Pühapäev, 30. oktoober 2016

44. nädala ilm (31.10.–6.11.2016)

Kommentaariumi link
Pilvekütid on oodatud 8. novembril Tallinna Teletorni: http://ilm.ee/?515673. Soovitame saata oma tulekust e-kirja aadressil ilm@ilm.ee
Kes soovib oma pilte siin näidata, siis saatke failid palun kamenikmeister@gmail.com (hea, kui juures on andmed, kus ja millal pildistatud).

Kuula Merikese ilmateadet: http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/581f096714f03646202a7a62
6. novembril jõudis Läänemere kohale aktiivse madalrõhkkonna kirdeserv. See tõi tuule tugevnemise (kirdetuul puhanguti kuni 20 m/s) ja alates Lõuna-Eestist tuisu (mereefekt kandus Soome rannikule, kuigi tuul oli pigem kirdest). Õhutemperatuur ühtlustus: öine kohati -10...-16 kraadi asendus päeval enamasti -2...-5 kraadiga.
Tuisk levis tasapisi põhja poole ja jõudis 7. novembriks pea kogu Eestisse. Rootsis oli suur lumesaju hoiatus väljas https://www.krisinformation.se/nyheter/2016/november/smhi-klass-2-varnar-for-snofall.
Tuisk toob ilma külmenemise ja nädala vältel läheb krõbedamaks. Lähemalt uues postituses (vt ülalpool).

Eda Varis. Rünkpilved. 05.11.2016 Röa

5. novembril levis Läänemere kohale uue madalrõhkkonna kirdeserv. Selle levikut tõkestas mõõdukalt tugev antitsüklon Skandinaavias. Öö oli pilves selgimistega (läks hommikuks selgemaks) ja vaikne, kohati sadas lund ja tekkis udu. Kus selgines, oli õhutemperatuur -10 °C, muidu oli soojem, näiteks -3 või -5 kraadi rannikualadel koguni 0 °C lähedal.
Päeval asendus nõrk ja muutliku suunaga tuul või tuulevaikus saartel kagutuulega, seejärel idatuulega, mis hakkas tugevnema, sisemaal püsis esialgu veel tuulevaikne. Ilm muutus päikeselisemaks ja külmemaks: kuigi päeval tõusis päikese toel peaaegu tuulevaikuses mitmel pool 0 °C lähedale ja tekkisid rünkpilved, oli juba õhtul kohati kuni -12 kraadi ja tekkis tihe udu.
Tuule tugevnemine levib aeglaselt itta. Suurem sadu ja tuisk peaks kohale jõudma 6. ja 7. novembril. Esimesena võib tuiskama hakata Soome lahe ääres, kus on mereefekt, seda mainitakse ka Merikese ilmateates: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-11-05_10_puhas.mp3. Samas arvan, et kuna õhk liigub algul kagust loodesse või idast läände, jääb mereefekti tuisk Soome poole või avamerele ja alles hiljem vastavalt tsükloni liikumisele, kui õhk liigub kirdest edelasse, võib tuisk koonduda põhjaranniku lähedale.
Üllataval kombel pole sula veel ette näha. Külm ja tuisune ilm annab 9. novembriks järele, kuid lumesajud võivad jätkuda. Pärast seda võib mööda Venemaa lääneserva põhja poole liikuda aktiivne lõunatsüklon, millel on lumetormi potentsiaal (kui nii läheb, on tingimused ehk sarnased 26.03.2008 juhtumiga). Teine variant on see, et läänetsüklonid üritavad tungida ida poole, aga väga külm ja kuiv õhumass tõkestab tee (soojuse ja niiskuse levimist põhja ja ookeani suhtes itta takistab suure tihedusega külm ja kuiv õhumass, milles on praegu antitsüklon tekkinud).

Tööpäevad on pikad ja lõppevad alles pimedas, aga vaade pilvedele on kena. 4.11.2016 Tallinnas.

4. novembril ulatus Baltimaade kohale madalrõhkkonna lääneserv, pärast seda levis Läänemere kohale uue madalrõhkkonna kirdeserv. 
Soome lahe mõjul jätkus mereefekt, mille mõjul kasvas lumikate mõnes põhjamaakonnas kuni 20 cm-ni. Sadu jätkus ka sisemaale. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või sisemaal loodest ja rannikualadel kirdest. Õhutemperatuur püsis enamasti pisut alla 0 °C, rannikualadel oli soojem.
Rahulik ilm püsib veel veidi aega, sest Eesti jääb tsüklonite vahele. Alles 6. novembril ulatub Eestini järjekordse tsükloni kirdeserv, mille mõjul tuul tugevneb, aga sadu ei pruugi veel kohale jõuda, v.a mereefekti lumi. Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Pühapäeval (6.11.) laieneb madalrõhkkond Läänemere lõunaosa kohale ja selle kirdeserv tungib jõulisemalt Eesti poole. Ida- ja kirdetuul tugevneb, puhanguid on 15, saartel ja põhjarannikul 20 m/s. Öö ja ennelõuna on veel suurema sajuta, vaid meretuulega rannikul püsib lume- ja lörtsihoogude võimalus. Tihedamad lumepilved jõuavad pärastlõunal Liivi lahe ümbrusse ja Eesti lõunaserva ning levivad õhtul edasi põhja poole. Tänastel andmetel Põhja-Eestisse ei tarvitse sadu jõuda. Õhutemperatuur on öösel -5...-10, öö hakul Eesti põhjapoolses osas kuni -13, saarte rannikul jääb 0 °C lähedale, päeval 0...-5 °C.
Edaspidi on ilm tuisune ja talvine. Lumelisa võib tulla rohkesti. Erinevalt 1993. a novembrist ei ole seekord antitsüklonid ülekaalus, vaid pigem on palju madalrõhkkondi, torme ja sadusid (tuiske).

 Kairo Kiitsak. Ilmaolud Jõgeva linnas 1. novembril ja 2. novembril

Kairo Kiitsak kohas  Jõgeva. Läbi kaamerasilma on õhtud värvilisemad. 3.11.2016

3. novembril oli siinmail madalrõhkkonna loode-lääneserv.  Tuul nõrgenes ja idatuul asendus valdavalt põhjatuulega, üksnes Soome lahe ääres oli kuni 21 m/s tugevusega kirdetuulepuhanguid (konvektsioon merel). Mitmel pool sadas lund, tugevamaid sajud ja tuisk oli ikka Soome lahe ääres – mereefekt. Lund oli alates 2. novembrist Põlva lähedal kuni 17 cm (Ivar Uutari andmed), Lääne-Eestis kuni 13 cm, mujal vähem, kuid lumikatte paksus kasvas päeva jooksul eeskätt põhjarannikul.
Õhutemperatuur jäi enamasti alla 0 °C, vaid kohati rannikualadel oli pisut soojem. 
Ilmateates mainiti ka jäävihma http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-11-03_09_puhas.mp3.
Talvine ilm jääb püsima. Tuleb nii edelast kui lõunast aktiivseid tsükloneid, millest mõnel on väga suur soojavaru, aga Eestisse nad sulailma ei too. Ilmselt ei jaksa soe ja niiske õhk, mis on väiksema tihedusega, üle olla põhja pool valitsevas tihedast külmast ja kuivast õhust (õigemini õhumassist). Seetõttu suunduvad tsüklonid lõuna- või idapoolsemaid radu pidi Venemaale ega too sooja õhku siia, vaid soojad sektorid niiske sulailmaga jäävad lõuna või ida poole. Siiski on oodata tormiseid ja ilmselt ka tuisuseid ilmu.
Merike kirjutab oma reedeses ilmajutus: Üleöö saabunud talv, kuigi kaugelt ette nähtud, loob ootamatut ilu ja paraku ka palju valu. Talviseid ilmamustreid pakuvad ka järgnevad päevad. Lund ning tuisku on nii nädalavahetusel kui  uuel nädalal. /---/ 
Valdavalt  on novembritalvega nii nagu me kõik mäletame, tuleb ja läheb. Seekord kipub saabunud tali pikemalt kestma, kuid  ükski seos pole nii hea, et midagi kindlamat ülejäänud  talvekuude kohta ette väita. Aga suur rõõm, et pikka halli aega vähemaks jääb!
Reedel-laupäeval jätame hüvasti ilusa lumevaiba(üle 10 cm) toonud tsüklon Gisiga. Külm õhk, mis selle tagalas kohale saabus, peaks ööl vastu laupäeva mõnel pool õhutemperatuuri alla  -10 langetama. Laupäeva päeval saab ilmaohjad endale Põhjamerel süvenev tsüklon nimega Husch.
Tuul pöördub idakaartesse ja paisub tugevaks ööl vastu pühapäeva. Lumesadu ja tuisk on pühapäeva õhtupoolikul liiklejate kuri kiusaja. Tuisuilm jätkub ka esmaspäeval, mil Huschi jäänustega on liitunud uus süvenev tsüklon Aadria mere äärest. Õhutemperatuuri kontrastid põhjalaiustelt tulnud külma ja lõuna poolt läheneva soojuse vahel koonduvad Baltimaade kohale.
Eriti ägedaks võib kujuneda sadu ja tuisk ööl vastu teisipäeva, mil tsükloni kese jõuab  Pihkva oblasti kohale. Kolmapäeval näib hääbuv tsüklon lausa Eesti kohale tulevat, siis jätkub ikka lumesadu, kuid tuul vaibub. Sulailma saabumine võib jääda kuu keskpaika. Seega võib ilus ja valus talveilm kesta ühtejärge kümmekond päeva. /---/

Nii see talv algas. 31. oktoobril Tartus. Ain Vindi foto

2. novembril liikus aktiivne tsüklon Läänemere kohalt itta. Seetõttu ilm sajune ja tuisune, vaid Liivi lahel oli vihmane. Lumikatte paksus ulatus hommikul 11 cm-ni Hiiumaal, seevastu Saaremaal ja Virumaal paiguti 1 cm või vähemgi. Muhu elanik: päeval oli lumikatte paksus erinevates kohtades mõõdetuna 12 kuni 17 cm, üksikud tuisuvaalud muidugi sügavamad. Päeva jooksul muutus sadu katkendlikumaks ja hootisemaks, kuid kohati oli sadu tugev. Õhtutundidel käivitus Soome lahel mereefekt, mis siiski veel maismaale ei jõudnud.
Õhutemperatuur oli valdavalt -1 kuni -2 kraadi, vaid Liivi lahel kuni +5 kraadi.
Ilm muutub rahulikumaks ja külmemaks. Tugevama saju tõenäosus on esialgu veel üsna suur, aga väheneb, säilides viimaks peamiselt Soome lahe ääres (mereefekt).
Järgmine tsüklon hakkab ilma mõjutama 5. novembril. See toob tuule tugevnemise ja ilmselt ka uue tuisu. Talvine ilm jääb usaldusväärse ajahorisondi piires püsima.

Lumikatte paksus 2. novembri hommikul (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

2. novembri ja edasine ilm. Ele Pedassaar kirjutas oma seinal ülevaate praegusest ja eesootavast ilmast (muutmata, v.a arvuvahemike märkimiseks punkt juurde lisatud ja lisatud tühik arvu ja °C vahele):
Talv süveneb, lumi on ja jääb (vähemalt nädalaks)!
Möödunud ööpäeval arenes külma ja sooja õhu kokkupuute piiril Lõuna-Rootsi kohal madalrõhkkond. Pööris süvenes ning liikus täna (2.11) Gotlandi saare lähedale Läänemerele. Selline asjade käik on kulmineerunud faktiga, et Eestis on lumi maas, isegi saartel. Hiiumaal mõõdeti lumikatte paksuseks 9 kuni 11 cm, 5 kuni 9 cm on lund ka mandri lääne- ja lõunaosas. Ülejäänud Eestit katab 1 kuni 3 cm-ne õrn lumekiht. Mahasadavat lund keerutas öösel kagu- ja idatuul, mille iilid ulatusid sisemaal 11-14, rannikul 18, saartel kuni 21 m/s. Külma oli 1...3 °C, Liivi lahe saarte ümbruses valitsesid kerged plusskraadid.
Tsüklon, millele sakslased on pannud nimeks GISI, jätkab täna oma edasist teed üle Läänemere keskosa Läti ja Leedu suunas. Eesti jääb selle külmemasse kirdeserva, kus ilm püsib sajuhoogudega ja tuuline. Sajab enamasti lund ja lörtsi, Eesti edelaosas ka vihma. Tuul pöördub kagust ja idast kirdesse, püsib puhanguline ning vaatamata päevavalgusele on liikluses nähtavus tuisu tõttu piiratud. Lisaks segavad liiklemist ka libedad teeolud. Õhutemperatuur jääb sisealadel miinuspoolele, mandri läänepoolsel rannikul on 0 °C ümber, Eesti edelaservas on saarte rannal sooja kuni 6 °C.
Homme (3.11) liigub madalrõhkkond üle Leedu ja Valgevene Lääne-Venemaale. Eesti taevas esineb kohati selgimisi, hootine lume- ja lörtsisadu jätkub. Arvestatava lumelisa võib siiski saada Eesti põhjapoolne rannik, kus sajupilvi hakkab tootma kirdetuule abil Soome laht ise. Kirdesse ja põhja pöörduv tuul annab järk-järgult järele ning kannab põhjast külma õhku. Selgemates kohtades langeb õhutemperatuur homseks varahommikuks kohati -7 °C-ni, pilvisemates paikades on miinuseid vähe, Saaremaa rannal on õhutemperatuur 0 °C ümber. Päevane õhutemperatuur tõuseb -2...+2 °C-ni.
Järgnevatel päevadel püsib ilm talvine ja talvised püsivad ka teeolud!

Kristjan Geisha Ojaveer. Võru 2/11/16 11:20

1. ja 2. novembril liikus aktiivne osatsüklon Läänemerelt kagusse.
Lumesadu ja tuisk algas 1. novembri ennelõunal saartelt ja liikus tasapisi itta. Kohati saartel ja merel sadas alguses lörtsi ja vihma. Hilisõhtuks jõudis sadu Kesk-Eestini ja jõuab hommikuks pea kõikjale. Enne sadu oli paiguti selgimisi või läks taevas isegi üsna selgeks. Keskööks oli kohati saartel ja mandri lääneservas lumikatte paksuseks ~5 cm.
Õhutemperatuur langes 1. novembri hommikuks selgemates kohtades -4 kraadi lähedale, mujal oli 0 °C lähedal. Hommikuks tihenes pilvisus ja õhutemperatuur tõusis enamasti kõikjal 0 °C-ni. Päevane õhutemperatuur üle Eesti keskmistatuna oluliselt ei muutunud, kuid regionaalsed erinevused suurenesid: Kagu-Eestis jäi pisut alla 0 °C, mandri loodeosas oli kuni +2 kraadi ja saarte rannikualadel kuni +4 kraadi, kuid saju algusega läks külmemaks. Lumesajus ja tuisus püsib õhutemperatuur enamasti veidi alla 0 °C. Tuul oli esialgu kagust, aga pöördus vastavalt tsükloni liikumisele: hakkas 2. novembri päeva jooksul idast ja kirdest puhuma, püsides mõõdukas või tugev (puhangud sisemaal ca 10 m/s, rannikutel kohati üle 15 m/s).
2. novembril jätkus lumesadu ja tuisk, kohati oli sadu tugev, kuigi päeva jooksul muutus laussadu katkendlikumaks ja nõrgemaks, tekkis pikemaid sajupause. Lumikatte paksus jõudis 10 cm-ni, jäädes madalaimaks Virumaal, kuhu sadu jõuab hiljem ja nõrgemana, ja kohati Liivi lahe ääres, kus osa sadu tuli vihma ja lörtsina.
3. novembril õhumass külmeneb ja see võib käivitada mereefekti. Siis on suuremas lumesajuohus eeskätt Soome lahe äärsed alad. Mujal jääb ilm rahulikumaks ja pilvisus võib hõreneda. Õhutemperatuur langeb: soodsates oludes võib kohati öösel tulla kuni -15 °C ja päeviti enamasti alla 0 °C.
Järgmine suurem tuisk võib saabuda 6. novembri paiku. Praegu on veel ebaselge, kas läheb soojemaks ja lumi hakkab sulama või veel mitte. Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Uue nädala prognoospilt on vastuoluline - sõltuvalt madalrõhkkonna edasisest teekonnast ilm jääb kas talviseks või jõuab meile soojem õhumass. 
Kui esmaspäeval (7.11.) kulgeb madalrõhkkonna trajektoor Eestist lõuna poolt mööda, siis jääme külmemasse õhumassi. Sel juhul nii esmaspäeval kui teisipäeval (8.11.) sajab meil vahete-vahel lund ja lörtsi. Puhub tugev kirdetuul. Õhutemperatuur on öösiti -2...-7, rannikul 0 °C lähedal, päeval -4...+1 °C. 
Kui madalrõhkkond piki Läänemerd põhja poole suundub, siis kandub selle idaserva mööda lõunavoolus meile soojem õhumass ning sadu läheb üle vihmaks. Õhutemperatuur tõuseb ja on öösiti 0 °C lähedal või pisut ülegi, päeval tõuseb aga kõikjal plusspoolele. 
Järgnevatel päevadel täpsustame prognoosi vastavalt madalrõhkkonna tõenäolisemale prognoostrajektoorile.

 Älis Saadjärv. Esimene lumi Häädemeestel

Targo Taggo. Pilt 1.11.16 Pärnu

31. oktoobril oli Läänemere kohal nõrk rõhuväli, kuid juba järgmiseks hommikuks jõuab Lõuna-Skandinaaviasse aktiivne osatsüklon.
Päeval oli idakaartetsüklonist lähtuv front Ida-Eesti kohal (https://www.upload.ee/image/6304612/Analysekarten31.10.2016.png) ja see põhjustas sagedasi sajuhooge või laussadu lörtsi ja lumena, lääne pool oli ülekaalus vihm, Raplamaal ja veelgi läänes aga hulgaliselt selgimisi ja isegi päikeselisi tunde. Idamaakondades, kus lumesadu oli tugevam, tekkis paigutine lumikate ja õhutemperatuur oli 0 °C lähedal, mujal oli soojem, kohati rannikualadel isegi üle +6 °C. Tuul oli valdavalt nõrk ja muutliku suunaga (frondist idas enamasti kagust ja idast, läänes loodest ja põhjast), rannikualadel põhjatuul kuni 14 m/s (puhangud).
Novembri juhatab sisse rahuliku ilmaga kõrgrõhuhari – ilm on suurema sajuta. See soodustab jahtumist, eriti selge ilmaga (võimalik on kuni -6 °C), võib tekkida udu.
Skandinaavia kohal tekib uus osatsüklon,  mis toob juba keskpäevaks saju saartele. See sadu liigub läänerannikule ja pärastlõunal edasi sisemaale, sajab enamasti lörtsi ja lund, võib tuisata (ööpäevane lisanduv lumekogus 5–10 cm, kohati ehk >10 cm). Õhutemperatuur võib tugevama sajuga jääda -1 kraadi juurde, aga kus vihmane või nõrgem sadu, kuni +2 kraadi ja kohati rannikualadel kuni +4 °C.
Tuisune ja talvenäoline ilm jääbki püsima. Kui tekib mereefekt, võib Soome lahe ääres sadu olla tugevam, eriti 3. novembri paiku (ööpäevane lisanduv lumekogus >10 cm). Seejärel on lühike rahuliku ilma periood, kuid pärast seda võib oodata eriti aktiivse tsükloni saabumist tohute sadudega, nt Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Esmaspäeval (7.11.) tuleb aktiivne madalrõhkkond Eestile lähemale ning sajab lund ja lörtsi, mõnel pool sekka ka vihma. On võimalik rohke sadu, aga see vajab lähipäevil kindlasti täpsustamist. Puhub tugev põhjakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel -4...+1, päeval 0 °C ümbruses, rannikul kuni +3 °C. 

Varsti võib jälle sellist vaatepilti näha. 26.10.2016 Leedi. Raikki Luik

Ilm muutub talvisemaks.

Nädala alguses määrab ilma veel Venemaa tsüklon, mille lääneservas püsib tuntav põhjatuul ja sajuhoogude võimalus.
Novembri juhatab sisse Läänemerele saabuv väga aktiivne tsüklon, mis toob tugeva tuule saju (vihmast lumeni), võib tuisata. Animatsiooni sünoptilise olukorra arengust ühest sajualade liikumisega vaata https://twitter.com/YleSaa/status/792741255369330688.
Tsüklon jääb Eesti lähedal väheliikuvaks, nihkudes tasapisi siiski Venemaale (itta). Kui õhutemperatuur on alguses enamasti üle 0 kraadi, vaid selgimiste korral võib öösel langeda miinuspoolele, siis nädala teises pooles võivad mõnel pool saabuda poolaasta esimesed külmapäevad, st õhutemperatuur jääb kogu ööpäeva vältel alla 0 °C ja sadu tuleb lumena.
Talvine ilm jääb esialgu püsima. Kas see märgib üksnes eeltalve saabumist või kohati ka päristalve algust, on veel lahtine.
Tartu Postimehest http://tartu.postimees.ee/3886113/ilm-keerab-soojemaks-tagasi võib lugeda: Kallise vaatlusandmete järgi on esimene lumi kõige varem maha sadanud 25. septembril, nii juhtus 2013. aastal. 26. septembril tuli Põhja-Eestis lumi maha 1986. aastal. Kummalgi korral ei jäänud valge vaipkate aga kauaks püsima. See-eest 1992. aastal tuli Kundas ja Jõhvis esimene lumi 24. oktoobril ning jäi maha kogu talveks. Lumikatte püsimise rekord pärineb aastast 1921, kui lumi tuli maha 25. oktoobril ning püsis 29. aprillini ehk 186 päeva. Seega on päristalv mõnel üksikul aastal alanud koguni oktoobris. Praegune olukord võib sarnaneda nagu selles lõigus kirjeldatakse: Meitern nentis, et oktoobri lõpus pole esimene lumi midagi erakordset.  «Tänavu ongi esimene lumi natukene hilisemaks jäänud, sest meil on sel ajal olnud isegi suuri lumetorme,» ütles sünoptik. Tema meenutusel sadas 2003. aasta oktoobri lõpus Tallinnas ja kogu Eesti põhjarannikul maha väga suur kogus lund. Tollal läks juba novembri alguseks väga soojaks (kohati kuni 10 kraadi sooja) ja jäi selliseks üsna pikaks ajaks.

Martin Kivi. 29.10.2016 17:47 Kiili vallas.

Esmaspäev, 24. oktoober 2016

43. nädala ilm (24.–30.10.2016)

Kommentaariumi link
Pilvekütid on oodatud 8. novembril Tallinna Teletorni: http://ilm.ee/?515673.
Kes soovib oma pilte siin näidata, siis saatke failid palun kamenikmeister@gmail.com (hea, kui juures on andmed, kus ja millal pildistatud).
Sademeandmed: *Augustis sadas Marul 182,8 mm,septembris ,51,3 mm ja oktoobris sadanud tänase õhtu(28 okt ) seisuga40mm.
* Laupa: august: 186 mm, september: 26 mm ja oktoober (tänase õhtu seisuga): 43 mm, kusjuures 41 mm on sadanud viimase 4 päeva jooksul.
* Tartu: august 152,2 mm,September 15,4mm,Tartus ja oktoober hetkeseisuga 26mm. Võrumaal Holstas on sadanud oktoobris 58 mm.

30. oktoobril määras Eesti ilma aktiivse madalrõhkkonna loodeserv. Selles olnud oklusioonifront andis möödunud ööpäeva jooksul idamaakondades mitmel poole sajuhulgaks üle 10 mm, Virumaal kohati koguni üle 30 mm.
Päev oli pilves, kuid laussadu kadus, selle asemel oli kohatisi sajuhooge, mis olid üksikutes kohtades üpris intensiivsed. Põhjatuul oli sisemaal nõrk või mõõdukas, kohati saarte rannikualadel ja Loode-Eestis ulatus siiski puhanguti üle 15 m/s. Sooja oli valdavalt 5 kraadi lähedal (ida pool vähem, lääne pool rohkem.

Sademe-ebavõrdsus on idakaartetsüklonitega tavaline (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/). Siin pean idakaartetsükloniga silmas seda, et madalrõhuala kese on Eestist kirde, ida või kagu pool.

‎Kairo Kiitsak‎. Oklusioonifrondiga seotud vihmasadu kestis Simunas päris kaua. 30.10.2016 hommikuks oli sademetemõõtjasse kogunenud 19 millimeetrit vihmavett.


Loodenurk nägi päikest ja kuiva, aga selle suhteline vastand Virumaa üksnes tohutut lausvihma.

29. oktoobril ulatus Läänemere kohale aktiivse madalrõhkkonna edela- ja lääneserv. Esines nii selgimisi (kohati oli üsna selge) kui sajuhooge, rünksajupilvi ühes äikeseohuga oli peamiselt saartel ja Liivi lahel. Võimsad rünksajupilved Lätis: http://www.meteolapa.lv/galleries/2730/lica-sarazotie, üht eriti suurejoonelist fotot näeb https://twitter.com/Janis_Pelcis.
Virumaal tihenes hommikul pilvisus ja läks sajule. Laussadu haaras idamaakonnad, kohati oli sadu tugev ja vihmale sekka sadas ka lörtsi ja märga lund (kõrgustikel, nt Laekverest anti lumest teada). Õhutemperatuur püsis veel üle 5 kraadi (selgemates kohtades tõusis 8 kraadini, saju ajal oli kohati vähem kui 5 kraadi sooja). Loodetuul oli tugev, puhanguti tormine, peamiselt põhjarannikul kuni 20 m/s.
Eesti kohale tuleb lohk, mis toob laussaju mõnesse maakonda, vt http://en.sat24.com/en/bc/visual. Uus ja eriti aktiivne tsüklon jõuab Eesti kohale 1. novembriks, tuues endaga tugeva saju. Sadu võib olla vihmast lumeni, võib tuisata. Edaspidi jääb suure tõenäosusega valitsema talvine ilm (klimatoloogilise eeltalve algus, praegu on veel hilissügis, kuigi leidub arvamusi, et eeltalv algab esimesest lumest, vt http://www.looduskalender.ee/node/25647).

Äikeseoht on arvestatav (http://tinyurl.com/ncmvsh4).

Kairo Kiitsak. Virmalised Simunas 26.10.2016
Õhtuks oli lumesadu Simunas lõppenud. Ilm püsis pilves ja puhus suhteliselt nõrk tuul. Kell 18 oli sooja 1 kraad. Hilisõhtul algas pilvisuse kiire hõrenemine lääne ja loode poolt. Selge taeva all hakkas ka õhutemperatuur kiiresti langema. Enne keskööd näitas termomeeter ligi 1,5 kraadi külma. Põhjakaares olid kaunid virmalised, mida õnnestus ka minul nautida ja jäädvustada.

28. oktoobril liikus aktiivne madalrõhulohk Läänemerelt itta. See tõi tugeva laussaju (kohati sajuhulk >20 mm/d). Õhtul alates saartest lausvihm lakkas ja ilm selgines, kuid esialgu jätkusid veel hoovihmad, suurenes äikeseoht.
Lõunatuul asendus läänetuulega, mis oli mõõdukas või tugev (Häädemeestel puhangud isegi üle 20 m/s), tuule pöördumise ajal oli ka nõrk (puhangud alla 7 m/s), kuid seejärel tugevnes: Riigi Ilmateenistuse kella 22:00 vaatlusandmete kohaselt mõõdeti Pakril kõige tugevamaks tuulepuhanguks 24,2 m/s! Üle Eesti liikusid läänest itta rünksajupilved, mis tõid kohati hoovihma.
Õhutemperatuur tõusis 10 kraadini, ainult kõrgustikel jäi kohati 5 kraadist madalamaks (nt Tuulemäel oli sooja alla 4 kraadi).
Lohk jõuab Venemaale ja areneb tsükloniks. Selle tagalas tugevneb loodetuul ja õhumass jaheneb, mistõttu 10 kraadist sooja enam ei tule. Samas ilma külmenemine pole kuigi kiire ja seetõttu ka talvist ilma veel oodata ei ole. Siiski selgematel öödel võib tulla öökülma ja tekib lörtsi või lume võimalus (pärast 30. oktoobrit).
Novembri alguseks on arvutatud Eesti kohale sügav tsüklon, mis võib tuua tugeva saju (algul vihmana, hiljem lörtsi ja lumena). Elame-näeme!


Vihm ehk lausvihm on vedelad sademed, mis langevad aluspinnale veetilkadena, mis jätavad veepinnale ringid. Taevas on pikka aega kaetud pilvedega (kõrgkihtpilved, kihtsajupilved). Sadu kestab pikka aega, tavaliselt mitmeid tunde.

27. oktoobril ulatus Läänemere kohale aktiivse madalrõhkkonna kaguserv. Selle mõjul pilvisus tihenes ja läks sajule (vihm). Õhutemperatuur tõusis enamasti üle 5 kraadi, üksnes Virumaal ja kõrgustikel säilis senine jahedus. Ööl vastu 25. oktoobrit tekkinud lumikate lagunes. Lõunatuul tugevnes, ulatudes rannikualadel kohati puhanguti üle 15 m/s, saartel on tuul rohkem edelast.
Eesti kohal tekib sügav lohk (õhurõhu absoluutväärtus ei ole eriti madal, kuid ümbritsevate aladega võrreldes on erinevus suur), mis muudab ilma tormiseks ja sajuseks. Soojust tuleb juurde (kogu ööpäeva vältel on sooja  5–10 kraadi). 
Lohk areneb Venemaal tsükloniks ja õhumass selles jahtub. Nii jääb ka sooja vähemaks. On äikeseoht, eriti saartel ja mandri lääneosas. 30. oktoobril suuremad sajupilved ja äikeseoht eemalduvad, aga loodetuul on tugev.

Älis Saadjärv. Häädemeeste 26.10.16 ISO1250 , f4, säri 15sek

26. oktoobril liikus madalrõhkkond (tsüklon) Eesti kohalt kirdesse. Seetõttu püsis ilm pilves ja sajune. Hommikul sadas mõnel pool lund, teisal lörtsi ja vihma, kuid päeval oli ülekaalus vihm ja lörts. Sajukogused polnud siiski suured. Õhtul selgines kõrgrõhuharja mõjul kohati saartel ja mandri lääneosas, kus võis näha virmaliste vaatemängu.
Õhutemperatuur oli 1–3 kraadi, paiguti rannikualadel kuni 5 kraadi, kõrgustikel ja tugevamate lörtsi- või lumehoogude ajal jäi 0 °C lähedale. Õhtul, kus selgines, langes alla 0 °C (kuni -3 kraadini).
28. oktoobriks tuleb Eesti kohale sügav lohk. See toob sajuse ja tormise ilma, lisandub soojust (võib kuni 10 kraadi tulla). Lohk areneb Venemaal tsükloniks, mille tagalas jääb paariks päevaks püsima tugeva loodetuulega ja aeglaselt külmenev ilm, esineb sajuhooge. Äikeseoht on 29. oktoobri öösel saartel ja mujalgi Lääne-Eestis.
Novembri alguses muutub ilm taas talvisemaks, aga mil määral, on veel lahtine.


Ikka on meedias teemaks http://uudised.tv3.ee/ilm/uudis/2016/10/25/ilmaennustajad-vastavad-kas-toesti-tuleb-vimase-saja-aasta-kulmeim-talv/. Üks ilmahuviline selle kohta: Koprad igatahes erilisi varusid kogunud pole,mingit krõbedat talve ei tule,no nädal,paar võib ju korralikku pakast teha aga mingit pikka külma küll tulemas pole.
Minu kommentaar (käis algselt http://buduaar.ee/Article/article/teadlased-saabuv-talv-tuleb-viimase-100-aasta-koige-kulmem kohta): Esiteks, kui mingi artikli autor on Buduaar, siis on see sama mis "naised saunas rääkisid" ega vääri reklaamimist. Umbes nagu perefoorum või Delfi naistekas või Elu24 või Tibi24. Need ei ole ju autoriteetsed allikad!
Miks ma sellest siis ikkagi räägin ja seda "reklaamin"? Kuna juba igapäevaselt keegi pärib selle tõelevastavust, siis lihtsalt ei viitsi igaühele eraldi rääkida, vaid olgu siis siin asi selgeks tehtud!
Kommentaariks, et oktoober (mis juba poole peal) ja võib olla ka november on kuivad ja külmad. See võib varast talve tähendada, aga lund vähe – nii oli näiteks 1993. a.
Võib juhtuda, et olukord muutub talve jooksul ja nii võib kuiv ja külm talve algus (juhul, kui see ikka on nii – see on kaugel kindlusest) muutuda soojaks ja sajuseks, mille näiteks sobib 2010/11 talv. Arvan siiski, et tuleb eelmistest pikem ja külmem talv.
Vaata ka: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html ja http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm. Nende järgi võib november tulla külmavõitu, aga edaspidi on talv tavaline või isegi soojapoolne.


25. oktoobril liikus madalrõhkkond üle Läänemere kirdesse. Hommikul sadas enamasti lund ja lörtsi, aga see sadu ei olnud saabuva tsükloniga seotud, vaid esines oklusioonifrondil, vt ka https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET. Mitmel pool tekkis ajutine lumikate (vt lumekaarti).  Päeval jätkus tugevam ja kestvam sadu Ida-Eesti, eemaldudes õhtuks kirdesse. Õhtul tekkis kohati udu, mitmel pool sadas uduvihma, Kagu-Eestisse jõudis uus lumesajuala. Saartele jõudis üksnes vihm ja lörts. Kagutuul nõrgenes ja asendus ida-, hiljem muutliku suunaga tuulega.
Õhutemperatuur langes lumesajus hommikuks enamasti pisut alla 0 kraadi, kuid tõusis päeval kuni 2 kraadini, saju ajal püsis 0 °C lähedal. Seoses õhutemperatuuriga saabus huvitavaid kirjeldusi, näiteks 24. oktoobri õhtust Lasnamäelt: Käisin keskööl jalutamas, oli väga soe, peaaegu 5 kraadi ja rahulik, väikesed tuulehood. Väga mõnus oli! Ainult et nii palju pilvine, et kuud polnud näha. Tundub uskumatu, et kõigest mõni tund hiljem hakkas sellise soojaga sadama lund ja see oli veel suhteliselt kuiv!
Tsüklon tuleb Eesti kohale, aga igale poole tugevat sadu ei pruugi jätkuda, vaid pigem on see nõrga vihmana või uduvihmana. Selles osas on tegu nn kuiva tüüpi tsükloniga. Suurim võimalus kestvaks ja tugevaks sajuks on kagunurgas.
Tsüklon täitub juba ööpäeva möödudes ja jätab maha külma õhumassi. Siiski talvine ilm veel püsima ei jää: ookeanilt tuleb soojust ja niiskust, mis ühes tormise ilmaga tuuakse Läänemere idakaldale. Nii juhatatakse nädalavahetus sisse senisest soojema ja vihmase ilmaga. Aga novembri alguseks on õhumass jahtunud ja enam kui 5-kraadine soe asendub kargema õhu ja ehk ka lörtsi ja lume hoogudega.

Suurem laussadu oli seotud oklusioonifrondiga või tsükloni sulguva sooja sektoriga, viimasest jagus Eestisse vähe (FMI).

Kairo Kiitsak. Tihe lumesadu ennelõunal Simunas 25.10.2016


Padulumi lumetormis 26.03.2008. Annely Ahse foto [oktoobris möllas selline lumetorm viimati vist 2002. a. Kohati esines hommikul sarnane vaatepilt].

24. oktoobril oli Eesti kohal madalrõhuala kirdeserv. Selle mõjul oli ilm enamasti pilves, ehkki kohati oli selgimisi või kumas päike läbi pilvekihi. Kohati sadas vihma ja lörtsi (peamiselt kõrgustikel, teateid saabus nt Laekverest); need sajualad liikusid kagust loodesse, nagu viimastel päevadel on olnud (antitsükloni mõju). Tuul oli valdavalt idast ja selle tugevus mõõdukas, vaid mõnes kohas oli puhanguid üle 10 m/s. Sooja oli enamasti pisut üle 5 kraadi. Lumesadu on jõudnud LeetuPilvemasside levik
Antitsüklon asendub tsüklonitega. Saksamaal tekkiv tsüklon liigub üle Eesti ja toob kaasa tugevad sajud. Need võivad tulla vihmast lumeni (sulamispiiri laskumiseks on soodsad tingimused, sest soe õhukiht ei ole kuigi paks, vaid kuni 600 m). Sadu võib olla üsna tugev, vt http://www.vader-alarm.se/en/weather/weather-for-professionals/clouds-precipitation-film/sweden.html.
Mõneks ajaks võib idavool asenduda läänevooluga.


Raikki Luik / Jüri K. Sünge sügisõhtu. 

Tuleb hilissügiseselt jahe ja sajune nädal (võib tulla lund ja lörtsi).

Ilm muutub: antitsükloni mõju kaob ja lõunast tuleb asemele tsüklon, mis toob sajuse ilma. Kuna Eesti kohale jääb üsna külm õhumass, on lörtsi ja lume tõenäosus suur (üle 70%). Esialgu on tuul idakaartest ja aitab hoida mere madalat veetaset, aga tsükloni eemaldumisel olukord muutub ja asemele tuleb läänekaartetuul.
Ilm läheb ilmselt oktoobri lõpule lähenedes soojemaks ja uuesti tuulisemaks. Kui lumikate tekib, siis üle 2 või 3 päeva see püsida ei tohiks.

Jarmo Arusoo. 14.10.2016. Mõtlesin et tuleks vaataks jägala joa ka üle. Kummikuid oleks vaja. Saaks ägedamaid pilte [Keila-Joa; jätan algse kirjapildi tavaliselt muutmata, isegi kui on vigu või ebatäpsusi].

Pühapäev, 16. oktoober 2016

42. nädala ilm (17.–23.10.2016)

Kommentaariumi link

23. oktoobril oli Eesti kohal madalrõhkkonna kirdeserv. Selle mõjul oli ilm pilves, ehkki päike kumas algul mitmel pool läbi. Kohati hakkas ka vihma sadama ja see sadu liikus õhtuks põhjarannikule. Idatuul püsis tugev (puhangud kuni 15 m/s, merel rohkemgi). Õhutemperatuur tõusis pisut soojemas õhumassis mitmel pool +5 kraadini ja kohati kõrgemalegi.
Mereveetase püsis kuni -70 cm. Õhtul arenes Rootsi ranniku ja Gotlandi ümbruses äike, mis oli kohati üsna intensiivne, vt https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20161023.

Ebatavaliselt madal mereveetase püsib.

22. oktoobril oli siinmail madalrõhkkonna kirdeserv. Selle mõjul tugevnes kagutuul ja ilm läks pilve, nõrk sadu jõudis saartele. Sarnane ilm püsis ka päeval: tugeva idatuulega (kohati puhangud üle 15 m/s) ja pilves, kuid olulise sajuta. Õhutemperatuur jäi ühtlaselt 1 kuni 2 kraadi vahele, vaid paiguti rannikualadel oli kuni 5 kraadi sooja.
Sünoptiline olukord püsib mõne päeva olulise muutuseta. Alles 25. oktoobril on oodata Läänemere õhuruumis tsükloni teket, mis suundub Venemaale ja Eesti jääb ilmselt selle "külma sektorisse" – algselt prognoositud tugev lume- ja lörtsisadu võib hoopiski eemale jääda. Siiski sajuvõimalus muutub oluliselt suuremaks ja lörtsi või lumega peaks arvestama. Õhutemperatuur(ifoon) püsib novembrile kohane ja mereveetase ebatavaliselt madal.

Sünoptiline olukord – antitsüklon kirdes ja tsüklon edelas, st rõhkkondade vastasseis tugeva idatuulega – jääb püsima veel mitmeks päevaks ja õhutemperatuur püsib novembrile kohane (FMI).

Wooder Ise. Ufod maad vallutamas rohuküla 20.10.2016

21. oktoobril oli siin madalrõhkkonna kirdeserv. Selle mõjul pilvisus tihenes, kuid pilvi lisandus idatuule mõjul ka kõrgrõhkkonnast. Sadu polnud. Öö jooksul langes õhutemperatuur selgetes kohtades -3 kraadini, kuid tiheneva pilvisusega aladel (Ida-Eestis) tõusis üle 0 kraadi, saarte rannikualadel püsis koguni kuni 7 kraadi juures.
Päeval pilvisus tihenes, ainult Loode-Eestisse jäi päikeseline ilm õhtuni püsima. Sooja oli 1 kuni 4 kraadi, kohati kõrgustikel 0 °C lähedal ja paiguti rannikualadel kuni 6 kraadi. Idatuul tugevnes ja asendus õhtuks kagutuulega, mille puhangud oli sisemaal kuni 10 m/s ja Liivi lahel kuni 15 m/s. Mereveetase püsis valdavalt -50...-60 cm juures.
Tuuline ja tormine idakaartetuul jääb mõneks ajaks püsima ja aitab veetasemel langeda. Vähest vihma võib tulla saartel ja Pärnumaal. Suurema sajuni on aega veel mitu päeva. Õhutemperatuur jääb enamasti 5 kraadist madalamaks.
Kas tuleb lund ja lörtsi, pole selge. Merike kirjutab ilm.ee reedeses ilmateates nii: /---/ Sadude vöönd haarab kõigepealt Saaremaa ja Liivi lahe, pühapäeval võib terve Eesti külmast vihmast osa saada, Pandivere kõrgustikule on ilmamudel ka lörtsi arvutanud. Lehti langeb rabinal ja neid võib esmaspäeva õhtuks  tuule vaibudes juba enamus maas olla. Millised sajud aga Balti riikide rannikul nõrgenevas madalrõhualas alla langevad, pole praegu veel selge. Maapinna lähedal püsib pilves taeva alla nullist kõrgem õhutemperatuur, 1,5 km kõrgusel aga -5 kraadi. Arvutuste järgi on vihma tõenäosus suurem, kuid kõrgustikel võib ka lörtsi tulla. Tähtsam on, et tuul, olgugi valdavalt idakaarest enam tugev ei ole.
Neljapäeva õhtuste viimaste arvutuste põhjal võib lumeseguse ilmamuutuse tuua neljapäeval Musta mere ääres süvenev tsüklon, kui selle loodeserv asetub Eesti kohale. Läänetsüklonite päästvat saabumist need arvutused ei kuuluta. Lume ja lörtsi osas olen skeptiline kuni 25. oktoobrini, ainult ehk kõrgustikele lubab õhumass tõepoolest lund, vt sondeeringut http://tinyurl.com/zz5pqq5. Alles siis võib tekkida tsüklon, mille sobiva trajektoori korral on lörts ja lumi Eestis võimalik. Üks võimalikest prognoosidest on selline http://tinyurl.com/h4gscex.


Siis kui udu on üle mõistuse tihe (nähtavus oli < 50 m, õhutemperatuur -5 °C). 20. okt Väike-Maarja lähedal.

Merike kirjutas oma reedeses ilm.ee reedeses ilmateates sellise kokkuvõtte. Veel ilusaid hetki kuldses sügises! Peaaegu kaks nädalat on kestnud normist 1...5 kraadi madalam ööpäeva keskmine õhutemperatuur. Öine külm oli ägedaim alles vastu neljapäeva, mil maapinnal märgiti Türil -10,4 kraadi. Pole siis ime, et mõnes kohas juba härmast teegi libedaks muutus. Kõik see külm oli seotud Lääne-Venemaale paigutunud kõrgrõhualaga. Madal veetase Väinamerel on juba sama vana teema ja põhjustab ka sel nädalavahetusel hiidlastele meelehärmi. Tahaks ka kodust lehesadu jälgida, aga ei saa riskida. 
Nüüd ootavad juba kõik leebemaid läänekaare tuuli, olgu või tormiga. Kuid neid pole sugugi näha, vähemalt nädalajagu päevi tuleb endiselt  idakaare tuultega arvestada.


Eriti võimsad kihtpilved Rakvere lähedal

20. oktoobril oli Läänemere kohal kõrgrõhkkonna lääneserv ja homme suureneb madalrõhuala mõju. Eesti jäi üsna sobivalt selge ilma oaasi, mistõttu hommikuks langes õhutemperatuur kohati -5 kraadini ja tekkis uduvine, Pandiverel arenes üsna tihe udu (vt ülal).
Päeval püsis selge (päikeseline) ilm. Sooja oli 5 kuni 8 kraadi. Idatuul oli nõrk või mõõdukas, üksnes Liivi lahel ulatusid puhangud enam kui 10 m/s (tsükloni mõju).
Öö hakul valdavalt selge ilm püsib, kuid tugevnev idavool võib Venemaalt kohale tuua pilved. Tuule olulist tugevnemist on siiski oodata 22. oktoobriks ja siis suureneb ka sajuvõimalus, kuid see jääb ikkagi alla 50%. Õhutemperatuur on selge ilma korral öösiti enamasti alla 0 kraadi, päeval üle 5 kraadi, pilves ilmaga on kogu ööpäeva vältel pisut üle 0 kraadi.
Meedias on hakanud levima uudised kohe algavast lumesajust http://ilmateade.delfi.ee/uudised/sunoptik-homse-esimese-lume-kuuldustest-see-on-ikka-vaga-suur-liialdus-ehk-haanjal-naeb-uht-lumehelbekest?id=75984239. Praegu ei näi lumesadu kuigi tõenäoline, sest esiteks jääb sadu veel üsna kaugele ja selle liikumine põhja on tõkestatud, teiseks on õhumass liiga soe, kuigi Euroopa mudeli järgi võiks isegi öisel ajal olla lumi võimalik (http://old.wetterzentrale.de/pics/Recm482.gif).
Ilm muutub tormiseks. Idatorm võib kesta koguni mitu päeva, enne kui hakkab nõrgenema. Seetõttu võib veetase langeda -70...-90 cm-ni.

Kairo Kiitsak. 19.10.2016 hommikul esines nii Jõgeval kui ka mujal Eestis miinuskraade. Taevas oli enamasti selge.

19. oktoobril oli Läänemere kohal kõrgrõhkkonna (antitsükloni) lääneserv. Tugevam tuul hoidis ilma selge: nii langes õhutemperatuur hommikuks pea kõikjal alla 0 (Mustvees maapinnal kuni -9 kraadi) ja tekkis hall, vaid saartel jäi plusspoolele.
Päeval püsis Eestis vaat et Euroopa päikeselisim ilm. Nii tõusis päikese toel õhutemperatuur 6 kuni 9 kraadini. Kagutuul püsis nõrk või mõõdukas, üksnes Liivi lahel ulatusid puhangud üle 10 m/s, sest õhurõhuväli oli seal edelapoolse tsükloni mõjul kõige pingelisem (suurim õhurõhugradient).
Antitsüklon püsib Ida-Euroopa kohal. Kuigi tsüklon tuleb lähemale (Saksamaa ja Poola kohale), see edasi tungida ei suuda. Tuul tugevneb rõhkkondade vastasseisu tõttu. See annab lootust selge ilma püsimiseks, ent öösiti on õhutemperatuur ikka enamasti alla 0 kraadi ja päeval siis plusspoolel.
Antitsüklon tugevneb ja nihkub tagasi Skandinaaviasse. Selle lõunaservas tugevneb idavool lõunapoolse tsükloni mõjul. See tähendab suure tõenäosusega kontinentaalse ja juba jahtunud õhumassi kohalejõudmist ehk eeskätt päeval läheb külmemaks. Tugeva idatuule mõjul on oodata mereveetaseme madalseisu jätkumist, ja see võib veelgi langeda (kohati -80...-90 cm-ni, vt http://www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/kogu-rannik/kaart/). Õhutemperatuur(ifoon) püsib novembrile vastav.

Tugev hall Laekveres. Eero Hermanni foto

18. oktoobril oli Läänemere kohal kõrgrõhkkonna lääneserv. Tugevam tuul lõhkus inversiooni piisavalt, et ilm selgineks. Nii langes hommikuks õhutemperatuur pea kõikjal alla 0 kraadi, v.a kohati rannikualadel ja seal, kus oli veel palju pilvi. Päeval oli päikeseline ja nii tõusis õhutemperatuur kuni 9 kraadini. Kagutuul oli nõrk või mõõdukas (kohati rannikualadel puhangud 8–11 m/s) ja tugevnes õhtu jooksul tasapisi.
Antitsüklon nõrgeneb ja edelast läheneb tsüklon, ent ilm suurt ei muutu. Ilmselt tiheneb pilvisus uuesti, sest tsüklon toob niiskust juurde, samuti tugevneb kagu- ja idatuul, mis aitab veetaseme langusele kaasa (kohati alla -70 cm). Hiljem, kui jõudu koguv antitsüklon jõuab Soome kohale, tugevneb idavool, mis toob kohale senisest külmema õhumassi.
Vaiksel ookeanil tugevnes Haima (Lawin) enam kui 5. kategooriani ja läheneb Filipiinidele, liikudes lähema ööpäevaga ilmselt üle põhjasaare. Õhurõhk on keskmes 900 hPa ja 1 min keskmine tuule kiirus 260 km/h, puhanguti üle 300 km/h. Jälgi taifuune http://www.jma.go.jp/en/typh/.

Erakordse tugevusega orkaan (seal nimetatakse taifuuniks) 18. oktoobril Vaiksel ookeanil (http://rammb.cira.colostate.edu/ramsdis/online/images/loop_of_the_day/20161018000000/video/20161018000000_haima.gif).

17. oktoobril oli Läänemere kohal kõrgrõhkkonna (antitsükloni) lääne-loodeserv. Selle mõjul oli ilm pilves, ehkki Lääne-Eestis esines selgimisi ja kohati läks üsna selgeks. Pilves kohtades oli õhutemperatuur üle 0 kraadi, selgetes kohtades langes -3 kraadini. Päev oli samasugune, ainult pisut soojem: kõikjal üle 0 kraadi. Õhtul tugevnes kagutuul, aidates ilma selginemisele kaasa (tugevam tuul lõhub inversioonikihi).
Antitsüklon nõrgeneb Venemaa kohal ja seetõttu tulevad tsüklonid lähemale. Mõjule viimased ei pääse, ent tuul tugevneb ja ilm selgineb. Nii on öösiti mitmel pool õhutemperatuur alla 0 kraadi, päeval napilt plusspoolel, ainult rannikualadel võib kuni 6 kraadi sooja olla.
Nädala edenedes tugevneb antitsüklon, mis tuleb esialgu Karjala, hiljem ilmselt Soome või isegi Skandinaavia kohale. Selle lõunaservas tugevneb idavool ja see alandab veetaset ja muudab ilma külmaks (850 hPa isoterm võib 22. oktoobriks -9 kraadini langeda).
Atlandi ookeanil tegutseb endiselt orkaan Nicole. See peaks siiski paari päevaga muutuma parasvöötmetsükloniks ja lõpuks ühinema mõne teise tsükloniga. Eesti lähedusse on selle jäänuste jõudmine vähetõenäoline.
Vaiksel ookeanil on kaks taifuuni: Sarika (Karen) on Lõuna-Hiina mere kohal ja suundub Hainani saare poole, suurt intensiivsust sellest karta ilmselt enam pole; Haima (Lawin) on tugevnenud 4. kategooriani ja liigub Filipiinide poole, kuid võimalik, et otse üle saare ei liigu, vaid põhja poolt, see võib tugevneda isegi enam kui 5. kategooriani (ülitaifuuniks), sest keskkonnatingimused on ebatavaliselt soodsad. Jälgi taifuune http://www.jma.go.jp/en/typh/.


Tuleb jahe ja peamiselt sajuta nädal, kuid läheb tuulisemaks.

Nädala alguses liigub kõrgrõhkkond (antitsüklon) Eesti kohalt aeglaselt kagusse ja nõrgeneb. Tsüklonid ilmselt siiski mõjule ei pääse, aga tuulisemaks ja ehk ka selgemaks läheb  küll. Õhutemperatuur on päeviti enamasti kuni + 5 kraadi, öösiti selge ilmaga mitmel pool alla 0 kraadi, pilves ilmaga ja rannikualadel kogu ööpäeva vältel plusspoolel.
Nädala teises pooles ootab oma järge uus ja palju külmem antitsüklon. Eesti jääb tõenäoliselt selle külma lõunaserva, kus ööpäeva keskmine õhutemperatuur võib jääda 0 kraadi lähedale või isegi madalamale. Siiski ei ole lund veel ette näha ehk selles osas kuuprognoos http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/kuuprognoos/ arvatavasti ei täitu. Aga enne novembrit võib olla näeb lume ikkagi ära.
Vaiksel ookeanil on kaks ohtlikku taifuuni: Sarika (Karen) on Lõuna-Hiina mere kohal ja tugevneb uuesti, suundudes Hainani saare poole, kuid eriti suurt intensiivsust enam ei prognoosita. Vaikse ookeani avaosas on taifuun Haimal erakordne potentsiaal muutuda ebatavaliselt tugevaks 5. kategooria orkaaniks (ülitaifuuniks), milles õhurõhk võib langeda alla 900 hPa ja 1 min keskmine tuule kiirus jõuda enam kui 300 km/h, vt täpsemalt http://www.jma.go.jp/en/typh/1622.html. See suundub Filipiinide poole. 

Ain Vindi. Tartu. 10.10.2016.

Ain Vindi · 14. oktoober · Vaade Võru poole ülemisest pesast.

Pühapäev, 9. oktoober 2016

41. nädala ilm (10.–16.10.2016)

Kommentaariumi link

16. oktoobril liigub kõrgrõhkkond (antitsüklon) Eesti kohalt aeglaselt kagusse. Pilvisus hõrenes kohati ja seal oli õhutemperatuur alla 0, aga mitmel pool jäi pilve või oli pilvisus muutlik – öökülma oli vaid maapinnal või üldse mitte. 
Päeval oli enamasti pilves või üksikute selgimistega ilm, selgem oli vaid kohati põhjarannikul ja õhtul Liivi lahe ümbruses. Kagutuul nõrgenes ja asendus pigem muutliku suunaga tuulega, õhtul oli valdavalt lõuna- ja kagutuul (antitsükloni kese jõudis Eesti kohalt Venemaale).
Antitsükloni mõju nõrgeneb, ent ilmselt ilm siiski oluliselt ei muutu. Lähemalt uue nädala postituses.
Atlandi ookeanil tegutseb jätkuvalt orkaan Nicole, mis on jõudnud juba 40. pl ja püsib visalt troopilisena, vaatamata tugevale tuulenihkele ja külmadele vetele. Siiski hiljemalt kahe päeva jooksul prognoositakse selle muutumist parasvöötmeliseks ja viie päeva pärast ühenemist ühe teise parasvöötmetsükloniga, vt rohkem http://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=atlc&fdays=2.
Filipiine ületanud taifuun Sarika (Karen) on Lõuna-Hiina mere kohal ja hakkab uuesti tugevnema, suundudes Hainani saare poole. Vaiksel ookeanil tekkinud teine troopiline tsüklon on muutunud taifuun Haimaks ja see suundub Filipiinide poole. Hainan võib muutuda ebatavaliselt tugevaks 5. kategooria orkaaniks (ülitaifuuniks), vt täpsemalt http://www.jma.go.jp/en/typh/1622.html.

Orkaan Nicole ilmus ka Euroopa ilmakaardile (DWD).


15. oktoobril liikus kõrgrõhkkond aeglaselt Soome kohale ja sealt edasi kagusse. Nii püsis valdavalt pilves ilm, ehkki selgimisi tuli päeva jooksul juurde; olulist sadu polnud. Kagutuul tugevnes, ulatudes kohati rannikualadel puhanguti üle 10 m/s.
Öösel oli pilves ilm, sooja oli valdavalt 0 kuni 4 kraadi, kohati oli õhutemperatuur pisut miinuspoolel. Päeval läks ilm selgemaks, kuid õhutemperatuur jäi peaaegu samasse vahemikku: sooja oli 2–6 kraadi. Õhtul olulist muutust polnud, aga kus selgines, langes miinuspoolele ja tekkis udu (Virumaal). 
Antitsüklon triivib tasapisi Venemaale. Rahulik ja sajuta ilm püsib, kuid selgimisi tuleb ilmselt juurde. See tähendab öökülma, aga ka udu. 
Kuigi antitsükloni mõju võib väheneda, jääb põuane ilm ilmselt püsima, sest suure tõenäosusega ootab järgmine, aga juba märksa külmem antitsüklon oma järge. 
Filipiine ületab võimsaks (4. kategooria) taifuuniks tugevnenud Sarika (Karen), vt täpsemalt https://en.wikipedia.org/wiki/2016_Pacific_typhoon_season#/media/File:JTWC_wp2416.gif. Ehkki saarte kohal see nõrgeneb veidi, hakkab ookeani kohale jõudes uuesti tugevnema, aga hetkel pole täpselt teada, kui intensiivseks uuesti muutub. Lisaks sellele on kaugemal avaookeanil tekkinud uus troopiline tsüklon Haima, millel on potentsiaal saada erakordseks intensiivseks troopiliseks tsükloniks: juba on prognoosis terendamas 5. kategooria, vt http://www.jma.go.jp/en/typh/.


Kairo Kiitsak. Lisan huvi pärast siia ka hommikuse satelliidipildi, kui pilvisus hakkas lõunanaabrite juures hõrenema.
Kihtpilved Jõgeva linna kohal 15.10.2016.

14. oktoobril liikus kõrgrõhuala Skandinaaviast Soome kohale ja Põhjamerelt laienes üle Läänemere lõunaosa madalrõhkkonna kirdeserv.  Tugeva inversiooni tingimustes püsis pilves ilm. Maile Meius selgitab seda olukord veelkord: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-10-14_09_puhas.mp3.
Õhtul ja öösel hakkas mitmel pool uduvihma sadama ja tekkis uduvine.  Õhutemperatuur jäi 1 ja 6 kraadi vahele, kusjuures külmem oli Lõuna-Eestis, kus vastavalt madalamale temperatuurile on ka pilvede alumine piir madalam. Kirjeldati põnevaid juhtumeid: Muideks Põlvamaal oli meeletu udu ja miinused. Võrumaale jõudes kadus ja temperatuur tõusis üle nulli uuesti. Kahjuks oli sõidu pealt pildistamiseks liiga hämar. Aga uskumatu: udu algas nagu sein. Temperatuur langes ja siis algas udu. Kui udu kadus siis tõusis temperatuur ka plussi tagasi.  Sõitsin külmakoldest läbi. Aga Põlvamaa ongi talvel ka lumisem, see ju Otepää kõrgustiku osa.
Lähipäevadel ilmamuutust oodata pole: antitsüklon hakkab liikuma Venemaale (ilmselt üle Eesti) ja pilves rahulik ilm püsib väga tõenäoliselt. Kui peaks selginema, on oodata öökülma.
Antitsüklonite ülekaal ja seetõttu põuane ilm võib püsida veel pikka aega. Antitsükloni Venemaale jõudmisega peaks siiski tuul tugevnema ja see võib nõrgendada inversiooni – võimalus, et läheb selgemaks.
Filipiine on tabamas taifuun Sarika (Karen), vt täpsemalt https://en.wikipedia.org/wiki/2016_Pacific_typhoon_season#/media/File:JTWC_wp2416.gif. Lisaks sellele on kaugemal avaookeanil uus troopiline depressioon tekkinud, sel on potentsiaal saada intensiivseks troopiliseks tsükloniks, vt http://www.jma.go.jp/en/typh/.

Madalad kihtpilved Tartus. 14.10.2016, 14:38

 Aigar Jr Domino kohas nimega  Pääsküla Prügimäel. Tallinna kõrgeim tipp merepinnast 66,6 m

Valgusreostus pakub suurepäraseid võimalusi inversiooniga seotud pilvede jälgimiseks. Fotod vastavalt 12. ja 13. oktoobri õhtust.

13. oktoobril on Skandinaavia kohal väheliikuv kõrgrõhkkond (antitsüklon). See hoiab ilma rahuliku ja sajuta, kuid pilvise. Öö hakul oli mitmel pool veel selge või vähese pilvisusega, mistõttu õhutemperatuur langes -5 kraadini. Kõige hiljem tihenes pilvisus saartel, sealt tuli ka huvitavaid teateid kuni -9 kraadist (Terevisioonis käis läbi see asi, kus üks saarlane oli saatnud enda termomeetrist pildi, kus selgelt näitas -9), kuid ilmselt see ei ole usaldusväärne.
Päev kulgeb pilviselt ja selgimiste tõenäosus on väga väike, sest inversioon on kõikidest päevadest tugevaim ja nõrk muutliku suunaga tuul ei aita pilvede hajumisele samuti kaasa. Õhutemperatuur tõusis pärast pilvisuse tihenemist kõikjal plusspoolele, jäädes 2-4 kraadi vahel, vaid saarte rannikualadel kuni 6 kraadi. 
Kuna õhumass ja ka õhk maapinna lähedal aeglaselt jahtub, siis tuleb pilvede alumine piir tasapisi madalamale ja võib tekkida uduvine, öö jooksul ehk ka udu. Õhutemperatuur jääb plusspoolele (udu tekkeks peaks 0 lähedale langema). Inversiooniga seotud pilvisus võibki viimaks lõppeda udu tekkega, st kondenseerumine levib aluspinnani, aga külmema õhumassi sissetungi tõttu muutub õhk kuivemaks ja pilvede ülemine piir madaldub vastavalt sellele. Muutus pole ilmselt siiski kiire ja võib kesta päevi, sest antitsüklon püsib paigal. Selginemine ega ka lauspilvisuse püsimine pole kindlad.
Lõpuks peaks antitsüklon triivima Venemaale, aga seegi võtab mitu päeva aega. Seejärel võib ilm muutuda.
Ilm.ee reedesest ilmateatest Helve Meiterni täiendav selgitus: Sedakorda saabus hilissügis tänu statsionaarsele kõrgrõhualale, mis juba viinakuu algusest on olnud meie peamine ilmategija. Kõrgrõhkkond ulatub kõrgele atmosfääri  ja on väheliikuv. Tavapäraselt (pikaajalise keskmisena) jääb hilissügise saabumine Eesti mandriosas oktoobrikuu viimasesse kolmandiku, meie läänesaartel novembri algusesse.
Kuid käesoleval aastal on see alanud tavapärasest keskmisest 10 päeva võrra varem. Samuti pole tegemist tavapärase hilissügisega, mille üks tunnustest on lauspilvisus ja vihm. Seda korda on tegemist kõrgrõhkkonnaga, millega kaasneb kuiv õhumass, mis sadu ei anna. Samas on päevasel ajal taevalaotus valdavalt pilvedega kaetud, mille põhjustab sügisese kõrgrõhkkonnaga sageli kaasnev inversioonikiht. Nõrk muutiku suunaga tuul ei suuda seda hajutada, seevastu öötundidel on pilvisususe hõrenemiseks veidi paremad tingimused  ja siis toimub maapinna lähedase õhu väga kiire radiatsiooniline jahtumine. Nii langeb termomeetrinäit  2 m kõrgusel õhus nullist madalamale.

Inversiooniga seotud pilved on nähtavast valguses satelliidipildilt hästi näha, kuid infrapunaselt väga halvasti või peaaegu üldse mitte, sest nad on soojad pilved (http://en.sat24.com/en/bc/visual).

Orkaan Nicole tugevnes 3. kategooriani ja tuhiseb üle Bermuda saarte. Orkaani saabumist saab ilmavaatlustest jälgida https://estonian.wunderground.com/history/airport/TXKF/2016/10/13/DailyHistory.html?.

3. kategooria orkaan jõudis Bermudale (http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/15L/15L_floater.html). 

12. oktoobril oli Läänemere kohal väheliikuv kõrgrõhuala. Selle kohaolu muutis ilma vaikseks. Inversiooni tõttu oli ilm hommikuni kõikjal pilves, kuid päeva jooksul selgines, eriti tuulealustel rannikualadel ja veekogudest eemal, vt http://en.sat24.com/en/scan/visual. Õhtul jäi selge ilm püsima, v.a veekogude läheduses.
Õhutemperatuur püsis pilves ilma tõttu öösel enamasti plusspoolel, päeval oli 5 kraadi lähedal, kus selgines, tõusis päikese toel kohati 7 kraadini. Tuul püsis nõrk ja peaaegu muutliku suunaga või kagust, hiljem kirdest, kuid õhtu jooksul tekkis maabriis.
Inversioon ja sellega seotud pilved tulevad esile eriti ilmekalt sondeerimisandmetest: http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2016&MONTH=10&FROM=1100&TO=1100&STNM=26038. 840 m kõrgusel on eriti külm õhukiht, mistõttu suhteline niiskus on kõrge ja võimalik on kondenseerumine – jahtumise tõttu kondenseerub varemesinenud niiskus pilvedeks. Selle kohal on tugev inversioon, milles temperatuur ulatub 1 km kõrgusel kuni 9 kraadini (paremini näha), aga isegi sama veeauruhulga (veeauru on seal siiski palju vähem) tõttu oleks suhteline niiskus väga madal ja kondenseerumist ei saa olla. Kuna pilvekiht kaitseb maapinda jahtumise eest, siis on piirkihiski suhteline niiskus liiga madal, et kondenseerumine saaks tekkida (udu ega uduvine pole). Tõepoolest, vaatlusandmed näitavad, et pilvekiht algab ca 500 m kõrguselt ja peaks sondeerimisandmete järgi ulatuma ca 800 m kõrguseni: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/pilved/ (seilomeetri andmed pilve alumise piiri kõrguse kohta).
Öösel tiheneb pilvisus tõenäoliselt uuesti. Kui jääb selgeks, siis on ka õhus oodata miinuskraade. Pilvede alumine piir peaks hakkama madalduma, sest õhumass ööpäeva jooksul jaheneb, seega kondenseerumiseks sobiv õhukiht tuleb madalamale. Udu ilmselt enne paari ööpäeva ei teki või tekib siis, kui ilm püsib selge. Õhutemperatuur on pilvede all napilt plusspoolel, kui selgineb, on öösiti miinuskraadid, päeviti üle 0 kraadi. Päevane selgimis- ja öine pilvisuse tihenemistsükkel võib veel jätkuda.
Kuna antitsüklon püsib Eesti kohal ilmselt veel pikka aega, ei ole ilmamuutust oodata. Külmemas õhumassis võib ilm selgemaks ja udusemaks minna.


Inversioon hoiab ilma pilves, eriti veekogude kohal ja tuulepealsetel rannikualadel (öösel ja hommikul Laagris).

Eda Varis. Sisemaal ja tuulealustel rannikualadel on ilm õhtuks selginenud ja võib näha põnevaid loojanguid, sest tekivad miraažid (http://www.atoptics.co.uk/atoptics/mirtemp.htm). 11.10.2016 Röa (koduaknast)​.

Orkaan tugevnes 2. kategooriani ja võib veel tugevneda. Prognoositakse liikumist otse üle Bermuda, vt http://www.nhc.noaa.gov/graphics_at5.shtml?5-daynl#contents. 

Nn 2,5-kategooria orkaan läinud ööl (http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/15L/15L_floater.html). 

11. oktoobril oli Eesti kohal Skandinaavia ja Soome kohal asuva kõrgrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul oli enamasti ilm pilves, selgimistega, kuid sajuta. Päikese mõjul inversioon nõrgenes, nii et päeva jooksul ilm selgines kohati täiesti, kohati vähem, aga tuulepealsetel rannikualadel jäi pilve. Tugevama inversiooni tõttu tiheneb juba õhtu jooksul pilvisus kiiremini ja rohkem. 
Õhutemperatuur langes selges Pärnus hommikuks -2 kraadini, mujal oli soojem, pilvede all jäi plusspoolele. Päevane temperatuur jäi 5 kraadi lähedale. Idatuul püsis veel tuntav (puhangud kuni 10 m/s).
Antitsüklon tuleb Eesti kohale, nii et tuul peaks vaibuma. Inversioon tugevneb, mistõttu pilvisus tiheneb ja seetõttu võib öökülm jääda olemata või olla ainult öö hakul, kui kohati on veel selge. Kui soe õhumass eemaldub, võib inversioon kaduda ja ilm selgineda, aga siis on öökülmaoht ka õhus väga suur. Päeviti on sooja ikka alla 10 kraadi. Sadu lähiajal oodata pole.
Orkaan Nicole (praegu küll troopilise tormi staatuses, aga mõne päeva eest oli ja lähiajal on saamas ikkagi orkaaniks) on lähenemas Bermuda saartele: http://www.nhc.noaa.gov/graphics_at5.shtml?5-daynl#contents.

Inversioonipilved 11.10.2016 Tallinnas

10. oktoobril oli Eesti kohal Põhja-Skandinaavia ja Soome kohal asuva kõrgrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul selgines öösel ilm ja kohati oli öökülma, aga hommikul tihenes pilvisus taas. Päikese mõjul inversioon nõrgenes, nii et päev oli lõpuks pea kõikjal päikeseline, koguni pilvitu. Sooja oli kõikjal alla 10 kraadi. Kirdetuul püsis veel üsna tugev (kohati puhangud üle 17 m/s), kuid õhtul nõrgenes ja asendus enam idatuulega.
Õhtul tihenes alates Soome lahest pilvisus kiiresti ja nurjas mitmel pool virmaliste jälgimise võimalused. Kõige selgem oli Liivi lahe ääres: nii langes Pärnus juba enne keskööd õhutemperatuur miinuspoolele. Pilves kohtades oli sooja kuni 5 kraadi.
Sellist inversiooniga seotud pilvisust ennustada eriti ei saa. Kui inversioon ei ole väga tugev, on päeval selgem, aga öösel pilvisem, kui inversioon on tugev ja niiskust palju, võib ilm kogu ööpäeva vältel ühtmoodi pilves olla. Sellise pilvisuse osas ennustamatu olukorraga tuleb kogu nädala jooksul arvestada. Sademeid pole oodata.
Õhutemperatuur jääb ilmselt kõikjal alla 10 kraadi, isegi selge ilmaga, ehkki õhumass võib soe olla, öösiti võivad miinuskraadid olla tavalised. Rahulik ja samas muutlik ilm jääb antitsükloni mõjul ehk veel kogu nädalaks püsima.

Ain Vindi. Kihtrünkpilved öösel. Tartu. 10.10.2016. 22:52

Vinge sügistorm sooja kirdetuulega vaibub ja asendub rahuliku antitsükloniga.

Nädal algab veel üsna tuuliselt, aga antitsüklon tuleb paari päevaga Eesti kohale, vaigistades tuule. Seega peaks mereveetase hakkama tõusma. Kuna õhumass on soe, siis võib päikeselise ilmaga sooja ka üle 10 kraadi tulla, aga öösiti on öökülma ja udu.
Osundan kommentaariumist: Õhuöökülm (üldöökülm) on, võiks öelda, et isegi kindel, mitte kahtlane, sest ilm tuleb selge. Suur oht on juba teisipäeval üldöökülmaks. Lisaks veel M. Kaasik (http://ilmake.www.ee/): Lähemal nädalal püsib küllaltki harvaesinev ilmamuster: Põhja-Euroopat valitseva võimsa kõrgrõhkkonna lõunaserva mööda liiguvad tsüklonid vastupidi tavalisele idast läände, tuues Kesk-Euroopasse suuri vihmasadusid. 
Nädala lõpu poole õhumass jaheneb ja siis võib selge ilmaga öösiti olla miinuskraade ka õhus, päeviti jääb õhutemperatuur ilmselt alla 10 kraadi. Olulist sadu pole ette näha.

Tugevat idavoolu põhjustav sünoptiline olukord. Vastupidiselt 2002. a on kirdetuul seekord soe olnud (FMI).