13. nädala ilm (25.–31.03.2019)

Kommentaariumi viide

Paraku tuli 27.–32.03. veeta Korsikal: https://www.rally-maps.com/Tour-de-Corse-2019, mistõttu uuendused võisid olla ebaregulaarsed. Palusime vabandust võimalike ebameeldivuste pärast!

M. Kaasik Pärnu Postimehele: Kevad areneb paljuaastasest keskmisest kiiremini ja sajuste madalrõhkkondade mõju väheneb. Täna avab kõrgrõhuhari Läänemerel tee külmemale õhule põhjakaartest. Homme on Kesk-Euroopa kõrgrõhkkonna hari otse Baltimaade kohal. Neljapäeval, reedel ja laupäeval kujundab meie ilma kõrgrõhuala põhjaserv, mida põhjast nügivad üle Soome itta liikuvad madalrõhulohud. Pühapäeval ulatub üks lohkudest Eestini ja esmaspäeval toob selle tagalas järgnev kõrgrõhuhari meile taas karge päikesepaistelise ilma.

Tõepoolest, tulemas on suhteliselt kevadine nädal: läheb soojemaks.
Ülemeelik kevad pidurdab veidi hoogu: https://ilm.ee/?517701

28. märtsil oli Rootsis ja Norra juba varasuviselt kuni 17 kraadi sooja (https://www.infoclimat.fr/).

Nädala alguses liikus väheaktiivne madalrõhulohk Läänemerelt kagusse, selle järel tugevnes Skandinaavial kõrgrõhuhari. Seetõttu oli muutliku pilviusesega ilm. Mitmel pool sadas hooglund, lumekruupe ja rahet, üksikutes kohtades võis esineda äikest. Pärastlõunal loode poolt alates taevas selgines ja sajuhood lakkasid. Puhus läänekaartetuul 3–9, pärastlõunal saartel loodetuul puhanguti 14 m/s, kuid äikese ajal oli tuul puhanguline. Õhutemperatuur oli 2...7 °C.
26. märtsil liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere ida poole. Pärastlõunal läheneb Skandinaaviast madalrõhulohk. Seetõttu oli vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhus loodetuul 5–11, põhjarannikul ajuti puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur oli 0...5 °C.
27. märtsi öösel liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere ida poole. Pärastlõunal [järgmisel päeval] lähenes Skandinaaviast madalrõhulohk. Seetõttu oli vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta ilm. Puhus läänekaartetuul 3–9 m/s. Õhutemperatuur oli 1...6 °C.
31. märtsil tekkis kevadilma paus: vihm asendus märja lumega, tekkis ajutine lumikate, kuid õhutemperatuur jäi siiski plusspoolele, õhtuks ilm selgines, vt kokkuvõtet https://ilm.ee/?517717.

Lühiajaline lumesadu 25. märtsil Nõmmel.

Sünged rünksajukad samal ajal Tartule lähenemas (http://meteo.physic.ut.ee/).

12. nädala ilm (18.–24.03.2019)

Kommentaariumi viide

Äikeseline märts: äikest on registreeritud 8., 11. ja 18. märtsil. 8. märtsi äike oli kohati tugev ühes rahega. Viimati oli märts peaaegu sama äikeseline 2010. a, kui äikest oli 13. ja 27. märtsil.
Kõik äikesevaatlused palume saata https://eav.meteo.net.ee/sisestusvorm.php?tyyp=1. 

*Astronoomiline kevad ja võrdpäevsus. Kalendri järgi algas 20.03. kell 23:58 kevad. Seda nimetatakse astronoomilise kevade saabumiseks, kuna on seotud põhjapoolkeral kevadise võrdpäevsusega – öö ja päev peaksid kogu planeedil olema sama pikad ehk kestma võrdselt 12 tundi. Võrdpäevsuse ajal tõuseb Päike täpselt idast ja loojub täpselt läände.
Tegelikult, kui kontrollida andmebaase ja arvutada välja päeva pikkus eri maakera piirkondade kohta, osutub, et võrdpäevsus oli juba 18. märtsil. 21. märtsil on päeva pikkus Tallinnas juba 12 tundi ja 15 minutit (Coffs Harbouris 12 tundi ja 7 minutit). Päeva pikenemine Eestis on praegusel ajal poolaasta kiireim ehk 5 minutit ja 20 sekundit ööpäeva kohta, mõne aja pärast pikenemine aeglustub.
Vastavat vapustavat täpsust võib näha, kui võrrelda https://www.timeanddate.com/worldclock/estonia/tallinn ja https://www.timeanddate.com/worldclock/australia/coffs-harbour.

Tuleb sajune, kuid suhteliselt soe nädal: võib oodata lume kadumist peaaegu kõikjal.

*M. Kaasik: Katkematu madalrõhkkondade rivi liigub üle Põhja-Euroopa, põhjustades kevadise päikesepaiste ja päevaks-paariks tagasi saabuva talve vaheldumist.

Paistab, et mingisugune kevad on kätte jõudnud: 14. märtsil tõusis õhutemperatuur kõikjal üle 0 °C ja on sellisena jäänud praeguseni püsima, lisaks tundub, et see jääb pikemaks nii. Ehkki sajab võrdlemisi palju, aeg-ajalt märga lundki, on lume lõpliku kadumise aeg siiski viimaks kätte jõudnud (kellele nii varane talve lõpp ei meeldi, peavad kurvastama)! 

17. märtsil liikus madalrõhkkond (õhurõhk keskmes 960, hiljem 975 hPa) Lõuna-Norra kohalt Läänemere põhjaosa poole ja täitus aeglaselt. Seetõttu oli enamasti pilves ilm. Lääne-Eestisse jõudnud vihma- ja lörtsisadu tuli õhtuks ka idapoolsetesse maakondadesse. Lõuna- ja kagutuul tugevnes 6–13, saartel ja rannikul puhanguti 15–17 m/s. Õhutemperatuur oli 2...6 °C.

18. märtsil liikus madalrõhkkond Stockholmi lähistelt üle Läänemere põhjaosa Soome lõunaosa kohale. Nii oli pilves, selgimistega ja muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sadas peamiselt hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest (Tartus, kagunurgas) ja sadas märga hooglund, jääkruupe või rahet. Puhus valdavalt lõunatuul 4–10, saartel ja läänerannikul puhanguti 14–17 m/s. Õhutemperatuur oli 2...7 °C.
19. märtsil täitus Soome lõunaosas olev väike osatsüklon. Öösel liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere itta. J. päeval jõudis Läänemerele madalrõhulohk. Seetõttu oli enamasti pilves ilm, ajuti sadas vihma, õhtul tuli sekka ka märga lund. Puhus lõuna- ja edelatuul 3–9, saartel ja läänerannikul loodetuul 8–11, puhanguti kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli 1...6 °C.
20. märtsil liikus madalrõhulohk pärastlõunal üle Läänemere ida poole. Öösel tugevnes Läänemerel uuesti kõrgrõhuhari. Seetõttu pilvisus tihenes, Lääne-Eestisse jõudis vihmasadu (enne pimedat sadas kohati sadas märga lund), mis hõlmas õhtuks Ida-Eesti, pärast päikeseloojangut alates saartest selgines. Puhus edelatuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti 14–17 m/s, õhtul Lääne-Eestis nõrgenes lääne- ja loodetuul pisut. Õhutemperatuur oli 1...6 °C.
21. märtsi öösel liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere itta. Päeval jõudis Läänemerele uus madalrõhulohk, mis liikus üle Läänemere ida poole, öösel lähenes Skandinaaviast kõrgrõhuhari. Niisiis pilvisus tihenes, Lääne-Eestist algas pärastlõunal vihmasadu, mis levis itta. Edelatuul tugevnes pärastlõunal 5–11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s, kuid õhtul asendus saartel ja läänerannikul lääne- ja loode-.  Õhutemperatuur oli 4...9 °C.
22. märtsil oli kõrgrõhuharja mõjul päikeseline ilm. M: /---/uuendatakse esimesel võimalusel/

 

Äike 18. märtsil Tartus ja eemalduv pilv (http://meteo.physic.ut.ee/).

Euroopat mõjutab ülitsüklon, mis võis olla pahvaktsüklon, nimekiri mõistetest (DWD).

11. nädala ilm (11.–17.03.2019)

Kommentaariumi viide

Lubatud 1 minuti loeng: https://novaator.err.ee/918639/teadlane-selgitab-miks-ilmateade-pidevalt-eksib. Lumepalli viskamise analoogia ei ole hea näide, parem näide oleks pigem selle veeremine ebatasaselt künkalt alla. Oluline on ehk lisada, et ilm saab alguse tihti just kõrgustest ja jõuab hiljem aluspinna lähedale, mis tähendab, et olulised oleksid andmed kõrgemal paiknevatest õhukihtidest, kuid neid napib (sondeerimisandmeid saab vaid 1 või 2 korda ööpäevas).

Tuleb paugurodine ehk suhteliselt talvine nädal. Alles 14. märtsil läheb soojemaks. 

Nädala alguses määras ilma madalrõhuala edelaserv. Nii oli pilves, selgimistega või muutliku pilvisusega ilm. Mitmel pool sadas hooti lund ja paiguti tuiskas, ajuti oli sadu tugev. Kohati, peamiselt Võrtsjärve ümbruses, esines äikest. Puhus lääne- ja loodetuul 4–11, saartel ja rannikul 6–13, puhanguti 18 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–4 °C.

Teisipäeva (12.03.) öö oli kaugeneva madalrõhkkonna järel hooglumega ja kohati tuiskas, sest lääne- ja loodetuul oli veel võrdlemisi tugev. Kuid päevaks tuul nõrgenes ja suuremat sadu enam polnud. Õhutemperatuur oli öösel –2...–8, kuid päeval 0...–4 °C.

Alates neljapäevast (14.03.) muutus ilm oluliselt soojemaks: madalrõhkkonna serv tuli üle Läänemere. Pilvisus tihenes ja öösel sadas peamiselt lund; puhus tugev kagutuul. Päeval oli sadu vähem ja nõrgemalt (lumest vihmani). Kagutuul püsis tugev. Õhutemperatuur oli öösel saartel ja läänerannikul 0...2, mandri sisealadel 0...–3, kuid päeval tõusis ja pärastlõunal oli kõikjal juba 2...6 °C.

Sarnane soe ja sombune ilm püsis üldiselt nädala lõpuni. Lähemalt võis vaadata https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/week/laagri_estonia_794964 ja https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/week/tartu_estonia_588335.
Kahjuks toimus ootamatu töölähetus Austriasse, mistõttu kõik jäi pooleli. Palume võimalike ebameeldivuste pärast vabandust!

Janek Pärn. Täna seniidikaar kell 9.34. Simunas 3.03.2019

10. nädala ilm (4.–10.03.2019)

Kommentaariumi viide
Paukuudised: *1 – EÄV https://eav.meteo.net.ee/uudis.php?id=2.

*2 – Kairo Kiitsak _u Jagan kõigi huvilistega ühte põnevat vaatepilti: möödunud öö jooksul olevat Osmussaarel akumuleerunud [loe: sadas] ligi 40 cm lund. Sadu jätkus ka hommikul. Raport: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=2452228548144193&set=a.850781224955608&type=3&theater

*Tallinna Ülikoolil on ERRiga koostööprojekti korras 1 minuti loengute sari (https://novaator.err.ee/k/uhe-minuti-loeng). Sel nädalal on tulekul klipp sellest, miks on ilm Eesti eri paigus nii erinev ja sellest räägib loodusteadlane Hannes Tõnisson.

*Viimane nädal on olnud keeruline, kuna esiteks tuli viibida 5 päeva Kiievis tuumameteoroloogia seminaril ühes Tšornobõli tuumajaama külastamisega (sh õnnestus näha Duga radarit ja metsikuid Prževalski hobuseid, kes ootamatult ilmusid metsast teele, blokeerides selle; Prõpjati linnas võis näha seda, kuidas loodus teeb 30 aastaga oma töö, sest praegu kasvavad seal suured, kuni 25 m kõrgused puud nii majade küljes kui asfalteeritud teedel, väljakutel jne – suvisel ajal oleks seda linna peaaegu võimatu näha, kuna loodus on selle varjanud), ja teiseks ema seisund, sest tal püüti eemaldada ajukasvaja, kuid lõikus osaliselt ebaõnnestus tekkinud tüsistuste tõttu (veritsus ja hematoom), nii et ta saatus on veel teadmata. Seetõttu on jäänud siinne üpris tahaplaanile.

*On huvitav, et erakordselt, isegi rekordiliselt soe talvekuu võib püsida tervikuna tüseda lumikattega. Nii võib lugeda Alatskivi legendaarse ilmavaatleja Einar Laretei veebruari vaatluskokkuvõttest: Veebruar 2019 erakordselt soe viimane talvekuu. Kuu keskmine temperatuur oli keskmisest kõrgem 5,2 kraadi. Kogu veebruarikuu jooksul valitsesid väga muutlikud ilmad. Soojalained vaheldusid lühiajaliste külmalainetega. 15 -16. veebruaril tõusid soojanäidud mitmel pool uute rekorditeni, Alatskivil oli 16. veebruaril sooja päeval 7,4 kraadi. Heitlikud ilmad tõid kaasa veebruaris ka palju tuuliseid päevi. Sademeid tuli veebruaris ainult veidi üle normi. Kõige enam sadas kuu esimesel poolel. Kogu kuud kattis maad lumikate, mis varieerus 43 cm-st 10 cm-ni kuu lõpul. Veebruari viimasel päeval oli ümbruskonna kaetus lumega 50%.

Ebatavaliselt muutlik ja ohtralt sajune nädal, sest ilma määrab tsüklonite seeria.

2019. a 8. nädal lõppes muutlikult: 1. märts oli südatalviselt külm (õhtuks selgines), nii et keskööks oli kohati kuni –13 °C. 2. märts oli tormine, sest tuul ulatus puhanguti kuni 20 m/s, samas õhutemperatuur tõusis Tallinn-Harkus 4,4 kraadini, kuid see ei ole soojarekord (vt https://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid). 3. märts jätkus kontrastselt: edela poolt hakkas sadama lund ja tuiskama, sest idakaartetuul tugevnes, kuid õhutemperatuur tõusis Sõrves kuni 2,7 kraadini, samas kui Virumaal oli päikeseline ja kuni –6 kraadi, hilisõhtul vastavalt koguni 3,7 ja –7,5 kraadi.

Nädala alguseks (4.03.) liikus väike osatsüklon Läänemere põhjaosast üle Eesti itta ja täitus. Nii oli pilves ilm, kuid hommikul Põhja-Eestis kohati selgines. Sadas peamiselt lund, saartel paiguti ka vihma, mõnel pool koguni jäätuvat vihma. Hommikuks sajud harvenesid. Oli jäidet! Sisemaal oli tuul muutliku suunaga 1–6 m/s, põhjarannikul puhus idatuul 4–9, puhanguti 13 m/s, Liivi lahe piirkonnas edela- ja läänetuul 7–10, puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur oli –2...–8, Saaremaal ja mandri lõunaservas –1...3 °C. 

Ränk kahe Eesti päev (mõistest). Kõigest 6–12 tundi hiljem pilvisus tihenes, sest Põhjamerelt liikus aktiivne madalrõhkkond üle Läänemere Eesti kohale. Ennelõunal sadas kohati vähest lund, kuid juba pärastlõunal levis uus sajuala Lääne-Eesti saartelt mandrile. Sadu algas lumena, aga hiljem edela pool "kollis" üle vihmaks, mujal jätkus tugeva lumena (vt pilti postituse alguses). Oli jäidet! Puhus lõunakaarte-, Põhja-Eestis idatuul 3–8, õhtul tugevnes saartel kagutuul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur oli –4...2 °C.

5.03. kell 8:30: Eesti praegu ilma poolest nii pooleks veel kui saab. Harjumaal juba 20cm lund kohati maas ja tuleb juurdegi. Tuiskab ja on kraadike paar külma. Samas Paide kõrguselt lõunapoole pole talve moodigi. /---/

Sünoptika: Läänemerelt liikus aktiivne madalrõhkkond üle Eesti itta. Järgneval ööl saabus Skandinaaviast kõrgrõhuhari. Nii oli pilves ilm, vaid kagu pool oli selgimisi. Sajuala taandus järk-järgult ida poole ja loodest alates sadu lakkas. Põhja pool sadas lund, lõuna pool peamiselt vihma, alles õhtul lund. Õhtul lääne poolt alates pilvisus hõrenes. Tuul asendus kõikjal kirde- ja põhja- ning tugevnes 5–11, puhanguti 15, rannikul 18–23 m/s. Õhutemperatuur oli –3...4 °C, kuid õhtuks langes kõikjal –2...–7 °C-ni. Teedele tekkis kiilasjää!
[uuendus 8.03. kell 6:10:] Nad kirjutavad Maalehes, et on soe ja pikk talv. Kevadet pole mõtet enne 40 päeva möödumist oodata. Ain Kallis: Talv algas Kirde-Eestis novembri lõpul ja kestab korralikult edasi. Mujal Eestis algas see aastaaeg 11.–17. detsembril ja lõppes 20.–27. veebruari paiku. Märtsi värske lumi neil aladel läheb vast juba kevadtalve aega ... Vaata ka http://www.ilmateenistus.ee/2019/03/moodunud-talve-ulevaade/.
8.03. liikus madalrõhkkond mööda Põhjalahte põhja poole. Järgmisel pärastlõunal jõudis Rootsi lõunaossa uus osatsüklon. Seetõttu oli peamiselt pilves, selgimistega ilm, hommikupoole ja idaservas oli päikeselisem. Ennelõunal sadas vihma kohati, pärastlõunal alatest saartest rohkem, mõnel pool oli äikest ja rahet. Puhus lõuna- ja edelatuul 6–12, rannikul puhanguti 15–17, saartel kuni 20 m/s. Õhutemperatuur oli 5...11 °C.
8. märtsi äikesepuhang. Pärast 8.03. keskpäeva hoogustus Võrtsjärve ümbruses põhja-lõuna sihis konvektsioon ja rünkpilvede areng – tegemist pidi olema ebapüsivusjoonega, mis seekord oli frondi ees väga soojas ja niiskes õhumassis. Samasugune juhtum oli 27.03.2010, kui üle Tartu läks võrdlemisi tugev äike.
Pärast äikesepuhangut muutus ilm tormiseks: öösel hakkas tuiskama ja tõusis torm (tuule puhangud isegi kuni 30 m/s); õhutemperatuur langes kõikjal alla 0 °C, kuid seejärel tõusis taas üle 0 °C ja ilm selgines. Pärast 9.03. keskpäeva pilvisus tihenes ja hooti hakkas nii lund kui vihma sadama, kuid õhutemperatuur jäi 2...5 °C. Tormine läänekaartetuul asendus rahuliku lõunakaartetuulega.
Video https://vk.com/id56454259: Äike teisel pool piiri Pihkva oblastis 8.03.2019 õhtul. Autor: Jelena Baranova.

Välgud, mida ilmselt keegi ei oodanud (puuppa ei tööta alates 19. jaanuarist, seetõttu kasutatakse teisi allikaid, nt http://en.blitzortung.org/live_lightning_maps.php?map=11) ja lugeja pilt äikesepilvest Kagu-Eestis (vt kommentaariumist).

 Äike ja rahe lähenemas Tartule. Kairo Kiitsaku foto

Äike lähenemas Alatskivile. Lähim välk oli 6 km kaugusel. Einar Laretei foto

***

 Kontrastne õhutemperatuur 3. ja 5. märtsil (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

Tsüklonite seeria tallermaa on Läänemeri, sh idarannik (DWD).