Laupäev, 28. veebruar 2009

Punane päikeseloojang/olnud ja lähiaja ilmast

21. veebruaril võis Tallinnas ja ilmselt ka mujal, kus ilm oli piisavalt selge, märgata võrdlemisi omapärast päikeseloojangut. Päikese loojumisel ilmnes veel üks huvitav asjaolu. Pikemalt nähtust ja selle põhjustest: http://www.ilm.ee/?45608
Üks pilt mõned minutid enne loojumist:
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Öö vastu 28. veebruari üllatas paljusid sisemaaelanikke intensiivne lumesadu. Seda põhjustas külm advektsioon koos okludeeruvas tsüklonis toimunud õhumasside segunemisega. Selliseid sajupuhanguid (tekivad enamasti sügisel, aga ka talvel, kui meri on jääst vaba ja toimib külm advektsioon) ei saa üldiselt usaldusväärselt ette ennustada. Juurdesadanud lume hulk ulatus kohati kuni 20 cm-ni. Varasemas postituses küll mainisin, et sadava lume kogused võivad olla märkimisväärsed, kuid ei pakkunud ajastust just küsimuse problemaatika tõttu.
Kuigi juba mainitud, olgu siingi ära toodud reegel, mis annab võimaluse sellise sajupuhangu andmiseks: okludeeruvas tsüklonis toimub õhumasside intensiivne segunemine. Mingil hetkel võib see tähendada suuri sajukoguseid (niiskus vabaneb segunemisel sadudena), aga ei pruugi. Suurem võimalus on selleks siis, kui merelt saabuv külm advektsioon jõuab mandrile, sest merel olles on külm õhk mõnevõrra vee kohal niiskunud. Maismaal vabaneb see siis sageli sadudena. Kehtib: valdavalt külmal poolaastal, kui meri on jääst vaba ja toimib külm advektsioon (enamasti tsükloni tagalas). Ka novembri lumetorm (sajukogused) oli põhjustatud õhumasside tugevast segunemisest ja ajutisest külmast advektsioonist. Nüüdne olukord oli siiski teine, kuigi analoogiline: novembris jõudis Eestini jõudis lõunatsüklon, mis kohale jõudes passiveerus, aga nüüd läänetsüklon (sadude tekkekohad ja -tingimused olid erinevad). Edasine on juba kirjeldatud.
Ka väheliikuvus võib teinekord olla suurte sajukoguste põhjuseks, seda ka suvel.
Mida toob märts endaga kaasa? Esialgu talvist, öösel külma ilma. Kuna tuul nõrgeneb ja hakkab lõunast ning kagust puhuma, siis vaikse ilmaga on oodata ka päikese suuremat mõju (ka pilves ilmaga). Seega on oodata keskmisest soojemat ilma. Mandrilt puhuv tuul sooja veel ei too. Kui ilm jääb pilve, siis on temperatuur ööpäeva lõikes nullilähedane, kui mitte, on päevad soojad ja plusskraadideski, kuid ööd seevastu külmad. Selline sarnane ja rahulik ilm püsib vähemalt nädala. Teatud pinget tuules võib pakkuda kesknädal, sest Kesk-Euroopasse jõuab aktiivne tsüklon, mis seejärel seal ka passiveerub. Kevadel ja eriti suvel tähendaks see üsna tõenäoliselt kuumalainet, sest õhuvool on sellises situatsioonis kagust, nüüd aga lihtsalt tuule mõningast tugevnemist.

Kolmapäev, 25. veebruar 2009

Kas kevad Tallinnas?

25. veebruaril rääkisid inimesed väga palju Tallinna suurepärasest ilmast. Varahommikuses pimeduses veel sadas, hommikupoolik oli pilvine, aga lõunast oleks justkui kevad saabunud, ainult temperatuur olin veidi üle nulli ja maa lumega kaetud.
Eestile lähenes ööl vastu 26. veebruari uus lumesadu, enne seda aga jõuab temperatuur langeda selge ja vaikse ilma korral ilmselt ka alla -10° (kõrgrõhuharja tõttu). Lund võib järgneva öö ja homse jooksul juurde sadada üsna märkimisväärne kogus. Päeval küll saabub väike sula, aga palju kahju see talvele ei tee, sest üldine temperatuurifoon on negatiivne.
25. veebruari päike Tallinnas kevadet siiski ei tähenda. Parimal juhul saabub varakevad märtsi alguses, aga päris kindlasti märtsi keskpaigas. Seega nädal või kaks on talverõõme kindlasti ees.

Esmaspäev, 23. veebruar 2009

Veel talvest

Juba mõne päeva eest läksid Euroopa ja USA mudelid lahku veebruari lõpu osas. Sellises olukorras oodatakse tavaliselt mõned päevad, et selgusele jõuda, milliseks kujuneb ilm.
Hetkel ongi nii, et juba nädala jooksul on mõnel pool sula. See, mis mõne aja eest tundus olevat märtsi alguse sula, tundub, et kujuneb ikkagi pikemaks sulaperioodiks. Selleks annavad põhjuse muutused õhuvooludes: talv stabiliseerus seetõttu, et meridionaalne õhuvool tõi mandrilt jahtunud õhku, kuid nüüd, mil taastub üsna tavapärane tsonaalne õhuvool, muutub ilm pehmemaks. Esialgu, see tähendab märtsini, on rahulikult võimalik vähemalt mandril nautida talve, sest temperatuur ei tõuse kuigivõrd üle nulli. Edaspidigi on oodata vähemalt väga pehmet talveilma kõrgustikel, kuid paljudes kohtades on siiski pigem sula. Kevade tulekut pole ometigi veel kuskilt näha (mõned muidugi ootavad seda juba pikisilmi), vaid ilmselt on tegemist sooja talve jätkuga.

Esmaspäev, 16. veebruar 2009

Veelkord valgusest ja värvist looduses/püsiv talv?

Ühes posituses (http://ilmjainimesed.blogspot.com/2009/01/tpsustusi-valguse-ja-vrvi-loo-kohta.html) andsin visandliku kommentaari valguse ja värvi kirjutise kohta. Nüüd õnnestus see korrektsemalt vormistada: http://www.ilm.ee/?45557

Hetkel on talv meridionaalse õhuvoolu tõttu stabiliseerunud. See meridionaalne õhuvool on juba nii mõndagi põhjustanud: http://www.ilm.ee/?45569, aga meile suunab ta hetkel külma õhku põhjast, hiljem pöördub tuul ja hakkab lõunast ja kagust puhuma, kuid südatalvel teadagi tuleb mandrilt külma ja jahtunud õhku. Esialgu tundub, et kuu lõpuni püsib võrdlemisi stabiilne talveilm. Suuremat lumesadu nädala jooksul oodata pole. Kuigi kuu lõpus võib sulale või väga pehmeks talveilmaks minna, näib, et märtsis pöördub külm tagasi. Elame-näeme!

Peatselt: Tyndalli efekt, lume ja selle mõjud, nähted

Reede, 13. veebruar 2009

Pilved ja fraktaalsus

Horisondi veebis avaldati artikkel mittelineaarse dünaamika seosest pilvedega: http://horisont.ee/node/960

Kolmapäev, 11. veebruar 2009

Ülitihe udu 10. veebruaril/lähipäevid näikse olevad lumised

23. jaanuari ja 10/11. veebruari tihedad udud olid täpselt analoogsed: tugev jahtumine, suhteline tuulevaikus jne, mille tagajärjeks tähelepanuväärselt tihedad udud.
10. veebruaril oli Tartus nii hommikul kui õhtul udu, kuid hommikul mitte nii võimsalt, kui oli õhtul. Hommikune udukiht oli paksem, kui õhtune: siis tekkis ainult 100-150 m paksune ühtlane, aga väga tihe udukiht, kus nähtavus langes kohati alla 50 m.
Hilisõhtul udu nõrgenes, kuid ei kadunud, olles tihedam Emajõe orus (oruefekt: niiske ja külm õhk vajub nõgudesse ja orgudesse, mis soodustab seal udu püsimist. Hommikul oli see eriti efektne - samal ajal, kui mujal Tartus päike paistis, oli veel ennelõunal väga tihe udu). Udu ja suur õhuniiskus rüütasid kõik puud ja põõsad härma.
Tegemist oli radiatsiooniuduga, mis tekib kiirgusliku jahtumise tagajärjel. Samal ajal peab valitsema tuulevaikus või nõrk tuul, taevas selge või väheste kõrgkihi pilvedega.
11. veebruari hommik oli samuti udune, kõik väga paksus ja ühtlases härmarüüs:



















Moodustunud oli stabiilne uduvorm: udukihi paksus oli suurenenud vähemalt 250-300 m, mistõttu taevas tundub pilves olevat (udukihi kohal võib selge või vähese pilvisusega ilm olla). Päike ei pääse udukihist läbi ning seetõttu säilib hommikune madal (-8...-9°) niikaua, kui udu püsib. Ilma uduta ja päikesepaistega tõuseks temperatuur antud tingimustel üsna nullilähedaseks.
Selline õhtune tihe udu on liiklusele väga ohtlik. Need, kes õhtul ringi liikusid, märkasid, et kohati on kerkivad uduseinad: udu lõpeb või algab väga järsku.
Lisaks muule võis märgata suunatud valgusallika ees ka uduvikerkaart. Pilt sellest ja muidu udusest Tartus koos uudisega:
http://www.ilm.ee/?45541
11. veebruari hommikul toimusid ka Tallinnas Tartule sarnased protsessid. Olgu veebikaamera kaudu antud ülevaade (kellaaeg on pildile lisatud):




































.
.

.................................
Lähipäevade ilm toob ilmselt kõikjale lumelisa, alguses vähem, aga nädalavahetusel rohkem. Põhjuseks on lõunatsüklon, sest õhuvool on valdavalt meridionaalne: see võimaldab lõunatsüklonite saabumist ka Läänemere äärde.
Tuul tugevnes järgneva paari päeva jooksul, on esialgu idast, aga hiljem kirdest, uuel nädalal põhjast ning nõrgeneb. Ilm muutub uuel nädalal ilmselt selgemaks ja esialgu ka külmemaks. Suurt külma vaevalt on tulemas, pigem jätkab talv veebruari lõpuni võrdlemisi pehmel lainel, vahetevahel on ka sula. Kuu lõpus võib aga saabuda pikaldasem sula.

Peatselt: Tyndalli efekt ning kondensjälje areng

Teisipäev, 10. veebruar 2009

Kondensjäljed 3. veebruaril

3. veebruari õhtupoolikul arenes Tallinna taevas väga huvitavalt üks lennuki kondensjälg. Pikemalt on lugu esitatud: http://www.ilm.ee/?45534 , kuid toon siingi mõned pildid välja.
15.35






















16.21








Kajastatud on ligi 1 tunni pikkust perioodi.

Pühapäev, 8. veebruar 2009

Pilved 2. veebruaril

2. veebruari hommik oli Tallinnas enam-vähem selge, kuid taevas oli siiski valkjas. Ilmselt oli see tingitud suurest õhuniiskusest (lumel oli härmatis), eriti teataval kõrgusel (silmapiiril madalad pilved), kus oli vesi kondenseerunud piisakesteks. Need aga hajutasid valgust ning sellest ka taeva värvus.
2. veebruari hommikul

.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Esialgu püsis ilm ilus, aga siis ilmusid edelast ja lõunast madalad, kiiresti liikuvad pilveräbalad. Samal ajal temperatuur tõusis kiiresti, kuid õhuiiskus püsis umbes 90 % piires. Kuna soe õhk mahutab märka enam veeauru, kui külm õhk, tähendas õhuniiskuse püsimine temperatuuritõusu foonil, et kuskilt lisandus tunduval hulgal niiskust. Seda näitasid ka madalad pilveräbalad (Stratus fractus). Nende pilvede kõrgus oli maapinnast ainult 90-100 meetrit. Kohati läks taevas üsna pilve, kuid ajapikku jäi pilvi vähemaks, kuid ei selginenud täielikult. Huvitav oli see, et pilvede kõrgus suurenes üha. Lõpuks olid pilved (pärast päikese loojumist) 500 m kõrgusel (Stratocumulus). Seejuures võis märgata, et vastavalt pilvede kõrguse kasvule nende liikumise suund üha muutus kuni nad liikusid esialgse edela-kirde asemel lõpuks loodest kagusse. Hüdrodünaamikas nimetatakse seda nähtust Ekmani spiraaliks ja see tekib Coriolisi jõu ning hõõrdumise vastastikmõju tulemusena.
Kui pilved olid veel madalas faasis, siis pakkusid need mõne kõrgema objekti juuresolekul päris kena vaatepilti:
Tallinna teletorn ulatub üle madalate pilvede (pilvede kõrgus 150 m, liikumine edelast kirdesse).


Päikeseloojang (pilvede kõrgus umbes 400 m ja liikumine läänest itta).
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Peatselt: lennuki kondensjälgede huvitav areng ühel õhtul.

Külm ja udune 4. veebruar

Tugeva advektiivse jahtumise tagajärjel moodustus 4. veebruaril udu, mis hakkas kohe päikese tõustes nõrgenema. Puud ja põõsad olid härmas. Lisaks udule olid umbes 400 m kõrgusel kihtpilved. Nende roll udu hajumisel pole täpselt teada - vahel tundub, et nad soodustavad udu püsimist, sest takistavad soojenemist, kuid vahel, ilmselt siis talvel, pigem mõjuvad udu hajutavalt, sest kiirgusbilanss on siis positiivsem.
Tallinna lahel moodustus samuti udu, kuid see tekkis sooja vee ja külma õhu koosmõjus. Õhutemperatuur oli -11°, veetemperatuur umbes sama palju kõrgem. Soe ja niiske veeaur kondenseerus külmas õhus kiiresti. Meri justkui auras. Mõned pildid:

Külm ja udune hommik




Udu merel


Kui pilk merelt pöörata, tundub nähtavus tunduvalt paranevat.