Pühapäev, 27. detsember 2015

53. nädala ilm (28.–34.12.2015/3.01.2016)

Kommentaariumi link
3. jaanuaril jõudis idatsüklon Eesti kohale ja tõi suurema lumesaju. See algas õhtul ja öösel põhjarannikul mereefektiga, sest õhk hakkas liikuma teises suunas, aga hiljem asendus juba tsüklonaalse sajuga kõrgetest kihtsajupilvedest. Päeva jooksul tugevnes mereefekt uuesti, millest andsid tunnistust suuremad helbed, sest niiskust oli rohkem. Õhutemperatuur tõusis üle -10 °C.
Enne sadu nähti valgussambaid, mida seostati muuhulgas ka tulnukate rünnaku ja mustade-valgete aukude omapärase tantsuga (pealkirju meediast), üks leebem näide: http://www.sakala.ajaleht.ee/3454599/taevas-tantsiti-rahvariideseelikuis.
Uus idatsüklon on tulekul. See on suurem ja külmema õhumassiga, mistõttu prognoositakse -25...30 °C – võib selge vaikse ilmaga tulla, aga rannikualadel võib tsükloni lähenedes jälle mereefekt tugevneda.

Inga Sõelsepp 01.01.2016 kell 15.05 Tallinnas. Kes pole sel aastal veel lund saanud, siis pisut kannatust - lumepilvede tootmine käib maksimum koormusega. Head uut aastat!

2. jaanuaril jõudis intensiivne antitsüklon Karjala kohale. Eestis oli selle lõunaservas selge ja nõrga või mõõduka kagu- ja idatuulega ilm. Õhutemperatuur langes hommikuks -19 °C-ni, päeval tõusis õhutemperatuur paar kraadi. Pilvisus hakkas alates Virumaast tihenema, kuid sadu esines siiski üksnes teemanttolmuna, mis põhjustas halosid.
Idatsüklon ilmus öö jooksul satelliitpildi vaatevälja http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/ ja levib edasi läände. Õhtul ja öösel alates Ida-Eestist pilvisus tiheneb ja hakkab  lund sadama. Ilmateenistuse prognoos: Pilvisus tiheneb. Alates Ida-Eestist hakkab vähest lund sadama. Hommikuks levib sadu üle Eesti lääne poole. Puhub põhja- ja loodetuul 3-9, põhjarannikul ja Ida-Eestis puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on -7...-12, öö hakul Lõuna-Eestis kuni -15 °C.
Intrigeerival kombel on käivitunud idatsüklonite seeria: praeguse kannul on idast saabumas juba uus, mis kannab endaga ebatavaliselt külma õhumassi ja lumesadusid. See on lähiajaloost teadaolevalt siis juba neljas juhtum. Idatsüklonid kannavad vähemalt talviti endaga väga külma õhumassi justkui vastandina lõunatsüklonitele, mis on soojas sektoris kannab väga sooja (troopilist) õhumassi.
Need tsüklonid paistavad silma veel väga kõrge õhurõhu poolest: näiteks saabuval idatsüklonil esialgu keskmes 1030 hPa, aga Eesti kohale jõudes langeb 1020 hPa-ni ja alla sellegi. Seda põhjustab ilmselt külm ja kuiv õhumass, sest väga külm õhumass on ka väga kuiv ja selle tihedus on suurem kui soojal, niiskel õhumassil, seega maapinnalähedane õhurõhk peaks ka olema sellele vastavalt kõrgem.
Ilmahuviliste antud sajuhulgad:
* Marul detsembri sajuhulk 129,7 mm.
* Laupal sadas detsembris 90 mm.
* Tartus detsembri sademed 39 mm.

Evelin Nummert 1.01.2016 Tallinnas. Õhus hõljuvad jääkristallid päikeseloojangus sädelemas.

1.01.2016 (32. detsembril) arenes Loode-Venemaal eriti intensiivne antitsüklon õhurõhuga 1055 hPa keskmes. Selles servas pilvisus tihenes ja mitmel pool hakkas kerget lund sadama (õhumassivahetus). Päeval alates Ida-Eestist ilm selgines ja õhutemperatuur langes alla -10 °C, lääne pool oli veel soojem. Öösel peaks külma tulema mitmel pool 10...15 °C, kohati võib ka ligi -20 °C tulla.
Ida- ja läänevoolu kohtumistsooni näitab üle terve Euroopa ulatuv kitsas pilvemass: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/. Külm õhumass on infrapunapildil valkjama värvinguga, sest selle temperatuur on väga madal, soojem õhumass on aga justkui selgem, st aluspind paistab kirkamate värvidega.
Intensiivne antitsüklon nihkub aeglaselt lääne poole ja selle lõunaserva mööda on oodata kõrge õhurõhuga tsükloni (keskmes õhurõhk algul ca 1030 hPa, hiljem süvenedes langeb 1020 hPa lähedale) liikumist Uuralitest Läänemere äärde. See toob 3. jaanuariks ilmselt kogu Eestisse lumesaju. Oodatav lumikatte kasv on 5...10 cm ööpäevas (see lumi on tõenäoliselt väga kohev ja seetõttu väikese veesisaldusega). Õhutemperatuur püsib -10 °C lähedal, kõige tihedama pilvisuse ja tugevama saju ajal võib olla ka soojem.
Pärast väikese, kõrge õhurõhuga ja ebatavaliselt külma õhumassiga (kuni -25kraadine isoterm) tsüklonit jääb Eesti suhteliselt ebamäärasesse rõhuvälja, sest mõju avaldab korraga mitu rõhkkonda. Väga külm õhumass püsib esialgu kindlalt, nii et selge ja vaikse ilmaga on oodata õhutemperatuuri langust vähemalt kuni -20 °C-ni, kuid pilvisema ilmaga on soojem.

Head uut! Tallinna kesklinnas õnnestus näha igasuguseid huvitavaid pilvekesi (ametliku nimetusega Fumulus), 1.01.2016 Vabaduse väljakul.

31. detsembril määras Eesti ilma kõrgrõhuvöönd. Loode-Venemaal tekkis uus antitsüklon, mis hakkab edaspidi ilma kujundama. Aga kõrgrõhuvööndis oli ilm esialgu pilvine (külma 5...7 °C, saarte rannikutel 0 °C lähedal)., kuid hommikul hakkas selginema alates Kagu-Eestis ja õhutemperatuur langes -10..-15 °C-ni, päeval oli aga enamasti -5...-10 °C piires.
Edaspidi määrab ilma põhjapoolne antitsüklon, mille lõunaservas jõuab kagust ja idast eriti külm õhumass ka Eesti kohale. Selle õhumassi südamik satub Valgevene kohale, kuid siia peaks ulatuma siiski ka kuni -15kraadine isoterm.
Samas väga külmaks esialgu siiski ei lähe, sest ühes külma õhumassiga kandub idast läände ka madalrõhulohk, mis peaks tooma pilvisuse tihenemise ja kerge lumesaju 3. jaanuariks.

Aasta viimane õhtu hõõgus. 31.12.2015 Laagris.

30. detsembril nihkus antitsüklon Eestist lõuna poole, mistõttu selle servas saabus pisut soojem ja niiskem õhumass. Kuna tingimused jahtumiseks olid enamasti väga soodsad, langes mitmel pool õhutemperatuur alla -10 °C (saartel oli oluliselt soojem) ja kohati tekkis udu ja härmatis; hommikul nähti mitmel pool halosid.
Päeval sarnane ilm püsis, kuigi lisandus pilvi. Õhutemperatuur tõusis -5...-8 °C-ni, saartel oli kohati 0 °C lähedal. Õhtul selgines ilm uuesti, aga õhutemperatuur ei langenud (v.a kohati Viru- ja Valgamaal), sest veidi tugevnenud tuul segas maapinnalähedase külma õhu veidi kõrgemal asuva märksa soojema õhuga läbi.
Uue antitsükloni keskme teke on Loode-Venemaal alanud ja selle domineerimise päevadel jõuab idast ja kagust praegusest palju külmem õhumass Eesti kohale (-5 °C isoterm asendub aasta alguses -15...-17 °C isotermiga). Õhumassivahetusega on oodata lumesadu. Pilves ja sajuse ilmaga õhutemperatuur ei lange ilmselt alla -15 °C, vaid jääb pigem -10 °C lähedale.


Thea Eensaar. Taevas imeline nähtus-Tartu 30.12.15 kell 12,30

29. detsembril jõudis intensiivne antitsüklon otse Eesti kohale. See muutis ilma selgeks ja vaikseks (hommikul oli pilvisem ja seoses õhumassivahetusega sadas peamiselt Ida-Eestis vähest lund).
Kui päeval oli õhutemperatuur kuni -4 °C, siis hilisõhtul langes mitmel pool -10 °C-ni ja madalamalegi, kuid saarte rannikualadel püsis 0 °C lähedal.
Loode-Venemaal moodustub teine antitsükloni kese. Kuid Eestit kujundav kese nihkub tasapisi lõuna poole ja soojeneb. See võib tähendada pilvisuse tihenemist. Tuul püsib vaikne või väga nõrk.
Nädala teisel poolel lõunapoolne kese laguneb ja määravaks saab põhjapoolne. Selle lõunaservas on oodata ebatavaliselt külma õhumassi jõudmist Eestisse ja ööpäeva keskmise õhutemperatuuri langemist alla -10 °C (uuel aastal). Õhumassivahetus toob kaasa ilmselt ka lumesaju.

Vaikne, sudune ja -13kraadine Tartu 29. detsembri hilisõhtul.

28. detsembril muutis antitsüklon ilma selgeks ja vaikseks. Nii langes hommikuks õhutemperatuur mitmel pool -10 °C lähedale.
Keskpäeval läks ilm järsult soojemaks, nii et õhutemperatuur tõusis sisemaal enamasti 0...-4 °C-ni, kuid rannikualadel enamasti üle 0 °C, aga olulist tuule tugevnemist või pilvisuse tihenemist polnud, v.a merel (vt järgmises lõigus).
Põhjarannikul algas kiire õhutemperatuuri tõus juba ennelõunal, kui lõuna- ja edelatuul asendus põhjatuulega (merel tugevnes siiski ka tuul puhanguti 15...17 m/s), mis nähtavasti tõi merelt kaasa tunduvalt soojema õhu ja ühtlasi segas aluspinnalähedase külma õhu läbi inversioonikihis oleva soojema õhuga. On märkimisväärne, et kui Harkus oli pärastlõunal õhutemperatuur kuni +1,5 °C ja Pakril õhtul isegi kuni +2,4 °C, siis Vasalemmast anti teada: vasalemmas on terve päev olnud  -7,8 ja nüüd -8,9 kraadi (teade kell 17.48). Maapinna lähedal püsis õhutemperatuur siiski ka Tallinnas jm pidevalt alla 0 °C (hall jäi püsima).
Õhtul langes õhutemperatuur taas kiiresti kuni -8 °C-ni. v.a meretuulega rannikualadel, kus jäi plusspoolele, kuid alates Kirde-Eestist pilvisus tihenes ja õhutemperatuur tõusis taas suhteliselt kiiresti. Lääne-Eesti sisealadel jäi veel pärast kesköödki kohati -8 °C lähedale, sest ilm püsis selge.
Seega tõi päev kaasa märkimisväärseid ja järske kraadikõikumisi rahuliku selge ilmaga. Ilmselt põhjustas seda väga soe õhk üsna maapinna kohal, nii et väiksemgi tuule tugevnemine või pilvisuse tihenemine tõi kaasa tugeva ja kiire õhutemperatuuri tõusu.
Tugevnev antitsüklon tuleb otse Eesti kohale. Kuna suurema mõjuga on soe õhumass, siis võib olla ilm tugeva inversiooni tõttu pilves ja õhutemperatuur üsna 0 °C lähedane, kohati ilmselt plusspoolel. Kui ilm selgineb, võib õhutemperatuur langeda -10 °C-st madalamale, sest ilm püsib antitsükloni keskme all tuulevaikne või nõrga tuulega ja jahtumiseks on selge ilmaga väga soodsad tingimused.
Antitsüklon triivib nädala edenedes lõuna või kagu poole, mistõttu sooja õhumassi mõju tugevneb ja see võib ööpäeva vältel põhjustada märkimisväärseid kraadikõikumisi. Kuid nädala teiseks pooleks on arvutatud Loode-Venemaal antitsükloni uue keskme tekkimine, mistõttu idast saabunud eriti külm õhumass pääseb lääne-loode poole liikvele ja jõuab nädala lõpuks idavooluga Eesti kohale. Sellega seoses on oodata ööpäeva keskmise õhutemperatuuri langemist -10 °C-st madalamale.
Sajuvõimalus on lähipäevil väga väike, kuid seoses külma õhumassi sissetungiga idast ja kagust peaks see suurenema, nii et 2. jaanuari paiku võib mitmel pool sadada lund.

Richard Sööt. 25.12.25 15:34 kuskil Pärnu ja Tõrva vahel

Tuleb kuiv ja varasematest palju külmem nädal
Antitsüklon jääb püsima pikemaks ajaks. Esialgu on õhumass selles enamasti mõõdukalt külm, lääneosas ka soe, aga hiljem on oodata tuuma teket (uus antitsükloni kese kõrgrõhuharjas, mille tunnuseks on suletud isobaaride teke) tõenäoliselt Loode-Venemaal. Sellest areneb ilmselt teine antitsüklon, mille lõunaservas on soodsad tingimused pakaselise õhumassi kohalejõudmiseks kagust või idast (sarnane 2006. ja 2012. a jaanuari juhtumiga). See õhumass on võimeline tekitama vähemalt -25 °C õhutemperatuuri.

Kui tekib uus põhjapoolne antitsüklon, siis selle servas peaks idast ja kagust jaanuari alguses kohale jõudma eriti külm, ilmselt kontinentaalne polaarne õhumass (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Esmaspäev, 21. detsember 2015

52. nädala ilm (21.–27.12.2015)

Kommentaariumi link
2015. a kokkuvõte tuleb ilmselt siia: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2015.htm.

27. detsembril muutis ilma selgemaks ja vaiksemaks antitsüklon. Samal ajal lähenes läänest tsüklon, mis muutis õhtul ilma pilvisemaks, kuid sademeid ei tulnud. Selge ja vaikse ilma mõjul langes õhtul õhutemperatuur kohati -10 °C-ni, ainult pilvisemas ja meremõjuga saarte- ja läänerannikul jäi 0 °C lähedaseks või isegi plusspoolele, hiljem tõusis õhutemperatuur seoses pilvisuse tihenemisega ka sisemaal.
Antitsüklon tugevneb ja liigub otse Eesti kohale. Külma ja kuiva õhumassi mõjul tsüklon hääbub, mistõttu sademeid see ei too, v.a kerge lume või lörtsi võimalus Liivi lahel.

Lumekruubid 26. detsembri õhtul Põlva külje all Lahedal. Carl Patrasoni foto

Kalmer Saar. 26.12.2015.a. kell 23:00 Orissaare

26
. detsembri ilma määras veel põhjatsüklon, kuid selle servas saabunud külmas ja kuivas õhumassis ilm selgines ja õhutemperatuur langes. Õhutemperatuur oli päeval veel kindlalt üle 0 °C (kuni +5 °C), kuid õhtul langes mitmel pool miinuspoolele. Õhtul arenesid hoogsajupilved, mis tõid paljudesse kohtadesse hooglund ja lumekruupe, tekitades valge kirme, kuid igale poole sadu ei jätkunud.
Mis saab edasi? Eestist lõuna poolt möödub tsüklon, kuid selle mõju siia eriti ei pruugi ulatuda (HIRLAM näitab küll laialdast lumesadu, Ilmateenistuse prognoosis lubatakse lund vaid Edela-Eestisse). Seetõttu on ka lund tõenäoliselt väga napilt, isegi minimaalselt (v.a mereefekti korral rannikualadel või Saare- ja Pärnumaal, kui see tsüklon on piisavalt aktiivne), nii et tõenäoliselt tuleb talvekülm praktiliselt palja maa peale.
Ilmamuutus põhjustas ka äikest: (25.12.2015 23:09 Ussike Pai) Muide, meil Lasnamäe tagaservas sadaski täna õhtul hooti päris tugevat vihma ja kõmises ka. Kuna ma su sellekohast ennustust polnud siis lugenud, ei võtnud ma asja tõsiselt ja arvasin, et no mis kõu see ikka on, ju mingi muu müra. Seega ma kella ei vaadanud, võib-olla oli see kõuekõmin umbes 8 paiku õhtul, aga võib-olla ka varem.
Väike tsüklon, mis tekkis polaarfrondil, möödub Eestist lõuna poolt ja hääbub siis ruttu. Eesti kohale liigub tugevnev antitsüklon, mille piires on õhumassid väga kontrastsed. Suurema tõenäosusega kõige külmem õhumass Eestini ei jõua, sest see liigub antitsüklon äärealadel ja eeskätt Musta mere äärde (Sotšisse on lund oodata). Kuid hiljem võib ülekaalu saavutada nii soe õhumass leebe talveilmaga kui ka pakaseline õhumass, mis sarnaneb 2006. a erilise külmalainega.


Tormine ilm 25. detsembril Jumindal Kuusalu vallas. Martin Niglase foto

25. detsembril jõudis Eesti kohale põhjatsüklonite soe sektor. See tõi kaasa sajuse ja tormise ilma, kuid alates saartest ilm selgines (külma frondi taga). Õhutemperatuur tõusis 8 °C-ni, ainult idaservas püsis esialgu madalam, hiljem tõusis sealgi.
Päeva ja õhtu jooksul püsis ilm jätkuvalt tuuline, kohati tormine. Läänest itta liikusid hoovihmad paigutiste pagidega, seejärel selgines ilm uuesti.
Öö jooksul jõuab Skandinaaviast kohale uus lohk, aga seekord väga järsu õhumassivahetusega (külma frondi asukoht õhtul). Sellega seoses on oodata tuule tugevnemist ja tõenäoliselt ka hoogsadusid (esialgu hoovihmad, hiljem ka lume- ja jääkruubid). Õhumassivahetusega suureneb ka labiilsus ja võib äikest tulla. Hiljem areneb mereefekti võimalus, vt prognoosi.
Lõpuks areneb arktilises õhumassis antitsüklon, mis liigub Skandinaavia kohalt Läänemerele ja siis otse Eesti kohale. See toob pikemaks ajaks kuiva ilma. Õhumassid on selle antitsükloni piires väga kontrastsed, nii et kohale võib jõuda nii soe kui ka ebatavaliselt külm õhumass, kuid sadu ei ole ja aluspinna lähedal on õhutemperatuur miinuspoolel.

Õhumassivahetuse ajal on äikesevõimalus üsna suur (http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2015122518_48.gif).


Pärastlõunal jõudsid pagid ka Laagrisse.

24. detsembril muutis kõrgrõhuhari ilma kuivemaks ja päikeselisemaks. Õhumass püsis jätkuvalt väga soe, mistõttu sooja oli enamasti 5...7 °C, kuid Virumaal pisut vähem.
Uued põhjatsüklonid liiguvad itta. Nende lõunaserv ulatub Eestini, mistõttu ilm muutub tormiseks ja sajuseks. Eriti tugev võib olla tuul siis, kui kohale hakkab jõudma (üli)külm õhumass. See suurendab ka labiilsust, seega võib tulla sajuhooge äikesega. Seejärel jääb ilmakujundaks kuiv antitsüklon, milles püsib õhutemperatuur miinuspoolel.
Äikesevõimalus kajastub näiteks http://estonian.wunderground.com/global/stations/26038.html?, väljavõte prognoosist Tallinna kohta:
Tomorrow 12/25 70% / 2 mm
Cloudy with light rain in the morning...then a chance of an isolated thunderstorm in the afternoon. High 7C. Winds SW at 25 to 40 km/h. Chance of rain 70%.

24. detsembri soe ja päikeseline ilm Alatskivil.

23. detsembri ööseks tõi madalrõhulohk tormise ja sajuse ilma, samuti soojema õhumassi. Seetõttu tõusis hommikuks õhutemperatuur alates saartest mitmel pool 8...10 °C-ni.
Päeva jooksul tuul nõrgenes, oli selgimisi ja õhutemperatuur hakkas langema, kuid saartele ja Lääne-Eestisse jõudsid uued vihmasajud, mis liikusid kiiresti itta, seejärel ilm selgines. Õhtul tugevnes tuul uuesti.
25. detsembril on oodata sügava lohu üleminekut, mis toob talvise pöörde, st rekordiliselt kõrge õhutemperatuur asendub 0 °C lähedasega, esineb lörtsi- ja lumesadusid, võimalikud on lumekruubid (alates 26. detsembrist).
Aasta lõpus jääb talvisema hõnguga ilm tõenäoliselt püsima, kuid see ei ole siiski kaugeltki kindel.

Ülikõrge õhutemperatuur 23. detsembril (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

22. detsembril oli lauge kõrgrõhuharja mõjul pisut kuivem ja vaiksem ilm, kohati sadas veidi vihma. Õhutemperatuur püsis rekordiline (7...9 °C).
Uus põhjatsüklon toob täiendavat soojust, seetõttu võib õhutemperatuur tõusta 10 °C-ni, ajuti sajab ka vihma.
26. detsembril läheb üle Eesti sügav lohk, mis toob tormise ilma ja seejärel väga külma õhumassi, mistõttu ilm külmeneb oluliselt ja võib omandada talvise ilme.

Hilisõhtune pilvestik Laagris

Tuleb väga sooja alguse, aga talvise pöördega nädal. 
Nädala alguses jätkus rekordiliselt soe ilm troopilise õhumassiga. Õhutemperatuur püsis pidevalt üle rekordtaseme (http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid). 20. detsembri rekordite kokkuvõte: http://www.ilmateenistus.ee/2015/12/eriliselt-soe-nadalavahetus/
22. detsembriks õhumass jahtub, mistõttu ülemäärane kuumus annab veidi järele ja õhutemperatuur enam 10 °C-ni ei tõuse, kuid on siiski kindlalt üle 0 °C. 
Uued põhjatsüklonid toovad oma lõunaservades taas troopilise õhumassi sissetunge, nii et üks 10-kraadine päev võib veel ees oodata. Pärast 24. detsembrit õhumass jahtub ja sooja on taas mõnevõrra vähem.
25. detsember võib saada murdepunktiks, kui ühe järjekordse lohu tagalas algab eriti külma õhu sissetung. See võib 26. detsembriks tuua peaaegu talvise ilma lumehoogudega ja 0 °C lähedase õhutemperatuuriga.

Troopiline soojus saabus Eestisse tsüklon Zwi lõunaservas (DWDAnalyse_20151221).

Teisipäev, 15. detsember 2015

51. nädala ilm (14.–20.12.2015)


20. detsembril jõudis Eestisse järjekordne kogus troopilist niisket õhku, mistõttu juba ennelõunal tõusis õhutemperatuur Loode-Eestis üle 10 °C, mujal jäi esialgu küll madalamaks, aga sealgi õhutemperatuuri tõus jätkus ja nii oli õhtul ka Ida-Eestis sooja üle 10 °C: kell 18-19 mõõdeti Tartu-Tõravere ilmajaamas uus detsembrikuu rekord, milleks on nüüd 12,5 °C (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/maxmin-ohutemp/)!
Eelmine rekord mõõdeti 6.12.2006 Valgas: 11,9°C.

Julgem prognoos lubab kuni 13-kraadist kuumust (http://tinyurl.com/h4e3qs9).

Tegin ka oma ilmajaama displeist pilti: sellist asja peab ikka jäädvustama. Ain Vindi foto

19. detsembril jäi Eesti laugesse kõrgrõhuharja. Selles olev troopiline õhumass tõi palju uusi kuupäevarekordeid (sooja oli 7...9 °C), kuid õhtuks ilm selgines ning jahtumise ja sooja niiske õhumassi pealetungi tingimustes arenes õhtul mitmel pool udu. Udu oli tugevam Loode-Eestis, samas ei tekkinud Lõuna-Eestis.
Eestisse voolab põhjatsüklonite lõunaservas troopilist õhumassi üha juurde, mistõttu 20. detsembril peaks tulema massiliselt soojarekordeid. Hiljem õhumass jahtub ja ülemäärane kuumus annab järele.

Triinu Sarv. Omamoodi virmalised Kakumäel 14.12.2015 kella 21 ajal ehk pilves virmalised

18. detsembril jõudis põhjatsüklonite lõunaservas soe ja niiske õhumass kohale. See sulatas lume, tekkinud jäite ja muutis ilma uduseks. Soojenemine ei olnud siiski väga kiire, sest veel keskpäeval oli Virumaal õhutemperatuur alla 0 °C ja lumikate püsis kõige kauem (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).
Järgmiste päevade osas ei ole prognoos muutunud: ookeanilt jõuab kohale troopiline õhumass, mis võib 20. ja 21. detsembril kaasa tuua uusi soojarekordeid.

Jana Kuusemäe. Varahommikused valgussambad Raplamaal 16.12.2015 kell 5.57  Nüüd olen targem. Pilti tehes arvasin, et näen virmalisi kuna need sambad tekkisid ja kadusid. Ilus oli sellegipoolest.

17. detsembri öösel liikus kõrgrõhuhari üle Eesti itta. Sellele järgnes madalrõhulohk, mis tõi pilvisuse tihenemise ja esialgu kerge, hiljem juba intensiivsema saju (algas enamasti vihmana, aga läks hiljem üle lörtsiks, lumeks, lõpuks uuesti vihmaks, paiguti sadas tugevat uduvihma).
Õhutemperatuur oli enamasti 0...5 °C, kuid Virumaale jõudis sukelduja tagalas külmem õhumass, mistõttu oli külmem (0...-3 °C). Õhtul, kui sajufaas muutus tahkemaks, langes õhutemperatuur mitmel pool 0 °C lähedale, kuid hiljem tõusis uuesti.
Tsüklonite seeria üha uued tsüklonid transpordivad soojust mandrile ja nii võib tulla uusi soojarekordeid, tõenäolisemalt 20. ja 21. detsembril, kui õhutemperatuur võib tõusta 10...12 °C-ni.
Ele Pedassaare kommentaar ilm.ee kaudu:  17.-18.12. keerulised ilmaolud!
Täna õhtul ja eeloleval ööl on üle Eesti liikumas niiske õhumass, mille järel soe õhk. Keerulisemate ilmaoludega tuleb arvestada eelkõige mandriosas, kus sajab esialgu lörtsi ja lund ning keset Eestit pole välistatud ka lühiajaline jäävihm. Kuna sisealadel on õhutemperatuur 0°C ringis, siis on oht, et teedele tekib jäide. Hommikuks on tihedan sadu itta taandunud ning õhutemperatuur valdavalt plussis. Pealevoolav soe õhumass võib siis põhjustada laiaulatusliku udu tekke. Päeva peale on oodata läänest uusi sajupilvi, kuid nende niiskusesisaldus on väike. Läänes sajab vihma, idas sekka ka lörtsi. Tuul pöördub edelasse ning kogub järk-järgult hoogu, õhutemperatuur tõuseb homme õhtuks kõikjal plusspoolele.

Prognoos 20. detsembriks (link).

16. detsembril liikus üle Karjala kagusse tsüklon (sukelduja). See tõi pilvisuse tihenemise, aga mitte sademeid ega olulist tuule tugevnemist. Õhtul ilm selgines läänest läheneva kõrgrõhuharja mõjul. Mitmel pool püsis lumekirme maas, ehkki sooja oli 0...5 °C.
Öö jooksul läheb kõrgrõhuhari üle Eesti itta. Niiske õhu ja nõrgeneva tuule tõttu võib tekkida udu või uduvine, või tiheneb lihtsalt madalpilvisus. Pärast seda toob madalrõhulohk tuule tugevnemise ja saju (sisemaal algul ilmselt lumi ja lörts), hiljem ka olulise soojenemise.
Tsüklonite seeria üha uued tsüklonid transpordivad soojust mandrile ja nii võib tulla uusi soojarekordeid, tõenäolisemalt 20. ja 21. detsembril.

Heiki Vassar · Haapsalu. Ja loojang ka täna punane. 16.12.15. kell 15:36.

Lühikeseks ajaks muutunud sünoptilised protsessid tõid Eesti kohale kõrgrõhuharja kargema ja lumisema ilmaga. See ei jää siiski püsima, sest uus tsüklonite seeria on algamas. Viimasele paneb aluse harja lääneservas (aga ka Kesk-Atlandi tsüklonite idaservas) vähemalt 70. laiustele jõudnud soe ja niiske õhumass, mis suurendab barokliinsust ja käivitab tsüklonite tekke. Need suunduvad suurtel laiustel itta, kandes sooja ja niiske õhumassi Läänemerele.
14.-15. detsembril kujundas ilma nõrgenev madalrõhuväli, mis asendus kõrgrõhuharjaga. See tõi kargema (nõrgad miinuskraadid, rannikualadel siiski plusskraadid) ja kohati lumisema ilma, aga ka selgimisi. 
15. detsembril arenesid merel rünksajupilved, mis liikusid kagusse ja tõid peamiselt tahkes faasis sajuhooge (vt viimasel fotol). Seda põhjustas ilmselt vertikaalse temp.gradiendi suurenemine, mis soodustas õhu püstsuunalist liikumist.
Kõrgrõhuharja servas on tekkinud sukelduja – see suundub üle Karjala kagusse. Ilmselt toob see tuule tugevnemise ja ülemise kihi pilvi, aga mitte sadu. Pärast seda peaksid lääne- või põhjatsüklonid tooma olulise ilma soojenemise. Hetkeseisuga toimub ilmamuutus saju saates – sisemaal esialgu lumi ja lörtsi, hiljem vihm, merel ja rannikualadel võib sajufaasiks olla üksnes vihm.

Kõrgrõhuharjas transporditakse sooja niisket õhku põhja poole (soe front), mis loob tsüklonite tekkeks vajaliku barokliinsuse (DWD). 

14. detsembri lumesadu Alatskivil. Einar Laretei foto

15. detsembril arenesid merel rünksajupilved, mis tõid kagusse liikudes lume-, lörtsi- ja lumekruubihooge.

Esmaspäev, 30. november 2015

49. nädala ilm (30.11.–6.12.2015)

Ei uuendata 15. detsembrini! Kuna 5.–14. detsembril tuleb olla Suurbritannias (ees seisab Exeteri ja Met Office külastus), siis 50. nädala ilma postitust ei tule.
Tormiteave

4. detsembriks
jõudis tsüklon Oslo lähistele (õhurõhk keskmes 984 hPa) ja liikus sealt Põhjalahe suunas. Eesti jäi sellesse tormisesse ja sooja lõunaserva (õhutemperatuur 5...9 °C), aeg-ajalt sadas vihma, ajuti tugevalt. Tuul tugevnes pärastlõunaks saartel kuni 24 m/s, õhtuks puhanguti 20...27 m/s ja enamgi (Sõrves, Osmussaarel).
Tsüklon liigub üle Soome Loode-Venemaale ja selle järel libiseb kiiresti üle Eesti kõrgrõhuhari, mis toob lühiajalise tuule vähese nõrgenemise. Uus tormivöönd jõuab Eesti kohale juba 5. detsembri jooksul, kuid tsüklon jääb ise Norra merele, hiljem liigub üle Skandinaavia põhjaosa Barentsi merele.
6. detsembriks saabub tormi hari. Lohkude või osatsüklonite üleminekul võivad puhangud olla eriti tugevad. Seejärel asendub läänevool loodevooluga ja rekordiliselt soe ilm taandub. Uut ilma soojenemist on oodata juba 8.–9. detsembri paiku.

Tsüklon sooja konveierilindiga (http://en.sat24.com/en), skeem.

3. detsembril liikus üle Eesti põhjatsükloni lohk sooja sektoriga. See tõi sajuse ilma (enamasti sadas vihma, aga hommikul Peipsi ääres ka märga lund hiiglaslike räitsakatega) ja märkimisväärse õhutemperatuuri tõusu. Õhtuks sai sadu läbi, kohati ilm selgines, mitmel pool arenes udu.
4. detsembril jõuab Skandinaavia ja Põhjalahe kohale tsüklon, mis toob tormise ilma, kusjuures merel on tegu arvatavasti tugeva tormiga (puhangud üle 30 m/s), sisemaal võimalikud tuuleiilid kuni 20 m/s (avaldatud arvamust, et Viljandis ja Väike-Maarjas ka veidi rohkem, vastav võimalikkus 50% lähedal ja kuni 90%).
Selle kohta andis Ilmateenistus välja ka eelhoiatuse, (http://www.ilmateenistus.ee/2015/12/eelhoiatus-tormide-ja-veetaseme-tousu-kohta/) ja 3. dets õhtul Läänemerele-saartele 3. astme (punase) hoiatuse, mis tähendab, et ilm on potentsiaalselt eluohtlik.
Sellele tormile järgneb kiiresti uus, nii et tuul ei jõua vahepeal eriti nõrgeneda. Järgmine torm on seotud Norra merele jõudva ülitsükloniga, mille lõunaossa jääb ulatuslik barokliinne tsoon – suur tõenäosus lohkude ja osatsüklonite tekkeks, need aga omakorda suurendavad õhurõhugradienti.

Ilmateenistuse avaleht 3. detsembri õhtul. Hoiatused: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/

3. detsembril oli tormi toov tsüklon Suurbritannia kohal. Selle sooja sektori isobaarid näitavad tsükloni liikumise suunda (see on üldine seaduspärasus parasvöötmetsüklonite puhul) (DWD).

Kihtpilvedes Tõravere 3. detsembril.

2. detsembril jõudis Eesti kohale kõrgrõhuhari, mille mõjul ilm õhtuks selgines ja tuul nõrgenes. Seetõttu langes õhutemperatuur mitmel pool alla 0 °C.
Kauaks see nii ei jää, sest kõrgrõhuhari nihkub siit itta ja asemel tuleb märksa soojem ja niiskem õhumass, mida kannab mandri sisealadele järjekordse põhjatsükloni soe sektor. Seetõttu pilvisus tiheneb ja läheb sajule, õhutemperatuur tõuseb oluliselt.
Ka järgmised päevad on kaugete ülitsüklonite meelevallas. Üks sellistest jääb mitmeks päevaks püsima arvatavasti Norra merele, mis tähendab sooja ja tormist ilma.
Esitati igasuguseid küsimusi nädalaprognoosi uuendamata jätmise kohta, näiteks: miks ilmateenistus pole täna nädala prognoosi uuendanud? Kuna käimas on Metobs 150 sündmused (http://metobs150.to.ee/), siis tuleb mõista seda, et ilmatöötajatel on paar vaba päeva ja pole kedagi, kes uuendaks nädalaprognoosi (tegijad on ju ka nendel sündmustel).
Huvitavaid tähelepanekuid Priidult Halliste vallast: Terve talve kohta saab teada-mida hiljem varusid koguma [koprad] hakkavad seda pehmem talv tuleb,karmi talve tulekul hakkavad juba augusti lõpus koguma...kui aga novembri lõpus ka pole liigutama hakanud siis mingit õiget talve ei tulegi. Kuigi ilmselt paljude jaoks voodoo jms, tuleb tunnistada, et aastakümned vaatlusi näitavad tugevat korrelatsiooni (isegi 0,9), samas see ei tähenda põhjuslikku seost.
Veel: Kuidas sipelgate järgi ennustatakse? V: See on lühiajaline kui kiirelt pesaavasid kinni topivad kapitaalselt siis külm tulekul. K: Kuidas kobraste järgi suve prognoosida? V:  Suve kohta pole aimu.



2. detsembril oli huvitav päev: esialgu ettekanne globaalmuutuste õppaines (slaidid: https://drive.google.com/file/d/0B-Vr1r5auximVHhyLU5jV3p1Q28/view), seejärel jätkus päev Metobs 150 sündmustega (http://metobs150.to.ee/est/ajakava). Põnevamatest ettekannetest võiks esile tõsta nt Tiina Tammetsi oma, kus räägiti sellest, kuidas andmetöötlus on muutunud ja mis probleemidega kokku puututud. Õhtul oli pidulik õhtusöök, mis kippus lõpuks ära vajuma ja nii pidin suunduma järelpeole Wernerisse.

1. detsembril mõjutas Eesti ilma Soomes okludeeruv tsüklon. See tõi sagedasi sajuhooge nii hooglörtsi, hoogmärglumena, jää- kui lumekruupidena. Tuul oli mõõdukas, eriti sisemaal, aga kohati, peamiselt rannikualadel, puhanguti tugev kuni tormine (kuni 21 m/s, Osmussaarel rohkemgi).

1. detsembril hankisin endale asenduskaamera (Nikon D3100), sest kaamera on juba 3. kuud garantiis. Sain käest hoides 1-sekundilise säriajaga 1.12.2015 kl 19.33 Sauel sellise foto.

30. novembril jõudis osatsüklon (õhurõhk keskmes 970 hPa) Ahvenemaa kohale. Selle lõunaservas oli tormine ilm eeskätt saartel (tugevaim puhang Sõrves – 31,4 m/s), aga ka mandri lääneservas, samas kui sisemaal oli tuul tunduvalt rahulikum. Hooti sadas vihma. Pärnus kerkis mereveetase 130 cm-ni üle keskmise (130,1 cm mõõdeti kell 12.10, vaata pikemalt http://tinyurl.com/pwnmgfw).
Värskeid andmeid: *Laupal novembri sajuhulk: 76,5 mm.
*Marul  novembri sajuhulk 85 mm
*Tartu novembri sademete hulk 52,1mm
Järgmised paar päeva määrab Eesti ilma Soome kohal tasapisi täituv tsüklon. See toob vihma- ja lörtsihooge ning hoiab ilma tuulisena. 2. detsembriks tugevneb kõrgrõhuhari, mis toob vaiksema ja kuivema ilma, kuid kohe seejärel on uued ülitsüklonid liikumas Norra merele ja Skandinaaviasse, tuues kaasa üha uusi soojalaineid.

Rõhuväli ja tuuled 30. novembri hommikul (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Tuleb valdavalt tsüklonaalne nädal, kuhu mahub ka mõni kõrgrõhuhari. See tähendab muutliku, sageli tuulist ja sajust ilma. Nädala lõpp võib olla kuivem.
29. novembri õhtu jooksul tihenes alates saartest pilvisus ja tuul hakkas tugevnema, saartele saabus vihmasadu. Sadu levis mandrile, kus tuli sulamispiiri laskumise tõttu aluspinnani sekka ka lörtsi ja märga lund.
Satelliidipilt näitas, et saabuv õhumass on labiilne, sest selles oli rohkelt rünksajupilvi, milles registreeriti ka üksikuid välke, lähimad Saaremaa ja Hiiumaa lähistel (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20151129).  
Tormi toov (osa)tsüklon jõuab kohale 30. novembri öö jooksul. Ilmateenistus on andnud selle kohta ka hoiatuse. Prognoos on 30. nov õhtuse seisuga selline: Pilvisus tiheneb. Alates Lääne-Eestist hakkab sadama lörtsi ja vihma, mandril võib kohati sadada ka lund. Sadu levib kiiresti itta. Paiguti võib olla jäidet. Mandril tugevneb lõuna- ja kagutuul 6–12, puhanguti 15, saartel tugevneb lõuna- ja edelatuul 14–18, puhanguti 22, pärast keskööd 25–30 m/s Õhutemperatuur on -1...+3, saartel ja kohati rannikul kuni +5°C.
Nii tugevaid tuulepuhanguid nagu YLE prognooskaardil, võib tulla siis, kui tsüklonaalse tuulega liituvad pagid. Keskmine tuule kiirus on sel juhul tunduvalt väiksem. 

Infrapunapildil on aktiivne osatsüklon väga selgelt valge pilvespiraalina näha, selles on ka välke registreeritud (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

28.11.2015 Tormine meri. Foto: Triinu Sarv

Esmaspäev, 23. november 2015

48. nädala ilm (23.–29.11.2015)


29. novembril mõjutas Eesti ilma veel Lõuna-Venemaa kuum antitsüklon, aga ka selle äärealal olev lõunalohk / frontaaltsüsteem, mis eraldas Venemaale jäävat troopilist õhumassi läände jäävast merelisest polaarsest õhumassist. Viimase mõjul sadas Ida-Eestis päeva esimesel poolel lund ja lörtsi, kuid seejärel liikusid need sajud Venemaale. Enne uut tsüklonite rünnakut Atlandilt selgines ilm alates Lääne-Eestist lühiajaliselt.
Õhtu jooksul tihenes alates saartest pilvisus ja tuul hakkas tugevnema, saartele saabus vihmasadu. Sadu levis mandrile, kus tuli sulamispiiri laskumise tõttu aluspinnani sekka ka lörtsi ja märga lund.
Satelliidipilt näitab, et saabuv õhumass on labiilne, sest selles on rohkelt rünksajupilvi, milles on registreeritud üksikuid välke (rohkearvulisemalt küll Taani kohal ja ümbruses, vt http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20151129).  
Tormi toov (osa)tsüklon peaks kohale jõudma 30. novembri öösel või hommikul. Ilmateenistus on andnud selle kohta ka hoiatuse. Prognoos on hetkel selline. Pilvisus tiheneb. Alates Lääne-Eestist hakkab sadama lörtsi ja vihma, mandril võib kohati sadada ka lund. Sadu levib üle Eesti itta. Paiguti võib olla jäidet. Mandril tugevneb lõuna- ja kagutuul 813, puhanguti 17, saartel tugevneb lõuna- ja edelatuul 1418, puhanguti 22, hommikuks 2530 m/s Õhutemperatuur on -1...+5°C.
Nii tugevaid tuulepuhanguid nagu alloleval YLE prognooskaardil, võib tulla siis, kui tsüklonaalse tuulega liituvad pagid. Keskmine tuule kiirus on sel juhul tunduvalt väiksem. 
*Lisaks (arutelu 30. nov õhtul): 
Priit Retsep: Marult kaugel läänes välgu kuma silmaga nähtud!
Jüri Kamenik: Jah, see välk oli Saaremaa lähedal.
Gerto Tiitson: Sõrve-Läti vahel võib kõige enam märgata.
Jüri Voit: Hiiumaa lähistel välku.


Siiri Telling. Tartu 09.45 25.11.2015

28. novembril tugevnes Lõuna-Venemaa kuuma antitsükloni mõju. Seetõttu alates Kagu-Eestist ilm selgines ja külmenes, kõige pilvisemaks ja soojemaks jäi Loode-Eesti ja Hiiumaal, ent selginemine levib üha põhja poole. Tuul nõrgenes, kuid püsis lõunast ja edelast.
Järgmistel päevadel suureneb ookeanilt saabuvate ülitsüklonite mõju. Need toovad tormise ja sajuse ilma. Ilmateenistuse prognoos 30. novembriks: Pilvisus tiheneb. Alates Lääne-Eestist hakkab sadama lörtsi ja vihma, mandril võib kohati sadada ka lund. Sadu levib üle Eesti itta. Paiguti võib olla jäidet. Mandril tugevneb lõuna- ja kagutuul 8–13, puhanguti 17, saartel tugevneb lõuna- ja edelatuul 14–18, puhanguti 22, hommikuks 25–30 m/s. Õhutemperatuur on -1...+5°C.

Taevapuna Jõgeva kohal 26.11.2015. Kairo Kiitsaku foto

27. novembril jõudis Läänemere kohale mitmekeskmelise põhjatsükloni soe sektor ühes ebatavaliselt sooja õhumassiga. See tõi tuulise, merel tormise ilma, kuid kohati ka selgimisi ja kerge vihma. Sooja oli 5...9 °C, külmem oli üksnes kagunurgas.
Järgmiste päevade ilmad on tuulised või lausa tormised, sest üksteise järel tormavad itta üha uued tsüklonid või osatsüklonid. Üks sellistest võib 30. novembril Soome kohale jõudes tuua päris tormi (tuule poolest, seega puhanguti merel 30 m/s ja enamgi). 
Ettevaatust, prognoos võib kiiresti ja oluliselt muutuda! 

Skandinaaviasse jõudis ookeanilt kuuma õhumassi keel (kuni 10-kraadine isoterm, ebatavaliselt kõrge tropopaus H 470), mida ümbritsevad mõlemalt poolt justkui pihtidena soojad frondid (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).

26. novembril püsis Eesti enamasti Venemaa antitsükloni mõjuväljas, mistõttu eeskätt mandril valitses kontinentaalne polaarne õhumass väheste miinuskraadidega, kuid saartel ja läänerannikul püsis õhutemperatuur 0 °C-st kõrgemal. Samas Läänemere ja saarte kohal oli õhumasside piir, nii et ilm oli seal pilvine ja sadas vähest vihma (saartel) ja lund (mandril). Õhtul nihkus see õhumasside piir tasapisi ida poole ja sademed jõudsid Virumaani, lumi aga asendus järk-järgult vihmaga. 
Antitsükloni mõjul selgines hommikuks ilm Kagu-Eestis, kuid läks õhtul uuesti pilve. Seoses sooja ja niiske õhumass advektsiooniga vähenes nähtavuskaugus õhtu jooksul pea kõikjal Eestis, kohati arenes udu, sadas uduvihma.
Edaspidise ilma määravad ookeanil järjestikku tekkivad ülitsüklonid. Esialgu on tegu pigem põhjatsüklonitega, sest need liiguvad 70ndatel laiustel, aga hiljem nihkub barokliinne tsoon lõuna poole ja see võimaldab tsüklonitel või osatsüklonitel tekkida ühtlasi väiksematel laiustel. Kuna Venemaa antitsüklon laguneb, saavad need liikuda ka otse itta ja toovad Eestissegi nii sademeid kui tuule tugevnemise, aga ka niiskema ja soojema õhumassi.

Tiina Kattel. Tänane vikerkaar Nõmba Hiiumaa 24.11.2015 kell 14.30

25. novembril jäi Eesti põhjatsükloni kaguserva ja Venemaal tugevneva antitsükloni lääneserva. Põhjatsükloni servas hoovas Lääne-Eestisse soe ja niiske õhumass (õhutemperatuur 0...5 °C), kuid antitsükloni servas saabus lõunast ja kagust Ida-Eestisse külm ja kuiv kontinentaalne õhumass (õhutemperatuur 0...-2 °C). Sellistes tingimustes saabus kahe Eesti päev. Õhtul läks kogu Eestis, eriti mandriosas, külmemaks.

Jüri Voit. Kuuvalgus.23.11.2015.Kuusalu.

24. novembril sattus Eesti kauge tsükloni äärealale. Öösel tekkis selginenud ilma ja jahtumise tõttu udu, mis püsis Pandiverel veel pärastlõunalgi, kuid Loode-Eestisse jõudsid merel tekkinud rünksajupilved lume- ja lörtsihoogudega.
Enne udu tekkimist jõudis õhutemperatuur langeda -5 °C-ni, kuid hiljem veidi tõusis. Päeval jäi vaid sisemaal, eriti Pandiverel, miinuspoolel, mujal tõusis plussi, õhtul valitsesid juba kõikjal plusskraadid (kaugemal sisemaal vaid mõni kümnendik üle 0 °C). Peamiselt Lääne-Eestis sadas vihma ja lörtsi.
Venemaal toimuv antitsüklonaalne areng takistab edaspidi intensiivsete tsüklonite otse itta liikumist, kuid soojus peaks nädala jooksul siiski kohale jõudma, mistõttu talvisus väheneb: ülekaalu saavutavad siiski plusskraadid.



Käisime Raivoga lume- ja lörtsijahil. Saime Kloogal, Padisel ja Madisel mõnusaid sahmakaid ja igas faasis sademeid.

23. novembril jäi Eesti vähemärgatavasse madalrõhuvälja. See tõi karge ja rahuliku ilma. Õhtupoolikul tabasid Loode-Eestit tugevad lumehood, kuid kerget lund jagus kohati sisemaalegi. Õhutemperatuur jäi sisemaal valdavalt miinuspoolele, kuid rannikualadel ja merele lähemal tõusis vähemalt päevaseks ajaks üle 0 °C.
Saabunud külmem periood püsib veel mõne päeva. Selle stabiliseerumist soodustab antitsüklonaalne areng Venemaal, mistõttu intensiivsed tsüklonid ei suuda tormata otse itta, vaid jäävad oma kaugete äärealadega siiski Eesti ilma mõjutama. See võib lisaks tuule tugevnemisele kaasa tuua ka sademeid, sh lund.
Ei tundu küll usutav olevat, et sama olukord jääb pikemalt püsima. Detsembri alguses saavutavad tsüklonid läbimurde ja suur soojus koos niiskusega tuhiseb üle Ida-Euroopa lauskmaa – tuleb võimas sula.

Tallinnasse saabus tugev lumesadu. Selle saabumine nägi väga hea välja. 23.11.2015 kell 15.20 ilm.ee kontori aknast.

Tuleb rahulik ja väheste sademetega nädal. Varasemast on hulga külmem – ülekaalu võivad saavutada miinuskraadid ja 21. novembril maha sadanud lumi võib esialgu püsima jääda.

Triinu Sarv.  Lumepilved Pärnus 21. november 2015. a. Autori kommentaar: Pärnus vedas sedasi , et sain aknast välja pildistade lume saju pilve pilte, nii ägeda kujuga. Ma võin puuse panna, aga selline tunne nagu oleks mammad plus veel mõnus pilve sopistus.

Esmaspäev, 16. november 2015

47. nädala ilm (16.–22.11.2015)

Kommentaariumi link

Peatselt (detsembris) korraldatakse äikesehuviliste & ilmavaatlejate kokkutulek – palun registreerige, kes tulla tahaksid: http://web.zone.ee/eaik/.

22. novembri öösel oli Põhja-Eestis veel tormine ilm, hooti sadas lund ja tuiskas. Tuul tugevnes kuni 30 m/s (Loksal 29,7 m/s). Hommikuks jõudis tormi toonud ja tasapisi täituv tsüklon Karjala kohale, mistõttu ilm rahunes. Kaugemal sisemaal oli ilm rahulik ja kohati päris selge.
Üks teine tsüklon tõi lumise ja äikeselise ilma Taani ja Lõuna-Rootsisse, kus sadas ööpäevaga üle 40 cm paksune lumekiht maha.
21. novembril koges äikest Mähel muuhulgas Helle Vahter, kes kirjeldas seda nii: 21. november 2015. a.kell 12:33-16:10 Mähe. Täna oli kõike-keskpäeval päikest ja rünksaju pilvi lume- ja jääkruupide ja -tangudega, helbeid ei olnud. Täpselt kell 5 õhtul lõi üks kord välku ja müristas, mitte just päris minu pea kohal, aga üpris lähedal. 
Põhja-Eestis suhteliselt vägivaldselt alanud aastaaeg võib isegi jääda püsima (vt kommentaare). Igal juhul jääb lähemaks ajaks Eesti kohale püsima varasema ajaga võrreldes väga külm õhumass, mistõttu sademed, kui neid on, tulevad valdavalt tahkelt.

Helle pildid pikseid toonud pilvedest Mähel.

Kuigi mõnelt poolt tuli teateid kuni 12 cm paksusest lumekattest, jäi see siiski enamasti 5 cm-st õhemaks. Ilmateenistuse lumekaart (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

21. novembri ilma kujundas okludeeruv tsüklon, milles õhumass jahtub. See sünoptiline olukord ühes üsna sooja aluspinnaga (meri) tõi kaasa rünksajupilvede arengu ja kõikvõimalikus faasis ja liiki sademeid. Kohati tuli teateid välkudest ja müristamistest (rünksajupilvedega kaasneb alati äikeseoht). Kaugemal sisemaal oli ilm selgem, kohati päris päikeseline või kuupaisteline (õhtul).
Sooja oli eelmistest päevadest juba vähem – 2...5 °C, tugeva sajuhoo ajal langes kohati 0 °C lähedale. Õhtul langes maapinna lähedal mitmel pool veidi 0 °C-st madalamale.


Massiliselt rünksajukaid Loode-Eestis, tuues kaasa jääkruupe, hootist lörtsi ja märga lund.

20. novembri ilma määras Eesti kohalt aeglaselt itta triiviv tsüklon. See hoidis ilma pilves ja kohati vihmase, paiguti oli udu. Õhk oli veel väga soe (4...9°C), kuid õhtul läks külmemaks.
Õhumass jahtub sellest tsüklonis – nii võib juba 21. novembril sulamispiir laskuda kohati aluspinnani ja vihma asemel sadada lörtsi või märga lund. Õhutemperatuur on ilmselt siiski plusspoolel.

Inge Baikov. 19.11.2015 kl.13.46 Rapla. Pilt nädalateemasse [pilvegrupi nädalateema on kihtsajupilved, et tuua need varjusurmast välja]. Päev läbi ladistas vihma ka, alles Rapla Pilveõhtu lõppedes saime tõdeda, et on võimalik, et kuu tuleb välja ja ta tuligi.

Pilveõhtu slaidid: https://drive.google.com/file/d/0B-Vr1r5auximTXVGZ1dsd0FxREE/view

19. novembril jõudis tsükloni üks keskmetest Eesti kohale, tuues kaasa vihma. Tuul püsis keskme lähedal valdavalt nõrk, ainult Liivi lahel ja õhtul looderannikul oli mõõdukas. Sooja oli endiselt 4...9°C.
See tsüklon määrab ilma veel mitmeks päevaks, kuid õhumass selles jahtub. See tähendab lörtsi ja märja lume tõenäosuse suurenemist, nagu juba varem öeldud. Külmenemise episood on lühike, sest uus nädal toob kaasa uued tsüklonid ja uue sooja.

18.11.2015 kell 22 Laagrisse saabudes olid ees kihtpilved, mis moodustasid udu, ja samal ajal sadas vihma – ent see rõõm oli üürike, sest juba 30 minutit hiljem kadus kõik järsku.

18. novembril tõi osatsüklon Eestisse uduse ja hiljem vihmase ilma. Selle keskme läheduses püsis tuul enamasti nõrk ja oli esialgu lõunast või kagust, hiljem alates saartest läänest ja loodest. Sooja oli ikka 4...9°C.
Ilmahuviliste info:
* Laupal tänase päevaga sadanud 7,5 mm (18.30 seisuga). Hetkel veel sadu jätkub, kuid saju lõpp on juba näha.
* Marul sadanud viimase 24 tunniga 9,2 mm, sadu jätkub.
Ka lähipäevil jäävad (osa)tsüklonid Eesti kohale. Nende keskmete lähedal on tuul enamasti nõrk (ajuti võib olla keskme lahkumisel või saabumisel näiteks Liivi lahel, saartel jm mõõdukas), kuid sajab sageli või on vähemalt sompus.
Kuna tegu on täituva tsükloniga, siis selle liikumine praktiliselt peatub ja seepärast püsib siin vähemalt nädala lõpuni. Samas õhumass selles jahtub ja nii võib kohati vihma asemel sadada ka lörtsi (sulamispiiri laskumine aluspinnani).
Alates 22. novembrist on lörtsi ja märja lume tõenäosus juba suhteliselt suur. Kas tegu on üksikute sajuhoogude / nõrga laussajuga või tuleb märkimisväärne sadu (võib olla vihmast märja lumeni), on veel lahtine, sest see oleneb lõunatsükloni trajektoorist (GFS arvutus 18. nov õhtuse seisuga).

Udu levik 18. novembri öösel (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

17. novembril jäi Eesti Norra mere tsükloni kaugesse kaguserva. See muutis ilma pilviseks ja sombuseks, kohati sadas vihma, hommikul anti Jõgevalt teada ka väga nõrgast lörtsist, õhtul aga sadas Kiilis segamini tugevat vihma ja lörtsi. Lõunatuul oli nõrk või mõõdukas, alates saartest asendus edelatuulega. Sooja oli jätkuvalt 4...9°C.
November on võrreldes tolmukuu oktoobriga olnud rohkem porikuu, sest sadanud on rohkem. Ilmahuvilised on saatnud järgmised andmed:
* Marul (Halliste vallas Viljandimaal) eilse seisuga novembri sajuhulk 57,4 mm, kaevulegi pisut mõjunud.
* Alatskivil on sadanud novembris 37,4 mm.
* Tartus näitab minu mõõtevahend 35,4 mm praegu kuu sademete summaks.
* Laupal sadanud novembri jooksul 45,5 mm.
Juba paar aastat on praktiliselt olnud olukord, kus sajab küll tihti, kuid sajukogused on väikesed. Ette on tulnud ka pikemaid sademeteta perioode (viimati oktoobris). Selliseid sadusid, mis ajutisi üleujutusi tekitaks, pole Laupal vähemalt 2 aastat olnud.
Edasise prognoosi osas muutusi ei ole: läheb tasapisi külmemaks ja suureneb lörtsi-märja lume tõenäosus, ent külmenemine pole kuigi intensiivne.

Ei kippu, ega kõppu virmalistest, ainult pilved, pilved ja veel kord pilved! 10.11.2015 kell 22:38 Tallinnas Merivälja muulil. Foto: Triinu Sarv

Tuleb muutliku ilmaga ja suhteliselt sajune nädal, mis võib lõppeda lörtsi-lumega. Viimasel ajal tavaks saanud udurünnakud võivad nõrgeneda või sootuks kaduda.
Nädal algas sajuse madalrõhulohu saabumisega (16. novembri päev oli suuremas osas veel sajuta ja kohati väga udune). See toob kaasa vihma ja soojema õhumassi. Tsüklonite seeria arenedes peaksid tsüklonid tulema lähemale, tooma jätkuvalt vihma ja tagama sooja õhu juurdevoolu ookeanilt.
Nädala lõpuks võib tsüklonite raskuskese Soome või Loode-Venemaa kohale kanduda. Siis on tegu juba täituvate tsüklonitega, milles õhumass jahtub ja suureneb lörtsi-märja lume tõenäosus (alates 21. novembrist prognoositav nullisotermi kõrgus alla 500 m).

16.november 2015, hommik Raplas. Katri Lumi foto