Pühapäev, 31. jaanuar 2010

Kuumaverelise külaskäik

Veebruar algab kuumaverelise ehk lõunatsükloni taktikepi all. On kuulda mitmeid arvamusi, isegi seda, et lund võiks võimalikult palju tulla. Miks mitte - talv ju senini suurepärane olnud.
Lõunatsüklon on sündinud Itaalia põhjaosas (Aadria meri, Itaalia põhjaosa, kuid ka Balkan on need kuumavereliste põhilised tekkekohad) ja liigub jõudsalt Eesti suunas, vt animatsiooni: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3
Mõned pildid ka, sest animatsioon ju uueneb ja näiteks 50 aasta pärast oleks tore jälle vaadata, mis kunagi oli:












































.
.
.
.
Ida-Euroopas on näha heledat pilvemassi. See on ala, kus õhumass tõuseb, tekitab pilvi ja sademeid. Seal süveneb ka siis lõunatsüklon. Kui palju lund tuleb, eks see selgub.
Lisainfot ka. Postitustes nn pikk paus olnud. Õnneks nädala jooksul peaks aega olema ja saab tagantjärele, alates jõuludest, täiendada olulisematest ja huvitavamatest ilmanähtustest ja sündmustest. Veebruari teisel nädalal ilmub ajakirja Loodusesõber uus number, kuhu kirjutasin mere jäätumisest, madalast veetasemest ja jääpurikate tekkest ning füüsikast. See on hästi laiale lugejaskonnale mõeldud, aga ehk huvilisele ikka midagi annab. Eks siia täiendan nende teemade kohta ka.
M. Jürissaart peetakse teenekaks lennundusmeteoroloogiks. Ta on kirjutanid kaks õpikut. Praeguse info järgi tuleb varsti kordusväljaanne tema esimsele õpikule, "Meteoroloogia" (1998, Tartu).

Teisipäev, 12. jaanuar 2010

Tähtede ülitugev vilkumine

Kus öö piisavalt selge, võis jälgida tähtede ebatavaliselt tugevat vilkumist. Tavaliselt tähed siiski pigem virvendavad, aga seekord kadus mõni silmapiirl lähemal olev täht hetkeks ära ja ilmus uuesti, kusjuures suure sagedusega. Seniidile lähemal olevad tähed päris ära vahepeal ei kustunud, kuid siiski väga vilkuvad. Seejuures värv muutus sinakasrohelise ja punaka vahel. Tähted vilkumist seletatakse näiteks õhu fluktuatsioonidega (tuulehood, tiheduse muutused jne). Värvusmuutusi saab seletada veeauru ja veepiisakeste hulga kõikumisega atmosfääris.
(Viimase paari nädalaga on ilmaelu väga kirju olnud, nagu ikka, alates uue aasta megalumest kuni praeguse hämmastava härmatise-ja udulaineni - põhjuseks ikka vana hea tuttav inversioon- ning ja mis kõik seal vahepeal, et loodetavasti on lähiajal aega kõigest sellest siin ka kirjutada ja fotomaterjalidega illustreerida).

Avaldati soov, et näha 2010. a. jaanuari härmatist. See härmatiseperiood oli märkimisväärne, sest tekkis juba 9. jaan, aga lagunes alles 20. jaan. paiku. Tipphetkel oli härmatise all mitu riiki ja sadu tuhandeid ruutkilomeetreid. Need pildid on tehtud 10. jaan. Tartus, kuid see härmatis murdis palju oksi, ka puid või koolutas neid. Sellest on fotod Nõmmelt.
Härmatis alles pakseneb.




Härmatis maksimaalses staadiumis (ei ole lumi puudel)

Härmatis murdis oksi...

...ja painutas puid.