kolmapäev, 23. oktoober 2019

43. nädala ilm (21.–27.10.2019)

Kommentaariumi viide
NB! Kaivo viidi neljapäeval (24.10.) Tallinna vanglasse, kus ta peab viibima 14 kuud. Seetõttu on tema tegevus siin arusaadavatel põhjustel peatatud. TLÜs arutatakse tekkinud olukorda!

Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik küsimused ja muud mured saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


Teated:
- TLÜs on töö jõudnud maksimaalse koormuseni, sh juhendamised, kaitsmised, õppeainete ja -kavade väljatöötamine jms. Lisaks kaks raamatut käsil, samuti doktorantuuri lõpetamise ettevalmistus.

HOIATUSED: 

Sügisene nädal, mille lõpetas rekordtorm http://www.ilmateenistus.ee/2019/10/28266/.

Esmaspäevast kolmapäevani (21.–23.10.) oli ilm sügiseselt pilvealune, esmaspäeval kaudune, teisipäeval oli selget taevast enam ja paljudes kohtades sai näha juba ära unustatud päikest.
Paiguti sadas hoovihma ja uduvihma. Nõrk kuni mõõdukas tuul puhus peamiselt läänekaartest.
Õhusooja oli piisavalt: öösiti 5...12, päeviti 7...15 °C.

Neljapäev (24.10) jätkas senist ilmamustrit - pilves, kohatiste vihmahoogudega, kuid võis juhtuda ka selgemaid laike. Öö hakul on saju tõenäosus suurem – siis liikus üle maa nõrk sajuala.
Edelatuul püsis jätkuvalt nõrk või mõõdukas, puhangud 14 m/s. Õhusooja oli öösel 5...9, päeval 11...13 °C.

Reede (25.10.) alustas ilmamuutusega: Norrale lähenes tsüklon, selle lohus Skandinaavias tekikis osatsüklon, mis plaksatas oma servaga üle Läänemere meieni. Päeval keeris aktiveerus kiiresti ja ü-jõuliselt ning see pingestas hoomatult õhurõhuvälja, muutes meie ilma alates saartest sajuseks ja tuuliseks.
Edelatuul tugevnes  hommikuks 15 m/s, päeval tugevnemine jätkus ja puhangud ulatusid õhtuks sisemaal 14–16, saartel ja rannikul koguni 18–22 m/s.
Õhusooja oli öösel 3...11, päeval suviselt 13...16 °C (kõige soojem oli päikeselises idaservas (Narvas 15,5 ja Võrus 16,4 °C).

Laupäev (26.10.) tõi (edela)tormi. Üks aktiivne keeris eemaldus, selle järel oli öö vaid kohatise sajuga. Päevasel ajal aga lähenes läänest kiiresti uus, veelgi ägedam tsüklon. Keerise kese liikus üle mere Helsinki suunas ja nii olime selle tormises ja ülimalt sajuses lõunaservas.
Alates saartest hakkas sadama vihma, sadu oli nii mõnelgi pool tugev ja 12 h sajukogused ulatusid kohati 8–13 mm-ni, polnud välistatud enamgi.
Tuul nõrgenes kahe aktiivse keerise vahel hommikuks, kuid seda väga lühikeseks ajaks. Kiiresti algas uus edelatuule jõuline tugevnemine ja päevaks ulatusid need iilid sisemaal 17–19, saartel ja rannikul isegi 23–24 m/s.
Veetase võis sellega seonduvalt tõusta enam kui 100 cm üle keskmise ning see võib tuulega koostoimes häirida parvlaevaliiklust, kuid ohtliku tasemeni ei küündinud.

Laupäev tõi tormi. Kuvatõmmis Windy rakendusest laupäeva päeval tuulepuhangute osas.

Õhusooja oli see-eest aga piisavalt: öösel 5...9, päeval 11...13 °C.

Pühapäeva (27.10.) ööks aktiivne keeris eemaldus ja ilm paranes korraks, kuid jahenes veidi. Päeval liikus üle Eesti seeria järgmine tsüklon. See tõi kaasa rekordilise tormi: õhurõhumuutus oli keskme üleminekul kuni 12,5 hPa/3h, sadas kuni 25 mm/d ja tuul ulatus kuni 32 m/s. Kõige suuremad kahjud oli sisemaal, kus tuul ulatus puhanguti 26,1 m/s (Võrus), tormis sai surma üks inimene.
Sooja oli tormi põhjaservas Harjumaal 6...9 ja lõunaservas 10...13 °C, seal ilm ajutiselt selgines ja päike tuli välja. Õhtuks torm eemaldus ja ilm jahenes. Kuigi tormiga kaasnes Pärnus ka enam kui meetrine veetõus, jäi see kriitilisest piirist siiski oluliselt madalamaks (vastavalt 137 cm ja EH2000 järgi kriitilisest piirist 43 cm madalam).
Tormi kokkuvõte. Oktoobri viimane nädal osutus metsikuks: tsüklonite seeria tõi paduvihma, priiskavat soojust ja ränga tormi, mis viis 27. oktoobril Võrust elektri, rääkimata tohututest tormikahjudest lõunamaakondades. Kõnekas on fakt, et üle 50 a pole registreeritud nii kaugel sisemaal tuulepuhanguid üle 26 m/s, nagu nüüd (üksikud lokaalsed äikeserajud muidugi välja arvata)! Paraku hukkus märatsevas tormis ka üks inimene.
Järgmisel päeval päriti meedias, kas tegu võis olla hiiglasliku keravälguga – mingit hiidkeravälku polnud, vaid pisike plahvatuslikult süvenev tsüklon, mida kihutas tagant ekstreemne barokliinne labiilsus (rekordiline õhumasside vastasseis, vt https://et.wikipedia.org/wiki/Pommts%C3%BCklon).
Pärast metsikut tormi, soojust ja paduvihma tõi 44. nädala algus äkitselt karge rahu. Uuriti ja küsiti üksteiselt, mis ometigi juhtus. On huvitav seegi, et põud, mis kimbutas Eestit (vähemalt teatud paiku) sai ometigi leevendust. Levisid kuulujutud, et Narvas sadas 44. nädala algusega 20 cm lund maha, mis pole õige, lumikatte paksus oli suurim Olginos (ligi 10 cm).
Väga elavalt arutleti selle üle, et tormi eest ei hoiatatud või hoiatati, aga mitte piisava tõsiduse ja ajavaruga. Ainsana toodi kiitvalt esile Kairot, kes sotsiaalmeedias hoiatas õigeaegselt saabuva ebatavalise tugeva maru eest. Sünoptikas on väikeseskaalalisi nähtusi ja väga kiireid muutusi keeruline prognoosida, lisaks oli puhkepäev, mistõttu Ilmateenistuses oli tavapärasest vähem inimesi tööl. Sellised olukorrad nõuavad operatiivset lähenemist ehk et veel eelmisel päeval ei olnud ilmselt veel võimalik ette näha, et nii võib juhtuda, aga juba 27.10.  öötundidel ja hommikul oli ilmakaardil näha ohtlikud muutused. Siin ei olegi kedagi süüdistada, vaid tuleb olla lihtsalt ise valvas ja tähelepanelik.
Hoiatusi antakse aasta jooksul merealadele üle 400 korra välja, sisemaale märksa vähem, mistõttu inimesed on harjunud hoiatamisega ega pruugi konkreetsele juhule tavalisest enam tähelepanu pöörata. Et hoiatusi ei oleks liiga palju, on näiteks udu jäetud hoiatustest üldse välja, kuid vastav informatsioon saadetakse Päästeteenistusele, Maanteeinfokeskusse ja mujale.
Blogi õigustuseks võib vaid seda öelda, et ebasoodsate asjaolude kokkulangemise tõttu (Kaivo vangistamine, omaniku suur koormus ja konkreetsel päeval arvutist eemalolek meeldiva sündmuse tõttu) jäi see märkimisväärne olukord täiesti tähelepanuta. Kas sündmuse operatiivne kajastamine blogis oleks inimeste olukorda kergendanud, on väga keeruline öelda, kuid ilmselt ei kasuta kõik asjast huvitatud inimesed sotsiaalmeediat, mistõttu võib hinnata, et tõenäoliselt vähemalt mõni inimene olnuks rohkem toimuvaga kursis.

Rekordtorm eemaldumas, liikus metsiku kiirusega (DWD).

27. oktoobri torm Laagris. Tuul oli lühiajaliselt väga tugev hilisõhtul.

pühapäev, 13. oktoober 2019

42. nädala ilm (14.–20.10.2019)

Kommentaariumi viide

Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik küsimused ja muud mured saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.



HOIATUSED: –

Teated: Kadriga juhtus õnnetus, mis vajas silumist (nädala jooksul sai asi korda). Altnaabrid kutsusid politsei. Ta sai valeväljakutse eest trahvi 45 €. Uue nädala loengud vajavad ettevalmistamist, mis õnnestusid kõik üle ootuste hästi.

*Raporteeriti tugevast äikesest ööl vastu 13.10. Jõgevamaal Laiusel.  Detektorid seda mingil põhjusel ei tuvastanud, kuid mitmed inimesed kinnitavad.

Lisaks olevat Ogimet andmetel Läti ühes jaamas sadanud ööpäevaga ligi 226 mm vihma, kuid Jüri tegi koos Janise abiga kindlaks, et tegu on artefaktiga, st päriselt sellist sajuhulka ei esinenud.
Kel huvi, siis maailma ööpäeva temp. ja sademete ekstreemume näeb siit (kliki), kust nähtub, et Euroopas on esikohal meie oma Kunda!

Oli sügiseselt jahe ja sajune nädal.


Esmaspäev (14.10.) alustati nädalat suurema vihmasajuga. Läänest jõudis meieni aktiivne madalrõhkkond, mis läks keskmega üle Kesk- ja Lõuna-Eesti. Selle intensiivsed sajupilved jõudsid öö esimesel poolel saartele ja liikusid üsna kiirelt edasi üle mandri. Sadu oli tugevaim peamiselt Paldiski–Jõhvi mõttelisest joonest lõuna pool ja ka saartel.
Keskpäevaks saartelt tugevam sadu eemaldus ja tuli vaid kohatisi hoovihmu. Õhtuks sai suurem sadu otsa ka ida pool.
Keerise keskme ümber oli tuuletugevus ja -suund kiiresti muutuvad: öösel enne keerise mõju oli tuul nõrk ja muutlik, hommikul ja päeval tugevnes Põhja-Eestis ida- ja kirdetuul, Lõuna-Eestis aga edelatuul 6–13, saartel ja rannikul kuni 22 m/s. Õhtul, keerise keskme üleminekul, oli tuul kõikjal põhjakaartest ja nõrgenes.
Õhusooja oli öösel 3...11, päeval 10 °C ümber, lõunamaakondadesse aga jõudis suvisust ja õhusooja tõsteti  15...17-kraadini, samas kui põhja pool oli sooja alla 10 °C.

Teisipäevaks (15.10.) aktiivne keeris eemaldus, kuid ilm päris selgeks ei läinud. Õhurõhk küll tõusis ja suurt sadu ei tulnud, kuid kohatised hoovihmad ikka olid.
Tuul vaibus kuni pärastlõunani, mil jõudis uue madalrõhkkonna mõjuala piir ja nii tugevnes ida- ja kagutuul kuni 15 m/s.
Esmaspäevane keeris aga tõi põhjast veidi jahedust ja nii oli ööpäevaringselt temperatuur alla 10 kraadi.

Kolmapäeval (16.10.) olime põhjapoolse kõrgrõhkkonna ja lõunapoolse madalrõhkkonna võitlusareenil. Nii oli sadu rohkem öisel ajal, päeval aga oli sajuhooge vaid kohati. Kusjuures lõunamaakondades oli ilm suvine: 17,6 °C, tuulevaikne, selge. Põhjas aga 10 °C, pilves.
Öösel puhus mõõdukas kagutuul, päeval oli enam edelast ja läänest, püsides mõõdukas (iilid 15 m/s). Õhusooja oli öösel endiselt alla 10, päeval aga tõusis 10...17 °C-ni.

Neljapäeval (17.10.) tugevnes taas põhja pool kõrgrõhkkond. Selle lõunaservas oli sajuhooge kohati ja need olid valdavalt nõrgemapoolsed. Mitmel pool arenes niiskes õhumassis pealelõunal paduudu.

Nähtavus kilomeetrites. Pealelõunal tekkis mitmel pool üsnagi paks udu.

Päeva esimeses pooles oli tuul nõrk ja muutliku suunaga, pealelõunal vastavalt keerise keskme üleminekule. Öösel oli sooja 2...9, päeval aga 10 °C ümbruses.

Reedel (18.10.) ilmus Läänemereni Skandinaaviasse jõudnud madalrõhuala serv. Soomes asuv kõrgrõhkkond sunniti taganema Venemaa poole, kuid see suutis õhtuni ilma sajuta hoida, siis läks alates Edela-Eestist vihmale. Kusjuures paljudes kohtades oli kogu päeva ülitihe udu!
Lõunakaartetuul tugevnes iiliti 15 m/s. Öösel oli udus sooja üle 5, päeval 8...14 °C.

Laupäeval (19.10.) olime lääneloodes asuva madalrõhuala meelevallas. Öösel liikus üle maa sajuvöönd, ennelõunal sai laussadu alates saartest läbi ja edasi vaid hoovihma ja kohati, enam Lääne-Eestis ja saartel.
Puhus mõõdukas edelatuul. Sealt kandus meile aga sooja, öösel oli õhusooja 6...10, päeval 12...16 °C.

Pühapäeval (20.10.) saavutas lühiajaliselt (peamiselt öösel ja hommikupoolikul) võimu kõrgrõhkkond, mis hoidis ilma keskpäevani sajuta. Edasi hakkas alates lõunast sadama vihma, sadu levis õhtuks üle maa.
Mõõdukas või nõrk tuul on idakaartest. Sooja oli n.ö parajalt: öösel 5...10, päeval 7...14 °C.

kolmapäev, 9. oktoober 2019

41. nädala ilm (7.–13.10.2019)


Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rakMeteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik küsimused ja muud mured saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


Vabandame postituse hilinemise pärast. Nii minul kui Jüril on kiired ajad, kuid minul peaks olukord rahunema peale Saaremaa Rallit, seega edasised postitused võivad olla tehtud juba taas õigeaegselt!

Teated: blogi endise autori ema viidi hoogude tõttu hommikul haiglasse; juhendajad mõtlevad doktoritöö eelkaitsmise peale, aga kuupäev pole veel paigas, nii et arutelu käib, kuid oponendiks plaanitakse võtta Olga Zolina https://www.researchgate.net/profile/Olga_Zolina.

Tuleb sügiseselt sajune nädal.

Esmaspäevast kolmapäevani (7.–9.10.) oli mitmel pool sajune ja mõõduka tuulega.
Külmem oli nädala algus, kui öösiti langes temperatuur mitmel pool miinusesse, kuid kolmapäeva öö oli juba enamikes paikades plusskraadides. Esmaspäeval oli mõnel pool ka maa valge (Põhja- ja Ida-Eestis).

Neljapäeval (10.10.) püsis sarnane ilm kolmapäevaga, kuid lisandus soojust; hooti sadas vihma (öösel enam lõunas, päeval läänerannikul ja ka saartel). Tuul oli lõunakaartest, kuid ei tugevnenud ja püsis nõrk (kuni 7 m/s).
Ka soojakraade oli kolmapäevaga sarnaselt: öösel kuni 8, sisemaal langes kohati nullini, päeval 6...10°C

Reedel (11.10.) jõudis ookeanilt Läänemere äärde Skandinaaviast madalrõhkkonna serv. See tõi vihma ulatuslikumalt ja sajuhood olid ka tihedamad. Hilisõhtul lähenes merelt padusadu.
Tuul puhus endiselt lõunakaartest, kuid tugevnes puhanguti 16 m/s.
Õhusooja oli öösel 3...8, päeval 8...12 °C.

Laupäeval (12.10.) öösel tekkis Ahvenamaa juures osatsüklon, mis tõi ööseks rohkelt vihma.

Hiid sajuala taandumas idapiiri taha. Ilmateenistuse radaripilt kell 9 hommikul.

Päeval taandus suurem sajuala Peipsi taha, kuid kohatisi sajuhooge oli ikka. Edela- ja läänetuul tugevnes veelgi: saartel ja rannikul puhangud 20 m/s. Öö oli tihedate vihmapilvede all soojem: 6...10, päeval 7...12 °C.

Pühapäeval (14.10.) saadi lühiajaliselt sajuhoogudest puhata, kuna madalrõhkkonnad eemaldusid Venemaa avarustesse.
Edela- ja läänetuul aga püsis tugev: puhangud 17 m/s, Soome lahe ääres pealelõunal ka loodetuul. Õhutemperatuur on öösel 6...12, päeval 10...13 °C.

teisipäev, 1. oktoober 2019

40. nädala ilm (30.09.–6.10.2019)

Kommentaariumi viide

Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


HOIATUSED: pole.

Oli mõõdukalt sügisenäoline nädal.

Esmaspäeval (30.09.) oli ilm väheaktiivses madalrõhuväljas kohatiste hoogsadudega. Enam oli vihmahooge mandril, õhtul ka saartel ja Loode-Eestis. Hilisõhtul lähenes läänest front koos sajuga.

Puhus nõrk muutliku suunaga tuul, sooja oli nii öösel kui päeval 6...12.

Teisipäeval (1.10.) kattis kogu Põhja-Euroopat ulatuslik madalrõhkkonnasüsteem, milles hakkas aktiveeruma Soome kohal paiknev osatsüklon. See tõstis öösel alates saartest edela-ja läänetuule tormiseks, päeval ja õhtul on puhanguid sisemaal 18–20, saartel ja rannikul 23–29 m/s.
Õhusooja oli öösel kasinalt, päevalgi üle 11 ei tõusnud, vaid pikemate selgimiste korral kuni 13, samuti jätkusid hoovihmad, kusjuures sadas ka lumekruupe ja/või märga lund, esines äikest.

Rünksajupilv ja kuldne tormine sügis Antslas, Võrumaal 2.10. kella 12 paiku. Pille Rikas'e foto

Kolmapäevaks (2.10.) nihkus madalrõhkkonnasüsteem lõuna poole ja kulges üle Läänemere lõunaosa kuni Soomeni.
Teisipäeval süvenenud osatsükloni lõunaservas oli meil ikka sajuhooge nii lumekruupide, vihma kui ka märja lumena.
Öösel puhus tormine edela- ja läänetuul , päevaks vaibus ning puhangud üle 14 m/s enam ei ulatunud.
Õhk veidi jahenes: öösel oli sooja 4...12, päeval 10...13 °C.

Neljapäeval ja reedel (3.10. ja 4.10.) suur süsteem hakkas lagunema. Sajuhooge (vihm, lumekruubid, märg lumi) oli harvem, enam saartel ja põhjarannikul (mereefekt).
Algul puhus nõrk tuul läänekaartest, neljapäeva jooksul põhjakaartest ja reedeks tugevnes,  ühes sellega algas külma õhumassi sissevool.
Õhutemperatuur oli öösiti 1...9, päeval vaid 10 °C ümber, reedel vähem.

Kujunenud mereefekt 4.10.2019 kell 09:45 nähtuna Ilmateenistuse radarilt

Laupäeval ja pühapäeval (5.10. ja 6.10.) süsteemi mõju vähenes veelgi, kuid siiski piisavalt mõjus et tekitada rünksajupilvi, millest nii vihma, märga lund ja lumekruupe.
Mõõdukas põhjakaartetuul  (kuni 11m/s) muutis väljas olemise kõledaks ja öine õhutemperatuur piirdus laupäeva öösel –3...2, rannikul mõni kraad soojem, pühapäeva öö aga juba kõikjal (v.a rannikul) tulema miinus kraadidega, sooja ka päeviti vaid 5...8 °C.