Reede, 30. november 2012

Küsimusi tuisu ja talve kohta

Saabunud ilmad on tekitanud inimestes hulga küsimusi. Kirjutan vastused neile, mis on rohkem silma hakanud.
1. Kas selline ilm oli juba pikalt ette näha? Meie laiusel ilma muutlikkust arvestades jah, sest juba 5 päeva varem oli selge, et külmenemine tuleb ja koos lumega, ilmselt ka tuiskab.
 Ebaselge oli pikka aega see, kas Eestisse jõuab korraks ka soe õhumass või mitte. Nagu nüüd nägime, siis aluspinnal säilis külm õhumass, aga Lõuna-Eesti kohale (1-3 km kõrgusel) saabus soe õhumass, nii et sadas jäävihma. Muide, oktoobri lõpu lumi ja tuisk olid samuti vähemalt 5 päeva ette teada, mis on väga hea tulemus.
2. Kas tegu oli lumetormi või tuisuga? Mõlemaga, sest lund on palju, tugev üldtuisk suures osas Eestist ja maksimaalsed tuule kiirused hommikul Vaindlool 32 m/s, Pakril 23,5 m/s.
Mõnel maal on lumetorm juba seotud tugeva üldtuisuga, aga ka tugeva lumesajuga. Kõik on suhteline. Tormihoiatust antakse ju 14 m/s puhul!
Muide, tsüklonaalsetele tormidele ei tohiks läheneda lokaalselt. Ka nüüd võis lugeda arvamusi, et minu kodukohas polnud mingit erilist tuult, sadu vms. Jah, lokaalselt võisid olud olla rahulikud, aga tegu oli ikkagi tormisituatsiooniga. Asi on selles, et torm on definitsiooni kohaselt atmosfääri häiritus, mitte lihtsalt teatud tugevusega tuul. Et viimane mõjutab inimesi kõige enam ja otsesemalt, siis on see üldiselt kokkuleppeliselt tormi määramise aluseks võetud.
3. Leidus hulgaliselt arvamusi, et sajuala lõppeb ju kohe ära, kust siis see tohutu lumekogus või torm saab olla, samuti et Tallinnasse sadu ei jõuagi, et ilmselt piirdub torm ainult näiteks Ida-Eestiga. Kuna Eesti kohal ja ümbruses oli suur õhumasside vastasseis, siis see tähendab seda, et tingimused sademete tekkeks on soodsad ja seetõttu juhtuski nii, et sademed moodustusid otse Eesti kohal. Seega ei saa alati järeldusi teha sajualade liikumise või piiride alusel.
4. Väideti, et satelliidipildil liiguvad ju pilved pigem Eesti piiri taha, kust siis see sadu jne. Siin peeti silmas infrapunapilte. Nendel on külmad pilved valged, soojad hallid. Kõige külmemad pilved on kiudpilved ja rünksajupilved, aga ka kiudkihtpilved mistõttu need paistavad infrapunapiltidelt ka kõige paremini välja, sest on säravvalged. Seetõttu ei saa seostada pilvede värvi sademetehulgaga või üldse sademetega. Kiud- ja kiudkihtpilved ju ei anna erilisi sademeid, kuid paistavad väga hästi ja sageli kompaktselt välja. Isegi EMHI kodulehel on valesti kirjas, et mida valgem, seda paksemad, tihedamad pilved: http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252. Õige oleks: mida valgem, seda külmemad on pilved. 
5. Kuidas on mereefektiga? Eile õhtul oli see juba Soome lahel mingil määral olemas, kuid koos tsüklonaalse komponendiga. Sellega on praegu endiselt ebaselge olukord, sest ehkki õhumass paistab piisavalt külm olevat, ei pruugi õhu liikumise suund sademeid rannikule tuua. Seega võib juhtuda, et tuleb mere ääres palju lund, aga ei pruugi.
6. Kuidas on lood äikesega? Aja jooksul on selgeks saanud, et üheks suure lumetormi kindlaks kriteeriumiks on sädemete (välkude) teke. Iga kord, kui on tegu tõsise lumetormiga, siis raporteeritakse kuskil äikesest. Tegelikult on selle pidamine äikeseks küsitav ja teated on siis välkudest (sädemetest). Need sädemed tekivad jääkristallide ja tugeva tuule hõõrdumise tagajärjel. Kuna seekord sädemeid ei tekkinud, siis pole ilmselt seda põhjust pidada suureks lumetormiks, aga muidu lumetormi mõõdu annab välja, vt teise punkti alt.
7. Kas see oli esimene tuisk/lumetorm sel sügisel? Ei, sest esimene oli oktoobri lõpus, kui tugevaimad puhangud ulatusid üle 30 m/s ja rannikualadel tuli ette äikesepagisid. 
8. Kas talv jääb püsima? Suure tõenäosusega jah, sest vähemalt järgmisel nädalal ei ole sula ette näha. Isegi kui näiteks kuu keskpaigas ka saabub mingi sula, siis see läheb juba talve alla, sest Eesti talvedele on mõningased sulad tüüpilised.
9. Kui külmaks läheb? Kuna Eestini jõudis arktiline õhumass, mis praegusel ajal on juba väga külm, siis tuule nõrgenedes ja ilma selginedes on -20°C või madalam temperatuur väga tõenäoline. Kui jääb pilve, siis püsib -10°C lähedal. Seega oleneb suuresti pilvisusest. Järgmise nädala lõpu poole läheb tõenäoliselt veidi soojemaks.
wunderground.com lubab Tallinnale isegi kuni -24°C. See on võimalik, kui taevas selgineb.

Talve püsimise kohta võib tuua konkreetse näite wetterzentrale.de kaartide põhja. Prognoosseerija näitab, et talv jääb Baltikumis järgmisel nädalal kindlalt püsima. Kui lääne poolt peaks nädala alguses üks läänetsüklon jõudma Läänemereni, siis möödub see lõuna poolt või jääb hääbuma, mistõttu sula ei saa kaasa tuua. Kaugemas tulevikus on näha lõunatsükloni saabumist, aga see läheb ida poolt mööda ja teisalt on Briti saarte kohale tekkimas blokeering, mis tõkestab läänevoolu. See kõik on praegu lihtsalt prognoos ja kahe päevaga võib juhtuda, et mõned kohad on ümber muudetud, ent talve säilimise osas on seni kõik mudelid üksmeelel.
Prognoosseeria wetterzentralde.de-st (USA globaalmudel)




Kolmapäev, 28. november 2012

Udu 26. novembril

Palju elevust pakkus 26. novembri udu, mis haaras enda alla suure territooriumi ja üllatas paljusid oma tiheduse poolest.
Mis on udu? Udu on aluspinna vahetus läheduses asuv pilv. Eestis kuulub udu ainult kihtpilvede (Stratus) hulka. Vaatlusjaamades pannakse udu kirja siis, kui nähtavus on vähenenud alla 1 km.
Udu liigid. Kohaliku tekkega on jahtumis- ehk radiatsiooniudu. Vajalik on aluspinna jahtumine ja tuulevaikus. Seetõttu on see tavaline maismaal selgetel vaiksetel öödel, kuid talvisel ajal (november kuni veebruar) võib püsida ka päeval, sest domineerib jahtumine. See uduliik on sageli väga tihe, kuid väikese vertikaalse ulatusega, enamasti lahtise (läbipaistva) taevaga.
Advektsiooniudu on seotud õhumasside liikumisega. Soe õhumass liigub külma aluspinna kohale, näiteks talvel sulale minnes. Seetõttu õhumass jahtub ja tekib udu. Selle teke ei sõltu sellest, kas on öö ja päev ning ilm võib üsna tuuline olla. Lisaks on advektsiooniudu suurema püsivusega (kuni mitu päeva) ja väga suure horisontaalse ulatusega, võib terve riigi katta, kuid pole tavaliselt väga tihe. Vertikaalne ulatus on sageli sadu meetreid kuni mitu kilomeetrit, mistõttu on kinnise taevaga.
Advektiiv-radiatsiooniline udu on segatüüpi, mis tekib nii sooja õhumassi liikumisel külmema aluspinna kohale kui selle õhumassi tugevast jahtumisest. See võib-olla väga tihe ja enamasti on suure vertikaalse ulatusega. Taevas on tavaliselt kinnine.
Lisaks neile on olemas veel auramisudu (väga külma ilmaga lahtistel veekogudel), frontaaludu, nõlvade udu (õhk jahtub adiabaatiliselt kõrgemale tõustes), lumeudu ja tavaliselt radiatsiooniudu eriliik jääudu (veetilkade asemel on jääkristallid).
Udu põhjus. 25. novembriks jõudis Eestini Islandil asunud tsükloni kauges edelaservas lohk, mis tõi lisaniiskust. Eesti kohal see hääbus, aga niiskus jäi alles. Kuna baariline gradient vähenes, siis jäi tuul vaikseks. Samal ajal algas 26. novembri hommikul alates Põhja-Eestist taeva selginemine. Seega hakkas õhk jahtuma ja veeaur välja kondenseeruma. See põhjustas udu tekke. Võrdlemisi kõrge õhutemperatuuri tõttu oli udu veesisaldus väga suur ja seetõttu ka väga tihe (veeauru hulk õhus on seotud temperatuuriga). 
Udu tekkis soojas õhumassis ja selle suure veesisalduse tõttu oli see väga tihe. 26.11. pärastlõuna Tallinnas.

Udu liik. See oli jahtumis- ehk radiatsiooniudu, mis tekib tüüpiliselt õhumassisiseselt ja vaiksete selgete ilmadega. Kõige tihedamad ongi tavaliselt just radiatsiooniudud. Sageli on radiatsiooniudu kõige tihedam aluspinna kohal ja hõreneb, kui liikuda kõrgemale või suurema vertikaalse ulatuse korral on tihedus vertikaalselt üsna ühtlane. Mõelge näiteks suve- või sügisõhtutele, mil näete vaikse ja selge ilmaga põldude ja soode kohal tekkimas õhukest udukihti.  Seevastu advektsiooniudu on tavaliselt kõige hõredam aluspinna lähedal ja kõrgemale liikude muutub tihedamaks.
Radiatsiooniudu on tavaliselt õhuke ja selge taevaga. 26.11. hommikul Tallinna äärelinnas

Tallinna kesklinna veebikaamera pilt 26.11. hommikul. Siin on näha, et udu on vertikaalselt ühtlaselt tihe, mis on jahtumisudule tüüpiline.

Tallinna kesklinna veebikaamera pilt 27.11. Siin on näha, et udu on kõige hõredam aluspinna lähedal, kuid kõrguse kasvades muutub tihedamaks. See on tüüpiline advektsiooniududele. Antud juhul on siin tegu segatüüpi uduga, st algne radiatsiooniudu on saanud advektsioonilisi mõjutusi.

Udu vertikaalne ulatus. Radiatsiooniudud on tavaliselt õhukesed ja selge taevaga. Nii oli see üsna suures osas ka seekord. Eriti ilmekalt oli see näha Teletorni kaamerast:
Teletorni kaamera, mis asub 180 m kõrgusel, jäi udust selgesti välja. Udu ei ulatunud kõrgemale kui 150 m ning taevas on selge.

Huvitav oli veel see, et udu oli servades väga madal, ulatudes vaid 10-50 m kõrgusele. Järgnevalt fotoseeria 26.11. Tallinnat katnud udulaama serva sõites.
Vaade Ülemiste järvele. Udu paksus on ca 100 m. Taevas on halvasti nähtav.

Tallinna piiril. Udu paksus on praktiliselt sama.

Tallina piirist paar km lõuna-kagu pool. Udu paksus on 50 m ümber.

Jüri aleviku kohal. Udu paksus on vaid 30 m

Veel edasi sõites vähenes udu paksus 20 m-ni.

Ja lõpuks saabus udu serv. Pilved roomavad mööda maad.

Udu vertikaalse ulatuse vähenemine tuli välja ka Tallinna kesklinna kaamerat jälgides, sest päikese loojumise ajaks ulatusid kõrgemad ehitised pilvedest välja:

Udu horisontaalne ulatus. Päeval oli udu üksikute laamadena ja ei moodustanud maakondi katvat ühtset ala. Seetõttu oli mõnel pool tihe udu ja veidi eemal ei pruukinud midagi olla. Õhtu poole udu ala laienes (jahtumine süvenes) ja jõudis ka Tartusse. Peipsi ääres püsis udu ka järgmisel päeval. Korraks sattus udu 28. nov veel Tallinnasse.
Miks udu ei hajunud päeval? Novembri lõpus ei anna meie laiusel päike enam nimetamisväärselt soojust, mistõttu soe õhumass võib jahtuda ka päeval. Kuna taevas selgines, siis jätkus päeval jahtumine ja udu teke.
Mida see udu tähendas? Sügisene udu tähendab tavaliselt sooja, sest udu on tüüpiline soojas õhumassis, kus niiskust palju, mis saab jahtumisel kondenseeruda. Sageli on soe õhumass tulnud ookeanilt ja on märgiks küllalt tugevast läänevoolust. See siiski ei tähenda, et järgnevatel päevadel jääbki ilm soojaks, oleneb konkreetsest olukorrast. Seega võtta udu pigem hetkeolukorra kajastust kui prognoosi võimaldavat nähtust. Kui on saabunud talvised olud, siis viitab udu sageli ilma soojenemisele, kuid mitte alati. Vahel võib väga tihe udu tekkida seoses külma ilmaga, siin on mängus jällegi jahtumine ja seega on tegu radiatsiooniuduga. See pidurdab edasist jahtumist.
Udu tähendab tavaliselt väga stabiilseid tingimusi ja antud hetkel rahulikku ilma. Stabiilsus on eriti suur advektsiooniudu korral, näiteks talvel kui läheb sulale. Radiatsiooniudu seevastu võib tekkida ka labiilses õhumassis, kuid see on iseloomulikum suvisele ajale. Ka sel juhul on väga stabiilsed tingimused õhukihis, kus on udu.
Veel näitab udu sageli piirkihi ulatust. Piirkiht on atmosfääri kõige alumine osa, selles on olulisel kohal hõõrdumine ja turbulentne soojusvahetus, samuti on meteoelementide ööpäevased käigud siin kõige selgemini väljendunud. Udu ülemine piir on tihti piirkihi ja inversiooni piiriks, kuid mitte alati, sest võib ka nii olla, et udukihist kõrgemal veel jätkub piirkiht.
Kui sageli? Mikromastaabis (mõned sajad meetrid) on see tavaline, sest suvel ja sügisel tuleb tihti ette, et nõgudes, põldudel teatud kohtades ja rabadel tekib õhtul ja öösel õhuke, kuid ülitihe udukiht. Seal võib nähtavus olla vaid meetreid. Kuna see on väikese ulatusega, siis ei sega see eriti inimeste tegevust ega pälvi suurt tähelepanu, Samas suurel alal, st kümneid km, ei juhtu seda siiski väga sageli, võib-olla mõni kord aastas, kui sedagi. Meelde tulevad sellised juhtumid, nagu veebruari algus 2009 ja jaanuar 2010, kui väga tihe udu laius suurel alal ja seetõttu jõudis see meediasse jne.
Kust saab udude kohta lisainfot? Udude kohta on kunagi ilmunud selline kokkuvõte: http://www.ilm.ee/index.php?45499 ja lisaks on E. Pedassaar kirjutanud kokkuvõtliku artikli: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2317_2312.html
Kõrghooned 26.11. udus

Udu Tartus 26.11. õhtul



Pühapäev, 25. november 2012

Tsüklonaalsete tormide päev

NB! Uus algusaeg: kl 14
Seoses 8. augusti konvektiivsete tormide tähistamisega tekkis mõte tähistada ka tsüklonaalseid torme. See mõte tehakse teoks. Täpsemalt loe palun: http://ilm.ee/?510914
Uudiseid: lisandunud on kaks ettekande soovi ja see tähendab, et ilmselt tuleb teha päris konverents, sest 15 min + küsimused on iga ettekande kohta liiga vähe.
Kui tahate osaleda, siis saate märku anda Facebookis: http://www.facebook.com/events/459575824077656/ või siin kommentaariumis. Osalemissoovist teatamine on ainult soovituslik, kuid see aitab paremini ruume ja kohvilauda planeerida. 

Laupäev, 24. november 2012

Kas talve rünnak?

Pidevvoog: http://ilm.ee/?510913
Pikka aega on püsinud ähvardavad prognoosid järgmise nädala kohta, mis lubavad tuisku ja padulörtsi. Ometigi, kuna Eesti jääb sooja ja külma õhu piirile, võivad ilmamuutused olla dramaatilised ja muutuda tundidega ühest äärmusest teise. Seetõttu muutuvad ka prognoosid. Eriti dramaatilisi muutusi näitab yr.no, prognoosid on võetud kõigest 12 tunnise vahega.


Lõpetuseks ja puremiseks siis üleookeani prognoos.

Rohkem jooksvat infot on siin: http://ilm.ee/index.php?46246113570

Laupäev, 17. november 2012

Sondeerimise tulemuste kohta märkusi

Sondeerimistel saadakse atmosfääri kohta väärtuslikke andmeid ja teoreetiliselt saab nii koostada vertikaalseid läbilõikeid erinevates teljestikes. Ometigi peab arvestama, et reaalselt ei ole tegu vertikaalse läbilõikega, sest pall liigub ju tuulega eemale ja võib jõuda sadade km kaugusele. Niisiis on tegu kaldlõikega ja mida tugevam tuul, seda enam.
Oktoobri lõpus oli mere kohal seoses külma õhu sissetungiga tugev konvektsioon ja mitmel pool äikest. Kui vaadata diagrammi, siis see ei tule välja, võrdle juuli lõpuga, sest pole näha labiilsuse energiat (CAPE). Miks see ei tule välja? Esimene mõte võiks olla selline, et kuna oli loodevool, siis pall kandus sisemaale, mille kohal oli õhk tunduvalt stabiilsem, sest aluspind oli külm, kuid labiilne oli õhumass mere kohal. Ometigi, kui vaadata Jokioineni või Visby sondeeringuid samast ajast, siis see ei kinnita sellist oletust, sest sealtki ei tule labiilsuse energia välja, kuigi pall liikus mere kohal.
Järgmisena võib arvata, et selline meetod on vähese labiilsuse tuvastamiseks liiga vähetundlik. Kolmas võimalus on see, et õhumass oli ka mere kohal stabiilne, kuid väga sooja mere mõju trumpas stabiilsuse ikkagi üle. Seega otse veepinna kohal tekkinud soe ja niiske õhk hakkas üleslükkejõu mõjul kerkima, sest selle tihedus oli niipalju väiksem õhumassi enda tihedusest. Seega oleks sondeering heal juhul labiilsuse energiat näidanud võib-olla ainult mõnesaja meetri paksuses õhukihis, aga sellise kõrguse saavutab pall juba mõne minutiga, nii et enamik ajast saadeti andmeid ikkagi juba stabiilsest keskkonnast.

Läheneb 23.11. lumetormi aastapäev

23.11.2008 tabas Eestit lumetorm, mis pälvis tähelepanu tervel planeedil. Kõige huvitavamaks peeti kindlasti õhurõhku. Kavas on teha sellest uus kokkuvõte või üleskutse inimestele, et saadetaks sellest pilte. Lühiülevaade http://www.ilm.ee/index.php?46679 ei vasta enam standarditele ja seal on ebatäpsusi. Aastapäevaks saavad need parandatud või siiasamasse postitusse täpsustavate kommentaaridena.
Tollased pildid võivad olla halva kvaliteediga, sest ei arvestanud valgustingimuste ja fotoka seadetega.
23. novembri öösel

Lumetormi algus

Lumetorm kogub hoogu


23.11. õhtu Tartus

Kolmapäev, 7. november 2012

Kokkuvõte Sandyga seonduvast

Mul oli juba varem ülikooli serveris orkaanide kohta mingisugune lehekülg olemas. See on rangelt tutvustav ja lihtsalt huvi tekitamiseks. Täiendasin seda uue infoga ja lisasin sinna ka need kaks analüüsi: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/orkaanid.htm.
NB! Analüüsid on mõeldud ikkagi täiendavate kommentaaridena ja mõtlemapanemiseks ning see on lihtsalt minu arvamus asjast. Kindlasti suudavad asjahuvilised neid minust paremini esitada, nii et eks ta on pigem selline ülevaatlik ja visandlik. Ma poleks neid analüüse ilmselt kirjutama hakanudki, kui poleks tulnud Sandy kohta palju küsimusi tutvusringkonnast, sest meedias ikkagi kajastati seda temaatikat ja see jõudis väga paljude inimesteni. Samuti tunti huvi just analüüsi aluseks olnud artiklite kohta. Võib-olla ajendiks olid veel  mõned loengud, milles lausa soovitatakse teha meediauudiste kohta analüüse just õpetlikkuse pärast.
Muudest uudistest. S.-E. Enno tegi välgu kohta infolehekülje: http://web.zone.ee/eav/01onv2lk.htm. Kuna ta on selle valdkonnaga päris põhjalikult tegelenud ja ka vaatlustepagas on korralik, siis võib seda ilmselt professionaalseks ülevaateks/informatsiooniks pidada. Keda need küsimused sügavamalt huvitavad, siis arvestage, et sealne info on tugevasti lihtsustatud ja tehtud arusaadavaks ka nn tavalugejale ning täpsemaks uurimiseks annab see kindlasti võtmed kätte.

Esmaspäev, 5. november 2012

Veel üks analüüs

Sissejuhatuseks. Analüüsid ei ole mõeldud kellegi halvustamiseks või pahatahtlikuks arvustamiseks ja on arusaadav, et kui tehakse näiteks telefoniintervjuu või midagi avaldatakse ajalehes, siis ei saa see väga põhjalik ja sügavuti minna, samuti oleneb ka sellest, mida üldse küsiti. Ometigi pean oluliseks teha taustauuring, et näiteks huvilisedki saaksid lähemalt ja rohkem teada. 
Seda silmas pidades tegin järgneva analüüsi ühe Eesti Päevalehes avaldatud arvamusuudise kohta. Seal on peateemaks Sandy seos kliimamuutustega, kuid siinne analüüs on üldine, st ei ole arvestatud uudise teemat.
Mis silma hakkas?
Supertorm - mida see ikkagi tähendab? Kui räägime tuultest jms, siis oli tegu nõrga tormiga, nagu muide märkis P. Post. Super tuleb lihtsalt mõjust inimestele, majandusele, ühiskonnale. Äärmisel juhul võib super öelda ka siis, kui troopiline ja parasvöötmeline ühendavad oma jõud. Veel saab öelda, et tegu on lihtsalt moodsa sõnaga (vrd kilostaar, megastaar, superstaar jne).  
Järgmine küsimus: mida mõista etteaimatavuse ja loomulikkuse all? Kui räägime etteaimatavusest nädalaid ja kuid ette, kusjuures jutt on konkreetsest sündmusest, siis on kuulub see nn woodoo-maale, kui aga nädalast, siis näiteks T. Tanilsoo märkis, et sellise tähtajaga oligi see prognoositud ja midagi üllatavat polnud.
Kas selline torm on loomulik? Esiteks, mida see sõna tähendab? Kui looduslikke põhjuseid ja et on varem ka olnud, siis on loomulik, sest geoloogilised uurimused (vaata http://geology.about.com/od/naturalhazardsclimate/a/aa_paleostorm.htm jahttp://www.ncdc.noaa.gov/paleo/hurricane/conference.html) on näidanud, et settekihtides on selliste sündmuste kohta olemas selged märgid. Veel üsna hiljuti (jutt mõnekümnest aastast) arvati, et idarannikul ei saa orkaane olla, kuid settekihtidest leiti tõendid, et selliseid torme on seal ammu enne maadeavastusi toimunud ja korduvalt. Tunnistan Sandy loomulikuks.
Kolmas küsimus: kas Sandy on tõepoolest ajaloo kulukaim? Kas Katrina polnud mitte tunduvalt kulukam? List
Siis läheb uudis edasi, et Sandy tekitas palju peavalu prognoosijatele. Viitan siin Tarmo piinlikult täpsele jälgimisele, et polnud midagi ennenägematut ega keerukat, lugesin isegi Washington Postist mitu päeva enne randumist, kus selgelt öeldi, et kahtlusele on vähe ruumi, trajektoor ja käitumine on suure usaldusväärsusega prognoositav ja praegust seisu hinnates läks see ka täppi, mida seal öeldi. Uudised/ülevaade 28. okt. seisuga. Kui silmas on peetud seda, et ei nähtud mitu kuud ette, siis see on minu meelest põhjendamatu väide; kui silmas peetud haruldust, siis olen nõus, et harva, aga samas setted näitavad, et sajandeid ja tuhandeid aastaid on need ikka aeg-ajalt idarannikule jõudnud ja sealset keskkonda märkimisväärselt mõjutanud; kui üleminekut troopilisest parasvöötmeliseks, täpset tugevust randumisel, siis sellega olen pigem nõus, sest tõepoolest täpselt on selle kohta raske prognoosida; lõpuks arvan, et see lause peegeldab ilmselt sealseid meeleolusid, eks Eestis olid ju Monika-järgselt jm ajalgi ikka mulje ja arvamus, et enneolematu jne. Siin oleks sellise väite põhjendamine ilmselt vajalik, sest ilmselt polnud tegu telefoniintervjuuga.   
Edasi läheb uudise kohta päris mõistlikult. Paar mõtet ikkagi tekkisid. Arvamuses öeldakse, et tormide intensiivsus suureneb ookeanide soojenemise tõttu. Tegelikult on nii, et mitte üksnes ookeanid, vaid ka atmosfäär muutub energeetilisemaks. Seega on lihtsalt rohkem energiat äärmuslikeks nähtusteks.
Kas püsiv kõrgrõhkkond Gröönimaal põhjustas Sandy maismaale liikumise?  P. Post TÜ-st rõhutab jugavoolu tähtsust nii Sandy vormimisel kui ka suunamisel. Lisaks soovitab ta lugeda seda: http://www.climatecentral.org/blogs/how-hurricane-sandy-can-become-a-frankenstorm-15160
Uudise kommentaariumist: Sandy muutis erakordseks pigem see, et Kuu, Maa ja Päike olid sel momendil ühel sirgel. Seega ookeani tõus oli maksimaalne. See lisas tõusule meetri või paar. Lisaks sellele nägin kuskil mujal kommentaari, kus keegi väitis, et kuna oli täiskuu, siis oli tõus suurem (!). Tõus mõistagi ei sõltu kuu faasist, vaid selle gravitatsioonilisest mõjust, mis sõltub näiteks kuu kaugusest.
Loomulikult ei saa me läbi vandenõuta, keegi kirjutab: lugedes, kui ebatüüpiline see orkaan oli, tekib paratamatult küsimus, KUI kaugele on kliimarelvad ikkagi arenenud. Pole asjapulk, ei oska aimatagi, aga töö käib ju ka selles suunas vt http://en.wikipedia.org/wiki/Weather_warfare
Arvamuses mainitakse veel IPCC-d. Muide, on olemas ka NIPCC (Nongovernmental International Panel on Climate Change). See seltskond on väiksem ja vähemtuntud, kuid et tekiks täielik pilt, tuleks ka neid teada.
Nende disclaimer: “On the most important issue, the IPCC’s claim that “most of the observed increase in global average temperatures since the midtwentieth century is very likely due to the observed increase in anthropogenic greenhouse gas concentrations,” NIPCC reaches the opposite conclusion—namely, that natural causes are very likely to be the dominant cause. Note: We do not say anthropogenic greenhouse gases (GHG) cannot produce some warming or has not in the past. Our conclusion is that the evidence shows they are not playing a substantial role.”

Reede, 2. november 2012

Taas midagi väga veidrat

Veebis ilmus väga kummaline uudis.  Hakkame ükshaaval analüüsima.
1) Uudises toodud vahemikud on klimaatilised ja kokkuleppeliselt troopiliste tsüklonite hooajaks. Mitte miski  ei välista nende teket ka hooajavälisel ajal. 
2) P.-Ameerika idarannikule pole eraldi orkaanihooaega, vaid see kuulub kõik P.-Atlandi hooaja alla, mis kokkuleppeliselt kestab muide juunist novembrini (1.6.-30.11.), nii et see pole veel läbi. Sel aastal tekkisid esimesed troopilised tsüklonid juba mais ja muide, esimene torm oli USA idarannikul, vt trajektoori http://en.wikipedia.org/wiki/File:Alberto_2012_track.png
3) Sandy hooaja viimane - klimaatiline prognoos, tegelikult ei välista miski mõne uue troopilise tsükloni teket näiteks järgneva kuu jooksul. Seda peaks vähemalt täpsustama, miks nii arvatakse ja et tegu on klimaatilise prognoosiga või statistikale põhineva arvamusega.
4) Vaikse ookeani idarannikul tekkivatele troopilistele tsüklonitele ei pöörata vähem tähelepanu, vaid kui need maismaad ei taba ja kahju või hukkunuid ei põhjusta, siis need ei jõua uudistesse (meediasse). Seal tekkivatel tsüklonitel peetakse hoolega silma peal, vt http://www.nhc.noaa.gov/gtwo_epac.shtml#contents.
5) See on õige, et Lõuna-Atlandil on orkaanid üliharuldased, kuid jällegi ei meeldi müstifitseerimine. Seal on ookeani pinnatemperatuur madalam ja tsonaalne tuulenihe märksa suurem kui Põhja-Atlandil, mistõttu tunduvalt väiksem troopiliste tsüklonite sagedus Lõuna-Atlandil on ootuspärane. Üks kõige märkimisväärsemaid orkaane oli 2004. a. tsüklon Catarina, vt http://en.wikipedia.org/wiki/Cyclone_Catarina.
6) Orkaan on teaduskeeles troopiline tsüklon - jääb segaseks. Üldse on huvitav, et eesti keele sõnaraamat toetab mõiste ´hurrikaan´ kasutuselevõttu troopilise tsükloni erialaterminina, kusjuures parasvöötme tsüklonid, mille tuulte püsikiirus vastab orkaanitugevusega tuultele, tuleks nimetada ´orkaan´. Tõele au andes sain sellest ise ka alles hiljuti tänu Tarmole teada. 
Mõisted ja terminid tuleb korralikult lahti seletada, et ei tekiks segadust. Olemas on väga palju tsüklonite tüüpe. Olgu öeldud, et tsüklon viitab tsirkulatsioonile, madalrõhkkond aga suhtelisele õhurõhule. Seega on need erineva tähendusega mõisted, kuid kasutatakse enamasti läbisegi. 
Kaks tähtsamat tsüklonite tüüpi on troopilised ja parasvöötmelised. Troopilised tsüklonid tekivad valdavalt barotroopses troposfääris, st seal, kus on ühtlaselt kuum õhumass, pole fronte jne ning saab oma energia vaid kondenseerumisel vabanevast soojusest. Saavad ainult ookeanide kohal tekkida. Seevastu parasvöötme tsüklonid tekivad barokliinses troposfääris, st seal, kus on märkimisväärne õhumasside vastasseis, sooja ja külma õhu advektsioon, frondid jne ning saavad oma energia barokliinsetest protsessidest (atmosfääris olev potentsiaalne energia muutub parasvöötme tsükloni arengu jooksul kineetiliseks). Need tsüklonid võivad tekkida nii maismaa kui ookeanide kohal. Muide, hurrikaan ei ole ükskõik milline troopiline tsüklon, vaid kokkuleppeliselt selline, mille keskme lähedal on püsituulte kiirus (1 või 10 min keskmine) vähemalt 32,7 m/s, mis vastab Beauforti 12 pallile ja Saffir-Simpsoni hurrikaaniskaala 1. kategooriale. 
Lisaks neile on olemas veel subtroopilised tsüklonid, mida vahel ka neuterkaanideks nimetatakse. Need tekivad sageli kvaasibarotroopses troposfääris, st lähistroopikas, kus mingil määral on frondid esindatud, aga need on nõrgad ja vähemärgatavad. Neuterkaanid on enamasti metastabiilsed süsteemid, st muutuvad kas parasvöötmelisteks või troopilisteks. Lisaks on olemas veel polaartsüklonid, troposfääri ülaosa tsüklonid jne. 
7) Huracan pole kurjusejumal. Kui päris täpne olla, siis tegu on K'iche' maajade vihma- ja tormijumalaga. Ka tuld seostatakse tema valitsemisalaga. Kui loodusnähtused on tõepoolest kurjuse manifestatsiooniks, siis olen nõus uudisega, et tegu on kurjusejumalaga. 
8) Troopiline kliima kõige mõnusam - maitse üle ei vaielda. 
9) Samas lõigus kirjeldatakse troopilist tsüklogeneesi ebatäpselt ja liiga lihtsustatult. Troopilised tsüklonid saavad tekkida üksnes avara veepinna kohal, mille ülakiht (mitukümmend meetrit) on vähemalt 24°-26°C-ni soojenenud. Lisaks peab olema piisavalt veeauru (kastepunkt 23°-25°C), väike tsonaalne tuulenihe ja mingi troposfääri häiritus. Viimaseid on nelja liiki (vähemalt Atlandi ookeanil): idalained (ingl. k Easterly Wave), Lääne-Aafrika häirituseliin (ingl. k West African Disturbance Line), troopiline troposfääri ülaosa lohk (ingl. k Tropical Upper Tropospheric Trough) ning vana polaarfront (ingl. k Old Frontal Boundary). Idalained on tüüpiliseks troopilise tsükloni eelstaadiumiks (neid on enim septembris, aga ka augustis ja oktoobris ning neist tekkinud hurrikaane tuntakse Cape-Verde tüüpi hurrikaanidena). Idalained tekivad tavaliselt Aafrika kohal ja on põhjustatud Aafrika kohal olevast troposfäärilisest jugavoolust. Idalained on esialgu intertroopilises konvergentsivööndis nähtavad suurema pilvisusega meridionaalsed pilvevööndid, mis liiguvad läände. Kui tingimused on sobivad, siis suureneb nendes lainetes konvektiivne aktiivsus, tekivad rünksajupilvede klastrid ning see võib viia troopilise tsükloni tekkele.
10) Prognoosimine. Sõnastaksin selle teisiti, troopiliste tsüklonite puhul kasutatakse teistsugust lähenemist, kusjuures seda saab pidada prognoosi erijuhuks. Kui on avastatud pilveklaster, millel on mingi potentsiaal kahe ööpäeva jooksul muutuda troopiliseks tsükloniks, siis märgitakse see eraldi ära ja antakse vastav tõenäosus. See on ju ka teatud prognoosmeetod.
11) Troopiliste tsüklonite pöördumine põhja või itta pole põhjustatud mandrist, vaid läänetuulte vööndisse jõudmisest. Kui räägime Atlandi ookeanist, siis on süsteem Ameerikale lähenedes juba nii suurele laiusele jõudnud, et jõuabki läänetuulte vööndisse ja pöördub põhja või ida poole, nii et see on ikkagi kokkusattumus, selget põhjusliku seost mandri ja liikumistee vahel pole. Kas mandrite mõju töötab ka Vaikse ookeani idaosa kohta?
12) Teekonna prognoosimine. See on võrdlemisi usaldusväärne, kuigi tuleb ette anomaaliaid ja ettearvamatusi, sealjuures 2005. a.  hooaeg oli selles osas eriti märkimiväärne, vt http://en.wikipedia.org/wiki/2005_Atlantic_hurricane_season
13) 2005. a. jaanuaritorm. Mida pidada iseäralikuks? Intensiivsuse poolest oli kindlasti tegemist märkimisväärse juhtumiga (õhurõhk keskmes 958 hPa) ja see pole iga-aastane, nagu kipub mulje uudisest jääma. Ka tuule tugevuse poole oli see erandlik, sest näiteks 9.1.2005 mõõdeti Kihnus puhanguks koguni 38 m/s (enne seda sama tugev 23.1.1995 Vilsandil). Samuti jäetakse välja positiivsed mõjud loodusele. Näiteks segas see torm päris hästi Läänemerd ja tõi ookeanist uut soolast vett.
Võtme selle uudise tagamaadest annab kindlasti see: http://uudised.err.ee/index.php?06264791. Sealt on näha, et professor pole lihtsalt asjadega kursis olnud ja teiseks ajakirjanik, kes ei tunne süvitsi teemat, on andnud ka omapoolse "panuse" sellesse uudisesse, mistõttu peaks küll vast olema leplik, kuid lõpptulemust tuleks ikkagi vähemalt lihvida.
14) Tsükloni tüüp ja energiaallikas? Vahetult enne randumist muutus Sandy parasvöötmeliseks, veidi varem oli südamik troopiline, välimine osa aga barokliinne, mis andis süsteemi tugevnemisele oma panuse ehk toetas seda. Liigselt rõhutatakse hõõrdumist, näiteks maismaa kohal nõrgenevad troopilised tormid peamiselt ikka energiaallika (veeaur ja selle kondenseerumisel vabanev soojus, mida professor ka mainib) vähenemise/kadumise pärast. Parasvöötme tsüklonid aga võivad maismaa kohal vabalt tugevneda ja muutuda võimsaks tormiks, võtame kasvõi 23.11.2008 supertormi Ida-Euroopas, seega ei nulli hõõrdumine energia antavat panust ära. Kui tegemist on mäestikuga, siis vast võib hõõrdumise mõju pidada piisavalt märkimisväärseks.
15) Sandy ja üllatav? Pigem ei, sest see oli üle poole nädala teada, et Sandy tuleb karm... selles ei olnud midagi üllatavat, sest tõesti juba eelmise nädala lõpu poole ajaliselt tihendati üle riigi troposfääri ülakihi vaatlusi, et mudelitesse võimalikult täpset infot saada.
16) Eestis sarnane torm? Kui rääkida tsüklonite tüübist, siis ei, sest pole eeldusi, mida professor videoklipi lõpuosas korrektselt ka mainib (mitukümmend meetrit kuuma vett), kuid jätab mainimata tuulenihke teema. Kui rääkida aga võimsusest, siis küll, sest Sandy tormiarv oli randumisel 3-4 (vt Tarmo blogist), kuid 9.1.2005 tormi puhul 3 ümber. 

Tormiarv

Tarmo tutvustas 1. novembril väga huvitavat ja head ideed - tormiarvu. See võtab lisaks tuule tugevusele arvesse ka tuultevälja suurust ja õhurõhku, mistõttu sobib tormi võimsuse hindamiseks paremini kui Saffir-Simpsoni skaala. Samuti on tormiaju puhul lisaks tuule tugevusele väga oluline veel tuultevälja ulatus. Sedagi aitab tormiarv paremini hinnata. See näitaja sobib ka parasvöötme tormidele. Tormiarv võib ulatuda umbes viieni, Sandy puhul oli see enne idarannikule jõudmist 3-4 Saffir-Simpsoni 1. kategooria vastu. Vaadates Sandy mõju ulatust ja suurust, on tormiarv kindlasti adekvaatsem. Ta tegi ka postituse: http://lagujailm.blogspot.com/
Muide, Tarmol oli kunagi kasutusel ka parasvöötme tormide tugevuse skaala: http://meteo.net.ee/viewtopic.php?f=7&t=15. Ehkki ta tõmbas sellele kiiresti vee peale, on minu arvates seegi üsna hea mõte, sest praegu ju pole neile mingit skaalat kasutusel (Beauforti skaalat võiks mingil määral kasutada, sest pallid lähevad kuni 17ni), seega miks mitte. Samas kui nüüd tormiarv võetakse kasutusele, siis täidab see oma ülesande edukalt ka parasvöötme tormide puhul.
Kokkuvõtlikult: hea mõte ja toetan selle kasutuselevõtmist igati.

Neljapäev, 1. november 2012

Kuumalaine novembris

Külmalaine ja nädal maas püsinud esimene lumi ongi läbi. Venemaal tugevnes blokeeriv antitsüklon, mis on suvise kuumalaine tüüpiline tooja. Ka praegu jõuab selle toel kohale novembrikuine kuumalaine, mis tähendab 5°-10°C ja ilmselt palju sademeid.
YLE kaardilt on näha hästi kuumalaine tüüpolukord (14.11.)


28. oktoobri õhtul möllas looderannikul äike. Siit on näha pilve areng umbes 10 min vahega.