pühapäev, 30. aprill 2017

18. nädala ilm (1.–7.05.2017)

Kommentaariumi link
Mitme huvilise tungival soovitusel paluti teade välja panna: 2.–10. mail tuleb olla Portugalis, kus näib tulevat kaks kuumalainet (üks 32-kraadine, teine 29-kraadine). See tähendab, et 2. maist jääb siinne nädalaks ajaks unarusse.

Muljeid Portugalist 2.–10. mail. Peamiselt Portost on kirjutanud ülevaate oma kogemuste põhjal Ott: http://2wip.blogspot.com.ee/2016/04/1304-porto.html?m=1.
Endal õnnestus külastada pikemalt Lissaboni ja Portot, nendevahelisi alasid põgusamalt, kuid märkimistväärivad on siiski Nazaré, Aveiro, Serra do Buçaco ja Paiva (http://www.passadicosdopaiva.pt/en). Otselende Eestist Portugali ei lähe, nii ka meie läksime Stockholmi ja tulime Müncheni kaudu.
Ilm oli väga muutlik, mille määras lähedus ookeanile ja Saharale. Talv ja kevad on Portugalis kõige sajusem aeg, põhjaosas võib veel mais ja juuniski olla sadu tavaline, aga lõuna pool enam mitte. Reisi jooksul kogesime nii ookeani niisket ja mõõdukat sooja (16 kraadi, hoovihmad) kui Saharale iseloomulikku väga kuiva õhku ja palavust (kuni 32 kraadi). Õhumassi muutumisega ei kaasnenud sadu, kuid õhuniiskus, tuule suund ja tugevus muutus küll märgatavalt, samuti olid selged muutused pilvisuses, nt järgnevus, ehkki aeglasem ja ebajärjekindlam. Hoovihmad olid pigem mõõduka tugevusega ja üsna peenepiisalised, paar korda oli nõrka äikest (tugevam äike jäi ookeanile ja Hispaaniasse).
Väärib ehk märkimist, et enne 2. maid oli kogu Portugalis pikka aega väga jahe ja isegi päikeselise ilmaga ei tõusnud temperatuur oluliselt üle 16 kraadi. Kuid siis tsirkulatsioon muutus (Portugalis on võrreldes Läänemere regiooniga täiesti teistsugused ilmamustrid ja tsirkulatsioonitüübid): üle Portugali liikus antitsüklon, mille mõjul kandus idast kohale soojem õhumass. Seejärel arenes Aafrika looderanniku lähedal termaalne (?) madalrõhkkond, mis liikus aeglaselt põhja poole ja ühines ookeanilt läheneva suure tsükloniga. Seetõttu hakkas kõrbe kohalt kuum (kontinentaalne troopiline) õhumass  põhja poole liikuma, jõudes 3. mail Portugali kohale. Järgmisel päeval tõrjuti kuum õhumass Hispaania kohale ja ookeanilt (Assooride lähedalt) saabus tsükloni toel mereline troopiline õhumass ühes hoovihmadega. Sarnaselt kordus ilm 5.–9. mail, nii et see võib olla tüüpolukord kuumuse saabumisel. Uuesti võib selle stsenaariumi järgi ilm kujuneda 14.–19. mail, kui pole välistatud isegi 38 kraadi. Kohalikud ütlesid, et üle 25 kraadi, eriti otse ookeani ääres, on mai alguses väga ebatavaline.
Loodus, inimesed, kultuur. Looduses valitsevad eukalüptikud, mille eri liike on Austraaliast sisse toodud (introdutseeritud). Jääb mulje, et see on rahvuspuu, milleks tegelikult on korgitamm (nägime üsna vähe, sest liikusime peamiselt Lissaboni ümbruses ja põhja pool). Eukalüpt on erakordselt kiirekasvuline ja seda kasutatakse paberipuuna. See on kaasa toonud isegi nn tulekahjukultuuri: tekitatakse kontrollitud tulekahjusid: tulekahju hävitab võsa ja eukalüptide võra, kuid tüvi jääb alles, seejärel lähevad metsamehed peale ja puit koristatakse. Looduslikud puuliigid on erinevad tammed ja männid (mitte harilik mänd), kuuseliike ei näe kuskil, rahvuspuud korgitamme on üsna vähe näha, ilmselt peamiselt Lissabonist lõunas. Palju on igasuguseid palme, samuti küpresse, kohati on sisse toodud sekvoiasid ja mammutipuud, isegi bambust. Pinnamood on künklik, kuid kõrgeid mägesid eriti pole (enamik mäed on madalamad kui 500 m merepinnast), sisemaa on mägisem, rannikuala siledam. Loodus jätab üpris lopsaka mulje, kõrbelisem ilme jäi näiteks Paiva jõe ümbrusest.
Inimesed on rahulikud ja viisakad, keegi ei närvitse. Liikluskultuur sarnaneb Eestiga, sest kiiruspiirangutest ei peeta eriti kinni ja on palju liiklusõnnetusi, kuid on üks oluline erinevus: jalakäijatele ja üldse kaasliiklejatele antakse lahkelt teed, samuti on liiklusmärke lausa kordades vähem kui Eestis, kiirteed (100 km maksab 6 €, sest on kehtestatud teemaks) võimaldab vahemaid läbida kiiresti (minimaalne lubatud kiirus on 50 km/h, maksimaalne 120 km/h, kuid sageli sõidetakse kuni 150 km/h), teede kvaliteet on väga hea; erinevalt Horvaatiast on isegi mägiteed ülilaiad ega tekita kõrguskartjates erilist hirmu. Samas Eestiga võrreldes on näha, et ruumi on vähem: meil siin priisatakse ruumiga kuidas võimalik, sest asustus on palju hõredam, seevastu Portugalis on külasid väga palju, need on tihti sumbküla tüüpi (majad kompaktselt koos). Eelistatakse lamekatuseid või väikese kaldega viilkatuseid, majad on heledad, sageli valged, puitu ehituses ei kasutata.
Tasub kuulata Hendrik Relve raadiosaadet Portugalist: http://vikerraadio.err.ee/v/kuula_randajat/saated/4b0c79df-bee9-419e-aee2-99f04bc926d8/podcast, kus ta keskendub Lissabonile. Lissabon jääb Tejo jõe suudmesse. Tänavapildis pälvib tähelepanu azulejo ehk keraamilised plaadid majaseintel: jääb mulje, nagu oleks vannituba pööratud pahupidi, sellist keraamika kasutamist võimaldab soe ja piisavalt kuiv kliima (Portos nägime seda juba oluliselt vähem), samuti rõdud. Lissabonis on väga huvitavad trammid: lisaks kaasaegsetele on vanad, kitsad ja ülilühikesed nn puidust trammid, mis kääksuvad meeletult. Mõnikord jääb auto trammi ette seisma ja oodatakse rahulikult, kuni auto saab tee pealt eest ära sõita.
Portosse jõudes saime aru, et see linn vastandab end Lissabonile ja seal on mingi ebameeldiv, uhkust täis õhkkond (ajalooliselt pole Portot mauride poolt vallutatud, lisaks on see valitud vist kolm korda Euroopa kultuuripealinnaks jne), samuti on liiklus palju võimsam kui Lissabonis, arhitektuur ja vanalinn uhkem, sest Lissabonis on vana osa linnast maavärinates suures osas hävinud; inimesed närvilisemad ja teenindus jätab soovida (Gaias ehk üle Duoro jõe lõuna pool neid asjaolusid pole) ehk kokkuvõttes saime reisi teravaimad elamused Portos (näiteks läksid nn metroo piletiautomaadid üheaegselt katki ja kuskilt ei saanud pileteid osta jne). Nn metroo on omaette nähtus: tegu on hübriidlahendusega, mis on trammmõningaste metrooelementidega, sest elekter võetakse sarvede kaudu õhuliinidest, mitte relssidest, nagu metroo puhul, samuti on uskumatult suur osa nn metroost maa peal, samas trammi kohta on päris suur osa maa all või kindlalt eraldatud muust liiklusest.
Eraldi väärib vaatlemist üliõpilaste temaatika, millega puutusime Portos igal sammul kokku. Nimelt märkasime kogu aeg mustade keepidega noori inimesi, kellel olid käes kõnnikepid ja peas uhke värviline kõvakübar. Selgus, et need on üliõpilased, ja kübara, lintide jms värvid näitavad kuuluvust konkreetsesse teaduskonda. 9. mail seisati Portos liiklus, sest üliõpilased läbisid mingit initsiatsiooniriitust ja kogu rongkäik, rebaste retsimine kuni tänavasillutise lakkumiseni kestis vahetpidamata 10 tundi järjest. Võib vaid ette kujutada, mis toimub üliõpilaste pealinnas Coimbras! Coimbrasse me ei läinud, kuid selgus, et seal pruugitakse kõige puhtamat portugali keelt, mida võib ette kujutada, sealt eemale liikudes süveneb eri dialektide ja murrete mõju. Portugali keel on hispaania keelega sarnasem, kuid mitte nii pehme häälduse poolest; kui kaugemalt kuulata, võib tunduda vene vms slaavi keelena, hääldusreeglid on väga keerulised: kirjapilt ja hääldus ei pruugi üldse sarnaneda. Üliõpilaste traditsioonist, eetikakoodeksist Praxe jms on põhjalikumalt juttu https://reisikirjad.gotravel.ee/sissejuhatus-coimbrasse-portugali-tudengipealinn/.
Kokkuvõttes ei ole nii teravaid ja äärmuslikke elamusi nagu Portos mitte kusagil mujal Euroopas saanud. Nendest pikemalt ei tahagi kõneleda, kuid juba oma kõleduse ja turistivaenulikkuse poolest tasub sinna tagasi minna! Me arvame, et asi on selles, et massiturismi hüppelise kasvu tõttu (muuhulgas on seal ju odavlennufirmade baas) pole Porto suutnud kohaneda ja see põhjustab ülekoormust. Lissabon mõjus Porto kõrval rahuliku ja meeldiv küla või väikelinnana.
Eriline huvi oli portveinide vastu. Porto linna nime järgi on saanud nime Douro orus valmistatav portvein, vastavate viinamarjade kasvandusi ja terrasse oli plaanis vaatama minna, kuid kahjuks see plaan ebaõnnestus. Portveine kujutletakse ette punaste ja magusatena, kuid meid huvitasid valged ja hapud (kuivad) portveinid, mida kasutatakse aperitiivina. Veinidest rääkides on Portugali veinimaailm rikkalik: eriti põnevad on jääveinid, aga meeldima hakkasid rohelised veinid, mis on eraldi kategooria valgete, punaste ja roosade veinide kõrval. Rohelised veinid on roheka värvusega ja eriti hapud, kuid üldse mitte kuivad, vaid pigem värske ja lopsaka maitsebuketiga. Hiljem saime teada, et vinho verde ehk nn roheline vein on sisuliselt mõeldud noor=roheline. Keskmisele eestlasele ei lähe selline hapu lurr teps mitte, aga kui portveinile pudel brändit ja pudel viina sisse segada, siis mätsib hästi... Igatahes, portveinikeldrid ja nende degusteerimine toimub Gaias (Portost üle jõe). Kahjuks saime hotellist valeinfot, et need keldrid on keskööni avatud: sõime õhtusöögi ja kell 21:15 hakkasime otsima Gaiast portveinikeldreid, kuid selgus, et kella 18ks olid kõik suletud! Hiljem selgus, et ilmselt oli tegu veel talveperioodiga, sest suveperioodil (algab kas 15. mail või 1. juunil, täpselt teada ei saanudki) on nad tõesti keskööni avatud ja kuna turistid käivad peamiselt suveperioodil, öeldi hotellist meile just vastavalt suveajale, nii et jah, ebaõnn. Lõpuks, 10. mail, jõudsime Porto lennujaama, mis oli Porto meeldivaim kogemus, ja seal sattusime portveinibutiiki, kus saime lõpuks kauaigatsetud valged ja hapud portveinid (mobiilifoto). Läbi paduvihma tõusis lennuk õhku ja saime tunda mõõdukat turbulentsi ...
Ja kohvi ... Mitte kuskil Euroopas, v.a ühe korra Veneetsias, ei ole nii head kohvi saanud. Neil on oma kohvikultuur, ent Itaaliast on nad siiski üle võtnud capuccino, kuid see võib olenevalt söögi- / kohvikohast tähendada mida tahes – mõnes kohas on see latte, mõnes kohas kohv piimaga, mõnes kohas tõeline capuccino; lõuna pool lisatakse kohvile šokolaadipuru, aga põhja pool kaneeli.
Ja nüüd mõni pilt reisist. Kahjuks mitmed olulised momendid ei kajastu järgnevalt: 

2. mail teel Lissaboni. Pilvestik kuskil Suurbritannia ja Hispaania vahel. 


3. mail Lissabonis. Saharast on kohale jõudnud kuiv ja tuline õhumass: sooja oli üle 30 kraadi. Ilmamuutusest andsid märku kiudpilved.


4. mail Sintras. Õhk oli oluliselt jahedam ja niiskem, kuid olulist sadu ei tulnud, aeg-ajalt paistis päike, tuul oli mõõdukas (tugevam võrreldes eelmise päevaga). Hilisõhtul läks sajule ja sadas suure osa ööst. 


5. mail Cabo da Rocas (Mandri-Euroopa läänepoolseim koht, see on väheseid kohti, kus ookeani äär ei ole lauge ja liivane, vaid kaljune). Mereline troopiline õhumass näeb välja selline, kusjuures hoovihmad on tugevamad ookeani kohal ja vaatamata üksnes 16 kraadile ja tuulisele ilmale on ikka lämbe, peaaegu nagu kasvuhoones.


5. mail Cabo da Rocas: vaade läände, kus on näha konvektsioon ookeani kohal, samuti niiskusest tingitud somp.


Päikeseloojang ookeani ääres (Nazaré). Ilm oli õuesolemiseks paras.


Nazarés on maailma suurimad surfilained. Isegi nii vaiksel päeval nagu 6. mai olid paljud lained murdudes enam 2 m kõrgused ja potentsiaalselt eluohtlikud.


Fátima 6. mail. See on koht, kus võib näha fanaatilist usukäitumist. Eriti huvitav oli näha küünalde (mõned neist koguni paarimeetrised, valitud suurus olenes patukoormast) põletamist: need visati tervenisti vastavale põletamisalusele, kus parafiin sulas ja süttis (fotol vasakul servas pisut näha). Sel päeval oli Aastaajale kohane õhutemperatuur (alla 20 kraadi).


Serra do Buçaco (Buçaco metsad) 7. mail. Sega-lehtmets, mis koosneb erinevatest tammedest ja okaspuudest (männid, kuid mitte harilik mänd), sh mammutipuud, sekvoiad jms; ainus koht, kus õnnestus näha harilikku kuuske. Künka jalamil koosnes alusmets puusõnajalgadest, mis on ilmselt Uus-Meremaalt sinna toodud (mobiilifoto), lisaks leidus bambusvõsa ja eukalüptikuid. Ilm muutus kuumaks: õhtuks oli juba 26 kraadi sooja.


Paiva 8. mail. See jääb juba sisemaale, lähim suur asula on Arouca. Sooja oli taas ligi 30 kraadi, kuid tuul oli tuntav ja taevasse ilmus rohkem pilvi, mis näitas ilmamuutust. Paiva matkaraja pikkus on 8 km, jäädes peamiselt Paiva jõe orgu, kõrgeim koht on ligi 300 m merepinnast. Fotol on näha korgitamme, mis on Portugali rahvuspuu. Seal piirkonnas oli aasta eest olnud suur tulekahju, milles jäid ellu eeskätt korgitammed oma paksu korba tõttu. 


Porto rannik 9. mail. Ilm oli jahe (16 kraadi), üsna tuuline ja pilves, kuid sademeid polnud. 


Porto 9. mai õhtul. Mõne tunni pärast saabus ookeanilt tugev ja üsna kestev hoovihm, eemal oli äikest, sooja oli ehk 20 kraadi. 
Duoro jõgi jagab metropoli Portoks (paremal) ja Gaiaks (vasakul), kus asuvad kuulsad portveinikeldrid; võimsad sillad jäävad selja taha, kaugemale ette ja otse alla; jõe ääred on tihedalt täis pikitud söögikohti.

2.–5. mail määras Eesti ilma Norra merel asuv tugev antitsüklon, mis 6. maiks liikus üle Islandi Gröönimaale. Selle idatiib püsis Eesti kohal, muutes ilma päikeseliseks ja soojaks: päeviti oli sooja valdavalt üle 10 kraadi, kuid öösel langes kohati ikka kuni –4 kraadini. 6. mail oli sooja kuni 20 kraadi.
Antitsükloni liikumine Gröönimaale tähendas, et tsirkulatsioon muutus ja kehtestus tugev põhjavool (vt siit lõpust http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2017/04/16-nadala-ilm-1723042017.html). Seetõttu alates 8. maist ei tõusnud enam õhutemperatuur 10 kraadini ja hooti hakkas sadama lund, mitmel pool moodustus lumikate.

6. mail olukord muutus: kehtestus tsirkulatsiooni C-vorm ehk nn otseühendus Arktikaga, vt siit lõpust http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2017/04/16-nadala-ilm-1723042017.html (FMI).

2. mail sünoptiline olukord ei muutunud: Läänemere kohal oli kõrgrõhkkond. See hoidis ilma rahuliku ja enamasti selge. Päikese toel oli sooja enamasti üle 10 kraadi.
Kuigi ilm püsib enamasti selge, soojenemist oodata pole, vaid ilm võib pisut jahedamaks muutuda. 5. mai tuleb uuesti veidi soojem, aga pärast seda on oodata olulist külmenemist, sh lumesadusid.

Tallinn 2. mail lennuki aknast.

1. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhkkond. See muutis ilma rahulikuks ja valdavalt selgeks, mistõttu öösel oli kuni 5 kraadi külma (rannikualadel oli soojem: enamasti üle 0 °C).
Päevaks pilvisus kaguservas tihenes, kuid olulist sadu siiski ei tulnud: selle põhjuseks oli mööda Venemaa lääneserva põhja liikuv madalrõhulohk, mis tähistas troopilise õhumassi piiri. Sellega seotud tugevad sajud ja äike jäid kindlalt Peipsi taha. Päikese mõjul oli sooja üldiselt 10...15 kraadi, ainult pilvises kaguservas ja kohati saartel jäi madalamaks. Tuul oli nõrk ja mõõdukas, esialgu läänekaartest, hiljem madalrõhulohu mõjul valdavalt põhjast.

Moskvas jätkus kuumalaine. Troopilise ja palju jahedama polaarse õhumassi piiri tähistas madalrõhulohk, mis liikus põhja poole (FMI).

Tuleb enamasti kuiv ja rahulik nädal, päikese mõjul on sooja varasemast pisut rohkem, kuid õhumass on jätkuvalt külm.
Nädal algab kasvava õhurõhu toel selge ilmaga, siiski päeval ei ole välistatud mõni sajuhoog, sest õhumass on külm ja üsna niiske (veeauru tuleb ka mahasadanud veest), samas selget kõrgrõhuharja või antitsükloni mõju, mis pilvede arengut pärsiks, ei tundu olevat.
Norra merel tugevneb antitsüklon, mis liigub Läänemere suunas. Eestit jääb siiski mõjutama selle idaserv, mistõttu õhk püsib karge, on suur öökülmaoht, aga päikeseliste päevadega võib sooja tulla üle 10 kraadi.

 Kalmer Saar. 29.04.2017 Muhu 

esmaspäev, 24. aprill 2017

17. nädala ilm (24.–30.04.2017)

Kommentaariumi link

30. aprillil liikus tsüklon üle Soome põhja. Selle järel tugevnes saartel esialgu loode-, mujal lõuna- ja edelatuul, päeval on ülekaalus läänekaartetuul, mille puhangud on kuni 15 m/s. Külma õhumassi ja päikese kaasabil sadas mitmel pool hooti vihma ja märga lund, kuid ka jääkruupe. Sooja oli enamasti 5 kraadi, kus parajasti ei sadanud ja oli päikest, pisut rohkemgi.
Mai algab rahuliku ja selgema ilmaga, kuid päevased hoogsajud pole siiski välistatud. Päikesepaiste toel võib sooja tulla üle 10 kraadi, aga selgetel öödel peab arvestama miinuskraadidega (öökülmaga). Sellist ehk võib olla päris kuiva ja soojemat ilma võib jaguda nädalaks

Moskvas jätkus troopilise õhumassi mõjul 25-kraadine kuumalaine (FMI, http://ilmatieteenlaitos.fi/euroopan-saakartta).

‎Heli Maisalu.‎ Pärnus pisut rahet toonud pilv​ -30.04.2017

29. aprillil liikus tsüklon Poola kohalt üle Eesti põhja. See tõi tugeva saju ja tormi: Soome lahel oli arvatavasti tuulepuhanguid kuni 30 m/s, kuid registreeriti kuni 27,7 m/s (Naissaarel, vt graafikul http://on-line.msi.ttu.ee/uus_/det.php?n=tuul&periood=432000), sajuhulk ulatus kuni 20 mm/d (Pakril koguni 23 mm/d).
Juba 28. aprilli õhtul jõudis radari järgi lõunapiirile sadu, kuid sademeid veel ei registreeritud. Öösel hakkas kagunurgast sadama, sajuala nihkus tasapisi põhja poole ja kattis lõunaks kogu Eesti. Algul sadas lausvihma, kuid järk-järgult muutus sadu lumeks ja hakkas tuiskama, sest kirdetuul muutus tormiseks, vaid lõunapoolsed maakonnad pääsesid tuisust ja seal oli tuul ka nõrgem. Sooja oli valdavalt 0...3 kraadi, lõuna- ja idaservas kuni 5 kraadi.
Alates lõunapiirist tuul nõrgenes ja sadu lõppes, mõnes kohas muutus lumesadu ja tuisk uduvihmaks. Võrus tõusis õhutemperatuur 8 kraadi, mujal ida- ja lõunaservas oli sooja 4...7 kraadi, teistes kohtades soojemaks ei läinud. Hilisõhtul ilm selgines Võrumaal ja õhutemperatuur langes, seevastu Eesti lääneosas tekkis seoses lõunatsükloni keskme üleliikumisega udu ja valitses tuulevaikus, sooja oli valdavalt 0...2 kraadi.
Hoiatused, mis anti 28. aprilli päeva teises pooles:
Hoiatus N 17 Eesti kohta.
29.04. hommikul ja päeval on oodata tugevat lörtsi- ja vihmasadu. Nähtavus halveneb. Kirdetuul tugevneb öösel puhanguti 15, hommikul 18 m/s. Päeval põhjarannikul ja Lääne-Eesti saartel 17, puhanguti 23-25 m/s.
Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Tähelepanu, LAUPÄEVAL (29.04.) on oodata tugeva tuulega ja sajust ilma. Vihmale lisaks sajab ka lörtsi, seejuures Põhja- ja Loode-Eestis ning ka Eesti lääneservas sajab päeval rohkelt märga lund ning seeläbi võivad liiklustingimused keerulised olla. Loe edasi http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/.

Edasine ilm. Aprill lõppeb põhja eemalduva lõunatsükloni sabas tuuliselt ja sagedaste sajuhoogudega, võib sadada märga hooglund, lume- ja jääkruupe.
Alates 1. maist muutub ilm rahulikumaks ja kuivemaks, ent kuigi palju üle 10 kraadi oodata ei ole, selge ilmaga on oodata öökülma.

29. aprillil tabas Eestit lõunast saabunud torm. Tegu oli lõunatsükloniga, millega on tavaliselt kõige karmimad ja ohtlikumad ilmaolud seotud. Lõunatsüklon oli väga suure soojavaruga: selle soe sektor oli täidetud troopilise õhumassiga (Moskvas oli sooja kuni 25 kraadi), mis andis tormile energia ja meie jaoks tähendas see tugevat sadu, väga tugevat tuult (Soome lahel puhangud üle 25 m/s) ja tugevat tuisku (vaid lõunapoolsed maakonnad pääsesid tuisust).
Ilmakaardil on näha lõunatsüklon, kus silmapaistvalt suur on temperatuurikontrast: Moskvas oli kell 15 sooja 24 kraadi, kuid Tallinnas langes õhutemperatuur lumetormis –0,1 °C-ni (FMI, http://ilmatieteenlaitos.fi/euroopan-saakartta).

Vaatamata kiiretele asjatoimetustele otsustasin lumetormi jäädvustada. Lumetorm 29. aprillil Meriväljal.

Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Käesolev nädal jätkab veel vanas vaimus. Homme on madalrõhkkonnad meist piisavalt kaugel ja nii saab reedel nautida veidi soojemat ja helgemat sajuta päeva.
Kuid tsükloni südamikud on juba ootel. Ematsükloni alge on asunud Itaalia põhjaosast kirde suunas teele. Homme jõuab Põhjamerelt  Taani lähistele väike tsüklonike, mis seal süveneb ja meelitab Lõuna-Euroopast teele asunud tsükloni kirde suunas liikumise asemel pöörama põhja. Ja nii läheneb laupäeva öösel Lõuna-Eestile  aktiivne lõunatsüklon. Selle põhjaserva sajupilved jõuavad vastu hommikut Lõuna-Eestisse. Tsüklon ise liigub tõenäoliselt üle Väinamere Soome suunas, kuid võib jääda ka veidike kauemaks ka  Läänemerele keerutama. Igatahes on laupäeva päev sajune üle Eesti, kusjuures lisaks vihmale sajab Põhja-Eestis ka lörtsi ja lumeterasid, Lõuna-Eesti loodetavasti lumest, lörtsist ja tugevast kirdetuulest sedakorda pääseb. Kirdetuul tugevneb ja juba öösel ulatuvad Soome lahe rannikul kirdetuul puhanguti 15 m/s. Päeval on kirdetuul kõikjal tugev, sisemaal iiliti 15, rannikualadel ulatuvad puhangud 20 m/s, vaid Kagu-Eestis on tuul veidi tasasem. Lörtsi ja vihma jagub veel ka pühapäeva öösse, päeval on sajuhooge harvemalt ja siis tuleb sadu alla peamiselt vihmana. Loe edasi: https://ilm.ee/?516159.

Ele Pedassaar · 2 tundi · Nädalavahetus vihase TAREKI seltsis.
Täna (28.04) on Poola kohal arenemas madalrõhkkond TAREK, mis süveneb ja suuna Baltimaadele võtab. Pöörise põhjaservas jõuavad esimesed sajupilved (peamiselt vihmana) Mandri-Eesti lõunapiirile 29.04. vahetult peale keskööd. Sadu levib edasi põhja suunas ning läheb mitmel pool üle lörtsiks. Varahommikul võib olla sajuta veel Eesti loodenurk. Loe edasi: https://ilm.ee/?516162

http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/

Pilves ja sajune. Sajab lörtsi ja vihma, sadu on tugev ja nähtavus halb. Puhub kirdetuul 7-12, iiliti 15 m/s, põhjarannikul on tuule kiirus 17, iiliti 23-25 m/s. Õhtupoolikul pöördub tuul Lõuna-Eestis lõunasse 6-11 m/s. Õhutemperatuur on 1...6, Kagu-Eestis võib tõusta 10 °C-ni.
Peipsi järv
Puhub kirdetuul 7-12, iiliti 15 m/s, pärastlõunal pöördub lõunasse 7-12 m/s. Laine kõrgus on 0,7-1,5 m. Sajab lörtsi ja vihma. Nähtavus on halb. Õhutemperatuur on 1...3 °C.

Märkimisväärne on ka Wundergroundi prognoos, konkreetselt Tallinna kohta: Tomorrow 04/29 100% / 7-12 cm. Windy with rain changing to snow in the afternoon. High 4C. Winds NE at 40 to 55 km/h. Chance of precip 100%. Snow accumulating 7-12cm. Winds could occasionally gust over 80 km/h (https://estonian.wunderground.com/global/stations/26038.html).

28. aprillil oli madalrõhkkond Taani kohal. Poola kohal tekkis kõrgrõhuala, mis liikus üle Eesti kirdesse. Selle mõjul oli öö rahulik ja selge, kuid külm (õhutemperatuur langes valdavalt alla 0 °C, rannikualadel oli soojem), mitmel pool tekkis udu ja härmatist.
Päeva jooksul udu hajus, kuid mere kohal ja rannikualadel jäi püsima, mujal pilvisus tihenes (alguses rünkpilved, hiljem kõrge õhuke pilveloor), kuid püsis olulise sajuta (kohati nõrk hoovihm). Nõrk muutliku suunaga tuul asendus kirdetuulega. Õhutemperatuur tõusis mitmel pool päikesepaiste toel üle 10 kraadi piiri, kuid udu all jäi 0...+2 kraadi juurde, mujal rannikualadel valdavalt 2...7 kraadi. 
Edasine ilm. Aprill lõppeb aktiivse lõunatsükloniga: see toob 29. aprilliks tormise ilma ja tugeva saju, kusjuures põhja ja lääne pool võib tulla märga lund ja tuisata, sest kirdetuul tugevneb, mujal sajab peamiselt vihma, ent samuti on võimalik vihma asendumine märja lumega. Sooja on valdavalt alla 10 kraadi, ainult idaserva võib natuke sattuda lõunatsükloniga kaasatoodud soojust ja õhutemperatuur tõusta üle 10 kraadi (tõenäosusega 25%). 
30. aprilliks tuleb külm ja niiske õhumass tagasi, mistõttu lumesajuvõimalus taas suureneb, sajud on hootised ja enam päeval.
Mai alguses muutub ilm suure tõenäosusega aeglaselt soojemaks ja kuivemaks, aga soojenemistendents ei pruugi olla püsiva iseloomuga.

Suure temperatuuri (õhumasside) kontrastiga lõunatsüklon 28. aprilli ilmakaardil (FMI).





28. aprillil 2015 ulatus Eesti lõunapiirini erakordne äikesepuhang. Pildid on Jänedast Koidula piiripunktini. Tipphetkel oli kuni 20 välku minutis ja äikest jätkus öötundideni. Veel pilte hilisemast: http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2015/04/18-nadala-ilm-2704-3052015.html.

27. aprillil liikus madalrõhkkond Soome kohalt kirde suunas. See tõi esialgu ilma paranemise: öö oli küll valdavalt selge või vähese pilvisusega, kuid päeval pilvisus tihenes ja hakkas sadama nii hoovihma, märga hooglund, lume- ja jääkruupe kui rahet, üksikutes kohtades on äikest, kuivem oli ilm lõuna pool, kus jäigi enamasti sajuta. Sajuhoogudega kaasnes mõnel pool puhanguline tuul (pagi). 
Sooja oli 3–10 kraadi, sajuhoogude all isegi vähem, päikeselisemas ja kuivemas Lõuna-Eestis kuni 10 kraadi. Tuul oli edelast ja nõrk või mõõdukas, sajuhoogude ajal kohati puhanguline.
Edasine ilm [27. aprilli öise seisuga]: 28. aprilliks tugevneb antitsükloni mõju, mistõttu ilm võib sademeteta ja rahulik olla. Kauaks see nii ei jää, sest lõunast läheneb lõunatsüklon, mis muudab ilma tuuliseks ja sajuseks. Esialgu võib sadada ka märga lund ja tuisata, aga hiljem vihma; kohati võib õhutemperatuur tõusta üle 10 kraadi.
1. maiks saab külm õhumassi ülekaalu ja kui sajab, siis hooti vihma või märga lund, kuid sajuhood on nõrgemad ja üksnes kohatised, edasine ilm on kuivem ja rahulikum, kuid ilmselt mitte soe.
Kuna 27. aprill oli konvektsiooni poolest tähelepanuväärne, siis olgu esitatud ka vastav pildimaterjal:

 Tund aega enne äikest Laagris.

Äikese ajal. Katrin Tarand: Tallinnas Tondil lörtsisadu ja vàlk. Korralik kàrakas kàis. Eero Hermann: Tallinnas vabaduse väljakul kell 11:24 välk ja mürin järgi

 Pagi märkiv madalam pilveserv. Selle üleminekuga kaasnes puhanguline tuul.

 Lume- ja jääkruubid, ligi tund aega hiljem, vaade edelasse, kell võis olla 14.

 Puhangulist tuult näitav madalam pilveserv järjekordse sajuhoo eel.

 Pilve kohalejõudes laotus alasi koos mamma-kujuliste sajujoontega Laagri kohale.

 Mamma hiljem kesklinna kohal alasi all.

 Õhtul konvektsioon jätkus: rünkpilved ja tipploor Laagris.

 Suumitud vaade samale pilvele.

 Edelast lähenes uus pilv järjekordse sajuhooga.

 Sadas lume- ja jääkruupe. Eriti tugev oli sadu paar km lõuna pool.


Lahkuv pilv õhtuse päikesepaistega (vaade idakagusse).

Teised autorid jäädvustasid samuti huvitavaid momente:

Kaarel Virroja. Pilt rünksajukast. 13 korruselt hea vaade



Jana Väälma. Pilt Muuga aedlinnast 11.28



Kalju Kotkas ja Keidy Piirmets. Pilved Kundas ja Kunda tuulepargis.

Inga Sõelsepp. 27.04.2017 Tallinnas vol1 

‎Kalmer Saar. 27.04.2017.  Muhu. Hetk enne rahesadu. Video sajust: https://drive.google.com/open?id=0B70C2sakrkn6eE42aWxyeTFXZU0.



Heli Maisalu‎. Päris karm pilv Pärnus, aga jube lahe kukehari on pilvel: järelikult tuleb mitmekesiste üllatustega pilveaasta 😉.  huvitav oli see ,et tol hetkel kui kajakatel tekkis "paanika",muutus tuul jäiselt külmaks...ehk oli see talvetaadi hüvastijätt ja lõpuks saabub kevadine soojus.











 Veel mõned pildid õhtusest Laagrist, pildistatud Marnet Kokki fotoaparaadiga.


Ain Vindi‎. Väga värviline õhtu Tartu linnas. 27.04.2017.


26. aprillil liikus madalrõhkkond Soome kohalt kirde suunas. See tõi uued sajud, mis olid hootise iseloomuga, olles sagedasemad ja tugevad päevasel ajal. Sadas nii märga hooglund, hooglörtsi, lume- kui jääkruupe, üksikutes kohtades oli äikest. Sajuhoogudega kaasnes tugev puhanguline tuul (pagi). Õhtuks eemalduvad sajud idapiiri taha ja ilm muutub kuivemaks, ent väga tugev läänekaartetuul püsib.
Keskpäeval mõõdeti Ilmateenistuse ilmajaamadest Jõgeval 29 m/s ja Loksal 27,8 ja 34 m/s puhang, mis esmase info järgi on õiged väärtused, kuid ilmselt pole need andmed veel läbinud kvaliteedikontrolli, mistõttu leidub ka kahtlejaid, sh Läti ilmahuviliste seas – eks siis näis, kuid teateid elektrikatkestustest ja asjade lennutamisest (näiteks Tartus) tuli küll. 
Tsüklon eemaldub Põhja-Venemaale ja nii tugevneb 28. aprilliks külma antitsükloni mõju. Sajuhooge jääb vähemaks, aga ilmselt neid siiski esineb. 
Aprill lõppeb lõunatsükloniga. See võib tuua tugeva saju, mis esialgu tuleb osaliselt lumena, aga hiljem vihmana, sest korraks jõuab kohale soe õhumass. Tsükloni järel on taas külm, lumesadusid soosiv õhumass.

Põlvas juhtunud kurioosum fikseeriti Euroopa ohtlike nähtuste andmebaasis (allikas Kairo Kiitsak @ http://www.eswd.eu/).

Märja lume sadu 25. aprillil Laagris (see on hommikune sadu, õhtul sadas samuti märga lund). Vahet teen lörtsil ja märjal lumel, nii oli näiteks suurem osa õhtusest sajust, mis algas vihmana, tõeline lörts: osaliselt sulanud räitsakad, sageli koos vihmaga.


Kairo Kiitsak. Tugev lumesadu Jõgeval 25.04.2017 õhtul. Jõgeval oli tugev lumi. Lumeräitsakate läbimõõt oli kohati 3-5 cm. Umbes, aga need olid ikka ebatavaliselt suured.

25. aprillil liikus madalrõhkkond Stockholmi lähistelt kirdesse ja koondus järgmiseks päevaks Soome kohale. Seetõttu hakkas alates saartest sadama: esialgu vihma, kuid hiljem läks sadu üle lumeks. Päeval muutus sadu vesisemaks ja alates saartest kuivemaks, kohati tuli päike välja.
Kuna Poola kohal tekkis aktiivsel frondil osatsüklon, siis alates lõunapiirist läks uuesti sajule, sadu oli paiguti tugev (ööpäevane sajuhulk üle 20 mm), sulamispiiri laskumisel maapinnani muutus sadu lumeks ja kohati, peamiselt Pandiverel, tekkis lumikate (vt Kairo videot: https://www.youtube.com/watch?v=Yv4xLrSLwjk), ainult kaguservas püsis sajufaas soojema õhumassi mõjul vihmana.
Tuul puhus tsükloni eel kagust ja tugevnes hommikuks, seejärel nõrgenes ja asendus lõunakaartetuulega, õhtuks asendus see osatsükloni üleliikumisel nõrga muutliku suunaga tuulega (saartel oli kindlamalt edelatuul ja idaservas kagutuul), mis soodustas paiguti udu tekkimist.
Hommikuks langes õhutemperatuur kohati sisemaal valge saju all 0 °C lähedale, mujal oli kuni 5 kraadi sooja, eriti saarte rannikutel, päeval püsis sajuses idaservas 2...4 kraadi vahel, lääne pool tõusis päikese toel 7 kraadini, kuid saju all langes kiiresti 5 kraadini, lumesajuga uuesti 0 °C lähedale.

‎Ain Vindi‎. Padukapäeva õhtul Tõravares tehtud pilt

Edasine ilm. Tsüklon eemaldub kirdesse (Barentsi mere suunas) ja veab endaga külma, kuid niisket õhumassi kaasa – see laotub Läänemere idakaldale. Seetõttu püsib ilm pilves ja sajune, tugevamad on sajuhood päevasel ajal (võib tulla ka lund ja rünksajupilvedest lisaks lume- ja jääkruupe), pole välistatud äike (26. aprillil), sest külm ja niiske õhumass muutub päevase soojenemisega labiilseks.
Tugevneva ja külma õhumassiga antitsükloni mõjul muutub ilm tasapisi kuivemaks, ent vähemalt päevaseid sajuhooge välistada ei saa isegi 28. aprillil.
[24. aprilli seisuga] Aprill lõppeb seekord lõunatsükloniga. See võib tuua tugeva saju, mis võib tulla lumena – sel juhul tuiskab, aga kui lõunatsükloni kese satub lääne poole, siis tuleb sooja tõenäoliselt 14...19 kraadi, aga vaid üheks päevaks ja ilm on ikka sombune. 
Mai alguses näib ühel või teisel juhul ilma soojenemine väga tõenäoline. Suurt kuuma enam kui 20 kraadiga oodata veel ei tasu, aga vähemalt 10...15 kraadi küll.



Kairo Kiitsak. Ilmaolud Jõgeval 24.04.2017 
***

Tuleb sajune ja üsna lumine nädal.

Nädal algas madalrõhuvööndi servas selgineva ja rahuneva ilmaga, lumesajud nihkusid pärast keskööd Virumaalt idapiiri taha ja nii langes õhutemperatuur selginenud taeva alla enamasti alla 0 °C, v.a kohati rannikualadel, eriti saartel.
Päeval arenes külmas ja niiskes õhumassis konvektsioon, mistõttu pea kõikjal sadas hooti nii vihma, märga lund jt, üksikutes kohtades oli äikest, sajuta ja selgem oli ilm vaid mere kohal.
Lõuna-Skandinaavia kohale jõuab 24. aprilliks kiiresti süvenev tsüklon. See toob Eestisse tuulise ja sajuse ilma, kui sajab märga lund, siis tuiskab, sest õhumass on külm. On võimalik, et idapiirile jõuab korraks soe õhumass, sel juhul võib seal 25. aprillil sooja tulla koguni 10 kraadi.
Tsüklon nihkub Koola poolsaare poole ja niiske külm õhumass katab Eesti. Seetõttu on sagedased hoogsajud, eriti päevasel ajal. 
Kui Venemaal muutub soe õhumass piisavalt aktiivseks, võib tekkida lõunatsüklon või koguni nende seeria. Kas ja kui palju see Eestit mõjutab, pole veel teada.

Kas 24. aprillil tuleb jälle äikeselund? (http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&CONT=euro&REGION=0004&LAND=ED&UP=1&R=0&CEL=C)

24. aprillil 17 aastat tagasi mõõdeti sooja kuni 27,6 kraadi! See oli nii tuline päev, et koolis ei osutunud õppetöö võimalikuks ja koolipäev katkestati. Pikem ülevaade: https://ilm.ee/index.php?511304.
Tuleme nüüd tänapäeva, fotod:

Ain Kendra. 23.04.2017 Leesi-Hara tee

24. aprill 2000 kuumutas kuni 28 kraadini, aga 24. aprill 2016 tõi mõnel pool kaasa korraliku tuisu (Väinamerd ületades). Rohkem pilte http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2016/04/17-nadala-ilm-2531042016.html