Reede, 31. jaanuar 2014

Blokeeringu erosioon (tuisk, jäävihm, tugev inversioon)/Ohtlike nähtuste seminar Helsinkis

6. veebruar
Öö oli selge või ülemise kihi pilvedega ja külm: õhutemperatuur langes kuni -15°C-ni (Võrus -14,5°C, Tiirikojal -15,2°C), vt täpsemalt http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072. Päeval tõusis peamiselt Lõuna-Eestis 0°C lähedale ja üle sellegi. Selline suur ööpäevase õhutemperatuuri kõikumise ulatus on põhjustatud piisavalt selge ilma ja kuiva-sooja õhumassi koosmõjust.
Lõuna-Eesti, kus 5. veebruaril oli kuivema ja sooja õhumassi mõju tugevam, oli pärastlõunal Põhja-Eestist märksa soojem, kuid 6. veebruariks ühtlustus õhumass üle Eesti, mistõttu ka maksimaalne õhutemperatuur oli suuremal alal kõrgem, ainult Peipsi järve mõjupiirkonnas, kus tuul oli jääväljalt, jäi tunduvalt külmemaks.
Viimasel paaril päeval on taevas olnud valkjas. Selle põhjuseks on tugevam Mie hajumine, sest soe õhumass on niiskem. Taevasina on põhjustatud Rayleigh hajumisest, mis tekib nähtava valguse lainepikkusega võrreldavate osakeste puhul ja selle tugevus sõltub valguse lainepikkusest – lühemad lainepikkused ehk sinine valgus hajub rohkem ja sellest ka taevasina. Tolm ja niiskus moodustavad suuremaid osakesi, mistõttu tekib lainepikkuse suhtes vähetundlik Mie hajumine. Lihtsalt ja populaarteaduslikult on seda seletatud siin: http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/atmos/blusky.html.

Õhutemperatuur kl 16 paiku, http://laguja.meteo.net.ee/obs/.


Õhumassid 6. veebruaril. Kõige soojem on see Peipsi ümbruses ja idapiiri taga, kus samas õhutemperatuur on jää tõttu ikkagi madalam. Allikas: wetter3.de

6. veebruaril jõudis Biskaia lahele sooja õhumassi kandev tsüklon. See peaks 8. veebruaril osatsükloni või lohuna Eesti ületama ja kaasa tooma sula, vihma ja lörtsi. Sarnane ilm jätkub praeguse seisuga pikemalt, st vähemalt kuu keskpaigani. Seega jääb ilmselt 6. (ehk kohati ka 7.) veebruar mõneks ajaks viimaseks tõeliselt talviseks päevaks.

Biskaia lahele jõudev tsüklon toob lohuna või osatsüklonina 8. veebruaril Eestisse sula jms, allikas.

Sooja õhumassi tõttu on Mie hajumine tugevam (6.2. Männikul).

Härmatis lumepinnal (6. veebruaril Männikul)

Ilus talvepäe Männikul (võrdle allpool uduste piltidega).

5. veebruar
Märkus 0°C-st madalama perioodi ja sula kohta. 12. jaanuaril algas see periood järgmistes vaatlusjaamades: (arvestatud ainult sünoptilisi) Harku, Kunda, Jõhvi, Narva, Väike-Maarja, Tiirikoja, Jõgeva, Tartu-Tõravere, Türi, Kuusiku, Ristna ja Tooma. Ülejäänutes algas 13. jaanuaril.
Vastav periood lõppes 3. veebruaril Vilsandil, Sõrves ja Ristnas ja 5. veebruaril Võrus, mujal kestab veel edasi. Kuna tegu on õhutemperatuuri järgi arvestatud perioodiga standardkõrgusel (2 m), siis piisab vaid selle vaatamisest: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072.
Sulaga on juba keerukam, sest sel juhul võib arvestada nii õhumassidega (sulale läks sel juhul kõikjal juba 1. veebruaril), õhutemperatuuri kui lume sulamisega. Ilmselt võib selle üle lihtsalt vaielda ja eks igaüks otsustab ise, mis kriteeriume aluseks võtab. Mõnedele inimestele piisab kindlasti juba sellest, kui lumi hakkab katustel sulama või lumi hakkab kokku, aga teised arvestavad ehk mitut asjaolu.
Ka õhutemperatuuri usaldusväärsuse üle võib eriti vaielda alates veebruari teisest poolest, kui lumi on maas. See vajaks ilmselt täpsemaid uuringuid, kas kiirgusülekande protsessid võivad isegi varjestatud meteoonnides põhjustada tegelikust kõrgemat näitu või mitte.

Hommikuks selgines kõikjal taevas ja mõnel pool jõudis õhutemperatuur langeda -10°C-st madalamale (Võrus -12,3°C, Pärnus -12,7°C). Eelmiste päevadega võrreldes tuleb päev külm, enamasti peaks õhutemperatuur jääma vahemikku -4...-7°C, kuid Lõuna-Eestis on soojem. Madalaid pilvi küll pole, kuid palju on kiud-, kiudkiht ja joonpilvi, näha võib halosid. Kuna õhumass on väga soe (1,5 km kõrgusel kuni +5°C), siis on taevas valkjas nagu soojalainete ajal ikka, mitte aga sügavsinine.
Eelolev öö on kaugel Lõuna-Venemaal paikneva antitsükloni loodeservas ilmselt samuti üsna selge, mistõttu peaks möödunust tulema külmem ehk -10...-15°C on realistlik. Soojemaks hakkab alles homme või ülehomme minema. Praeguse seisuga siiski väga suurt sula ei paista, vaid õhutemperatuur jääb 0°C lähedale.

Õhutemperatuur Mustamäel, http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm

Diagramm Harku kohta. Näha on jätkuvalt tugevat inversiooni (maapinna lähedal kuni -5°C, aga 1,5 km kõrgusel kuni +5°C, Tõraveres on vastavalt veelgi madalam ja kõrgem õhutemperatuur), http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422&diagramm=1.

5. veebruar on mõnel pool üsna hea halode päev. Seda võis näha ennelõunasel ajal Laagris.

Veel üks halomaastik Laagris

4. veebruar
Jäite nagin: http://www.youtube.com/watch?v=jyoCW_Z_jsg&feature=youtu.be
Öö oli pilves ja udune, õhutemperatuur püsis pisut alla 0°C, paljudes kohtades tekkis puudele härmatis. Praegu üleliikuva sooja frondi järel läheb ilm külmemaks ja õhtuks ka selgeks (esimesed selged laigud Saaremaal). Eeloleval ööl, kui läheb selges, peaks arvestama vähemalt -10...-15°C.
Praeguseks on sulata aeg või kui olla täpsem, siis alla 0°C õhutemperatuuriga periood, püsinud 12. jaanuarist saadik (v. a. mõnel pool rannikualadel, kus tõusis üle 0°C), kuid see lõppeb ilmselt 7. või 8. veebruaril ehk päris kuu aega ilmselt täis ei tule.

Mustamäe õhutemperatuuri graafik, samasugune oli see ka Laagris. Külm jäi õige napilt püsima, keskpäevast hakkas külmemaks minema, http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm

Kella 22ks langes selge taeva tõttu Sõrves õhutemperatuur juba -6,6°C-ni, http://laguja.meteo.net.ee/obs/.

Ilmateenistuse lennumeteo kaart 4.2. pärastõuna kohta. Selge ja külma ilma toob siia soe front, http://www.emhi.ee/?ide=33.

Satelliidipildilt on näha külma õhumassi sissetungi ala. Venemaalt üle Soome lahe ulatuvad pilvetriibud on seotud sooja frondiga. Pane tähele ka joonpilvi, http://sat24.com/en/bc.

Jäitega kaetud kask Männikul


Pärastlõunased vaated Männiku künkalt kihtpilvedesse

3. veebruar
Öösel sademed eemaldusid, aga hommikul ja päeval liikus lumesajuala üle Eesti. Selle järel läks uduseks (advektsiooniudu). Samal ajal muutus ilm tasapisi soojemaks, kuid õhtuks tõusis üle 0°C vaid mõnel pool rannikualal. Arvatavasti öösel temperatuur eriti ei muutu ja udu tiheneb. Külmemaks läheb taas nädala keskpaigaks. Kuna tegu on kuiva kontinentaalse õhumassi sissetungiga, siis peaks udu selleks ajaks kaduma.
Vaata ka YLE ilmateadet: http://www.youtube.com/watch?v=qrq_HwmrUZk.


Ilmateenistuse lennumeteo kaart 3.2. õhtu kohta. On huvitav, et külmema ilma toob siia soe front, http://www.emhi.ee/?ide=33.


Hästi meeldivalt ühtlane pilvestik (taevane rahu)

Astangu koobastes on vesi jäätunud.
2. veebruar
Päeva teises pooles sadas allajahtunud ehk jäätuvat ja jäävihma pea terves Eestis. Seetõttu tekkis paks jäide ja kiilasjää. Rohkem koos uuendatud infoga: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/nimbostratus.htm. Jäävihmaga kaasneb iseloomulik sahin ja krõbin, millest video: http://www.youtube.com/watch?v=W2T8apX55PA&feature=youtu.be (filmitud kl 18.20 Laagris).
Ilm läks saju ajal veidi külmemaks. Ilmselt oli selle põhjuseks veetilkade auramine – see on endotermiline, st soojust neelav protsess.
Mõned fotod:
Hommikul oli ilm päikeseline ja taevas näis suvine nagu väga sooja õhumassi korral ikka.


Juba keskpäevaks tihenes pilvisus (see ja eelmised fotod Laagris).

Esialgu hakkas sadama allajahtunud vihma.

Hiljem muutus see jäävihmaks, st vähemalt mõned veetilgad olid jääümbrisega (see ja eelmine foto Meriväljalt).

Jäävihm Tallinna kesklinnas

Jäide 

Jäide/kiilasjää (oleneb, kas lumepinda lugeda maapinnaks või mitte) Laagris

Jäide autol (Mustamäel, Ellu Viburi foto

Kuna piirkihi kohal püsib väga soe õhumass, siis võib veel jäätuvat või jäävihma tulla, kui aga sademeid tuleb. Ööpäeva jooksul on tõenäoline, et enne antitsükloni mõju tugevnemist on tuul edelast või läänest. Siis peaks mere kohalt ka aluspinna lähedale soojem õhk jõudma, aga vähetõenäoline, et kõikjal läheb sulaks, vaid see puudutab eelkõige Lääne-Eestit. Seejärel, kui tuul on uuesti kagust, tuleb kontinentaalne õhumass aluspinna lähedale tagasi ja ilm külmeneb, kuid piirkihi kohal tuleb lõunast uuesti soojem õhumass.

Kell 14
Praegused sademed Eesti kohal on jäävihmana! Hoiatused: http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,240
Kuula ilmateadet: http://heli.er.ee/uudised/5225487.mp3

SIGMET(WSEO31)
WSEO31 EETN 021140
EETT SIGMET 1 VALID 021200/021500 EEMH-
EETT TALLINN FIR SEV ICE (FZRA) OBS SW OF N5827 E02229 - N5801 E02352
SFC/FL050 MOV NE NC= http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php
(teade tugeva jäätumise ja jäävihma kohta (koordinaadid antud, 0-5000 jala
kõrgusel), liigub kirdesse).
 Eesti   02.02.2014 10:45
02.02 keskpäeval hakkab alates saartelt sadama lund, lörtsi. Kohati tuiskab. Rannikul ulatuvad kagu- ja lõunatuule puhangud 15 m/s. Püsib jäiteoht ja jäävihma võimalus. http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,240

Öösel taevas selgines ja nii oli hommikul mitmel pool päikeseline. Õhutemperatuur langes -5...-8°C-ni. Seejärel pilvisus tihenes ja kohati ka sadas veidi. Praegu siiski väga ulatuslikku sajuala ei paista, kuid lõunavoolus tuleb ilmselt lisa. Ilmselt on need kas jäälörtsi, jäävihma või jäätuva vihmana (registreeriti juba Liivi lahe saartel, Saaremaal, Lõuna-Eestis), vt sooja õhukihi paiknemist: http://www.emhi.ee/ilma_andmed/input/sigwx/sigwx_2014-02-02_11.pdf. Sademeid peaks jätkuma ka 3. veebruaril.

Satelliidipildil on näha Baltimaades lõunasse kulgevat pilvevööndit. See on seotud Vahemerel paikneva lõunatsükloniga. Tugevas lõunavoolus kanduvad need pilvemassid Eestisse. Pisut lääne pool on palju hõredam pilvevöönd, see on läänetsüklonitega seotud ja ka see liigub ida poole, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252

1. veebruar
Kell 21.40
Laagris sajab jäätunud vihma (jääkuulikesed) ja jäälörtsi. Kella 19 paiku oli tugev jäävihm Jõhvis.

Jääsademeid põhjustav sajuala Tallinna lähedal kl 21.30, http://testbed.fmi.fi/.

Kell 20
Satelliidipildil on näha huvitava kujuga (nuiataolist) pilvemassi. See tekib jugavoolu ette, kus on tugev sooja õhumassi pealetung, st õhk tõuseb suurel alal ja moodustab sellise pilvemassiivi. Ühtlasi tähistab see läänetsüklonite idapiiri:

Praeguseks paistavad suuremad sajud läbi saanud, kuid jäävihma võimalus on endiselt Kesk- ja Ida-Eestis. Öö jooksul taanduvad sademed ka Kirde-Eestist. 
Uut sajuala on prognoositud Eestisse 2. veebruari hommikuks. See võib tulla nii lõuna kui edela poolt. Kaasa toob arvatavasti jäävihma, aga ka lund ja jäälörtsi. Eks siis paistab, kuidas sellega kujuneb.

Kell 18
Kagu-Eestis ja Tartumaal sajab juba jäävihma, sama teatati kl 16 paiku Saaremaalt ja kl 19 paiku Raplamaalt. See peaks jõudma öö jooksul veelgi põhja poole. Mujal tuleb veel lund ja jäälörtsi.
 Eesti   01.02.2014 18:15
Mitmel pool jätkub lumesadu ja tuisk. Sisemaal ulatuvad kagutuule puhangud 15 m/s, rannikualadel kuni 18 m/s. Jäiteoht suureneb kõikides maakondadest, püsib jäävihma võimalus.
http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,240

Kell 16
Soe front liigub tasapisi põhja suunas. Sellega seotud tugevam lumesajuala on Eesti lõunaosa ja liigub kirdesse. Frondi üleminekul saabub jäävihmaks juba piisavalt soe õhumass, seega siis öösel ja homme peaks sellise võimalusega arvestama.

Kell 13
Hommikuks jõudis lumesadu ka Ida-Eestisse, ehkki midagi erilist seal polnud. Tugevam sadu jäi Lääne-Eestisse. Jäävihma pole veel kuskil registreeritud. Päeva jooksul sajab ilmselt rohkem Lõuna-Eestis, mujal on lihtsalt pilves. Läheb tasapisi soojemaks.
Järgmisel päeval läheb ilmselt tuntavamalt soojemaks, millega peaks kaasnema ka nii lumesadu kui jäävihm. Sula võimalus paistab siiski vaid saartel, kui seal peaks tuul merelt hakkama puhuma. Sisemaale see ilmselt ei jõua. Seejärel on arvutatud uuesti antitsükloni mõju tugevnemist ja ilma külmenemist ja siis blokeeringueelse ilmastiku taastumist.
Ilmateade: http://www.emhi.ee/ilma_andmed/heli/ilm_2014-02-01_10_puhas.mp3

Diagrammilt on näha tugev inversioon. Selles kihis on õhk veeaurust küllastunud (punane ja must joon kattuvad). Seda tajume pilvedena, http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422&diagramm=1

Tugev üldtuisk 1.2. öösel Laagris

Kell 2
Õhtul liikus üle Lääne-Eesti esimene tugevam sajuala koos tugeva tuisuga. Sellele järgnes saju vaheaeg (puudutab rohkem mandriosa), ehkki radarid ikkagi midagi näitasid. Ilmselt mõjutas sademete aluspinnani jõudmist väga kuiv õhumass. Samal ajal ei jõudnud Ida-Eestisse veel midagi.
Pärast südaööd jõudis Liivi lahele ebatavaliselt tugev sajuala. Kui see pole jäävihm ega seotud sulamispiiriga, siis on tegu tõeliselt võimsa lumesajuga, mis peaks jõudma öö jooksul ka Ida-Eestisse.

Läti, hiljem Sürgavere radaril paistis uskumatult tugev sajuala, http://www.meteo.lv/radars/?nid=482.

31. jaanuar
 Eesti   31.01.2014 18:05
31.01.14. õhtul Lääne-Eestist algav lumesadu ja tuisk levib üle Eesti ida-kirde suunas. Sisemaal tugevneb kagutuul puhanguti kuni 15 m/s, rannikul puhanguti kuni 21 m/s.
http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,240

Jaanuari viimasel nädalal püsis ebatüüpiline ilm, sest oli väga külm, aga tuuline (Eesti jäi ebatavaliselt tugeva antitsükloni keskmest eemale ja samal ajal oli Atlandi ookeani idaosa kohal ülitsüklon). 31. jaanuariks jõudis antitsüklon Venemaa edelaosa kohale. See andis võimaluse tugevas lõunavoolus lõunatsükloniga seotud soojal ja niiskel õhumassil jõuda kiiresti Läänemere äärde.
Muutusi oli juba hommikul mitmel pool Eestis näha, kui võis imetleda lõõmavalt punast päikesetõusu. Selline leegitsev taevas tihenevate kiudkiht- ja kõrgkihtpilvede korral on kindel märk tugevast soojenemisest või vähemalt suurest ilmamuutusest.

Lõõmav päikesetõus 31. jaanuaril Võrumaal Holstas. Ain Vindi foto

See õhumass saabub ilmselt mitmes jaos. Näiteks Helsinkis oli hommikul päikeseline ja pilvi peaaegu polnudki, aga paar tundi hiljem oli tugev üldtuisk kohal, nagu äkklumetorm. Ka Eestis sadas päris paljudes kohtades (päeval) lund, kohati üsna tugevalt. Seda saaks seletada ülemise (sekundaarse) sooja frondiga, mida tavalistele ilmakaartidele ei märgita, sest ei ulatu aluspinnani, ent võib pealtnäha ootamatuid sademeid jms põhjustada. Sellega saabus seekord sooja-niiske õhumassi esimene ja väiksem portsjon.

Tavalisel aluspinna ilmakaardil ei pruugi nii mõnigi front kajastuda. Muuhulgas on selle ilmakaardi järgi on üsna segane, mis tüüpi rõhkkond täpselt lisaks antitsüklonile veel Eesti ilma mõjutab, sest nagu õiget lõunatsüklonit ei ole (suletud isobaari või isohüpsi nõue!), vaid Läänemere poole ulatuks justkui läänetsükloni lohk. Arvestades siiski frontaalsüsteemide paiknemist, pilve- ja õhumasside päritolu ning liikumist jms, mida siit ei näe, on tegu ikkagi lõunatsükloniga, kusjuures selle mõjul langev õhurõhk moodustas nagu läänetsüklonile lohu, allikas.

Mõnel kõrgema õhukihi ilmakaardil, sh lennundusmeteo kaartidel, on tihti ka ülemised frondid märgitud – võrdle ülalolevaga, kus pole neidki sellel kaardil märgitud, sest ka need siin on ülemised frondid ega seetõttu enamasti kajastu aluspinna ilmakaartidel, http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=swc#map=scandinavia#level=SWC.

Satelliidipildil on pilvede järgi front selgelt näha: see on loode-kagusuunaline pilvede tsoon, mis kulgeb Skandinaaviast üle Läänemere ja Eesti-Läti Venemaani, põhjustades mitteprognoositud lumesadu ja tuisku (oli ju ka Ida-Eesti, Soome lõunarannikul jm). Ka Läänemere lõunaosa kohal olev pilvemass on tekkinud/kujutab ülemiste frontide süsteemi, mis üldisel aluspinna ilmakaardil ei kajastu, vt üleeelmisel pildil (satelliidipilt: http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252). 



Helsinkis 31.1.2014  – kui päikesetõus oli peaaegu selge (ülal ja keskel kl 8.38), siis ennelõunal saabus äkktuisk (all kl 11.37).

Öö jooksul peaks lumesadu ja tuisk jõudma igale poole Eestisse, aga tugevam on see ilmselt Lääne- ja Põhja-Eestis, kus võib lumetormi tingimusi oodata. Arvatavasti jäävihma öösel veel ei tule, sest piisavalt soe õhumass jõuab Lätini, kus on antud vastav hoiatus, vt http://www.meteo.lv/bridinajumi/?nid=484. Küllaga on võimalik, et Eesti lõunaosas sajab jäävihma juba päeval. 
Järgmine sooja õhumassi portsjon tuleb kas 1. veebruari õhtuks või 2. veebruari öösel. Siis peaks juba Eesti kohale jõudma piisavalt soe õhumass, et võiks laialdasel alal jäävihma tulla, sest aluspinna lähedal püsivad miinuskraadid.
Järgmistel päevadel peaks blokeeringu erosioon jätkuma. Kuna tsüklonite või nende lohkude surve pärast 2. veebruari (ajutiselt) nõrgeneb, siis pääseb antitsüklon rohkem mõjule ja nii võib vähemalt 4.-5. veebruari öö, juhul kui ilm on selge, päris külm tulla (vähemalt -10...-15°C), kuid seejärel, kui antitsüklon ei tugevne või ei teki uut, peaks kehtestuma läänetsüklonite mõjul soe ja niiske ilmastik, mis tähendab ka sulasid.

Tugev inversioon on näha juba 31.1. diagrammil,  http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422&diagramm=5.

HIRLAMi väljund on seekord päris huvitav, sest lumesadu domineerib selle järgi 2. veebruaril Läänemere ja saarte kohal, kuid jäävihm (arvestades aluspinnalähedast õhutemperatuuri) mandril, http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,1183.

Seminarist (võib täpsustuda, kui ettekandeid kontrollides selgub mingeid ebatäpsusi)
Siia tahaks kirjutada mõned huvitavamad tähelepanekud või mõtted, mis võiksid huvilisi huvitada.
Seminari kodulehekülg ja kava on leitavad: http://www.baltic-earth.eu/hazards/. Sinna tulevad ilmselt ka slaidid ja lõpuks mingi kokkuvõte. Tegu oli sisuliselt interdistsiplinaarse teaduskoosolekuga, kus lisaks atmosfäärile oli tugevalt esindatud ka hüdroloogia pool (nt mereveetasemete teema). Räägiti Läänemere regiooni puudutavatest ekstreemsetest nähtustest. Kuna ettekannetest adekvaatse kokkuvõtte tegemine nõuaks ikkagi ekspertlust vastavatest teemadest, siis saab siin ainult mõned mõtted esitada.
Üks huvitavamaid asju oli kindlasti meteotsunami, millest räägiti seoses 8. augusti hiidpagiga. Meteotsunami on igatipidi tajutav samasugusena nagu tavaline tsunamigi, kuid selle tekkepõhjused on meteoroloogilised, nt seotud mingi järsu õhurõhumuutusega, mis kaasneb ka konvektiivtormidega. 8. augusti hiidpagi põhjustas meteotsunami Soome lõunakalda saarestikes, eriti suur (kuni 1,5 m kõrgune) oli see seal, kus esinesid lainete refraktsioonipunktid, sest nendesse kohtadesse koondub energia.
2010. a oli Soomes väidetavalt kolm hiidpagi: 8. augustil kaks tükki (esimene neist Ida-Euroopas, teine aga Soomes tekkinud, liikudes samal päeval Lapimaa poole), kolmas aga 30.7., mis liikus üle Venemaa ja Karjale Põhjamereni, jättes maha väga selgestijälgitava metsakaoraja, vt suurendades punane joon. Muuhulgas anti Soomes neile tormidele ka nimed, umbes nagu tsüklonitele, aga neid ei õnnestunud tuvastada, lihtsalt seal teati sellest rääkida. Lisaks neile oli hiidpagi veel 5.7.2002 ja 1984. a augustis (täpset kuupäeva ei õnnestunud välja selgitada). 
Mitmeid huvitavaid aspekte oli seoses äikese klimatoloogiaga, mida on nüüd detektoriandmete põhjal uuritud (kogu Põhjamaade kohta). Esile tõusid äikeselisuse (või täpsemalt välgulisuse) poolest kolm piirkonda: Norra-Rootsi lõunapiiri mandriosa (Taanist otse põhjas), Soome läänepoolne keskosa ja Baltimaad, eriti merega piirnev osa. 
Norra-Rootsi välgumaksimumi seostatakse 2003. a erakordse juhtumiga just selles piirkonnas, mis pole andmerea lühiduse tõttu veel välja taandunud. Kui õigesti jäi meelde, siis juhtus see 17.7.2003. a, kui ööpäevaga registreeriti 61000 välku, mis andis suure panuse kogu Põhjamaade välkude hulka (too aasta alates 2002. a kõige välgurikkam, üle 600000 välgu), arve peaks ettekandest kontrollima, kui need tulevad.
Soome välgumaksimumi seostati erinevate teguritega nagu kagust tulevad suuremad äikesed (ei tundunud väga usutav, sest siis peaksid ju jääma mingid välgukoridorid) või briisifrondiga (merelt ja sisemaalt kohtuvate õhuvoolude kokkupuutealas, mis on hulga usutavam). Enda arvates on väga oluline roll kohalikel äikestel, mis tekivad labiilses õhumassis, arenedes Soome kohal, kui õhuvool on lõunast või kagust, aga ka Soomes tekkinud frontaaläikestel.
Baltimaade välgumaksimumi seostati näiteks lõunatsükloniga. Oluline on see, et peamised äikesed liiguvad siin edelast kirdesse.  Mitmed väga suured äikesed tekivad nt Poolas või laiemalt Läänemere lõunaosas, liikudes sealt üle Liivi lahe kirdesse (tuletage kasvõi viimast suve meelde). Need kipuvad tõepoolest olema lõunatsüklonitega seotud ja liiguvad siis üldises edelavoolus kirdesse.
Huvitav oli veel see, et kui näidati talvise poolaasta välkude jaotustihedust, siis esile kerkis just Norra lõunaosa, kus äikesed tekivad külma õhumassi viibides sooja merevee kohal (mereefekti erivorm) ja oma panuse annab ka orograafia, sest mäestike tõttu on õhk sunnitud ju itta liikudes kerkima. Fööniefekti tõttu on jälle Norra idaosas ja Rootsis üldiselt vähe äikest.
Väga põnev oli Arktika merejää seos blokeeringute jm ekstreemsete olukordadega. Ehkki need olid paljuski hüpoteetilised tagasisidemehhanismid, tundusid siiski usutavad. Mõelgem kasvõi praegu lõppeva blokeeringu peale. Üldiselt on nii, et kui Arktikas on soojem, siis kipub nt talvisel ajal Venemaal ja Euroopas olema tunduvalt külmem, sest siin valitseb külm blokeeriv antitsüklon. Selline olukord tekib tõenäolisemalt siis, kui polaarpööris on nõrk, mistõttu meridionaalseks tsirkulatsiooniks on suurem tõenäosus (soodustatud on arktilise õhumassi sissetungid väiksematele laiustele), tekivad väheliikuvad Rossby lained ja kujunebki ekstreemne olukord.
Polaarpööris on tugev siis, kui Arktika ja keskmiste laiuste vahel on suur termiline gradient (isobaarpindade suurema erinevuse tõttu tekib tugevam termiline tuul, mille väljendusvormina saab vaadata nt jugavoolusid või polaarpöörist). Kui Arktika on nt talvel soe, siis on termiline gradient kesklaiustega väiksem, termilise tuule efekt (polaarpööris) nõrgem ja suurem võimalus anomaaliateks.
Esile tuli veel see, et kui meri on lahti, siis on soojusvoog sealt atmosfääri tugevam, mistõttu suureneb troposfääri barokliinsus ja seega tsüklonite teke. Võime ju mõelda viimasegi juhtumi peale, kui Põhja-Jäämerel arenesid tsüklonid, mis tõid Barentsi mere ümbrusesse peaaegu sula, aga siin oli antitsükloni tõttu tunduvalt külmem. Antitsükloni põhjaosas on muidugi soodne võimalus ookeanilt sooja ja niiske õhumassi pääsemiseks Arktikasse, mis omakorda siis takistab nt talvel jäätumist ja võimaldab selliste anomaaliate teket. Siiski öeldi ettekandes, et selline jää vähenemine mõjub niiviisi blokeeringuid esilekutsuvalt praegu, aga mitte nt sajandi pärast, kui Arktika võib hooajaliselt jäävaba olla.
Mõned mõtted ka lõunatsüklonite kohta. Need on aktuaalseks teemaks Eestis-Lätis, vähemalt määral ka Soomes, Venemaal jm. Meil siin on need väga spetsiifiliselt defineeritud, mille hulka kuulub konkreetne tekkimispiirkond, sooja sektori omadused, pilvemassi iseärasused ja kaasnevad ohus. Globaalselt mõistetakse lõunatsüklonite all lihtsalt selliseid tsükloneid, mis tulevad lõunast. Seega võib neid olla ka ookeanide kohal. Kui otsida nt Gismeteost http://www.gismeteo.ru/news/label/1147/, siis selgub, et lõunatsüklonitest räägitakse palju Kaug-Ida kontekstis.

FMI (Soome Meteoroloogiainstituudi) ja ülikoolilinnaku hooned 30. jaanuaril päikesetõusu ajal

Seminar/koosolek toimus Dünaamikumis (FMI uues hoones). 

Sademete kui ohtlike nähtuste töötuba tööhoos

Tagasiteel Tallinnasse (kuskil Soome lahel) 31. jaanuaril

Neljapäev, 23. jaanuar 2014

Blokeering jaanuari teisel poolel ja selle nõrgenemise algus

31. jaanuar
Hommikul võis mitmel pool imetleda tuisueelset ilusat päikesetõusu. Pisut sajab lund juba Lätis, kuid lõunatsükloniga seotud palju võimsam ja suure sajupotentsiaaliga pilvemass on tugevas lõunavoolus Eesti poole teel ja võib õhtuks-eeloleva öö jooksul kohale jõuda, põhjustades lumesadu ja tuisku. Seejärel on tõenäoline jäävihm, sest õhumassivahetus toimub peamiselt piirkihi kohal, kus läheb sulaks, aga aluspinna lähedal püsib õhutemperatuur 0°C-st madalam. Vastavad hoiatused on antud välja Lätis ja peaksid olema ka Eestis: http://www.meteo.lv/bridinajumi/?nid=484.
Hiljuti avaldatud uudis-ülevaates http://ilmajaam.postimees.ee/2680642/uuel-nadalal-laheb-ilm-pehmemaks-ja-lumisemaks on vihjatud, et muutused on seotud Atlandi ookeaniga, aga praegune olukord näitab selgelt, et asi on antitsükloni lõunasse taandumises, mistõttu tee Vahemerelt pärit lõunatsüklonile ja soojale-niiskele õhumassile on valla. Alles mitmed päevad hiljem, kui antitsüklon peaks kaduma, hakkavad läänetsüklonid siinset ilma mõjutama.

Satelliidipildil on näha lõunatsükloniga seotud võimsat pilvemassi. 1. veebruari peamine lumesadu ja tuisk ongi sellega seotud, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.

Läänemere lõunaosa kohale on jõudnud võimas pilvemass, mis liigub kiiresti põhja-kirde suunas ja peaks juba ööseks tooma tugevama lumesaju, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.

30. jaanuar
Päev jätkus selge ja eelmisest külmemana. Õhurõhk saavutas haripunkti (1047 hPa kirdenurgas ja Peipsil).
Mudelid on praegu üpris sarnased, et pärast 1. veebruari tuisku (võib-olla lõunatsüklonite mõjutus) jätkub valdavalt pehme talveilm ja kui antitsüklon laguneb, siis kuu keskpaigaks taastub tasapisi läänetsüklonite mõju ja ilm võib sulale minna.
Aeg-ajalt purskab nt Euroopa mudel enne kuu keskpaika ikka veel külma antitsükloni välja (vt allpool), nii et kõik on võimalik. Veebruari alguses tekkiv ülitugev inversioon on kindlasti elamus omaette, sest aluspinnast 2 km kõrguseni võib temperatuuritõus ulatuda 15°C-ni.

11. veebruaril toimub Ain Kallisega põnev loodusõhtu: http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/loodusohtu-5/.
Kuna 30.-31. jaanuaril on viibimine Helsinkis ohtlike nähtuste seminaril: http://www.hzg.de/institute/coastal_research/projects/baltic_earth/registration_helsinki/index.php.en, siis on kommentaaridele vastamine sporaadiline (juhuslik) või puudub ja postituste täiendamises võib esineda häireid. Kui seal seminaril on midagi piisavalt huvitavat, siis tuleb lühikokkuvõte kindlasti ka siia.


Euroopa mudel näitab 29.1. õhtuse seisuga märkimisväärset külmenemist: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.

29. jaanuar
Öö oli selge, kuid tuuline, mistõttu väga madalale õhutemperatuur ei langenud (ainult Tiirikojal langes -20°C-st madalamale). Selge ja üsna tuuline ilm püsib ka eeloleva päeva ja öö jooksul. Õhutemperatuur päeva jooksul mandril üle -10°C ilmselt ei tõuse, aga öösel võib oodata, et -20°C-ni langeb lisaks Tiirikojale ka mujal.
Praeguseks on üsna kindel, et praegune ebatavaliselt tugev antitsüklon liigub tasapisi lõuna poole ja selle lääneservas jõuab 31. jaanuariks kohale tunduvalt soojem õhumass. Kuna õhumassivahetus on üpris suurejooneline, siis peaks see kaasa tooma suurema lumesaju (võib-olla väga tugev) ja tuisu ja seda ilmselt rohkem Lääne-Eestis. Sula võib oodata ainult piirkihi kohale (1 km-st kõrgemale), kuid siin aluspinna kohal läheb küll soojemaks, aga kindlad miinuskraadid püsivad (v. a. saartel, kus plusskraade 2.-3. veebruaril ei saa välistada), sest antitsükloni mõju on ikka ülekaalus.
Edasine ilm sõltub suuresti ilmselt Lõuna-Venemaale jäävast antitsüklonist: kui see kaob täiesti, siis võib kuu keskpaigaks päris soojaks minna, aga kui püsib või tugevneb, siis kestab talvine ilm edasi.

Pilved lähema ööpäeva jooksul ei ohusta, http://sat24.com/en/bc.

28. jaanuar
Öö jooksul jõudsid lõunast Eesti kohale kiud- ja kiudkihtpilved, mistõttu õhutemperatuur öö jooksul esialgu eriti ei tõusnud. Sademed ja tuisk jäid Lätti. Hommikul taeva selginedes läks pisut külmemaks, päev aga kujunes päikeseliseks, ainult veel peamiselt Saaremaal oli õhukesi ülemise kihi pilv palju näha.
Järgmised paar ööpäeva on külmenemise trendiga. Ebatavaliselt tugev antitsüklon liigub senikaua mööda Venemaa lääneserva lõunasse. Selle antitsükloni idaservas on ka jugavool, mis suunab ultrakülma õhumassis (minimaalne õhutemperatuur kuni -50°C) Lõuna-Venemaale, kuid midagi jagub ka Eestisse, vt http://www.vader-alarm.se/en/weather/weather-for-professionals/film-of-currents/sweden.html.
Kui see antitsüklon eemaldub nädala lõpuks kaugemale lõunasse, siis peaks kohale jõudma niiskem ja soojem õhumass, mistõttu on lumesaju ja tuisu võimalus. Euroopa mudel näitab koguni lohu saabumist nädala lõpuks, mistõttu Ilmateenistus on isegi suuremat lumesadu ja tuisku prognoosinud (vt ka http://www.worldweather.org/039/c00149.htm). Seejärel jätkub ilm leebema külmaga, aga kui antitsüklonaalne mõju on tugevam, siis läheb külmemaks.

Hõõrdumise tõttu piirkihis puhub tuul isobaaridega nurga all, mõnel peaaegu risti, http://laguja.meteo.net.ee/obs.

Prognoositav õhutemperatuur 29. jaanuari öösel. Kuna õhumass on iseenesest soe, siis mereefekti ei teki ja Rootsi rannikul on idatuulega üsna soe, sest mere kohal soojeneb väga külma mandrilt saabunud õhumassi alumine osa üles, http://www.vader-alarm.se/en/weather/weather-for-professionals/film-of-currents/sweden.html

Siit on samuti hästi näha, et kui Läänemere idakaldal on õhutemperatuur tunduvalt madalam pikaajalisest keskmisest, siis läänekaldal (Rootsis) veidi kõrgem, http://cci-reanalyzer.org/DailySummary/index_ds.php.



28. jaanuari hommikul Laagris ja päikeseloojang kesklinna lähedal

27. jaanuar
Täpsustus: õhtul alates Edela-Eestist pilvisus tihenes, Läti lääneosas hakkas sadama lund ja tuiskama. Kas sellest ka midagi Eestisse jõuab, pole veel teada.

Infrapunaselt satelliidipildilt on näha valget massiivi jõudmas Eesti kohale. See tähistab väga külmi pilvi (kiud- ja kiudkiht-, võib-olla ka kõrgkihtpilved), millest hakkas õhtul vähemalt Lätis lund sadama, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.


Öösel ilm alates Kagu-Eestist selgines ja läks seetõttu külmemaks. Enamasti selge ilm püsib ka eeloleva ööpäeva jooksul, saartel on ehk kiud- ja kiudkihtpilvi rohkem. Kuna õhurõhugradient on suur, siis püsib ilm tuuline ja tõenäoliselt nii ka järgmistel päevadel, seetõttu tuleks pinnatuisuga arvestada. Tugevama õhu liikumise ja peatselt saabuva külmema õhumassi tõttu peaks valdavalt selge ilm püsima pikemalt.
Väga külm ilm püsib veebruarini. Edasine sõltub sellest, kas ülekaalus on antitsükloni või mõne tsükloni mõju. Esimesel juhul on arvutatud soojema õhumassi jõudmine Läänemere äärde, kuid see libiseb külma õhumassi kohal ja tähendab ikka külma ilma ja miinuskraadide püsimist. Teisel juhul läheb oluliselt soojemaks ja võimalik on tsüklonaalne lumesadu. Praeguse seisuga on mõlemad variandid võimalikud.


Suur õhurõhugradient 27. jaanuaril Eesti kohal, http://laguja.meteo.net.ee/obs/.



Õhumassid ja aluspinnalähedase õhutemperatuuri prognoos, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html

Nendes prognoosides, kus korraga näeb nii õhutemperatuuri aluspinna lähedal kui kõrgemal, tuleb tugev inversioon hästi välja, http://www.windguru.cz/ee/index.php?sc=341.

27. jaanuari päikesetõus Laagris oli selge taevaga.

26. jaanuar
Öö jooksul püsis taevas selgem ja ilm külmem Lääne-Eestis, kuid Kesk- ja Ida-Eestis oli pilves ja seetõttu ka tunduvalt soojem (-10°C lähedal). Väga soe oli Kirde-Eestis, nt Narvas maksimum -4,8°C. Päeva jooksul läheb pilvisemaks ka Lääne-Eestis.
Mudelid on arvutanud põhjast saabuva antitsükloni telje varasemast läänepoolsemaks, eriti GFS. See tähendab, et Eestis läheb praegusest ilmselt külmemaks. Edasine sõltub antitsükloni käitumisest. Kui see liigub eemale, siis läheb tuulisemaks, soojemaks ja võib tulla tsüklonaalset lumesadu (praegused nõrgad lumesajud on antitsüklonaalset tüüpi, st inversiooniga seotud). GFS näitab külma kestmist nõrgemal kujul ka veebruari algul, kuid Euroopa mudel annab võimaluse nõrgale sulale.
NB! Mis puudutab veebruari alguses mudelite pakutud sooja õhumassi kohalejõudmist, siis oleneb õhutemperatuur vägagi palju sellest, kas see soe õhumass saabub antitsüklonis või tsüklonis. Esimesel juhul miinuskraadid ilmselt säilivad (tugev inversioon), teisel juhul on võimalik ka sula.

Selget ilma võib vaid Lääne-Eestis näha, http://sat24.com/en/bc.

GFS mudel on arvutanud uue antitsükloni saabumise täielikult Eesti peale, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.

25. jaanuar
Öösel jõudsid pilved kogu Põhja-Eestini, ainult Hiiumaal ja Muhus jäi taevas enamasti selgeks. Seetõttu tõusis temperatuur ja öö oli eelmisest soojem. Lõuna-Eestis ja saarte sisealadel, kus taevas jäi selgeks, langes õhutemperatuur ikka -20°C-st madalamale. Need pilved on seotud inversiooniga ja tekkisid Norra merele jõudnud lohu mõjul antitsükloni põhjaossa jõudnud soojema ja niiskema õhumassi tõttu.
Järgneva ööpäeva jooksul praegune olukord püsib või läheb saartel-Lääne-Eestis selgemaks, aga Ida-Eestis pilvisemaks, sest antitsükloni kese on Lõuna-Eestis ja õhu liikumine rõhkkonnas on päripäeva. Oma mõju avaldab ka kauge läänepoolne tsüklon, mille lohk põrkab praegu antitsüklonilt tagasi nagu vastu puud või seina lendav jalgpall.
Suurem külm ei paista järeleandvat kuni kuu lõpuni. Ehkki praegune antitsüklon nõrgeneb ja kaob, saabub põhjast juba järgmine, kuid see areneb ilmselt ebatavaliselt tugevaks (prognoositav õhurõhk keskmes kuni 1060 hPa praeguse 1037 hPa vastu). See antitsüklon kannab endaga ultrakülma õhumassi (minimaalne õhutemperatuur võimalik -50...-55°C), kuid Eesti paistab jäävat selle sooja lääneserva, mistõttu oodata on praegusega sarnase õhutemperatuuriga ilma.
Kuna antitsükloni kese ilmselt ei tule Eesti kohale, vaid jääb Venemaale, siis läheb tuul tugevamaks. Üsna vali võib-olla tuul nädala alguses, kui praegune antitsüklon kaob ja põhjast tulev tugevneb, sest siis on Suurbritanniani jõudva järjekordse ülitsükloniga vastasseis kõige tugevam. Aga ega seegi pääse itta liikuma, seepärast pole lumesadu eriti tõenäoline.

25. jaanuaril oli pool Eestit pilvedega kaetud, aga teine pool selge, vaikne ja väga külm, http://sat24.com/en/scan.

Islandil asuva sügava tsükloni lohk jõudis 25. jaanuaril Skandinaaviani, kuid põrkab Eesti kohal olevalt antitsüklonilt tagasi nagu jalgpall vastu seina lennates, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.

Euroopa mudeli arvutatud sünoptiline olukord 29. jaanuariks: antitsüklon jõuab Venemaale ja tugevneb, mistõttu Eesti jääb selle sooja lääneserva, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html

24. jaanuar
Öö oli külm ja vaikne. Mitmel pool langes õhutemperatuur -20°C-st madalamale (meteoroloogiajaamadest külmim Jõgeval -25,1°C), kuid hüdromeetriajaamades jms ei langenud siiski -30°C-ni, vaid miinimum jäi 23. jaanuari ööst kõrgemaks, sest õhtul tõusis mereefekti pilvede tõttu õhutemperatuur eriti just Põhja-Eestis. Päev jätkus samuti päikeseliselt, kuid eeloleva öö jooksul võib ilm tugevneva inversiooni tõttu pilve minna, sest antitsükloni keskosas on õhumass soojem. Tõenäoline on tihedate kiirguslike udude teke, vt http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/stratus.htm.
Juba enne päikeseloojangut läks Hiiumaal pilve. Pilved levisid õhtu jooksul Loode-Eestisse. Kella 21.45ks jõudsid pilved Laagrisse, kuid taevast veel lausaliselt ei katnud (südaöö paiku oli tegu juba lauspilvisusega). Hetkeseisuga (kl 22.30) pole teada, kui kaugele pilved jõuavad. Võib-olla need Harjumaalt kaugemale ei jõuagi. Sel juhul võib tulla sisemaal jaanuari külmim öö.


Inversiooni tõttu muutus korstnapilve (fumuluse) kuju väga huvitavaks, meenutades millegagi vulkaani purskepilve (Pyrocumulus). 24.1. pärastlõunal Tartus



Veel väga huvitavaid korstnapilvi Tartust. Ain Vindi fotod


Kui kl 21.41 polnud Laagris veel pilvedest jälgegi (ülal), siis juba kl 21.56 oli pilves (all).

23. jaanuar
Selge ja vaikse ilma tõttu langes öösel õhutemperatuur juba mitmel pool -20°C-st madalamale (nt Jõgeval -24,4°C, Sämil -28,8°C). Juba kl 18ks oli taas mõnes kohas õhutemperatuur -20°C-st madalam, ent põhjarannikul hakkas mereefekti tõttu tõusma.
Taevas püsib selge, sest õhumass on väga külm ja kuiv, ehkki võib arvata, et inversioon on olemas. Õhu väga nõrga liikumise tõttu pole ka märkimisväärset mereefekti, vaid pigem selle asemel võib lahtiste veekogude kohal näha auramis- ehk segunemisudu.
Kuna antitsükloni kese jääb ilmselt Eesti kohale või väga lähedale veel paariks päevaks, siis vaikne ja külm ilm püsib. Võib arvata, et juba eeloleval ööl võib mõnes paigas õhutemperatuur vähemalt -30°C-ni langeda. Kuna kohale jõuab soojem ja niiskem õhumass, siis inversioon peaks tugevnema ja seepärast võib nädala lõpuks ilm uduseks või pilve minna (juba kl 18-19 paiku tuli Virumaalt teateid udust).
Kuu lõpus jõuab Venemaa kohale uus antitsüklon, mille mõjul väga külm ilm püsib. Juhul, kui mõne tsükloniga tekib tugevam vastasseis, siis läheb ka tuuliseks. Märkimisväärseid sademeid või ilma soojenemist pole vähemalt kuu lõpuni ette näha.

14.-15. jaanuaril kujunes esmalt Skandinaavias, siis laiemalt Kirde-Euroopas välja antitsüklonaalne blokeering, mis kestab ilmselt veebruarini.
Atmosfääri blokeeringust räägitakse tavaliselt parasvöötmes ehk läänetuulte vööndis, kus ilmaprotsessid liiguvad üldiselt läänest itta (valitseb läänevool). Mõnikord juhtub siiski nii, et lääne-idasuunaline liikumine blokeerub kuni nädalateks ja valitsema jääb seetõttu mingi ühelaadne, nt põuane ja kuum või talvel külm ja kuiv ilm.  Enamasti tekib selline olukord antitsüklonite tõttu, sest need on ulatuslikud ega sõltu juhtvoolust, kuid teatud tingimustel võib sellist olukorda ka tsüklon põhjustada (cut-off low). Blokeeringuid on mitut tüüpi, mõningate skeemid: http://www.theweatherprediction.com/blocking/
Kõige tugevam on antitsüklonaalne blokeering praegu Läänemere ääres. Seetõttu ei pääse tsüklonid ja mereline õhumass otse itta, vaid lähevad kas Vahemere suunas või Barentsi merel kaudu Loode-Venemaale. Seetõttu olid paar päeva nt Arhangelski ümbruses päris soojad, õhutemperatuur vaid -2...-7°C, kuid nüüd läheb seal uuesti külmemaks, sest pooluse lähedalt on sinna saabumas väga külm õhumass. See võib ka Eestit kuu lõpupäevadel mõjutada. 
23. jaanuari ilmakaart. Antitsükloni kese on Soome kohal, http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20140123.gif

Blokeeringu tõttu on ilm pikaajalisest keskmisest tunduvalt külmem, http://cci-reanalyzer.org/DailySummary/index_ds.php

Korstnapilv (hiljuti pakutud vaste fumuluse asemel) 23. jaanuaril Tartus

Mõnes kohas on Emajõgi veel lahti. Seal võib näha auramis- ehk segunemisudu.

Kui pilvi on hirmus vähe või pole üldse, siis aitavad hädast välja joonpilved. Tartus Anne kanali ääres, 23.1.2014 kl 13.35


Alles oli see, kui 17. novembril nähtud väidetav komeet põhjustas furoori. Seekordne elevus ja paanika haaras Tartut, sosistati ja isegi karjuti, et kuhu see nüüd langeb. Väike suum paljastab siiski millegi muu kui komeedi või asteroidi. Värvid on põhjustatud Rayleigh hajumisest, sest päike on loojumas ja pikal teekonnal läbi atmosfääri jõuab lühilaineline osa valgusest hajuda. 23.1.2014 kl 16.25 ja 16.37 (Tartu bussijaama juures)