Reede, 25. juuli 2014

Kuumalaine 20.7.-1.8.2014

Kommentaariumi link

Kokkuvõte 31. juuli kohta. Õhumasside omaduste gradient oli suur, tegu II liiki (kiirestiliikuva) külma  frondiga, palju soojust-niiskust – eeldused intensiivseks äikeseks olid olemas ja tundus, et kõik kohad saavad äikest või vähemalt kastetud. Keskpäevaks tekkiski Lääne-Eestis intensiivne äikesevöönd (joonpagi), mille tipp ulatus 12,5 km kõrgusele*, kuid vöönd muutus hiljem katkendlikuks, sest ida pool oli madalrõhulohu mõju nõrgem ja niiskust vähem, nii et igale pool ei jõudnudki.
* – WSEO31 EETN 310700 
EETT SIGMET 1 VALID 310700/311100 EEMH-
EETT TALLINN FIR FRQ TS OBS W OF E02210 TOP FL410 MOV NE 15KT INTSF= (www.lennuilm.ee/opmet/)

Pisut äikesejahist pilte:
Kui kl 10 oli taevas veel pilvitu, siis kl 11 ilmus kõrgrünkpilvi ja taamal võis näha joonpagi tippe (Kibunas Harjumaal).

Nagu õpikust võetud - M. Jürissaare lennundusmeteoroloogia õpikus on kirjas, et enne II liiki külma fronti ilmub hulgaliselt läätspilvi. Sellist eeskujulikku vaatepilti polnud juba aastaid näinud.

Turbanikandja!? 



Sealt see äike tuleb. Rünkpilved hakkasid tormiliselt arenema. Oli väga tuuline, sest suur õhurõhu gradient pani õhu kiiresti liikuma.


Vana alasi all küpsesid uued elemendid.


Kl 13.30 paiku toimusid muutused vaid minutitega.


Oli vaja rongi peale minna ja just siis hakkas marutama.




Kenad, aga ähvardavad pilved Tallinna-Rapla vahel. Rünksajupilvede tipud tungisid läbi kiudkihtpilvede.

Küpseks saanud pilved vesikardinatega.

Väljakujunenud äike Habaja kandis.

Kehrasse jõudnud vihmatuisk.

Viitna kandis läks suurem äike merele, kuid väiksemaid koldeid ja huvitavaid pilvestikke tekkis endiselt.

Eemalduv äikesevöönd õhtul Kibunas. Seda panid paljud inimesed tähele.

Ilmateenistuse hoiatus: 31.07.2014 on Eestis paljudes kohtades äikest, millega võivad kaasneda kohati tugevad sajuhood, rahe ja tuuleiilid (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/). 
Kommentaarides soovitati nt Tallinna kohta kasutada tinglikku kõneviisi, kuid sellele vaatamata on äikesevõimalus väga suur ja pole välistatud ka mitu äikesehoogu. 

Eile polnud inversiooni või oli nõrgem, kuid täna (30. juulil) on sooja õhu juurdevoolu tõttu inversioon tugevam ja äikese areng jääb hilisemaks või koha peal koguni ära.  – Nii ka oli üldiselt, sest äikest oli vaid Soome lahel ja üksikutes kohtades sisemaal.




Soome lahe äikese areng

Ka 30. juuli tõotab mitmele poole äikest, kuid õhutemperatuur võib kõrgem olla, sest lõuna poolt lisandub soojust.

A MDT risk has been issued for E Germany, Czech Republic, W Poland into Baltic sea and SE Sweden with threat for excessive rainfall. An eastwards progressing slow moving frontal boundary should result in widespread mostly multicell storms in strongly unstable but weakly sheared environment.
A broad SLGT risk area has been issued for surrounding areas of HIGH/MDT risks where isolated severe storms are possible, bringing threat for excessive rain and some severe winds or large hail threat.
A SLGT risk has been issued for parts of Scandinavia into NW Russia for excessive rainfall, large hail and severe winds. http://www.severe-weather.eu/outlooks-day1/outlook-day-1-valid-30072014/

Sven-Erik Enno: Võrumaal oli ebatavaliselt palju äikest täna (29. juulil). Kella 14:30 ajal hakkas Haanja kõrgustiku kandist pihta ja sisuliselt 7 tundi oli pidevald vähemalt 1-2 aktiivset äikesepilve vaateväljas kui Võru ja Lasva piirkonnas ringi sõitsin ja pildistasin. Hämmastav, et kui suuremate pilvede vahel ka mingi vahe tekkis, siis kohe hakkas seal kiiresti arenema uus äikesepilv. Välku sai väga palju näha, muid ohtlikke nähtusi oma liikumispiirkonnas ei täheldanud. Äike lõppes Lasval pärast kella 21 tugeva vihmaga.

Kibunas (Harjumaal):
Juba kl 11 paiku ilmusid taevasse pilvesambad. Neid on niiskusevine tõttu halvasti näha (ei ole pilveloor). Järgnenud tundidel oli ilm väga rahutu.  

Esimene äikesehoog eemaldub (kl 12 paiku). Heledam osa on rahe, müra kostis mitme km kaugusele. 


Kahe äikese vahel. Pilvevöönd meenutas briisifronti. Mingil hetkel tekkis pilvede poole suunatud tugev tõmbetuul.

Pärast seda sadas ja sähvis peaaegu kaks tundi järjest. 

Viimaks hakkas äike eemalduma.


Võimsad konvektsioonipilved, seal oli ka äikest. Pilvede alumine osa on mähkunud niiskusevinesse. 

Päikeseloojangul ilmus udu. 

28. juulil oli äikest ja hoovihma rohkem, eriti Kagu-Eestis. Äike jätkus õhtul ja öösel Lõuna-Eestis.  Õhumassi labiilsus suureneb, nii et äikest on 29. juulil oodata paljudes kohtades.

Kommentaaridest: Ka Euroopa mudeli kaardilt on isegi 18 kraadine isoterm Eesti kohalt kadunud nagu niuhti. Tõde hakkab vaikselt päevavalgele tulema nende mudelite osas, mille kohta sai eile vaieldud ;). Aga olgu, ootame siis järgivad päevad ka ära, et näha, kas see maagiline isoterm ilmub kusagilt taas välja. 
Kui ei viitsita vanu andmeid kontrollida, siis peab vist edasipidi ise siin järjepidevalt neid tõeksosutuvaid prognoosipilte isotermidest inimestele ette nämmutama. 20 isoterm Eestis 3-4.aug 2014 ei realiseeru, pidage mu sõnad meeles ;). – Lisada võib seda, et tegelikult muutub prognoos mõlemas suunas ja seda päevast päeva, lisaks võib veel äkkmuutusi tulla. Nädala lõpus algava kuumalaine teise jao prognoos on olnud senini üllatavalt stabiilne. 34…37°C tulemiseks peab Eesti jääma täpselt õigesse kohta, sest ekstreemse kuuma õhumassi koridor võib-olla üsna kitsas. Kas mudelisse ilmunud leevenemine on püsiv või ei, veel ei tea. Vt ka: http://www.inseneeria.ee/kaoseteooria-jaergi-on-kliima-soojenemine-suur-bluff/ ja http://ilm.ee/index.php?51262011

27. juuli hilisõhtul tekkis Peipsi ümbruses Venemaa poolel äike ja teateid põuavälkudest tuli Viljandimaani välja:


Mõningat vastukaja lühikommentaaridega:
1) Emhi võiks oma prognoose julgesti 2 pügala võrra kärpida. 850 hpa temperatuur on praeguse napika +15-ga kõvasti maas 19.mai 18'C-sest isotermist. Lisaks vastas 19. mai päikese ööpäevane käik umbes 22. juulile, aga praegu on juba 27. juuli ning kehtiv ennustus veelgi madalama päikese käiguga päevade kohta. Seega oleks +34-ks kraadiks vaja vähemalt +18-st isotermi, aga on vaid napilt +15 kraadine. – Vale, sest juba 27. juulil kui Harku sondeerimisandmed näitasid 850 hPa pinnal vaid 13,8°C, mõõdeti Eestis kuni 31,6°C, mis on kooskõlas Ilmateenistuse prognoosiga: Õhutemperatuur on 27...32, rannikul kohati 24°C. Kuna on oodata õhumassi soojenemist veel 2-3 kraadi jagu, siis on kindlasti 33-34 kraadi prognoosis õigustatud. Tegelikult on Ilmateenistus prognoosi ja hoiatuse osas senimaani suhteliselt konservatiivne olnud. Kui nt 34 kraadi ei realiseeru, siis ilmselt pilvise ja sajuse ilma kui liiga külma õhumassi pärast.
2) Kui norida, siis +31,5 kraadi on ümardamatu - st nii +31-st kui ka +32-st võrdsel kaugusel ehk 2 vahel. – Äärmiselt rumal ja absurdne kommentaar. Prognoos ei pea ega saagi olla 0,1-kraadise täpsusega. Vahel hakkavad inimesed ette kujutama, et ilmaprognoos on nagu mõni spordivõistluse kihlveokontor. 
3) Salvestage praegused prognoosid ära ja nähke tõde, et mingit 20 isotermi ei tule. Iga mööduv kuumalaine kinnitab, et Gfs'il on kalduvus oma väljavaated jahedamaks muuta, nagu siin kommentaarides juba korduvalt erinevate inimeste poolt väidetud(jutt käib ainult Gfs'ist). – Tegu on kinnituste otsimisega (confirmation bias) ja rahvamehe argumendiga [(Argumentum ad populum - argument inimeste toetuse kaudu. Öeldakse, et midagi on tõsi sellepärast, et (enamik) inimesi seda toetab.)]. Prognoos muutub mõlemas suunas ja seda päevast päeva. Mingeid väidetavaid trende saab tõsiselt võtma hakata alles siis, kui on kogutud korralik materjal, mitte üksikjuhtumite põhjal. See, kas 20-kraadine isoterm tuleb või mitte, on hoopis isejutt.
- Vastukaja:  Korralik material ongi siin blogis juba olemas, mille järgi saab tõsiseltvõetavaid trende kenasti näha. Kes vähegi viitsib üle kontrollida, näeb ilusti, et enamik kõrgeid isoterme, mida on postitustesse lisatud, on vähemalt 80% osas tulemata jäänud.
ütles ... Õige. Tundub et hoopis Jüri vist püüab otsida neid konfirmatsiooni biaase või kuidas iganes neid ka kutsutakse.

4 ööpäeva prognoos on keerukamaks muutunud, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/, kuhu pole midagi erilist lisada –kehtib endiselt nii see kui siinne jutt. Kuula ka ilmateadet.

Rünkpilvedest üle külvatud. 26.7.2014 kl 12.29 Laagris

Täna (26. juulil) on eilsest palju rohkem rünkpilvi ja need on kõrgemale arenenud - see on märk õhumassi labiilsemaks muutumisest. Kella 15 paiku tekkis Pärnu- ja Läänemaal rünksajupilvi, kuid äikesest veel teateid pole.
27.-31. juulil on ilm kuumenemise tendentsiga, sest antitsüklon jõuab Venemaale ja avaneb lõunast tee soojemale õhumassile. Äikesevõimalus paistab kõige suurem olevat 29. ja 31. juulil, kuid on kõikidel päevadel olemas.
Kui senimaani tundus, et augusti alguses läheb jahedamaks, siis praegu ei näita Euroopa mudel erilist jahenemist, vaid ikka 30 kraadi ja rohkemgi, hiljem jälle suuremat soojenemist. GFS mudel on kahtlevam ja näitab augusti algusesse siiski pisut jahedamat ja tuulisemat ilma.
Prof Keevalliku pooldajatele olgu tema sõnade järgi öeldud nii: Tema (Keevalliku) sõnul saab ilma teaduslikult ette ennustada viis kuni kümme päeva. «Edasi on juba hiromantia,» sõnas ta,“ tsükloni eluiga ongi viis päeva, see tekib, õitseb ja sureb.“ (cit http://www.postimees.ee/2856633/meteoroloogia-professor-pikem-ennustus-kui-viis-paeva-on-hiromantia). Täpsustuseks peaks ütlema, et praegu on meil tegu poolmeridionaalse tsirkulatsiooniga, kus peab eriti hoolikalt arvestama antitsüklonite käitumisega, need aga kipuvad olema tsüklonitest püsivamad ja pikema eluaega, aga ka ettearvamatu liikumisega, sest ei allu nii selgelt juhtvoolule (õhu liikumine u 3-5 km kõrgusel).


Euroopa mudeli (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html) järgi ei toimugi augusti alguses erilist jahenemist ja paar päeva hiljem on oodata intensiivset soojenemist, kuid GFS mudel näitab siiski selget jahenemist, enne kui  uuesti soojemaks läheb. Viimase osas on mõlemad mudelid olnud senini stabiilsed, mis annab teatavat kindlust, et selline prognoos on usaldusväärne. 

Saabunud kuumalaine alguseks võiks pidada 19.-20. juulit, kui üle Eesti liikus äikeste vöönd, pärast mida muutus ilm päikeseliseks ja väga soojaks. Vaheldust on pakkunud vaid üksikud hoovihmad ja äike ja kaugeltki mitte kõikjal. Ka järgmised päevad ei too selles osas muutust, kuid antitsüklon on hakanud liikuma Venemaa poole.
Kui antitsüklon jõuab keskmega Venemaale, siis avab see tee lõuna poolt saabuvale soojemale õhumassile. Selline olukord peaks saabuma 27. juuliks. Kui Eesti kohale jõuab 15-kraadine isoterm, siis on enamikes kohtades üle 30°C oodata. GFS mudel näitas korraks isegi 20-kraadise isotermi riivamist.
Keegi pistis näppu sellise uudise ja viitas nii sealsetele kommentaaridele kui muna kalgendumisele asfaldil: 

KESKKONNAAGENTUUR
RIIGI ILMATEENISTUS
25.07.2014 .a.
Erakorraline teave kuuma ilma kohta
Kuum ja valdavalt kuiv periood pikeneb. 25.07.14. tõuseb maksimaalne õhutemperatuur suuremal osal territooriumist 30°C ümbrusse.
26.07.-27.07.14. tõuseb õhutemperatuur 30...32°C-ni.
28.07.-31.07.14 tõuseb õhutemperatuur 30...34°C-ni.
Tuleoht meie metsades suureneb kiiresti!

Maile Meiusi 25. juuli ilmateatestKõle juunikuu tekitas palju kahtlusi ja küsimusi suve edaspidises arengus. Kas see lühike soojalaine, mis kevadel meid külastas, jääbki viimaseks? Hall taevas ja sadu, vihisev tuul ja madal õhutemperatuur – kas paremaks ei lähegi? Need olid tavapärased küsimused ilmateenistusse helistanud inimeste seas. Pärast kuu keskel maha sadanud lund ja sellele järgnenud erakordselt jahedat jaanipäeva hakkas ilmataadil aga tuju äkki tõusma ja selle tulemusena muutus rõõmsamaks ka ilmapilt. Suvi sai Eestis hoo sisse ja pakkus palju meelepäraseid hetki nii välisteks töödeks kui ka puhkuseks. Nüüdseks oleme langenud teise äärmusesse.


GFS (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.htmlnäitas 25. juuli hommikuse seisuga seda, et  Eestit võib puudutada 20-kraadine isoterm, mis tähendab kuni 35 kraadi. Euroopa mudel on samuti prognoosi äärmuslikumaks muutnud ja Ilmateenistus kraade lisanud: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/. 

2.-3. augustil peaks ilm olema siiski tavapärasema soojusega (20…27°C)*. Ent ilmselt jääb antitsüklon Venemaale alles, nii et 3.-4. augustil, kui läänetsükloni mõju nõrgeneb, tuleb kuum õhumass uuesti Eesti poole ja võib kaasa tuua ebatavalise kuumuse 5.-8. augusti paiku. Sellist arengut toetab nii GFS kui Euroopa mudel. On huvitav märkida, et väga sarnane olukord oli 2010. a samal ajal (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).
–  Ja 20..+27 pole tavapärane soojus! Tavapärane on +17/18..+22/23, mida aga lubatakse hoopis 29. ja 30. juuli ÖÖKS (kommentaaridest)

Kolmapäev, 16. juuli 2014

Stabiilsema ilma periood

Kommentaariumi link

Ilmavaatlejate ja äikesehuviliste kokkutulek Tartu Ülikoolis: https://www.youtube.com/watch?v=vCpOtbuFrhY&feature=youtu.be

24. juulil jätkus valdavalt päikeseline ilm. Hommikul liikusid kirderannikult Pandivere kõrgustikule hoovihmad, mis keskpäevaks hajusid; äikest polnud. Pärastlõunal arenes siin-seal rünkpilvi, mis muutusid üksikutes kohtades äikesteks (Jõgevamaal, Järvamaal), sest idapoolse lohu mõju on piisavalt suur ja niiskust palju. Jälgida saab sajualasid ikka radarilt: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/.
Kui 26. juulini on kuum õhumass pärit peamiselt Skandinaaviast, kus see küpses koha peal antitsüklonis, siis juuli viimastel päevadel tuleb täiendav soojus Musta mere ja Vahemere äärest.



Pilvede areng Jõgeval. Lisaks kolmikud - kolm võimast rünksajupilve, hiljem kerkis nende kõrvale ka neljas pilv. Nähti ka paar pilv-maa välku ja müristas päris mitmeid kordi: http://500px.com/photo/77575025/powerful-cumulonimbus-clouds-by-kairo-kiitsak?from=user_library (Jõgeval, 24.07.2014 kell 15:54). Kairo Kiitsaku fotod

Ilmateenistus andis ka erakorralise kuumahoiatuse:  Kuuma ilma hoiatus
24.07.14. ulatub õhutemperatuuri maksimum kohati 30°C-ni.
25.07.14. tõuseb maksimaalne õhutemperatuur suuremal osal territooriumist 30°C ümbrusse.
26.-28.07.14. tõuseb suuremal osal territooriumist õhutemperatuur 30...33°C-ni. Vaata üksikasju: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/.
Mis puudutab järgmist nädalat, siis kuumus ei pruugi kuigi kiiresti taanduda ja augusti alguses võib jälle troopiline leitsak tagasi tulla, vt http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm2402.gif.
Maile Meiusi 25. juuli ilmateatest: Kõle juunikuu tekitas palju kahtlusi ja küsimusi suve edaspidises arengus. Kas see lühike soojalaine, mis kevadel meid külastas, jääbki viimaseks? Hall taevas ja sadu, vihisev tuul ja madal õhutemperatuur – kas paremaks ei lähegi? Need olid tavapärased küsimused ilmateenistusse helistanud inimeste seas. Pärast kuu keskel maha sadanud lund ja sellele järgnenud erakordselt jahedat jaanipäeva hakkas ilmataadil aga tuju äkki tõusma ja selle tulemusena muutus rõõmsamaks ka ilmapilt. Suvi sai Eestis hoo sisse ja pakkus palju meelepäraseid hetki nii välisteks töödeks kui ka puhkuseks. Nüüdseks oleme langenud teise äärmusesse.

Helkivad Laagris 24.7.2014 kl 1.55

***

22. juuli õhtul pilvisus tihenes ja 23. juuli öösel liikusid hoovihmad Virumaalt Pärnumaani ja Liivi lahele. Äikest polnud. Kus taevas oli selgem, võis näha nõrku helkivaid ööpilvi. Väga soe oli öö saartel ja Loode-Eestis, kus Skandinaavia kohal paikneva kuuma õhumassi mõju oli tugevaim.
Praeguseks on arenenud kohati üsna suuri rünkpilvi ja kohati võib tulla hoovihma ja äikest. Suurem on tõenäosus siiski 24. juulil.
Nädala lõpus muutub ilm päev-päeval soojemaks ja alates 26. juulist võib õhutemperatuur ka üle 30 kraadi tõusta (kohale jõuab 15-kraadine isoterm). Äikesevõimalus suurene pärast 27. juulit. Järgmisel nädalal on oodata juba tavalise suvise soojuse taastumist.



Äikese areng 19. juulil Tartu kohal

Nii saabus 20. juuli hommikul äike Tartusse.



Äikese ootamine 20. juulil Valka ja Smiltene vahel (Lätis).

Tugev vihm, aga äikest polnud.

Veel rünksajupilvi (Smiltenes).

Udune ja värviküllane loojang 20. juulil Ihastes

22. juuli öösel oli valdavalt selge ilm, nii et helkivad ööpilved olid hästi vaadeldavad. Päeval tekkis eilsest rohkem ja võimsamaid rünkpilvi, kagunurgas oli isegi äikest.
23. ja 24. juulil on hoovihma ja äikese võimalus.


Polaarmesokate vaatemäng ja heledam koht (kirdes) 22. juuli öösel Laagris

Juulis on asendunud juuni lõpuni valitsenud ebastabiilne ilmastik palju stabiilsema ja ühtlaselt soojemaga. Enamik päevi on olnud suviselt soojad, jahedaid päevi on olnud viimase kolme nädala jooksul vaid mõni üksik. Süvaveekerke mõju on samuti kadumas: http://www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/pirita/.
Stabiliseerumise tendents esialgu jätkub: kogu nädal on valdavalt kuiv ja päikeseline väga soe või palav ilm, sest põhjapoolne antitsüklon püsib väheliikuv ja selle mõju on keskmiselt tugev. Päris kuiva ilma igal pool garanteerida ei saa, nii et mõni hoovihm ja äike võib nädala jooksul siiski tulla. Samas läheb tasapisi soojemaks: nädala teisel poolel võib ka 30°C tulla, sest loodest ja põhjast kandub kuum õhumass tasapisi Eesti kohale.
19.-20. juuli äikesevööndi sünoptiline pool on eriti frontide osas olnud jätkuvalt diskussioonide teemaks, sest mitmed kaudsed tõendid viitavad soojale frondile (äikest oli kõige rohkem öösel ja hommikul, kuid päeval enamasti kadus, äike oli suurel õhualal ja taevas pikka aega pilves, öösel tekkis paljudes kohtades udu; pärast äikest läks soojemaks või vähemalt sama soe ilm püsis), kuid otseseid tõendeid napib. Otsese tõendi alla võib arvata ka ilmakaardid, kus on juba analüüs tehtud ja mille interpretatsioon on esitatud graafiliselt (kaardina).
Kõige rohkem arutati küsimust Ülo Kestlasega, kelle arvates oli tegu ilmselt halvastijälgitava sooja frondiga (neid enamasti ilmakaartidel ei märgita erinevalt hästijälgitavatest frontidest): soe ja niiske õhumass kerkis kuivema ja võib-olla pisut jahedama (suurema tihedusega) õhumassi kohale. Muuhulgas võib ka ebapüsivusjooni käsitleda frontide eriliigina ja see oli ilmakaartidel küll olemas, vt http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2014072012_0.gif.
NB! Kuna arvuti klaviatuuriga juhtus midagi, nii et enamik klahve ei toimi, siis täiendusi saab teha vaid kord päeva jooksul ilm.ee kontoris teises arvutis. Kommentaaridele saab vastata ka mobiiliga ja sagedamini.

20. juuli hommikul oli Pangodis äike koos uduga (äike oli siiski pisut eemal). Eero Hermanni foto

Udu 20. juuli õhtul Jõgeval. Udu tekkis peamiselt lõunapoolses Eestis. Kairo Kiitsaku foto

20. juulil tuli siiski kagust niiskust juurde ja ebapüsivusjoon saabus Eesti kohale. Seetõttu oli äike juba öösel Kirde-Eestis, kus see kestis mitmeid tunde, kuid hommikul tekkis uusi koldeid ka Lätis ja Venemaal, samuti mujal Eestis. Ennelõunaks oli äikest väga suurel õhualal (FREQ), kuid päeva edenede jäi äikest üha vähemaks. Äikese jaotuse osas oli tegu seega väga ebatavalise päevaga. Kuigi öist ja hommikut äikest seostatakse pigem sooja frondiga, hästijälgitavat fronti siiski polnud, vaid pigem oli see ikka õhumassisisene äike, mis arenes ebapüsivusjoonel.
Sven-Erik Enno: sõitsin 8:30-10:00 Tartust edelapool Tõravere kandis ja Viljandi maanteel ringi. Kuidagi väga laialivalguv äike oli. Taevas oli ühtlaselt tume ja teravaid kontraste ja pilveääri polnud. Pidevalt sadas võrdlemisi tugevalt Ja kord siin, kord seal lõid suvalistes kohtades taevas pilvesisesed ja ka mõned pilv-maa välgud. Pildistada ei õnnestunud. Selline olukord on iseloomulik ekstreemselt suurtele või hajuvatele kolletele.

SIGMET(WSEO31)
WSEO31 EETN 200600
EETT SIGMET 1 VALID 200600/200900 EEMH-
EETT TALLINN FIR FRQ TS OBS E OF N5855 E02524 - N5751 E02638 TOP
FL390 MOV NW INTSF=
Hoiatus(ADEO31)
ADEO31 EETN 200651
HOIATUS 1 TALLINNA LENNUVALJA KOHTA KEHTIB 201030/201400
ON OODATA AIKEST=
Hoiatus(ADEO32)
ADEO32 EETN 200534
HOIATUS 1 TARTU LENNUVALJA KOHTA KEHTIB 200900/201900
ON OODATA AIKEST TUGEVNEB=http://www.lennuilm.ee/opmet/

Tohutud äikesekolded hommikul Eesti kohal (http://sat24.com/en/bc).

Ilma- ja äikesehuviliste kokkutulek sai läbi. Muuhulgas arutati ka segadust põhjustanud olukorda, kuidas olid täna äikeste liikumise ja juhtvoolu suunaga lood ja miks äikest Põhja-Eestis ei tekkinud. Selgus järgnev.
Musta mere äärest ulatus kitsas niiske õhu koridor Soomeni, mida on väga selgelt näha satelliidipildilt:

Niiske õhu koridori näitavad arenenud äikesekolded (http://www.sat24.com/en/eu).

Läänemerel paiknes 10 km kõrgusel jälgitav tsüklon, mille idaservas oli 4-5 km-st kõrgemal õhuvool lõunast ja kagust, mistõttu äikesed, eriti nende ülemised osad, triivisid aeglaselt loode-põhja suunas. Liikumine oli tugevam Lääne-Eestis. Alumistes õhukihtides oli ebaselge rõhuväli, mistõttu rünkpilved peaaegu üldse ei liikunud, asukohamuutused tulenesid pilvede arengudünaamikast.
Põhja-Eestis oli õhumass mingil põhjusel kuivem, mistõttu äike ei arenenud. Kagu-Eestit ja Lätit mõjutas frontaaltsoon ja lisaks oli õhumass seal niiskem, nii et äike arenes üsna ulatuslikul alal.
Mis puudutab ekstreemselt kõrget õhutemperatuuri, siis ilmselgelt nõustuti sellega, et mais tuleb nt 30-kraadist kuumust märksa sagedamini ette kui augusti lõpus või septembris, vaadakem kasvõi viimast 10 aastat. Sesoonsed muutused nt õhumassides on inertsiga, nii et august on peaaegu alati märksa soojem kui mai, ehkki insolatsioon on augustis väiksem kui mais, on just viimasel põhjusel kaugelt lõunast tulnud õhumass kiirem jahtuma augustis. Seega augusti teisel poolel ja eriti septembris on juba õhumassid jõudnud kiiresti jahtuma hakata ja isegi kui Eesti poole liigub kuskilt ekstreemselt soe õhumass, siis jõuab see vähenenud insolatsiooni tingimustes jahtuda niivõrd palju, et isegi 30-kraadine kuumus on uskumatult haruldane.
Septembri kohta on ilmavaatluste ajaloo jooksul teada vaid üks juhtum: 1.9.1992, kui Tartu-Tõravere ilmajaamas mõõdeti 30,2°C. Samal päeval jäi kõikides teistes vaatlusjaamades maksimumtemperatuur alla 30°C. Seda või äärmisel juhul paar-kolm kümnendiku kõrgemat õhutemperatuuri peetaksegi augusti lõpu-septembri alguse teoreetiliseks maksimumtemperatuuriks, mis üldse saab Eestis praegustes kliimatingimustes olla (rääkides kliima olulistest muutustest, nt selliseks, nagu oli Holotseeni termaalse optimumi ajal umbes 5000 a tagasi, võib olukord olla hoopis teistsugune). Sellise sündmuse tagatusperioodi hinnatakse koguni mitmele sajandile.
Samas mais, kui insolatsioon on märksa kõrgem, võib ideaalsete tingimuste korral tulla 30°C ja rohkem ka palju kordi sajandi jooksul, sest kui piisavalt kuum õhumass liigub Eesti poole, siis see ei jahtu päikeselt saadava energia mõjul nii kiiresti. Märkimisväärsemad juhtumid mais on teada järgmistest aastatest: 1958, 1971, 1985, 1995, 2007, 2010, 2014. Siia on arvestatud vaid need juhtumid, kui registreeriti vähemalt ühes ilmajaamas tänini kehtiv maikuu kuumarekord. Kui seame tingimuseks vaid 30°C piiri, siis võib leida sääraseid juhtumeid kordades rohkem, sh loomulikult 20. saj. I poolest ja 19. sajandist.
Aprilli kohta pole teada 30°C ja kõrgema õhutemperatuuri juhtumeid, kuid seda peetakse võimalikuks, et kõikide tingimuste kokkulangemisel võib ühel päeval see juhtuda.

***
Mis saab edasi? 20. juuli kohta on äikeste ulatus endiselt ebaselge, kuid tõenäoliselt on Lõuna-Eestis ja võib-olla ka Lääne-Eestis (niiske õhuga tsoon nihkub lääne poole) üsna suurel õhualal, samas kui Põhja-Eestis ei pruugi tulla midagi. 
21. juulist läheb Skandinaavias tugevneva antitsükloni mõjul ilm kõikjal kuivemaks ja päikeselisemaks. Selliste põuaste rannailmade aeg võib kesta koguni augustini. Erilist jahenemist pole ette näha. Nädala edenedes läheb soojemaks, lõpus või järgmise algul võib-olla veidi jahedamaks. Nii pikka üldist trendi (arengu põhisuunda) võimaldab väita kujunev antitsüklonaalne blokeering. 
Kuigi mõnedes kohtades on kurdetud, et sadas liigselt, eriti juunis, on hulgaliselt kohti, kus valitseb alates aprillist kuiv või lausa põuane olukord, näiteks saartel ja Harjumaal, seda isegi juunis. Alates 4.-5. juulist on kuiv või põuane olukord valitsemas mitmel pool, v a mõnedes kohtades, kuhu hoovihmu on piisavalt sattunud. Seega oli sünoptiku teade kuivuse saabumisest/jätkumisest päris mitmele osalejale halvaks uudiseks.

19. juuli öö on üsna pilvine ja paiguti sajune. See on märk lisandunud niiskusest õhumassis. Päeval on oodata hoovihma ja äikest, sh võimalik ka põhjarannikul, sest juhtvool on kagust, vt voolujoonte kaarti:

Juhtvoolu määramiseks sobib keskmiste pilvede liikumissuuna kindlakstegemine või 500 hPa pinna voolujoonte kaart, kui see on saadaval. Näiteks, 19. juulil on juhtvool kagust, kuid 20. juulil on selle suund idast (http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn2416.gif).

Kommentaarides oli juttu väljakujunenud tsirkulatsioonist. Selle kohta niipalju, et tsirkulatsiooni kohta, et see võib järsult muutuda. Tegelikult sünoptilises klimatoloogias kasutatakse lausa tsirkulatsiooni hüppelise muutumise kontseptsiooni. Keskmiselt kestab üht tüüpi tsirkulatsioon 3-4 päeva ja võib siis järsult muutuda. Vahel võib ühesugune tirkulatsioon ka mitmeid nädalaid kesta.
20. juulil on prognoositud küll paljudesse kohtadesse äikest, aga ilmselt oleneb see niiskusest: kui seda on vähem, siis võib hoopiski 19. juuli jääda suuremaks äikesepäevaks, kui mitte, siis on nii, nagu prognoositud. Igal juhul paistab, et äikese võimalus on suurem lõunapiiri lähedal ja seda ka põhjapoolse antitsükloni tugevnemise pärast.
Järgmine nädal toob kuivad ja päikeselised rannailmad. Põhjast ja loodest on oodata kuuma õhumassi saabumist, mistõttu nädala edenedes läheb tasapisi soojemaks.

18. juuli öö oli mõnel pool selge, aga mõnel pool, eriti sisemaal, pilves. Kus oli selge, siis seal võis näha helkivaid ööpilvi. Mitmel pool tekkis udu.
Päeval arenevad suure niiskuse ja laguneva kõrgrõhuharja tõttu konvektsioonipilved, millest on oodata hoovihma. Äikese võimalus on siiski väike.
19.-20. juulil on ka äikest oodata, kusjuures paistab, et 20. juulil lausa paljudes kohtades. Edaspidi on oodata Skandinaavia antitsükloni tugevnemist ja mitmeid päevi kestvat rannailma.


Polaarmesokad 18. juuli öösel Laagris

Ilma kujundab Aafrikast lähtuva antitsükloni hari, mis ulatub Läänemereni, kuid see laguneb ööpäeva jooksul.
17. juuli öösel oli enamasti selge või vähese pilvisusega sademeteta ilm, Põhja-Eestis läks siiski pilve; helkivaid ööpilvi ei täheldatud. Ülejäänud ööpäev jätkus samasuguse rahulikuna, sademeid tuli vaid üksikutes kohtades nõrkade hoovihmadena. Pilved hajusid õhtul jooksul konvektsiooni lakkades.
Nädala teisel poolel tugevneb Skandinaavias soe antitsüklon, kuid selle mõju Eestile pole kuigi tugev. Seetõttu pole ka ilm kõikjal sademeteta. Rohkem võib hoovihma ja äikest olla nädalavahetusel. Kuna õhumass on kogu aeg üsna soe, siis on ka sooja enamasti üle 20°C, järgmisel nädalal ka üle 25°C.

15. juuli äikesejahi järellainetus: pildile on lisatud veidi realistlikkust. Ülo näeb sellel pildil lausa vapustav välja (ta on üks kõige staažikamaid ilmahuvilisi üldse Eestis ja osales jahi alguses).

Senini on ilmastik olnud väga muutlik ja pikemalt pole rahulikku stabiilset antitsüklonaalset ilma olnud. Võib-olla on just seda mõneks ajaks oodata. Siiski päevade kaupa sademeteta  ja pilvitut või vähese-vahelduva pilvisusega ilma pole ikkagi veel ette näha, sest antitsükloni mõju pole piisavalt tugev, et hoovihmu ja äikest välistada. Suurem on selliste hoovihmade visiitide tõenäosus nädala lõpus.
Vaatamata ilmastiku stabiliseerumise tendentsile oli 16. juuli ikka üsna vaheldusrikas ja muutlik. Ilm oli eriti kapriisne Pirital, sest õhtupoolikul läks sealt üle briisifront. Temperatuur langes umbes 24°C-lt 12-13°C-ni vaid minutite jooksul, aga hiljem selgines taevas täielikult ja läks jälle soojemaks. Lisaks sellele hakkasid äkitselt pilved tantsima Pirita promenaadil (vt fotode alt).
15. juuli video Käru külast, kui äikesetorm hakkas eemalduma: https://www.youtube.com/watch?v=xVbVXN2lOTY&feature=youtu.be.



Äikest polnud (või oli see välkudeta), ent briisifront tõi kaasa tõelise paduvihma ja tugeva jahenemise.

Kuna õhk oli niiskusest praktiliselt küllastunud, siis tekkis nõlvaudu: õhk liikus merelt maismaale, kuid oli promenaadi tõttu sunnitud niipalju tõusma, et veeaur hakkas kondenseeruma (adiabaatiline jahtumine). 
Videolõik: https://www.youtube.com/watch?v=akhCt0j2iMo&feature=youtu.be (pöörata tähelepanu kirjeldusele)

Kui päike tuli välja, siis avanes kirde poole eriti kontrastne vaade. Asfaldi ja betooni kohal tekkisid kihtpilved.

Taevas selgines pärast briisifrondi üleminekut.

Mere kohal tekkis uduvine, sest süvaveekerke tõttu mõne päeva eest muutus vesi väga külmaks, nii et soojas ja niiskes õhumassis hakkas veeaur kondenseeruma.