26. detsember
Öösel sadas saartel ja Loode-Eestis (kuni 5 mm) vihma. Hommikuks sadu lakkas, kuid ilm jäi pilve ja endiselt väga soojaks. Päeval arenes frondil uus laine ja paistab, et Liguuria/Türreeni merel asuva lõunatsükloni mõju ulatub Eestini. Meridionaalset tsirkulatsiooni toetab ka Lõuna-Venemaal asuv soe antitsüklon. Seega ootab ees veel üks vihmane öö, sealjuures Lõuna- ja Ida-Eestis, kusjuures sadu võib-olla tugev.
Uus ülitsüklon on Atlandi ookeanil kiiresti süvenemas (hommikul oli keskmes õhurõhk 970 hPa) ja see liigub Iirimaa poole. See kindlustab veel mõned soojad päevad. Aga uuest aastast näitavad mudelid õhumassi jahtumist või jahedama õhumassi saabumist, eriti Euroopa mudel.
Lõunatsükloni põhjaserv ulatub Eestini, oodata on ilmselt väga vihmast ööd, allikas.
25. detsember
Kell 23.30
Üsna ootamatult pilvisus Lääne-Eesti kohal tihenes ja hakkas vihma sadama. Satelliidipiltidel on näha sealkandis samuti tihedama pilvemassi teket, see võib-olla seotud frondil tekkinud lainega.
Väärib märkimist, et kihtsajupilvede alumine piir on 2-3 km kõrgusel, nende all umbes 1 km kõrgusel on kihtrünkpilved. Kui vaadata nt vaatlejatele mõeldud pilvede määramise juhendeid või pilvede kirjeldusi, siis märgitakse enamasti, et kihtsajupilvede alus asub 2 km-st madalamal, kuid tegelikult, eriti saju alguses ja lõunatsüklonite korral, on üsna tavaline, et on 2 km-st kõrgemal.
Huvitaval kombel pakub üks portaal endiselt lumesadu, kuigi õhumassi arvestades ei saa see nii olla:
Kell 21Ehkki õhtuks oli justkui oodata pilvisuse tihenemist ja vihmasadu, läks teisiti, sest pilved hajusid ja vihmasadu saartest kaugemale ei jõudnud. Ilmselt on põhjuseks Lõuna-Venemaal paikneva sooja antitsükloni mõju tugevnemine ja samal ajal ülitsükloni täitumine.
Siiski, kuna säilinud on meridionaalne frontaaltsoon, siis sellel võib tekkida mõni laine, mis jõuab Läänemerele, samuti tasub silmas pidada Vahemerel paiknevat lõunatsüklonit, mille mõju võib Eestini ulatuda. See tähendab, et 26. detsembril on vihma võimalus väga suur.
Meridionaalne frontaaltsoon on hästi näha Soomest Vahemereni ulatuva pilvevööndina. Türreeni merel olev suurem valge pilvemass tähistab lõunatsüklonit.
Kas jõuluäikest oli? – nii pärisid mõned inimesed, põhjendades, et kui lund ei ole, siis olgu jõulud äikeselised. Tõepoolest, ühte ilmagruppi (
https://www.facebook.com/groups/122816167791353/) tuli 24. detsembri kohta kommentaar (muutmata kujul): "
Annike Kaunissaar õhtu enne seitset kui liikusime autoga Väike-Maarja poole oli päris mitmeid kordi näha kuigi vihma kallas nagu oavarrest, üritasin ka pilti teha aga sõitvast autost ja paduvihmaga ei olnud see võimalik... aga pilvesisene tundus olema
kui nüüd äikese suunda mõelda siis oli see merel , sest esimest korda nägime sähvakaid narva poolt sõites rakveresse ja kui sealt edasi liikusime siis jäi kogu vaatemäng koguaeg paremale poole"
Hommikuks tõusis ülitsüklonis õhurõhk 937 hPa-ni ja see suundus tasapisi Suurbritanniast põhja poole Norra merele. Ülitsükloni sooja sektoris tõusis temperatuur öösel Eestis 5-6 kraadini. Hommikuks hõrenes tsüklonis soojas sektoris pilvisus nii palju, et hommikul ja lõuna paiku võis päikest näha.
25.12. hommikul kl 9 paiku leegitses taevas punakalt ja roosakalt.
Kella 13 paiku võis veel läbi tihenevate pilvede näha päikest. Näha on ka konksjaid kiudpilvi (Cirrus uncinus). Mõlemad pildid tehtud Laagris
Õhtul tiheneb läheneva osatsükloni mõjul pilvisus uuesti ja läheb taas sajule. Soojas õhumassis sajab ikka vihma. Ilmselt 26.12. on tunda lõunatsükloni mõju, siis saabub lausvihm lõunast.
Uus ülitsüklon on tekkimas, see peaks 27.12. jõudma Iirimaale, jõudes maksimaalse arengu staadiumisse, keskmes prognoositakse minimaalseks õhurõhk 940 hPa. Aasta viimasteks päevadeks toob see täiendavalt sooja õhumassi kohale, kuid uueks aastaks näitavad mudelid siiski õhumassi jahtumist, mis tähendab, et uuel aastal võib miinuskraade tulla.
Planeedi kõige sügavam ja võimsam tsüklon paistabki olevat Atlandi ookeani ülitsüklon, allikas.
24. detsember
24. detsembril oli Eestis lausvihm (sademeid mõnel pool vähemalt 5 mm) ja saabus väga soe õhumass. Praeguse seisuga tekkis soojarekord Tõraveres, kus temperatuur tõusis õhtuks 5,5 kraadini, kuid eelmine rekord on 5°C (1974), vt
http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=408 või
http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid.
Lätigi sai uusi soojarekordeid (sulgudes vana rekord ja tekkeaasta): Rēzeknē +5,9°C (+5,6°C, 1974), Priekuļos +6,4° (+6,4° C, 1974), Alūksnē +5,5° (+5°C, 1974), allikas
https://twitter.com/VSIA_LVGMC. Nagu võib märgata, siis samas õhumassis 1974. aastal mõõdeti kuupäeva soojarekordeid nii Eestis kui Lätis.
Aastad ei ole õved (sulandsõna sõnadest õed-vennad): ülemine foto on tehtud kolm aastat tagasi, alumine paar päeva tagasi, mõlemad Laagris.
Ülitsüklonis jäi minimaalseks õhurõhuks 929 hPa. Äikest oli hajusalt üsna suurel alal.
Ülitsüklonis langes õhurõhk hommikuks 929 hPa-ni. Mõne hPa võrra võib veel langeda. Iirimaal ja Suubritannias oli mõnel pool äikest. Iirimaal toimuvast saab mingi kohapealse ülevaate siit:
http://www.nightskyhunter.com/Sky%20Events%20Now.html.
Tsükloniga seotud pilvemass on laotunud üle terve Läänemere ja jõudnud Eesti kohalegi. Päeva jooksul liigub üle maa lausvihm, mis on seotud sooja frondiga.
Järgmine ülitsüklon ei lase end kaua oodata, sest see on juba hakanud tekkima. See on seotud samuti nii suure õhumasside vastasseisu kui ülitugeva jugavooluga (valge riba keskel on õhu liikumise kiirus üle 100 m/s, küündides ilmselt 400 km/h lähedale),
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn1815.png. Õhurõhk selles ülitsüklonis siiski prognoosi järgi alla 940 hPa ei lange.
Kuigi need tsüklonid peaksid kindlustama sooja õhumassi püsimise ja vihmasajud, on juba mõnda aega üks portaal prognoosinud lumesadu, vt
http://www.weatheronline.co.uk/Estonia/Tallinn.htm.
23. detsember
Ülitsüklonis langes õhurõhk 23.12. pärastlõunaks 954 hPa-ni ja süvenemine jätkub. Tsüklon jõudis samal ajal Iirimaa lähedale, sellega seotud paks pilvemass juba Põhjamere ja Taanini.
Sademete animatsioon:
http://hsaf.meteoam.it/hsaf_gif/full_gif_h03.php.
23.12. pärastlõunane ilmakaart Põhja-Atlandi kohta. See on vaatlustel põhinev, mitte prognoos. Suuremalt on välja toodud baarilise süsteemi keskmes olev õhurõhk (antud hetkel miinimum või maksimum), http://www.opc.ncep.noaa.gov/A_sfc_full_ocean.jpg.
Pilvemassi võimsus. Mida tumedam, seda võimsam pilvemass. Pole päris sama, mis infrapunapilt, sest viimane näitab vaid pilvede temperatuuri. Allikas, pidevalt uuenev: http://ham.shineline.it/meteo/meteo.jpg
Eestiski oli 23.12. rahutu ilmaga, mitmel pool sadas hooti vihma, Soome lahel oli äikest. Ka meri oli palju rahutum võrreldes 22.12., näiteks ei pääsenud läbimärjaks saamata enam muuli otsa, samuti oli merel rohkem vahuseid laineharju.
Vähemalt merel oli 23.12. tormisem kui 22.12. Ka mõõdeti tugevaimaks puhanguks 24,7 m/s (Osmussaarel).
Ülitsükloniga seotud pilvemass ja soe õhumass jõuavad 24.12. jooksul Eestisse. Arvatavasti püsib ilm väga tuuline. Järgmised päevad on ilmselt nõrgema tuulega, kuid soe ilm peaks kestma vähemalt aasta lõpuni.
22. detsembril formeerus Atlandi ookeani põhjaosas väga labiilne mereline arktiline õhumass, kus ulatuslikul alal tekkis rünksajupilvi ja mõnel pool oli äikest. See õhumass jõuab päeva jooksul Eesti kohale, mistõttu oodata on rünksajupilvi ja tekib äikesevõimalus.
Muud huvitavat. Põhja-Ameerika idarannikut on tabanud tõsine kuumalaine: niiske troopiline õhumass tõi 22. detsembril New Yorki kuni 21-kraadise sooja, kastepunkt ulatus 15,6°C-ni, vaata
http://www.wunderground.com/history/airport/KNYC/2013/12/22/DailyHistory.html. See kuumus ei jää püsima, sest juba 25. detsembril on prognoosi järgi päevalgi miinuskraadid (arktiline õhumass).
Samal ajal on Atlandi ookeani keskmistel laiustel järgitav erakordselt tugev jugavool, milles 300 hPa pinnal (umbes 9 km kõrgusel) on õhu liikumise kiirus kitsal alal üle 100 m/s. Selle ees on praegu toimumas plahvatuslik tsüklogenees, sest ööpäevas on seal oodata õhurõhulangust kuni 50 hPa võrra. Selle põhjuseks on soodsate asjaolude – suureneva õhumasside vastasseisu (barokliinne tsoon) ja tugeva divergentsi (lahknevate voogude piirkond tropopausi lähedal) mõjuala – kokkulangemine.
22. detsember
Jätkub sooja ja tormise ilmaga periood. Ehkki 23. detsembril ja võib-olla ka aasta lõpus on sisemaal teatav lörtsivõimalus, on see talvisest ilmast üpris kaugel.
22. detsembri öösel liikus Islandil asuva sügava tsükloni kauges idaservas lohk koos sooja õhumassi ja paistab, et ka sekundaarse sooja frondiga üle Eesti. Nii mõõdeti öösel sooja ligemale 7 kraadi (Harkus 6,8°C). Samal ajal tekkis Skandinaavias osatsüklon, mis liigub ööpäevaga üle Põhjalahe Soome kohale ja toob tormise ilma Eestissegi. Sellega seotud jahedama õhumassi advektsiooni tõttu on äikesevõimalus.
Sekundaarne soe front on tähistatud seest tühjade paunadega joonega, allikas.
Siin on mõned lained Merivälja muulilt. Lainete taha oli märjaks saamata päris raske pääseda, aga mingil hetkel see õnnestus.
22.12. algas Atlandi ookeanilt plahvatuslik tsüklogenees, mille käigus areneb 24.12. välja ülitsüklon, mis liigub üle Iirimaa ja Suurbritannia põhjaosa. See toob väga sooja õhumassi ühtlasi Eestissegi. Prognoositav minimaalne õhurõhk selles ülitsüklonis on 930 hPa lähedal.
21. detsember
Endiselt püsib 23. detsembril teatav lörtsi ja lume võimalus, samuti paistab Soome liikuva osatsükloni lõunaservas tulevat vähemalt merel tormine ilm, kuid alates 24. detsembrist valitseb väga soe õhumass ja seda ilmselt aasta lõpuni.
Lõuna-Venemaal areneva sooja antitsükloni ja Vahemerel tekkiva lõunatsükloni koosmõjus muutub õhuvool jõulude ajal meridionaalseks.
24. detsembriks prognoosib GFS mudel 928 hPa ülitsüklonit (Euroopa mudelis pigem mõne hPa võrra kõrgem õhurõhk). See tsüklon sarnaneb jaanuaris toimunuga, jäädes ookeanile:
http://www.ilm.ee/?511073. Suurbritannia põhjaosale ja Iirimaale tähendab see tormituuli tugevusega kuni 50 m/s (puhanguti).
GFS mudel pakub minimaalseks õhurõhuks 928 hPa.
20. detsember
Taimi jutt lumeta jõuludest:
http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=409
Merike lumetuse võludest:
http://www.ilm.ee/?511909
Kuuhalo kiudkiht- ja kõrgkihtpilvede piiril 20.12.2013 kl 21.50 Laagri idataevas. Pilvede alus asus 5880 m kõrgusel, vt siit Harku: http://www.emhi.ee/?ide=21%2C540%2C820; lisaks oli hatakpilvi (Stratus fractus
), mis asusid 300-400 m kõrgusel.
21. detsembri öösel ja hommikul on Eesti kohal lörtsiks ja lumeks piisavalt jahe õhumass, mis tähendab, et sisemaal võib korraks lund sadada. Ilmselt õhtuks, kuid hiljemalt 22. detsembriks on kohal tunduvalt soojem õhumass ja sajab taas vihma.
Arvatavasti 23. detsembril liigub üle Skandinaavia, Põhjalahe ja Soome osatsüklon, mis vähemalt merel põhjustab tormist ilma. Kuna prognoositav isoterm on sel ajal 850 hPa pinnal -5°C, siis võib tulla nii vihma, lörtsi kui lund. Seejärel paistab kujunevat Suurbritannia lähedale arvutatud sügava tsükloni ja Lõuna-Venemaal tekkiva sooja antitsükloni vahel vastasseis, mistõttu Vahemerelt jõuab soe õhumass Läänemere regiooni. See tähendab igal juhul lumetuid jõule.
Edasi on meridionaalse tsirkulatsiooni tõttu võimalus lõunatsükloniteks, aga jätkuda võib ka läänetsüklonite mõju. Vähemalt uue aastani ei ole küll näha talvist ilma. Ainult eeloleval ööl ja 23. detsembril võib mõnel pool loodus korraks talvisema ilme võtta.
Külma frondi tagalas merel on näha pilvitut ala. Norras on seoses ebapüsivusjoonega palju rünksajupilvi ja mõnel pool äikest. CET on Kesk-Euroopa aeg, kohalik aeg on ühe tunni võrra ees. http://sat24.com/en/scan
Ebapüsivusjoon on kujutatud Skandinaavia lõunaosast üle Taani Põhja-Saksamaani, allikas.
19. detsember
Lähema ööpäeva jooksul sajab mandril ilmselt lund ja lörtsi, kuid see ei jää püsima, sest hiljemalt 22. detsembril saabub taas väga soe õhumass. Lisaks sellele liigub 22.-23.12. üle Skandinaavia ja Soome kirdesse osatsüklon, mille lõunaservas on ilm väga tuuline, merel ilmselt ka tormine.
Jõulude ajal on oodata tõenäoliselt meridionaalselt tsirkulatsiooni, mille tõttu jõuab Vahemerelt väga soe õhumass kohale. Seda soodustab Lõuna-Venemaal või Ukrainas arenev soe antitsüklon. Sel juhul ei jõuaks tsüklonid otse Läänemere regiooni, vaid püsivad ookeanil, kuid vastasseis on suur ja seepärast lõunavool tugev.
Tõenäosuste osas saab hea ülevaate siit:
http://www.emhi.ee/?ide=19,250.
18. detsember
Meteoroloogilised päkapikud tõid sussi sisse ilusad tabelid tugevaimate tuulte kohta Eesti vaatlusjaamades. Aitäh! Seda saan nüüd ka lõputöös "Eesti ekstreemse ilmaga päevade andmebaas" kasutada.
Kuvatõmmis e-sussi sisust
19. septembril avaldati Avanejates geo-ilmataadi ennustus sügise ja talve alguse kohta. Seal on kirjas:
November - nüüd kui seened tuksis, antakse vett! Kallab kaks nädalat ning temperatuur on ikka kuum, kuni 20! Saartel piilub 18-24 novembri perioodil päike, küllap ronib mõni reptiilkuulsus jälle Pädastesse jooma. Vähemalt korralikku silmu ta sealt ei saa!
Detsember - temperatuur lastakse allapoole, umbes kümne kraadi juurde ning meie mageveevarud saavad taas mõttetult suurt täiendust. Võib-olla üritatakse seeläbi Läänemerd puhastada? Jõulud tulevad mustad ning aastavahetuseks öösel tõuseb udu. Pole mõtet kalleid rakette osta!
Huvitaval kombel on nii mõnedki asjad täide läinud: november nii palav polnud, kui ennustuses pakuti, kuid ebatavaliselt soe küll, lisaks oli päikeselisi päevi, samuti tuli detsembris kümnekraadine külm, palju sademeid ja väga tõenäoliselt on oodata lumeta jõule. Kogu ennustust saab lugeda:
http://avanejad.weebly.com/2/post/2013/09/geo-ilmataat-tuleb-kuum-sgis-ning-jaanuaris-upuvad-prnu-ja-haapsalu.html
21. detsembri tormine tuul on nüüd arvutatud 22. detsembrile, kui üle Soome liigub aktiivne osatsüklon. Uuesti jõuab soojem õhumass ja tormine ilm kohale ilmselt 24. detsembril. 28. detsembriks näitavad mudelit seeria viimase tsükloni hääbumist ja ilma külmenemist. Kuna see aeg veel nii kaugel, siis tasub sellesse ettevaatusega suhtuda.
Tuttava kommentaar selle ilmakaardi kohta: Kui see ülbe antitsüklon veidi tagasi tõmbub, siis võime sellise koletise endale kaela saada. Veidi lahjendatud kujul muidugi.
Allikas
17. detsember
Täna on huvitava ilmasündmuse aastapäev: 17. detsembril 2009. a sadas Liivi lahe ümbruses (Sõrve tipp ja Kolka) ööpäevaga meeter lund. Põhjuseks oli väikese tsükloni ja väga külma õhumassi koosmõju avatud veekogu (mere) kohal ehk sisuliselt mereefekt. Sõrves mõõdeti ametlikuks lumepaksuseks küll 41 cm, kuid Kolkas (Lätis) 100 cm. Sellest lumest jätkus terveks talveks.
Hiljem sadas mereefekti ja tsüklonite koosmõjul lund palju Põhja-Eestis. Eriti tugev lumesadu oli põhjarannikul detsembri lõpus ja 2010. a jaanuari alguses, kui viimaks kasvas lume paksus 63 cm-ni, mis osutus Tallinn-Harku uueks jaamarekordiks. Hiljem jäi lume paksus väiksemaks tuule, lume kokkuvajumise ja sublimatsiooni tõttu.
Alates 2009. a detsembrist jõudis järveefekt (meil siin nimetatakse mereefektiks) inimeste teadvusesse ja sellest hakati üldse avalikkuses rääkima.
Lumikatte paksus 17.12.2009, allikas Läti Ilmateenistus
Inimesed kaevavad end lumest välja, allikas ja veel pilte: http://www.kolka.lv/?page_id=614.
Lähema nädala ilmas erilisi muutusi ei ole: on soe, tuuline ja üsna sajune (enamasti vihm ja lörts). Tormine ilm on praeguse seisuga nihkunud 21. detsembril 22. detsembrile (tuul ilmselt üle 25 m/s ei ulatu) ja see kestab ilmselt mitu päeva, sest esiteks on oodata osatsükloni(te) liikumist üle Skandinaavia ja teiseks peaks kohale jõudma seeria järgmine tsüklon ookeanilt.
Jõulude ajal on samuti väga tõenäolise sulailm. Kuna 1,5 km isoterm on ilmselt -3°...-5°C, siis tuleks ka lörtsiga arvestada. Mingit lumevõimalust näitab GFS mudel 25. detsembriks.
16. detsember
Endiselt paistab, et 21. detsembril on oodata tormituuli, kuid sünoptilises olukorras on ka muutusi: Fennoskandia põhjaossa võib jõuda Barentsi merelt väga külm õhumass. See tähendaks, et suureneb õhumasside vastasseis ja võib tekkida sekundaarne tsüklonite seeria. Seega tormine periood kestaks kauem.
Ikka on võimalus 23.-24.12. lörtsiks ja lumeks, sest 21. detsembril Islandi lähedal või Norra merel paikneva sügava tsükloni kaasatoodud õhumass jõuab jahtuda küllalt palju, samuti võib sattuda põhja või kirde poolt veidi külmemat õhumassi Läänemere regiooni. Tõenäosus selleks on siiski alla 50%.
Mõned portaalid, nt Gismeteo, näitavad, nagu saabuks pärast jõule kestvam pööre talve poole, st miinuskraadid. See võib-olla seotud seeriatevahelise perioodiga, kui muidu väga soojal ja tsüklonaalselt aktiivsel sügistalvel on mõned talvise ilmaga päevad. Praegusel hetkel ei oska täpselt öelda, kui tõenäoline ja millega tegu, eks see paistab.
Atlandi ookeani põhjaosas oli näha tugevat konvektsiooni koos äikesega, mis viitab okludeeruvatele tsüklonitele. Läänest on näha uue aktiivse tsükloni pilvemütsi lähenemas, http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3
15. detsember
Norra merel asuva tsükloni kaguservas tuli mõnel pool üsna paks lumi maha, nt Laagris ulatus lumikatte paksus kuni 7 cm-ni. See lumi sulab siiski juba ööpäeva jooksul.
16. detsembril liigub osatsüklon üle Skandinaavia itta. Selle lõunaservas on ilm väga tuuline, merel ilmselt ka tormine ja soe. Seejärel on paar jahedamat päeva, mil võimalik lörts ja ajuti temperatuur langemine pisut alla 0 °C.
21. detsembril jõuab järjekordne sügav tsüklon Norra merele, kuid ilmselt selle kauges kaguservas ulatub Eestiski tuul tormini, mis tasapisi jõuludeks küll nõrgeneb, aga jääb ikka üsna tugevaks. Ka esialgu väga soe õhumass jahtub ja nii asendub sademete olemasolul vihm ilmselt 23.-24. detsembriks pigem lörtsi ja ehk isegi märja lumega (tõenäosus 20-30%). See siiski ei tähenda veel lumega jõule.
21.-22.12. tormi kohta veel selline märkus, et tekkida võib ka osatsüklon, mis liiguks sel juhul üle Skandinaavia itta või kirdesse. See tähendaks kas tugevamat tuult või kestab tormine ilm kauem.
15.12. lumesadu Laagris
15. detsembri ilma Läänemerel kujundas tsüklonite tandem, mis asus kaugel ookeanil. Selle kaguservas sadas Eestis esialgu lund ja lörtsi (saartel oli peamiselt vihm), kuid õhtuks jõudis kohale sula. Allikas
Tsüklonite tandem satelliidipildil. Lõunapoolsema tsükloni pilveribades oli kohati ebatavaliselt tugev äike. Allikas
13. detsember
Kas jõulud on lumised või lumeta? Üldine temperatuuri foon on väga kõrge, ent aktiivne tsüklonaalne tegevus tähendab ka seda, et mõnel päeval satub jahedam õhk ja lumisem hetk Eestissegi. Mine tea, ehk saabub talveoaas just jõulude ajal?