52. nädala ilm (26.–32.12.2016)

Kommentaariumi link

32. detsembril (1. jaanuaril 2017) määras Eesti ilma ulatusliku madalrõhuala tagalaosa, mis muutis ilma vaikseks ja alates loodest uduseks, kuid mõnel pool oli selgimisi. Tugev vihm nihkus kagu poole, eriti Peipsi kohale, kus sadas mõneteisttunniga kohati üle 10 mm, õhtul anti Alatskivilt ja hiljem Tartust teada lörtsist. Edelatuul jäi väga nõrgaks ja asendus mõnel pool muutliku suunaga tuulega.
Tartus sadas terve ööpäeva, viimane näit 17,6 mm minu arvates on see ikka erakordne arvestades praegust aastaaega.
Õhtul ilm alates loodest selgines ja muutliku suunaga tuul asendus loodetuulega. Päevane 3–6kraadine soe asendus 0–4 kraadiga, kohati oli kell 20 juba alla 0 °C, näiteks Tallinn-Harkus -0,5 °C ja külmenemine jätkus.
Päev-päevalt läheb külmemaks, aga lumesadude kohta pole teada, kas ja kui palju sajab: võib juhtuda, et mõned kohad jäävad lumeta.

Kairo avaldas siin https://www.facebook.com/OIEESTIS/ eile kell 12:48 erakordselt pika ilmaülevaate:

2016. aasta viimane päev on nüüdseks kätte jõudnud ja meie soovime enda poolt kõigile inimestele head vana aasta lõppu ja veel paremat uue algust. Aga millist ilma pakub meile uue aasta algus?

31. detsembril jääb Eesti märkimisväärselt sooja õhumassi mõjusfääri, kus päevased termomeetri näidud võivad kerkida ligi +8 kraadini. Tunduvalt soojem ja niiskem õhk pärineb Atlandi ookeanilt, mida on siia toonud madalrõhkkonnad ehk tsüklonid. Ilm on väga pilvine ja suuremaid selginemisi ei ole oodata. Mitmel pool puhub mõõdukas või kohati lausa tugev edelatuul.

1. jaanuaril suundub madalrõhkkond üle Botnia põhjatipu Lõuna-Soome ja selle servas sajab öösel osades kohtades vihma. Tugev edela- ja läänetuul järk-järgult nõrgeneb. Päevasel ajal sajab paiguti vihma, prognoositavalt on sadu tihedam Lõuna-Eestis. Õhutemperatuur jääb 0...+5 kraadi vahele. Õhtul algab põhja poolt aeglane arktilise õhumassi sissetung, ilm jaheneb. Vihma sekka võib juba lörtsi tulla. Õhu jahtumine toob endaga kaasa kindlasti ka libeduse ohu suurenemise kõnniteedel ja sõiduteedel.

2. jaanuaril jätkub soojema õhumassi asendumine külmema vastu. Arktiline õhumass haarab selle päeva jooksul kõik Balti riigid enda mõjusfääri. Termomeetri näidud langevad sügaval sisemaal miinuspoolele, üksnes 0 kraadi lähedasi õhutemperatuure võib esineda veel läänepoolsetes maakondades. Hiljem asenduvad plusskraadid ka seal miinuskraadidega. Mainimist väärt on ka see, et ilmaolud muutuvad tunduvalt talvisemaks nii Kesk-Euroopas kui ka Lõuna-Euroopas, mitte ainult Põhja-Euroopas. 

Ilmast rohkem, 2. jaanuaril jõuab Läänemere ümbrusesse ühtlasi ka uus madalrõhkkond, mis liigub üle Eesti idasse Venemaa poole. See toob endaga kaasa rohkelt sademeid. Kõigepealt sajab mitmel pool vihma ja lörtsi, aga varastel hommikutundidel läheb sadu osades kohtades lumeks üle. Ennustuste kohaselt peaks selleks ajaks õhumass juba piisavalt külm olema. Miinuskraadid soodustavad püsiva lumikatte teket. Kohatised lumehood ja miinuskraadid muudavad teeolud keerulisemaks ning seetõttu tasub liikluses hoolikas olla, vältimaks liiklusohtlike olukordade tekkimist.

3. jaanuaril kaugeneb madalrõhkkond Kesk-Venemaale ja selle mõju Läänemere ümbrusele väheneb. Lumehood pole siin-seal veel välistatud. Õhutemperatuuri näidud jäävad miinuspoolele püsima. Nädala keskpaigas võivad termomeetri näidud juba -10 kraadist madalamalegi langeda ja tõenäoliselt on ka saabuvate madalrõhkkondadega lumelisa oodata paljudesse kohtadesse. Aeg-ajalt võivad ilmad pehmemaks muutuda, aga suuremaid soojenemisi veel uuemate ennustuste kohaselt ette näha pole.

Käesolevalt õhutemperatuuri kaardilt on näha, kuidas arktiline õhumass alustab pealetungi Skandinaavia põhjaosast ja levib aegamisi lõuna poole. Lisaks tasub teada, et see prognoos temperatuuride kohta kehtib eelkõige 1-1,5 km kõrgusele. Seal on õhk tunduvalt külmem kui maapinna lähistel. Allikas: Wetterzentrale

Ott Tuulberg. Väga räme udu. Rekordudu. Needham Market Suurbritannias

31. detsembril määras Eesti ilma ulatusliku madalrõhuala edelaserv. See tõi vastupidiselt varem arvatule tugeva vihma, kuivem oli vaid saartel ja alguses kagu pool, hiljem jõudis sadu sinnagi; samuti rekordilise soojuse: Kummas tuli +8,9 ära, Marul +7,6 rekord ja Tallinn on küll uue rekordi saanud täna, praegu 7,1 kraadi sooja (eelmine 5,9 °C, 1936). Edelatuul nõrgenes päeva jooksul, ent jäi siiski mõõdukaks, Liivi lahel oli puhanguid siiski õhtulgi üle 15 m/s.
Tasapisi läheb külmemaks ja sadu võib kahe päevaga muutuda lumeks. Kahjuks pole teada, kuhu ja kui palju satub lund. Mõni paik võib saada ööpäevaga üle 10 cm lund, aga teine koht jääda täiesti lumeta.
4. jaanuariks võib tulla tuisk, kuid kogu sadu võib kanduda lõuna poole ja siia jääks siis vaid mereefekti lumi. Pärast seda saab ilma enda kätte ultrapolaarne õhumass. 

Etienne Kapikian ‏@EKMeteo: Douceur record à #Stockholm (10.3°C), #Oslo (8°C), #Tallinn (7.1°C), et #Helsinki (6.9°C): #SaintSylvestre la + douce battant le 31-dec-1975.
Ilmselt on ta päringuga saanud selle siit: http://cci-reanalyzer.org/wx/DailySummary/#T2.

Jarmo Arusoo ·Värvikat vana-aasta lõppu ja imelist uut aastat, kallid sõbrad!!

30. detsembril määras Eesti ilma ulatusliku madalrõhuala lõunaserv. See tõi aasta lõpuks väga sooja ja sajuse ilma.
Päev oli pilves, kuid olulise sajuta. Mõõdukas edelatuul tugevnes õhtuks puhanguti 20 m/s (Soome lahel). Lisaks madalatele pilvedele ilmusid ka kõrged pilved, need on madala temperatuuri tõttu siit hästi näha: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/, ent (olulisi) sademeid ei kaasnenud. Sooja oli üsna ühtlaselt 3–6 kraadi, kusjuures äkksoojenemine toimus õhtul Tallinn-Harku jaamas.
Aastavahetus on sooja ja ilmselt sajuse ilmaga, tuul on jätkuvalt tugev. Lume võimalus tekib pigem alles 2. jaanuari paiku, kuid pole kaugeltki kindel, et lund jagub igale poole, ka võivad sajukogused olla kordades erinevad.

Eesti kohale on prognoositud kontinentaalne polaarne õhumass, mis tekib arktilise õhumassi transformeerumisel (http://old.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

29. detsembril määras Eesti ilma madalrõhuala lõunaserv. See tõi pilves ja sombuse ilma; õhutemperatuur tõusis üle 0 °C. Edelatuul tugevnes kohati puhanguti üle 15 m/s. 

Õhutemperatuur tõuseb päev-päevalt ja vähene lumi sulab täielikult. Samas tugev vihm ei näi tõenäoline, kuid aastavahetuse paiku võib siiski üsna vihmane olla. Mõõdukas kuni tugev lumi ühes ilma jahenemisega võib tulla 2. jaanuaril.

Einar Laretei. Pilvepildid 29.12.2016. Alatskivilt ja soovin head aasta lõppu ! Einar. 

28. detsembril liikus kõrgrõhuhari Skandinaaviast üle Läänemere ja Baltimaade kagusse, hommikuks jõudis Läänemerele uus madalrõhulohk. Selline sünoptiline olukord tõi hommikuks mitmele poole lumesaju, mistõttu maa kattus lumega, mõni maakond jäi sajuta. Selle ilmamuutusega kaasnesid väga tugevad tuulepuhangud (isegi üle 23 m/s), sisemaal oli ülekaalus loode- ja mere ääres põhjatuul. 

Päeva jooksul ilm selgines ja tuul rahunes. Pilvi jäi üha vähemaks, kohati, eriti saartel ja läänerannikul, oli päris päikeseline, pilvisemaks jäi õhtuni lõunapiiril ja idaservas, kuid õhtu jooksul levis lauspilvisus tagasi lääne poole, jättes veel saared ja ranniku selgeks.

30. detsember. Saabub eriti soe õhumass, läheb tuulisemaks, võib veidi vihma sadada. Pole välistatud päevarekordi teke.

32. detsember ehk 1. jaanuar. Suure ilmamuutuse lävel: soe asendub jahedamaga ja vihm lumega. See võib jääda mitmeks päevaks püsima.

Ott Tuulberg. Päike loojumas pilvede varjus, kraadi ei mäleta, Ipswich Suurbritannias

27. detsembril liikus Läänemere keskosa kohal olev osatsüklon kiiresti kagusse. See tõi juba öösel paiguti tugevaid hoogsademeid nii vihma, lörtsi kui märja lumena (Pandiverel), peamiselt Virumaal tekkis lumikate.
Päeval jätkus kohatiste sajuhoogudega ilm, kohati paistis päike. Tuul oli esialgu edelast ja mõõduka tuulega, siis nõrk ja muutliku suunaga ja seejärel tugevnes loodetuul; ilm hakkas külmenema, kuid esialgu püsis õhutemperatuur veel üle 0 °C.
29. detsember. Läheb tunduvalt soojemaks ja vähene mahasadanud lumi sulab. Saabuv soe ilm püsib aastavahetuseni, siis läheb külmemaks, paljudes kohtades võib tekkida lumikate.

Hr Raul Harro. Tänane 26.12.2016 Loojang.

Tuleb muutliku ilmaga nädal, millesse mahub troopilist soojust ja talvist kargust.

26. detsembril liikus Norra merele uus aktiivne tsüklon, mille lohk nihkus Skandinaaviast üle Läänemere itta (Norra mere kohal asuva aktiivse tsükloni kaguserv).
Selle mõjub saabus erakordne soojus: õhutemperatuur tõusis hommikuks kohati +8 kraadini, kuid olulisi sademeid soojuse tulekuga ei kaasnenud (satelliitpildil oli siiski valge pilvemassina näha http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/), aga edelatuul tugevnes, puhanguid üle 20 m/s esines peamiselt Soome lahel. Päeva jooksul alates saartest ilm selgines, kuid juba õhtul liikusid hoogsajud tugeva lörtsi ja märja lumena läänest itta.

27. detsembril ilm külmeneb ja kohati võib lumi maha tulla, sest sajuvõimalus on suur; on veel hästi tormine. 

29. detsembril jõuab kohale uus, koguni ehk troopiline soojus ja nii võib veel enne aasta lõppu uusi päevarekordeid tulla. Olulisi sademeid ei pruugi olla (uduvihm, nõrk vihm).

Uus aasta algab ilma külmenemisega.

Kalmer Saar. Esimene lumi umbes 2.november 2016

51. nädala ilm (19.–25.12.2016)

Kommentaariumi link
Lume- ja tormiootuse päevik: http://ilm.ee/?515841.

Jõulutaifuun kingituseks Filipiinidel: http://www.jma.go.jp/en/typh/. 24. detsembri seisuga on tegu uskumatult tugeva taifuuniga, vt lähemalt https://en.wikipedia.org/wiki/Typhoon_Nock-ten_(2016). 

Ain Kallise pühadejutt: http://www.pealinn.ee/koik-uudised/kliimateadlane-annab-lootust-mustad-joulud-ei-saa-uueks-normaalsuseks-n182477. 

25. detsembril liikus aktiivne tsüklon aeglaselt Norra merelt Skandinaavia kohale ja täitus. Osatsüklon liikus Põhjalahelt kirdesse.

Nii tekkisid öösel hoogsajud, mõnel pool oli sadu tugev (peamiselt hoovihm, paiguti siiski ka hooglörts või jääkruubid). Sooja oli 2...4 kraadi, kohati kõrgustikel vähem. Päeval olulist ilmamuutust polnud, oli üsna palju selgimisi ja nõrku sajuhooge, õhutemperatuur püsis  ikka üle 0 ºC ja edelatuul tugev.

Suurem sadu koos soojema õhumassiga jõuab 26. detsembril kohale. Sellele järgneb märksa külmem, aga endiselt väga niiske õhumass, nii et 27. detsembriks võib paiguti lumi maha tulla.

Ülle Loog. 21.12.16 Kavilda

24. detsembril oli aktiivne tsüklon Norra mere kohal, osatsüklon liikus Skandinaaviast üle Põhjalahe kirdesse. Selle mõjul oli öösel selginemisefekt (õhutemperatuur jõudis selge taevaga langeda kohati alla 0 ºC), kuid siis tihenes pilvisus: alates Pärnumaast, hiljem saartest, hakkas sadama vihma, kõrgustikel sadas ka lörtsi ja märga lund, õhtuks sadu lakkas, saartest alates jälle selgines.
Õhutemperatuur oli 2...5 kraadi, vastu Läänemerd koguni soojemgi. Edelatuul tugevnes ja ulatus puhanguti üle 20 m/s. 

Uued tugevamad sajud ja tuul jõuab kohale 26. detsembril. Kuna õhumass on siis eriti soe, võib sooja olla kuni 7 kraadi ja sadu tuleb üksnes vihmana. Sellist jõulukuumust on siiski vaid üürikeseks: juba loetud tundidega asendub see palju jahedama, lörtsi ja isegi märga lund võimaldava, õhumassiga. 

28. detsember. Saabunud kargem ja tormine ilm on ajutine. Juba enne aasta lõppu on suur soe ja vihmasajud tagasi. Pole välistatud mõne päevarekordi teke.

Kalmer Saar. 23.12.2016.a. kell 23:14. Saaremaa, Orissaare

23. detsembril liikus aktiivne tsüklon Norra merele, kuid uus osatsüklon tekib Skandinaavial. See hoidis edelatuule mõõdukalt tugeva, kuid olulisi sademeid polnud (anti teada, et teel Võrru tuli mitu hoogu jämedat vihma), ilm oli muutliku, kohati vahelduva pilvisusega, päris selge oli kohati saartel. Sooja oli 2...5 kraadi.

Tulekul on kaks tormihoogu: üks 24. ja teine 27. detsembril. Mõlemal juhul võivad tuulepuhangud ulatuda üle 20 m/s. Tugevam on sadu 26. detsembril, kusjuures lörtsi ja märja lume tõenäosus on ~40%. 

Pärast tormipuhanguid läheb ilm kargemaks, aga püsima see ei jää: aasta viimased päevad on väga soojad.

Ele Pedassaar · Jõulutormi ootel.

Täna (23.12) liigub väheste sademetega madalrõhulohk üle Eesti itta ning seejärel muudab merelt saabuv lauge kõrgrõhuhari meie ilma veidi kuivemaks ja õhtu poole ka rahulikumaks. Aga mitte kauaks.

Jõululaupäeval (24.12) tuleb meil suure tõenäosusega rinda pista keeruliste ilmaoludega, kui Norra merelt liigub Põhja-Euroopa kohale väga aktiivne madalrõhkkond. Pöörisega seotud lohk kannab päevasel ajal tihedad vihma- ja lörtsipilved saartelt mandrile, ida pool tuleb ka jõululund. Edela- ja lõunatuul tugevneb sisemaal iiliti 12-16, rannikul 20-25 m/s. Öine õhutemperatuur on -2 ºC-st Ida-Eestis +4 ºC-ni saartel. Päeval on sooja 1 kuni 5 ºC.

Pühapäeva (25.12) öösel eemaldub sajune madalrõhulohk kirdesse ning tsükloni enda kese koondub kaugele Barentsi merele. Tuul annab järele. Pärastlõunal saabub merelt uus sadu vihma- ja lörtsina. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0 ja +4 ºC vahel.

Esmaspäeval (26.12) võib Norra merelt jõuda Põhja-Euroopasse uus äge madalrõhkkond, mis meile uue saju ja tormituule toob. Öösel on valdavad miinuskraadid, päeval soojeneb õhk kiiresti plusspoolele.

Teisipäeval (27.12), kui pööris liigub Venemaale, jääb Eesti selle külmenevasse ja jätkuvalt tormisesse tagalasse. Õhk läheb külmemaks ja vihmasadu asendub järk-järgult lörtsi kui mitte lumega.

Igal juhul on jõulurahu parem nautida tubastes tingimustes!

Kairo Kiitsak. Pilvine ja udune õhtu Jõgeva linnas 19.12.2016.

22. detsembril on siin madalrõhuala lõunaserv. Ilm püsis enamasti pilves, kuid õhtul alates saartest selgines, kohati oli sombune ja isegi väga sajune (tugevam sadu on Pärnumaal) või udune; edelatuul on mõõduka tugevusega, kuigi läinud ööl anti teada koguni tormipuhangutest Harjumaal. Sooja on 2...5 kraadi, vaid kõrgustikel külmem, isegi alla 0 °C. 

Sajused ja tormised ilmad jätkuvad. Kuna õhumass muutub jahedamaks, võib tulla lörtsi ja märga lund, mis põhjustab ajuti valgeid jõule. Tormisemad võivad olla 24. ja 26. detsember, kuid midagi väga kindlat ei ole (täpsema arutelu leiab kommentaaridest.

27. detsembril läheb talvisemaks. Võib tekkida lumikate ja olla natuke külma, aga see ei jää püsima.

Siberi rekordkülmast: http://www.meteovesti.ru/news/63618053723-morozy-zapadnoj-sibiri-dostigli-apogeya-zhdat-potepleniya ja http://meteoinfo.ru/news/1-2009-10-01-09-03-06/13642-21122016-.

Sünoptik Merike Merilain: Veidi alla nädala kestnud edelavool on ööpäeva keskmise õhutemperatuuri tõstnud 5...6 °C üle normi ja näib, et tugevate soojatoovate edelatuulte vööndis  saame olla veel ka pühade ajal ja väikeste kõrvalekalletega ka vana aasta viimasel nädalal.

Jõuluaegne ilm Lääne-Euroopas ja ka Skandinaavias kujuneb rahutuks. Juba neljapäeval oli näha tormitsükloni kujunemist Newfoundlandist kagu pool Põhja-Atlandil. Inglased on nii reedeks kui laupäevaks edastanud hoiatuse tuleva tormi kohta ja andnud sellele nimeks Barbara, sakslastel kannab sama torm nime Antje, vaata siit ja siit.

Ka meil tuleb seda tormi jälgida ja tähele panna Skandinaavial tekkivat osatsüklonit, kuid arvatavasti piirdub meie vetes vaid tugevate tuuleiilidega (kuni 25 m/s) laupäeva lõuna paiku, jõuluõhtuks on juba väheke vaiksem. Esimene jõulupüha on suhteliselt rahulik, kuid uus tsüklon on tulekul pea sama teed ja ilmselt saab ka see nimeliselt ära märgitud.
Uute tormide nimekiri: https://en.wikipedia.org/wiki/2016%E2%80%9317_UK_and_Ireland_windstorm_season.

Tugevas tuules pole rannikul mahti nii ebaolulist asja nagu sajud isegi mitte jälgida, kuid sisemaal võib vihma sekka ka lörtsi tulla ja nii mõnegi jõulusoovid on siis täitunud. Ajutine ilmamuutus toimub pärast viimast tormi, sest 27. detsembril peaksid nii põhitsüklon, kui ka selle lohus külmal frondil tekkivad osatsüklonid kaugenema Venemaa loodeossa. Tagalas algab tugeva(võib-olla tormise) loodetuulega külma õhu sissetung, mis kestab veel ka 28. detsembril. 29. detsembril algab taas sooja õhu pealetung ookeanilt ning vastu aastavahetust algab uus tsüklonite võidujooks. Hämarates päevades on oma võlu ning õue tasub ikka minna. Kes aga tahab tormide hingeeluga tutvuda ja uuteks arenguteks valmis olla, saab lugeda tublisti täiendatud veebilehte.

Euroopa tormid läbi ajaloo: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_European_windstorms
Rõõmsaid jõulupühi!

Loe ka sünoptik Helve Meiterni prognoosi http://ilm.ee/?515858. Kolmanda variandi leiab võrdluseks: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/. 

Udused olud olid nii 18. detsembril Laagris kui 21. detsembril Tartus.

21. detsembril oli siin madalrõhuala kaguserv. Selle mõjul püsis pilves ja soe ilm, päeval arenes mitmel pool udu, kuid edelatuul tugevnes ja udu tõrjuti Virumaale. Sooja oli valdavalt 1...4 kraadi, vastu Läänemerd pisut rohkem. Olulisi sademeid polnud. 

Eriti soe õhumass tõrjutakse Venemaale ja asemele tuleb märksa jahedam. See tähendab ka lume ja lörtsi võimalust, eriti 23. detsembrist, kuid kõik see on ajutine. 

26. detsembriks läheb üha tormisemaks. Kui tormi kese tuleb otse Eesti kohale, siis on tuul tugevaim tormi alguses ja lõpus, kui see liigub üle Põhjalahe või Kesk-Soome, siis võivad tuulepuhangud olla üle 25 m/s ja ilm märksa soojem. Võib kaasneda tugev sadu vihmast märja lumeni, kuid tekkiv lumikate on tõenäoliselt lühiajaline. 

27. detsember. Ilm on tormine, võib sadada lund ja lörtsi, läheb jahedamaks, kuid see talvise näoga ilm ei pruugi kesta aastavahetuseni.
Siberis toimub ebatavaline soojenemine: veel praegu on kohati ligi 60 kraadi külma (vt nt https://estonian.wunderground.com/ru//surgut/zmw:00000.1.23849 ja jaama ajalugu, konkreetne teade: #ExtremeCold In Surgut, Russia, this morning 21.12.16 recorded a very chilly -58°C! We thank EUSM's Marta for the report (Y)), kuid paari päevaga läheb sulale või tõuseb õhutemperatuur vähemalt -5 kraadini, seega paiguti ligi 50-kraadine temperatuuritõus.

Raikki Luik. Kihtpilved valitsemas Leedit. 18.12.2016

20. detsembril liikus madalrõhulohk Eesti kohalt itta, seejärel tugevnes kõrgrõhuhari. See tõi uduse ilma, sadas uduvihma. Kuna edelatuul tugevnes (kohati oli puhanguid üle 10 m/s), siis udu nõrgenes päeva jooksul. Sooja oli valdavalt 2...5 kraadi.
Pilves ja sombune ilm jääb esialgu püsima, nähtavus on väga halb. Seda põhjustav eriti soe õhumass tõrjutakse alles 22. detsembriks idapiiri taha ja siis tugevneb ka tuul (nähtavus hakkab paranema).
23. detsember. Läheb jahedamaks ja sajusemaks: enam ei tule 5-kraadist soojust, võib tulla lörtsi ja märga lund.
26. detsember. Eestisse jõuab ebatavaliselt sügav tsüklon ühe tugeva sajuga. Kui kese läheb otse üle, on tsükloni saabumisel ja lahkumisel tuul kõige tugev, võib üle 20 m/s puhanguid olla, kui üle Põhjalahe ja Kesk-Soome, siis võib puhangud olla üle 25 m/s.
27. detsember. Läheb jahedamaks, võib lund sadada ja tekkida pisut püsivam lumikate, kuid on vähetõenäoline, et talveilm jääb püsima.

Ivar Uutar. Asukoht oli pangodi järv. Novembri kuu kohta vägagi selge taevas

Tuleb soe ja pilvine nädal, aeg-ajalt sajab midagi.

19. detsember. Nädal algas soojalt ja uduselt, mitmel pool sadas pisut vihma, sest kohale jõudis eriti soe õhumass (advektsiooniudu soojal frondil). Sooja oli 1...5 kraadi. Õhtul jäi läänetuul nõrgemas ja kadus peaaegu täiesti, mis soodustas udu arengut: suurem osa maast oli mattunud ebatavaliselt tihedasse uttu. 

Olulist ilmamuutust ei toimu enne 22. detsembrit, kui väga soe õhumass viimaks lükatakse idapiiri taha. Sellele järgnevad sajused ja tormised ilmad, õhumass muutub külmemaks, mistõttu lörts ja märg lumi on tõenäolised.

Ultrapolaarne õhumass tõrjutakse 23. detsembril Lääne-Siberi kohalt: jälgi dramaatilisi muutusi ka prognoosides: http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&CONT=euro&REGION=0006&LAND=RS&LEVEL=4&R=0&CEL=C&MAPS=over.

Valgete jõulude tõenäosus 60% veel kehtib, eriti ida pool, kuid sel juhul on lumi ilmselt märg ja lühiajaline. Võrdluseks: 2001. a jõulud oli pakaselised (Võrus mõõdeti 24. detsembril -33,5 °C), vt ülevaadet mineviku jõuluilmast: http://www.ilmateenistus.ee/2016/12/joulupuhade-ilmarekordid/.

19. detsembri õhtul arenes soojas õhumassis ja tuule nõrgenedes ebatavaliselt tugev udu (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

Kalmer Saar. Kihtpilved. 18.12.2016.a. kell 11:35. Orissaare, Saaremaa

50. nädala ilm (12.–18.12.2016)

Kommentaariumi link

18. detsembril liikus väheaktiivne madalrõhulohk Läänemere põhjaosa kohalt kagusse, kuid samas tugevnes harja seis.
See lohk tõi pilves ja sajuse ilma (sajukogus oli väike, kuni 2 mm), sadanud lumest tekkis mitmel pool õhuke lumikate (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/), mitmel pool tekkis jäidet ja kiilasjääd.
Hommikul mattus alates loodest maa (üli)tihedasse uttu, sest tuul nõrgenes ja õhumass soojenes (soojust ja niiskust tuli juurde), tugevnes harja seis, mis soodustab udu arengut. Kui hommikul oli sisemaal õhutemperatuur paljudes kohtades pisut alla 0 °C, siis õhtul oli valdavalt 0...+2 kraadi, mere kohal ja kohati rannikualadel kuni +4 kraadi.

Tarmo Hermann Pilvedes... Pildistatud droonilt. Asukoht Laupa. Aeg:17.12.2016, kell 11.33. ja mõned tunnid hiljem oli nähtavus juba palju parem.

17. detsembril taandub lauge kõrgrõhuhari Läänemerelt kagusse ja madalrõhulohk (seotud Grööni mere tsükloniga) liigub Skandinaaviast üle Soome kagu suunas. 

Hilisõhtul loodest kagusse levinud nn rekordudu kattis hommikuks tundide vältel suure osa maast, kuid päeval udu areaal vähenes, jäädes tihedaimaks Pandiverel, õhtul jäi üksnes Narva kohale. Selline oli ilm kauge tsükloni soojas sektoris.
Tuul oli enamasti edelast, eriti õhtul, ja kuni keskmise tugevusega, kuid tugevnes õhtu jooksul (loodenurgas oli puhanguid ka üle 15 m/s). Mitmel pool sadas uduvihma, kohati ka nõrka vihma. 

Nõrkade sademetega ja ilmselt pilves ja udune ilm jääb veel mitmeks päevaks.
Suur sula Siberis. Kuigi järgmiste päevade jooksul vallutab Uuralid ja ümbritsevad alad ultra-arktiline õhumass, mis transformeerub kontinentaalseks polaarseks õhumassiks (võib tulla kuni -52 kraadi), asendub see juba nädalaga mõnel pool Siberis sulailmaga. Kaks näidet dramaatilisest soojenemisest pikaajalises prognoosis: Surgut ja Njagan.
Kas jõulud on mustad või valged? Jarmo jaoks sai uuritud. Tundub, et 23. detsembriks eemaldub suur soe ja asemele tuleb jahedam õhumass, kus lörts ja märg lumi on tõenäoline. Siiski ei tundu märkimisväärne sadu (vähemalt 5 mm ööpäevas) eriti tõenäoline. Jah, tahkete sademete ja ehk ka lumekihi tekke tõenäosus püsib Paidest ida pool veel kuni 60%, tuleks siiski valmis olla mittevalgeteks jõuludeks.
Erakordne sündmus 7 aasta eest. Täna on huvitava ilmasündmuse aastapäev: 17. detsembril 2009 sadas Liivi lahe ümbruses (Sõrve tipp ja Kolka) ööpäevaga kuni meeter lund. Põhjuseks oli väikese tsükloni ja väga külma õhumassi koosmõju avatud veekogu (mere) kohal ehk mereefekt. Sõrves mõõdeti ametlikuks lumepaksuseks küll 41 cm, kuid Kolkas Lätis 100 cm. Sellest lumest jätkus kogu talveks. Veel: http://www.kolka.lv/?page_id=614.
Hiljem sadas mereefekti ja tsüklonite koosmõjus lund palju Põhja-Eestis. Eriti tugev lumesadu oli põhjarannikul detsembri lõpus ja 2010. a jaanuari alguses, kui viimaks kasvas lume paksus 63 cm-ni, mis osutus Tallinn-Harku uueks jaamarekordiks. Hiljem jäi lume paksus väiksemaks tuule, lume kokkuvajumise ja sublimatsiooni tõttu.
On huvitav, et alles 2009. a detsembrist jõudis järveefekt (meil siin nimetatakse ka mereefektiks) inimeste teadvusesse ja sellest hakati üldse avalikkuses rääkima.

Lumikatte paksus 17.12.2009 (allikas Läti Ilmateenistus), vt ka http://www.kolka.lv/?page_id=614. 

Rekordudu: aknast on selline vaade. 16.12.2016 Laagris.

16. detsembril liigub väheaktiivne madalrõhulohk üle Eesti kagusse, selle järel tugevneb Läänemere kohal lauge kõrgrõhuhari. Homme päeval liigub madalrõhulohk Skandinaaviast üle Soome kagusse.
Selline sünoptiline olukord tõi valdavalt pilves ilma, kohati, peamiselt edela pool, sadas vihma. Ilm oli üsna soe: kuni +3,5 kraadi; alla 0 °C on vaid üksikutes kohtades kõrgustikel ja õhtul loode pool, kus ilm selgines (seal tekkis halla ja kiilasjääd). Alates loodest tekkis meeletu udu.
Tuul oli läänekaartest ja mõõduka tugevusega (üksikud puhangud üle 10 m/s), õhtul asendus valdavalt loodetuulega.

Kuna ilma mõjutab mitme päeva vältel nii kõrgrõhuhari kui madalrõhulohk, siis jääb sajuvõimalus üsna suureks, kuid märkimisväärse saju tõenäosus on väga väike. 

19. detsember. Tugevneb kõrgrõhuhari, millega võib saabuda soojem õhumass. Udu ja lume sulamine on tõenäoline. 

21. detsember. Tugevneb antitsüklon. Ilm on soe ja võib pilves olla.

Maa Elusse sai 13. detsembril saadetud selline jutt (muutmata): Kas lähema aja ilm soosib lumesadusid? Mitte eriti, sest praegu määrab ilma antitsüklon, milles on sademete tõenäosus väike, pärast seda tuleb läänest soe õhumass, mis võib tuua mõne vihmasaju. Võib olla uuel nädalal on lumesadude tõenäosus suurem, ent erilist ilma jahenemist ega suuri sadusid ees ei paista. Ilmselt on enamuse ajast õhutemperatuur üle 0 °C ja vähestes kohtades olev lumikate võib sulada.

Merikese reedene ilmajutt: Külm on kaugel Siberis.

Alustuseks vana meenutus: 2006. aasta jaanuaris tabas Eestit arktilise pakase nädal, mis lumeta maaga  võttis eluvaimu lillesibulatest ja roosivõrsetest. 17. jaanuarist kuni 24. jaanuarini kestnud külm näitas tipphetkedel  -30...-32 °C.

Eks kolmapäevane ECMWF mudeli jooks tekitas kõhedust küll (samast arvutusest pärinesid ka yr.no madalad numbrid). Kuid neljapäeval ükski mudel sellist pakase varianti ei pakkunud. Külm koguneb küll, kuid see sünnib kaugel Lääne-Siberis ja vaid osake Arktikast saabunud  külmast võib Siberi antitsükloni läänetiivas üle Uuralite Euroopa poolele tulla ja sedagi alles nädala keskel.  

Kindlam on päevast päeva uusi arenguid jälgida, vt. http://www.weatheronline.co.uk/cgi-bin/expertcharts?LANG=en&MENU=0000000000&CONT=ruru&MODELL=gfs&MODELLTYP=1&BASE=-&VAR=t85p&HH=6&ARCHIV=0&ZOOM=0&PERIOD=&WMO=. Sellel pildil on Eesti kaardi kauges lääneservas, kuid paremat Lääne-Siberi vaadet ei leidnud. Edasi vaata http://ilm.ee/?515832. 

Kas jõulud tulevad valged? Võib osundada sellist arvamust: Kuna sademeid kas 2 kuunormi või pole üldse ning praegu olemegi teises variandis, siis on nii, et seal kui on lund praegu, jääb see uue aastani tõenäoliselt (külma-sooja vaheldumine muudab lume struktuuri aina jämedamaks - aeglasem sulamine) ja seal kus lund pole, ei tule seda uue aastani. 

Virumaal on lund talviselt ja toimunud struktuurimuutused ei lase sel kergesti sulada. Juba seepärast võib arvata, et seal on valgete jõulude tõenäosus suurim. Mujal on tõenäosus märksa väiksem, sest erilist külmenemist või sademeid ei paista, ülekaalus on üsna soe ja kuiv ilm.

Jarmo Arusoo. 11. detsember Paides

15. detsembril liikus kõrgrõhuhari Skandinaavia kohalt üle Baltimaade kagusse. See tõi peamiselt sajuta ilma (ilma soojenemisega kaasnes siiski paiguti nõrk lumesadu, rohkem Virumaal) ja kohati, eriti õhtul, esines ka selgimisi.
Õhutemperatuur langes hommikuks -2...-8 kraadi, Ida-Eestis oli kuni -10 kraadi, saartel kohati 0...+2 kraadi, kuid päeva jooksul tõusis tasapisi (üle Soome itta liikus sekundaarne ehk ülemine soe front) ja oli päeval läänes 0...+2, saartel kuni +4 kraadi, idas püsis veel alla 0 °C, kuid õhtul soojenes ilm sealgi. Ilmselt külma maa tõttu olulist lume sulamist siiski ei toimunud (sula oli pigem nominaalne), kuid mitmel pool tekkis kiilasjää.
Põhjatuul asendus muutliku suunaga, seejärel (hommikuks) valdavalt edelatuulega, mis tugevnes aeglaselt. Õhtuks oli edelatuule puhanguid kuni 17 m/s (loodenurgas), kuid öö hakul asendus Soome lahel loodetuulega, mis tugevnes lühiajaliselt puhanguti üle 15 m/s, seejärel nõrgenes taas.
Edaspidine ilm oleneb antitsüklonist: kui see on Eesti kohal, siis on rahulik ja pehme talveilm, kuid võib pilves olla, kui jääb kaugemale lõuna ja edela poole, on ülekaalus sulailm tugeva tuulega.

Markko LA tunneb end põnevil: kas keegi peegelkaamera omanik palun teeks sellest halost nüüd veel pilte?? :D. Ma telefoniga mõned sain :p.

14. detsembril liikus väike osatsüklon Liivi lahelt kagusse, kuid Skandinaavia lõunaosas tugevnes kõrgrõhuala.
See tõi pilves, uduse ja kohati sajuse ilma – mõnel pool tekkis õhuke lumikate, mitmel pool tekkis uduvihmast ja vihmast jäide või kiilasjää. Õhutemperatuur esialgu tõusis, kuid päeva jooksul asendus valdav lõunatuul enamasti põhjatuulega, ja ilm hakkas külmenema, nii et vesine sadu asendus uuesti lumega.
Kõige külmem oli Virumaal (seal on ka lund talviselt palju), kus kohati jäi pidevalt alla 0 °C, ja kõige soojem Saaremaal, kuni +3 kraadi (sademed olid üksnes vihmana).
16. detsembril määrab ilma nii antitsüklon kui madalrõhulohk, seepärast võib midagi sadada. Ilm on üsna tugeva tuulega.
21. detsember. Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Kolmapäevaks (21.12.) on prognoosarvutused kardinaalselt erinevad, varieerudes pehmest sulailmast talvise pakaseni. Mudelarvutuste erinevus tuleneb sellest, et ühtviisi jõuline on Atlandi ookeanilt Põhja-Euroopa poole liikuv soe kui Põhja-Siberi kohalt Ida-Euroopa poole tungiv arktiline külm. Järgnevatel päevadel täpsustame missugune protsessidest valdavaks saab.

Jüri Voit. Täiskuu.13.12.2016.Kuusalu.19:30

Jüri Voit Praegu kenad rõngad kuu ümber.

13. detsembril lähenes Skandinaaviast madalrõhulohk, milles tekkis väike osatsüklon, mis liikus öösel üle Lääne-Eesti saarte kagusse. See muutis ilma esialgu rahulikuks, aga tekitas erilisi kihtrünkpilvestikke, seejärel algas pilvisuse tihenemine. Nõrk lumesadu jõudis õhtu jooksul esialgu vihmana saartele, mandril esines õhtul laussaju eel hootist lumesadu.

Tuul oli hommikul valdavalt loodest ja nõrgenes, päeval edelast ja õhtul lõunast, enamasti mõõduka tugevusega. Õhutemperatuur oli alla 0 °C, v.a mere kohal ja saartel (kuni +4 kraadi).

14. detsember. Ilm on sajune, tekib uus lumikate, ilm soojeneb, kuid mõnes kohas võib jääda siiski alla 0 °C. 

15. detsember. Antitsükloni mõjul olulise sajuta, võib ka üsna selge.

Ojaveskil (Vanaküla lähedal) on tõeline talv lume ja külmaga juba pikemat aega. Ellu Viburi venna foto

Kairo Kiitsak. Lainelised kihtrünkpilved Jõgeva kohal 13.12.2016

12. detsembril liikus madalrõhulohk üle Soome lahe kagusse ja ilm soojenes, kuid lund sadas ja tuiskas peamiselt Virumaal. Kuna antitsükloni mõju oli samuti tugev, siis paistis paljudes kohtades päike, ja õhutemperatuur jäi ida ja lõuna pool alla 0 °C. Tuul oli valdavalt edelast ja tugevnes hommikuks, rannikualadel seevastu loodetuul kuni 19 m/s.
Lohu seis süveneb ja nii on oodata pilvisuse aeglast uut tihenemist, ilmselt just päeva jooksul. Suureneb sajuvõimalus (peamiselt lumi ja märg lumi, kohati ka lörts). Õhutemperatuur esialgu püsib, kuid pärast sadu tõuseb tasapisi ja jõuab mitmel pool üle 0 °C. Suurem sadu jääb pigem 14. detsembrile.
16. detsembriks moodustub Eesti kohale antitsüklon: läheb selgemaks ja külmemaks.

Evelin Nummert. Kus on taevas, kus on maa... 11.12.2016 Pärnus

Tuleb suhteliselt talvine nädal, on isegi lumesajuvõimalus.

Nädal algab ilma soojenemise ja pilvisuse tihenemisega, kuid olulist sadu ilmamuutusega ei kaasne. Järgnevate päevade jooksul siiski sajuvõimalus suureneb ja arvatavasti saab nii mõnigi koht lumelisa, kuid samas võib lumi enamikes kohtades hakata sulama. 

15. detsember. Ilm muutub külmemaks, kuivemaks ja tõenäoliselt ka selgemaks, sest Eesti kohale saabub antitsüklon. Kuigi kauaks ei paista seda jätkuvat – läheb soojemaks, eriti 17. detsembri paiku.

Kristo Zubov. Taivas põleb. 😁Kehtnas

49. nädala ilm (5.–11.12.2016)

Kommentaariumi link

Saates Ökoskoop. Milline tuleb tänavune talv? 

Ilmus nn šokiuudis: http://ilmateade.delfi.ee/uudised/ilmamuutused-toovad-teadmatuse-jouluohtul-pole-valistatud-paduvihm-ega-ka-pakane?id=76535988 (jõuluõhtul pole välistatud paduvihm ega ka pakane). Piisab märkimisest, et kahenädalane prognoos pole usaldusväärne, üks vastav graafik prognooside täituvuse kohta https://www.upload.ee/image/6420730/prognoos.png.
Kuula Silve ilmateadet http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-12-11_10_puhas.mp3.

11. detsembril oli siin kõrgrõhkkonna kaguserv. Ilm püsis küll sajuta, ent pilvisus kohati tiheneda ja seetõttu võis taas halosid näha. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, hiljem mere kohal ja rannikualadel põhjast ja tugevnes veidi. Õhutemperatuur püsis kõikjal alla 0 °C.

14. detsember. Ilm soojeneb, pilvisus tiheneb ja hakkab lund sadama, kuid kõikjal sulale ilmselt ei lähe.

Tarmo Lukk.  M42 udukogu. Viiteid: www.stargatemax.com -> https://www.stargatemax.com/gallery/skyscape/.

Pardon, kus on pilved :(. Vastu 10.12.2016 Laagris.

10. detsembril püsis madalrõhkkonna edelaserv (teistel andmetel: kõrgrõhkkonna kaguserv). Külma frondi üleminekul alates Soome lahest ilm selgines ja õhutemperatuur langes, kohati kaasnes ilmamuutusega sademeid (hooglörtsi ja -lund, kuid väga vähe).
Põhjatuul tugevnes, ent see nõrgenes tasapisi, õhtul oli pigem nõrk ja muutliku suunaga tuul. Õhutemperatuur püsis enamasti alla 0 °C, õhtul külmenes, ja ilm oli valdavalt päikeseline, läbi õhukese pilvekihi võis mitmel pool näha halosid.
12. detsember. Ilm külmeneb, kuid püsib peamiselt sajuta.
14. detsember. Läheb soojemaks ja ilmselt ka sajusemaks. Olulist lumelisa siiski ei pruugi tulla. Õhutemperatuur võib jääda kohati alla 0 °C. 

Jarmo Arusoo. Oleks ju võinud tulla... See hooaeg on väga kesine olnud :/ Järvamaa 07.12.2016 00:08 ISO 1600, Säri 25sek, ava f/3.5. Kui hoolikalt vaadata, siis seal üleval on päris kena lilla kuma õrnalt.

9. detsembril määras Eestis ilma madalrõhkkonna edelaserv. Öösel oli veel nõrk kõrgrõhuharja seis, mis soodustas udu püsimist. Siiski läänetuul tugevnes tasapisi ja udu nõrgenes. Päeval oli ilm pilves või üksikute selgimistega, esines sajuhooge vihma ja uduvihmana. Õhtul selgines saartel.

10. detsember. Loode-Venemaal on ülikülm tsüklon, mille mõjul ilm külmeneb; esineb sajuhooge (peamiselt lumena), ilm võib selgemaks muutuda.

12. detsember. Külmenemine jätkub, võib tekkida mere(ranniku-?, vt kommentaare)efekt, õhtul suureneb lumesajuvõimalus.

 Kihtpilvedes Telemast. 8.12.2016 Tartus.

Andres Vimm ..."nagu polaaröö". Päike unustas vist tõusta. 8.12.2016 Haimre. Raplamaa

8. detsembril liikus madalrõhulohk ühes osatsükloniga Põhjamerelt üle Läänemere ida suunas (valitseb madalrõhuala lõuna- ja edelaserv).
Läänevoolus saabus soojust ja niiskust, mistõttu ilm oli enamasti paksult pilves ja väga hämar, mitmel pool sadas vihma, kohati oli  sadu (väga) tugev, mitmel pool oli udu ja uduvine (halb nähtavus). Sooja oli 0 (Pandiverel, seal sadas ka lörtsi ja lund) kuni 7 kraadi (Saaremaal).
* Tartus sademehulk 13,4 mm; Marul sajuhulk 15,6 mm.
Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või edelast, õhtul tugevnes saartel lühiajaliselt läänetuul, seejärel oli tuul valdavalt loodest, rannikualadel ka põhjast ja nõrk. Sisemaal udu püsis.
Radarpildil oli näha ebatavaliselt tugevaid sajualasid (peegeldusi): http://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar_composite/201612081030.jpg.  Tõenäoliselt oli põhjuseks madal sulamispiir, pikemalt allpool radarpildi läbilõike juures http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2014/01/moned-soojad-paevad-ja-seejarel-kulmem.html.
10. detsember. Loode-Venemaal on ulatuslik tsüklon, mille servas kandub külmem õhumass Eestini. Seetõttu muutub talvisemaks, aga suuri lumesadusid ei paista tulevat. Tuul tugevneb.

12. detsember. Jätkub ilma külmenemine, võimalik on mereefekt, ent lund võib napilt olla. 

14. detsember. Külm ilm püsib, võimalik, et lund on pisut juurde sadanud. 

Kairo Kiitsak. Pärastlõunane taevas Jõgeva kohal 7.12.2016

7. detsembril mõjutas ilma esialgu rohkem kõrgrõhuhari, seejärel põhjapoolse tsükloni kauge lõunaserv. Seetõttu oli öö algul enamasti selge ja rahuliku ilmaga, kohati langes õhutemperatuur -11 kraadini, kuid tuul tugevnes ja pilvisus tihenes – seepärast alates saartest soojenes, kuid olulisi sademeid ilmamuutusega ei kaasnenud.
Päeval oli saartel ja õhtuks kogu mandril õhutemperatuur üle 0 °C (kuni +4 kraadi). Ajuti ilm küll selgines, kuid siis tihenes pilvisus jälle. Õhtul läks alates saartest juba paksemalt pilve (vt satelliidipildil) ja siin-seal sadas vihma (kohati idaservas ka lörtsi), mistõttu tekkis kiilasjääd ja jäidet. Öö jooksul liikus tihedam laussadu üle Eesti (peamiselt vihm, idaservas ka lumi, tuiskas). Õhurõhulangus oli kogu päeva mõõdukas või kiire (üle 3 hPa/3h).
Edelatuul tugevnes hommikuks, loodenurgas oli puhanguid kuni 21 m/s, mujal nõrgem, kuid tugevnemine levis ida poole. Õhtul nõrgenes edelatuul Soome lahel, kuid tugevnes edela pool (Saaremaal ja Pärnus oli puhanguid üle 15 m/s.
Päeval esines märkimisväärselt tugev nominaalne sula: kuigi õhutemperatuur oli enamasti 1...4 °C, ei toimunud lume ega jää sulamist, nii et õhtul alanud vihm jäätus maapinnal. Alles järgnenud öö jooksul asendus nominaalne sula tõelise sulaga.
9. detsember. Ilm hakkab külmenema. Kas ja kui palju sajab (lund), täpselt veel ei tea.

Raikki Luik. Päikesesüsteemi kesktäht säramas läbi pilvede. 3. detsembril Leedis (Jõgevamaa)

6. detsembril liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere itta ja seejärel tuleb aktiivse madalrõhkkonna lõunaserv.

Hommikul oli ilm üsna pilvine, kohati sadas lund ja õhutemperatuur oli kõikjal alla 0 °C. Päeva jooksul ilm selgines aeglaselt ja külmenes: nii oli õhtul mandril külma ühtlaselt 7–9 kraadi, üksnes Pandiverel oli külmem, saarte rannikualadel seevastu vaid 0–2 kraadi.
Tuul oli põhjast, rannikualadel ka kirdest, ja enamasti nõrk, õhtul oli sisemaal ja rannikualadel vastavalt muutliku suunaga ja põhjatuul, hilisõhtul enamasti edelatuul.

Tuul tugevneb ja läheb tunduvalt soojemaks, saabuvad ka sajud.

8. detsember. Kohale jõuab soojahari sajuse ilmaga, tuul on tugev, sooja võib kuni 7 kraadi tulla. 

10. detsember. Tasapisi läheb külmemaks ja sadu tuleb lumisem, lumikate hakkab taastuma. See külmenemine võib jääda kauemaks püsima.

Ivar Uutar. 27. november kell 22:08. Sünged toonid.. (see roheline seal ei ole virmaline). Ilmastalu paisjärv, 27.11.2016 kell 21.00

5. detsembril kujundas ilma madalrõhkkonna lääneserv ja seejärel tuli kõrgrõhuhari Läänemere kohale. Intensiivne tsüklon tõi tormise ilma (tugevaimad puhangud 25 m/s) ja suure sooja: juba hommikuks tõusis õhutemperatuur loodeservas üle +6 kraadi ja ennelõunaks kohati saartel kuni 7 kraadini.
Sademeid kaasnes öösel ilmamuutusega vähe, ainult Virumaal kuni 2 mm, kuid hommikul liikus üle Eesti tugev sadu (vihm), nii et näiteks õhtuks kogunes Tartus sajuhulgaks 7,1 mm. Õhem lumikate sulas õhtuks ära, ent paksem jäi mõnel pool siiski alles.
Edelatuul asendus õhtuks loodetuulega, rannikualadel põhjatuulega, püsides tugev, kuid õhtul tõi suunda muutnud õhuvool kohale külma õhumassi. Seetõttu langes õhutemperatuur õhtu jooksul Peipsi ääres alla 0 °C; esines lumiseid sajuhooge (lumeterad, teralumi, lumekruubid), kuid sajuhulk jäi tühiseks. Paljudes kohtades tekkis kiilasjää, sest sulavesi jäätus.
Üle Eesti liikus intensiivne jugavool (õhu liikumise kiirus umbes 9 km kõrgusel ulatus enam kui 70 m/s), millest andsid tunnistust huvitavad ja kiirestimuutuvad pilvemustrid.
Õhurõhulangus ulatus öösel Narvas kuni 8 hPa/3, mujal jäi kiirus väiksemaks, õhurõhutõus oli õhtul kuni 5 hPa/3h, mis esines samuti Virumaal.
7. detsember. Eesti kohale kandub eriti külm õhumass, aga see ei jää kauaks. Soojenemine on aeglasem ja tuul ei tugevne nii palju. Samas näitavad uued arvutused, et kohale võib saabuda suur sadu, võib tuisata. Õhutemperatuur võib soojalainega ulatuda 7 kraadini

9. detsember. Ilm muutub jahedamaks, kevadhõnguline soojus asendub kargusega. Tormine tuul hakkab vaibuma. See külmenemine võib kesta mitu päeva, kuid talvise ilma püsimine pole millegagi garanteeritud.

4. detsembri kumav õhtu Pääskülas

Tuleb ebatavaliselt muutliku, st heitliku ilmaga nädal.

Nädal algab tormiselt. sest Karjala kohale liigub eriti aktiivne tsüklon, mille lõunaservas on tormine ja lühiajaliselt väga soe ilm. Selle mõjul saabub päeval kõikjale üle 0-kraadine ilm ja lumi hakkab sulama, kuid õhtul külmeneb jälle. Kõrgrõhuharjas võib külma olla enam kui 10 kraadi.
7. detsembril on oodata sarnaseid muutusi, kuid mitte nii intensiivselt: soojenemine on aeglasem ja tuul tugevneb vähem (esialgu ei pruugi puhangud üle 20 m/s ulatuda, võrdluseks: vastu 4. detsembrit oli merel kuni 23 m/s tuuleiile).
9. detsembril püsib veel tugeva tuulega ilm, kohale jõuab ka sadu (ilmselt on see vesine) ja 8. või 9. detsembri päev võib nädala kõige soojem olla, kuni +7 kraadi.
10. detsember. Ilm külmeneb, ent tõenäoliselt üpris aeglaselt. Päris talviseks võib ilm alles mitme päeva jooksul muutuda.

Janek Pärn kohas  Simuna, Lääne-Virumaa, Estonia. Puu hõljus pilvedes..04.12.2016. ( Kihtp )

48. nädala ilm (28.11–4.12.2016)

Kommentaariumi link
Pilvede kodulehekülg on uuenenud, sest mitmed lingid jms aegus: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/.

Kuula Helve ilmateadet: http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/5843d29b14f0361004877b02.

       KESKKONNAAGENTUUR
        RIIGI ILMATEENISTUS
4.12.2016, kell 12:05
Hoiatus N 45 Eesti kohta.
4.12. öö hakul tugevneb edela- ja läänetuul puhanguti 15, saartel ja rannikul 18-22 m/s. On jäiteoht.

4. detsembril tekkis Põhjalahe põhjaosas uus tsüklon, mis liikus kiiresti kagusse, jälgi satelliidipildil http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/.

Ilm selgines hommikul pea kõikjal ja õhutemperatuur langes mõnes kohas alla -10 kraadi, pilves oli jätkuvalt Peipsi lähedal. Päeval tõusis selgemates kohtades -8 kraadini, pilves kohtades ja mere ääres oli -4 kraadi, kohati lääne pool ja saartel märksa soojem (kuni +1 kraad). Õhtul langes õhutemp. selgemates kohtades veel -10 kraadini ja madalamalegi, ent alates läänest tõusis ja nii ulatus õhutemperatuur õhtul kohati vastu Läänemerd juba +4 kraadini, läänerannikul kuni +2 kraadini. 

Hommikul tugevnes loodetuul põhjarannikul ajuti puhanguti üle 15 m/s, kuid seejärel nõrgenes ja asendus valdavalt edelatuulega. See võimaldas pärastlõunal moodustuda osades kohtades ka udul. Õhtul tugevnes edelatuul kohati, eriti Soome lahe ääres, puhanguti üle 20 m/s.

Õhtu jooksul pilvisus tihenes ja alates saartest hakkas sadama lund, kuid sadu oli vähene, rohkem sadas idaservas, seal ka tuiskas. Mõnel pool sadas jäätuvat vihma ja jäätuvat uduvihma, mis tekitas jäidet ja kiilasjääd.
Hommikuks on sadu (juhul, kui seda on) tõenäoliselt kõikjal asendunud vihmaga ja õhutemperatuur tõusnud üle 0 °C, tekib jäidet ja kiilasjääd. Õhtuks külmeneb ilm jälle.

Nädal tuleb ebatavaliselt muutliku, st heitliku ilmaga. Täpsemalt õhtul uues postituses.

Kairo Kiitsak. Lumine Karivärava 4.12.2016

3. detsembril kujundas ilma jätkuvalt madalrõhkkonna edelaserv (ilmakaardil madalrõhuvöönd), kuid kõrgrõhuhari liigub Skandinaavia kohalt üle Läänemere kagusse.
Süsteemi ittanihkumisel tuul õhtu ja öö jooksul alates loode poolt tugevnes ja lumesajud liikusid põhjast lõunasse. Mõnes kohas oli sadu üsna tihe (ööpäevaga lisandus üle 10 cm lund, seda peamiselt Lahemaa rahvuspargi piires: Kairo Siin üle 10 cm lund, metsas 15–25 cm kindlasti https://www.facebook.com/kairo.kiitsak/posts/1338004016233062?pnref=story), sest rannikuäärseid alasid mõjutas mereefekt. Sadu jätkus seal õhtuni.
Tuul oli rannikualadel põhjast ja sisemaal loodest, püsides mõõdukas, puhanguti tugev, alles õhtu jooksul nõrgenes. Õhutemperatuur oli alla 0 °C, v.a kohati saarte läänerannikul, kuid ilm selgines loode poolt – õhutemperatuur langes kõikjal alla 0 °C, kõige külmemaks läks Raplamaal (-9 kraadi).
Selgimine levib ida suunas ja viimasedki lumesajualad nihkuvad lõunasse ära. Nii võib hommikul olla pea kõikjal selge ja õhutemperatuur kohati langeda kuni -15 kraadini. Päeva jooksul ilm muutub: tuul tugevneb ja pilvisus tiheneb, õhtuks võib ka sadu kohale jõuda.
5. detsember. Ilm soojeneb tuntavalt, lumi hakkab kõikjal sulama, tuul on tormine. Õhtul läheb külmemaks ja vihmasajud asenduvad lumega.
7. detsember. Tuul tugevneb ja ilm läheb soojemaks, kuid muutused ei ole tõenäoliselt nii tormilised kui 5. detsembril. Kuna tsüklon jääb väga kaugele, ei pruugi ilmamuutusega sademeid kaasneda.
10. detsembril saab järjekordne soe periood läbi ja ilm muutub taas talvisemaks. Tõenäoliselt ei jää talvisus püsima, vaid paari päevaga läheb soojemaks ja lumi hakkab uuesti sulama. Kuna 7-päevane prognoos pole usaldusväärne, siis on vägagi võimalikud ka täiesti teistsugused arengud.

Ele Pedassaare värske ilmateade: Kiirelt vahetuv ilm.
Ulatuslik põhja-lõuna suunaline madalrõhuvöönd eemaldub eeloleval ööpäeval Eesti kohalt itta ning viib ka lumepilved. Seejärel libiseb üle Eesti loodest kagu suunas kõrgrõhuhari: tuul nõrgeneb ja õhk külmeneb kiiresti. 
Pühapäeva (4.12) öö tuleb vahelduva pilvisusega ning üksikutes kohtades kerge lumesaju võimalusega. Tuul puhub põhjast ja loodest 3-10 m/s. Õhutemperatuur langeb -4...-10 °Cni, hommikul võib olla selgema taeva all veel külmem. 
Päeva esimeses pooles on Eesti kohal kõrgrõhuhari. Ilm on vahelduva pilvisusega, olulise sajuta ning mõõduka läänekaare tuulega. Õhtu poole läheneb Skandinaaviast aktiivse madalrõhkkonnaga seotud lohk. Pilvi tuleb juurde ning Põhja- ja Lääne-Eestis võib veidi lund sadada. Tuul pöördub saartelt alates edelasse ja tugevneb rannikul iiliti 15 m/s. Õhutemperatuur on -7 °C-st Ida-Eestis -2 °C-ni Lääne-Eestis, õhtu poole tõuseb saartel ja mandri lääneosas +1...+3 °C-ni.
Esmaspäeval (5.12) liigub aktiivne madalrõhkkond Skandinaaviast üle Soome kagu suunas ning Eesti jääb selle vahetusse lähedusse. Lumena algav sadu asendub sooja õhu juurdevoolu tõttu kiirelt lörtsi ja vihmaga ning tuuleiilid tõusevad sisemaal 15, rannikul 20 m/s. Õhtu poole pöördub tuul loodesse, toob külma õhu ning siis muutub sadu põhja pool taas lumeks. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0...+5 °C vahel, õhtul langeb kiiresti.

Ilmamuutus on satelliidipildil valge pilvemassina Norra merel ja Skandinaavia kohal hästi näha (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/). 

2. detsembril oli ilma määramas madalrõhkkonna edelaserv (ilmakaardil madalrõhuvööndi lääneserv). Selle mõjul tuul nõrgenes ja ilm muutus uduseks, üksikutes kohtades sadas veidi lund või lumeteri.
Päeva jooksul asendus väga nõrk muutliku suunaga tuul nõrga põhjatuulega, mis tugevnes, eriti Harjumaal (rannikutel õhtul puhanguti üle 15 m/s) kuid pilves ilm jäi püsima; õhtul hakkas alates loode poolt hooti lund ja lumekruupe sadama. Õhutemperatuur langes hommikuks pea kõikjal alla 0 °C, ainult saarte rannikualadel oli kohati kuni +2 kraadi, päeval püsis samades piirides, soojematel rannikualadel langes +1 kraadini või isegi 0 °C lähedale, ainult Sõrves oli õhtul veel ligi +2 kraadi.
5. detsember. Külmenemistendents jätkub: selgimiste korral võib külma olla enam kui 10 kraadi, pilves ilmaga paar kraadi, kohati rannikualadel jääb õhutemperatuur ikka 0 °C lähedale; lumesadusid jääb vähemaks, kuid tuul esialgu tugevneb (madalrõhuvöönd nihkub itta ja selle tormine lääneserv laotub Eesti kohale), siis nõrgeneb jälle.
6. detsember.  Üle Skandinaavia itta kihutab eriti aktiivne tsüklon, mis toob tormise ilma ja tunduvalt soojema õhumassi. Kui juba järgneva ööpäevaga kandub selle tagalas külm õhumass suure hooga Läänemerele. Kuna tsüklon möödub üsna palju eemalt, võib sademeid tulla napilt, kõige rohkem Soome lahel ja Virumaal.
7. detsember. Uus soojenemine tuhiseb üle Läänemere. Tsüklon jääb veelgi kaugemale ja sademete tõenäosus on palju väiksem. Soojenemine on seevastu eelmisest ilmselt kestvam, mistõttu võib viia kogu praeguse lume.
Mujalt maailmast. Lätis kohati 25–35 cm lund. Öösel oli seal tugev lumesadu: https://twitter.com/MZandersone/status/804612011279679488.
Walesis kerkis pinnasest ootamatu udukuppel: https://twitter.com/DerekTheWeather/status/804668443404500992, selgitus: http://www.bbc.com/weather/features/38183830.

Araabiamaades on tohutu äikeselaine, mõned neist on koguni ülirünksajukad koos tornaadodega, näiteks on selliseid arvamusi ja tähelepanekuid: * Excuse me while I try to locate my jaw from the floor. SW of Mecca, Saudi Arabia.  Update: I was in touch with the person who took the video and the timing matches well with this radar image. * Multivortex tornado definitely there. Wow Saudi gets some low LCLs in the winter. Radarpildid kinnitasid tornaadode võimalikkust.
Üks videoklipp: https://twitter.com/mansor1673/status/804603700530610176.
Ilmakaardil http://www.pme.gov.sa/Ar/Weather/FlightFolder/Pages/SFCAnalysAct.aspx – seesama tsüklon, mille pärast Levanti möödunud ööks marutormi lubati. Too pahalane nüüd vist Georgia kandis. Aga Saudid jäid vist lohku (T. Tanilsoo kommentaarid).

 Jarmo Arusoo. Räme loojang Paides. 

Kairo Kiitsak. Selge taevas ja jahe hommik Jõgeval 29.11.2016

M. Kaasik ilmast (http://ilmake.www.ee): Lääne- ja Kesk-Euroopa on vallutanud kõrgrõhkkond, kuid ida pool on tsüklonid aktiivsed, ilm tuuline ja mõõdukalt sajune. Õhutemperatuur kõigub nullkraadi ümber, olles Lääne-Eestis rohkem üle ja Ida-Eestis alla nulli.
M. Merilain oma reedeses ilmajutus: Vaprat libedusega võitlemist!  Korraks külm, siis jälle soe.
Reedeks on ilmakaart taas kord talvine ning põhjakaare tuulega tuhiseb arktiline õhk üle terve Läänemere ning katab laupäevaks ka Kesk-Euroopa kuni Musta mereni. Ometigi pole veel mingit stabiilsemat talveilma silmapiiril, sest juba pühapäeva õhtuks on uus järjest süvenev tsüklon Norra merelt Skandinaaviale suundumas. Soe õhk Läänemerelt ja kaugemalt kohtuvad tsükloni piires põhja poolt saabuva külmaga ja nii see pööris ägeneb Soome kohal. Lääne- ja loodetuul paisuvad tormiks või tormilähedaseks pühapäeva hilisõhtul ja ööl vastu esmaspäeva. Jälgige jooksvaid hoiatusi!

1. detsembril püsis madalrõhkkonna lõunaserv. Õhumass jahtus, mistõttu suurenes labiilsus: juba öösel tekkisid mere kohal hoogsajupilved, mis tõid hooglörtsi, hooglund või lumekruupe saartele, hiljem ka mujale Lääne-Eestisse, sisemaal ilm selgines.
Hoogsadudega ilm püsis, aga ulatuslikumat (laus)sadu ei tulnud – seega kaugeltki kõik kohad ei saanud sademeid. Kõige rohkem sadas õhtul kohati Lääne-Eestis, kus sadu oli mõneks tunniks püsivam. Järgnenud öö jooksul sadu nõrgenes.
Õhutemperatuur oli keskmiselt 0 °C ehk lääne pool soojem (rannikualadel kuni +3 kraadi), ida pool külmem (kuni -2 kraadi, õhtul kohati madalam).
Tuul oli sisemaal esialgu läänest, hiljem (õhtul) edelast, rannikualadel loodest tugevusega 4–11 m/s, puhangu 15 m/s, aeg-ajalt esines looderannikul tugevaimaid puhanguid, mis võisid olla seotud konvektsiooniga. Õhtul tuul nõrgenes ja mitmel pool arenes udu.
Päeva jooksul õhurõhk kõikjal langes ja jõudis alla 1000 hPa piiri. See näitab madalrõhuvööndi mõju tugevnemist ja hoogsadude püsimist. Tuul jääb madalrõhuvööndis nõrgemaks ja võib praktiliselt kaduda.
3. detsember. Madalrõhuvööndi mõju nõrgeneb, kuid selle ittaeemaldumisel tugevneb põhjatuul, seetõttu võib tuisata. Sajuvõimalus püsib, hiljem on eeskätt mere kohal ja rannikualadel.
5. detsember sarnaneb 30. novembriga: tuul tugevneb ja läheb tunduvalt soojemaks, kuid õhumass jahtub ja paari päevaga on jälle külmem ilm hoogsadudega tagasi.
Ilm.ee avaldas uudise eesootava ilmastiku kohta http://ilm.ee/?515797. Kuigi sooja aega justkui ei paista, ei pruugi veel niipea püsivat talveilma saada, kuid lumi võib siiski sisemaal või kõrgustikel püsima jääda (võrdle http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm).

Inge Baikov. Raplas jõuluilm

Novembri lõpp oli mõnel pool üllatavalt päikeseline: joonpilv 29. novembril ja rohked selgimised 30. novembril Laagris.

30. novembril oli Eesti kohal madalrõhkkonna lõunaserv. See tõi mitmel pool tuisuse ilma, lääne pool oli vihmasem ja mõnes kohas oli tohutu kontrast ilmaolude osas, märkus kommentaaridest: * 1 Keilas sajab vihma ja kõik sulab :S *2 Sauel ka aga Kosel juba täiesti lumi ja miinuskraad. Seega 50 km peale täielik muutus. Seega peitus vastuolulistes arvamustes tänase ilma kohta tõeteri.
Nii oli hommikul sisemaal pilves ja lumesajune ilm, tuiskas, lääne pool oli sajuta või vihmane, olukord ei muutunud kuigi palju ka päeva jooksul: sisemaal oli õhutemperatuur kuni -2 kraadi ja lumesadu, tuiskas, lääne pool läks suurem sadu üle, oli selgimisi ja sooja kuni 4 kraadi (täpsemalt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/).
Õhtul läks küll ka ida pool soojemaks ja suurem sadu lakkas, aga õhutemperatuur jäi ikka 0 °C lähedale, kohati tekkis pärast saju üleminekut udu, mis ei püsinud siiski kuigi kaua (vt fotol). Paljudes kohtades tekkis jäidet või kiilasjääd.
Öösel langes õhurõhk kiiresti, kohati kuni 5 hPa/3h, kuid jäi päeval vähemuutuvaks, Tallinn-Harku ilmajaamas jäi mitmeks tunniks 999,2 hPa peale pidama, mis on märkimisväärne stabiilsus. Edelatuul asendus päeva jooksul valdavalt läänetuulega ja nõrgenes, mõnel pool jäi tuul päris vaikseks.

2. detsember. Ookeanilt saabunud soe õhumass jahtub aeglaselt ja ilm külmeneb tasapisi. Lumi jääb vähemalt mõnel pool püsima, kohati sajab seda ka juurde.
5. detsember. Pea kõikjal on vähemalt õhuke lumekiht maas, mõnel pool võib lumekihi paksus olla üle 10 cm. Ilm läheb uuesti soojemaks ja külmeneb siis taas (sarnane 30. novembriga).

Ragnar Hirmus. Viljandi 30.11.16

29. novembril oli Eesti kohal kõrgrõhuhari. Seetõttu oli ilm rahulik ja mõnel pool koguni tuulevaikne, mitmel pool oli päev päris selge ja seetõttu päikeseline. Õhtul alates saartest pilvisus tihenes ja kohale jõudis sadu ja tuisk (pärast kella 22).
Pärast öist (vastu 29. novembrit) kohatist lumemöllu ilm selgines ja rahunes, mistõttu õhutemperatuur langes mitmel pool -10 °C lähedale ja päevalgi ei tõusnud üle 0 °C, v.a kohati rannikualadel ja mere kohal. Õhtul langes õhutemperatuur kiiresti -5 °C-st madalamale, kõige külmem oli esialgu Pandiverel (kuni -8 °C), hiljem Virumaal (näiteks Jõhvis -11 kraadi), lääne pool püsis märksa soojem.
Hommikune põhjatuul asendus õhtuks valdavalt edelatuulega, mille puhangud olid enamasti nõrgemad kui 5 m/s, ainult mõnel pool mere kohal ulatus õhtul üle 10 m/s.
30. november. Aktiivne madalrõhulohk liigub Norra merelt üle Skandinaavia ja Baltimaade ida suunas. See toob hommikuks lumesaju ja tuisu, saartel võib sadu tulla vihmana, sest veel õhtul oli seal kohati üle 0 °C ega pruugi pilves ilmaga madalamale langedagi. Mitmel pool on suur jäiteoht!

Päevase ilma ja soojenemise osas on esitatud vastakaid arvamusi: *1 Homme sula *2 Mitte igalpool, hetkeks võib sulada jah, sisemaal valdavalt +1 ja selle lähedal, see selline nii ja naa :D *1 Homme on kuni +4. Yleeesti plussis *2 Saared ei ole kogu eesti. Saartele jah mingi +5, sisemaale 0-1 kõigest, paar päeva tulevad sellised nulli ringis või õrna sulaga, nädala lõpus hakkab lund ilmselt sadama. Siit arutelust võib näha, et inimeste soovid ja ootused on erinevad, samuti oleneb hinnang soojenemise osas sellest, milliseid allikaid vaadatakse. Õhumass näib olevat üsna külm http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016113018_3.gif ja see tähendab, et igalt poolt lumi ilmselt ei sula, mõnel pool sajab lund isegi juurde. Lisaks sellele huvitab paljusid küsimus: kas tuleb suur tuisk? Arvatakse nii: Mudel näitab sisemaale puhanguid kuni 15 m/s. Täitsa võimalik, et võib huvitav öö tulla. Kui mitte tuule poolest, siis mingil määral saju poolest ikka [sest võib tulla tugev sadu].

3. detsember. Tsükloni kaasatoodud soojem õhumass jahtub aegamööda. See tähendab talvise ilma taastumist ja lumesadusid ka saartel.

5. detsember. Võib minna soojemaks ja lumi täielikult sulada, kuid on võimalus, et tekivad eriti järsud ilmamuutused, neid on analüüsinud temperatuuripõhiselt Taimi Paljak oma magistritöös: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/2622/paljak_taimi.pdf. 

Kairo Kiitsak. Kiiresti kihutavad pilved Karivärava kohal 26.11.2016

28. novembril oli Eesti kohal madalrõhuala lääneosa, kuid järgnenud ööl tugevnes Skandinaavia kohal kõrgrõhuhari ja see liikus kagusse.
Nii oli öösel tuul põhjast ja püsis puhanguti väga tugev ja tormine, päeva jooksul aga nõrgenes ja oli enam loodest. Õhutemperatuur püsis mandril alla 0 °C, kuid mere kohal ja rannikualadel, eriti lääne pool, tõusis üle 0 °C.
Päeva jooksul oli peamiselt saartel (üli)tugevaid sajuhooge, sekka tuli ka lume- ja jääkruupe, sajuga kaasnes lühiajaline tuisk, nõrgemad, kuid üsna sagedased sajuhood olid ka Peipsi kohal ja Pandiverel, õhtu jooksul jõudsid Soome lahelt uued lumepagid Eestisse (näeb testbed.fmi.fi), need tõid mõnel pool ohtralt lund ja tugeva tuisuhoo kaasa..

30. novembriks tuleb Eesti kohale mõõdukalt intensiivne lohk, mille mõjul läheb ilm sajule ja soojemaks. Kuna õhumass pole eriti soe, siis ei pruugi lumi sulada, vaid võib kohati jääda püsima, lisaks sajab seda juurde. Nädala lõpus on ülekaalus külmenemistrend, esineb sajuhooge, ajuti üpris tihedaid. 

Jarmo Arusoo. Veel üks ülikuu. 19.06.2016 Paides

Tuleb muutliku ilmaga, aga juba märksa talvisem nädal.

Nädal algas kohati tuisuselt, kuigi sajukogused polnud eriti suured: Venemaa tsükloni mõju ulatus Eestini. Tasapisi nihkus lähemale kõrgrõhuhari, mistõttu ilm muutus rahulikumaks ja kuivemaks.
30. novembriks on oodata uut sadu ja ilma soojenemist: kohati võib lume asemel tulla vihma ja lörtsi, õhutemperatuur tõuseb aga 0 °C lähedale ja kõrgemalegi.
Detsembri alguses läheb uuesti talvisemaks (külmemaks), kuid suurt lumesadu ei pruugi tulla, see tähendab, et lumekiht kasvab visalt, samas: elame-näeme!

Mereefekti mõjul läks 27. novembri õhtul Laagris lahti vägev tuisk.

Katri Lumi. Ilm Vaasas 27.november 2016. Ilm läks aina hullemaks.