5. nädala ilm (29.01.–4.02.2018)

Kommentaariumi link

NB! Seoses erasektorisse minekuga olen asutanud ettevõtte Ilmainstituut OÜ, mille alla on plaan 5 aasta perspektiivis luua nii ilmaterminikomisjon (artikkel värskelt ilmunud Eesti Looduses), ilma-õppekeskus kui vastav huviring. 

Jaanuari lõpus mälestame aastatagust erakordset udu ja jäidet, vt http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2017/01/.
Avatud on uus temperatuuri statistika lehekülg: https://kliima.000webhostapp.com/.
Vikerhommiku eetris: https://vikerraadio.err.ee/v/vikerhommik/saated/22a3d8d0-6028-461f-8905-d34d0feb6975/vikerhommik-taavi-libe.

4. veebruaril oli siin kõrgrõhkkonna kaguserv. Nii oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund ja kohati tuiskas veidi, oli pinnatuisku, arenes mereefekt. Puhus kirde- ja põhjatuul 5–12, rannikul puhanguti kuni 17 m/s. Õhutemperatuur oli –2...–8, Peipsi ääres kuni –10 °C.
Soome põhjaosas Lapimaal Kevojärvi piirkonnas registreeriti Soome selle talve külmarekord –36,8 kraadi, samal ajal Jõgeval –11,4 ja Alatskivil –9,0 kraadi. Edaspidi on oodata külmade ilmade püsimist ja ka lumelisa. Paiguti võivad miinuskraadid langeda –15 kraadini ja isegi alla selle (ilmub uues postituses).

Einar Laretei. Alatskivi ilmapildid. 4.veebruar tõi ilmamuutuse ja ilm muutus oluliselt külmemaks, sest meie ilmale hakkas mõju avaldama Skandinaavia kohal olev kahe keskmega kõrgrõhkkond. Kirde tuule tugevnemise tõi kaasa samal ajal Kesk-Venemaale liikuva ägeda madalrõhkkonna vastaseis.

Päikesetõus 4. veebruaril 2012 Laagris, kui minimaalne õhutemperatuur langes –30 °C-st madalamale. Päevane õhutemperatuur jäi aga mitmel pool –20 °C-st madalamale. 4. veebruaril 2012 oli Alatskivil –30,4 ja 5. veebruaril –30,5 kraadi.
5. veebruaril mõõdeti Jõgeval –35 °C, mis on 2003. a-st alates madalaim temperatuur nendes vaatlusjaamades, milles mõõdetud lähevad arvesse kui nn ametlikud tulemused. Jaamade representatiivsusest, nõuetest, tüüpidest saab pikemalt lugeda siit: http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/ilmajutud/ametlikest-ja-mitteametlikest-ilmarekorditest/. 
Mitmel pool mujalgi oli temperatuur –30 °C-st madalam. Ilmad olid aga ebatavaliselt selged, mistõttu olid päevad täis päikest.  Erandiks oli 2. veebruar, kui kagust saabus niiskust ja hakkas lund sadama, kuid temperatuur oluliselt ei muutunud, aga hiljem ilma selginedes langes. 
6. ja 7. veebruaril läks ilm soojemaks, kusjuures saartel oli vaid mõni miinuskraad, aga Ida-Eestis endiselt –30 °C lähedal. 6. veebruari hommik oli märkimisväärne sellepoolest, et Ristna ja Korela vahel oli 30-kraadine õhutemperatuurivahe.

3. veebruaril nõrgenes madalrõhkkond Läänemere kohal. Skandinaavia põhjaosa kohal tugevnes kõrgrõhkkond. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund, kohati olid sajuhood tugevad, päeva esimesel poolel tuli paiguti sekka ka vihma ja oli udu.
Puhus muutliku suunaga või idakaartetuul 2–8 m/s, põhjarannikul tugevnes kirdetuul 7–11, puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur oli –2...1 °C (õhtupoole langes).

Lumine maastik ja täiuslikud kihtpilved Võrumaal (mobiilifoto läbi autoklaasi).

2. veebruaril asetses Läänemere põhjaosa kohal hääbuv madalrõhkkond. Selle mõjul oli pilves, selgimistega ilm, kohati sadas veidi lörtsi ja lund, õhtul oli tugevamaid sajuhooge. Puhus lõuna- ja edelatuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur oli –1...2 °C, kuid õhtul langes mitmel pool alla 0 °C ja oli suur libedusoht.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere põhjaosa kohal asetseb hääbuv madalrõhkkond. Nii on pilves, selgimistega ilm, kohati sajab lund ja lörtsi, saju tõenäosus on suurem Põhja-Eestis. Puhub idakaartetuul 3–8 m/s, kuid põhjarannikul tugevneb kirdetuul 7–11, puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on –3...1 °C.
Ilm järgmistel päevadel.  Pühapäeval (4.02.) tugevneb Skandinaavia kohal kõrgrõhkkond, Venemaale jõuab lõuna poolt aktiivne madalrõhkkond. Kahe rõhuala piirimail tugevneb kirdetuul sisemaal puhanguti 12, rannikul 15, päeval kuni 18 m/s. Üle Eesti liikuvatest pilvedest sajab kohati kerget lund, kuid Hiiumaa ja ka mandri põhjarannikul tuleb lahe kohal lisanduva pilvemassi tõttu tihedama sajuga arvestada. Õhutemperatuur on –4...–8, Eesti ida- ja lõunaosas võib –10 °C ümbrusse langeda.

1. veebruaril liikus aktiivne madalrõhkkond Taani kohale ja nõrgeneb. Nii oli selle idaservas Eestis peamiselt pilves ilm, sadas lund ja lörtsi, tuiskas, kuid Lääne- ja Lõuna-Eestis sadas ka vihma, oli jäidet.  Pärastlõunal lääne poolt alates sajuvõimalus vähenes ja hakkas selginema.
Puhus kagu- ja lõunatuul 7–12, puhanguti 15, rannikul kuni 18 m/s, keskpäevast alates järk-järgult nõrgenes ja asendus edela-. Õhutemperatuur tõusis –2...3 °C-ni.

Kairo Kiitsak. Ilmaolud Tartu linnas 1.02.2018

31. jaanuaril liikus üle mere itta kõrgrõhuhari, pärastlõunal jõudis uue madalrõhkkonna idaserv. Seepärast oli pilves, selgimistega olulise sajuta ilm, kohati oli päikeseline. Õhtul jõudis saartele uus sajuala.
Puhus muutliku suunaga tuul 1–6, pärast keskpäeva asendus lääne poolt alates kagu- ja tugevneb õhtuks 4–9, saartel puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–5, hommikul paiguti –8 kraadi, kuid saarte rannikul kohati kuni 1 °C.
Eesti hoiatused. Viimati uuendatud: kolmapäev, 31. jaanuar 2018 kell 19:32
31.01. öö hakul tugevneb kagutuul sisemaal puhanguti 15, saartel ja rannikul kuni 20 m/s. Õhtul saartelt algav lumesadu levib öö jooksul mandrile ja muutub intensiivsemaks, tuiskab, saartel on jäiteoht. Orienteeruv lisanduv lumehulk on 5-10 cm.
01.02. ennelõunal sajab tihedat lund ja tuiskab. Saartel ja läänerannikul sajab lörtsi ja vihma, pärastlõunal suureneb vihma ja lörtsi võimalus ka Lõuna-Eestis. On jäidet ja libeduse oht on suur.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. /Öösel liigub kõrgrõhuhari üle Läänemere itta, päeval jõuab uue madalrõhkkonna idaserv./ Nii on peamiselt pilves ilm, sajab lund, tuiskab, kuid Lääne- ja Lõuna-Eestis sajab ka vihma, on jäidet. Pärastlõunal lääne poolt alates sajuvõimalus väheneb. Puhub kagu- ja lõunatuul 7–12, puhanguti 15, rannikul kuni 18 m/s, keskpäevast alates järk-järgult nõrgeneb ja asendub edela-. Õhutemperatuur tõuseb –2...3 °C-ni.
Ilm järgmistel päevadel.  Neljapäeval (1.02.) jõuab Põhjamerele uus väga aktiivne madalrõhkkond ja selle lohk liigub üle Eesti. Sajupilved tulevad ida poole ja lumekas muutub pärast keskööd lääne poolt alates tihedaks, tuiskab. Hommikuks jõuab sadu Peipsi äärde. Hiiumaal ja Saaremaal tuleb sekka ka vihma. Jäiteoht suureneb. Kagutuul tugevneb 7–12, puhanguti 15, pärast keskööd saartel ja looderannikul 20 m/s. Õhutemperatuur tõuseb saartel ja läänerannikul 0...1 °C-ni, sisemaal on –1...–5, Virumaal koguni kuni –8 °C.
Ennelõunal sajab tugevat lund ja tuiskab, saartel ja läänerannikul ka vihma. On jäidet. Puhub kagu- ja lõunatuul 7–12, puhanguti 15, saartel ja looderannikul 18 m/s. Õhutemperatuur on Tallinn-Viljandi mõttelisest joonest lääne pool 0...2, ida pool –1...–5 °C. Pärastlõunal sajab Põhja- ja Ida-Eestis ikka tihedat lund ja tuiskab ning puhub tugev kagutuul. Õhutemperatuur on 0...–3 °C. Samal ajal Lääne- ja Lõuna-Eestis sajab isegi vihma, kuid saju intensiivsus väheneb ja jäiteoht on suur. Tuul asendub edela- ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on 0...3 °C.
Reedel (2.02.) madalrõhkkond nõrgeneb ja selle mõju väheneb. Öö hakul sajab Ida-Eestis lund, lääne pool kohati vihma. Hommikul ja päeval on kohatisi sajuhooge märja lumena, saartel ka vihmana. Tuul rahuneb ja puhub lõunakaartest. Õhutemperatuur on öösel 0...–3, saartel ja läänerannikul kuni 2, päeval –1...2 °C, kuid õhtul langeb kõikjal alla 0 °C. Libeduseoht on suur!

Ele tutvustas 32. jaanuari (1. veebruari) tormi-ilma AK ilmateates (https://etv.err.ee/v/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera/saated2100/2b85d6bd-f89d-4e52-a5e9-184b2d43b298/aktuaalne-kaamera-ilm).

Andres Kunnus. Supõrkuu* ja maa vari kuu pääl! 31 jaan.2018.
* – termin on ülikuu.

30. jaanuaril liikus madalrõhkkond Läti kohalt itta, öösel on Läänemere kohal kõrgrõhuhari. Seepärast oli pilves ilm, sadas enamasti lund, kohati tuiskas veidi, kuid õhtuks jäid sajud harvemaks.
Puhus põhjakaartetuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–5 °C (kõrgeim saarte rannikutel vastu Läänemerd ja madalaim Virumaal).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel liigub kõrgrõhuhari üle Läänemere itta, päeval jõuab uue madalrõhkkonna idaserv. See tähendab, et päeval on pilves selgimistega olulise sajuta ilm, kuid õhtul jõuab saartele uus sajuala. Puhub muutliku suunaga tuul 1–6, mis pärast keskpäeva asendub lääne poolt alates kagu- ja tugevneb õhtuks 4–9, saartel puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on 0...–5, saarte rannikul kohati kuni 1 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (1.02.) liigub Läänemere kohale uus aktiivne osatsüklon, mille servas tugevneb kagu- ja idatuul väga tugevaks: puhanguid on 15, saartel ja Soome lahel 20 m/s. Pärastlõunal asendub see tuul Saaremaal ja Eesti lõunapoolses osas lõunakaartega ja nõrgeneb. Sadu tuleb öösel üle Mandri-Eesti, muutudes hommikul tihedaks: sajab lund ja tuiskab, Lääne-Eestis ja õhtul ka lõunapoolsetes maakondades on sadu märjem, saartel ja läänerannikul lisaks sekka ka vihma. Õhutemperatuur on öösel –3...–8, saartel ja läänerannikul –1...1 °C, päeval tõuseb Tallinn-Tartu mõttelisest joonest lääne pool 0...2, kuid ida pool püsib 0...–4 °C.
Reedel (2.02.) madalrõhkkond nõrgeneb ja jääb vööndina Eesti kohale. Vahete-vahel sajab lund, Lääne-Eestis sekka ka vihma. On jäidet! Tuul puhub lõunapoolsetes maakondades lõunakaartest, olles mõõduka tugevusega, kuid põhjarannikul tõenäoliselt asendub ida- ja kirde- ning tugevneb. Õhutemperatuur on –3...2 °C, Virumaal võib öö hakul natuke madalam olla, õhtul ilmselt langeb.

Ain Vindi. Lumesadu kutsus taas õue macrotoruga kaunist ilu jäädvustama: mingi aeg oli ilusaid helbeid ja siis läks purutamiseks. 29. jaanuari õhtul Tartus

***

Tuleb talvistuva ilmaga nädal.

Suur sula (kuni 6 kraadi 25. jaanuaril) sai nädala alguseks läbi ja asendub aegamööda talvisema ilmaga. See tendents süveneb järgmistel päevadel kiiresti, sest tsüklonid mööduvad Eestist lõuna poolt ja toimetavad oma põhjaservas Eesti kohale arktilise õhumassi. Selle püsimist soodustab ka külmas õhumassis Skandinaavia kohal tekkiv antitsüklon. Paistab, et talve kõige külmemad päevad on ees!

Nii liikus nädala alguses madalrõhkkond Läänemere keskosast üle Läti itta. See tõi 29. jaanuaril pilves ilma ja mitmel pool sajab vähest lund või vihma. Mitmel pool oli udu ja jäidet. Õhtul jõudis Lääne-Eesti saartele ja Liivi lahele uus sajuala, mis nihkus aegamisi kirde suunas. Puhus muutliku suunaga tuul 1–7, põhjarannikul idakaartetuul kuni 10 m/s. Õhutemperatuur oli –1...2 °C.

30. jaanuaril on pilves ilm, sajab lund, kohati tuiskab, kuid õhtuks jäävad sajud harvemaks. Puhub põhjakaartetuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 0...–4 °C.

Rapla 27.01.2017 keskpäeval (http://ilm.ee/rapla/).

4. nädala ilm (22.–28.01.2018)

Kommentaariumi link

NB! Seoses muutunud tööülesannetega tuleb viibida 23.–29. jaanuaril Prantsusmaa Alpides Monte Carlo lähedal, lähemalt http://ekspress.delfi.ee/lisalood/juba-teine-eestlasest-ilmatark-sai-m-spordi-palgale?id=80907145.
Uuendused tulevad vastavalt võimalustele, kuid postituse lõppu, mitte algusesse.

Talv asendub hilissügisese ilmastikuga.

Alates 10. jaanuarist jäi õhutemperatuur peaaegu kõikjal alla 0 °C – seega jäi talv üllatavalt kauaks püsima ja lõpuks tekkis ka arvestatav lumikate, kuid enam mitte.
Nädala alguses liigub kõrgrõhuala Skandinaavialt Leedu kohale. Seetõttu on öö pilves, selgimistega ilm. Kohati sajab lund ja paiguti on udu. Puhub läänekaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on –3...–8, pikemate selgimiste korral kuni –16 °C. Päeval sajab mitmel pool lund,  lääne- ja edelatuul võib veidi tugevam olla (4–9, Liivi lahe ümbruses iiliti 14 m/s) ja õhutemperatuur on 0...–5 °C.
24. jaanuaril jõuab Norra merele mitmekeskmeline sügav tsüklon (õhurõhk keskmes alla 970 hPa). See avab tee läänevoolule ja nii on 25. jaanuaril vihmane ja erakordselt soe ilm, sest õhutemperatuur tõuseb 2...7 kraadini.
Ilmamuutusega kaasneb 24. jaanuaril sadu ja tuisk: lumesadu levib saartelt mandrile, tuiskab, kuid pärastlõunal muutub sadu alates läänest vihmaks (on jäidet!). Puhub lõuna- ja edelatuul 7–13, rannikul puhanguti 15–20 m/s, aga pärastlõunal lühiajaliselt veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on Ida-Eestis –2...–6, Lääne-Eestis –1...3 °C.
Kuigi nõrgenevas ja hääbus madalrõhusüsteemis õhumass jahtub ja vihma sekka tuleb ka märgi helbeid, ei näi enam möödunud kahe nädalaga sarnanevat talveilma tulevat. Tõenäoliselt jätkub selline ilmastik, nagu oli detsembris või jaanuari alguses: sademeid võib palju tulla, kuid õhk on soe, nii et püsivaks lumikatteks on lootust peamiselt kõrgustikel.

Ott Tuulberg. Kiudpilved rämetasid sajule, nende ilust võis hulluda (rohkem https://maaelu.postimees.ee/4379265/kuidas-ennustada-ilma-kohalike-tunnuste-jargi). Amsterdam Centraal

***

22. jaanuaril liikus madalrõhulohk  Lõuna-Soomest lõuna poole. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund, kohati oli tugevat hooglund ja lumekruupe. Puhus lääne- ja edelatuul 4–9, rannikul iiliti 14 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–4 °C, ennelõunal kohati rannikutel pisut kõrgemgi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere lõunaosa kohal on kõrgrõhuhari ja Läänemere põhjaosa kohal on madalrõhuala lääneserv. Seepärast on enamasti pilves ilm ja kohati sajab vähest lund. Ennelõunal puhub muutliku suunaga tuul 2–7, pärastlõunal tugevneb edelatuul 5–11, saartel puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on 0...–4, Kirde-Eestis –6 °C (hommikul võib veelgi madalam olla).
Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäeval (24.01.) tuleb madalrõhkkonna serv üle Läänemere. Pärast keskööd hakkab saartel lund sadama, nii et hommikuks jõuab sadu mandrile ja muutub tugevaks, tuiskab. Lõuna- ja edelatuul tugevneb 5–12, saartel ja rannikul kuni 15, puhanguti 20 m/s. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis –2...–7, Kesk- ja Ida-Eestis võimalik –8...–12 °C.
Päeval sajab mandril tugevalt lund ja tuiskab, saartel ja õhtul ka läänerannikul muutub sadu vesisemaks ja seetõttu on jäidet. Puhub lõuna- ja kagutuul 7–12, puhanguti 16, saartel ja rannikul kuni 23 m/s. Õhtul asendub tuul edela- ja üürikeseks nõrgeneb. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis ennelõunal –1...–5, kuid pärastlõunaks tõuseb üle 0 °C, Kesk- ja Ida-Eestis on –4...–7 °C ja õhtul tõuseb.
Neljapäeval (25.01.) tekib Skandinaavia keskosa kohal uus osatsüklon, mis liigub edelavoolus edasi Lapimaa suunas ja selle lõunaserva mööda kandub Eesti kohale soe õhumass. Aeg-ajalt sajab ja enamasti vihma, vaid öö hakul Ida-Eestis sadu olla veel lume ja lörtsina. On jäidet! Tuul tugevneb uuesti, puhudes öösel edelast, kusjuures sisemaal on puhanguid 15, rannikul 20 m/s, kuid päeva jooksul veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel 0...5, enne keskööd võib Ida-Eestis veel alla 0 °C olla, seevastu päeval on 2...7 °C. 

Tugev hooglumi 22.01.2018 õhtul Laagris.

23. jaanuaril määras Eesti ilma Valgevene kohal asunud antitsükloni põhjaserv. Ookeani kohal asunud ulatusliku tsükloni idaservas saabus niiskust. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund, rannikutel ja kohati lääne pool oli sadu ka vesisem.

Tuul asendus lääne poolt alates edela- ja lõuna- 4–10 m/s, saartel tugevneb puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on –1...–5 °C, saarte rannikul kohati 1 °C.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivse madalrõhkkonna idaserv. Selle mõjul ilm muutub: varahommikul hakkab Lääne-Eestis lund sadama, tuiskab, kuid pärastlõunal muutub alates läänest vesisemaks ja sajuhood harvenevad. Paiguti esineb jäidet.

Lõuna- ja edelatuul tugevneb 6–12, puhanguti 15, saartel ja rannikul 10–15, puhanguti 20, hommikuks kuni 24 m/s, pärastlõunal lühiajaliselt veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis 0..–3, pärastlõunal tõuseb 0...4 °C-ni, kuid Ida-Eestis –3...–7 °C, õhtul tõuseb.

Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (25.01.) liigub uus aktiivne osatsüklon piki Norra rannikut põhja-kirde suunas ja selle serva mööda kandub Eesti kohale soe õhumass. Aeg-ajalt sajab vihma, vaid öö hakul võib Ida-Eestis veel tulla märga lund, on jäidet! Tuul tugevneb uuesti, puhudes öösel lõunast, sisemaal on puhanguid 16, rannikul 20, saartel 23 m/s, kuid hommikul asendub edela- ja nõrgeneb päeva jooksul veidi. Õhutemperatuur on öösel 0...5, Ida-Eestis võib keskööni olla veel kuni –2 °C, päeval on 2...7 °C.

Kõrg-Alpid 23. jaanuaril lennuki pardalt nähtuna.

24. jaanuaril ulatus Läänemere  aktiivse madalrõhkkonna idaserv. Seetõttu oli pilves ilm, sadas lund ja tuiskas. Keskpäeva paiku muutus saartel ja läänerannikul vihmaks ja sajuhood nõrgenesid. Mitmel pool sadas jäätuvat vihma ja esines jäidet.

Puhus lõunatuul 7–12, puhanguti 15–17, saartel ja rannikul 12–17, puhanguti 24 m/s, pärastlõunal asendus edela- ja lühiajaliselt veidi nõrgenes. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis 0...–3, pärastlõunal tõusis 0...4 °C-ni, Ida-Eestis –3...–9 °C, kuid õhtul tõusis samuti.

Dokumenteerimise huvides hapuks läinud hoiatus:
Uuendatud: 24.01.2018, 05:54
24.01. lõuna- ja edelatuul sisemaal puhanguti 15, hommikuks 17 m/s, saartel ja rannikul 15, puhanguti 20, hommikuks kuni 24 m/s.
24.01. vastu hommikut hakkab Lääne-Eestis lund sadama ja tuiskab. Lumesadu liigub edasi üle Mandri-Eesti ja muutub tihedaks. Orienteeruv lisanduv lumehulk on 4-8 cm. Pärastlõunal läheb sadu lääne poolt alates üle lörtsiks ja vihmaks. On jäidet.
Lähenev sadu muudab liiklustingimused halvaks! Tihedas sajus on nähtavus piiratud ja tõusva õhutemperatuuri tõttu on libeduse oht suur. Õhtu poole tuul lühiajaliselt nõrgeneb.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval.  Läänemerele ulatub aktiivse madalrõhkkonna idaserv. Samal ajal liigub uus aktiivne osatsüklon piki Norra rannikut põhja-kirde suunas ja selle serva mööda kandub Eesti kohale soe õhumass. Seepärast on pilves ilm, sajab vihma, Ida-Eestis öösel ja hommikul veel kund. Keskpäeval lääne poolt alates sadu järk-järgult lakkab.

Puhub edelatuul 6–11, puhanguti 15 m/s, saartel ja rannikul 10–14, puhanguti kuni 20 m/s, pärastlõunal nõrgeneb. Õhutemperatuur on 1...7 °C.

Ilm järgmistel päevadel.  Reedel (26.01.) kaugeneb madalrõhkkond üle Lapimaa Barentsi merele. Öö tuleb selle servas veel tugeva edelatuulega, kuid päeval jääb tuul vaiksemaks. Öö on suurema sajuta, päeval sajab Lõuna-Eestis peamiselt vihma. Õhutemperatuur on ööpäeva jooksul 1...4 °C.

Edaspidi hakkab ilm külmemaks minema, kuid pole kindel, kas talv suudab end uuesti kehtestada või on tegu vaid paari pisut külmema ja lumisema päevaga.

Ellu Vibur. Tuisumöll Mooni tänavas

25. jaanuaril ulatus Läänemerele aktiivse madalrõhkkonna lõunaserv. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, saartel selgines, Ida-Eestis sadas kohati vihma, kuid õhtul sadu lakkas.
Puhus lõuna- ja edelatuul 6–11, puhanguti kuni 15 m/s, saartel ja rannikul 10–16, puhanguti kuni 22 m/s, õhtul nõrgenes. Õhutemperatuur oli 2...6 °C.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval.  Läänemerele ulatub aktiivse madalrõhkkonna lõunaserv. Seetõttu on pilves, selgimistega, kuid olulise sajuta ilm, vaid päeval sajab Kagu-Eestis vihma või märga lund; kohati tekib udu. Puhub edelatuul 6–11, saartel ja põhjarannikul puhanguti 15 m/s, kuid öö jooksul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 1...4 °C.

Ott Tuulberg. Taevas käis torm. Ipswich Town Centre 25/01.

26. jaanuaril ulatus Läänemerele täituva madalrõhkkonna edelaserv, samas nihkus lõunast Eesti poole sekundaarne soe front. Seetõttu oli pilves ilm, Kagu-Eestis sadas vihma, õhtul ka märga lund, mitmel pool tekkis õhtuks udu, kohati langes nähtavus udus alla 50 m. 

Puhus edela- ja lõunatuul 4–11 m/s. Õhutemperatuur oli 2...4 °C, õhtul kohati kõrgustikel kuni 0 °C.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemerele ulatub täituva madalrõhkkonna edelaserv. Homme areneb Lõuna-Soome kohal uus osatsüklon. Seetõttu on pilves ilm, Kagu-Eestis sajab lörtsi ja lund, mujal võib veidi vihma tulla. Mitmel pool on udu, kohati võib olla jäidet! 

Ka ennelõuna on pilves ja kohati udune, kuid mitmel pool sajab lörtsi ja vihma, sekka isegi lund, kohati võib olla jäidet. Pärastlõunal on selgimisi ja sadu taandub itta. Lõuna- ja edelatuul asendub alates saartest lääne- ja loode- 4–10, rannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on 0...3 °C.

Ain Vindi. Täna õnnestus esimest korda seda kasvavat kuud läbi pilvede näha. Samal ajal pudenes vaikselt lund ja maad kattis taas kerge valge kirme. 26.01.2018. 21:21. Võrumaa. Holsta küla.

27. jaanuaril liikus Lõuna-Soome kohalt osatsüklon itta, öösel määrab ilma kõrgrõhuhari, päeval tekib merel uus osatsüklon. Seetõttu oli pilves ilm, vaid saartel oli selgimisi, mitmel pool sadas märga lund ja vihma, mitmel pool oli udu.
Õhtul oli selgimisi mujalgi ja hootised sajud liikusid itta. Puhus enamasti edelatuul 3–9, rannikul puhanguti 12 m/s, saartel ja läänerannikul asendus lääne- ja loode-. Õhutemperatuur oli 0...3 °C.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Lõuna-Soome kohalt liigub osatsüklon itta, öösel määrab ilma kõrgrõhuhari, päeval tekib merel uus osatsüklon. Seetõttu on pilves ilm, lumesadu levib saartelt itta, saartel ja läänerannikul sajab vihma. 

Alguses puhub edela-, hiljem kagutuul 5–10, rannikul iiliti 15 m/s, õhtu poole tuul nõrgeneb, kuid Saaremaal ja Liivi lahe ümbruses asendub edela- ja tugevneb taas. Õhutemperatuur on –1...3 °C.

Kairo Kiitsak. Tihe udu ja lörts Lääne-Virumaal Emumäel 27.01.2018

3. nädala ilm (15.–21.01.2018)

Kommentaariumi link
Einar täiendas blogi (lõpus): http://einlar.simplesite.com/
17. jaanuar on eriline:
• mälestame rämedat külmalainet: https://ilm.ee/kola/pildid/jyri/Advektsioon_2006_a_naide.pdf;

• õhutemperatuuri absoluutne miinimum –43,5 ºC 17. jaanuaril 1940 Jõgeval (Petseris olevat olnud –50 °C). Palju õnne!

21. jaanuaril liikus kõrgrõhuala Skandinaavialt Leedu kohale. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, kuid lääne pool ja õhtul oli selgem. Kohati sadas vähest lund ja oli udune (peamiselt saartel ja idaservas). Puhus põhjakaartetuul 1–7, põhjarannikul kuni 9 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–5 °C.

MNT NR 21175 SÄÄRE TEEKAAMERA 21.01 11:50

20. jaanuaril ulatus Baltimaade kohale nõrgeneva madalrõhkkonna loodeserv. Seetõttu oli enamasti pilves ilm, kohati sadas vähest lund, lääne pool on udune. Puhus valdavalt muutliku suunaga või kirdetuul 1–5, põhjarannikul kuni 8 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–4, õhtul lääne pool kuni –12 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Baltimaade kohale ulatub nõrgeneva madalrõhkkonna loodeserv. Seetõttu on pilves, selgimistega ilm, lääne pool on selgem, kohati sajab vähest lund ja Lääne-Eestis on paiguti udu. 

Puhub muutliku suunaga tuul 1–7 m/s, põhjarannikul põhja- ja kirdetuul kuni 10 m/s, päeval loode- ja läänetuul 1–7, põhjarannikul kuni 10 m/s. Õhutemperatuur on –3...–8, pikemate selgimiste korral kuni –12 °C, kuid päeval 0...–5 °C.

Enamasti oli pilves, vaid lääne pool oli selgem ja udune.

19. jaanuaril oli Poola kohal tsüklon, mis liikus nõrgenedes itta, ja Eesti jäi selle rahulikku põhjaserva. Nii oli pilves, selgimistega ilm, hommikul sadas mitmel pool lund, Pärnumaal oli tugevat hooglund, hiljem oli olulise sajuta, kohati püsis udu. Puhus idakaartetuul 3–9 m/s. Õhutemperatuur oli –1...–4 °C, vaid Liivi lahel oli esialgu üle 0 °C.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Nõrgenev tsüklon liigub aeglaselt Valgevene kohalt kirdesse. Seepärast on enamasti pilves ilm, kohati sajab veidi lund (saju võimalus on suurem põhjarannikul). Puhub valdavalt kirde- ja idatuul 1–6, põhjarannikul 3–9 m/s. Õhutemperatuur on 0...–4 °C.

Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (21.01.) kaugeneb madalrõhkkond Peipsi järve tagant Kesk-Venemaa poole ja hääbub. Siin tekib vaid mõnes kohas pilvekihti selgeid laike ja saju tõenäosus on väiksem, kuid põhjarannikul võib kerget lund sadada. Tuul on nõrk ja põhjakaartest. Õhutemperatuur on öösel –4...–9 °C (kus sisemaal taevas mõneks tunniks selgineb, siis langeb alla –10 °C), kuid päeval –2...–7 °C.
Esmaspäeval (22.01.) on Eesti kahe rõhuala piirimail. Siin-seal / kohati sajab kerget lund. Tuul on nõrk. Õhutemperatuur on öösel –6...–11, kuid selgineva taeva all võib paar-kolm kraadi madalamale langeda, seevastu päeval –4...–7, saartel ja läänerannikul võib-olla 0...–2 °C.
Pikemalt loe: https://ilm.ee/?516789.
19. jaanuaril tasub meenutada rekordvõimsat märja lume sadu, millest tollane jutt http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2008/01/torm-19-2012008.html.

Ebatavaliselt võimas märg lumi 19.01.2008 Laagris

18. jaanuaril liikus hääbuv madalrõhulohk Läänemere lõunaosast põhja, kuid aktiivne tsüklon liikus Taani kohalt itta ja nõrgenes aeglaselt. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm ja mitmel pool sadas lund (Pärnumaal oli õhtul tugevat hooglund), õhtu oli mitmel pool udune. Puhus lõunakaartetuul 4–10 m/s. Õhutemperatuur oli –2...–6 °C.
Järgmiste päevade ilma kohta siin sissekandes infot pole!

Laagris oli ajuti selgimisi, kuid seejärel läks pilve ja arenes udu.

Ele Pedassaar · FRIEDERIKE

Samal ajal kui meie saame täna (18.01.2018) Läänemerelt aeglaselt põhja suunas leviva ja hääbuva madalrõhulohu servas üle hulga aja Eestis lund mõõta (1 kuni 9 cm-ni) ja mõtleme juba kapis seisvate suuskade peale, maadleb Lääne- ja Kesk-Euroopa väga raskete ilmaoludega.
Atlandilt öösel Briti saartele jõudnud äge pööris FRIEDERIKE tõi sinna orkaanitugevusega tormituult kuni 36 m/s ning puistas mägistele teedele 20 cm paksuse lumekihi. Hommikul jõudis tsüklon Põhjamerele ning kihutas kagu suunas üle Madalmaade ja Põhja-Saksamaa. Täisjõus madalrõhkkond jätkab oma hävitusmustrit Kesk-Euroopas: lisaks tormituulele ja lumehoogudele paugub Saksamaa sisealadel äike*. Hilisõhtuks jõuab pööris Poola kohale ning rahuneb.
Edasine tee viib FRIEDERIKE homseks (19.01.2018) Leedu aladele ning selle kirde- ja põhjaserv küündib Eestini. Endisest tormitsüklonist on saanud aga leebe madalrõhkkond, mis edasi kirde suunas liikudes lähipäevadel Baltimaadele lund juurde toob. Eestisse on oodata märgatavat lumelisa laupäeval (20.01.2018).

Kohandatud HIRLAM (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/euroopa/#layers/temp2mv2,sadufaas).

Lumekaart (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

*– Äikeselumega oli hädas ka Suurbritannia (vt https://www.thesun.co.uk/uncategorized/4773791/thundersnow-rare-weather-phenomenon-uk/ ja https://weather.com/en-GB/unitedkingdom/weather/news/2018-01-15-uk-weather-thundersnow-warnings-scotland-england-storm).

Parasvöötmele iseloomulikult lööb Eestis kõige enam välku suvel, maksimum esineb juulis. Äikesehooaeg algab meil tavaliselt aprilli lõpus või mais, kui esimesed äikesed on pigem sisemaa kohal, kuna see soojeneb palju kiiremini kui meri. Äikesehooaja lõpus septembris ja oktoobris lööb seevastu enamik välkudest just merel. Siiski, äike või välgud keset lumesadu või tuisku esineb kusagil Eestis siiski peaaegu igal talvel. Viimastel talvedel on välgutanud-müristanud koguni mitu korda.

Talvine äike võib tekkida (atmosfääri)frondil, võimalusi on seejuures kaks. Esimesel juhul on tegu kiiresti liikuva külma frondiga. Sel juhul sunnitakse frondi ees olevat õhku kiiresti kerkima, mistõttu tekivad rünksajupilved ja isegi äike. Teine võimalus kujuneb siis, kui õhumasside omadused, eriti näiteks (potentsiaalne) temperatuur, on väga erinevad, näiteks külma frondi ees on õhk suhteliselt soe, aga järel eriti külm. Sel juhul suureneb õhumasside eralduspiiril temperatuuri vertikaalne gradient, tekivad tõusvad õhuvoolud ja vahel ka äike. Konvektsiooni ja äikese arengut soodustab frondi suur liikumiskiirus.

Teisel, frontidega mitteseonduval juhul soodustab äikese teket soe ja niiske aluspind, nagu näiteks meri, mille kohal on väga külm õhumass, pikemalt vt allpool mereefekti selgituses (17. jaanuari sissekandes). Kui nendele tingimustele lisandub näiteks madalrõhkkonna mõju, võibki tekkida äike. Selle silmapaistvaks näiteks on 23.10.2010 öö Loode- ja Põhja-Eestis, kui tsükloni tagalas arenes miinuskraadide juures tugev äike.

Talvist äikest võib näha ka sulailmaga. See on seotud tavaliselt mõne sügava okludeeruva läänetsükloni keskme ja selle lähiümbrusega, kus konvergentsi ja väga madala õhurõhu tõttu arenevad konvektsioonipilved. Sellise tekkega äikest võis kogeda Tallinnas 2007. aasta 18. jaanuari õhtul.

Viimaks võib talvist äikest ette tulla lumetormides. Kas seda ikka äikeseks pidada, on iseküsimus, sest lumetormis tekkivad välgud ei pärine ilmselt rünksajupilvedest, vaid tuule ja jääkristallide omavahelisest hõõrdumisest. Sobivad tingimused toob sageli sügav lõunatsüklon, sest nende lääne- ja põhjaosas on talvel ilm väga tuisune. Samuti võib äike tekkida tsükloni keskme läheduses, kui erinevate omadustega õhumassid segunevad, soosides õhu vertikaalset liikumist. 2010. aastal täheldati välkusid 10. detsembri lumetormisel ööl eelkõige Lääne-Virumaal. Toonane tsüklon pärines Atlandi ookeani 40. laiuselt, kus see tekkis polaarfrondil. Tsüklon polnud küll väga intensiivne, lumetormi põhjustasid peamiselt suure temperatuurikontrasti alusel tekkinud võimsad pilvemassid ning suur õhurõhukontrast, millest just viimane sattus Eesti kohale.

Tähelepanekud näitavad, et talvist äikest lihtsalt ei panda tähele või siis aetakse see millegi muuga segamini. Sageli polegi kahe-kolme kilomeetri kaugusel midagi märgata, eriti päeval, sest madalad pilved ja tahked sademed varjavad välgud. Veel üks oluline tegur, miks talvist äikest ei märgata, on lume omadus neelata heli. Kuna äikeselumi on tihti intensiivne, neelatakse müristamine juba mõne kilomeetri jooksul.

Äärmiselt harva registreerivad talvel äikest ka välgudetektorid. Põhjus on selles, et talvine äike piirdub tavaliselt ühe või mõne välguga ja needki on enamasti pilvedes.

Äikeseline öö 23.10.2010 Loode- ja Põhja-Eestis. Pildid on küll kehva kvaliteediga, eriti teine, kuid välke tekkis nii palju, et suurema vaevata ja pika säriajata võis välgukuma pildile saada. 

17. jaanuaril täitus madalrõhulohk aeglaselt Läänemere kohal. Seetõttu oli enamasti pilves ilm,  lumesadu ja tuisk levisid edela poolt üle maa, mõnel pool, näiteks Peipsi ääres, oli sadu isegi tugev, kuid sajuhulk polnud suur. Mereefekt* tõi Rootsi ja Soome rannikule enam kui 20 cm lund.

Puhus kagu- ja idatuul 5–10, rannikul puhanguti 15 m/s, kuid õhtul tuul nõrgenes. Õhutemperatuur tõusis õhtuks –3...–8 °C-ni.

*– Mereefekt tähendab pilvede ja sademete moodustumist veekogude kohal, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa peamiselt lume või isegi lumepagidena väga rikkalikult sademeid.

Eestis on mereefekt tihti seotud Soome lahega, mistõttu võiksime siin seda nimetada ka ainult laheefektiks. 

Mereefekt tekib vaid teatud tingimustel:

• kui õhutemperatuur 1,5 km kõrgusel on 8–13 või enam kraadi madalam kui veekogu temperatuur, mistõttu tekivad tõusvad õhuvoolud ja nende tõttu pilved. Võimalikud on isegi rünksajupilved, kuid siis peaks temperatuuri erinevus olema üle 13 kraadi. 
• Et õhumass saaks piisavalt niiskust, peab veekogu olema vähemalt 80–100 km lai. Seega ei saa mereefekt tekkida enamike järvede, sh Võrtsjärve või Peipsi kohal või nende rannikualadel, sest need on liiga väikesed.
• Arenevad pilved püsivad koos ja kasvavad vaid siis, kui õhuvoolusuund veekogu kohal kuigivõrd ei muutu. 

Einar Laretei. Alatskivi looduspildid.

16. jaanuaril oli Islandi juures väheliikuv madalrõhkkond, mille aktiivne lohk liikus Taani kohalt Läänemerele. Seetõttu oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, vaid üksikutes kohtades sadas veidi lund, kuid päeva jooksul ilm selgines.* 

Puhus kagutuul 8–12, puhanguti 15–17, rannikul 15–20, merel puhanguti 22–27 m/s. Õhutemperatuur oli –5...–9, saartel ja läänerannikul –2...–6 °C.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivne madalrõhulohk laieneb Taani kohalt üle Baltimaade, päeval tekib Leedu kohal uus osatsüklon. Seetõttu pilvisus tiheneb. Saartel hakkab sadama lund ja tuiskab. Puhub kagutuul 8–13, puhanguti kuni 17, saartel ja rannikul 12–17, puhanguti 24, öö hakul kuni 27 m/s, kuid hommikuks tuul veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on –9...–12 °C, kuid saartel on soojem.

Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (18.01.) madalrõhkkond hääbub ja kandub vööndina Eesti kohale. Tuul puhub öösel idakaartest, päeval lõunakaartest ja jääb nõrgemaks, ainult Soome lahel on veel kagutuule puhanguid 15 m/s, ent pärastlõunal tugevneb Liivi lahel lõunatuul. Pole välistatud lühiajaline lumesadu. Õhutemperatuur on öösel –2...–6 °C, päeval –1...–4, vaid saarte ja mandri edelarannikul tõuseb 0 °C lähedale.
Reede (19.01.) öösel jõuab Põhjamere äärest Läänemere lõunarannikule uus aktiivne madalrõhkkond ning selle kirdeserv tuleb Eesti kohale. Kagu- ja idatuul tugevneb uuesti. Lumehooge on kohati, hiljem (päeval) liigub madalrõhkkond Leedu kohale ja selle põhjaserva mööda jõuab lumesadu pärastlõunaks Lõuna-Eestisse ja õhtu jooksul edasi põhja poole. Puhub võrdlemisi tugev idakaartetuul. Õhutemperatuur on ööpäeva jooksul 0...–5 °C.
*– Madalaid pilvi ei osata eriti prognoosida, kuid need on vahest kõige määravad selles, millisena ilm meile tundub. Lahendust pakub Poola mudel: palun mine siia leheküljele: http://www.meteo.pl/index_en.php, seejärel vali -> WEATHER FORECAST MODEL UM  Grid: 4km. Forecast lenght 60h. Avaneb kaart, kliki kaardil soovitud kohta või sisesta koordinaadid ja avaneb meteogramm, Tallinna kohta näiteks: http://www.meteo.pl/um/php/meteorogram_map_um.php?ntype=0u&fdate=2018011618&row=199&col=297&lang=en. Legend: mida tumedam hall, seda madalamad pilved, mida vähem sinist tausta, seda pilvisem, mida kõrgemad kollased / oranžid tulbad, seda udusem / suurem udu tõenäosus.

Tantsivad ja lindjad joonpilved 16.01.2018 Laagris.

Kairo Kiitsak. Härmas kaskede varjus. Lääne-Virumaa, Tammiku 14.01.2018

Ele Pedassaar · Tormi järel tuleb lumi

Mõned päevad Islandi saare lähedal pöörelnud aktiivne madalrõhuala EVI on tegemas läbimurret Euroopa mandri suunal, kuid Venemaal laiuv kõrgrõhuala (nimeks BORCHERT) ei ole veel alla andnud ning aitas täna (16.012018) päeval näiteks Eesti taeva pilvedest vabastada.
Tuulekoridoriks on kahe võimsa rõhkkonna piiril praeguseks Läänemeri, mille avavete kohal puhus kagutuul keskmise kiirusega 20, iiliti üle 25 m/s. Lained tõusid üle 5 m, üksikud ka üle 9 m. Eesti rannikuvetes ulatusid iilid 20-23 m/s ja peatasid laevaliikluse väikesaarte vahel. Sisealadel oli olukord leebem, kuid 14-17 m/s ulatuvate tuulepuhangute tõttu mitte mugav. Samas Norra rannikul puhus möödunud ööpäeval sama pöörise ees tuul iiliti 40-50 m/s ning ka Shotimaa rannikul registreeriti orkaanitugevusega puhanguid (kuni 36 m/s). Tormi järel on pääsenud arktiline õhk Euroopasse ning ilmaoludki on võtnud talvisema jume: lund on lisandunud kuni 5 cm, mägisemates piirkondades mitukümmend sentimeetrit.
Meie Eestis oleme samuti lume ootel. Võimsa madalrõhkkonna lohus, mis täna Taanist üle Poola Baltimaade suunas on laienemas, areneb homme (17.01.2018) tõenäoliselt Leedu kohal uus osatsüklon ja võtab suuna põhja poole. Esimesed lumepilved jõuavad madalrõhuala servas meie saartele juba öösel. Uue tsükloni sadu laieneb päeva jooksul lõunast põhja suunas. Lisanduva lume hulk ei ole esialgu suur, kõigest mõni sentimeeter, kuid maapind peaks hilisõhtuks valgeks saama üle terve maa. Saartele, kuhu sadu jõuab kõige varem, on homsega lisandumas lund kuni 5 cm. Kagutuul on öösel veel tormine ning ulatub sisemaal 15-17, rannikualadel 22-25 m/s, hommikuks annab järele. Päeval pöördub tuul enam itta ning nõrgeneb järk-järgult. Ka külm laseb meist vähehaaval lahti. Öösel on külma mandril veel alla 10 °C, saarte rannikul 5 °C ümber, päev tuleb mõne kraadi jagu kõrgema õhutemperatuuriga.
Järgnevatel päevadel saame lund juurde, kuid tuult jääb vähemaks ning õhk läheb pehmemaks.

Kohandatud HIRLAM (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/euroopa/#layers/temp2mv2).

15. jaanuaril oli kõrgrõhkkonna lääneserv. Niisiis oli  enamasti pilves ilm ja mitmel pool sadaskerget lund, õhtul pilvisus hõrenes, kuid muid muutusi polnud. Puhus kagu- ja lõunatuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 18 m/s. Õhutemperatuur oli –5...–9, saarte rannikul kohati –3 °C.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivne madalrõhulohk liigub Põhjamerelt Läänemerele. Seepärast on selge või vähese pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kagutuul 8–13, puhanguti kuni 17, eelkõige saartel 25 m/s, õhtul pole välistatud ka 28 m/s. Õhutemperatuur on –6...–10, saartel ja läänerannikul –5 °C. Laevad jäätuvad.*

Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäeval (17.01.) liigub madalrõhkkond Skandinaavia lõunaossa, tuleb edasi Läänemere lõunavete kohale ning selle servas on öö meil veel tormine: kagutuule puhangud ulatuvad sisemaal 18, rannikul üle 20, saartel üle 25 m/s, kuid hommikul hakkab tuul nõrgenema. Lund sajab öösel ja ennelõunal enamasti saartel, õhtupoolikul kanduvad pilved edasi ka mandrile, kuid sajuhulk on tõenäoliselt väike. Õhutemperatuur on öösel saartel –3...–6, mandril –8...–11, päeval –3...–8 °C.

Neljapäeval (18.01.) madalrõhkkond hääbub ja venib vööndina Eesti kohale. Tuul rahuneb, puhudes öösel idakaartest ja päeval lõunakaartest. Vahete-vahel sajab lund. Õhutemperatuur on –2...–7 °C, päeval tõuseb saarte ja mandri edelarannikul 0 °C lähedale. 

Kuigi ilm praegu soojeneb, näib, et õhutemperatuur ei tõuse üle 0 °C, samuti ei paista suurt lumesadu ega tuisku. Tundub, et talv on praeguseks kindlustunud,  ent elame-näeme!

* – See tähendab, et lainepritsmed külmuvad laeva kere külge ja kui jääd liiga palju koguneb, siis võib laev ümber minna. Vaata ka: http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/ilmajutud/laevad-jaatuvad-lummavalt/. 

Einar Laretei. Esimest korda selle talve jooksul on tekkinud Peipsi järvele jää. Samas ei mäleta ma, millal nägin viimati nii kõrget veeseisu Peipsis. Vesi ja lained on hävitanud suurema osa kõrkjastikust, mis vohas Rootsiküla küla ja Nina küla vahelisel rannaalal. Vesi on suurtel aladel tunginud maismaa poole ja suur osa liivarannast on jäänud vee alla.

Ott Tuulberg. Shotley Gate 14/01

***

Tuleb tormine ja külm nädal.

Nädal algab kõrgrõhkkonna lääneservas pilves, hiljem vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilmaga (öösel ja hommikul on siiski mitmel pool kerget lumesadu). Puhub kagu- ja lõunatuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 18 m/s. Õhutemperatuur on –5...–10, saarte rannikul kohati –3 °C.

Eriti karm on teisipäev (16.01.), kui madalrõhkkonna serv tuleb üle Läänemere: jätkub kagutuule eriti tugevnemine: sisemaal on puhanguid 17, saartel ja rannikul 22–27 m/s. Seetõttu on tuulekülm kuni –35 ja tajutav temperatuur koguni kuni –40 kraadi, kui koos mõjuksid –17 °C, 27 m/s ja 70% (niiskus tajutava temperatuuri arvutamisel oluline), vt ka http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/ilmajutud/kuidas-moota-kulmatunnet/ ja https://ilm.ee/index.php?42288. 

On vähese pilvisusega sajuta ilm. Õhutemperatuur on öösel –8...–15, kohati langeb sisemaal –17, saartel ja rannikul –4...–7 °C, päeval saartel ja mandri läänerannikul –3...–9 °C.

Kolmapäeval (17.01.) liigub madalrõhkkond Skandinaavia lõunaosa kohale ja selle servas on ilm öösel tormine: kagutuule puhangud ulatuvad sisemaal 17, saartel ja rannikul 20–25 m/s. Päeva jooksul tuul nõrgeneb ja asendub ida-. 

Lund sajab öösel ja ennelõunal enamasti saartel, õhtupoolikul kanduvad pilved edasi ka mandrile, sajuhulk on aga tõenäoliselt võrdlemisi väike: pilvisus tiheneb ja edela poolt alates hakkab sadama lund ja tuiskab. Õhutemperatuur on –3...–9 °C.

Ilm soojeneb, kuid veel on ebaselge, kas läheb üle 0 °C või siiski mitte, ent sademeid tuleb veel. Seda täpsustame jooksvalt!

Ain Vindi · Tartu· Taevasel kunstnikul annet jagub. Täna sadas lund veidike ja tuli mõte macrotoru katsetada.

Katrin Tarand. Kl.14.39 Tallinn 14.01.2017 Suur udu oli...

2. nädala ilm (8.–14.01.2018)

Kommentaariumi link

Lumevaesest talvest saates: https://vikerraadio.err.ee/v/okoskoop/saated/c66ea361-1257-4c3a-88d9-a2963eba3f5c/okoskoop-lumevaesest-talvest.

Einar Laretei ilmakodukas: http://einlar.simplesite.com/.

NB! Paari aasta eest mälestati võimsa konverentsiga 2005. a jaanuaritormi. Materjalid on kättesaadavad: https://ilm.ee/kola/pildid/tormide_konverents/.

14. jaanuaril oli siin kõrgrõhkkonna lääneserv. Seetõttu oli mitmel pool pilves, kuid olulise sajuta ilm, hommikuks siiski selgines kohati mõneks tunniks, kuid õhtul oli taas kõikjal pilves ja hakkas mitmel pool kerget lund sadama.
Puhus lõuna- ja kagutuul 3–10 m/s. Õhutemperatuur oli –5...–10, rannikul kohati –1 °C.

Nädalaprognoos on uues postituses!

Kairo Kiitsak. Härmatis Simunas 13.01.2018.

Eero Hermann. Laagri rämmar samal õhtul

13. jaanuaril oli siin Venemaal asuva kõrgrõhkkonna lääneserv. Seetõttu oli muutliku pilvisusega sajuta ilm, mõnel pool oli päev päikeseline, eriti ida pool, ent õhtul tihenes pilvisus. Oli härmatist ja teedel libedust, õhtul kohati udu.
Puhus lõunakaartetuul 1–7 m/s (mõnel pool valitses tuulevaikus). Õhutemperatuur oli –3...–9, saarte rannikul pilvede all kuni –1 °C, ent hommikul ja õhtul, kus oli selgem, isegi –10...–13 kraadi, hilisõhtul selgema taeva all kuni –16 kraadi (Virumaal).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhkkonna lääneserv. Selle mõjul on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõunakaartetuul 1–6 m/s. Õhutemperatuur on –5...–10, Ida-Eestis kuni –14, rannikul kohati –2 °C, kuid päev võib soojem olla.

Härmunud puud ja uduvine Laagris.

12. jaanuaril jõudis kõrgrõhuala Karjalast Peterburi lähistele ja liikus edasi lõuna suunas. Nii oli pilves, selgimistega olulise sajuta ilm. Mitmel pool oli härmatist.
Puhus ida- ja kagutuul 3-9 m/s, õhtul asendus peamiselt mere ääres lõuna-, püsides nõrk. Õhutemperatuur oli –1...–6 °C, kus oli pikemaid selgimisi, seal –5...–10 kraadi. Seega raadiosaates öeldu ei osutunud tõeseks.
NB! Õhurõhk tõusis õhtuks üle 1045 hPa (784 mmHg), mis on räme.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhuala liigub aeglaselt Laadoga järve kohalt lõuna poole. Nii on pilves, selgimistega sajuta ilm, on udu ja härmatist (teedel libedusoht!). Puhub lõunakaartetuul 1–6 m/s. Õhutemperatuur on –1...–7, kus pikemaid selgimisi, seal kuni –12 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (14.01.) jääb kõrgrõhkkond Eesti vahetusse lähedusse ja ilm on sajuta. Lõunakaartetuul püsib nõrgana õhtuni, siis muutub saartel tuntavamaks. Õhutemperatuur on öösel –5...–10, rannikul kohati kuni –4, kus selgem, kuni –12 °C, päeval –4...–7 °C, saarte rannikul tõuseb –2 °C-ni.
Esmaspäeval (15.01.) jääb Eesti kahe rõhuala piirimaile – Venemaa kohal püsib võimsana kõrgrõhuala, Läänemerele tuleb aga madalrõhkkonna serv. Saartest alates algab lõuna- ja kagutuule tugevnemine: õhtul on sisemaal puhanguid üle 10, rannikul 15, saartel 18 m/s. Ilm püsib sajuta. Õhutemperatuur on öösel Lääne-Eestis –4...–8, kuid Tallinn-Pärnu joonest ida pool –9...–12 °C, päeval –3...–8 °C.
Teisipäeval (16.01.) tuleb madalrõhkkonna serv üle Läänemere. Jätkub kagutuule eriline tugevnemine: sisemaal on öösel puhanguid 15, rannikul 18, saartel 23 m/s, päeval sisemaal puhanguid 18, rannikul ja eelkõige saartel 25 m/s. Õhutemperatuuris muutusi pole oodata.

Ott Tuulberg. Öine udu 12/01/2018 Ipswich, UK

11. jaanuaril tugevnes Karjala ja Soome põhjaosas uus kõrgrõhkkond, mis levis aeglaselt lõuna poole. Seepärast oli peamiselt pilves ilm* ja paiguti sadas vähest lund (udulumi**). Puhus idakaartetuul 2–7, saartel ja rannikul kuni 11 m/s.
Õhutemperatuuri maksimum oli küll 0...–3 °C, kuid Virumaal langes õhtul temperatuur –5 kraadist lühikeseks ajaks madalamale: Simunas oli kell 17.45 koguni –7 kraadi, aga pärast pilve minnes soojenes uuesti. Teedel oli kohati kiilasjääd ja mujal (eriti puude-põõsastel) härmatist / jäidet.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhuala liigub Karjala põhjaosa kohalt Peterburi lähistele. Seepärast on pilves, selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub ida- ja kagutuul 2–7, saartel hommikupoolikul kuni 10 m/s, kuid õhtul asendub lõuna-. Õhutemperatuur on –2...–6, kuid saarte rannikul võimalik kohati 0 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (13.01.) tuleb kõrgrõhkkond Eesti idapiiri taha ja hoiab ilma sajuta. Puhub võrdlemisi nõrk lõunakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –5 kraadi, aga kui on pikemaid selgimisi, siis isegi kuni –9 °C, seevastu meretuulega rannikul jääb vaid pisut alla 0 °C (Liivi lahe ääres), päeval püsib sarnasena.
Pühapäeval (14.01.) jääb kõrgrõhkkond Venemaa lääneosa kohale ja selle loodeservas on Eesti ilm sajuta. Lõunakaartetuul püsib nõrgana õhtuni, kuid siis muutub saartel tugevamaks. Õhutemperatuur on öösel –5...–10, tuulepealsetel rannikualadel –2...–4 °C, päeval on sarnane, kohati võib tõusta –1 °C lähedale.
Esmaspäeval (15.01.) jääb Eesti kahe rõhuala piirimaile – Venemaa kohal püsib kõrgrõhuala, kuid Läänemerele laieneb madalrõhkkonna serv. Saartest alates tugevneb lõuna- ja kagutuul: õhtul on sisemaal puhanguid üle 10, rannikul 15, saartel 18 m/s. Ilm püsib sajuta. Õhutemperatuuris suuri muutusi ei ole.

*– Inversioon ja sudu. Jahtumine öösel või talvel suurtel laiuskraadidel tingib omakorda inversiooni, sest aluspinna lähedal tekib külm õhukiht, mille kohale jääb soojem õhk. Selline olukord takistab õhu segunemist ja soodustab linnapiirkonnas saaste kogunemist. Samuti põhjustab inversioon sageli pilves ja sompus ilma, seega ei saa siis nautida antitsüklonile omaseks peetavat selget ilma.
Sellised ilmad on meil tüüpilised sügisel ja talvel, sest jahtumine on siis tugev ja olud soodustavad inversiooni, mistõttu väga kõrgest õhurõhust hoolimata võib lauspilves (kiht- või kihtrünkpilved) ja vahel udune ilm püsida päevi. Inglise keeles on selle kohta isegi olemas kindel väljend: anticyclonic gloom. Täismahus: http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus04_2013.pdf (lk 12).
**– Lumeterad ehk udulumi on sademed, mille osakesed võivad olla läbipaistmatud plaadi- või kepikesekujulised, meenutades sageli mannateri, diameetriga alla 2 mm ehk on märgatavalt väiksemad kui lumekruubid. Lumeteri sajab kihtpilvedest (Stratus) ja vahel koos uduvihmaga (sel juhul jäite oht) ning tegu on laussademetega. Lumeteri sajab tavaliselt temperatuurivahemikus 0...–10 °C.

Maagilised vaated Teletornist (http://www.teletorn.ee/tmp/webcam.php).

Kairo Kiitsak. Härmas ja pisut lumine päev Lääne-Virumaal Simunas 11.01.2018 

10. jaanuaril oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Seetõttu oli pilves sajuta ilm. Puhus muutliku suunaga tuul 2–7 m/s, põhjarannikul oli tuul isegi tugevam. Õhutemperatuur oli 0...–2, Liivi lahe rannikul kohati kuni 1 °C, õhul –1...–4.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere põhjaosa ja lahtede kohal püsib kõrgrõhuvöönd. Seetõttu on peamiselt pilves, kuid olulise sajuta ilm, mõnel pool võib olla udu. Puhub idakaartetuul 2–7, saartel ja rannikul kuni 11 m/s. Õhutemperatuur on 0...–2 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Reedel (12.01.) liigub kõrgrõhkkond Peterburi lähistele ja selle lääneservas püsib ilm olulise sajuta. Puhub mõõdukas ida- ja kagutuul. Laupäeval (13.01.) tuleb kõrgrõhkkond Eesti idapiiri taha ja hoiab ilma sajuta. Puhub võrdlemisi nõrk lõunakaartetuul. Õhutemperatuur on –4...–9, meretuulega rannikul kuni 0 °C, päeval –3...–6, kuid saartel ja läänerannikul 0...–2 °C.
Pühapäeval (14.01.) jääb kõrgrõhkkond Venemaa lääneosa kohale ja selle loodeservas on Eesti ilm olulise sajuta. Lõunakaartetuul püsib nõrgana õhtuni, kuid siis muutub saartel tuntavamaks. Õhutemperatuur on öösel –4...–8, aga kui on selgimisi, siis Ida-Eestis kuni –10 °C, päeval –3...–6, saartel ja läänerannikul 0...–2 °C.

Katrin Tarand. Udune päike 9.01 kl.10.40 Saku 

9. jaanuaril oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Nii oli muutliku pilvisusega ilm, pilvisus tihenes, kuid oli olulise sajuta (Ida-Eestis sadas kohati uduvihma või udulund ehk lumeteri), paiguti oli udu, õhtul oli loodest alates uuesti selgimisi. Puhus läänekaartetuul 3–9, rannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur oli 1...3 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal püsib kõrgrõhuhari. Vahelduva pilvisusega ja pilves, selgimistega sajuta ilm, kohati tekib udu. Puhub läänekaartetuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur on 0...–2, kohati rannikul kuni 3 °C, aga kus selgineb, kuni –6 kraadi (ebatõenäoline).
Ilm järgmistel päevadel. Kõrgrõhuala Soome kohal tugevneb ja liigub aeglaselt lõuna poole. Seepärast on neljapäev (11.01.) kõrgrõhkkonna servas suurema sajuta. Idakaartetuul on nõrk või mõõdukas. Reedel (12.01.) kõrgrõhkkond tugevneb ja ilm on sajuta. Puhub mõõdukas ja nõrk idakaartetuul. Laupäeval (13.01.) tuleb kõrgrõhkkond Eesti kohale. Ilm püsib sajuta. Puhub nõrk lõunakaartetuul. Õhutemperatuur oleneb pilvisusest, kuid jääb ilmselt 0...–10 kraadi vahele, kohati rannikul võimalik kuni 1 °C.
Aga edasi, mis üllatused, elame-näeme? Kõrgrõhuala kese koondub Venemaa lääneosa kohale. Siistel päevadel hoiab selle kõrgrõhuala lääneserv ilma sajuta ja mõõdukalt külma-

Pilves ja sombuse ilma tõi soe õhumass, (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).

Ott Tuulberg. Pilvisus Ühendkuningriigis

Marnet Kokk. Enne oli udu Vasalemmaski.

8. jaanuaril tugevnes Läänemere kohal  kõrgrõhuhari. Seepärast oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, mõnel pool sadas hooti vähest lund, oli pinnatuisku, kuid õhtul liikus üle mandri loodest kagusse kitsas lumesajuvöönd, kus tuiskas. 

Ennelõunal puhus loodetuul 7–12, puhanguti kuni 15, saartel ja rannikul 25–32 m/s, kuid õhtul asendus läänekaarte- ja nõrgenes. Õhutemperatuur oli –2...2 °C, õhtul vastu Läänemerd isegi kuni 4 kraadi, kuid märkimisväärset sula polnud.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kolmapäeval (10.01.) katab Eestit sooja õhumassiga antitsüklon ja nii on ilm olulise sajuta. Tuul nõrgeneb ja on õhtul lõunakaartest. Õhutemperatuur on öösel 0...–4 (mere ääres võib kuni 4 kraadi olla), päeval –2...4 °C.

Ilm järgmistel päevadel. Neljapäev (11.01.) tuleb kõrgrõhkkonna servas suurema sajuta. Idakaartetuul tugevneb puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on öösel –2...–5 (mere ääres võib kuni 4 kraadi olla), päeval –1...–3, meremõjuga rannikul 0...4 °C.

Reedel (12.01.) kõrgrõhkkond tugevneb ja seetõttu on ilm sajuta. Puhub mõõdukas idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –3...–7, päeval –1..–6 °C, merel on ikka soojem. Kui ilm on pilvine, siis on ilm soojem.

Kairo Kiitsak. Lumetuisk Tartus 7.01.2018. Video: https://www.youtube.com/watch?v=zzi9p1Zm-Ls&t=13s.

Helle Vahter.  8.1.2018. Mähe. Päikeseline keskhommik kell 11:30.

***

Tuleb suurema sajuta, kuid talvine nädal.

Nädala alguses liigub aktiivne tsüklon Norra keskosast üle Põhjalahele kagusse. Päeval tugevneb uuesti kõrgrõhkkonna mõju. Seetõttu on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab kerget lund. Ennelõunal puhub loodetuul 7–12, puhanguti kuni 15, saartel ja rannikul kuni 20 m/s, kuid õhtupoolikul asendub lääne- ja veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on –2...2 °C, õhtupoolikul langeb.
Teisipäeval (9.01.) tuleb kõrgrõhkkonna mõjusfäär üle Läänemere ja nii on ilm suurema sajuta, üksnes idapoolsetes maakondades võib kohati veidi lund sadada. Lääne- ja loodetuul rahuneb. Õhutemperatuur on ööpäeva jooksul –2...3 °C, kuid öö hakul idapoolsetes maakondades kuni –5 °C.
Kolmapäeval (10.01.) katab Eestit kõrgrõhkkond ja nii on ilm suurema sajuta. Tuul asendub idakaarte-, mis päeval Lääne-Eesti rannikualadel tugevneb. Õhutemperatuur on öösel –1...–6, päeval 0...–3, saartel kuni 2 °C.
Neljapäev (11.01.) tuleb kõrgrõhkkonna all sajuta. Tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel –2...–6, päeval 0...–4, meremõjuga rannikul veidi üle 0 °C.
Reede (12.01.) püsib kõrgrõhkkonna servas veel sajuta. Lõunakaartetuul on sisemaal nõrk, rannikul veidi tugevneb. Õhutemperatuur on öösel –2...–8, päeval 0...–4 °C.
Laupäeval (13.01.) ja pühapäeval (14.01.) püsib kõrgrõhkkonna ülekaal. Ilm on sajuta, rahulik ja koguni külm.

Kiired muutused on näha satpildil (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).