Kommentaariumi viide
Kuna Kaivo nimel ilmus eelmises postituses kommentaare, siis on ta valmis jätkama pärast nende eemaldamist. Seni jätkub kõik nagu vanasti. Kaivoga või blogiga seotud küsimustes võib pöörduda nii kaivoloppe@gmail.com kui kamenikmeister@gmail.com.
Ain Kallis pidas 29. jaan. Tartu Tähetornis kell 18:15 "astronoomialoengu": Ikka Eesti kliima minevikust ja tulevikust. Juttu oli Eesti kliima omapärast ja mudelite kaudu arvutatud tulevikust selleks sajandiks. Ain Kallis on klimatoloog, Keskkonnaagentuuri peaspetsialist ja meie seltsi liige!
Ain Kallis pidas 29. jaan. Tartu Tähetornis kell 18:15 "astronoomialoengu": Ikka Eesti kliima minevikust ja tulevikust. Juttu oli Eesti kliima omapärast ja mudelite kaudu arvutatud tulevikust selleks sajandiks. Ain Kallis on klimatoloog, Keskkonnaagentuuri peaspetsialist ja meie seltsi liige!
Seltsi uudiseid: https://www.meteoroloogia.ee/.
NB! Chicagos (jääb samale laiuskraadile nagu Rooma Itaalias) oli oodata kuni –33 °C (vt https://ilmatieteenlaitos.fi/saa/il,%20yhdysvallat/chicago) ja vaid mõni päev hiljem kuni 15 °C äikesevõimalusega, vt
https://tinyurl.com/y9r8rnu5. Lähemalt: https://www.wunderground.com/cat6/Arctic-Day-Midwest-US?cm_ven=cat6-widget.
Sajune ja soe nädal: nii võtab uus kuu – veebruar, mida nimetatakse ka tuisukuuks – vastu sooja ja niiske ilmaga.
28. jaanuaril liikus madalrõhkkond Lõuna-Skandinaaviast üle Stockholmi Põhjalahele ja nõrgenes. Seejärel liikus uus madalrõhulohk Läänemere lõunaosast põhja suunas. Seetõttu kagutuul tugevnes puhanguti üle 15 m/s ja sadas lund, tuiskas. Õhutemperatuur oli –2...–9 °C (hommikul kuni –24,4 °C).
29. jaanuaril liikus väheaktiivne madalrõhkkond (õhurõhk keskmes 994 hPa) Stockholmi lähistelt Soome suunas ja täitus. Seetõttu püsis pilves ilm, sadas lund, kohati tuiskas. Puhus kagu- ja lõunatuul 4–10, rannikul puhanguti kuni 13 m/s, õhtul veidi nõrgenes. Õhutemperatuur oli vaatamata prognoositule madalam: –2...–7 °C.
30. jaanuaril täitus väheaktiivne madalrõhkkond aeglaselt Lõuna-Soome kohal, öösel tugevneb nõrk kõrgrõhuhari.
Seetõttu oli pilves, selgimistega, kohati vähese pilvisusega või selge ilm. Üksikuis paigus sadas vähest lund või vihma, oli jäidet. Puhus lõuna- ja edelatuul, saartel õhtul läänekaartetuul 3–9, puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur oli –0...2 °C, kuid pärastlõunal alates saartest langes.
31. jaanuaril liikus väheaktiivne madalrõhkkond Soome keskosast Valge mere poole ja hääbus. Rootsi idarannikul tugevnes kõrgrõhkkond.
28. jaanuaril liikus madalrõhkkond Lõuna-Skandinaaviast üle Stockholmi Põhjalahele ja nõrgenes. Seejärel liikus uus madalrõhulohk Läänemere lõunaosast põhja suunas. Seetõttu kagutuul tugevnes puhanguti üle 15 m/s ja sadas lund, tuiskas. Õhutemperatuur oli –2...–9 °C (hommikul kuni –24,4 °C).
29. jaanuaril liikus väheaktiivne madalrõhkkond (õhurõhk keskmes 994 hPa) Stockholmi lähistelt Soome suunas ja täitus. Seetõttu püsis pilves ilm, sadas lund, kohati tuiskas. Puhus kagu- ja lõunatuul 4–10, rannikul puhanguti kuni 13 m/s, õhtul veidi nõrgenes. Õhutemperatuur oli vaatamata prognoositule madalam: –2...–7 °C.
30. jaanuaril täitus väheaktiivne madalrõhkkond aeglaselt Lõuna-Soome kohal, öösel tugevneb nõrk kõrgrõhuhari.
Seetõttu oli pilves, selgimistega, kohati vähese pilvisusega või selge ilm. Üksikuis paigus sadas vähest lund või vihma, oli jäidet. Puhus lõuna- ja edelatuul, saartel õhtul läänekaartetuul 3–9, puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur oli –0...2 °C, kuid pärastlõunal alates saartest langes.
31. jaanuaril liikus väheaktiivne madalrõhkkond Soome keskosast Valge mere poole ja hääbus. Rootsi idarannikul tugevnes kõrgrõhkkond.
Kokkuvõttes oli pilves, selgimistega olulise sajuta ilm. Hommikupoolikul oli paiguti udu. Ennelõunal puhus muutliku suunaga tuul 1–6 m/s, pärastlõunal asendus idakaarte- 3–9 m/s. Õhutemperatuur oli –2...–7, saartel ja rannikul paiguti 0...–3, Peipsi ääres kuni –15 °C.
32. jaanuaril / 1. veebruaril liikus ulatusliku madalrõhuala lohk üle Läti ja Eesti loodesse, järgmisel päeval madalrõhkkonna kirdeserv.
Pilves ilm, sadas lund, paiguti tuiskas. Liivi lahel tuli sekka ka vihma ja õhtupoolikul suurenes jäiteoht. Puhus ida- ja kirde-, õhtul ida- ja kagutuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti 14–18 m/s. Õhutemperatuur oli Põhja-Eestis –1...–4, seevastu Lõuna-Eestis ja saartel tõusis –1...1 °C-ni.
2. veebruaril liikus madalrõhkkond üle Läänemere lõunaosa põhja poole. Nii oli pilves, kuid esialgu olulise sajuta ilm. Pärastlõunal jõudis Liivi lahele tihe lumesadu, mis liikus hilisõhtuks üle Eesti, tuiskas. Paiguti tekkis jäidet. Puhub ida- ja kagutuul 6–12, saartel ja rannikul puhanguti 16 m/s. Õhutemperatuur oli –2...2 °C.
3. veebruaril liikus madalrõhkkond üle Läänemere põhjaosa põhja poole. Seetõttu oli pilves ilm, kohati sadas vähest vihma, õhtupoolikul alates läänest ka märga lund ja tuiskas veidi. Paiguti oli udu ja jäidet. Kagutuul asendus päeva jooksul lõuna- ja edela- 5–10, rannikualadel puhanguti 18 m/s. Õhutemperatuur oli 0...3 °C, õhtul saarte läänerannikul pisut madalam. Teed olid libedad!
NB! Einar Alatskivilt teatas võimalikest välkudest: Kas möödunud öö välgusähvatusi ja mürinat paaril korral pidada äikeseks. See juhtus kuskil kella ühe paiku öösel ja sadas tihedat märga lund. Ma poleks sellest midagi teadnud,kuid mul oli siin üks külaline ja meie olime veel üleval. Jõgevamaal Laiuse kandist tuli ka teateid võimalikust äikesst umbes sama aja paiku ,kui mina seda märkasin.
Kahjuks mingeid kinnitavaid andmeid võtta pole, aga ilmamuutus oli suur ja välistada kindlasti ei saa, lisaks oli umbes samal ajal sealkandis tugevam sajuala:
https://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar_composite/201902030100.jpg.
32. jaanuaril / 1. veebruaril liikus ulatusliku madalrõhuala lohk üle Läti ja Eesti loodesse, järgmisel päeval madalrõhkkonna kirdeserv.
Pilves ilm, sadas lund, paiguti tuiskas. Liivi lahel tuli sekka ka vihma ja õhtupoolikul suurenes jäiteoht. Puhus ida- ja kirde-, õhtul ida- ja kagutuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti 14–18 m/s. Õhutemperatuur oli Põhja-Eestis –1...–4, seevastu Lõuna-Eestis ja saartel tõusis –1...1 °C-ni.
2. veebruaril liikus madalrõhkkond üle Läänemere lõunaosa põhja poole. Nii oli pilves, kuid esialgu olulise sajuta ilm. Pärastlõunal jõudis Liivi lahele tihe lumesadu, mis liikus hilisõhtuks üle Eesti, tuiskas. Paiguti tekkis jäidet. Puhub ida- ja kagutuul 6–12, saartel ja rannikul puhanguti 16 m/s. Õhutemperatuur oli –2...2 °C.
3. veebruaril liikus madalrõhkkond üle Läänemere põhjaosa põhja poole. Seetõttu oli pilves ilm, kohati sadas vähest vihma, õhtupoolikul alates läänest ka märga lund ja tuiskas veidi. Paiguti oli udu ja jäidet. Kagutuul asendus päeva jooksul lõuna- ja edela- 5–10, rannikualadel puhanguti 18 m/s. Õhutemperatuur oli 0...3 °C, õhtul saarte läänerannikul pisut madalam. Teed olid libedad!
NB! Einar Alatskivilt teatas võimalikest välkudest: Kas möödunud öö välgusähvatusi ja mürinat paaril korral pidada äikeseks. See juhtus kuskil kella ühe paiku öösel ja sadas tihedat märga lund. Ma poleks sellest midagi teadnud,kuid mul oli siin üks külaline ja meie olime veel üleval. Jõgevamaal Laiuse kandist tuli ka teateid võimalikust äikesst umbes sama aja paiku ,kui mina seda märkasin.
Kahjuks mingeid kinnitavaid andmeid võtta pole, aga ilmamuutus oli suur ja välistada kindlasti ei saa, lisaks oli umbes samal ajal sealkandis tugevam sajuala:
https://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar_composite/201902030100.jpg.
Uus nädal algab talvisema ilmaga, kuid lähemalt sellest õhtul uues postituses.
Talv on olnud senimaani muutlik, kuid lund siiski jätkub. Praegu valitseb südatalv ja vastavad olud püsivad, kuid paistab soojenevat, isegi sulailma. Lisandub lund. 29. jaanuaril Laagris ...