Teisipäev, 31. märts 2009

Kuidas teadus suhtub diktatuuri?

Üsna huvitav tähelepanek tekkis mikroökonoomika loengus, kui räägiti majanduse ja sootsiumi (ühiskonna) piirist.
Jutt on heaoluökonoomikast. Ühiskonna üldist heaolu mõõdab sotsiaalse heaolu funktsioon. Sellest aga tuleneb Arrow paradoks, mis väidab, et ainus selline otsustusmehhanism, kus on täidetud ühese lahendi kujunemise kõik nõuded kollektiivse otustamise korral, on diktatuur, st, et sotsiaalne eelistus järgib ühe osaleja individuaalset eelistust.
Diktatuuri ratsionaalsus on matemaatiliselt tõestatud. Diktatuuride alla käib ka monarhia (faktiline parlamentaarne on demokraatlik ühiskonnakord ja ei kuulu siia), mistõttu parimaks lahendiks võiks pakkuda valgustatud monarhia.

Tsüklonist ja äikestest (peamiselt Leedus) 27.-30. märtsil

Täiendatud 31. märtsil.
27. märtsil hakkas Eesti ilma mõjutama Põhjamerel paiknenud keskmise aktiivsusega tsüklon. 28. märtsiks tõi selle lohk lumelisa, kuid mõnisada km lõuna poole soojalaine. Ilmselt seoses külma frondiga tekkis Leedus mitu hästiarenenud äikesekolded, mis jõudsid aktiivsetena Lõuna-Lätini, kuid siis hääbusid. Eestis sadas terve päeva jooksul lund, lörtsi ja vihma, kusjuures huvitav oli see, et päeval oli kõige soojem Kirde-Eestis (üle 6° sooja), külmim aga Loode-Eestis (umbes 0°).
Tsüklon liikus Eestile küll lähemale, aga täitus samal ajal. 29. märtsil tekkis korralik sajuala Kesk-Eesti kohal, kus sadas põhiliselt lörtsi ja lund, sajuala perifeerias ka vihma. Algas kevad. Valgevene lõunaosas tõusis temperatuur üle 15°, hetkel on soojalaine Moskvast juba ida poole liikunud, kuid ulatub meie laiuskraadini (vt. http://www.uni-koeln.de/math-nat-fak/geomet/meteo/winfos/synNNWWarctis.gif).
Tallinnasse 29. märtsil sajuala üldse ei jõudnud, vaid aeg-ajalt oli udu, eriti ranniku lähedal. Järgnevalt pildiseeria ühest Tallinna veebikaamerast 29. märtsil. Viimasel pildil on juba õhtu, kui taas tuli udu:










































Esmaspäev, 30. märts 2009

Algas klimatoloogiline kevad (täpsustus kommentaarides!)

Pühapäeval, 29. märtsil, algas klimatoloogiline kevad ehk ööpäeva keskmine temperatuur tõusis üle 0° ning talvised vaevad (kel neid on) hakkavad tasapisi selja taga jääma. Mõistagi on lume-ja lörtsisadu peaaegu kindlasti veel mõnel päeval oodata, aga see kuulub Eesti kevade juurde.
Accuweather lubab hetkel 10. aprilliks Tartusse isegi äikest ja seejärel märgatavat, aga ajutist külmenemist. Tegeliklt sab ikkagi ilma ette öelda vaid 5-7 päevaks. Pikemaks ajaks saab anda vaid üldise ilmastiku kirjelduse, mustri või ülevaate, kuid ei midagi konkreetset, sest vastavad arvutused kehtivad antud hetke lähtetingimustel, mis aga muutuvad igal hetkel varjatud parameetrite tõttu.
Eks see kevad saabub igal aasta isemoodi. Möödunud aastal klimatoloogilist talve polnudki, vaid eeltalv läks sujuvalt üle varakevadeks. Tõsi küll, märtsi lõpu lumesadu võis pidada siiski talve lõpuks. 2007. aastal aga oli märtsi keskpaigast kuni päris kuu lõpuni kahe nädalane kuumalaine - kogu perioodi jooksul tõusis temperatuur igal päeval mõnes Eestis kohas 20° lähedale, mõnel päeval rohkem, mõnel vähem. Kõrgeim oli temperatuur Roosisaares ja Taheval - kuni 21°, aga kuna need ei ole sertifitseeritud ilmavaatlusjaamad, siis läks rekordina arvesse Valga, Tõraveres ja Elvas mõõdetud 18,4° 22. märtsil; vana soojarekord Eestis, kui 30. märtsil 1968. aastal mõõdeti üle Eesti 14-19° sooja, jäi seega püsima.
Veelgi varasemad paar aastat (2005 ja 2006) olid märtsid aga väga külmad, kuid kuu lõpus saabus siiski sula. Olgu öeldud, et 2005. aasta märtsis mõõdeti Taheval külma 30°, ametlikult Jõgeval mitu korda alla -27°.

Kolmapäev, 25. märts 2009

Jugavoolud 22. märtsi pärastlõunal Eesti kohal

22. märtsi päev oli Tallinnas sügavsinise taevaga, aga õhtupoolikul tekkis üha enam kiudpilvi, mis liikusid isegi silmaga nähtavalt. Kiudpilved näisid loodes koonduvat. Tegemist oli jugavoolude võrdlemisi harva esineva manifestatsiooniga:























.

.

.
.

.

Pikemalt on jutt ja pildiseeria esitatud siin: http://www.ilm.ee/?45712
23. ja 25. märtsil võis märgata kihtpilvede servadel küütlemist ehk irisatsiooni. See on interferentsi ja difraktsiooni koosmõjus tekkiv optiline efekt. Üks pildike 25. märtsist Tartus:
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.

Esmaspäev, 23. märts 2009

Olnust, olevast ja tulevast

20. märtsi hilisõhtul hakkas alates Põhja-Eestist sadama: lääne pool vihma, mujal lund. Öö jooksul laienes sadu peaegu kõikjale. Ka Kesk-Eestis läks sadu aja jooksul üle lörtsiks ja lumeks, kuid Tallinnas ja lääne pool jäi lõpuni vihmaks. Lõuna-Eestis sadas lund kohati isegi üsna tugevasti.
Madalõhulohk tõi Põhja-Atlandilt sooja õhku, kuid mandril segunes siiski siin varemolnud külma õhuga, mistõttu sadas enamasti lund. Hommikuks jõudis kohale ka üsna vähemärgatav külm front ning taevas selgines ja päev oli Tallinnas särava päikesega, sisemaal oli rohkesti kihtrünk(saju)pilvi. Huvitav on, et seoses külma frondiga täheldati Soomes 20. märtsil ka äikest:
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Lund on sadanud väga palju ning kõrgustikel on kohati seda kindlasti 60-70 cm (ametlikult kuni 54 cm). Talv püsib veel nädala: öösiti kuni -15°, päeval on küll soojem, aga mitte piisavalt, et lumi hakkaks märgatavalt sulama. Uuel nädalal läheb küll soojemaks, aga selle ulatus on teadmata - pakutakse ka üle 10° sooja, kuid tagasihoidlikumad ennustused jäävad 4-6 soojakraadi piiresse. Ehk lähipäevil täpsustub, kui soojaks ikkagi läheb ja kas talv on sellega lõppenud.
23. märtsil oli Rahvusvaheline Meteoroloogiapäev, mida tähistati vastava konverentsiga Tallinnas EMHI peamajas. Varsti pikem ülevaade.
22. märtsil (pühapäeval) võis märgata väga huvitavat nähtust pärastlõunases taevas, nimelt muutus ajutiselt "nähtavaks" jugavool. Pildid ja kirjeldus sellest 24. märtsil (ilm.ee-s), kui hästi läheb.
23. märtsil, kui EMHI konverents lõppes, võis märgata taevas klassikalist irisatsiooni. Sellest konverentsi kirjelduse lõpus samuti pisut pikemalt.

Neljapäev, 19. märts 2009

Kevadeni veel aega

Hetkel on ilm külmenemistrendil, mis kestab vähemalt 27.-28. märtsini. Päevad võivad olla kuni 21. märtsini isegi suhteliselt soojad, aga ööd on külmad. Päevaseid külmakraade võib oodata pärast 21. märtsit, sest sel päeval liigub üks madalrõhkkond Eestist ilmselt lõuna poolt mööda ja toob seega külma õhku juurde.
Suusatamisvõimalusi jätkub kindlasti aprillini, sest lisaks jahedale ilmale on ka lund väga palju, eelkõige muidugi kõrgustikel. Ametlikult oli lund 18. ja 19. märtsil Haanjas ja Otepääl üle 50 cm, kuid tegelikult on seda kohati üle 70 cm, eriti varjulisemates kohtades. Isegi püsiva sula korral, mida lähema 7-8 päeva jooksul veel oodata pole, kuluks selle lumekoguse sulamiseks vähemalt 5-6 päeva.

Pühapäev, 15. märts 2009

Tugev lumi 15. märtsil ja edasisest ilmast

Vaatamata kõrgrõhu lääneservale ja võrdlemisi kõrgele õhurõhule (umbes 765 mm Hg) sadas mõnel pool 15. märtsil üsna tugevat lund. Päeva jooksul sajualad vähenesid. Kohati oli lume juurdekasv üle 10 cm. Samal ajal mitmel pool Ida-Eestis oli ilm sademeteta.
Mõned pildid.

14. märtsi hommikupoolik. Pilvedes on näha maa poole langevaid sademeid, mis aga suures osas aurustuvad teekonnal [Stratus/(Cb) precipitatio virga)].






Tallinn 15. märtsi hommikul.








Tallinna bussijaam umbes kl 13.30. Sajab laia lund.






.

.

.

Lumesaju põhjustas Taani kohal paiknenud tsüklon või madalrõhulohk.
Edaspidgi on lund ja lörtsi oodata. Ilmselt tõelist kevadist soojust enne aprilli oodata ei ole, sest isegi kui peaks saabuma soojem õhk, siis kulub soojus lume sulatamisele ja tekiks inversioonikht.
Hetkel aga saabub teisipäevaks Eesti kohale tsüklon, mis võib kaasa tuua 5-15 cm lund ja lörtsi. Tsükloni eemaldudes pöördub tuul (puhub loode- või põhjatuul) ja toob jahedamat õhku. Päeval on enamasti temperatuur üle null kraadi, öösel alla nulli.
9. märtsi jäitest ja jäävihmast Horisondis: http://horisont.ee/node/1044

Neljapäev, 12. märts 2009

Kutse loengule

18. märtsil annab Jüri Kamenik kl 17.30 Tartu Botaanikaaias loengu teemal: Huvitavat äikesest ja välkudest (äikeseteooria). Loeng annab ülevaate, mida äike endast kujutab, kuidas seda uuritakse, miks ta tekib, kuidas end äikese eest kaitsta, erikummalised lood äikesest ja välkudest, püüame piiluda keravälgu saladustesse jpm.
Loeng on kõigile huvilistele avatud ning võimalus küsimusi esitada!
Oleks tore, kui huvilised annaksid endast märku (ülevaate saamiseks, kas ruumi ikka jätkub. Kui huvilisi on palju, siis leiame suurema ruumi). Eelregistreerimine jmt pole siiski vajalik, võib tulla ka ette teatamata.
NB! Endast märku andes kirjutage mailile: kamenikmeister@gmail.com Siis pole muret, et äkki satub võimalik konfidentsiaalne info või nimed kuskile avalikult!

Osavõttu oodates,
Jüri Kamenik

Esmaspäev, 9. märts 2009

Jäävihm, jäide ja lumi 9. märtsil

9. märtsi ilm kujunes arvatust siiski erinevaks. Kuigi juba kl 20 näitas automaatjaam Valgas vihma, jätsin selle tähelepanu alt välja.
Niisiis sadas suuremas osas Eestist (eriti hommikul) jäävihma ning tekkis jäide. Ka lund sadas kõikjal. (lund ladestus maksimaalselt 5-10 cm). Saju tõi meile lõunatsüklon, kusjuures läänes asunud sajuvöönd lagunes.
Huvitav oli märkida, et pilvede veesisaldus oli hommikul ebatavaliselt kõrge:
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Radaripilt: EMHI , võrdlemisi reaalajas: http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1
Talvel ei ole kordagi radar nii kõrget veesisaldust näidanud. Ilmselt on tegemist siin sellega, et radar registreeris vihma ja jäävihma 0,5 km kõrgusel (lumeekvivalent ei läheks üle rohelise), peegelduvus oli seega suurem ja sellest ka selline tulemus.
Jäävihmast. Talvel, eriti frontide läheduses, on sageli temperatuur mingis õhukihis üle nulli (seda näitavad madalad kihtpilved). Kuna see õhukiht ei ole tavaliselt väga paks, siis näeme sadamas lund (lambivalguses näeme siiski, et lumi ei sätenda). Kui mingil põhjusel on soe õhukiht väga paks ja samal ajal selle all on väga paks külma õhu kiht, siis jõuab lumi esmalt sulada ja seejärel tekkinud vihm vähemalt osaliselt jäätuda (kui vihm ei jõua jäätuda, aga temperatuur on alla nulli, ei ole siiski tegemist jäävihma, vaid tavalise vihmaga). 9. märtsil paiknes järelikult maapinna ja pilvede vahel üsna paks sooja õhu kiht, mis põhjustas jäävihma ning jäidet. Juhul, kui üldse ei ole üle nulli ulatuva õhukihti, siis sadav lumi sätendab.

Pühapäev, 8. märts 2009

Lumesajust 9. märtsil

9. märtsiks on ennustatud tugevat lumesadu, mis peaks kaasnema lõunatsükloniga. Juba 8. märtsil oli enne päikeseloojangut näha nii läänes kui ka kagus pilveserva (läänes tekkis ka osaline halo).
Ilmselt on sadu siiski nõrk või mõõdukas, sest pilvede veesisaldsus lõunas ei ole kuigi suur. Teisiti on olukord siis, kui läänes asuv tsüklon pääseb mõjule, sest Rootsi ja Läänemere lääneosass paikneva frondi ümbruses on üsna märkimisväärset sadu näha. Lõunast alanud sadu oli kl 19-20 seisuga 8. märtsil jõudnud Lõuna-Eestti piirile ja ilmselt tuleb sellega (lõunatsükloniga) rohkem arvestada.
8. märtsil oli ilm küll väga ilus ja isegi pilvitu, kuid kevadet see ei tähendanud, sest temperatuurirežiim oli veel talvine: tüüpiline päev, kui õhus valitsesid öösel korralikud külmakraadid, päeval vähesed soojakraadid, aga lumi ei sulanud (v. a. seal, kus tume pind läheduses või maapinna kallak päikese poole või kus lumi on saastunud). Põhjus on selles, et selge ja vaikse ilmaga tekivad lumeinversioonid: lume kohal on õhk piisavalt jahe, et hoida lund sulamast, aga juba meetri-paari kõrgusel on temperatuur üle nulli.
Ka edaspisi on päeval temperatuur pigem üle nulli, öösel nulli piires või veidi alla nulli. Otsustavat pööret enne 20. märtsit ilmselt ei toimu (edasine on saladus, sest sisuliselt ei ole võimalik tänapäevaste teadmiste taseme juures midagi täpsemalt üle 2 nädala ette öelda. Kuu jne prognoosid on üldmustrid, mitte aga konkreetsed ennustused. Sama kehtib pikaajaliste loodusmärkide kohta).

Laupäev, 7. märts 2009

Uudis soomlastelt: albeedot on alahinnatud

On leitud suuri erinevusi lume albeedo seniste arvatud väärtuste (näiteks arvestati numbrilistes ennustustes) ja satelliidipildi analüüsimisel saadud väärtuste vahel. Eriti puudutab selline erinevus taimestikuga (metsa-) alasid (senini arvati, et lumistes metsades on albeedo väiksem, aga tegelikult on see siiski kõrgem).
Alates 9. märtsist korraldatakse ühes Lapimaa uurimisjaamas mõõtmiste kampaania, mille käigus selgitatakse lume (kiirguslikke) omadusi ja kiirguse edasikandumist.
Seda tehakse projekti SNORTEX (Snow Reflectance Transition Experiment) raames, mille eesmärk on välja selgitada otseselt lume kiirgusomadusi. Tulemuste abil on võimalik arendada prognoosmudeleid ja kontrollida satelliitmõõtmiste tulemusi. SNORTEX kampaania toimub sel aastal kolmes osas: esimene on 9.-20. märtsil, teine 19.-29. aprill ja kolmas 4.-13. mail. SNORTEX projekt rakendus 2008. aastal ja kestab 2010. aastani, mis hõlmab põhjapolaarjoone taha jäävaid alasid ja kus kaugseire abil mõõdetakse lume omadusi ja kiirgusprotsesse (kuhu see läheb, intensiivsusmuutused jmt). Selle projekti üks eesmärkidest on suurendada teadmisi ökosüsteemide, atmosfääri ja inimtegevuse vaheliste seostest ja mõjudest Põhja-Euraasia territooriumil, sest lumel on omadusi (nagu kõrge albeedo), mis mõjutavad oluliselt atmosfääri soojuslikke tingimusi ja protsesse.
Selgituseks olgu öeldud, et albeedo näitab, kui suur osa mingile pinnale pealelangevast kiirgusest peegeldub tagasi (vt ka http://www.ilm.ee/index.php?45584), mistõttu sellel on oluline roll Maa kiirgusbilansis. Lume ja teatud jäätüüpide albeedo on väga kõrge, vahel isegi üle 0,9 (keskmine lumeta maapinna albeedo kõigest 0,3, ülejäänu neeldub ühel või teisel viisil).

Refereering: http://fmi.fi/uutiset/index.html?Id=1236318306.html
(kui tõlkimisel on tekkinud vigu, palun kohe teada anda).

Märtsi ilm

7. märtsil oli rahulik ja soojapoolne ilm. Kõige soojem oli Lääne-ja Edela-Eestis, sest tuul puhus idast ja kirdest ning õhk jõudis maksimaalselt soojeneda.
Kevadsooja ilmselt enne 20. märtsit ei tule. Selle aja sisse mahub nii külmemaid kui ka veidi soojemaid päevasid. Tuul puhub enamasti mandrilt (kuna maapind on veel külm, siis on ka õhk selle kohal pigem jahe kui soe). Lund on samuti oodata, kuid ilmselt mitte märkimisväärses koguses. Sel talvel oli kõige paksem lumi märtsil alguses Haanja kõrgustikul, aga ka Tõravere ümbruses - kuni 45 cm. Edaspidi keskmine lumi kahaneb (aurustub või sulab).
Väga aktiivset tsüklonaalset tegevust oodata pole, mistõttu ei ole ka tormi või tugevamat tuult lähiajal oodata. Pigem on tegemist väheintensiivsete tsüklonitega, mis liiguvad aeglaselt ja kus õhurõhugradient on väike. Ka sajukogused on väikesed.

Neljapäev, 5. märts 2009

Eesti ilmaleksikon

Päris palju olen mõelnud bakatöö peale ja mõte on jäänud nüüd ühele kindlale teemale pidama: hakkan koostama Eesti ilmaleksikoni.
Arvan, et see on vajalik teos, sest aastaid on räägitud, et võiks olla, aga ei ole tegemiseni veel jõutud. Kui selline leksikon tõesti valmiks, oleks suur tühik Eesti kultuuri-ja teadmusruumi täidetud, sest nn tavalugejale on otseselt meteoroloogiakirjandust suunatud väga vähe (peamiselt artiklid jmt). Terviklik teos aga puudub üldse ("Universum valguses ja vihmas" võiks ju sellele mingil määral kandideerida, aga see siiski ei vasta nägemusele sellisest üldteosest, mida oleks vaja).
Teose ülesehitus on selline, et on antud mõiste (koos vajalike joonistega, loodetavasti värvitrükis, sest vahel on see oluline, mitte aga pole lihtsalt iluküsimus) ning selle järel teaduslik nn võimalikult üldtunnustatud teaduslik definitsioon või selle puudumisel lühiselgitus, millele järgneb mõiste või nähtuse lahtiseletamine tavakeeles või populaarteaduslikult, kuid labastusteta. Kõige lõpuks on mõiste antud inglise ja veel vähemalt ühes võõrkeeles (näit. vene keeles).
Raamatut väga paksuks ajada ei saaks, aga 100-200 lk võiks küll olla. Valmimist on oodata võib-olla 3-5 aasta jooksul, sest ülikool pole huvitatud üliõpilase kursusetöö tegemisest ja veel vähem avaldamisest ennetähtaegselt.

Pühapäev, 1. märts 2009

Fronte polegi?

Soome ilmalehel http://www.fmi.fi/weather/abroad.html?euro=0 näitab 1. märtsi päevane analüüskaart, et suuremas osas, eriti mandril, justkui fronte polegi? Ju siis valitseb suur rahu---või on vaikus enne tormi?-:
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Tegelikult siiski frondid eksisteerivad, aga need on vähetähtsad (näiteks statsionaarsed või madalad) ega oma stratosfäärilist tähtsust, seetõttu on need ka märkamata jäänud. Näiteks ulatub Skandinaavias algav soe front peaaegu Musta mereni välja, aga see pole troposfäärne front, vaid on madal ja vähetähtis. Sobivatel tingimustel (näiteks öösel), kui temperatuuride erinevus frondi ümbruses suureneb või tõugatakse soe/külm õhk liikvele, hakkab see arenema ja kasvama, eelkõige kõrguses, ja võib muutuda troposfääri frondiks.