pühapäev, 29. oktoober 2017

44. nädala ilm (–2.–5.11.2017)

Kommentaariumi link
NB! https://atlas.postimees.ee/4296321/tana-ajaloos-2-11-eestit-rasis-koigi-aegade-tugevaim-torm

5. novembril liikus madalrõhkkond Oslo lähistelt kirdesse. Nii oli pilves selgimistega olulise sajuta ilm, Peipsi-äärsetes maakondades ja lõunaservas selgines hommikuks, kuid õhtuks läks jälle pilve. Puhus lõunatuul 5–10, rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur oli 6...10 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Vaata uues postituses!

Joosep Ailiste. Öised pilved „Hallid mõtted“. Pildistatud 03.11.2017 kell 18:55 Pärnumaal Sindi linnas.

4. novembril oli siin ulatusliku madalrõhuala lõunaserv. Seetõttu oli ilm enamasti pilves, mitmel pool sadas veidi (uduvihm, nõrk vihm). Tuul oli enamasti edelast ja tugevnes päeva jooksul (puhangud koguni üle 15 m/s). Kui hommikul oli veel kohati 0 °C lähedal, siis päeval juba 7...10 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Süvenev madalrõhkkond liigub Põhjamerelt Oslo suunas ja sealt edasi kirdesse. Nii on pilves selgimistega ilm. Paiguti sajab veidi vihma ja võib tekkida udu. Puhub edela- ja lõunatuul 4–10, rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 3...8 °C.

Kairo Kiitsak. Kõrgrünkpilved Simunas 3.11.2017

3. novembril oli siin ulatusliku madalrõhuala lõunaserv. Seetõttu oli pilves selgimistega ilm, kuid olulise sajuta, õhtupoolikul oli selgimisi laialdasemalt. Puhus läänekaare tuul 3–8, hilisõhtul tugevnes rannikul edelatuul 5–10, puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur oli 1...5, saartel kuni 8 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Ulatusliku madalrõhuala lõunaserv. Saju võimalus on öösel väike, päeval tibab siin-seal vihma. Nõrka vihma sajab eelkõige Lääne- ja Loode-Eestis, õhtu poole on ka kaugemal sisemaal uduvihma võimalus. Tuul asendub kõikjal edelaga ja tugevneb, rannikul on puhanguid 15, Hiiumaal ja loodeservas hommikust alates 17 m/s, sisemaal päeval 11–12 m/s. Õhutemperatuur on mandril –1...+2 °C, öö hakul võib Kirde-Eestis veel külmem olla, saartel ja läänerannikul on 4...7 °C, päeval on 5...10 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (5.11.) on madalrõhkkond Skandinaavia ja Soome kohal ning idapoolne kõrgrõhuala muutub veidi tugevamaks. Kahe rõhuala piirimail võib öösel üksikutes kohtades nõrka vihma tibutada, päev on suurema sajuta. Puhub võrdlemisi tugev edela- ja lõunatuul, rannikul on puhanguid 13 m/s. Õhutemperatuur on öösel 3...7, päeval 6...9 °C.

Jälle selgines ja varsti oli koguni paduselge! 3.11.2017 Laagris.

2. novembril liikus väike madalrõhuala Läänemerelt kagusse. Kirde-Eestis oli vähese pilvisusega või selge, hommikul kuni –9 kraadi, sest seal oli külma õhumassiga kõrgrõhuhari, seevastu mujal peamiselt pilves ilm. Lääne-Eestis ja mandri lõunaservas sadas vähest vihma.
Puhus idakaartetuul 3–9 m/s. Õhutemperatuur oli 0...3, saartel 4...9 °C, kuid õhtul langes Virumaal –5 kraadini. Sarnane kahe Eesti päev püsib ilmselt veel ligemale ööpäev.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Väike madalrõhuala liigub Lätist kagusse. Seetõttu on sisemaal  vahelduva pilvisusega sajuta ilm, kuid paiguti on udu ja jäidet. Rannikul ja saartel on pilvisem ja võib sadada veidi vihma. Puhub idakaartetuul 1–6 m/s, hiljem võib muutliku suunaga olla, saarte rannikul kirde- või põhjatuul 5–10, lühiajaliselt hommikul võimalikud puhangud 14 m/s. Õhutemperatuur on 0 °C lähedal, Kirde-Eestis kuni –8, seevastu saartel ja rannikul 3....8 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (4.11.) jõuab Skandinaavia põhjatippu uus aktiivne madalrõhkkond ja selle serva mööda kannab edelavool Läänemere äärde sooja õhumassi. Saju võimalus on öösel väike, kuid päeval tibab siin-seal vihma (nõrka vihma sajab eelkõige Lääne- ja Loode-Eestis, õhtu poole on ka sisemaal uduvihma võimalus). Senine tuul asendub kõikjal edelatuulega ja tugevneb. Õhutemperatuur on öö hakul mandril kuni –1 °C, Kirde-Eestis selgema ilmaga koguni madalamgi, kuid saartel ja läänerannikul 4...7 °C,  päeval on 5...9 °C.
Lund ja alla 0 °C õhutemperatuuri ei paista lähema paari nädala jooksul.


Veel üks selge öö (natuke hiljem oli paduselge). Kisub vist jälle selgeks, kuigi kihtpilved on mõnusad. 2.11.2017 Laagris.

1. novembril liikus madalrõhulohk Skandinaaviast üle Läänemere kagusse. Seetõttu oli ilm enamasti sajune (uduvihm, udulumi ehk lumeterad, lumi, lääne pool ka vihm), kuid sajukogus polnud suur; idaservas jäi sajuta, Virumaal oli selgimisi.
Õhutemperatuur oli 0 °C lähedal, saartel kuni 8 kraadi, kuid Virumaal langes (kus selgines) õhtul kuni –6 kraadini ja tekkis udu. Mandril puhus muutliku suunaga tuul, hiljem idakaartetuul 1–6, saartel läänekaartetuul 4–9, ennelõunal puhanguti kuni 13 m/s.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhulohk liigub Skandinaaviast üle Läänemere kagusse. Soome ja Ida-Eesti kohal on kõrgrõhuhari. Seepärast on Ida-Eestis selge või vähese pilvisusega sajuta ilm, kuid Lääne-Eestis pilvisus tiheneb. Saartel ja läänerannikul sajab enamasti vihma, sisemaal ka lund, paiguti on udu ja jäidet. Puhub valdavalt kagutuul 4–10 m/s, rannikul hommikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on 0...–9, rannikul kuni 2, kuid saartel 3...8 °C. Päeval võib ilm soojeneda ja selgimisi jääb ka idaservas vähemaks, kuid pole kaugeltki kindel, et lumi kõikjalt sulab.
Ilm järgmistel päevadel.  Reedel (3.11.) madalrõhkkond eemaldub ja  mõjusamaks saab kõrgrõhuhari. Nõrka sadu on vaid üksikutes kohtades ja enamasti vihmana, sisemaal võib ka lörtsi sekka tulla. Tuul nõrgeneb ja puhub öösel põhjakaarest, päeval asendub läänekaartetuulega. Õhutemperatuur on öösel sisemaal veel –1...–6, kuid saartel ja läänerannikul 0...5, päeval 2 °C-st Eesti idaservas kuni 7 °C-ni saartel.
Laupäeval (4.11.) jõuab Skandinaavia põhjatippu uus aktiivne madalrõhkkond ja selle serva mööda kannab edelavool Läänemere äärde sooja õhumassi, mistõttu ööpäeva vältel on õhutemperatuur 5...10 °C. Edasise ilma osas täpsustame, kuid ei ole ette näha talvist ilma. Ka pikaajalised väljavaated ja prognoosid ei näita talvist ilma, nt http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html ja http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm.

Kas oktoobriga sai talv läbi nagu möödunud aastal lõppes novembriga talv? Elame-näeme (FMI)!


Jälle ilm selgines ja viimaks võis kuud, tähistaevast jms näha. 1.11.2017 Laagris.

31. oktoobril liikus üle Läänemere kõrgrõhuhari, öösel lähenes väheaktiivne madalrõhulohk. Seetõttu ilm alates läänest selgines, vaid idaservas püsis õhtuni pilves ja sadas veidi (peamiselt lumi), saartele jõudis samuti pilvi, kuid suuremat sadu polnud.
Põhjakaartetuul oli veel tugev, aga nõrgeneb tasapisi, õhtul hakkas tuule suund muutuma. Õhutemperatuur oli 1...5 °C, kohati lumesajuga 0 °C lähedal, õhtul enamasti sellest madalam.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhuhari liigub üle Läänemere itta. Selle järel läheneb Norra merelt madalrõhulohk. Seetõttu pärast keskööd pilvisus tiheneb ja saartelt alates hakkab sadama vihma, sadu levib edasi mandrile ja läheb üle lumeks. Puhub muutliku suunaga tuul 2–7, saartel hommikul läänetuul puhanguti kuni 12 m/s. Õhutemperatuur on 0...–7, saartel 1...5 °C, päeval on ilmselt kõikjal soojem ja sadu vesisem.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (2.11.) tuleb Läänemere äärde uus ja võrdlemisi aktiivne madalrõhkkond, mis toob vihma, idapoolsetesse maakondadesse algul ka märga lund. Kagutuul tugevneb. Õhutemperatuur on öösel Tallinn-Tartu mõttelisest joonest ida pool 0...–5, lääne pool 0...+5, saartel kuni 8, päeval 1...5, Lääne- ja Edela-Eestis kuni 10 °C.
Edasise prognoosi osas muutusi ei ole. 

Ka oktoobris on selgeid öid, kui valitseb hirmus pilvepõud ... 31.10.2017 Laagris.

30. oktoobril oli siin aktiivse tsükloni loodeserv. Seetõttu oli enamasti pilves ja sajuhoogudega (kõik faasid, õhtul rohkem lumi), hiljem lääne pool selgines. Põhjakaartetuul ulatus puhanguti kuni 27 m/s (Dirhamis). Õhutemperatuur oli 1...5 °C, õhtul kohati lumesajuga 0 °C lähedal.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel aktiivse tsükloni loodeserv, päeval tugevneb kõrgrõhuhari. Seetõttu olulisi muutusi ilmas pole, kuigi tuul jääb tasapisi rahulikumaks ja sajuhooge ehk vähemaks. Selgimisi on ilmselt enam lääne pool. 
Ilm järgmistel päevadel.  Kolmapäeval (1.11.) öösel kõrgrõhuhari juba eemaldub, sest Skandinaaviast on teel uus madalrõhulohk. Sajupilved ühes vihma ja märja lumega jõuavad juba öö hakul saartele, pärast keskööd mandrile, kus tuleb ka lund. Päeval liigub madalrõhulohk Eesti kohale. Sadu laieneb üle Eesti (Lääne-Eestis sajab enamasti vihma, ida pool enamasti lund). Läänekaartetuul asendub lõunatuulega, jäädes mõõdukaks. Õhutemperatuur on öösel 0...–5, rannikul kuni +5, päeval  –1...5 °C, läänepoolsetel rannikulähedastel aladel võib tõusta 8 °C-ni.
Neljapäeval (2.11.) tekib Läänemerel osatsüklon ja toob peamiselt vihma. Reedel (3.11.) suundub madalrõhkkond üle Eesti Venemaale. Öö on sajune (sajab vihma), päeval sajuhood hõrenevad. Tuul nõrgeneb öösel lühiajaliselt, kuid päevaks tuule suund muutub, olles enamasti põhjast. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel 5...10 °C. 
Nädala lõpuks jõuab edelast kohale väga soe õhumass, mistõttu ööpäeva vältel on õhutemperatuur 5...10 °C, ja see võib mõneks ajaks püsima jääda (erinevalt esialgu arvatust, vt allpool nädala prognoosi).

Päivi Palts. Torm Meriväljal. 

Tuleb vesine nädal, kuid näeme ka talvemärke. 

Nädala alguses (30. oktoobril) liigub tsüklon Eesti kohalt kagusse, teine sügav tsüklon liigub Poola kohalt Valgevene kohale. Seetõttu on ilm tormine ja sajune: sajab märga lund ja vihma, puhub loode- ja põhjatuul 7–12, puhanguti 15, rannikul ja saartel 12–17, puhanguti kuni 24 m/s, mistõttu kohati võib tuisata. Õhutemperatuur on 1...5 °C.
Teisipäeval (31.10.) jätkab madalrõhkkond aeglast kaugenemist ja üürikeseks tõusva õhurõhu foonil saab mõjusamaks lauge kõrgrõhuhari. Sajuhood hõrenevad (kohati lörts ja lumi). Väga tugev loode- ja põhjatuul annab päeva peale järele. Õhutemperatuur on 0 °C lähedal, rannikul kuni 5 °C.
Kolmapäeval (1.11.) liigub uus madalrõhkkond üle Soome kagusse. Selle servast jõuab sajuhooge – öösel sajab lund ja lörtsi, Lääne-Eestis enam vihma, päeval on ülekaalus kõikjal vihm. Puhub mõõdukas kagutuul (prognoos võib selles osas veel muutuda, vajadusel täpsustame). Õhutemperatuur on öösel 0...–5, rannikul kuni +5, päeval  –1...5 °C.
Neljapäeval (2.11.) tekib Läänemerel osatsüklon ja toob vihma. Tuul võib keskme läheduses vaikne olla. Vajadusel täpsustame prognoosi! Õhutemperatuur on öösel 0...5, saartel kuni 8, päeval 5...9 °C.
Reedel (3.11.) suundub madalrõhkkond üle Eesti Venemaale. Öö on sajune (sajab vihma), päeval sajuhood hõrenevad. Tuul öösel lühiajaliselt nõrgeneb, päevaks tuule suund muutub, olles taas tugev. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel 5...9 °C.
Nädala lõpuks jõuab läänekaartest kohale väga soe õhumass, mistõttu ööpäeva vältel on õhutemperatuur 5...10 °C, kuid selline olukord ei jää kauaks püsima.

 Kairo Kiitsak. Tihe uduvihm Kariväravalt nähtuna 29.10.2017.

Ain Vindi. Emajõe ääres. 26.10.2017.05:40

esmaspäev, 23. oktoober 2017

43. nädala ilm (23.–29.10.2017)

Kommentaariumi link
21. oktoobril peeti Lääne maakonna keskraamatukogus Haapsalus perepäev „Pilvede all“, mille slaidid õnnestus viimaks valmis saada: https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBdUx0VDM0b1M4b3M/view.

29. oktoobril liikus osatsüklon Soome lahe kohalt kagusse. Nii oli pilves, selgimistega ilm (Tõrvas jms lõuna pool nähti päikest). Aeg-ajalt sadas vihma, õhtu poole ka märga lund (Harjumaal). Puhus põhja- ja loodetuul 5–11, saartel ja läänerannikul 12–17 m/s, ida pool oli tuul nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur oli 2...7 °C.
NB! Gotlandi põhjaosas mõõdeti 29.10.2017 hilisõhtul kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks 33,9 m/s! Kell 15:10 mõõdeti Läänemere keskosas puhanguks 35 m/s.
Ilm järgmistel päevadel. Uues postituses.


Pilvi jagus ohtralt (Laagris), ainult lõuna pool oli selgimisi, aga mitte kauaks.

28. oktoobril süvenes Skandinaavias madalrõhulohk ja liikus Läänemere kohale. Seetõttu oli pilves ilm, sadu levis läänest itta, ida pool esines jäidet ja kiilasjääd. Lääne-Eestis sadas vihma, Ida-Eestis esialgu ja õhtul märga lund. Puhus lõuna- ja kagutuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s, kuid õhtul asendus saartel läänekaartetuulega. Õhutemperatuur oli 1...5, saartel kuni 9 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Osatsüklon liigub Soome kohalt kagusse. Õhurõhk langes kiiresti ja jõuab päeval 970 hPa lähedale (võib veel lugeda ilm.ee reedest ilmateadet: https://ilm.ee/?516611). Ilm on pilves, aeg-ajalt sajab vihma ja märga lund. Puhub põhja- ja loodetuul 5–11, saartel ja läänerannikul 12–17 m/s, ida pool võib tuul nõrk ja muutliku suunaga olla. Õhutemperatuur on 1...6 °C, märja lumega (eeskätt Pandiverel) võib ka 0 °C lähedal olla.

Teletornist avanes vaade vihmasele ilmale. Lumi on Tallinnas veel sulamata (http://www.teletorn.ee/tmp/webcam.php).

27. oktoobril täitus madalrõhkkond Läänemeremaade kohal ja liikus kagusse. Mõnel pool oli veel sajuhooge (enamasti märg lumi). Õhutemperatuur oli 0 °C lähedal (Pandiverel kuni –1 °C, seevastu saartel kuni +6 °C). Tuul oli valdavalt põhjakaartest ja nõrk, merel mõõdukas.
Ilm järgmistel päevadel. Eesti läheduses on oodata sügava tsükloni (õhurõhk keskmes alla 970 hPa) tekkimist, mis toob mitmeks päevaks pilves ja sajuse ilma. Tuul võib keskme läheduses vaikne olla. Vajadusel täpsustame prognoosi!


Kairo Kiitsak. Lumine loodus Kariväraval 27.10.2017

26. oktoobril liikus aktiivne madalrõhkkond Läänemerelt üle Eesti itta. Seetõttu jätkus mitmel pool lumesajune ilm, lääne pool oli sajuta või tibas pisut vihma. Tuul oli tsükloni keskme all nõrk või puudus, vaid Soome lahel oli õhtul tuntav põhjakaartetuul. Õhutemperatuur oli –1...+4, saarte rannikul kuni +8 °C. Mandril püsis libeduseoht!
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkond liigub Läänemeremaade kohalt kagusse. Kohati on sajuhooge (võimalikud kõik sajufaasid, Pandiverel ilmselt lumi, saartel ja merel vihm). Õhutemperatuur on öösel 0 °C lähedal (Pandiverel kuni –3 °C, seevastu saartel kuni +6 °C), päeval tõuseb 0...5 °C. Tuul on valdavalt põhjakaartest ja nõrk, merel mõõdukas.
Ilm järgmistel päevadel.  Laupäeva (28.10.) öösel jõuab Skandinaavia põhjatippu uus madalrõhkkond ja see laieneb Läänemereni. Öösel võib üksikutes kohtades veidi lörtsi või lund tulla, kuid hommikuks jõuab Lääne-Eestisse vihmasadu. Lõunakaartetuul tugevneb hommikul. Õhutemperatuuri on öö hakul veel 0...–5 °C, kuid pärast keskööd tõuseb. Päev on sajune, lisaks vihma võimalik ka märg lumi.
Eesti läheduses on oodata sügava tsükloni (õhurõhk keskmes alla 980 hPa) tekkimist, mis toob mitmeks päevaks sajuse ilma. Tuul võib keskme läheduses vaikne olla. Vajadusel täpsustame prognoosi!

25. oktoobril süvenes madalrõhkkond Lõuna-Rootsi kohal ja liikus Stockholmi lähedalt üle Läänemere Eesti kohale. See tõi Laagrisse enam kui 10 cm paksuse lumekihi.


Einar Laretei. Esimene lumi Alatskvil.

Väike lumetorm Eestis!
25. oktoobril
süvenes madalrõhkkond Lõuna-Rootsi kohal ja liikus üle Läänemere itta. Seetõttu läänest pilvisus tihenes ja läks sajule (siiski õhtuni oli enamasti sajuta ja suures osas ka päikeseline).
Kagutuul muutus tormiseks (puhangud ka sisemaal kohati üle 15 m/s), mistõttu mandril hakkas tuiskama.  Sooja oli pisut üle 0 °C, vaid saartel ja merel kuni 5 kraadi. Õhtul langes õhutemperatuur tuisuga kõikjal alla 0 °C, v.a saartel ja läänerannikul.
TÄHELEPANU! 25.10. ÕHTUL JA JÄRGNEVAL ÖÖL (26.10.) MUUTUVAD LIIKLUSOLUD KEERULISEKS SEOSES SAABUVA LUME- JA LÖRTSISAJUGA. NÄHTAVUS HALVENEB. 0 °C LÄHEDASE ÕHUTEMPERATUURI JUURES SUURENEB LIBEDUSEOHT.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivne madalrõhkkond liigub Rootsist Stockholmi lähedalt üle Läänemere Eesti kohale. Seetõttu on ilm tuisune, peamiselt lääne pool sajab vihma ja jääkruupe (jäälörtsi) ning sadu ööks lakkab või muutub hootiseks; hommikuks võib maad katta 10 cm lumekiht (Järva-, Rapla- ja Pärnumaal).
Puhub kagutuul puhanguti 15, rannikul 18–23 m/s, hommikuks annab järele ning pöördub saartel läände ja loodesse. Õhutemperatuur on –3...+1, Eesti lääneservas 2...6 °C.
Ilm järgmistel päevadel.  Reedel (27.10.) madalrõhkkond ühes sajupilvedega kaugeneb ja suuremal osal sisemaast sajuta. Meretuulega rannikul tuleb hoogsadusid lörtsi ja vihmana, Eesti idaservas on kohati lumehooge. Nõrk tuul puhub põhjakaarrest (rannikul mõõdukas). Õhutemperatuur on öösel 0 °C lähedal (saartel kuni +5 kraadi), päeval tõuseb 5 kraadi ümbrusesse.


Einar Laretei. Läänetsükloni lähenemine Alatskivile. ,päev oli ilus ja päikeseline,sooja 1,4 kraadi. Viludas jäi hall maha.Täna oli selle sügise kõige külmem hommik,termomeeter näitas miinust 4,9 kraadi.  

Tuisk Laagris

24. oktoobril oli Läänemere kohal  kõrgrõhuala edelaserv. Selle mõjul oli ilm rahulik (muutliku suunaga tuul või nõrk kagutuul), sajuta ja kohati päikeseline, mõnel pool siiski ka pilvine. Kui hommikul oli –1...–8 kraadi, siis päeval tõusis 0...5 kraadini (kõige külmemaks jäi kaguservas), õhtul valdavalt miinuspoolel. Mitmel pool jäi päeval kelts ja hall täielikult sulamata.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal kõrgrõhuala lääneserv. Homme aktiivse madalrõhkkonna idaserv. Seetõttu kagutuul tugevneb ja alates saartest pilvisus tiheneb, kuid esialgu on veel sajuta. Päeva jooksul läheb sajule ja see juhatab sisse talvise episoodi, sest sadu on enamasti tahkes faasis (lumena), tugeva tuule tõttu on tuisk tõenäoline. Alles nädala lõpuks annab talvine ilm järele.
Ilm järgmistel päevadel. Ilmateenistuse nädalaprognoosist: TÄHELEPANU! 25.10. ÕHTUL JA JÄRGNEVAL ÖÖL (26.10.) MUUTUVAD LIIKLUSOLUD 0 °C LÄHEDASE ÕHUTEMPERATUURI JA TIHENEVA SAJU TÕTTU HALVAKS!
Neljapäeval (26.10.) liigub madalrõhkkond üle Läänemere. Öösel levib (märg) lumesadu kiiresti üle Eesti, lääne pool tuleb ka vihma. Kagutuul on tormine: ulatub puhanguti 15, rannikul 20 m/s, kuid hommikuks nõrgeneb. Õhutemperatuur on mandril –2...+2, saartel kuni +6 kraadi. Päeval on Lääne- ja Lõuna-Eestis hoogsadusid märja lume ja vihmana, Põhja- ja Ida-Eestis sajab peamiselt lund. Tuul on tugev veel eelkõige põhjarannikul ja saartel: puhub põhjakaarest puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on 0 °C lähedal, saartel +6 kraadi ümber.


Ilmad on külmad ja mitmel pool selged olnud. Juba 21. oktoobril jäi halla ja härmatist päevasekski ajaks, ja öösiti oli mõnel pool kuni –8 kraadi (23. oktoobril).

23. oktoobril oli Läänemere põhjaosa kohal kõrgrõhuala lõunaserv. Selle mõjul püsis ilm rahulik, kohati sadas nii vihma, lumekruupe kui lund (Virumaal moodustus ajutine õhuke lumikate). Enamikes kohtades oli öökülma ka õhus, vaid rannikualadel jäi õhutemperatuur plusspoolele. Seetõttu: kas kuskil hoiatati musta jää tekkimise ohust? Selle tõttu toimus hommikul lühikese aja jooksul 8 väiksemat avariid, seda siis Tartu linnas, sest ei suudetud õigel ajal libeduse tõrjet teha, kuigi juba poole kuue ajal hommikul oli näha, et tekib libedus.
Soojapiir jäi vaatamata päikesepaistele kõikjal alla 7 kraadi, mõnel pool kaguservas, eriti kõrgustikel, jäi kogu päevaks alla 0 °C. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga. 
Meenutus: aktiivne osatsüklon ja erakordne äikeseöö 22.-23. oktoobril 2010. Pikem ülevaade https://ilm.ee/?48027 ja https://ilmjainimesed.blogspot.com/2010/10/aike-2223-oktoobril.html.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere põhjaosa kohal on kõrgrõhuala lõunaserv. Seetõttu on ilm selge või vähese ja vahelduva pilvisusega. Õhutemperatuur langeb -2...-7 kraadini, pilvisemates paikades jääb 0 °C ümbrusse ja meretuulega rannikul on kuni +4 kraadi. Päeva jooksul suureneb Läänemerelt madalrõhkkonna surve ja kagutuule tugevneb: saartel pärastlõunal puhanguti kuni 14 m/s. Püsib sajuta ja ehk ka päikeseline. Õhutemperatuur on kuni 5 kraadi.

Marnet Kokk. Vaat kus pilvetehas. Pilvetoodang 😮


***
Tuleb hilissügiseselt jahe ja lumesajune nädal.

Nädala alguses ulatub Põhja-Skandinaaviast  Baltimaade kohale kõrgrõhuala. Madalrõhulohk on Läänemere lõunaosa kohal. Seetõttu rahulik ilm püsib, kui mõnel pool võib esineda sajuhooge (võimalikud kõik sajufaasid). Sooja on enamasti alla 5 kraadi, selgimiste korral on öökülma.
Kolmapäeval (25.10.) liigub uus osatsüklon Rootsi rannikule ja muudab kagutuule väga tugevaks. Sadu tuleb Eestile lähemale: vihma ja märg lumi võib läänepoolsetesse maakondadesse jõuda. Õhutemperatuur on öösel –2...+3, Ida-Eestis kuni –5, kuid  saarte rannikul kuni +5, päeval 2...6 °C.
Neljapäeval (26.10.) suureneb vastuolulisus atmosfääriprotsesside edasises arengus. Kui Atlandilt Euroopa lääneserva tungiv soe suudab edasi liikuda, siis jõuab kohale sadu ja algul tuleb vihma sekka ka märga lund. Puhub tugev lõunakaartetuul. Õhutemperatuur on 0...+5, öö hakul Ida-Eestis veel alla 0 °C. Päeva peale peaks tihedam sadu läbi saama, kuid tuul pöördub läänekaarde, olles tugev. Õhutemperatuur tõuseb üle 5 ja saartel 10 kraadini. Pole välistatud tuisune ilm.
Kas edaspidi kindlustub eeltalv või mitte, pole veel selge. Vastavast hüsteeriast: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2014/12/probleem-voi-husteeria-eeltalve-umber.html.

Kalmer Saar. 15.10.2017 Muhu

esmaspäev, 16. oktoober 2017

42. nädala ilm (16.–22.10.2017)

Kommentaariumi link
21. oktoobril korraldas Haapsalu raamatukogu perepäeva „Pilvede
all“  http://www.lib.haapsalu.ee/files/127400076059e45122e7b81.pdf, milleks ettevalmistatud slaidid on kättesaadavad https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBdUx0VDM0b1M4b3M/view.

22. oktoobril ulatus Põhja-Skandinaaviast Baltimaade kohale kõrgrõhuala. Seetõttu oli ilm rahulik ja olulise sajuta (Soome lahe ääres oli vihma- või märja lume hooge, video märjast lumest: https://www.youtube.com/watch?v=SWUKfHNfqT4), seevastu lõuna pool oli selgem. Sooja oli valdavalt alla 5 kraadi, vaid lääne pool oli soojem.
Lõuna-Soomes Lahtis täheldati nõrka lumesadu 3 tundi tagasi (ennelõunal). Meenutuseks: [Piksemagnet] 25.10.2016 Simunas: https://www.youtube.com/watch?v=W6LXobOKn3k
Ilm järgmistel päevadel.  Tuleb uude postitusse. Seniks jääge ootele ...


Kairo Kiitsak. Külm hommik Lääne-Virumaal Paatna lähistel 21.10.2017 

21. oktoobril nõrgenes Skandinaavia ja Soome kohal asetsev kõrgrõhkkond veidi. Seetõttu oli peaaegu kõikjal õhus öökülma ja tekkis nii halla kui härmatist. Päev jätkus esialgu selgena, hiljem vähese ja vahelduva pilvisusega, kuid mõnes kohas esines hoogsademeid (polnud välistatud tahked sajufaasid). Sooja oli 4...9 kraadi, sajuhoogudega vähem.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Skandinaavia ja Soome kohal asetsev kõrgrõhkkond nõrgeneb veidi. Seetõttu on ilm rahulik, kuid pilvi tuleb juurde. Võib sadada (võimalikud on kõik sajufaasid).  Õhutemperatuur on valdavalt alla 0 °C ja öökülma on peaaegu kõikjal, v.a kohati rannikualadel. Kohati tekib udu. Kui päev piisavalt päikeseline, siis tõuseb õhutemperatuur 7 kraadini.


Einar Laretei. Alatskivi kandi pildid 20-21 oktoober 

20. oktoobril tugevnes Skandinaavia ja Läänemere kohal kõrgrõhuala. Seetõttu oli mitmel pool ka õhus öökülma. Päevane ilm oli rahulik ja selgimistega, paiguti püsis udu. Sooja oli kõikjal alla 10 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Skandinaavia ja Läänemere kohal tugevneb kõrgrõhuala. Seetõttu rahulik ja külm ilm püsib. Õhutemperatuur on valdavalt alla 0 °C ja öökülma on peaaegu kõikjal, v.a kohati rannikualadel. Mitmel pool tekib udu. Kui päev tuleb piisavalt päikeseline, siis tõuseb õhutemperatuur 7 kraadini.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (22.10.) kõrgrõhkkonna mõjuala Läänemere ääres ümbritsevate madalrõhkkondade surve tõttu kitseneb, kuid tõenäoliselt tihedam pilvemass jääb kaugele ja suuremat sadu oodata pole. Idakaartetuul on mõõdukas. Õhutemperatuur langeb öösel sisemaal enamasti alla 0 °C, päeval tõuseb 7 °C-ni.

19. oktoobril tugevnes Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Seetõttu oli vahelduva ja muutliku pilvisusega ilm, kohati sadas hoovihma (ja võimalik, et esines ka teisi sajufaase). Peamiselt loodetuul oli nõrk.
Kui hommikul oli paiguti öökülma ja õhuski mitmel pool alla 5 kraadi, siis päevaks tõusis õhutemperatuur 10 kraadini, saartel ja edela pool oli sooja rohkemgi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Skandinaavia ja Läänemere kohal tugevneb kõrgrõhuala. Seetõttu on rahulik, sajuta ja valdavalt üsna selge: nii langeb õhutemperatuur 0 °C ümbrusse (rannikualadel võib oluliselt soojem olla), mitmel pool on öökülma ja kohati on udu. Päeval rahulik ja ajuti päikeseline ilm püsib, kuid sooja on tõenäoliselt kõikjal alla 10 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeva (21.10.) öö on kõrgrõhkkonna servas sajuta ja rahulik. Õhutemperatuur langeb –2 °C-ni, meremõjuga rannikul on kuni +7 °C. Päeval jääb kõrgrõhkkond tõenäoliselt ülekaalu ja ilm püsib põhiliselt sajuta, üksnes Liivi lahe ümbruses võib pilvekiht tiheneda (saju võimalus võib suureneda 50%-ni), sest Läänemere lõunavete poolt avaldab survet madalrõhulohk. Selle mõjul muutub idakaartetuul tugevamaks. Õhutemperatuur tõuseb 8 kraadini.

Anne Rebane. 18.10.2017.Ikka Õismäel

Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: Külluslike ja lõputuna näivate sadude taustal on ööpäeva keskmine õhutemperatuur selle aja normist lausa 3...5 kraadi soojem olnud. Nüüd sätib jahedusele ja öösel veidi alla nulligi, kuid see-eest on lähemad päevad sajuta ja rahulikud.
Tähelepanek möödunud suvest ja ka sellest sügisest: nädalavahetused  on meil enamasti ilusad olnud. Seda rida jätkab ka praegune, sest kõrgrõhuala kese tuleb Skandinaavialt Baltimaade kohale.
See olukord kindlustab tuulevaikse ja sajuta ilma, vaid udu võib mõnel pool hommikul kaua püsida. Kuna sooja õhku kandnud edelavool on ajutiselt katkenud, tuleb meie ilma kujundajaid otsida  kaugeilt põhjalaiustelt. Sealt leiame ägeda tsükloni Novaja Zemlja lähedalt, mille tagalaossa tungib jäine õhk Kara merelt ja Severnaja Zemljalt. Severnaja Zemljal  on maapinnast 1,5 km kõrgusel 16 kraadi. Lähipäevil kindlustub talvine 10 kraadi isoterm laial alal nii Lääne-Siberis kui ka Venemaa Euroopa poolel. Kõrgetes õhukihtides valitsev kirdevool lükkab külma ka Peipsile lähemale. Meil kindlustub siiski esialgu 5 kraadi 1,5 km kõrgusel. Loe edasi: https://ilm.ee/?516586.

18. oktoobril oli siin madalrõhkkonna edelaserv. Seetõttu oli hommik pilves ja sajune, kuid päevaks eemaldusid sajud kagusse, ilm paranes ja selgines osaliselt. Loodetuul oli väga tugev. Alates põhja poolt langes õhutemperatuur alla 10 kraadi.
Ilmateenistus: 15. oktoober oli rekordiline Heltermaale, kus mõõdeti 14,9 °C. 16. oktoobri uued sooja rekordid said Helteremaa (15,9 °C), Lääne-Nigula (14,9 °C) ja Ristna (14,7 °C). Lisaks oli ka Roomassaare (14,4 °C), siia sai juurde võetud ka varasemad Kuressaare lennujaama andmed.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel madalrõhkkonna edelaserv, päeval tugevneb Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Seetõttu loodetuul rahuneb tasapisi ja ilm muutub kõikjal kuivemaks. Sooja on enamasti alla 10 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Reedel (20.10.) laieneb kõrgrõhuala üle Skandinaavia Balti riikide kohale. Ilm on enamasti sajuta. Tuul pöördub põhjakaarde ja rahuneb. Õhutemperatuur langeb öösel 0 °C ümbrusse (rannikualadel võib oluliselt soojem olla), kuid päeval 8...10 kraadini (mere ääres).
Maret Kents kirjutab 17. oktoobrist Keilas:  Minul oli eile õnn ja rõõm näha seda kollast Sahhara kõrbe liiva pilve. See laiutas hallil taevafoonil nagu veidi säbruste servadega ellips ja oli liikus vaikselt Loodest Lõunasse. Kell võis olla siis juba pool kümme. Kogu ilm oli kollast valgust täis. Arvasin, et päike peegeldab pilvele. Kagust aga tõusis tume pilv, ju see oli see, milles müristas, Kuulsin vaid müristamise "kolinat" .
Kured lendasid eelmisel nädalal lõunasse, kuid haned lendasid ja ka täna 18.10.2017. Lõunast Põhja. Kuid nüüd peaks minemakülmaks, sest nägin eelmisel nädalal, et valge kirburohi õitses. Maret Kärtna-Kents. Kellel pole fotokat, et midagi huvitavat pildistada.
Arvasin, et vast see kollane pilv Teid huvitab.  

GFS niipea lund ei prognoosi (https://tinyurl.com/yaxcsnrb).
Küsiti: "Kas tõesti, et pühapäeval hakkab lumi?" Vastame: 
Tsüklonid on hakanud liikuma lõunapoolsemaid radu pidi, mistõttu pääseb varasema sooja asemel üha enam mõjule ida- ja põhjakaartest saabuv külm õhumass – nädala lõpus ja edaspidi jääb õhutemperatuur alla 10 kraadi ning ilma selginemisel varitseb öökülmaoht ka õhus.
Pühapäeval (22.10.) kõrgrõhkkonna mõjuala Läänemere ääres ümbritsevate madalrõhkkondade surve tõttu kitseneb, kuid tõenäoliselt tihedam pilvemass jääb meist kaugele ja suuremat sadu oodata pole. Idakaare tuul on mõõdukas, saartel võib olla puhanguid 1213 m/s. Õhutemperatuur langeb öösel suuremal osal sisemaast alla  0 °C (rannikul on kuni +6 °C), päeval tõuseb 7 °C-ni. 
Esmaspäeval (23.10.) suureneb Läänemere poolt madalrõhkkonna mõju. Saju võimalus suureneb rannikualadel ja sekka võib tulla ka märga lund või lumekruupe. Idakaartetuul tugevneb. Õhutemperatuur on öösel suuremal osal sisemaast alla 0 °C (rannikul alla +5 °C ei lange) päeval tõuseb +5 °C ümbrusse, saartel võib paar-kolm kraadi kõrgemale kerkida.
Teisipäeval (24.10.) madalrõhkkonna mõju suureneb ja sadusid võib laialdasemalt olla ning seda nii vihmahoogude kui märja lume või lumekruupidena. Puhub tugev idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –3...+3, päeval 3...6 °C.
Seega pisike lumeoht on, kuid suurem ilmselt 24. oktoobri paiku või veelgi hiljem. Praeguse seisuga lumega pigem arvestama ei pea. Kas olukord muutub 28. oktoobri paiku ja hiljem, öelda veel ei oska.

17. oktoobril moodustus Ahvenamaast põhja pool õhtuks uus väike osatsüklon, mis on järgneval ööl Soome lõunaosa kohal ja homme päeval liigub itta. Seetõttu pilvisus tihenes ja läks sajule, mitmel pool oli äikest (soe front). Enne õhumassivahetust oli sooja 5...10 kraadi, kuid hiljem tõusis 15 kraadini, ajutiselt oli udu. Lõunakaartetuul tugevnes, õhtul oli tugev edelatuul.
NB! Eestisse jõudis eksootiliste omadustega õhumass, mis põhjustas erakordseid valgusolusid.
[Kasutatud Einar Laretei kirjeldust] Eestisse jõudsid orkaani Ophelia jäänused. Tugevas edalavoolus (jugavool) jõudis Eesti kohale õhumass, mis tõi siia Ophelia poolt atmosfääri paisatud Sahara kõrbete tolmu ja Portugali metsapõlengute suitsu ja tahma. Pärast keskpäeva saabusid Eestisse ja lõpuks ka Alatskivile madalad pilved, mis tõid kaasa erakordse hämaruse ja pimeduse.  Hakkas sadama vihma, millele järgnes hilise aja kohta väga tugev äike, mis sai alguse Läänemerelt, liikudes Loode -Eestisse ja hiljem üle Kesk-Eesti Peipsi äärde. Teine osa äikesefrondist liikus mööda põhjarannikut Kirde-Eesti poole. Tugeva äikesega kaasnes Alatskivil vihm, hooti paduvihm. Inimeste jutu järgi oli vesi must ja vahutas. Õhus oli tunda metsapõlengute suitsulõhna.
Tallinnas oli umbes keskpäevast alates olnud tavapäratult hämar. Ilmateenistuse sünoptiku Taimi Paljaku sõnul on selline olukord tekkinud tormi Ophelia kaasabil, mis oli Läänemere äärde toonud sooja õhumassi ja ühes sellega ka niiskust: http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/59e5fae714f0362bb0edbfd1.
Karl Adami: Kuidas kommenteeriksid antud olukorda? Väidetavalt Tallinna ümbruses seda tugevat kollakat pilvkatet pole, mis Kesk-Eestis ja Pärnus on. Aga on siis teatud osadesse jõudnud ka seda tolmu ja suitsu? [Mina: Soome ilmateenistus kirjutab, et Sahara tolm + Portugali metsapõlengud. See on Eesti kohal ja me saame osa erakordsest pimedusest]. Leian, et väga põnev on see. Mitmete aastate tippsündmus isegi. Ise ei mäleta sellist pimedust keset päeva. Õhtu saabus hommikul. [Mina: Meile Tallinnasse hiljem]. et Pärnumaale ja ka Lääne-Eestisse pidigi varem siis jõudma? Igatahes põnevad ajad. Usun, et ka sul.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kolmapäeva (18.10.) öösel liigub osatsüklon üle Soome itta ja selle lõunaservas on Eesti ilm vihmane. Läänekaartetuul on tormine ja alates põhja poolt õhk jaheneb.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (19.10.) püsib madalrõhkkond võimsana Põhja-Venemaa kohal, samal ajal tugevneb Norra merel ja Skandinaavias külmas õhumassis kõrgrõhuala. Kahe rõhuala piirimail sajab kohati hoovihma.Loodevoolus jätkub külma õhu sissetung: õhutemperatuur langeb öösel sisemaal +2 kraadini (rannikul on sooja kuni 9 kraadi), päeval tõuseb 10 kraadini. 



Einar Laretei. Pilved Alatskivil 17.10.2017

Kairo Kiitsak. Ilmaolud Tartus enne pimedaks minemist 17.10.2017 

***
Tuleb muutliku ilmaga ja sajune nädal.

Praegusel nädalal (16.–22.10.2017) tuleb Eestil rinda pista nii orkaan Ophelia jäänuste kaasatoodud troopilise õhumassiga, mis nädala algul kergitas õhutemperatuuri 15 kraadini, kui ka arktilise õhumassiga, mida on nädala lõpuks põhjakaartest oodata.
Kuigi on veel mõningast ebaselgust täpsete sünoptiliste protsesside osas, paistab, et tsüklonid on hakanud liikuma lõunapoolsemaid radu pidi. See tähendab, et mõni (osa)tsüklon võib liikuda otse üle Eesti, tuues ohtralt vihma, mõni võib aga sattuda mööduma Eestist isegi lõuna poolt – siis võib põhjakaartest jõuda arktiline õhumass Eestini. Kui tsüklonid liiguvad otse üle Eesti või põhja poolt mööda, siis on õhutemperatuur stabiilselt 5–10 kraadi, soojema õhumassi korral paar kraadi enamgi, aga kui arktiline õhumass peaks mõne lõuna poolt mööduva tsükloni servas kohale jõudma, siis on sooja vähem ja ilma selginemisel varitseb öökülmaoht.

‎Ain Vindi‎. Kui mujal paugub pikne ja ladistab vihma,siis Võrumaal saab imetleda kuuhalo koos kuusappidega. 07.10.2017. Holsta küla.

reede, 13. oktoober 2017

Kas ja kuidas orkaan Ophelia ohustab Euroopat!?

 • Jüri Kamenik, toimetas Ott Tuulberg •

Täiendatud 14. oktoobril! 3. kategooria orkaan Ophelia võib parasvöötmelise tormitsüklonina jõuda Euroopasse. Animatsioonide järel on üldine ja põhjalik ülevaade troopikatsüklonitest, mis on peaaegu samasugune, nagu hiljuti avaldatud suures orkaaniülevaates, kuid keelelist poolt ja mõningaid sisulisi üksikasju on parandatud või täpsustatud. 
Tasub tutvuda ka Iirimaa ilmateenistuse orkaaniülevaatega: https://www.met.ie/news/display.asp?ID=448

Ele Pedassaar: OPHELIA!
Lääne-Euroopa ilmateenistused jälgivad praegu huvi ja hirmuga Atlandil toimuvat. Orkaan Ophelia on on võtnud suuna Euroopale ja jõudis täna Assoori saarte piirkonda. Tuul ulatub troopilise tsükloni ümber 45 m/s. Homme peaks see erakordne pööris ühinema ookeanil tavalise kesklaiuste madalrõhkkonnaga ning ülehomme on oodata keskmisest raskemaid ilmaolusid eelkõige Iirimaal. Viimati oli orkaanil asja Euroopasse aastal 1897*.
* – Siiski 2005. a tekkis orkaan Vince Assooride lähedal, jõudes Portugali ja Hispaaniasse (veebis https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Vince). Opheliaga sarnane troopikatsüklon oli Grace 2009. aastal [veebis https://en.wikipedia.org/wiki/Tropical_Storm_Grace_(2009)], vt allpool pikemalt.

3. kategooria orkaan on ilmunud ka Euroopa satelliitpildile (http://www.wetterzentrale.de/de/reanalysis.php?model=sat&var=407&map=1).

Orkaan Ophelia 12. ja 13. oktoobril (http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/17L/imagery/rgb-animated.gif).

6. oktoobril arenes Atlandi ookeanil külm front ühes madalrõhkkonnaga. See süsteem triivis tasapisi kirdesse, hakates samaaegselt transformeeruma lähistroopiliseks tsükloniks (konvektsiooni areng, frontide kadumine). Kuigi 7. oktoobril süsteem tugeva tuulenihke mõjul taandarenes, muutus olukord 9. oktoobril, sest madalrõhkkond muutus troopikatsükloniks. See tugevnes juba samal kuupäeval troopiliseks tormiks, millele NHC (rahvuslik orkaanikeskus) andis nimeks Ophelia.
Ophelia on 2017. a Atlandi orkaanihooaja 16. troopikatsüklon ja 10. järjestikune orkaan. Viimane asjaolu on rekord, sest viimati võis 10 järjestikust troopikatsüklonit orkaaniks tugevneda 19. sajandil, ent sellest ajast on andmeid napilt. Kindel on see, et säärast olukorda pole esinenud kogu sateliitajastu jooksul ehk alates 1970ndatest, kui on olemas kindlad ja suhteliselt täpsed andmed kõikide troopikatsüklonite kohta.
2017. a sarnaneb 2005. a.-ga, sest mõlemad hooajad on olnud erakordselt aktiivsed ja troopikatsükloneid tekkis ka Atlandi ookeani kirdeosas, kus neid tekib ainult harva. 2005. a tekkis orkaan Vince Assooride lähedal, jõudes Portugali ja Hispaaniasse (veebis https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Vince). Opheliaga sarnane troopikatsüklon oli Grace 2009. aastal [veebis https://en.wikipedia.org/wiki/Tropical_Storm_Grace_(2009)]: see tekkis samuti mittetroopilisest madalrõhkkonnast suhteliselt suurtel laiustel ja liikus sarnast rada pidi, nagu Opheliagi, ainult et Grace ei tugevnenud orkaaniks (1 min keskmine tuule kiirus jäi tipphetkel siiski alla 33 m/s), seevastu Ophelia on 3. kategooria orkaan (Saffir-Simpsoni skaalal).
Mis saab edasi? Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern kirjutas oma nädalaprognoosis (veebis: ilm.ee/?516573): Atlandil Assooridest edelas 25. pl lähedal on arenenud troopiline tsüklon Ophelia, mis on arenemas orkaaniks ja liigub esialgu aeglaselt Portugali ranniku suunas. Tavaliselt võtavad Atlandi keskosas 20datel laiuskraadidel tsüklonitest arenevad orkaanid suuna Ameerika ranniku suunas, kuid sedakorda liigub see hoopis kirdesse. Saksa Ilmateenistuse andmetel valis orkaan viimati sarnane liikumise trajektoori 1893. aastal.
Orkaan kiirustab üle vee Portugalist mööda ja võtab suuna Iirimaale. Erinevate  prognooside kohaselt hakkab troopiliseks tsükloniks nõrgenenuna  räsima Iirimaad kas esmaspäeva keskööl või keskpäeval (vahe 12 h). Edasi liigub tormitsüklon koos tugeva tuule ja sadudega  Shotimaale ja Põhja-Inglismaale. Möllates ja jahedamatesse vetesse jõudes kaotab pööris energiat ning võtab suuna Norra merele. Kuhu tsükloni tee täpselt edasi kulgeb ja kuidas see mõjutab tsirkulatsiooni meie laiuskraadil, on praeguseks selgusetu. Kindel on see, et orkaanituuli meie ei jõua.
Peab siiski täpsustama, et juba eespoolmainitud troopiline torm Grace oli sarnane mitmeski mõttes, mitte polnud viimane sarnane olukord 19. sajandil.
Ophelia läheneb Suurbritanniale, kuid peaks prognoosi järgi muutuma parasvöötmeliseks. Siiski võib Iirimaale juba 16. oktoobri paiku oodata nii orkaanitugevusega tuult, paduvihma kui ka äikest. Näib, et Eestini ei jõua ka mitte Ophelia jäänused, sest need liiguvad Norra merele. Küll aga võib kaudne mõju seisneda selles, et 17. oktoobril jõuab Eestini tavatu soojus, kui pole välistatud õhutemperatuuri tõus üle 15 kraadi.
Hoolikalt tuleks jälgida viimaseid arenguid: seda saab teha, hoides silma peal NHC (rahvuslik orkaanikeskus) infoleheküljel http://www.nhc.noaa.gov/graphics_at5.shtml?cone#contents.

Ophelia 9. oktoobril (Naval Research Laboratory).

NB! Uuendatud 24. septembril ja 2. oktoobril 2017!
18. septembri seisuga tegutses Atlandi ookeanil 3 troopikatsüklonit: 
  • troopiline depressioon ehk madalrõhkkond Lee, mis oli vahepeal ka troopilise tormi tugevusega, kuid hajus juba 19. septembril. Seejärel prognoositi, et võib ~60% tõenäosusega taastekkida ja 22. septembril organiseerus ja tugevneski süsteem uuesti troopiliseks tormiks ja 24. septembriks koguni orkaaniks, jõudes 3. kategooriani (5. suurorkaan sel Atlandi orkaanihooajal). 30. septembriks muutus parasvöötmetsükloniks ja järgmiseks päevaks ühines teise parasvöötmetsükloniga;
  • 1. kategooria (Saffir-Simpsoni skaalalorkaan Jose, mis 8. septembril oli 4. kategooria orkaan ja ohustas Väikeseid Antille, kuid seejärel liikus põhja ja püsis üsna stabiilne (1. kategooria orkaanina). Nõrgenes 20. septembril troopiliseks tormiks ja 22. septembril muutus parasvöötmetsükloniks, hajudes lõplikult 26. septembril;
  • 5. kategooria orkaan Maria, mis oli hooaja tugevaim: 20. septembri öösel minimaalne õhurõhk keskmes 909 hPa, 1 min püsituulte kiirus 78 m/s ehk 280 km/h, kuid nõrgenes seejärel silmaseina vahetusprotsessi tagajärjel. See orkaan liikus 19. septembri ööl otse üle Dominica Väikestes Antillides ja 20. septembril üle Neitsisaarte ja Puerto Rico. Seejärel nõrgenes 3. kategooria orkaaniks ja püsis suhteliselt stabiilsena, eemaldudes viimaks Bahama saartest ja triivides tasapisi põhja. 25. septembriks nõrgenes 1. kategooria orkaaniks. 30. septembril muutus parasvöötmetsükloniks, jõudes sellisena 2. oktoobriks juba Lääne-Euroopasse.
Orkaan Maria oli 16. septembril tekkinud troopikatsüklon, mis ohustas peaaegu samu piirkondi nagu ohustas 5. kategooria orkaan Irma, kuid liikus esialgu lõunapoolsemat trajektoori pidi. See orkaan jõudis 5. kategooriani, seejärel nõrgenes 4. ja viimaks 3. kategooriani, põhjustades mitmes riigis purustusi ja hukkunuid (inimohvreid). 

Maria muutumas 5. kategooria orkaaniks 18. septembril (http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/15L/imagery/rgb-animated.gif). Kliki pildile, et näha värskeimat animatsiooni!

Lee 2. kategooria orkaanina 26. septembril Atlandi keskosas (http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/14L/imagery/rgb-animated.gif). Kliki pildile, et näha värskeimat animatsiooni!

2017. a Atlandi orkaanihooaeg on olnud vaat et rekordiliselt katastroofiline. Sestap on nii meedia kui inimeste huvi olnud viimasel ajal orkaanide vastu väga suur.
Sissejuhatus. Käesoleva aasta septembris oleme olnud tunnistajaks mitmetele intensiivsetele troopikatsüklonitele, millest enim kõneainet on pakkunud 4. kategooria orkaan Harvey (tegutses 1. septembrini), mis tõi Texase osariiki rekordilise sademehulga (paiguti, peamiselt Houstonis ja selle ümbruses, üle 1000 mm), ja 5. kategooria orkaan Irma, mis mõjutas paljusid piirkondi Väikestest Antillidest kuni USAni. 6.–8. septembril tegutsesid Atlandil korraga kolm orkaani, nende hulgas 2. kategooria orkaan Katia Mehhiko lahel ja 4. kategooria orkaan Jose Väikestest Antillidest läänes.
Siiski ei ole käesolev hooaeg midagi enneolematut, meenutagem 2005. a orkaanihooaega: tekkis 31 troopikatsüklonit, millest 28 olid troopilise tormi, 15 orkaani ja 7 tugeva orkaani (vähemalt 3. kategooria Saffir-Simpsoni skaalal) tugevusega. Või siis 2010. a hooaeg, kui Atlandi ookeanil või selle ääremeredel tekkis kokku 19 troopikatsüklonit, millest 12 olid orkaanid, neist 5 olid vähemalt 3. kategooria tugevusega, samuti oli sellele hooajale tüüpiline see, et korraga oli kaks orkaani tegutsemas, ühel hetkel koguni kolm. Seevastu Vaikse ookeani idaosas lõppes tollal orkaanide moodustumine juba septembriga, sest algas La Niña*.
Kuna 2017. a orkaanihooaeg Atlandil on olnud üks kõige katastroofilisem hooaeg üldse, siis tõusid orkaanid septembris meediahuvi orbiiti. Seepärast tasub orkaaniteemal pikemalt peatuda.
* – La Niña on nähtus, kui Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuur muutub keskmisest külmemaks. Lõuna-Ameerika ranniku ilm on sel puhul tavalisest kuivem. La Niña ajal suureneb muu hulgas orkaanide sagedus ja tugevus Atlandi ookeanil.

5. kategooria orkaan Irma 6.09.2017 (satellitpildianimatsioon http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/11L/11L_floater.html).

Mõned üldmärkused tsüklonite kohta
Mõistet „tsüklon” kasutatakse kirjanduses ja kõnepruugis väga sageli kõrvuti „madalrõhkkonnaga”. Harjumuspäraselt peetakse tsükloniks ümbritsevast madalama rõhuga ala. Kui aga süüvida tsükloni mõiste sisusse, viitab see tegelikult suletud tsirkulatsioonile, seevastu „madalrõhkkond” tähendab ümbritsevast madalama rõhuga piirkonda. Kuna mõlemad nähtused on tavaliselt seotud, tulenebki sellest näiline sünonüümsus. Eeltoodu ajendil saab õhurõhukaardi puhul rääkida madalrõhkkondadest, aga mitte tsüklonitest. Et teha kindlaks tsükloneid, on vaja veel õhu liikumise kaarte, näiteks voolujoonte kaarti. 
Madalrõhuala ja tsükloni mõiste sisu erinevad ka selle poolest, et esimene viitab vaid suhtelisele õhurõhule: näiteks kui selle naaberalal valitseb piisavalt kõrge õhurõhk, võib madalrõhuala sees olla normaalrõhust (1013,25 hPa merepinnal) kõrgem õhurõhk. Näiteks 2012. aasta 4. veebruaril tekkis Läänemere lõunaosa kohal polaartsüklon, mille keskmes oli miinimumõhurõhk koguni 1033 hPa, selline rõhk on aga pigem omane kõrgrõhkkonnale. Lisaks sellele hõlmab madalrõhkkonna mõiste vähemalt üht suletud samarõhujoont või samakõrgusjoont. 
Madalrõhkkonna mõiste kõrval võib siis tsüklonit määratleda kui kolmemõõtmelist suletud tsirkulatsiooniga õhukeerist, milles õhk liigub põhjapoolkeral vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva; selle keskosas on õhurõhk tüüpiliselt kõige madalam. 
Tsükloniteks peetakse kõnekeeles ka väikeseid, ehkki teinekord väga intensiivseid keeriseid nagu tornaadod, tolmukeerised jne, milles õhk võib liikuda mitte ainult nagu tsüklonis (põhjapoolkeral vastupäeva), vaid ka samamoodi kui antitsüklonis (põhjapoolkeral päripäeva). Rangelt võttes peab aga tsüklon olema kas α-meso- või sünoptilises skaalas** liikuv õhupööris, st tema läbimõõt peab olema vähemalt sadu kilomeetreid.
** – Meteoroloogias kasutatakse erinevaid ajalisi ja ruumilisi skaalasid, mille huviorbiiti jäävad nähtused on sageli erinevad. 
Kõige üldisemalt jagunevad meteoroloogias mastaabid mikro-, meso-, sünoptiliseks ja globaalskaalaks. Mikroskaala huviorbiiti jäävad nähtused, mille ruumiline ulatus on maksimaalselt 1 km, näiteks üksikud pilved, kohalik turbulents, tolmukeerised jne. Mesoskaala nähtused hõlmavad juba 22000 km; vastava ulatusega nähtuste ring on väga lai, alates tornaadodest ja äikestest kuni frontide ja väiksemate tsükloniteni. Sel põhjusel jagatakse see skaala veel omakorda kolmeks: γ-meso tegeleb mõne kuni 20 km ulatusega nähtustega, nagu konvektsioon, üksikud äikesed, tornaadod (nimetatakse seetõttu ka äikeseskaalaks), β-meso aga kümnete kuni 200 km ulatusega nähtusi (näiteks  briisid, järveefekt) ja α-meso hõlmab 2002000 km (frondid, väiksemad tsüklonid, konvektiivsüsteemid), minnes üle sünoptiliseks skaalaks. Viimase huviorbiidis on tuhandete km ulatusega nähtused, nagu frondid ja  rõhkkonnad. See on sünoptikute ja ilmaprognooside igapäevane pärusmaa. Kõige suurema ruumilise ulatusega on globaalskaala, mille huviorbiiti jäävad mitmesugused tsirkulatsiooniga seotud ja kliimanähtused, nagu El Niño (lõunaostsillatsioon).
Kõige märkimisväärsemad on barokliinsed ehk parasvöötme- ja troopika- (fronditud) tsüklonid. Olenevalt sellest, millist tüüpi parasjagu käsitletakse, on ka nende tekkekoht ja -viis erinev. Troopikatsüklonid tekivad valdavalt barotroopses troposfääris, st seal, kus on ühtlaselt kuum õhumass ega ole fronte, st puudub õhumasside vastasseis; need saavad oma energia vaid kondenseerumissoojusest. Troopikatsüklonid saavad tekkida ainult ookeanide (ulatusliku veepinna) kohal. Seevastu parasvöötmetsüklonid tekivad barokliinses troposfääris, st seal, kus on märkimisväärne õhumasside vastasseis, sooja ja külma õhu advektsioon, frondid, saades oma energia barokliinsetest protsessidest (atmosfääris olev potentsiaalne energia muutub parasvöötmetsükloni arengu jooksul kineetiliseks energiaks). Need tsüklonid võivad tekkida nii maismaa kui ookeanide kohal. 

Nõnda näeb välja troopika- ja parasvöötme- (barokliinne) tsüklon skeemil ja satelliitpildil. Vasakul pildil on 24. oktoobril 2012 Jamaica kohal möllanud orkaan Sandy. Pane tähele moodustuvat tormisilma! Märkus: skeemil on katkendjoontena märgitud isotahhid (tuule tugevuse samajooned) ja pidevjoonega isobaarid. 
Allikas: http://www.aoml.noaa.gov/hrd/tcfaq/A7.html, NOAA, EUMETSAT/Sat24.com, eestindanud ja graafiliselt kokku seadnud Krista Mölder.

Troopikatsüklonid ja selle intensiivne variant orkaan
Orkaan on troopikatsüklon, milles on aluspinna lähedal kokkuleppeliselt suurim püsituule kiirus üle 32,7 m/s. Orkaanist nõrgemaid troopikatsükloneid nimetatakse troopilisteks tormideks (püsituul 18–32 m/s) ja troopilisteks depressioonideks ehk madalrõhkkondadeks (püsituul nõrgem kui 18 m/s, kuid suletud tsirkulatsioon olemas).
Püsituul on arvestatud tavaliselt 1 min keskmisena, vahel ka 10 min keskmisena. Tuulepuhangud võivad olla muidugi 10% või enamgi keskmisest tugevamad. See suurima tuulekiirusega vöönd võib-olla väga kitsas. Mõnedel, tavaliselt 1. ja 2. kategooria orkaanidel, võib orkaanitugevusega tuulte riba silma ümbruses olla ainult 10–30 km laiune.
Troopikatsükloneid klassifitseeritakse Saffir-Simpsoni skaala alusel, see põhineb just 1 min keskmisel tuule kiirusel ja selles on 5 kategooriat. Ei kasutata Beauforti skaalat, mis on kohane keskmistel ja suurtel laiustel. Beauforti skaala loodi 1805. a, ametlikult kasutusel aastaist 1830. Orkaani läveks 32,7 või 33 m/s, aga ikka keskmise ehk püsiva kiiruse järgi, mitte igasugune tuul. Tõsi küll, Beauforti skaalat on troopikatsüklonite intensiivsust arvesse võttes pikendatud 1946. aastal 17 pallini, kuid sellist pikendatud skaalat kasutatakse praktikas vaid Taiwanil ja Hiinas, mis on üsna sageli ohustatud erakordselt tugevatest troopikatsüklonitest, mujal on sel vaid teoreetiline väärtus kui sedagi. Rangelt võttes on Saffir-Simpsoni skaala ametlikult kasutusel Atlandi ookeanil ja Vaiksel ookeanil (kuupäevarajast ida pool), kus intensiivseid troopikatsükloneid nimetatakse orkaaniks, seevastu taifuunid vaid Hiina ja Jaapani kandis jne, kus võidakse teisi skaalasid kasutada. NB! Nähtus (troopikatsüklon ja selle intensiivne variant orkaan) on nii Atlandil, Vaiksel kui India ookeanil täpselt sama, olenemata, kuidas neid nimetada (orkaan, taifuun, tsüklon vms).
Orkaani tugevust hinnatakse kaudselt, peamiselt Dvoraki meetodil, vt http://en.wikipedia.org/wiki/Dvorak_technique. Selleks kasutatakse vaid kaugseireandmeid (satelliitpilte), sest otseseid mõõtmisandmeid tavaliselt pole või on neid vähe ja harva.
Orkaani tekkeks on vaja väga sooja mere või ookeani pinnakihti, kus temperatuur on vähemalt 26 °C (kuid on erandeid, vt https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Vince) ja selle paksus mitukümmend meetrit. Kui nii sooja vee kiht oleks väga õhuke, näiteks kümmekond meetrit, siis tuule ja lainetuse mõjul segataks ülemised veekihid sügavamatega läbi ning temperatuur langeks liiga madalale. Orkaani tekkeks peab lisaks soojale veele olema atmosfääris väike tsonaalne tuulenihe ja troposfääri ülaosas nõrgad tuuled. Kui need tingimused on täidetud, võib rünksajupilvede kogumist areneda alguses pilveklaster (-kobar) ja seejärel juba troopiline depressioon (fronditu madalrõhkkond, millel on suletud tsirkulatsioon), hiljem troopiline torm ja lõpuks orkaan. Coriolisi efekt soodustab suletud tsirkulatsiooni (õhuringluse) teket – seetõttu otse ekvaatoril troopikatsükloneid ei teki, kuna seal Coriolisi efekt (jõud) on null ega anna tõuget tsirkulatsiooni algatamiseks. Ometigi on erandid võimalikud, ühest sellisest  pikemalt: http://en.wikipedia.org/wiki/Cyclone_Agni.

Nii saavad alguse tüüpilised Atlandi ookeani orkaanid: Aafrikast lähtuvad idalained hakkavad sooja veepinnale kohale jõudes soodsatel tingimustel arenema troopikatsükloniks. Neid suunab läände ja loodesse Assoori maksimum. Allikas: http://www.aoml.noaa.gov/hrd/tcfaq/A4.html
Troopikatsüklonite tekkeks sobivaid troposfääri häiritusi on nelja liiki (vähemalt Atlandi ookeanil): idalained (ingl. k Easterly Wave), Lääne-Aafrika häirituseliin (ingl. k West African Disturbance Line), troopiline troposfääri ülaosa lohk (ingl. k Tropical Upper Tropospheric Trough) ja nn vana polaarfront (ingl. k Old Frontal Boundary). Idalained on tüüpiliseks troopikatsükloni eelstaadiumiks (neid on enim septembris, aga ka augustis ja oktoobris; neist tekkinud orkaane tuntakse Cape-Verde tüüpi orkaanidena, kuhu kuulus ka Irma ja Jose). Idalained tekivad tavaliselt Aafrika kohal ja on põhjustatud Aafrika kohal olevast troposfäärilisest jugavoolust. Idalained on esialgu troopikasiseses koondumisvööndis nähtavad suurema pilvisusega meridionaalsed pilvevööndid, mis liiguvad läände, koosnedes peamiselt rünksajupilvedest. Kui tingimused on sobivad (palju niiskust, soe ookeanipind, väike tuulenihe, piisav kaugus ekvaatorist), siis suureneb nendes lainetes konvektiivne aktiivsus, tekivad rünksajupilvede klastrid (kogumid) ja see võib viia troopilise tsükloni tekkele. 

Orkaanide ja teiste sarnaste struktuuride (lähistroopikatsüklon, potentsiaalne troopikatsüklon) teke on seotud tavaliselt ookeani troopilise osaga, kuid mõnikord võib neid tekkida ka Vahemerel ja Mustal merel (teema vaidluse all). Suurtel laiustel võivad tekkida analoogilised tormid (polaartsüklonid), millel on olemas troopilise tormi või orkaani tunnused. Sel juhul on vajalik sooja vaba merevee olemasolu, mille kohal on eriti külm õhumass (veetemperatuur näiteks +5 °C, kuid 1,5 km kõrgusel atmosfääris aga –30 °C).
Kui lugeda õpikuid või muidu populaarteaduslikke artikleid, siis jääb tüüpiliselt mulje, nagu koosneks orkaan (pean orkaani all silmas tugevat troopikatsüklonit, mis Saffir-Simpsoni skaala alusel on vähemalt 1. kategooria tugevusega) peamiselt konvektsioonipilvedest, kusjuures keskmes on pilvitu või vähese pilvisusega rahuliku ilmaga ala (silm), mida ümbritsevad eriti võimsad rünksajupilved (nn silmasein). Tegelikult on väljakujunenud orkaanis pilveliike väga mitmesuguseid, kusjuures konvektsioonipilvedel ei pruugigi olla ulatuse mõttes suurim osakaal. Orkaani tekkimise ajal on tavaliselt tõesti konvektsioonpilvede osakaal väga suur, kuid aja jooksul suureneb märgatavalt teiste pilvede osakaal, eriti siis, kui orkaan on suuremõõtmeline. Lisaks kiudkiht- ja kõrgkihtpilvedele on orkaanis suure tähtsusega ka kihtsajupilved. Äikest on tüüpilises orkaanis siiski vähe. Peamiselt jääb äike orkaani servaaladele, kus võivad kujuneda üpris võimsad rünksajupilvekogumid, aga ka spiraalsetes osades (feeder bands) ja silmaseina pilvedes on äikest. Tavaliselt on seal küll välkude arv väike ja maapealne vaatleja ei pruugi üldse välkusid näha; suur välkude hulk on indikaatoriks, et troopikatsüklon hakkab kiiresti tugevnema. Silma all on ilm küll enamasti rahulik, kuid võib-olla pilves, näiteks kihtrünkpilvede tõttu. Nende kohal aga on selge ja igas ilmakaares on näha kõrged pilvevallid, nagu asuks kuskil sügava vaagna või kitsa kausi põhjas. Kuna silma piirkonnas on laskuvad õhuvoolud (antitsüklon ja laskumisinversioon), siis seal pole peale alumiste suhteliselt õhukeste pilvede (lamedad rünkpilved, kihtrünkpilved) suuri pilvemassiive. 

Orkaani struktuur ja selle keskme ehk silma kohal asuv antitsüklon. Viimane on tegelikult troposfääri ülemises osas. See tekib orkaanis vabaneva varjatud soojuse tõttu, sest soojenemise käigus kõrgustes vastava õhukihi paksus suureneb ja rõhk tõuseb. Selline antitsüklon suunab orkaani keskmes üles tõusvad ja jahtuvad õhumassid väljavooluna eemale. Nii püsib orkaan stabiilne või saab tugevneda kiiresti, kui väljavool on hästi välja kujunenud ja tugev. 
Lisaks on näha, millised pilveliigid valitsevad orkaani eri osades. Selline õhurõhk keskmes nagu 950 hPa valitseb sageli 3. ja 4. kategooria orkaanides Saffir-Simpsoni skaalal. 
Allikas: http://sageography.myschoolstuff.co.za/wiki/grade-12-caps/climate-and-weather/tropical-cyclones/, eestindanud ja graafiliselt kokku seadnud Krista Mölder.

Miks silm tekib ja kuidas see saab püsiv olla, ei teata täpselt. Üks olulisi tegureid on ilmselt orkaani kohas asuv antitsüklon, mille  keskmes paiknevad laskuvad õhuvoolud; need on seda tugevamad, mida intensiivsem on tsüklon ise. Selle põhjal võib järeldada, miks intensiivsete troopikatsüklonite keskmes asub väheste pilvedega ala: pilved hajuvad, sest õhk laskub (laskumisinversioon). Oma osa võib olla ka tugeval tsentrifugaaljõul, sest see tekitab nn pesumasinaefekti, mille mõjul tõrjutakse veetilgad pilvedena keskmest eemale (siiski ei usu sellesse väga).
Orkaani kohal asuva antitsükloni kese asubki silma kohal. See antitsüklon viib orkaanist tõusvad ja jahtuvad õhumassid eemale, vastasel juhul hääbuks orkaan (troopikatsüklon) üsna kiiresti pärast tekkimist. Antitsükloni olemasolu tähendab ka seda, et orkaani kohal on vastupidise õhutsirkulatsiooniga ala kui orkaanis endas.
Tõele vastab kindlasti see,  et maismaa on orkaani surm. Väga niiskete ja soiste alade kohal võib orkaani nõrgenemine olla teatud tingimustel veidi aeglasem, kuid hääbumisest seda muu ei päästa, kui uuesti sooja vee kohale jõudmine. Orkaani arengut takistab või nõrgendab ka väga kuiv õhumass, isegi kui kõik muud tingimused võivad olla väga head. Samuti on väga ebasoodne asjaolu tugevate troposfääri ülaosa tuulte piirkonda sattumine, täpsemalt tugev tsonaalne tuulenihe. Seevastu meridionaalse tuulenihkega, isegi vastavate jugavooludega, on ebasoodne mõju vähe seotud või koguni on soodsaks asjaoluks, sest meridionaalse jugavoolud pakuvad jahtunud õhumassidele soodsat äravoolukanalit. Tsonaalsed tugevad tuuled destruktureerivad konvektsiooni, mis on sisuliselt orkaani mootoriks.

Orkaanide nimetamisest
Troopilisi madalrõhkkondi (ehk neid troopikatsükloneid, mis tekkimise hetkel pole veel troopiline torm) tähistatakse järjekorranumbriga vastavalt sellele, mitmes see on antud hooajal. Kui selline madalrõhkkond tugevneb troopiliseks tormiks, siis antakse sellele nimi. Vastavaid nimekirju koostatakse 5 aastaks ette ehk Atlandil vahetatakse 6 aasta järel nimekirju. WMO komisjon kinnitab igal aastal, saates mõned "erru" (pensionile). Seega, kui tekib troopiline torm, siis on nimi juba kohe võtta: http://www.nhc.noaa.gov/aboutnames.shtml
Kasutatakse vaheldumisi mehe- ja naisenimesid, kusjuures nimed on tähestikulises järjekorras. Nimetamine lihtsustab suhtlemist ja väldib eksitusi, sealhulgas suurendab hoiatuste andmisel arusaamist, et millisest troopikatsüklonist käib jutt. Nimetama hakati Atlandi ookeanil ametlikult 1953. aastast, kusjuures 1979. aastani kasutati vaid naisenimesid, hiljem vaheldumisi mehe -ja naisenimesid kuni tänapäevani. Sealjuures kasutatakse nimekirja ikka uuesti ja uuesti ja pensionile saadetakse vaid väga suurt kahju tekitanud orkaanid ehk nende nimesid enam ei kasutata: http://www.nhc.noaa.gov/aboutnames_history.shtml#retired.

Kas 2017. a orkaanihooaeg on eriline? Kas ja kuidas see on seotud kliimamuutusega? Kas ja kuidas orkaanid võivad ka Eestit kuidagi mõjutada?
Seda orkaanihooaega peetakse üheks katastroofilisemaks üldse Atlandi ajaloos. Näiteks Barbuda saar tehti maatasa (5. kategooria orkaan Irma, hiljem tormituuled 4. kategooria orkaanilt Jose, mis küll möödus kaugemalt). Lisaks püstitati troopilise tsükloni sajurekord USAs: 1318 mm orkaan Harveyga Texases, mis jääb kogu Atlandil 5. kohale. Orkaan Jose jätkas tegutsemist veel septembri teisel poolelgi ja lähenes Kanadale. 
Kuid kas see kõik on kuidagi erakordne ja anomaalne? Loomulikult esineb anomaaliad läbi aegade. Nii on mitmed orkaanide rekordid aastakümneid vanad (ja rohkemgi) ehk veel ajast, kui süstemaatiliselt nimesid neile veel ei pandud (sellega alustati 1950ndatel). Vahest üks märkimisväärsemaid rekordeid on 1780. a orkaan, mis Kariibias põhjustas üle 20 000 hukkunu, olles Atlandil teadaolevalt ohvriterohkeim.
Kuid kas orkaane on viimasel ajal rohkem ja nad on tugevamad? Keeruline öelda, sest alles 1970ndatest on tänu kaugseire arengule olemas info kõikide troopikatsüklonite kohta, seega pole usaldusväärne aegrida kuigi pikk. Siiski, võimalikke trende on uuritud ja leitud, et peamiselt puudutavad võimalikud muutused just orkaanide tugevust ja intensiivsust – võib karta üha võimsamaid orkaane, sest veetemperatuur määrab eeskätt just nende tugevuse ja intensiivsuse (kliimamuutuse kontekstis on tähtis peamiselt ookeani pinnaveetemperatuuri tõus). Seevastu orkaanide hulga ja sageduse kohta on saadud vastuolulisi tulemusi, sealhulgas: võib küll võimsamaid oodata, kuid nende üldine arv väheneb. Ilmselt määrab orkaanide arvu mõni keerukam mehhanism või on võrdväärselt olulised teised tingimused lisaks veetemperatuurile. See keerukam mehhanism võib tõenäoliselt olla Atlandi mitmeaastakümne-ostsillatsioon (AMO – Atlantic Multidecadal Oscillation).

Väga huvitav animatsioon 5. kategooria orkaani #Irma liikumisest 5.09.2017. Satelliitandmed: GOES-16

Arvan, et muretseda tasub vast orkaanide võimsuse kasvu pärast ehk nende purustusjõud suureneb. Kuigi orkaanidesse võib suhtuda nii hästi kui halvasti, on kindel see, et orkaanid on kasulikuks ja vajalikuks nähtuseks nii süsteemi ookean-atmosfääri soojusbilansi tasakaalustajana kui on tähtsaks niiskusallikaks (nii mõnigi rahvas tervitab orkaane kui kauaoodatud vihmaandjat).
Kuigi Eestit troopikatsüklonid otseselt mõjutada ei saa, sest puuduvad igasugused tingimused nii nende kohalejõudmiseks kui siin tekkimiseks (palju maismaad, Läänemere väiksus ja külm vesi jne) ja ilmselt jääb see nii, ükskõik kui palju kliima ka muutuks, on neil kaudne mõju ometigi olemas. Seda on uurinud ilmahuviline Tarmo Tanilsoo, kes näitas oma uurimistöös, et orkaanid võivad jõuda Eestisse jäänustena: näiteks muutuvad parasvöötmetsükloniks või ühinevad mõne sellisega, andes viimase tugevnemiseks soojust ja niiskust, seejärel võib sellist lisa saanud tsüklon lõpuks Läänemerele jõuda ja tuua kaasa tuult ja sadu. Nii tõid näiteks orkaan Helene jäänused 2006. a võimsaima äikesepäeva Eestisse nii hilisel ajal nagu 1. oktoobril.

Kokkuvõttes ei ole midagi uut siin päikese all: on olnud praegusest ka märksa tugevamaid ja erilisemaid orkaane. Samas muretseda tasub nende võimsuse kasvu pärast, sest veetemperatuur on kasvutrendis (ka Irma puhul võimaldas selle 5. kategooriana püsimist peaaegu rekordilise aja just üle 30 °C veetemperatuur). Samas keeruline on lahutada looduslikust varieeruvusest (nt AMO) inimmõju (nt inimtekkelist kliimamuutust). Seetõttu pole võimalik öelda kuigi suure usaldusväärsusega, mis hakkab orkaanidega edasi toimuma. Kindel on, et tulemata ei jää. Eestis pole orkaane vaja karta, kuid nende jäänused avaldavad ometigi aeg-ajalt mõju. Pigem on siin teemaks näiteks paduvihma sagenemine ja nende intensiivsuse kasv, kuumasaare-efekt linnades (tiheasustusaladel) jms.

Prof Keevalliku artikkel orkaanidest, mis keskendus 2017. a Atlandi hooajale:

Kliki pildile, et näha arvamuslugu!

Lõpuks soovin anda mõne selgitava lause prof Keevalliku ilmunud jutule http://arvamus.postimees.ee/4241047/sirje-keevallik-orkaanid-harvey-irma-jose-ja-katia. Asi selles, et prof Keevalliku lugu tekitas palju segadust ja mõned väited vajavad täiendavaid selgitusi.
Atlandil vahetatakse 6 aasta järel nimekirju. WMO komisjon kinnitab need igal aastal, saadab mõned "erru". Atlandi nimed on pärit NHC-st, vt ka http://www.nhc.noaa.gov/aboutnames.shtml
Lisaks sellele natuke mõistetest, sest need vajavad kindlasti lahtirääkimist. Troopikatsüklon on tavaliselt väikestel laiustel tekkinud madalrõhkkond, mida iseloomustab energia saamine kondenseerumissoojusest, konvektsioonipilvede (rünksajupilvede) rohkus ja frontide puudumine ehk neid täidab ühtlaselt kuum ja niiske õhumass (erinevalt parasvöötmetsüklonitest, kus võtmetähtsusega on õhumasside vastasseis ja frondid). Orkaan on tugev troopikatsüklon, mille püsituulte kiirus ulatub vähemalt 33 m/s (püsituul on siis vähemalt 1 min keskmine tuule kiirus), seega on orkaan kindel mõiste, mitte aga igasugune üle 33 m/s tuul. Meil parasvöötmes saab rääkida vaid orkaanitugevusega tuulest (on küll üksikuid juhtumeid, kui keskmisele laiusele on jõudnud troopikatsüklon, aga see muutub ikkagi parasvöötmeliseks ehk tekib õhumasside vastasseis – barokliinne labiilsus, ja frondid, ega jõua iial troopilisena nt Läänemerele). 
Troopikatsüklonite jaoks kasutatakse Saffir-Simpsoni skaalat, mitte aga Beauforti skaalat, mis on kohane keskmistel ja suurtel laiustel. Beauforti skaala loodi 1805. a, ametlikult kasutusel aastaist 1830. Orkaani läveks 32,7 või 33 m/s, aga ikka keskmise ehk püsiva kiiruse järgi, mitte igasugune tuul. Tõsi küll, Beauforti skaalat on troopikatsüklonite intensiivsust arvesse võttes pikendatud 1946. aastal 17 pallini, kuid sellist pikendatud skaalat kasutatakse praktikas vaid Taiwanil ja Hiinas, mis on üsna sageli ohustatud erakordselt tugevatest troopikatsüklonitest, mujal on sel vaid teoreetiline väärtus kui sedagi.
Troopikatsüklonid pole üksnes orkaanid, vaid ka troopilised tormid ja troopilised madalrõhkkonnad ehk depressioonid, millel on suletud tsirkulatsioon, kuid mille püsituulte kiirus jääb alla 33 m/s. Prof Keevalliku kirjutisest jääb justkui teine mulje: troopikatsüklonid on vaid orkaanitugevusega tuuli tekitavad süsteemid (kindlasti on vale väide, et Arlene...Gert – neist enamik ei jõudnud troopikatsükloni aunimetuseni – tegelikult jõudsid küll, muidu poleks neile nime antud, küll aga enamik neist ei jõudnud Saffir-Simpsoni skaala järgi orkaani tugevuseni). 
Nähtus (troopikatsüklon ja selle intensiivne variant orkaan) on nii Atlandil kui Vaiksel ookeanil täpselt sama, olenemata, kuidas neid nimetada (orkaan, taifuun, tsüklon vms).