ehk ilmarekordeid. Juttu on soojast ja põuasest suvest, samuti rekordist aktiivsete temperatuuride summas.
/---/ kasutada olnud andmestikus on ööpäeva keskmised temperatuurid olemas kuni 7. oktoobrini. Sellega võib seletada erinevusi ilmateenistuse rehkenduste tulemustest. Tõenäoliselt esines üle 10 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri ka hilisematel päevadel. Seetõttu ei maksa tabelis toodud aktiivsete temperatuuride summasid pidada lõplikeks suurusteks.
J. K. kommentaar: Ööpäeva keskmist temperatuuri saab tagantjärgi vaadata http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/ ja selle abiga lisa arvutada.
/---/ tuli info, et absoluutne rekord oli ka efektiivse temperatuuri osas, kuid nende kohta üle-Eestilist analüüsi tehtud ilmselt veel pole (selle aasta kohta), aga ka see läheb suve erakordsuse alla. Õhutemperatuuri alla lisaks veel äärmustemperatuuri, kas seal oli midagi erakordset (kõige soojem ööpäev, kõige rohkem järjestikku ööpäevi üle 30 kraadiga jne). Sellega seoses oli üks rekord veel: suvi lõppes rekordiliselt sooja ööga, sest 21. septembri õhtul hakkas õhutemperatuur pärast lühikest langust uuesti tõusma ja saavutas sekundaarse maksimumi kella 23 ja 24 vahel. Seega toimus ööpäevavahetus troopilises soojuses. Ilm oli kas selge või kõrgete õhukeste pilvedega ja tuuline, isegi tormine. 
Kuna omavahel on võrreldud klimaatilist ja meteoroloogilist (kalendaarset) suve, siis võib tekkida nihe või küsimused, milline oli keskmine temperatuur, sademehulk jne klimaatilise suve (136139 päeva) jooksul ja kõrvale siis võrdluseks samad näitajad kalendaarse suve kohta  äkki pigistaks sealt veel mõne rekordi välja.

Väga muutliku ja pehme talveilmaga nädal; lumi suures osas sulab.

/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi IlmateenistusWindy rakNorra ilmaportaal yr.noGismeteo.
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com. 



HOIATUS: Teed püsivad mitmel pool libedad, eriti kõnniteed. Olgem ettevaatlikud ja hoolitsegem lähedaste eest!


Uuendatud: 30.12. kell 22:58

Jõululaupäeval, esmaspäeval (24.12.) püsib eelnevate päevadega sarnane ilm. Madalrõhkkond eemaldus tasapisi, kuid lumehooge siiski jagus mõnele poole.
Põhjakaare tuul oli pea olematu, puhudes vaid rannikul kuni 13 m/s, mujal 1–8 m/s.
Öösel oli külmakraade 3...8 °C, päeval 1...6 °C

Esimesel jõulupühal, teisipäeval (25.12.) läks olukord aga vesisemaks, kuna läänest laienes  aktiivne madalrõhkkond koos soojema õhumassiga. Hommikul jõudis looderannikule ja saartele padulume- ja padulörtsisadu, mis levis edasi üle kogu maa, sadu on veidi hõredam vaid kagus, kuid õhtuks vallutas padusadu ka kagunurga.
Päeval sadas juba paljudes kohtades vihma, mis jõuliselt sulatama ja lumikatet kokku pressima hakkas.
Lund oli õnneks enamus kohtades juba pea 10 cm ja rohkem, seega koheselt lumi ära siiski ei sulanud.
Öö esimeses pooles muutlik ja nõrk olev tuul pöördus alates saartest edelasse ja tugevneb 5–11, puhanguti 16 m/s-ni.
Päeval oli tuul sama kiirusega, õhtul pöördus alates saartest aeglaselt läände ja loodesse ja veidi tugevnes veelgi, hilisõhtul oli looderannikul puhanguid 22m/s ja enamgi.
Öösel olid veel kindlad külmakraadid, ulatudes 4...13 °C, päeval hakkas aga tõusma ja miinuskraadid püsisid vaid Kagu-Eestis. Saartel oli päeval sooja kuni 3, õhtul aga lausa üle 6 kraadi! Mitmel pool teatati jäitest.



Teisel jõulupühal, kolmapäeval (26.12.) keeris tasapisi eemaldus, sadas veel öösel ja tuli Kagu-Eestis pigem lund, lörtsi ja mujal lörtsi ja/või vihma.

Päevaks lume- ja lörtsihood koondusid ida poole, õhtul lahkusid sealtki. Oli ka rohkem selgemat taevast ja päikesesira.
Ööpäevaringselt puhus tugev lääne- ja loodetuul 6–12m/s.
Õhutemperatuur oli öösel –5...5°C, päeval  2...3 °C.

Neljapäeval(27.12) oli ilm rahulik, kuid jätkub sulailm.
Sademeid esines kohati.
Loodetuul pöördus edelasse ja lõunasse ja püsis nõrk. Õhtul hakkas taas pöörduma loodesse.
Õhutemperatuur oli öösel alla nulli, ulatudes kuni –8 °Cni, päeval aga –3...4°C.

Reedel (28.12.) jätkus kohatiste lörtsi- ja vihmahoogudega ilm. Ööpäevaringselt oli mitmel pool udu ja padulibedust!
Tuul pöördus kõikjal läänekaarde ning püsis pea olematuna.
Õhutemperatuur oli ööpäevaringselt –4...3 °C.

Laupäeval (29.12.) olime väheaktiivses rõhuväljas. Päeval lähenes aga ookeanilt madalrõhulohk, mille sajud meile ei jõudnud. Üksikuid sajuhooge siiski päeval oli, peamiselt vihmana ja uduvihmana.
Tuul puhus läänest ja edelast ja oli endiselt pea olematu, õhtul saartel tugevnes veidi ning puhub kuni 15m/s.
Õhutemperatuur oli ööpäevaringselt nulli ümber. Öösel enam miinust, päeval plussi.

Pühapäeval (30.12.) oli sadusi vaid kohati ja vähesel määral. Kus sadas, seal siis vastavalt idas tuli pigem lund, mujal lörtsi ja vihma.
Tuult puhus vähe, seda läänekaarest, õhtul pöördus põhjakaarde ja algas jaheduse sissetung. Mitmel pool tekkis tihe paduudu.
Temperatuurifoon oli sarnane laupäevaga, mõni kraad üle nulli läänes, mõni kraad alla nulli idas. Öösel külmakraade kuni 3, päeval sooja paar kraadi.

Aastavahetusel on ilm sajune, sajab enam lörtsi, saartel vihma, idas lund. Teeb ka valju tuult, edelatuule iilid ulatuvad kuni 20m/s!
Edasi, peale aastavahetust(2.01) saabub loodest tormiga (merel ja rannikul iiliti 28m/s) külm õhumass ning temperatuur vajub ööpäevaringselt taas miinuspoolele.


Lund on (30.12 õhtu seisuga) enim Ida-Eestis ja kagunurgas, kus seda on kuni 22cm(Tuulemäe, Võru maakond). Mujal on sula põhjustanud lumikatte peaaegu täieliku sulamise lund on mitmel pool 0cm.

Kairo Kiitsak. Talve võlumaa Simunas 23.12.2018.

Esmaspäev, 17. detsember 2018

50. nädala ilm (17.–23.12.2018)

Kommentaariumi viide
Saates Ökoskoop keskkonna-aasta kokkuvõte: https://vikerraadio.err.ee/okoskoop/909205.
Rekordiline multihalo https://novaator.err.ee/885764/rootsi-fotograaf-pildistas-seninagematut-halo. Foto ja lisainfo: http://www.atoptics.co.uk/opod.htm.
Uus ilmaülevaade https://ilm.ee/?517512 ja täiendatud, parandatud ME ilmalugu Läänemere jäätumisest: https://drive.google.com/file/d/1zzZVsJCppoBUJVgN03MMgLMWjiJbPkW5/view.

Sooviti uut aastat: "Rõõmsat Uut Aastat kõigile meteoroloogidele ja teistele ilmahuvilistele, mis algas eile 22.23 UTC". Arutelu on selline:
Meteoroloogidel algab uus aasta 1. detsembriga, sest meteoroloogiline aasta kestab 1. detsembrist kuni järgmise aasta 30. novembrini (k.a), seega jooksva meteoroloogilise aasta piirid on siis 1.12.2018–30.11.2019. Kalendaarne 2019. a pole veel alanud, sest selle piirid on 1.1.–31.12.2019. Nii et meteoroloogilises mõttes oleme juba hulk aega uues aastas, aga kalendri järgi veel mitte. 
Kui astronoomilist aastat on eelkõneleja defineerinud pööripäevade järgi (võrdpäevsused ja päikeseseisakud), siis tõepoolest, kalendritalv ehk astronoomiline talv algab Eestis talvisel pööripäeval, kui päev on lühim ja öö pikim, teisisõnu algas talv laupäeval, 22. detsembril kell 00.23 (kohalik vööndiaeg) ja kui seda pidada astronoomiliseks aastaajavahetuseks, siis võtsime uue aasta märkamatult vastu. 

Päivi Palts. Torm Tallinnas 26.09.2018

Selgus terve rida uusi ilmarekordeid: aktiivsete temperatuuride summaks saadi Tartus 2018. aastal 2578 kraadi (kasutati kombineeritud aegrida – Tõravere andmed on seal alates 1997., enne seda on Ülenurmes mõõdetud tulemused ja kuni 1949. Metobsi andmed. Võrdlused on näidanud, et olulisi erinevusi nende vahel pole). Aktiivsed temperatuurid on sellised, kui ööpäeva keskmine on vähemalt +10 kraadi. Need ööpäeva keskmised siis liidetakse. See on väga oluline agrometeoroloogiline näitaja, mis iseloomustab soojusressursside olemasolu. Varasem kõige suurem selle väärtus oli Tartus 2538 kraadi 1934. aastal (J. Jaagus). E. Laretei sai Alatskivil aktiivsete temperatuuride summaks 2422 kraadi.
Jõgeval kogunes nii aktiivseid kui ka efektiivseid temperatuure 2018. aastal vaatlusrea (1922–2018) andmetel kõige rohkem. Senised kõige suuremad summad pärinesid 2011. aastast (L. Keppart).
Ilmateenistuse kinnitus: aktiivsete temperatuuride poolest on 2018. aasta rekordiline. Kõige enam on neid Kihnus – 2744 kraadi (andmed alates 1951. aastast). Võrus oli see 2680,9 ja Pärnus 2616,8 kraadi (viimane pole tõenäoliselt õige tulemus); Tõraveres on 2018. aasta aegreas esimene – summaks 2655,6 kraadi, teine on 2011. aasta 2498,4 kraadi ja kolmas 2013. aasta summa 2490,1 kraadi (K. Loodla).

Tuleb rahulik ja talvine nädal, vt jooksvalt ka https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/week/tallinn_estonia_588409.
Vähemalt 27. detsembrini püsib talvine ilm, siis läheb tõenäoliselt oluliselt soojemaks, vt https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/14-days/tallinn_estonia_588409.

/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi IlmateenistusWindy rakNorra ilmaportaal yr.noGismeteo.
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com. 



Uuendatud: 23.12. kell 22:55

Esmaspäeval (17.12.) liikus Eestile lähemale lõuna poolt madalrõhkkond, teisalt Venemaal püsis aga kõrgrõhkkond. Kuna tugevam oli siiski madalrõhkkonna mõju, kandus üle Eesti lumepilvi, päeval koondus sadu enam Kesk- ja Ida-Eesti kohale. Ennelõunal puhus tugev kagu- ja lõunatuul, mis pealelõunal nõrgenes.
Õhutemperatuur oli öösel –2...–7 °C, meremõjuga rannikul 0 °C lähedal, päeval –1...–5 °C, saartel ja läänerannikul kohati 0 °C.

Teisipäeval (18.12.) keeris nõrgenes ja eemaldus Põhjalahe äärde ning selle järel sadas öösel veel lund ja lörtsi. Päevaks jõudis läänest uus sadu, mis kohati oli padutugev. Tuul nõrgenes ning puhus lõunakaarest kuni 8 m/s.
Õhutemperatuur oli öösel –1...–7 °C, päeval Lääne-Eestis –1...1 °C, Kesk- ja Ida-Eestis –1...–5 °C.

Kolmapäeval (19.12.) tugevnes Venemaal asuv kõrgrõhkkond, kuid läänest avaldas mõju veel ka madalrõhkkonna serv. Mõnel pool tuli lund. Puhus nõrk lõunakaare tuul, pealelõunal tugevnes kagutuul rannikul kuni 13 m/s.
Õhutemperatuur oli öösel saartel ja läänerannikul –2...0, sisemaal –3...–8 °C, klaarima taeva korral paar-kolm kraadi krõbedamgi, päeval  –1...–6 °C.

Neljapäeval (20.12.) püsis kõrgrõhkkonna mõjul peamiselt kuiv ja talvine ilm ning lumelisa ei tulnud, vaid kohati pudenes nõrka lumekest.
Läänest hakkas pressima uus keeris, hommikul puhus nõrk kagutuul, päeva peale tugevnes kagutuul 15m/s.
Õhutemperatuur oli öösel –3...–8 °C, sisemaal pikemate selgimiste korral kuni –15 °C saarte rannikul veidi vähem, päeval –2...–8 °C, õhtul oli sisemaal juba kuni -16.
Laguja ilmasait. Kell 21.00 oli temperatuur langenud Peipsi kandis kuni -16ni! Uskumatu!

Reedel (21.12.) jõudis pressiv keeris lähemale ja öösel hakkas alates saartest sadama lund. Puhus tugev kagutuul, seoses sellega oli (pinna)tuisku. Sadu jätkus päeval, paljudes kohtades tuli 5cm kandis lund juurde.
Kaivo Lõppe.
Täiskuu valgustas südaööl(21.12 viimastel minutitel)nii palju, et õues sai ajalehte lugeda!
Pilt tehtud Lääneranna vallas.

Õhutemperatuur oli öösel –3...–13 °C, pikemate selgimiste korral kuni –17 °C, päeval –4...–11 °C.
Riigi Ilmateenistuse vaatlusandmed südaööl(21. dets vastu 22
dets). Paljudes kohtades on koguni üle 10 kraadi külma.
Keskööl väljas käies ja seebimulle puhudes, jäätusid mullid vähem kui minutiga täielikult! :)

Laupäeval (22.12.) liigub võimsa madalrõhkkonna osatsüklon Poola suunas, meie jääme selle kirdeserva.
Paljudes kohtades tuleb kerget lumelisa.
Idakaare tuul on mõõdukas, puhudes kuni 14 m/s.
Õhutemperatuur on ööpäevaringselt –5...–11 °C, öösel pikemate selgimiste korral kuni –15 °C.

Jõulueelsel päeval ehk pühapäeval (23.12.) oli olukord sarnane laupäevaga. Osatsüklon liikus edasi Venemaale, meie jäime loodeserva. Paljudes kohtades veelgi lumelisa, kusjuures oma osa andis mereefekt, mis kandis rannikule padulumepilved merelt!
Kusjuures sajupilved püsisid tunde järjest ühe koha peal ja intensiivistusid.
Meeletu talveilm 23.12 Kõmsi küla lähedal.
Kaivo Lõppe foto.
Tuul pöördus põhjakaarde ja nõrgenes, puhudes kuni 8 m/s. Õhutemperatuur oli öösel –2...–8, kohati kuni -13 °C, päeval –2...–6 °C.

Edasi, jõululaupäeval on meie rõõmuks oodata valget maad ja külmakraade. Aeg-ajalt lisandub lund.
Jõulupühadel(25., 26.12.) aga läheb ilm vähemalt saartel ja Lääne-Eestis ajutiselt sulale. Sula lõppeb hetkeseisuga 27.12., mil on oodata taas lund ja üleriigilisi miinuskraade.
Temperatuur püsib ööpäevaringselt kindlalt miinuspoolel, ulatudes öösel pikemate selgimiste korral –15 ümbrusse. 25. ja 26. detsembril tõuseb saartel kuni +3 ni.
Prognoos muutub jooksvalt, kui tekib muutusi.
Seega nautigem haruldasi valgeid jõule!

Kairo Kiitsak. Eeltalve ja talve võitlus ...

Pühapäev, 9. detsember 2018

49. nädala ilm (10.–16.12.2018)

Kommentaariumi viide

Tuleb eeltalviselaadse ilmastikuga nädal; tasapisi külmeneb ja ülekaalu saab pigem talvine ilm.

Postitanud: Kaivo Lõppe ja kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy app, Norra ilmaportaal yr.noGismeteo.
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com. 


Uuendatud: 15.12 kell 23:58

Esmaspäeval (10.12.) püsis madalr
õhkkond Läänemere kohal ja selle idaservas sadas meil öösel lörtsi ja vihma, päeval sisemaal aga juba lund, mujal ikka lörtsi ja vihma. 


Kundas sadas täna tundide kaupa vaikselt ja idülliliselt lund. Tõeline talveilm püsib seal ilmselt edaspidigi.
Mai Lipu pildid, kell 22:01.

Ööpäevaringselt olid soodsad tingimused ka udu tekkeks ning udu mitmel pool reaalselt ka tekkis ja püsis.
Tuul puhus kagust, päeval ka idast ning vaibus. Õhutemperatuur oli öösel –1...3 °C, päeval –1...4 °C.

Teisipäeval (11.12) madalrõhkkond tasapisi eemaldus, kuid selle põhjapoolne serv kattis veel Eestit. Aeg-ajalt sadas lörtsi ja lund, saartel ja rannikul võib ka vihma. Tuul pöördus itta ja kirdesse ning päeval tugevnes 
eelkõige saartel ja põhjarannikul(puhanguid pealelõunal kuni 15 m/s).
Õhutemperatuur oli öösel –2...2 °C, päeval 0...4 °C.

Kolmapäeval (12.12.) jäime lõunapoolse madalrõhuvööndi ning Skandinaavia ja Soome kohal tugevneva kõrgrõhkkonna piirimaile. Lume- ja lörtsihooge oli öösel laialdaselt, päeval kohati. Teateid lumesajust tuli Kundast, Saaremaalt, Harjumaalt ning ka pärnus pudenes lumeteri. Puhus mõõdukas kirdetuul. Õhutemperatuur oli nii öösel kui päeval –3...2 °C, õhtul hakkas kõikjal langema.

Neljapäeval (13.12.) kahe rõhuala vastasseis püsis, kuid veidi jõulisemaks osutus kõrgrõhkkond. Siiski oli põhjarannikul kohati mereefekti lumehooge, kuna kirdest tulev külm õhk sattus suhteliselt soojale veepinnale.
Kirde- ja idatuul tugevnes sisemaal puhanguti 10, rannikul 15 m/s, hilisõhtul nõrgenes veidi.
Õhutemperatuur oli öösel  –4...0 °C, päeval nulli ümber(idas paar kraadi miinust, läänes sama palju sooja).

Reedel (14.12.) jäi Eesti kahe rõhuala piirimaile, kuid veidi suurema madalrõhkkonna mõjuga ning lume- ja lörtsihooge oli öösel veel põhjarannikul, päeva peale saavutas ülekaalu Soome kohal asuv kõrgrõhkkond.
Puhus idakaare tuul kuni 9 m/s. Õhutemperatuur oli ööpäevaringselt 
–1...–7°C, õhtul selgema taeva all paar-kolm kraadi enam.

Laupäeval (15.12.) olime Soome kohal asuva kõrgrõhuala servas. Ilm oli sajuta, kuid enamasti pilvine.
Ida- ja kagutuul oli nõrk, puhudes rannikul kuni 7m/s.
Õhutemperatuur ol öösel –3...–8°C, pikemate selgimiste all paar-kolm kraadi enam, rannikul kohati 0°C ümber, päeval 
–1...–5 °C.

Pühapäeval (16.12). pöördus õhuvool lõunasse ning lõuna poolt lähemes madalrõhkkond. Kuni pärastlõunani oli ilm sajuta, siis hakkas alates saartest ja Edela-Eestist lund sadama, sadu levis aeglaselt edasi mandrile. Mitmel pool esines (pinna)tuisku.

Kell 23:45 oli sadu levinud juba ka mandrile. Saaremaal ja Hiiumaal oli selleks ajaks juba maas 5cm lund! Sadu jätkus terve öö vältel.
Eesti Ilmateenistuse radaripilt
Tuul pöördus kagusse ja  tugevnes rannikul 5-10, puhanguti 14 m/s.
Õhutemperatuur oli öösel –5...–9 °C, rannikul
kohati  –2°C, päeval 0...–7 °C.


Ain Vindi. 8. detsembri lumesadu Võrumaal.

Pühapäev, 2. detsember 2018

48. nädala ilm (3.–9.12.2018)

NB! Alatskivi legendaarne ilmavaatleja ja potentsiaalne Eesti rahvuslik aare Einar Laretei andis 14. novembril Krista Taimile põhjaliku intervjuu. See on Vikerraadio eetris 3. detsembril (Ökoskoobis), nii et kel võimalust ja huvi, soovitame kuulata: https://vikerraadio.err.ee/878621/okoskoop-ilmavaatleja-einar-laretei-ja-metsanduse-ajalugu
Tema kuu kokkuvõte: November 2018 oli keskmisest soojem, samas sademetevaene viimane sügiskuu. Väga soojad ilmad püsisid teise kümnepäevaku lõpuni, kolmas kümnepäevak tõi ilmamuutuse, miinuskraadid ja kerge lumikatte. Kuu lõpul ulatus lumikatte paksus Alatskivil 3 cm–ni. Mis siis veel vajab märkimist? Kindlasti palju uduseid päevi novembrikuu algul ja tugev vihmasadu 13. novembril, sadas siis 13,6 mm. Kokku tuli sademeid novembris vaid 40% normist.
[J. K. osa lõpp] 

Ain Vindi. Märja lume tuisk Võrumaa teel. Sarnast ilma on oodata käesoleval nädalal.

[Alates siit] postitanud: Kaivo Lõppe ja kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy app, Norra ilmaportaal yr.noGismeteo.
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com. 

Uuendatud 9.12. kell 23:00

Esmaspäeval (3.12) lähenes Lõuna-Skandinaaviast sooja õhumassi toov madalrõhkkond. Hommikul alates saartest algas lörtsisadu, mis mandril läks algul üle lumeks, pärastlõunal läks saartel üle vihmaks ja Lääne-Eestis lörtsiks. Ida pool sadas kuni õhtuni lund, siis läks sealgi sadu vesiseks.

Kena talveilm Kundas, kell 20:50, enne suurele sulale minekut.
Mai Lipu pilt.

NB! Raporteeriti ka erakordsest libedusest ja jäävihmast !
Kagutuul tugevnes öösel 5-11, saartel ja rannikul 7-13, puhanguti 17 m/s. Päeval tugev tuul püsis, õhtul pöördus lõunasse ja edelasse.
Õhutemperatuur oli öösel mandril –5...–11 °C, saartel ja rannikul –5...–1 °C, rannikul kuni +1.
Päeval tõusis üle maa –2...3 °Cni.

Teisipäeval (4.12) liikus seesama madalrõhkkond piki Skandinaaviat põhja-kirde suunas, selle lohk ületas Eesti.
Öösel sadas paljudes kohtades lörtsi, rannikul ja saartel enam vihma. Päeval sadas siin-seal enamasti vihma. Paljudes kohtades tekkis ka udu.
Taas on saabunud sügis, soe ja niiske.
Kaivo Lõppe pilt. Lääneranna vald, Kõmsi külast mõned kilomeetrid eemal. Kell 12:52

Nii öösel kui päeval puhus lõuna- ja edelatuul 5-10, puhanguti 15 m/s.
Õhutemperatuur oli öösel 0...4°C, päeval 2...7°C.

Kolmapäeval (5.12) olime madalrõhkkonna lõunaservas.
Meil sadas nii öösel kui päeval aeg-ajalt lörtsi ja vihma, eelkõige põhjarannikul, õhtul peamiselt lörtsi ja lund, õhtul temperatuuri langedes teed muutusid väga libedaks !
Puhu edela- ja läänetuul 5-11, puhanguti 18 m/s, saartel ja põhjarannikul on tuul loodest, looderannikul oli puhanguid kuni 22m/s.
Õhutemperatuur oli öösel ja päeval –1...4 °C, pealelõunal algas külma õhu sissetung ning  temperatuur langes paljudes kohtades öö alguseks miinuspoolele.

Neljapäeval (6.12) oleme sama madalrõhkkonna kauges servas. Öösel ja päeval oli sadu kohati, pealelõunal rohkem. Tuli nii enamasti lörtsi ja vihma.
Reet Kanger. Aegviidu, 8:15 hommikul.
Täitsa talvine ilm !

Öösel puhus läänekaare tuul 4-10, põhjarannikul edelatuul kuni 13 m/s. Päeval nõrgenes, puhudes läänekaarest kuni 8m/s.
Õhutemperatuur oli öösel –1...–5 °C, rannikul 0...2 °C, päeval –1...4 °C.

Reedel (7.12) laienes Läänemerele uus madalrõhkkond. Öösel sadas kohati lund ja lörtsi põhjarannikul, päeval laienes alates saartest üle Eesti uus sajuala, mis tuli alla enamasti lumena. Pärnus sadas enne keskööd jäävihma, õues oli uisuväli! Jääkihi all nii maa, autod kui muud esemed.
Kerge lumi Pärnus kell 11:41.
Kaivo Lõppe foto.

Öösel puhus muutliku suunaga tuul 2-8, päeval pöördus kagusse ja tugevnes sisemaal üle 10, rannikul kuni 14m/s.
Õhutemperatuur oli öösel –1...–4 °C, päeval –2...0 °C, rannikul kraad-paar üle nulli.

Laupäeval (8.12) laieneb väga aktiivne madalrõhkkond üle Läänemere .
Oodata on tihedat lume-, lörtsi- ja saartel vihmasadu. Sellega kaasnevad eriti keerulised teeolud!
Riigi Ilmateenistuse hoiatused

Alates saartest algas hommikul lörtsi- ja lumesadu, mis liikus edelast üle maa itta. Pärnus algas sadu juba vihmana ja selleks ka jäi. Päeva jooksul sadu tihenes, vahest oli isegi meeletu padusadu. Õhtupoole oli sadu mitmel pool jätkuvalt tugev, sadas vihma, lörtsi ja jäävihma.
Teed olid paljudes kohtades ülilibedad!
Kagutuul oli tugev, puhudes ööpäevaringselt 3-9, rannikul ja saartel puhanguti 15-18m/s.
Õhutemperatuur oli öösel 1...–3 °C, päeval 0...4 °C, saartel õhtul kuni +6°C.

Pühapäeval (9.12) liikus keeris lähemale, öö hakul sadas Ida-Eestis tihedat peamiselt lörtsi, mujal oli sadu kohatine.
Päeval jõudis saartele uus sajuala, mis aga mandri lääneosast kaugemale sisemaale ei jõudnud.
Lõuna- ja kagutuul peale keskööd tugevnes, päeval oli puhanguid kuni 18m/s.
Õhutemperatuur oli öösel –1...6 °C, päeval 2...6°C.

Katrin Tarand. Lumi Sakus 26.11.2018

Pühapäev, 25. november 2018

47. nädala ilm (26.11.–2.12.2018)

Kommentaariumi viide
Postitanud: Kaivo Lõppe ja kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy app, Norra ilmaportaal yr.noGismeteo

Uuendatud 2.12 kl 17:20


NB! Prognoos uuenes jooksvalt ja lisandus igapäevaselt ka info möödunud päeva ilmastikuolude kohta.
Oli suhteliselt talvenäoline nädal, võib võtta ilmselt kui esimest püsivamat talvenäolist nädalat. 

Lõuna- ja Ida-Eestis mitmel pool oli nädala lõpuks tekkinud lumekate. Nädala jooksul sai vähemalt lühiajaliselt valgeks maa kogu Eestis.
Lund oli 2.12 hommikul mõnes kohas juba üle 10cm!
Eesti Ilmateenistuse lumekaart


Pühapäeval, 25.11 oli ilm peamiselt sajuta, vaid kohati esines lumehooge(teatati näiteks Saaremaalt, Antslast).
Öösel oli kohati udu, kuid hommikuks oli mitmel pool maapinnal ja puudel imekena härmatis, oli tõeliselt lummav karge sügishommik, vt minu pilte Pärnu oludest Delfis. Kauneid pilte oli kogu Eestist.
Härmatis püsis paljudes kohtades õhtuni, kuna õhutemperatuur ei tõusnudki nullist kõrgemale ja läks peale päikeseloojangut taas vabalangusesse(enamasti selge ja tuulevaikne ilm), olles kella 23.00ks juba sisemaal -8, kohati ilmselt enamgi.
Vaid rannikul ja saartel oli kohati plusskraade.


Sandra Mõttus pilt. Lumesadu Saaremaal, Viidul 25.11 kell 18.23.
Märkimist väärib, et radar seda sadu ei tuvastanud. Selle põhjuseks on radarikiirte levimisnurk ja eelkõige madalad pilved. Lisaks peegeldab lumesajult halvemini tagasi radarile, kui nt vihmasajult.

Õhutemperatuur 25.11 õhtul kell 22.55. Andmed siit.


Grete Escholz pilt. Udu Elvas 25.11 kl 01.20 paiku.



Laagris oli kell 22 õhutemperatuur siiski juba –7 °C; on tuuletu, selge, sudune, härmas ja kuu paistab.  Õhutemperatuur (http://laguja.meteo.net.ee/obs/img/t.png).

Esmaspäeva (26.11) öösel tugevnes lühiajaliselt kõrgrõhuhari ning kohati sadas lund. Päeval aga kõrgrõhkkonna mõju vähenes ning Soomest jõudis Eesti kohale madalrõhulohk, mille mõjul sadas lörtsi ja lund laialdasemalt, rannikul ja saartel tuli ka vihma. Pärnus tuli kl 18 ajal isegi jäävihma. Sajukogused varieerusid üle eesti, kuna tegu oli rünksajupilvedega, mis ei kata korraga suurt maa-ala. Esines ka tugevaid pagituuli.
Ilmateenistuse vaatlusandmed kl 16.00. Rünksajukate all esines kohati tormiseid tuuleiile ehk pagisid.


Tugev lumesadu Pärnus hommikul 8.55 paiku. Lumi langes vaikselt, aga tihedalt. Täiuslik talveilm !
Kaivo Lõppe foto

 Maa sai enamasti mandril esialgu valgeks, hiljem ka Saaremaal ja Hiiumaal.
Mai Lipu pilt. Kundas on lund ligi 5cm, pilt tehtud kell 16:52. Meeletu :)

 Puhus mõõdukas loode-, päeval läänekaare tuul, merele avatud rannikul(Põhja-, Lääne-Eesti) iiliti kuni 12 m/s, rünksajukate all kuni 21m/s. Õhutemperatuur oli öösel üle maa miinuspoolel, olles vahemikus –2...–9, rannikul oli kohati mõni plusskraad, päeval pendeldas nulli ümber, –3...0 °C sisemaal ja 0...5 °C saartel ja rannikul.
Arktika on jõudnud meieni - kesköö paiku oli kohati juba pea 9 kraadi külma !
Laguja ilm

Teisipäeval (27.11) suundus seesama madalrõhkkond Venemaa kaugematele aladele ja selle mõju vähenes. Külmas õhumassis avaldus külma õhumassi mõjul mereefekt, mistõttu oli rannikualadel (Põhja-, Loode- Lääne-Eesti), kuid ka saarte lumehooge, millest mõni jõudis ka veidi kaugemale sisemaale, näiteks sadas korraks lund isegi Pärnus.
Lumeidüll Saaremaal, Lümandas kell 12:15. Sadas paksu laia lund, oli tuulevaikne. Täielik idüll!
Sandra Mõttus pilt


Päeval levisid hoogsajud pea üle Eesti, kuid sisemaal nõrgenesid.
Ilmateenistuse radaripilt

Öösel tugevnes põhjakaare tuul saartel ja põhjarannikul kuni 15 m/s, hommikuks nõrgenes veidi, iile polnud ka rannikul enam üle 12 m/s. Koos õhuvoolu keeramisega põhjakaarde algas külmema õhu sissetung. Õhutemperatuur oli öösel sisemaal –3...–10, rannikul ja saartel –1...2, päeval 0...–5°C,  rannikul kuni 3 °C.
Meeletu kargus hommikul 08:15, sisemaal pea 10 külmakraadi . Laguja ilm, õhutemperatuur

Lund tundub enim olevat hetkel Saaremaal, ca 5cm ringis.
Sandra Mõttus. Saaremaa, Lümanda, kell 19:25. Päeval sadanud lumi meeldib nii inimestele kui loomadele ! :) 

Kolmapäeval (28.11) madalrõhkkonna mõju vähenes veelgi ja tugevnes kõrgrõhkkond. Tõusva õhurõhu foonil oli taevas vahelduvalt pilves, mitmel pool nägi päikest.
Kena päikeseline ja mõnusalt karge ilm Pärnus.
Kaivo Lõppe pilt, kell 12:58.


Ka Pärnu jõgi on vandunud alla külmale. Tekkinud on õhuke jääkirme.
Kaivo Lõppe pilt, kell 12:45.

Kohati oli lumehooge, seda siis eelkõige rannikualadel (mereefekt). Tuul oli öösel mõõdukas, puhudes põhjakaarest rannikul kuni 12 m/s, sisemaal kuni 7 m/s, päeval läänekaarest kuni 8m/s, õhtul hakkabstasapisi alates Lääne-Eestist tugevnema edelatuul, puhanguid keskööks kuni 13m/s. Õhumass oli jätkuvalt külm, öösel oli külmakraade –3...–13°C, rannikul püsis kohati 0 °C ümber, päeval püsisid kerged miinuskraadid.

Õhk on talviselt karge. Temperatuur kell 23:25 on taas mitmel pool üle -10, nagu hommikulgi.
Laguja ilm temperatuur

Neljapäevaks (29.11) liikus kõrgrõhuala Eesti idapiiri taha, kuid päeva peale hakkas läänest survet avaldama ookeanilt lähenev aktiivne madalrõhkkond, kujunes terav vastasseis. Ilm oli sajuta, kuid oli enamasti pilvine.
Tuul tasapisi päeva peale tugevnes, puhudes pärastlõunaks lõunast ja edelast 7-13, puhanguti 16, saartel ja Liivi lahe ümbruses kuni 23m/s. Avamerel olid tõenäolised ka puhangud üle selle. Õhutemperatuur langes öösel sisemaal –4...–14°C, rannikul oli veel 0 °C ümber või veidi üle selle, päeval 0 °C-st rannikul –2...–6°C sisemaal.

Tãna kell 19:00 saabus hetk, kus oli sel sügistalvel esimest korda kogu Eesti miinuskraadides.
Riigi Ilmateenistuse vaatlusandmed

Reedel (30.11) taganes kõrgrõhkkond tugeva surve tõttu Valgevene kohale, aga selle äärmine loodeserv ulatus veel Balti riikide kohale. Läänemereni jõudis aga lääne poolt aktiivne madalrõhkkond ning avaldas jätkuvalt tugevat survet. Tuul puhus lõunast ning püsis väga tugev, merel oli tormine(iilid päeval Saaremaal ja Liivi lahe ümbruses kuni 25 m/s, merel polnud välistatud veelgi tugevamad puhangud).
Tuule tugevus kell 12:00. 
Riigi Ilmateenistuse vaatlusandmed

Tuul Pärnu sadamas kell 09:50.
Pärnu sadama ilmajaam


Sajupilved aga jäid kättesaamatusse kaugusse ning ilm oli peamiselt selge või õhukese pilvekihiga. Õhutemperatuur oli öösel Lääne-Eestis 1...–4°C, ida pool –4...–8°C, päeval Lääne-Eestis 0...2°C, Kesk- ja Ida-Eestis 0...–4 °C.

Laupäeval (1.12) osutus pisut võidukamaks siiski madalrõhkkond. Tuul oli öö hakul veel väga tugev(rannikul lõunatuule puhangud kuni 20m/s, merel enamgi), päeva peale aeglaselt veidi nõrgenes, õhtuks puhangud üle 14m/s ei ulatunud.
Ilm oli ennelõunal sajuta ning enamasti selge, peale keskpäeva jõudsid Kagu-Eestisse lumepilved, mis liikusid aeglaselt loode-põhja suunas. Sajuta jäid vaid saared.
Kagust alanud lumesadu levis aeglaselt põhja suunas. Radaripilt kell 23:00
Eesti Ilmateenistuse radaripilt

Näiteks Kundas sadas tänase jooksul maha pea 10cm lund.
Mai Lipu pilt, 22:31, Kunda

Õhk oli külm, öösel on õhutemperatuur –1...–4st saartel ja rannikul –5...–11°C sisemaal. Päeval saartel ja rannikul 0...2°C, sisemaal –1...–6°C.


Virmaliste näidud kell 14:20. Üldjuhul on nii, et mida rohkem punast värvi tabelites on, seda enam virmalisi.
Virmaliste graafik

Pühapäeval (2.12) olime kõrgrõhkkonna läänetiivas, kuid Norrast lähenes uus madalrõhkkond. Öösel sadas kohati, peamiselt Ida- ja Lääne-Eestis lund, päeval veidi vaid saartel(Saaremaa, Hiiumaa) ja looderannikul, kus siis tuli peamiselt lund ja lörtsi.

Tõeline padutalveilm Kundas.
Mai Lipu pilt, kell 16:17.

Tuul oli ikka tugev, puhudes lõunast ja kagust 3-10, rannikualadel iiliti 17m/s.
Õhutemperatuur oli öösel –5...–11°C, päeval saartel ja rannikul 0...–2°C, sisemaal –1...–7°C.

Merevee temperatuur Läänemeres oli nädala vältel 5...9°C, Eesti rannikuvetes 0...4°C.
Saarte vahel oli juba kohati jääd(2.12 seisuga).

1.12 ja 2.12) olid head väljavaated ka virmaliste olemasoluks näitajate poolest.
Kahjuks oli 1.12 taevas pimeda saabumiseks selge vaid saartel. Virmalisi nähti Eestis vähe, kuid põhjaaladel oli taevane vaatemäng üüratult kena ! :)

Aurora rakenduse KP Indeksi ennustus detsembri alguseks.


Hoiatus G1 magnettormi kohta 1.12 ja 2.12.
Virmalised.ee portaal

Pühapäev, 18. november 2018

46. nädala ilm (19.–25.11.2018)

Kommentaariumi viide ja 11,5 aastat tagasi
Piialt artikkel tormidest: https://tinyurl.com/y933ysye

Tuleb mõõdukalt soe ja olulise sajuta nädal.

Sünoptik Ele Pedassaar: "Nädala lõpp võib tuua ilmamuutuse sajusema ja külmema ilma suunas." https://ilm.ee/?517458

Nädala alguses liikus kõrgrõhuala Skandinaavialt üle Läänemere ja jäi siis paariks päevaks pidama pidama.
Seetõttu oli 19. novembril vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sadas vähest vihma või märga lund, saju tõenäosus oli suurem põhjarannikul. Sisemaal jäi paiguti õhuke lumekirme koguni maha. Puhus kirde- ja idatuul 5–11 m/s, Sõrves kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli –0...4 °C, kuid õhtul langes.
20. novembril püsis sarnane olukord: Läänemere kohal oli kõrgrõhuala. Seetõttu oli pilves, selgimistega sajuta ilm. Puhus muutliku suunaga tuul 2–7, põhjarannikul loode- ja läänetuul 4–9, puhanguti kuni 13 m/s, õhtul asendus põhja-, Soome lahel kirde-. Õhutemperatuur oli –1...4 °C.
21. novembril oli Skandinaavia lõunaosa kohal väheliikuv kõrgrõhuala. Nii oli pilves ilm, kohati sadas veidi. Puhus valdavalt põhja, hiljem läänekaartetuul 1–8 m/s. Õhutemperatuur oli –1...4 °C.
22. novembril ulatus Skandinaavialt Läänemerele kõrgrõhuvöönd. Seetõttu oli peamiselt pilves ja olulise sajuta ilm. Puhus loodetuul 4–10, põhjarannikul puhanguti 12–15 m/s, kuid õhtupoolikul nõrgenes. Õhutemperatuur oli 1...5 °C.
23. novembril oli siin madalrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul oli peamiselt pilves ilm. Kohati sadas veidi vihma või (märga) lund. Puhus edela- ja läänetuul 4–10, rannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur oli 0...5 °C.
24. novembril ulatub Läänemere kohale madalrõhkkonna edelaserv. Pärastlõunal alates Põhja-Eestist pilvisus hõrenes ja sadu lakkas. Tuul asendus loode- ja põhja- 3–8, põhjarannikul puhanguti 13 m/s, sisealadel valitses tuulevaikus ja tekkis udu. Õhutemperatuur oli –1...3, saarte rannikul kuni 5 °C.
25. novembril ulatus Läänemerele  madalrõhkkonna edelaserv ja Skandinaaviast ka kõrgrõhuhari. Pilvisus püsis vähese ja vahelduva, kohati ka tihenes, paiguti sadas vähest lund, rannikul ka vihma, kohati tekkis udu. Puhus läänekaaretuul 2–7, saartel ja rannikul loode- ja põhjatuul kuni 10 m/s, kohati valitses tuulevaikus (0 m/s). Õhutemperatuur püsis –2...3 °C. Oli jäiteoht!

Katrin Tarand. udu Sakus 24.11.2018 kl.15.30-15.50

Kogu nädal on sarnane; kaguservas on külmem, rannikule lähemal soojem. J. Jaagu märkus 13. novembril: Ei tea, kas järgmise nädala külmemad ilmad toovadki meile päris talve kohale või jääb see jälle üheks ajutise lumikattega perioodiks? Talverehvid on vaja lõpuks alla panna.
V: Viimased prognoosid näitavad pigem talve tulekut kui eeltalve jätkumist https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/14-days/tartu_estonia_588335, samas ECMWF ei kinnita seda http://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=8&model=ecm&var=2&run=0&time=168&lid=OP&h=0&mv=0&tr=24#mapref, vaid näitab jälle olulist soojenemist pärast ajutist külma. Eks näis, sest nii pika aja peale ei ole prognoos lihtsalt usaldusväärne. Pöörata tuleb tähelepanu sellele, et nt siin https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/14-days/tallinn_estonia_588409 usaldusväärsuseks pandud pärast 2. detsembrit 0 või 5% ehk see on sisuliselt täiesti teadmata, mida võib oodata –soojemat ilma või talve pidamajäämist.
Lisaks sellele: 5. novembril uuendatud M. Kaasiku 6 kuu prognoosis seisab detsembri kohta: Detsembri alguses jätkub püsib veel kõrgrõhuala Venemaal. Edasi vallutavad Venemaa Euroopa-osa aktiivsed tsüklonid, kõrgrõhuala Lõuna-Euroopas suunab õhuvoolu Atlandi ookeanilt üle Baltimaade. Seetõttu ootame sooja- ja sajusepoolset detsembrit. Lääne-Eestis sajab peamiselt vihma, ida pool lund ja lörtsi. Lume maha jäämise lootus kuu lõpuks on Kagu-Eesti kõrgustikel ja Virumaal.
Samas NOAA näitab keskmisest külmemat detsembrit ja seda ilmselt kõrgrõhkkondade ülekaalu tõttu, sest mandri sisealadel on jahtumine ülekaalus. Nagu ikka, elame-näeme!  

Islandil oli kuni 18 kraadi sooja (http://www.meteociel.fr/observations-meteo/tmaxi.php?region=is).

Kairo Kiitsak. Varakult talve ootel. Pilt on jäädvustatud Simunas 24.02.2018