Neljapäev, 30. august 2012

Orkaan Kirk

6. september. UUS! Michael tugevnes 3. kategooria orkaaniks, mis on esimene märkimisväärne (major) sel hooajal. Keskmes on õhurõhk 965 hPa-d, mis on Gordoniga võrdne. Orkaan on väike, sest orkaaniala ulatub keskmest kõigest 15 km kaugusele, mahtudes näiteks Harjumaale kenasti ära ja jääks veel ruumi ülegi!
Atlandil on kaks orkaani - Leslie ja Michael (hooaja 7. orkaan). Mõlemad jäävad küll avaookeanile ja liiguvad tasapisi põhjasuunas, ent Leslie on väga suur ja pikka aega kestev troopiline tsüklon, mistõttu see mõjutab lainetusega USA idarannikut, samuti jõuab see ilmselt lõpuks Bermuda lähedale ja võib Kanadasse viimaks triivida. Michael on väike orkaan, sarnane Kirkile, olles siiski suurem. Algul arvati, et see ei suuda väiksuse tõttu püsima jääda ega millekski areneda.
Madalrõhuala on Mehhiko lahe põhjaservas, sealsel süsteemil on võrdlemisi suur võimalus troopiliseks tsükloniks areneda.


Michaeli 6. sept animatsioon. Näha on hästi väljakujunenud silm. Allikas
*************************************************************
3. september. Kirk on sulandunud barokliinsesse tsüklonisse, nii selle identiteet on kadunud. Leslie on prognoosijaid üllatanud uskumatult võimsa konvektsiooniga, pilvetippude temperatuur on koguni -90°C lähedal. Sellegipoolest ei arvata, et see muutub kiiresti orkaaniks.
*************************************************************
Viimased andmed näitavad, et Kirk on lõplikult hääbumas tugeva tuulenihke ja üha jahenevate vete tõttu (ikkagi juba 37,4. põhjalaiusel). Ka troopiline torm Leslie ei suuda tugevneda orkaaniks tugeva tuulenihke tõttu, kuid selle lagunemist ei prognoosita.
*************************************************************
1. september. Orkaan Kirk on nõrgenenud, kuid on napilt 1. kategooria all. Silma pole enam ammu, vaid selle asemel on keskmes tihe pilvetomp. Ilmselt lähitundide või parimal juhul ööpäeva küsimus, kui muutub troopiliseks tormiks. Kuid sellest lõunas on orkaaniks muutumas hooaja 12. nimeline torm Leslie.
Leslie 1. septembril
*************************************************************
31.august. Orkaan on hakanud nõrgenema ega näe enam nii sümmeetriline välja kui hommikul. Tasapisi jõuab süsteem kõdustaadiumisse kuni viimaks arvatakse, et saavutab ühenduse polaarfrondiga, st muutub parasvöötmeliseks tsükloniks, millel on frondid ja mis saab oma energia barokliinsetest protsessidest. 
Kirk 31.8. õhtul. Pane tähele keskmes asuvat intensiivset konvektsiooni. Allikas
*************************************************************
Kuigi tundub, et Kirkil ei ole silma, siis avastati, et silm on olemas, aga kuna see on nii väike (võib-olla vaid paar km läbimõõdus), siis satelliidipiltidelt seda lihtsalt ei näe. Kirki tugevus on jäänud muutumatuks ja selle tugevnemist ei oodata, kuid see ei tähenda, et seda ei pruugi juhtuda.
*************************************************************
Kirk muutus tugevaks 2. kategooria orkaaniks, jäädes väga kompaktseks, nii et orkaanitugevusega tuuled ei ulatu keskmest rohkem kui 30 km kaugusele. Õhurõhk keskmes on langenud 970 hPa-ni. Süsteemil on veel umbes 24 tundi aega, et tugevneda 3. kategooria orkaaniks, enne kui satub ebasoodsatesse oludesse.
Animatsioon 31. augustist
*************************************************************
Kirk on muutunud küllaltki võimsaks orkaaniks, kuid püsib äärmiselt kompaktne. Praegu (südaöö paiku) läheneb selle tugevus 2. kategooriale ja õhurõhk keskmes on 982 hPa-d. Kiire tugevnemine on toimunud vaatamata seda ümbritsevale kuivale õhule. Väiksuse tõttu on orkaan väga tundlik tuulenihkele, ent kuna see püsib ootuste kohaselt väga madal, siis võib Kirkist areneda peatselt 3. kategooria orkaan, mis teeb sellest hooaja võimsaima. 
Animatsioon Kirkist. Kuigi tundub, et sel pole just hästi väljakujunenud silma, siis asi on tegelikult selle väiksuses - silma diameeter on kõigest 16 km, mille kataks Tallinn ära. Orkaanitugevusega tuuled ulatuvad keskmest vaid 30 km, mis tähendaks seda, et kui Kirki kese oleks Tallinna kohal, siis ei ulatuks see ala isegi Harjumaalt välja.
Kirki animatsioon. Allikas
*************************************************************
Kirk on ekstreemselt väike orkaan. Kui selle kese asuks Võru kohal, siis Tallinnas oleks täispäikeseline ilm ja poleks tuuleõhkugi. Tartuni ulatuksid ainult troopilisele tormile vastavad tuuled. Praeguseks on tehtud hinnang, et orkaanitugevusega tuuled ulatuvad Kirki keskmest vähem kui 20 km kaugusele. Õhurõhk on keskmes 989 hPa.
*************************************************************
30. august. Kuigi NHCs veel vastavat infot ei ole (kella 17.30 seisuga), näitab satelliidipilt selgelt, et Kirkil on välja kujunenud silm ja seetõttu võib seda nimetada orkaaniks. Ilmselt tunni jooksul pannakse vastav info uue staatuse kohta välja.
Selgelt väljakujunenud silm on orkaani tunnuseks. Orkaan Kirk umbes kl 17.

Täiendus kl 17.55: kell 17.50 pandi ka NHC-sse üles uus info, et tegu on orkaaniga:
Sama ajal tekkis orkaan Kirkist kagus uus troopiline tsüklon.
*************************************************************
Kuna see on soodsates oludes (väike tuulenihe, soe vesi), siis peetakse selle orkaaniks muutumist 24 h või lühema aja küsimuseks. Hiljem, kui süsteem satub läänetuulte vööndisse, nõrgeneb ruttu ja kaldub Euroopa poole. Kirk ei ohusta ühtegi maismaa-ala, kuid on väga väike (kompaktne) ning seetõttu reageerib tingimuste muutustele väga kiiresti. Kirk on varaseim 11. nimeline torm Atlandil kogu vaatlusperioodi jooksul (1851. a. alates).
Vaatame ka ilusat animatsiooni RGB-s Kirkist:

Esmaspäev, 27. august 2012

Orkaan Isaac

Iga minuti tagant uuenevad pildid Isaacist.
The Weather Channel´i teema seoses Isaaciga.
Orkaan Isaacit tutvustav video: http://www.youtube.com/watch?v=45YpiP3ctq4&feature=youtu.be

30. august. Isaac on tasapisi nõrgenemas ja on troopilise tormi staatuses. Tormituuled on vaid merel ja rannikualadel. Peamiseks ohuks on nüüd metsikud paduvihmad, mis toovad sadu millimeetreid sademeid kaasa. Surmade hulk on kasvanud vähemalt 30ni. 

Kell 19. Tangipahoa järve äärest evakueeritakse inimesi, sest kardetakse, et seal annab kohe tamm otsad. WWL-TV on endiselt live kajastusega eetris, sealt saab jälgida.  Nende uudisteriba isegi tõmbus punaseks ja evakuatsiooniteadet keritakse suurte tähtedega, nii et asi on ilmselt hull. Uudisteriba WWL-il muidu kogu orkaani vältel oli musta taustaga.
Säuts: @NWSNewOrleans: Small breach in the dam at percy quin - expected to fail soon. Mandatory evac for parts of Tangipahoa Parish. #Isaac.

Kaugel avatud Atlandil tegutseb teine, tugevnev troopiline torm Kirk. See võib enne tuulenihkelisse läänevoolu sattudes orkaaniks tugevneda. Kuna Kirk on hirmus väike, siis on see tugevnemisele väga aldis.
Kirk 30. augustil avatud Atlandil. Allikas
*************************************************************
29. augusti õhtu. Isaac on vaatamata maismaale viibimisele suutnud säilitada veel orkaan staatuse (nüüd, umbes kl 22 alandati tugevaks troopiliseks tormiks), kuid õhurõhk on juba 974 hPa-ni tõusnud. Surmade arv on vähemalt 29ni tõusnud.
 Mitmed on kohalikus meedias öelnud, et nad on saanud hullema nähvi kui Katrina ajal. 
Aga vete osas ongi tegija just see tormi suurus ning aeglus. WWL-TV's oli telefonikõne inimeselt, kes oli uputuse eest pööningul varjus, sest mõnel pool on uputus hullem kui Katrina ajal. New Orleansi linna endaga on küll OK, sest seal on vaid voolukatkestused ja tuulemõjud, aga rannikualad...
http://www.weather.com/tv/tvshows/live-stream - The Weather Channeli otsekajastus
Heldust - säuts Rob Marciano @robmarcianoCNN 8m: Over 150 people have had to be rescued from #Isaac flooding. The majority were within mandatory evacuation zones. This is inexcusable.
Paar sõna orkaanide tugevusest. Neid hinnatakse ainult tuulte tugevuse alusel 5-astmelisel skaalal, mida tuntakse  Saffir-Simpsoni skaalana. 1. ja 2. kategooria orkaanid on võrdlemisi tavalised, kuid 5. kategooria orkaane ja taifuune, mis on tugevaimad, tuleb ette üsna harva, eriti Atlandil, viimati orkaan Felix 2007. a. Orkaan Katrina 7 aastat tagasi oli muide 5. kategooria orkaan. Kui kunagi võeti tugevuse hindamisel arvesse ka õhurõhk keskmes ja tormitõusu suurus, siis nüüd on need, eriti viimane, sealt välja visatud, sest see (tormitõus) sõltub rohkemast kui vaid tuulest. Troopiliste tsüklonite tugevust ja intensiivsust (õhurõhku) hinnatakse Dvoraki meetodil, mis on kaudne ja põhineb kaugseirel, sest mõõdetud andmeid pole enamasti kuskil võtta.
Isaac Louisiana kohal veel orkaanina. Allikas

Kirkil tugevnes troopiliseks tormiks ja sel hakkab vist silm tekkima:

Praegune hooaeg Atlandil on üliaktiivne, sest juba on jõudnud järg 11. tormini, kuid võrreldes 2005. a. jääb õnneks tugevate orkaanide poolest tunduvalt maha. Hooaja eripäraks on tormide sagedane interakteerumine maismaaga. Hetkel on hooaeg oma haripunktis, sest vesi on maksimaalselt soojenenud, tuulenihe madalseisus ja mis põhiline, praegu tekib troopilisi laineid nagu seeni pärast vihma, need on aga peamine häirituste liik, millest lõpuks tekivad troopilised tsüklonid. Kuu aja pärast hakkab olukord tavaliselt vähenema. 

*************************************************************
29. augusti hommik. Isaac püsib 1. kategooria orkaan, õhurõhk keskmes 969 hPa. Isaac jõudis muideks teist korda rannikule, sest öösel puudutas rannikut Louisiana edelaosas, siis oli vahepeal Mehhiko lahe peal tagasi ja seisis praktiliselt paigal, ja nüüd viimastel tundidel hakkas jälle liikuma. 
Veel värsket infoga (kl 13.30 seiduga): paistab, et New Orleansist lõunas on vesi tõusnud üle tammi. See on see sama, millest allpool on juttu.
Säuts a): 
 Severe Studios @severestudios now: Tornado Warning for Jackson County in MS until 5:45am CDT. #mswx
Säuts b): CNN Weather Center @CNNweather 54s: The NWS is receiving reports of up to 5 feet of water in the areas of the overtopped levee near Braithwaite, LA. Residents saying up to 10ft.
Säuts c): NWSNewOrleans @NWSNewOrleans 1m: A back levee in Plaquemines is being overtopped from the St. Bernard line all the way to White Ditch, some 18 miles. Evacuations underway.
Olukorrast. Seni on üksikuid tornaadohoiatusi minu teada olnud, aga risk on olemas küll. Isegi linnades pole elekter kindel. WWL TV'gi läks aeg-ajalt täna ennelõunal voolutõugete tõttu mustaks, neil küll on generaatorid toeks nii et kui võrguvool ära kustus, said nad pärast väikest pausi taas eetrisse. Aga jah, mitu korda läks pilt mustaks ning siis diktorid ütlesid: "Nii, meil oli jälle voolutõuge!".
Twitterist värske säuts: Hurricane Central @twc_hurricane now: Plaquemines Parish Sheriff Dept: Deputies going door-to-door telling people to evacuate to higher ground in area of levee overtop. #Isaac
Infoühiskonna areng on hästi nüüd tajutav, sest see hooaeg on ka paljud USA ilmateenistuse filiaalid Twitteris ning ka nemad on kasulikku infot edastanud, isegi orkaanikeskuse direktor säutsub. Kuigi orkaanikeskuse direktor käibki tormide ajal kogu aeg meedias tormi liikumist selgitamas. Muidugi aitab ka see, et praegune direktor (Richard Knabb, lühemalt Rick Knabb) seal oli enne The Weather Channeli palgal. Ja Knabb on varem ka orkaanikeskuses olnud.
Uus säuts: @TWC_Shawn: Plaquemines Parish Pres. Bill Nungesser: "Report of 12' of water in people's homes. Something I've never seen before." #Isaac. Selgitus - 12 jalga... ca 4 m, see suur tuulteväli... pluss see, et orkaan pikka aega paigal püsis ehk sai vett rannikule kuhjata ja kõnealuses vallas on ka välkuputuse hoiatus, WWL ülekanne:  www.wwltv.com 

Praegune hooaeg pole küll 2005. a. võrreldav, aga on aktiivne, sest juba on K-tähega torm nüüd ka tekkinud. Jutt on troopilisest tormist Kirk, mida  tasub jälgida. Ei ole võimatu, et pärast lajatab  parasvöötmelisena Euroopasse.
Isaac 29. augusti hommikul
*************************************************************
28. augusti õhtu. Nüüd (meie aja järgi südaööl) on Isaac juba kindlamalt orkaan, sest tuulte tugevus (standartne 1 min keskmine) on 36 m/s, kuid puhangud ulatuvad 44 m/s ja õhurõhk keskmes 975 hPa (võrdluseks: normaalrõhuks peetakse ligikaudu 1013 hPa). Orkaanitugevusega tuuled ulatuvad keskmest umbes 95 km kaugusele. Floridas lisandus Isaaci arvele kaks kaudset surmajuhtumit, lisaks täheldati seal 27.8. EF0 tugevusega tornaado (Vero Beach), mis paiskas mitmed haagiselamud ümber.
Orkaan Isaacist Facebookis.


Isaac 29.8. kl 1 meie aja järgi

Orkaanikütid teatasid (umbes kl 20.30 meie aja järgi), et Isaac on tugevnenud orkaaniks, selle kohta anti välja eriteadaanne ja ühtlasi lõppes 2 päeva kestnud periood, kui arvati, et kohe-kohe on meil orkaan. Lisaks saab lõpuks rääkida silmast.

Reaktsioon oli sellele teatele kohati äge, sest üks Cincinatti meteoroloog on reageerinud viimasele NHC teatele üsna teravalt: Scott Dimmich @ScottDimmich 3m NHC saying #Isaac isn't a hurricane is like a local NWS office ignoring a spotter report of a tornado b/c "radar doesn't show it." #tropics.
Olukord hetkel (28.8. kl 20-21 meie aja järgi): rannikualadelt: teatatud on üleujutustest, New Orleansis on tormitõusu poolest OK, väravad on kinni pandud, aga vihm ilmselt hakkab välkuputusi tegema, sest süsteem (orkaan) saab olema järgmise päeva jooksul väga aeglane (kiirus 10-20 km/h) ning mõned kohad võivad saada sadu millimeetreid vihma. Aeglaselt liikuv troopiline torm võib muideks mõneti olla hullem kui kiire orkaan. Alates tänasest on seal õhtuti liikumiskeeld, vaata.
Paar viidet kohalike kajastuste otsestriimidele kah: 
a) Biloxist on eetris http://www.wlox.com/
b) http://www.wwltv.com/live-stream/exempt - WWL New Orleansist
c) teade orkaaniks tugevnemisest.
(Tänan T. Tanilsood vihjete ja abi eest!)

Isaacit saab jälgida ka Google Earth´st, vaata.

Isaaci andmed 28.8. õhtul (Mehhiko lahel hommik). Allikas
Värske pilt Isaacist (kl 21.30 seisuga). Näeb küll ilus välja, kuid kohalikele on see vaid nuhtluseks. Allikas
*************************************************************
28. augusti päev (NB! samal ajal on Mehhiko lahel öö, vt ülalolevat pidevalt uuenevate piltide linki!)
Isaaci keskmes on näha midagi silmalaadset, kuid et põhja pool on väga kuiv õhk, siis on moodustis sealtpoolt ka avatud. Praegu seda veel silmaks ei nimetaks, sest eile samal ajal Isaac narritas sarnase asjaga. Kui see siiski lähitundidel kestab, võib seda määratleda kui avatud või osalist silma. Igal juhul on olukord põnev.
Nüüdseks on õhurõhk langenud 976 hPa-ni, kuid püsib troopilise tormi staatuses.
 https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10151132768294936&set=a.10151008843469936.442106.761369935&type=1
T. Tanilsoo abiga siis selgusid järgmised teated ja arvamused:
a) Twitteris: HRD/AOML/NOAA @HRD_AOML_NOAA 26s#NOAA42 radar indicates that #Isaac heaviest rain area rotated 90 deg counterclockwise from yesterday. Now west and south.
b) https://www.facebook.com/JoshJohnsonWSFA - Üks Kagu-Alabama meteoroloog ka arvab, et vist loob silma, kuigi ma ütleksin, et seda on viimased 36 tundi räägitud, et kohe-kohe on meil orkaan, kuigi seekord võib isegi point olla.
c) Jim Cantore @JimCantore 32s: Looks like an eyewall to me: ssd.noaa.gov/PS/TROP/floate… #Isaac (seda säutsus see sell, kelle eest kõik kabuhirmus põgenevad ;), sest ta teeb alati reportaaže katastroofitsoonist).
Isaaci satpilt. Mingi silmalaadne asi on tekkinud. Allikas
*************************************************************
CNBC otselülitus New Orleansi sadamast - tuul on hakanud tugema, vihma veel pole. Nojah, kuivas põhjaotsas. - T. Tanilsoo (NB! Ei ole Internetis, vaid saab sati pealt vaadata, sest tuleb sealt vabalevis. Eestis peaks ka kaablis/Viasatis olemas olema)
28. augusti hommik. Isaacis on õhurõhk langenud 977 hPa-ni, mis on troopilise tormi kohta erakordne, kuid seletatav süsteemi suurusega. Isegi kui Isaac ei muutuks orkaaniks, jääb see ülimalt ohtlikuks oma suuruse pärast. Tugevnemist takistab kuiv õhk, mis näitab veelkord seda, kui haavatavad on troopilised tsüklonid. Isegi ülikuum vesi (üle 30°C) selle all ei kõrvalda muid ebasoodsaid tegureid.
Veeauru hulk. Mida tumedam, seda kuivem õhk. Pane tähele ülikuiva õhku põhja pool, see takistab süsteemi arengut. Siiski ei hoia see purustusi ja surmasid ära. Veel pane tähele, et silma ei ole. Ehkki enne silma arengut tekib keskele tihe pilvetomp, on Isaac juba päevakese narritanud, näiteks eile pärastlõunal kuskil tunniks ajaks tekkis nähtavas silmalaadne moodustis, aga siis kustus taas ära. Allikas: http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/09L/imagery/wv0-lalo.jpg

FAIL: CNBC kuulutas et Isaac on orkaan. NHC teatel on veel TS - selgitus: CNBC tegi bläkki, andes eetrisse viimaks paranduse: RTRS CORRECTION: ISAAC ON THE VERGE OF BECOMING A HURRICANE - NHC --> Nii et Reuters tegi bläkki. Harilikult nad küll teevad The Weather Channelisse lülitusi, aga ilmselt praegu ei ole USA toimetus veel tööd alustaud (CNBC'd tehakse mitmest maailma nurgast päeva jooksul). Aga CNBC, Bloomberg ja CNNI on lähimad ekvivalendid USA televisioonile siin - T. Tanilsoo. Seega nö kohe-kohe saab süsteem orkaaniks. Seniks aga on tõusnud surmade arv juba vähemalt 24-ni, neist 5 Dominikaani Vabariigis.
Isaaci andmed 28.8. hommikul. Allikas: NHC
*************************************************************
27. augusti õhtu. Isaaci keskmes on õhurõhk langenud 984 hPa-ni, kuid püsib troopilise tormi staatuses. NB! Pange ülaloleval lingil oleval animatsioonil tähele tihedat konvektsioonipilvede tompu süsteemi keskmes. See võib-olla silma moodustumise märgiks.
Mõni tund hiljem langes õhurõhk Isaaci keskmes 981 hPa-ni, kuid tuuled tugevnesid vaid veidi, mistõttu on napilt troopilise tormi staatuses. Õhurõhu poolest on tegu erilise troopilise tormiga, sest selles staadiumis ei ole see madalam 990 hPa-st. Eks põhjuseks ole Isaaci suur ulatus, isegi troopilise tormi tugevuse tuuled ulatuvad keskmest koguni 335 km kaugusele. Nagu konvektsioonipilvede tombu tekkimisel võis arvata, on hakanud silm tekkima. Ometigi on ida poolt arengut takistamas kuiv õhk, nii et edasine areng on veel ebakindel, samas ühtlasi on peaaegu kindel, et sellest saab lähitundidel orkaan. Isaac järgib 7 aasta taguse orkaan Katrina rada.
Andmed 27.8. õhtul. Allikas: NHC
Isaac 27.8. õhtul tugevnedes ja silma moodustades.

Surmade arv (27.8. seisuga) on kasvanud 21 (1)-ni, kusjuures 19 neist on Haitilt ja kaks Dominikaani Vabariigist.
Poi 42003 on Isaaci keskmes. Allikas
Isaac 27. augusti õhtupoolikul
*************************************************************
27. augusti hommik. Isaacis on õhurõhk langenud 988 hPa-ni, kuid tugevus pole kasvanud. Ilmselt pole konvektsioonist vabanev energia tuulte tugevnemiseks veel piisav või pole see õhu liikumiseks jõudnud muunduda.
Isaac 27.8. pärastlõunal

NB! Hiljuti tegi NOAA orkaanide jälgimiseks koondlehekülje: http://www.noaa.gov/hurricanecentral_2012/
*************************************************************
Isaacil on selja taga päris pikk ajalugu, kuid orkaaniks pole see senimaani muutunud. See on liikunud üle Antillide, Kariibi mere saarte ja 26. augustil jõudis Florida väinadesse. Praegu on see Mehhiko lahe idaservas, kuid troopilise tormi staatuses. Siiski on õhurõhk langenud 990 hPa-ni ja konvektsioon on tugevnenud.
Senimaani on Isaac põhjustanud 10 otsest, neist 8 Haitil ja 1 kaudse surma (Puerto Ricol). Prognoos näitab, et Isaac võib jõuda Louisinasse orkaan Katrina 7. aastapäeva paiku 2. kategooria orkaanina. Mõnedele kohtadele anti 26. augustil kohustusliku evakueerumise korraldus. Vt ka prognoosrada ja ohustatuid piirkondi: http://www.nhc.noaa.gov/graphics_at4.shtml?5-daynl?large#contents
Jälgi orkaaniküttide tegevust Isaacis: http://theaviationist.com/2012/08/26/isaac/
Isaac 26. augustil Florida väinade kohal.
Allikas: NOAA/ NRL Monterey Marine Meteorology Division

Teisipäev, 21. august 2012

Atlandi ookeanil on küpsemas uus orkaan

NB! Ma kavatsen siin hakata selle troopilise süsteemi elukäiku kajastama (orkaanipäevik), kuid ma ei kavatse iga tund midagi uut lisada, vaid ikka siis, kui on midagi märkimisväärsemat toimunud. Küsimusi saate kommentaarides esitada, küll ma siis neile vastan, kui oskan.
Kui süsteem muutub orkaaniks, siis tuleb uus postitus, sest muidu läheb see siin liiga pikaks ja lohisevaks.
*************************************************************
26. augusti hommik. Isaac liigub mööda Kuuba rannikut, mistõttu saab see osaliselt tugevneda. Peamiselt on aktiviseerunud konvektsioon ja arvatakse, et see on märk süsteemi intensiivistumisest, kuigi maksimumtuuled on veel selgelt troopilise tormi piirides. Endiselt püsib arvamus, et Isaac veab lõpuks 2. kategooriani välja.
Mõned tunnid hiljem registreeriti Isaaci jätkuv tugevnemine, kuid seda vaid tuulte ja õhurõhu poolest, sest konvektsioon püsis limiteeritud. Viimase põhjuseks ida pool asuv kui õhk.

Isaac põhjustas üle Haiti liikudes vähemalt 4 inimese surma.
*************************************************************
25. augusti hommik. Lõpuks on hakanud silm moodustuma ning süsteem on tugevnenud 1. kategooria orkaani lähedale, kuid orkaaniks pole siiski veel "ülendatud". Seega pole võimatu, et süsteem saavutab veel enne Haitile jõudmist minimaalse orkaani tugevuse. Õhurõhk on langenud keskmes 990 hPa-ni. 24. augustil hakkas süsteem loodesse liikuma ja liigub hetkel samal kursil.
Mõned tunnid hiljem - ja juba nõrgenebki. Orkaani sedakorda veel ei tekkinud. Aga kuna edasisel teekonna ei pruugi väga palju maismaaga kokku puutuda, siis on taas tõstetud prognoositavat tugevust, nii et taas on 2. kategooria silmapiiril.
FORECAST POSITIONS AND MAX WINDS

INIT  25/0900Z 19.0N  73.3W   50 KT  60 MPH
12H  25/1800Z 20.4N  75.0W   50 KT  60 MPH...INLAND
24H  26/0600Z 22.2N  77.6W   55 KT  65 MPH...OVER WATER
36H  26/1800Z 23.8N  80.0W   65 KT  75 MPH
48H  27/0600Z 25.0N  81.8W   70 KT  80 MPH
72H  28/0600Z 27.7N  84.9W   80 KT  90 MPH
96H  29/0600Z 30.5N  86.0W   70 KT  80 MPH...INLAND
120H  30/0600Z 32.5N  86.0W   35 KT  40 MPH...INLAND
Allikas: http://www.nhc.noaa.gov/text/refresh/MIATCDAT4+shtml/
*************************************************************
24. augusti õhtu. Isaac näitab jätkuvalt organiseerumise märke, nii on konvektsioon tugevnenud, tugevus veidi kasvanud ja õhurõhk langenud 994 hPa-ni. Siiski pole keskmes näha silma tekkimisele viitavaid märke, nagu tihe konvektsioonipilvede kobar (keskmes) või konv.ring keskpunkti ümber.
Iga minuti tagant uuenevad pildid Isaacist. Pane tähele, kuidas konvektsioon pulbitseb ja näha on uue konvektsiooniliini tekkimist. Isaaci kõrged pilved liiguvad põhjusega alumistele pilvedele vastupidises suunas - väljavool üleval kulgeb antitsüklonaalselt.
Orkaaninalja (selgitus, et halva ilmaga tähendab Jim Cantore'i (The Weather Channeli tormireporter) nägemine, et lähenemas on hull torm. The Weather Channel on Cantore maine üle isegi ise nalja teinud - www.youtube.com/watch?v=48r4IQTB3NE. Aga jah, tema reisib välja tormipiirkondadesse - T. Tanilsoo).
*************************************************************
24. augusti õhtu. Isaac on veidi tugevnenud ja paremini organiseerunud, kuid silma pole moodustuma hakanud, mis tähendab, et ilmselt kiiret tugevnemist ei ole veel toimumas. Siiski võivad sellised süsteemid käituda ettearvamatult ja pole välistatud, et orkaaniks tugevneb Isaac veel enne Hispaniolale jõudmist.
Isaac 24.8. õhtul. Allikas: GOES-i Super Rapid Scan
*************************************************************
24. augusti hommik. Isaac püsib nõrga organiseeritusega, mistõttu ei peeta selle olulist tugevnemist lähiajal tõenäoliseks. Praegu liigub see endiselt tasapisi läände, kuid hakkab ilmselt lähiajal loodesse liikuma. Mõne päeva pärast, kui see jõuab Mehhiko lahe kohale, saab see võimaluse tugevnemiseks.
Joyce degenereerus tagasi troopiliseks depressiooniks tuulenihke ja kuiva õhu mõjul. Väga vaenuliku keskkonna tõttu võib see paari päevaga hajuda. Samal ajal on Aafrikast ookeani kohale liikunud idalaine (troopilised tsüklonid võivad areneda häiringutest, mida Atlandil on 4 liiki, idalainetest saavad alguse enamik), mille tõenäosus saada troopiliseks tsükloniks kasvab.
Taifuun Tembin on jõudnud Taiwanile, mille tõttu nõrgenes troopiliseks tormiks. Liikumiskiirus on veidi kasvanud ja liigub läände. Hetkel surmajuhtumitest teateid pole, kuid kardetakse, et aeglase liikumise tõttu võib see süsteem põhjustada mõne ööpäevaga tuhandeid millimeetreid sademeid (viimane selline ekstreemjuhus oli  seal taifuun Morakoti ajal 2009. a., tuues kaasa 2777 mm sademeid).
Uudis (koostanud Ellu): http://www.ilm.ee/?510581
*************************************************************
Isaaci jälgimisel võib-olla abi järgnevatest linkidest. NB! Mõned ei pruugi töötada!
Antillide radaripilt
Bahama saarte satelliit/radar
Leewardi saarte radaripilt, muu ilmainfo sealtkandist
Anguilla ilm
Hispaniola ilm
Leewardi saarte veebikaamerad
Neitsisaarte veebikaamera 1 ja 2
Anguilla veebikaamera
Barbadose veebikaamera
Puerto Rico põhjaranniku kaamera
San Juani (Puerto Rico) veebikaamera
St. Bartsi saare veebikaamera
St. Croix veebikaamera
St. John veebikaamera
St. Maarteni veebikaamera 1 ja 2 ja 3
Tortola (Briti Neitsisaare) veebikaamera
Lääne- ja Põhja-Hispaniola veebikaamerad
Hispaniola põhjaranniku veebikaamera
Dominikaani Vabariigi veebikaamera 1 ja 2
Tormiinfo (Bahama)
Mere(ilma)vaatlused
The Caribbean Hurricane Network (mitte avada Exploreriga/aeglase arvutiga)
*************************************************************
23.8. õhtu. Esimene kaudne surmajuhtum on juba registreeritud, nimelt sai Puerto Ricol keegi naisterahvas tormiks ettevalmistustöid tehes surma.
Isaac 23. augusti õhtul
Allikas: NASA, MODIS/ LANCE
*************************************************************
23.8. õhtupoolik. Satelliidipilt näitab, et Isaaci keskmes on taas tõstnud pead intensiivsem konvektsioon, kuid korraliku silmaseina alget pole tekkinud. Ehkki kuiva õhu mõju on kadunud, pole oodata kiiret tugevnemist enne, kui moodustub korralik silma embrüo.
Samal ajal on Isaacist idakagus paiknev süsteem paremini organiseerunud ja tugevnenud, mistõttu selle staatust tõsteti troopiliseks tormiks ja nimeks anti Joyce. Selle intensiivsuse prognoosimine on väga kaheldava väärtusega, sest mitmed tegurid võivad tugevnemist inhibeerida, nagu Saharast lähtunud ja kaugele läände ulatuv eriti kuiva õhu keel või läheduses paiknev lohk, mis võib põhjustada häirivalt tugevat tuulenihet, samuti on Isaaci väljavooluala väga ulatuslik ja võib takistada Joyce arengut. Samuti on see üks varaseimaid 10. nimelise süsteemi juhtumeid üldse 2005. ja 1995. a. kõrval.
*************************************************************
23.8. hommik. Kirdest tungis Isaacisse väga kuiv õhk, mis nõrgestas tormi veelgi. Siiski arvatakse, et see kuiv õhk seguneb niiskega ja selle mõju väheneb. Kuna süsteemil on välja kujunenud väga hea väljavooluala (troopiliste tsüklonite kohal asub kõrgrõhkkond, mis juhib ülestõusvad ja jahtuvad õhumassid eemale, võimaldades süsteemi püsimist) ja seega kui takistavad tegurid kaovad, võib see endiselt peatselt muutuda orkaaniks. See näitab veelgi seda, et kuigi algus võib väga hea olla ja tingimused soodsad, ei pruugi süsteemi areng sugugi edeneda.
Atlandi keskel asuv troopiline depressioon on kehvades tingimustes ega pruugi troopilisest tormist tugevamaks areneda.
Tembin (Igme) on Taiwani lähedal, kuid praktiliselt seisab paigal (statsionaarne). Juba enne kohalejõudmist tõi see saarele 1000 mm sademeid. Praeguseks on taifuun tugevnenud 3. kategooriani. Muide, selles taifuunis on õhurõhk pisut kõrgem kui oli meil siin 2008. a. suure novembri lumetormi ajal.
*************************************************************
22.8. õhtu. Isaaci keskmes on näha konvektsioonipilvede kahte jagunemist. See on märk troopilise tormi organiseerumise nõrgenemisest ja süsteemi lagunemisest, kuid vaid algusjärgus. Seega üldpildis ei pruugi see midagi tähendada, st et süsteem võib taas kosuda. Siiski kuna oodata on lähipäevadel süsteemi märkimisväärset interaktsiooni maismaaga ja ka kuiva õhu sattumist sellesse, siis ei oodata 1. kategooriast tugevama orkaani teket. Värske pilt:
Ehkki iseenesest näeb Isaac väga korralik välja, on see viimastel tundidel organiseerumise poolest nõrgenenud.
Allikas: NOAA/ NRL Monterey Marine Meteorology Division
*************************************************************
22.8. päev. Isaacist idakagus paiknev madalama rõhuga ala tõenäosus saada troopiliseks depressiooniks suurenes pea 100%-ni.
Täiendus kl 19: satelliidiandmed näitavad, et kujunenud on uus troopiline depressioon, mida iseloomustab hästi välja kujunenud tsirkulatsioon ja konvektsioonipilvede organiseeritus. Seetõttu deklareeritigi uue madalrõhkkonna teke. See liigub loodesse ja võib jääda nii troopilise tormi staatusesse kui areneda lõpuks orkaaniks. Esialgne prognoosrada ei näita maismaaga interakteerumist.
Info uue kujuneva troopilise madalrõhkkonna kohta.
Allikas: NHC
*************************************************************
22.8. hommik. Orkaanikütid avatasid Isaacis teatud tugevnemise, mistõttu enam pole see miinimumväärtustega troopiline torm. Samuti on keskmes tekkinud ülitihe konvektsioonipilvede tomp (tuulenihke kadumise tõttu), mis eelneb sageli intensiivistumisele ja/või silma tekkele. Konvektsioonipilvede tippude temperatuur on langenud -82°...-86°C-ni. Siiski pole veel tekkinud moodustisest vabanenud energia konverteerunud süsteemi intensiivsuseks. Endiselt oodatakse süsteemi tugevnemist orkaaniks umbes 48 tunni jooksul. Kuna süsteem on interaktsioonis Hispaniola ja Kuubaga, siis ei oodata 1. kategooriast tugevamat orkaani, aga hiljem jõuab see Kuuba ja Florida vahel asuvate kuumade vete kohale (temperatuur 30°C), mis peaks soodustama plahvatuslikku intensiivistumist. Samal ajal on Isaacist idakagu pool tekkinud organiseerunud konvektsioonipilvede kogum, millel on umbes 90% võimalust muutuda vähemalt troopiliseks depressiooniks 48 tunni jooksul.
Prognoositav süsteemi trajektoor. Allikas: NHC
*************************************************************
21. augusti õhtu. Orkaanikütid käisid arenevat süsteemi uurimas ja leidsid, et tuule tugevus on piisav, tõstmaks selle staatust troopiliseks tormiks, mida ka tehti. Seega nimetati see troopiliseks tormiks Isaac. Enam ei prognoosita 2. kategooriast tugevamat orkaani.
Toon ära ilmahuvilise T. Tanilsoo arvamuse: "Aga jah, iseenesest praegu on veel väga palju lahtine. Paistab küll, et ka USA idarannik ja Florida (kus neil päevil möödub 20 aastat orkaanist Andrew) võivad midagi saada, aga praegu ei ole midagi veel kindel. Samuti on veel ebakindlusi võimaliku intensiivsuse osas... Ennustusrada pakub, et ta võib sattuda Haiti/Dominikaani Vabariigi piirkonda ning samuti jääb ette Kuuba. Ja selles maailmajaos loeb väga palju edasise arengu osas, kust ta edasi läheb. Haiti on niigi juba viimastel aastatel palju kannatanud, see oleks küll jama kui nüüd sinna orkaan teele oleks :(."
*************************************************************
21. augusti varahommikul formeerus Atlandi ookeanil uus troopiline depressioon, mis liigub üsna kiiresti läände, hiljem võib-olla loodesse või põhja. See keskme lähedal tuvastati mõnede rünksajupilvede tippude temperatuuriks -80°C-st madalam temperatuur, mis on väga tõsine näitaja. Praegune prognoos näitab praeguse hooaja kõige tugevama orkaani kujunemist, mis ohustab Kariibi mere saari ja võib lõpuks kuhugi USA rannikule välja jõuda.
FORECAST POSITIONS AND MAX WINDS
INIT 21/0900Z 15.2N 51.2W 30 KT 35 MPH
12H 21/1800Z 15.3N 53.8W 35 KT 40 MPH
24H 22/0600Z 15.7N 57.2W 40 KT 45 MPH
36H 22/1800Z 16.0N 60.5W 50 KT 60 MPH
48H 23/0600Z 16.3N 63.6W 65 KT 75 MPH
72H 24/0600Z 16.9N 69.3W 80 KT 90 MPH
96H 25/0600Z 18.0N 74.0W 95 KT 110 MPH
120H 26/0600Z 20.0N 77.3W 95 KT 110 MPH
Allikas: http://www.nhc.noaa.gov/text/refresh/MI ... 0858.shtml

Lisaks on praeguse depressiooni taga (ida pool) kujunemas uus.
Samal ajal tegutseb Vaikse ookeanis Taiwani lähedal taifuun Tembin, mis 20. augustil intensiivistus järsult, sest muutus sama ööpäeva jooksul troopilisest tormist 4. kategooria taifuuniks, nüüd on veidi nõrgem ja püsib 3. kategooria juures. Filipiinlaste jaoks on selle nimi Igme (Filipiini vastav asutus kasutab taifuunide nimetamiseks enda nimekirja).
22. augusti seisuga on Tembin (Igme) 2. kategooria taifuun (1 min keskmine 155 km/h ja õhurõhk keskmes 965 hPa) ja juba kurssi muutnud, kuid on äärmiselt väheliikuv, siiski suund on Taiwanile. Asub Taipeis umbes 472 km kagu pool.
Mida üldse öelda orkaanide/taifuunide kohta? Tegu on troopilise intensiivse tsükloniga, mis saab kogu oma energia konvektsioonist ja varjatud soojuse vabanemisest. Orkaan on tegelikult organiseerunud konvektsioonipilvede kogum. Aja jooksul tekib orkaani kohale kiud- ja kiudkihtpilvedest kilp ja suureneb kihtsajupilvede osakaal. Orkaanides ei ole fronte, vaid seda täidab ühtlaselt kuum õhumass. Kõige soojem on silmas, seal on registreeritud isegi 40°C lähedast temperatuuri, üldiselt intensiivsemates orkaanides vabaneb rohkem varjatud soojust ja silmas on temperatuur selle arvelt kõrgem. Kuigi orkaan tundub hästi võimas ja monoliitne süsteem, on see tegelikult vägagi haavatav. Vähegi kuivem õhumass (kastepunkt 21°C ja vähem), tugevam tuulenihe, maismaa või külmem vesi võivad orkaani tunduvalt nõrgestada ja isegi hävitada, parasvöötmeliste (barokliinsete) tsüklonite puhul need tegurid niiviisi ei mõju.
Miks mõjub tuulenihe troopilistele tsüklonitele hävitavalt, aga tavalistele rünksajupilvede süsteemidele soodsalt? Tuulenihe lahutab troopilises tsüklonis tsirkulatsioonid üleval ning all ära. Kogu konvektsioon puhutakse tsirkulatsioonikeskme ümbrusest eemale ehk teisisõnu, mõju on sünoptilises skaalas, kuid tavaliste rünksajupilvede puhul on tuulenihke mõju kõige enam vaid mesoskaalaline. Samuti aitab sünoptilises skaalas olev tugev tuulenihe soojuse hajutamisele kaasa, kuid troopilise tsükloni arenguks peab kondenseerumis(varjatud) soojus kontsentreeruma. NB! Tähtis on vaid tugevuse (vahemikus 850-200 hPa), mitte suunaline tuulenihe. Üle 10-sõlmeline tuulenihe on ilmselgelt ebasoodne. Arvatakse, et tugev tuulenihe (troposfääri ülaosa tuuled) ei lase troopiliste tsüklonitel Lõuna-Atlandil areneda, kuid see ei tähenda, et neid seal üldse pole (orkaan Catarina).
Äsja formeerunud troopiline depressioon näeb väga ilus välja. Näha on väga kõrgeid konvektsioonipilvede tippusid (ulatuvad 15-20 km kõrgusele) ning võib arvata, et juba praegu vabanevad seal varjatud soojusena kolossaalsed energiahulgad.
Allikas:
NOAA/ NRL Monterey Marine Meteorology Division

Kuumalaine miinimumid ja maksimumid

Näiteid, milliseid äikeseid võib troopiline kuumus kaasa tuua (Münchenis): 1 ja 2.
*************************************************************
40-kraadine kuumus tõi ka Austrias endaga hiidrahe kaasa. Ise olen sellist rahet näinud 2001. a. kurikuulsate juulitormide ajal, meenutus sellest: http://ilm.ee/?510441
Koht: Karnerviertel, Mönichwald (Bez. Hartberg), 47°27'52.42"N 15°53'46.70"E, 862m
Allikas: Skywarn Austria
*************************************************************
Kuumus tõi tagajärjed: http://www.rtl.de/cms/news/rtl-aktuell/starke-unwetter-vertreiben-glut-hitze-25f66-51ca-62-1234396.html. Bodensee järve ümbruses registreeriti tunniga üle 9000 välgu (möödunud südaöö paiku), tuulte tugevus oli kuni 30 m/s ja teateid oli vähemalt 6 cm suurustest rahekamakatest. Täna on veel Saksamaa ida- ja lõunaosas temperatuur kuni 35°C, kuid see taandub järjest lõuna poole.
*************************************************************
Siin kaartidel on toodud möödunud ööpäeva miinimumid ja maksimumid. NB! Kaartidel on ainult kliimajaamade ekstreemumid. Seega pole siin postide jmt vähemtähtsate vaatluskohtade andmeid. Õhumassi kese oli Tšehhi ja Austria kohal, kuid peab arvestama, et enamus kohti neis riikides on vähemalt 300-400 m kõrgusel, mistõttu õhumassi potentsiaal ei avaldu maksimaalselt. Merepinnal võimaldaks õhumass umbes 42°-43°C (seda saab hinnata, kui tuua mingil isobaarpinnalt õhukogum, mille näitajad on teada, mööda kuiva adiabaati merepinnale).
Selle aasta kõrgeim õhutemperatuuri miinimum Eestis oli 29. juuli öösel, kui selleks oli Tartus 22,9°C, Tallinnas 21,7°C, Võrus 24,5°C, Pärnus 23°C, kui arvestada ka poste, siis näiteks Pirital 25,4°C ja Roosisaarel 24,7°C. Samas juba paar nädalat hiljem jõudis Eestisse arktiline õhumass, millel oli öökülmapotentsiaal, kuid see osutus väga niiskeks ja seetõttu oli ilm pilves ning temperatuur ei langenud enamasti kuigi madalale. Siiski näiteks 10.8. ööl mõõdeti Jõhvis õhus miinimumiks 3,8 ja Tiirikojal 2 cm kõrgusel 1,9. Külma õhumassi sissetung oli ka 20. augustil, kuid seekord oli ilm ebatavaliselt selge ja vaikne, mistõttu viimaks tuli ära ka esimene öökülm. 2 cm kõrgusel oli Jõgeval külma 0,3°C, Kuusikul 0,1°C ja Türil 1,5°C, õhus aga vastavalt sooja 2°C, 1,5°C ja 2,5°C. Vaatamata öökülmale on tegu ikkagi hilissuvega.
20.8. õhtul puhkesid Euroopas, iseäranis Alpide ümbruses ja Saksamaa idaosas, ülitugevad äikesed. Praegu on need Austria ja Poola kohal, kolletes registreeritakse umbes 1000 välku tunnis. Tšehhi Hüdrometeoroloogia Instituut andis mõnele maakonnale ka nn äikese-superhoiatuse.
20. augusti ekstreemumid. Allikas: Kölni Ülikool




Euroopas õhtul tekkinud äikesekolded.
Allikas: Unwetterzentrale Deutschland


Äikese levik. Allikas: Sat24.com


Esmaspäev, 20. august 2012

Jõgeva pääses maailmakaardile

Agrometeoroloogidelt tuli täpsem ülevaade Jõgeva kohta. Selgus, et automaatjaamad registreerisid veel rohkem sademeid, samuti on seal kinnitatud arvamust, et kuivad päevad päästsid vee kogunemisest ja üleujutusest (vt kommentaaridest): http://www.ilm.ee/?510563
*************************************************************
19. augustil ulatus Kesk-Euroopast Eesti kohale väga soe ja niiske õhumass. See andis endast märku intensiivsete sademetega. Hommikul ja päeval liikus läänest itta sooja frondiga seotud laussajuala. Õhtupoolikul tekkisid äikesega rünksajupilved, mis andsid täiendavalt sademeid, kuid muidugi ainult seal, kust üle liikusid. Äike tekkis õhtupoolikul Harjumaa lõunaosas ja liikus kiiresti kagusse viimaks Peipsi kohale ja Venemaale. Öösel tuli veel sademeid seoses külma frondiga, kuid äikest polnud.
Nii koguneski täna hommikuks mitmel pool sademeid 10-20 mm, kuid kõige rohkem sadas Jõgevamaal (enamasti 20-40 mm), sajumaksimum sattus aga ilmselt Jõgevale, kus registreeriti 75 mm sademeid. Sellest piisas, et pääseda maailmakaardile, sest välja tuuakse need kohad, kus tuleb sademeid vähemalt 50 mm ööpäeva kohta:

Allikas: http://severe.worldweather.org/rain/a1/index.html

EMHI sademetekaart

Pühapäev, 19. august 2012

Äike - kas eemal või kohal?

Seoses äikese raporteerimisega vajaks täpsustust üks asjaolu - millal lugeda äike antud asukohas olevaks ja millal eemalolevaks?
Kui tegu on eraldiseisva(te) ja hästijälgitava(te) rünksajupilvedega, siis on asi selge - kui ei ole sajualas, siis ei ole ka lähiäikest. Lähiäikeseks ehk et äike on kohal, siinsamas ehk inimesed ütlevad, et on äike, loetakse küll seda, et välgud on lähemal kui 3 km (sähvatuse-müristamise vahel on vähem kui 10 sekundit), kuid selline määratlus on mitmes mõttes problemaatiline. Esiteks sõltub lähiäikeseks pidamine juba sellest, kas välgud on nähtavad ja mis tüüpi need on, sest kui välkusid ei näe (on pilvesisesed), siis ei saa välkude kaugust otseselt hinnata, kui välgud tekivad pilvede sees ja eriti pilvede tippudes, siis võivad ju välgud olla pea kohal, aga kauguse järgi pole tegu lähiäikesega. Niisiis tuleks kasutada kombineeritud lähenemist, kusjuures esikohale tõstaks just selle, kas ollakse sajualas või mitte. Lisaks asendaksin lähiäikese mõiste väljendiga "äike on vaatluskohas".
Kui on selline olukord, et sajab näiteks vihma, aga müristab kuskil eemal, siis tuleb ikkagi öelda, et vaatluskohas on äike, mitte aga, et äike on eemal. Sama kehtib muidugi ka siis, kui välgud on näiteks pea kohal, aga tekivad nii kõrgel, et müristamine on nõrk või puudub (olen näinud sellist olukorda) ja sademeid ei ole. Kui on olukord, et sademeid ei ole, aga müristab eemal, siis ei ole äike vaatluskohas, mis sest, et ilm võib pilves olla. Mõnikord võib äikese alguseks lugeda olukorda, kui pagi jõuab kohale, aga välgud on veel kaugel ja ei saja. Siia olukorda paigutaksin 7. juuli Tallinnas. Siis jõudis kohale esmalt pagi, kuid sadama hakkas/lähedased välgud ilmusid alles ligemale tund hiljem. Seega algas äike seoses pagi, mitte aga sademete või lähedaste välkude kohalejõudmisega.
Ette võib tulla ka vastupidist olukorda, st et näiteks välgud on võib-olla mõnesaja meetri kaugusel, kuid ometigi ei saa öelda, et vaatluskohas on äike. Selline olukord võib ette tulla siis, kui pilvedest löövad eemale üksikud välgud, sellised on sageli positiivsed välgud. Äike ise võib-olla üle 10 km kaugusel. Teine võimalus on laussajualas, mis järgneb pagijoonele, vt siit http://stormhighway.com/tower.shtml#0a. Tõsi, viimane juhtum on vaieldav, kuid lähtun sellest, et äike on lahutamatult seotud rünksajupilvedega. Sel juhul ei saa kihtsajupilvedes olla äikest vaatamata tekkivatele välkudele.
Niisiis ei saagi ilmselt luua ranget ühemõttelist eeskirja, millal on äike vaatluskohas, millal ei ole. Tundub ka, et mõistlikum on asendada lähiäike väljendiga äike on vaatluskohas või jätta mõiste lähiäike vaid välkude kauguse alusel määratletud mõisteks. Seega on kasulik läheneda sellele küsimusele loovalt. Eks pilvede määramine nõuab ju ka loovust. Näiteks tutvustasin 11. juunil Tõravere vaatlejatele sellist pilvetüüpi, nagu Altocumulus congestus. Tunnustatud klassifikatsioonis pannakse suure vertikaalse ulatusega kõrgrünkpilved kas Altocumulus castellanuse alla või määratakse need Cumulus congestus, kuid siis läheb kaduma info, et nende alus on 2 km-st kõrgemal või tuleb see kuidagi ära märkida. Seega oleks ju kõige parem määrata eriti suure vertikaalse ulatusega kõrgrünkpilved Ac congestus.
 
 7. juuli õhtupoolikul - pagi on kohal, seega algas äike.

7. juuli, kuid mõnikümmend minutit hiljem. Äike kestab. Pane tähele suure vertikaalse ulatusega rünkpilvi - nende alused on 2 km-st kõrgemal, seega võib klassifitseerida kui Altocumulus congestus

40-kraadine kuumus Eestini ei jõua

Võib öelda, et 40°C tuli Saksamaal täna ära. 20. augusti tipud:
39,8°C Dresden-Hosterwitz SN
39,7°C Dresden-Strehlen SN
39,1°C Guteborn/Lausitz BB
38,8°C Zwickau SN
38,7°C Jessen/Elster ST
38,7°C Torgau SN
38,7°C Holzdorf ST
38,6°C Coswig (Sachsen) SN
38,5°C Altdoebern BB
38,4°C Tegkwitz TH
38,3°C Dahme/Mark BB
38,3°C Freital (Sachsen) SN
38,2°C Greiz TH
38,2°C Rudolstadt TH
38,2°C Riesa SN
 Allikas: Unwetterzentrale Deutschland
*************************************************************
Kuum õhumass on taandunud veidi ida ja kagu poole, st Poola, Tšehhi ja Austria kohale, kuid ka Saksamaa on tugevasti mõjutatud. Juba kl 15 mõõdeti Ida-Saksamaal mõnel pool vähemalt 36°C ja Poolas 34°C. Hommikul tekkisid Põhja-Saksamaal intensiivsed äikesekolded, mis liikusid kiiresti itta (Poola kohale). Umbes kl 11 ja 12 vahel registreeriti 2540 välku. Samal ajal liikus teine äikekolle Rootsi kohalt Läänemerele ja kolmas Valgevene kohale.


Läänemere ja Leedu kohal on sooja frondiga seotud rünksajupilved.
*************************************************************
Avaldati täna Saksamaal mõõdetud temperatuuride pingerida:
39,2°C Goellheim RP
39,1°C Dillingen (Saar) SL
38,9°C Saarbruecken-Burbach SL
38,9°C Bad Kreuznach RP
38,8°C Bretten BW
38,8°C Pulheim-Brauweiler NW
38,7°C Koeln-Porz-Wahn NW
38,6°C Koeln-Niehl NW
38,6°C Dueren NW
38,6°C Bad Muenster am Stein-Ebernburg RP
38,5°C Muehlacker (MM) BW
38,5°C Koblenz RP
38,5°C Grevenbroich NW
38,5°C Ladenburg BW
Allikas: Unwetterzentrale Deutschland
Saksamaale jõudnud õhumass on tõepoolest rekordiliselt kuum ja kui see homseks ei taandu, võib 40°C ametlikult kirja saada.
*************************************************************
Äike on tekkinud Harjumaal ja liigub kiiresti kagusse. Ka itta taanduv kihtsajupilvedes on üha tugevnev konvektsioon. Samal ajal on tugevnenud tuulenihe - alumised pilved liiguvad läände ja ülemised itta.

Satelliidipilt ja radaripilt kinnitavad äikese olemasolu.

*************************************************************

Üle Eesti liikus sooja frondiga seotud intensiivne lausssajuala. Lääne-Eestis on ilm juba paranenud (kl 15-16 seisuga) ja asub praegu tsükloni soojas sektoris. Õhtul või öösel liigub üle külm front. Kas sellega märkimisväärseid sademeid ja äikest kaasneb, on kahtlane. Rootsi lõunaosas on juba 30°C mõõdetud, vaata. Ega Lätis ka ilm väga palju soojem ole, vt http://www.meteo.lv/laiks/temperatura/?nid=558
*************************************************************
Lääne-Aafrikast on Lääne-Euroopasse jõudnud 40-kraadine kuumus. See jõuab ka Saksamaale, kus on antud punased hoiatused (eluohtlik kuumus), vt Meteoalarmi: http://www.meteoalarm.ee/. Ehkki kuum õhumass jõuab üle Lõuna-Skandinaavia ja Läänemere ka siia, siis ei ole ilmselt seda üldse tunda, sest ilm on pilves ja tõenäoliselt sajune. Selle kohta öeldakse, et soe või kuum õhumass ei ulatu aluspinnani. Äike on hetkeseisuga küsitav, võimalus on 50 % lähedal, st võib tulla, võib ka mitte.
Jäämerelt on alustanud sissetungi arktiline õhumass ja see tähendab mõne päeva pärast öökülmavõimalust.

Kuum õhumass on tunginud kaugele põhja. Pane tähele külma õhumassi sissetungi põhjast ja orkaan Gordoni isohüpse Assooride lähedal.

Assoore tabas orkaan

21. augustiks kaotas orkaan oma troopilise loomuse, sest saavutas ühenduse polaarfrondiga ja hajus seejärel kiiresti, eriti just pilvemass. Tuulekeeris jäi siiski mõneks ajaks püsima. Kuigi orkaan tabas Assooride idarühma otse, olid kahjud õnneks minimaalsed (peamiselt seoses langenud puudega ja paduvihmaga) ja ühtki inimeste vigastust ei registreeritud. Huvitaval kombel tabas täpselt sama nimega orkaan (Gordon) Assoore ka 2006. a., kuid see erinevalt nüüdsest juhtumist ei hajunud hiljem, vaid mõjutas parasvöötmelise tugeva tormina ka Suurbritanniat, eriti aga Iirimaad, kus tegi palju kahju.
Orkaan Gordoni minimaalseks õhurõhuks keskmes jäi 965 hPa ja tuulte tugevuseks silmaseina all 175 km/h (1 min keskmine), seega väga tugev 2. kategooria orkaan.
*************************************************************
Gordon on 19.8. õhtuks nõrgenenud tugevaks 1. kategooria orkaaniks.

Animatsioon Gordonist.
Allikas: http://www.naturgewalten.de/atlantik/2012/120818gordon_loop2.gif
*************************************************************
19. augusti hommikul saavutas Gordon maksimaalse intensiivsuse, kui õhurõhk keskmes langes 965 hPa-ni ja 1 minuti keskmine tuulekiirus silmaseina all 175 km/h. Seega tegu väga korraliku 2. kategooria orkaaniga, nii et väga vähe jäi puudu 3. kategooriast. Kuna see jõudis jahedate vete kohale  (orkaani arenguks peetakse ebasoodsaks 26°C jahedamat vett), siis praeguseks on orkaan nõrgenenud, kuid on veel 2. kategooria tugevusega.
*************************************************************
Kuigi troopilised tsüklonid ei jõua kuigi sageli Euroopa lähedale, juhtub seda vahel siiski. Üks märkimisväärsemaid oli orkaan Vince 2005. a., jõudes Portugalini. Seekord on 30. pl lähedal troopiliseks tormiks ja praeguseks (19. augustiks) juba 2. kategooria orkaanini tugevnenud Gordon ohustamas Assoore, täpsemalt saarestiku idaosa (idarühm). Arvatakse, et hetkel on orkaan oma maksimumtugevuse saavutanud (õhurõhk keskmes 969 hPa, mis on väga hea tulemus ja silm on välja kujunenud) ja hakkab ligemale ööpäeva pärast nõrgenema, kuna jõuab jahedamate vete kohale ja tugevama tuulenihke mõjuvälja. Pärast transformeerumist parasvöötmeliseks tsükloniks võib see jõuda Pürenee poolsaareni.
Orkaani arenguga saab kursis olla: http://www.nhc.noaa.gov/text/refresh/MIATCDAT3+shtml/152049.shtml
Orkaanide kohta saab rohkem lugeda: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/orkaanid.htm
Orkaani andmed 19.8. südaöö seisuga. Allikas: NHC



wetterzentrale.de ilmakaart. Isohüpside tihedus orkaanis on täiesti pöörane. Parasvöötmeliste tsüklonite puhul ei ole kunagi midagi sellist.
Orkaan Gordon 18.8. õhtupoolikul. Näeb korralik välja.
Allikas: NASA, MODIS/ LANCE

Laupäev, 18. august 2012

Vead Vikipeedias

NB! Tegin endale vikis konto ja hakkasin vaatama, kuidas artiklite parandamisega on lood. Senini olen rünkpilvede artikli sõnastust parandanud ja äikese artiklis täpsustanud definitsiooni ja täiendanud liikide osas ning lisanud vastavad viited.

Eestikeelne Vikipeedia on vähemalt loodusteaduste poole pealt väga hõre ja kubiseb vigadest. Toon siin ära noppeid mõnedes artiklites olevatest vigadest. Siiski enne näidete juurde asumist tuleb kiita, et artiklis kevad on ära parandatud
"Meteoroloogiline kevad algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul üle -10°C. Fenoloogiline kevad algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul üle 0°C", asendades selle õigega ( vastavalt 0°C ja +5°C).
Rünksajupilved. Artikli juures on pilt, millel väidetakse olevat rünksajupilved. Tegelikult on need ilmselt rünkpilved, tõsi, paremas servas on justkui näha ka jäätunud pilveosi, kuid isegi sel juhul on see pilt ikkagi sobimatu. Allpool on terve rida pilte, mis sobiksid väga hästi. Siiski, arusaamatu on see, miks seal on asperatuse pilt, see on ka nimekirjas sobimatu ja teiseks on küll väga hea mõte, et lamedatest rünksajupilvedest (Cumulonimbus humilis) on tahetud fotot lisada, aga hetkel tundub küll, et seal on tegu pigem kihtrünkpilvedega, igal juhul pole see ilmekas. Janek Pärn pildistas 3. juunil Simunas uskumatult ilusa ja ilmeka lameda rünksajupilve üles. Cumulonimbus capillatuse pildi kohta niipalju kommentaariks, et parem nimetus oleks Cumulonimbus incus. Jah, viimane kuulub ka capillatuste hulka, aga on palju täpsem.
Kihtrünkpilved. Need on Vikipeedias klassifikatsioonis pandud konvektsioonipilvede hulka. See pole otseselt vale, kuid entsüklopeedias peaks olema esikohal ikkagi rahvusvaheliselt tunnustatud süsteem ja siis võib mainida alternatiivid. Seega võib siis ju teha nii, et lisaks konvektsioonipilvedele lisada kihtrünkpilved ka alumiste pilvede hulka. Viimaste klass on praegu igal juhul ebatäielik. Fotodest esimesel on väidetud, et tegu Sc castellanusega. Foto pole hea, sest kihtrünkpilved ei tule esile, vaid domineerivad kiudpilved. Viimasel, geisripurske fotol, on tegelikult kõrgrünkpilved. Teisel fotol ei ole tegu lenticularisega, vaid pigem undulatusega.
Kihtpilved. Artikkel on liiga napisõnaline ja ebatäpne. Kihtpilved võivad olla pilvetükkidena (Stratus fractus), samuti on need harva 1 km-st kõrgemal. Tuleks mainida, et udu on kihtpilvede erijuht. "Tavaliselt sajab" pole õige, kihtpilved ei ole tüüpilised sajupilved, seega tuleks öelda: "kihtpilvedest võib sadada". Foto võiks olla parem, liigselt domineerib maa ja pilved on ülesäritatud.
Kihtsajupilved. Vähemalt on suudetud tekkimisvahemik anda õige, kuid 100-200 m on kahtlane. Ehkki laussaju lõppedes tihenevad hatakpilved, siis kust me ikkagi teame, et kihtsajupilved nendega kokku sulanduvad? Ma ei ole seda suutnud lõplikult välja selgitada, sest selleks tuleks minna läbi hatakpilvede ja järele vaadata. Siiski, kui hatakpilvedes on vähegi avasid, siis on selgelt näha, et kihtsajupilved on hulga kõrgemal. Kahjuks lennukiga sõites pole õnnestunud tabada sellist juhtu, kui laussadu lakkab ja hatakpilved madalduvad. Klassifikatsiooni kuuluvus on segane. See tuleks ikkagi selgesõnaliselt kirja panna, mis teema sellega on. Septembri Horisondis kirjutan nendest pilvedest ja sealt saab siis lugeda. Lisaks käsitlen kihtsajupilvedega seotud väärarvamusi. Fotod on valed, esimesel pildil on kihtpilved, teisel aga rünksajupilved.
Kõrgkihtpilved. Artiklis on ebatäpsusi. Sademed on siiski üsna tavalised, kuid mitte tüüpilised ja nii talvel kui suvel. Optilisi nähtusi võib siis olla, kuid kiudkihtpilved lähevad kõrgkihtpilvedeks üle. Kõrgkihtpilved võivad muutuda kihtsajupilvedeks, kuid tavaline on ka vastupidine üleminek. Ülemine pilt on huvitav, kuid halb. Need ei tundu olevat kõrgkihtpilved, vaid pigem hatakpilvedega kihtsajupilved või lihtsalt kihtpilved. Pildireast esimene on väga hea, aga edasi tulevad kahtlased pildid. Teisel fotol ei ole puhtad kõrgkihtpilved, vaid midagi kõrgrünkpilvede sarnast. Kolmandal tundub olevat tegu rünksajupilvede ja kihtrünkpilvedega. Ka viimasel pildil on pigem lainelised kõrgrünkpilved. Oleks tumedam pilveosa tervet fotot katmas, siis võiksime juba rääkida kõrgkihtpilvedest.
Kõrgrünkpilvede artikkel on Vikipeedia kohta päris hea, seal ei olegi midagi karjuvalt valesti. Iga pisiasja üle ei hakka praegu norima. Eks sõnastus vajab niikuinii toimetamist. Ac castellanusel on eestikeelne nimetus olemas, tornjas-sakmelised kõrgrünkpilved, lisaks võivad kõrgrünkpilved muutuda rünkpilvedeks, millel on suur vertikaalne ulatus. Sel juhul kasutan vahel nimetust Ac congestus.
Kiudkihtpilved. Artiklis on Jürissaarele toetudes öeldud, et kiudkihtpilved ei anna Eestis sademeid, kuid Ida-Siberis annavad. No oleks huvitav teada, kas Jürissaar on siis seal käinud, et teab seda öelda? Tema enda juttudest ei tule selle väite allikas otseselt välja, kuid võib arvata, et oma teadmised on ta saanud venekeelsest kirjandusest. Ma püüan alati toetuda enda kogemustele ja tähelepanekutele, Eestis on ju pilved igapäevased ja sellega pole seega probleemi. Olen näinud korduvalt, et kiudkihtpilvedest tulevad sademed, kusjuures ühe korra suvel olid need nii intensiivsed, et suutsid maa märjaks teha. Seega pole vaja väga madalat temperatuuri ja Ida-Siberit. Iseasi, et sademed pole kiudkihtpilvedele tüüpilised. Esimene foto on vale, seal on tegu kiudrünkpilvedega või kõrgrünkpilvedega. Definitsiooni järgi on need siiski kiudrünkpilved. Teine foto on väga hea.
Kiudrünkpilved. Siin on üheselt selge, et foto on vale, sest seal on kihtrünkpilved. Pange tähele foto ja teksti vastuolulisust (värv, läbipaistvus, varjud). Kiudrünkpilvede sademed ei jõua aluspinnani, kuid sajujoontena on need sageli olemas. Eks siin on võimalik muidugi vaielda, kas sademed peavad jõudma aluspinnani, et olla sademed või mitte. Ilmselt võib rääkida sademetest kitsas ja laias mõttes. All olevatest piltidest teine on kiudkihtpilvedest ja kolmas-neljas võivad olla kõrgrünkpilved. Viimasel pildil on näha juba päris selgesti varjud ja päikese varjutamine.
Kiudpilvede artikli kohta pole eriti midagi öelda, võiks olla põhjalikum. Seal on ka sademete kohta õigesti kirjutatud.
Keskatmosfääripilved. Kasutatud on teistsugust grupinimetust, kuid eelistan just keskatmosfääripilvede nimetust. Helkivate ööpilvede puhul võiks kasutada nimetust polaarmesosfääripilved ja artikkel on liiga lühike. Polaarstratosfääripilvede nimetuse kuju on vale.

Kokkuvõtlikult on vähemalt pilvede puhul probleemiks asjakohaste fotode puudumine ja valesti määratud pilved. Ka artiklites on palju ebatäpsusi, kuid ma ei loeks seda antud juhul isegi kõige suuremaks probleemiks.
Miks ma siis ise ei kirjuta sinna artikleid? Vikipeedia artikli kirjutamise vorm ei sobi mulle, sest kasutan palju enda tehtud uurimistegevuse tulemusi ja järeldusi ning endale viidata ei taha. Seetõttu eelistan teadmiste levitamiseks teisi kanaleid.