Reede, 31. juuli 2009

Ajalugu kordub (äike 24. ja 31. juulil - võrdlus)

31. juuli ilm oli sarnane 24. juuli ilmaga, eriti äikese iseloomu poolest. Üle Eesti liikus oklusioonifront, millel tekkisid äikesepilved, kusjuures äike oli enamasti nõrk või mõõdukas, sadas üsna palju vihma ning läks hämaraks. Pilved olid 24. juulil siiski rohkem maskeeritud ja äike nõrgem. 31. juulil oli kohati äike võrdlemisi tugev, seda eeskätt Lõuna-Eestis. Äikese-kaaspilved enne äikest olid seekord iseloomulikumalt välja arenenud kui 24. juulil. Samuti oli äike märksa varasemal ajal päeval. Äikestetsoon ulatus mõlemal juhul üle Eesti.
Sajualad radaripildilt (kasutatud vaid EMHI radarit). Näha on pilvede kujunemine frondil:





























































.
.
.
.
.
.
Nüüd pildid, kusjuures näha võib ka pilve tippu. Oli huvitavaid pilvi, vt näiteks teist fotot. Samuti oli taevas enne äikese kohalejõudmist nagu segaduses - hästi kaootiliste pilvedega kaetud. Palju äikesevaatlejad ei oleks Tallinnas 31. juuli äikest lähiäikesena määratlenud. Tegelikult see ei loe, et lähedast välgulkööki või müristamist polnud - taevas oli siiski äikesepilvedega kaetud, sadas vihma jne, lihtsalt juhuslikult ühtegi lähedast välku polnud, kuid lähiäike oli sellegipoolest.
Pärast äikest selgeks ei läinud, sest tsüklon polnud veel oma tegevust Eestis lõpetanud. Õhurõhk alguses siiski pisut tõusis (pärast fronti). Õhtu lõppes värvika päikeseloojanguga, millest eraldi postituses.






























































































































Olulistest küsimustest

Ei ole siin blogis teab kui kaua arutlenud või mõtisklenud "psühholoogiateemadel".
Eks iga inimese kogemused on erinevad. Öeldakse, et kui teaduses nõustutakse mingi seisukoha või õpetuse vms, siis on tegemist jüngriga. Võib-olla peaks väitega nõustuja vaatama endasse ja küsima, mis on tegelikult tähtis.
Inimesele on olulised teised inimesed. Muidugi, leidub neid, kellel on väga kindlad eesmärgid, põhimõtted jmt, kuid suuremale osale inimestele on tähtsad teised inimesed, mis sest, et sellele ei pruugita üldse mõelda. Jutt pole tingimata lähedusest, sest selle vajaduse määr on personaalselt erinev. Kas on õige arvata, et need, kes ei mõtle inimestele kui kõige olulisemale, ümbritseb piisavalt inimesi ja kontakte?
Paraku on nii, et tõsidus või distantsi hoidmine või isegi kindlad eesmärgid ei pruugi tagada sisemist rahulolu. Samuti ei pea ju hobi ja inimesi omavahel kuidagi siduma või ühendama. Teinekord ongi selles põhjus, miks vahetevahel on imestatud, et läbivaid püsisuhteid (põgusa tutvuse tase jäägu välja) ei olegi elus olnud, kuigi justkui ollakse ju olnud küllalt suhtleja ja mida kõike veel.
Veel ühe tähtsa asjana oleks vaja mõelda esmamuljest. Küllap paljud nõustuvad, et see on hästi oluline. Kuid kas esmamulje tähendab tõesti lihtsalt esimest pikemat jutuajamist, inimese nägemist, pidu vms? Esmamuljena võiks ju määratleda tutvumise esimest astet ja oluline võib see olla töö-või koostööalastes suhetes, sest ilmselt on üsna harilik, et siis ei saagi tutvus kuigipalju edasi areneda.
Inimesed ei lase teist inimest nö endasse, ei võta vastu, kui varasemad suhted on välja kujunenud. Ülikooli või tööle jõudes on see sageli juhtunud.

Neljapäev, 30. juuli 2009

Mida huvitavat pakkus taevas 29. ja 30. juulil 2009?

Ka rahulik atmosfäär võib pakkuda palju vaatamisväärset. Esitan pildis nii pilved kui optilised nähtused, mis 2 päeva jooksul võis taevas näha.
29. juuli:
































































.
.
.
.
.
30. juuli. Hommikul oli taevas palju rünkpilvi, mis õhtuks taandarenesid ja kadusid sootuks. Päeval lähenesed läänest kiudpilvemass ja tekkisid halonähted. See tähistas saabuva tsükloni serva. Seejärel taevas selgines. Palju äikest täheldati Lõuna-Skandinaavias, mille kohal asus parajasti tsüklon.


































Veel helkivaid ööpilvi

Küllalt hästi olid helkivad ööpilved arenenud 27/28. juuli öösel ning pakkusid võrdlemisi efektset vaatepilti, eriti öö edenedes. Esialgu olid pilved üsna piiratud alal ning ühes kohas oli nagu pliiatsiga tõmmatud jutt. Öö edenedes muutusid pilved ühtlasemaks ja ulatuslikumad. Helkivad ööpilved olid nähtavad ka 30. juuli öösel kl 3 ajal, kuid vaid põhjas ja pilved olid üsna kahvatud.













Esmaspäev, 27. juuli 2009

Väga maalilised helkivad ööpilved 26. juuli öösel

Ööl vastu 26. juulit tekkisid taevasse järjekordsed helkivad ööpilved. Pimedama öö tõttu tundusid need ilusamad, kui varasematel öödel:


Pühapäev, 26. juuli 2009

Äikesejaht

Pikemalt leiab äikesejahtidest lugemist siit: http://ilm.ee/index.php?45474 (esimese jutu, äikesejaht 24. juulil kohal leiab ka vanematest jahtidest infot.
Pisut 19. juuli äikesejahist ja seal nähtust. 2009. aasta tugevaimad äikesed on senini olnud 19. juulil. Raskuskese oli saartel ja Lääne-Eestis. Tugevaim äike oli pärastlõunasel ajal, mis tabas Tõstamaad, Lihulat ja ümbrust, kohati oli suuremaid murdunud oksi:










.
.
.
.
.
Äikesepilv ise oli satpildil ümmargune nagu sirkliga tõmmatud (äikesekera).
Õhtul saabus kohale front. Selle ees tekkis äikesepilv, mis siiski hääbus võrdlemisi kiiresti. Küllaga pälvis frondil asunud pilv tähelepanu:















Teatavasti on tropopaus väga stabiilse õhu kiht, millest tõusvad õhuvoolud ühelgi juhul läbi ei pääse. Kui konvektsioon on siiski erakordselt tugev, tungivad tõusvad õhuvoolud siiski tropopausi ja me näemegi pilve ülemist osa kumerana või nn overshooting top-vormis. Neil on ka eestikeelne nimetus olemas: kumerad lehvikpugipilved (Cumulonimbus arcus). Kaasa toovad enamasti rajuilma, nagu oligi 19. juulil.
Selle pilve lõunaosas tekkis pilvetorn, mis muutus jäätudes nagu tasapinnaliseks. See oli küllaltki omapärane vaatepilt:



.
.
.
.
.
.
.
.
.


Vastukaaluks kumeratele lehvikpugipilvedele on olemas muidugi ka lamedad, näiteid võis leida 25. juulist. Need tekivad siis, kui konvektsioon ei ole ülitugev. Sageli on neil seenetaoline kuju:

Neljapäev, 23. juuli 2009

Äikeste meenutused V: suured juuliäikesed 2001. aastal

Hiljuti, st 16.-18. juulil, oli suurte juulitormide aastapäev, mis toimusid 2001. aastal. Neid on meenutanud Tarmo Tanilsoo: http://www.ilm.ee/index.php?42779, enda oma on siin: http://www.ilm.ee/index.php?46163
2001. aasta juuliäikestega oli ka kaks inimohvrit. 2001. aasta oli huvitav just ebahariliku tsirkulatsiooni poolest, kui lõuna ja kagu poolt tulnud õhumassid said alates jaanipäevast valdavaks ja kestsid pea juuli lõpuni, siis muutus olukord ebastabiilsemaks. Harilikult on suviti tsirkulatsioon Eestis edelast (ka paljud kuumalained pärinevad just edelast Biskaia lahe kandist, Hispaaniast jm Edela-Euroopast; Loode-Aafrikast), nagu selle aasta 19. juuli või 24. juuli soojem ilmgi. Selline ebaharilik tsirkulatsioon võimaldaski 2001. aastal temperatuurikontrastidel suuremaks kui tavaliselt minna ning soodsa frontaalse situatsiooni tingimustes tekkisidki tugevad äikesed ja konvektiivsed tormid.

Kolmapäev, 22. juuli 2009

Äikesejahtidest/Vikerkaartest

Olnud äikesejahtidest saab lugeda: http://ilm.ee/index.php?4614611535150
galeriid on kokkuvõttest eraldi: http://www.ilm.ee/?46145 (leiab ka kokkuvõtte juurest, seletused on piltide juures) , 19. ja 21. juuli jahi puhul on pildid lihtsalt teksti vahel: http://ilm.ee/?46165 ja http://ilm.ee/?46161
Lähipäevil on kavas siiagi lühiseletusi nendest jahtidest ära tuua ja kirjeldada 19. juuli näitel pisut prognoositud atmosfääriseisundit koos diagrammiga.
Kunagi oli lubatud avaldada Horisondi veebis jutt vikerkaartest. See on siin: http://horisont.ee/node/1168 Tähelepanu juhiks veel sellele, et sealt on üks foto puudu, kus vikerkaare ots tuleb vaatleja juurde. See pilt on tehtud 2007. aasta augusti lõpus ja ilmselt ühes teises arvuti. Kui pilt on üles leitud, siis pannakse see samuti loo juurde.
Järgmine lugu, mis on kavas kirjutada, käsitleb nn õpikutõdesid ja ilma eelkõige äikesega seoses.

Teisipäev, 21. juuli 2009

Udu 15/16. juulil Tallinnas; udude seosest äikesega

15. juulil oli päeval merel udu. See liikus ka rannikualadele, nii et näiteks päeval oli saarte läänerannik, kuid ka Pakril udune ilm või madal kihtpilvisus. Õhtu saabudes liikus udu sisemaa pool, samuti tekkis jahtumise tõttu udu sisemaal iseseisvalt. Tallinnasse jõudis udu südaöö paiku. See oli selge taevaga ja väga ebaühtlane, kohati äärmiselt tihe udu. Samal ajal võis taevas jälgida helkivaid ööpilvi. Järgnevalt pildiseeria sellest, kuidas udu jõudis Tallinnasse (ülejärgmisel pildil on näha lisaks helkivaid ööpilvi.























































.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Udu on mitmel moel äikesega seotud. Sellest on juttu juba olnud, et udu ja äike pole kunagi koos, v. a. sooja frondi äikese korral, ka siis on see võimalus väga väike. Küllaga tähendab udu sageli seda, et järgneva päeva jooksul võib äikest tulla: õhus on piisavalt soojust ja niiskust pilvede arenguks. Sel aastal näib olevat see seaduspära eriti järjekindel.

Castellanus-konvektsioon ja hommikune äike Pärnu lähedal 15. juulil

15. juuli hommikul tekkis Pärnu lahel äike, mis hakkas maismaale jõudes hääbuma. See oli Krista Odakivi sõnul tingitud frondist, kuid kuna see front oli ilmselt väga nõrk, siis ikkagi näitab pilve areng vee kohal, et vesi on juba nii soe, et oluliselt ei takista konvektsiooni.
Tallinnasse jõudis sellest frondist (ilmselt oklusioonifront) huvitavaid rünkpilvi (hommikul 6-7 ajal oli lõunas ja edelas ka rünksajupilvi), mis ei olnud küll castellanus, kuid olid seda tüüpi. Mõned pildid: