Esmaspäev, 23. veebruar 2015

Soe, niiske, suhteliselt vaikne nädal (23.-29.02.2015)

Kommentaariumi link
Merike Merilaini ilmateade

29. veebruaril (1. märtsil) suurenes läänetsükloni mõju ja tuul läks tugevamaks. Enamasti püsib pilves ja udune ilm, aga üksikutes kohtades võib ka selgimisi olla (peamiselt saarte läänerannikul ja Kagu-Eestis).
Järgmistel päevadel on oodata ka sademeid (peamiselt vihm ja lörts) ja läheb ka veidi külmemaks. Uut soojenemist on praeguse seisuga umbes nädala pärast oodata.

Lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus) Jõgeva linnast nähtuna 1.03.2015 kell 10.33. Kairo Kiitsaku foto

Eestit hakkas mõjutama ülitsükloni idaserv, mistõttu tuul tugevnes ja kohati oli selgimisi (DWD).

28. veebruaril oli pilves ja vaikne, sest ilma kujundas väljakujunemata (gradiendita) õhurõhuväli. Tartus ja ka Jõgeval esines sademeid: Tartus lausa 1,8 mm (peamiselt lörts). Valitsesid plusskraadid, kuid pilves ilma tõttu oli sooja kõikjal alla 5 kraadi.
Ööpäeva jooksul ilm siiski muutub, sest läänetsükloni serv jõuab kohale. Suuri sadusid see kaasa arvatavasti ei too, kuid tugevama tuule tõttu võib madal pilvekiht rebeneda ja ilm päikeselisem olla –sooja tuleb sel juhul rohkem.

27. veebruaril püsis veel ülekaalus Venemaa sooja antitsükloni mõju. Nii oli öö ja hommik vaiksed ning pea kõikjal udused, kuid kõrgustikel oli lume tõttu udu tihedam ja püsivam, jäädes päevalgi alles (nii tekib advektsiooniudu – sooja ja niiske õhumassi alumine osa jahtub külma aluspinna kohal). Päeval läks kohati selgemaks ja seal oli ilm igati varakevadine.
Tasapisi suureneb läänetsüklonite mõju. Seetõttu võtab märts vastu tuulisema ilmaga. Märtsi esimesel nädalal läheb ka jahedamaks, nii et lisaks vihmale on oodata ka lörtsi ja lund, kuid tõsisemat pööret talve poole ei paista. Pikaajalised prognoosid või väljavaated näitavad varase kevade jätkumist ja sooja kevadet: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html

26. veebruari öösel langes õhutemperatuur enamasti  0...-7°C-ni ja mitmel pool tekkis udu. Päeval aga tuli mõnele poole pilvi juurde, kuid teisal läks neid jällegi vähemaks, nii et kohati oli veel üsna päikeseline. Mõnel pool Lääne-Eestis ja Peipsi ääres jäi udu päevalgi püsima. Õhutemperatuur päeval enamasti nii kõrgele ei tõusnud, kuigi päikeselisemates kohtades tuli siiski üle 5 kraadi sooja.
Sünoptiline olukord on jätkuvalt samasugune nagu allolevat ilmakaardil paistab.

Udune Pärnu. Targo Taggo foto

Õhtul vallutas Tartu nn rekordudu. Ain Vindi foto

25. veebruaril ilm selgines paljudes kohtades, enamasti pilves püsis vaid Kagu-Eestis, Peipsi ääres oli kohati udune. Soojas õhumassis tõusis õhutemperatuur kuni 7 kraadini.
Praktiliselt nädala lõpuni on ilm üsna rahulik, kuid aja jooksul läheb pilvisemaks. Nädala lõpus on oodata läänetsüklonite mõju suurenemist, mistõttu läheb tuulisemaks ja sajusemaks. Päevasel ajal püsivad plusskraadid, kuid öösel võib ka alla 0°C langeda.

Eesti jääb rõhkkondade vahele. Idas tähistab soe front troopilise õhumassi piiri, kuid Eestisse see ei jõua. Sellegi poolest on ilm väga soe, isegi varakevadine (DWD).

24. veebruaril oli Eesti kohal madalrõhulohk oklusioonifrondiga, mistõttu ilm oli pilves ja sajune (vihm, uduvihm). Õhtul tekkis mitmel pool uduvine ja udu. Oli väga soe (+2...4°C), kuid aasta eest oli päikeselise ilmaga veel hulga soojem (kuni 9 kraadi sooja).
Väga soe, aga enamasti sombune ilm püsib. Ilmateenistuse prognoos järgmiseks päevaks: Eesti
Pilves selgimistega, olulise sajuta ilm. Puhub lõunakaare tuul 3-7, hommikul saartel ja rannikul kuni 11 m/s. Õhutemperatuur on +2...+7°C (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/).

Kihtpilved 24.02.2014 satelliidipildil – levisid kombitsatena loodesse ja põhja (http://sat24.com/en/bc).

Nädal on väga soe ja üsna vaikne, sest tsüklonid jäävad enamasti kaugele. Samal ajal mõjutab ilma Venemaa sooja antitsükloni serv. 
23. veebruaril jõudis Eesti kohale Fääri saartele saabunud ülitsükloni lohk. Selle pilvemass on eriti hästi näha infrapunapildilt (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/), aga kuna need on ülemise ja keskmise kihi pilved, siis esialgu sademeid ei tule, vaid sadu jõuab öö jooksul kohale (vihm). Kus madalpilvisust oli vähem, seal võis halosid näha. Veel pandi tähele, et enne frontaalsete pilvede saabumist võis näha konvektsioonipilvede tekkimist (peamiselt Ida-Eestis).

Lõuna ja ida poole jääb troopilise õhumassi piiri tähistav soe front, mis tuleb lähemale (DWD).

Teisipäev, 17. veebruar 2015

Selge ja külma algusega, kuid ülejäänud osas soe ja sombune nädal (16.-22.02.2015)

Kommentaariumi link
Loodusõhtu Räpinas: "Pilved ja äike" ettekanne: http://www.upload.ee/files/4528854/Pilved_loodusohtu.pptx.html

22. veebruaril liikus osatsüklon üle Rootsi lõunaosa Soome kohale. See tõi ööseks ebatavaliselt sooja õhumassi, kuid hommikuks tormise ilma. Nii ulatusid tuulepuhangud kohati sisemaalgi üle 20 m/s, hooti sadas nii vihma kui lörtsi, kuid kohati ka lume- ja jääkruupe.
Sarnane soe ja muutlik ilm püsib vähemalt märtsini. Järgmise nädala keskpaigaks on oodata Venemaa sooja antitsükloni tugevnemist ja tuule nõrgenemist.
Ilmavaatleja kirjeldus: Simunasse on jagunud viimastel päevadel kõike, palju pilvi, sademeid, tugevat tuult ja isegi natukene päikest. 
22. veebruaril hakkas tuul väga äkiliselt tõusma, kella 12 seisuga mõõdeti siin samas lähedal Väike-Maarjas kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks 20,3 m/s. Endal õnnestus anemomeetriga mõõta tuulepuhanguks 17,8 m/s, siin on esinenud veelgi tugevamaid puhanguid, kindlasti kipuvad osad 20 meetrini sekundis. Tuul surus mind isegi jäiselt kõrvalteelt maha. Puud õõtsuvad, lehed lendavad, tuulelipp mässib ennast tugeva tuule käes ümber puupulga, päris huvitav.

21. veebruaril tihenesid ülemise ja keskmise kihi pilved, mistõttu läks sajule. Esmalt sadas vihma, aga hiljem lisaks ka lörtsi ja märga lund (Põhja-Eestis). Sademeid ja paksemaid pilvi põhjustav frontaaltsoon püsib veel kogu ööpäeva Eesti lähedal.
Muutusi järgmiste päevade prognoosis ei ole - ikka soe, sombune ja sageli sajune ilm jätkub.

Palav päikeseloojang Pärnus. Targo Taggo foto

20. veebruaril jätkus soe, sombune ja üsna tuuline ilm. Mitmel pool oli uduvine ja sadas uduvihma, kuid õhtul liikus üle Põhja-Eesti tugevam sadu, mis osaliselt oli lörts ja märg lumi.
Edaspidi jätkub pikaajalisest keskmisest 3-7 kraadi võrra soojem ilm. Kui tsüklonite surve on nõrgem, siis avaldab mõju Lõuna-Venemaa väga sooja antitsükloni serv, milles saabub soojust Musta mere äärest. Sellise tsirkulatsiooni või sünoptilise olukorra püsimine tõi näiteks seni teadaolevalt kõige kuumema märtsi 2007. a.

19. veebruaril on pilves ja sombune ilm, sest saabus veelgi soojem ja niiskem õhumass. Tuul tugevnes päeva jooksul. Saartel läks õhtu jooksul selgemaks, kohati lausa selgeks.
Kuni kuu lõpuni pole erilist ilmamuutust oodata, vaid püsib soe, sombune ja tuuline ilm.

18. veebruaril liikus üle Eesti madalrõhulohk. See tõi soojema ja niiskema õhumassi, sadas nii vihma, lörtsi kui lund. Päeval alates Loode-Eestist ilm selgines ja omandas kevadnäo. Õhtul läks ilm alates saartest uuesti pilve.
Ööpäeva jooksul saabub veelgi soojem õhumass, nii et sooja võib üle 5 kraadi tulla. Soe ja muutlik ilm püsib ka edaspidi.

17. veebruaril jätkus ebatavaliselt selge ilm, alles õhtu poole jõudsid saartele pilved. Selge öö tõttu oli paljudes kohtades virmalisi võimalik näha. Ilm soojenes veidi, kuid valdavalt püsis õhutemperatuur alla 0°C.
Ööpäeva jooksul asendub väga kuiv õhumass niiskema ja soojemaga. Seetõttu läheb pilve ja niiskuse prognoosi järgi ka sajule (vt 700 hPa suht.niiskust).
Soe ja tormine ilm näib püsivat kuu lõpuni. Seetõttu võib oodata lumikatte kadumist paljudest kohtadest, sest juba praegu on see kohati katkendlik või praktiliselt kadunud (lumekaart).

16.02.2015. a kell 23:01; Saaremaa, Orissaare; ISO 2000, F 2,8; 14 mm; 30 sek. Kalmer Saare foto

Nädal algas erakordselt selge ilma ja kõrge õhurõhuga (kuni 1047 hPa), sest idapiiri tagant liikus lõunasse tugev antitsüklon. Selle vahetus läheduses langes öösel õhutemperatuur kuni -17°C-ni. Päeval jäi Eesti antitsükloni lääneserva. Seetõttu tuul tugevnes ja ilm soojenes, kuid õhutemperatuur jäi ikka miinuspoolele. 
Antitsüklon liigub kiiresti lõuna poole ja selle mõju väheneb. Nii ootab ees ilmselt veel üks päikeseline päev, kuid seejärel läheb pilviseks ja tunduvalt soojemaks, millega kaasneb ilmselt ka sadu. Nii on nädala teisel poolel oodata pilves, sombust, tuulist ja väga sooja ilma (maksimaalne õhutemperatuur võib tõusta 5-7 kraadini).

Esmaspäev, 9. veebruar 2015

Sooja ja rahuliku ilmaga nädal (9.-15.02.2015)


15. veebruari öösel ilm alates Põhja-Eestist selgines ja külmenes. Nii oli päev päikeseline, kuid miinuskraadidega. Põhjast saabus massiliselt kiud- ja kiudkihtpilvi, mis õhtuks katsid praktiliselt Eesti ja tekitasid põletava loojangu. Antitsüklon oli samal ajal Soome kohal.
Pärast paari külmemat päeva läheb nädala teises pooles tunduvalt soojemaks ja on oodata ka sademeid. Üldiselt näitavad mudelid ka tormisuse kasvu.

Päev oli päikeseline ja tüüpiliste kiudpilvedega. Pärnu rand, Targo Taggo foto

Aga loojangut kannatas vaadata ainult päikeseprillidega, sest see pimestas nii tugevalt. Tallinnas

Üks kirjeldus/mulje, mis postitati ühe lumise pildi alla: Minu kui Kagu-Eesti inimese jaoks oli väga imelik sõita Tartumaal 2 päeva ringi ja näha, et lund on minimaalselt või pole üldse  tagasi koju jõudes oli nii hea tunne, et talv on ka päriselt olemas.

Lumikatte paksus 14. veebruaril (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/)

14. veebruaril
püsis pilves, kuid oluliste sademeteta ilm (keskpäevaks jõudis põhjarannikule pisut tihedam sadu). Õhutemperatuur on enamasti 0°C lähedal.
Esialgu püsib ilm veel pilves, aga peatselt on oodata seoses külma antitsükloniga ilma selginemist. Pärast nädala esimese poole külma ja ilmselt ka selgemat ilma taastub praegusega sarnane pilves ja soe ilm. Seoses soojenemisega on ka sademeid oodata.

13. veebruaril jätkus pilves ilm, paljudes kohtades sadas vähest vihma, lörtsi või lund, kuid õhutemperatuur püsis veel plusspoolel. 
Ilm muutub külmemaks. Grööni merelt liigub üle Skandinaavia ja Eesti kagusse külm antitsüklon, mille mõjul on mõneks päevaks oodata miinuskraade, kuid erilist lumelisa ei tule. Kuna see liigub üsna kiiresti ära, siis nädala teine pool toob jälle märkimisväärse ilma soojenemise. Ühtlasi muutub ilm siis ka tormisemaks.

Järgmistel päevadel karge ilma toov antitsüklon on ilmakaardil Grööni merel juba näha (DWD).

12. veebruari öösel pilvisus tihenes ja tuul tugevnes, sest suurenes põhjatsükloni mõju, kuid sademeid praktiliselt ei tulnud. 
Nagu eelnevas sissekandes arutatud, siis ei ole märkimisväärseid sademed kuigi tõenäolised, sest õhumass on vähemalt keskmiste pilvede kõrgusel kuiv /õhtul siiski sadas lund ja lörtsi, kohati isegi päris tugevalt - selgitust vaata piltide allkirjast/. Kuigi õhumass oli veel väga soe, siiski enam soojarekordeid pilves ilma tõttu ei tulnud, vaid sooja oli ainult kuni paar kraadi, õhtul külmenes ühes lörtsi-lumesadudega.
Enamasti plusskraadid püsivad ilmselt ka 13. veebruaril, kuid õhumass hakkab üha külmemaks muutuma. Ilma külmenemisega võivad vähesed sademed kaasneda (14.-15. veebruaril, enamasti lörts), kuid suuremat sadu ei paista. 
Uue nädala juhatab aga sisse juba Skandinaaviast üle Eesti kagusse liikuv külm ja tugev antitsüklon. Paariks päevaks toob see päris külma ilma, nii et öisel ajal võib õhutemperatuur -10°C-st madalamale langeda ja päevalgi valitsevad miinuskraadid. Selline külm ilm pikemalt püsima ei jää, sest prognoositavalt liigub antitsüklon üsna kiiresti jätkuvalt lõuna ja kagu poole, avades oma lääneservas tee märksa soojemale õhumassile.`

Endiselt püsis õhk keskmiste ja ülemiste pilvede kõrgusel väga kuiv, aga aluspinnalähedasse õhukihti kogunes palju niiskust. Seega tekkisid sademed umbes 1 km paksuses Maale lähimas õhukihis, sest juba 850 hPa pinnal oli suhteline niiskus vaid 15-20%. Niisiis ei saa sademete prognoosimisel tähelepanuta jätta ka kõige madalamaid õhukihte (http://tinyurl.com/lwza9j9).

Infrapunane satelliidipilt kinnitab, et Eesti kohal polnud keskmise ega ülemise korruse pilvi, olid vaid madalad pilved, mida näitab ühtlane hallikas tekstuur (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

Riigi Ilmateenistus
Täna (11. veebruaril) mõõdeti Mehikoormal 10 kraadi sooja, mis ületab eilse Heltermaal mõõdetud viimaste aastakümnete veebruari soojarekordi 0,3 kraadiga. Kuigi täna tundus juba üsna kevadehõnguline olevat, siis homme on ilm enamasti pilves ning kohati võib sadada vihma ja lörtsi. Õhutemperatuur on +1...+3°C.
11. veebruari öö oli enamasti selge, mistõttu õhutemperatuur langes väga soojas õhumassis ikkagi paljudes kohtades alla 0°C, ainult rannikualadel oli soojem. Hommikuks tekkisid Liivi lahel ja selle ümbruses kihtpilved, mistõttu suur mere- ja maa-ala mattus uttu. See jäi püsima ka päevaks, nii et Virtsus ja Pärnus oli keskpäeval kõige külmem (õhutemperatuur pisut alla 0°C). 
Kui 10. veebruaril tuli uusi soojarekordeid nagu kuulipildujast, eriti Lääne-Eestis, siis täna on vaatamata valdavalt päikeselisele ilmale pisut kargem. Kõige soojem on Kirde-Eestis, näiteks Kundas oli kell 13 juba 8,5°C sooja, nii et uusi soojarekordeid toob seegi päev.
Kuna soe õhumass on jätkuvalt pealetungil, siis on oodata udu laienemist ka mujale Eestisse. Seega võib 12. veebruar tervitada pea kõikjal uduselt. Samas õhumass on kuiv, nii et keskmise kihi pilvi olla ei tohiks ja võib olla hajuvad kihtpilved päeva jooksul sarnaselt 10. veebruariga. 
Pilvisust prognoositakse suhtelise õhuniiskuse järgi eri õhukihtides. Kui mingis õhukihis on see alla 30%, siis seal pilvi praktiliselt üldse ei ole ja kui on üle 90%, siis vastav õhukiht on pilvedega täidetud, st prognoosi järgi oleks oodata lauspilvisust. Niiskuse järgi on 300 hPa pinnal ehk umbes 9 km kõrgusel oodata õhtul ja eriti öösel lauspilvisust, sest suht.niiskus on üle 90%. See tähendab, et oodata on kiudkihtpilvi, samuti peaks joonpilvede tekkeks olema soodsad tingimused. Madalamates õhukihtides jääb suht.niiskus 15-30% piiresse ehk seal pilvi ei ole või on neid väga vähe ning sademeid oodata pole (suht.niiskus peaks siis 700 hPa pinnal ehk umbes 3 km kõrgusel olema üle 90%). 925 hPa kaart näitab, et niiskus koondub 12. veebruaril Soome lahe äärde, olles isegi üle 90% - seal on udu ja kihtpilved potentsiaalselt kõige püsivamad.
14.-15. veebruaril on oodata ilma külmenemist, sest Skandinaavias tekib külm antitsüklon, mis liigub üle Eesti kagusse. Järgmise nädala teisel pooles on oodata antitsükloni lääneservas uut soojenemist. Aga enne seda on mõned päevad üsna külmad (öösel kuni -10°C ja päeval kuni -5°C). Märkimisväärseid sademeid pole oodata.

Udune Pärnu. Targo Taggo foto


Suhtelise niiskuse prognoos 12. veebruari ööseks 300 hPa pinnal (ülemine kaart) ja hommikuks 700 hPa pinnal (alumine kaart). Ülemiselt kaardilt on näha, et umbes 9 km kõrgusel ulatub suhteline niiskus suurel alal üle 90%, mis tähendab kiudkihtpilvisust ja joonpilvede teket. Alumisel kaardil on aga näha, et õhumass on väga kuiv, sest suhteline niiskus on kõigest 15-20%: keskmise kihi pilvi ei ole ja sademeid pole oodata (http://tinyurl.com/lprkqhe).

Teletorni kaamerast on kiudkiht- ja joonpilvede saabumine näha (http://www.teletorn.ee/et/webcam).

10. veebruaril voogas üle maa võimas kuumalaine. Hommikused kihtpilved ja udu hajusid päeva jooksul, nii et päeva teine pool oli pea kõikjal päikeseline ja väga soe, ainult Kagu-Eesti hajusid pilved viimasena, mistõttu oli märksa jahedam. Mitmel pool registreeriti uued soojarekordid, sest sooja oli 5-10 kraadi, sealjuures kõige soojem läänerannikul ja saartel. Eelmisi rekordeid saab Tallinna ja Tartu kohta vaadata http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid.
Suur soe (vähemalt õhumassi järgi) kestab veel paar päeva, kuid nädala lõpu poole läheb tasapisi jahedamaks, pilvisemaks ja võib pisut lörtsi või lund sadada. Ilm jääb siiski pikaajalisest keskmisest tunduvalt soojemaks.

Päikeseline ja soe ilm Tartus

Ebatavaliselt soe õhumass püsib veel umbes kaks päeva Eesti kohal (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html)

Nädal algas üsna talvise ilmaga, kuid see võib jääda pikemaks ajaks kõige külmemaks ööpäevaks. Eelmisel aastal hakkas talv umbes samal ajal lõppema. Siis oli selle põhjuseks poolmeridionaalne tsirkulatsioon, mistõttu Vahemere või Musta mere äärest transporditi soojust pidevalt põhja poole. Ilm oli rahulik, sest tsükloneid peaaegu polnudki. 
Kui lähemal ajal kujuneb ka sarnane tsirkulatsioonitüüp välja, siis võib varakevad alata juba paari nädala jooksul. Püsivalt üle 0°C siiski niipea veel loota ei ole, samuti võib mõnel päeval vähest lund ja lörtsi tulla.


Mööda antitsükloni serva jõudis suure kaarega soe õhumass Eestisse. 9.02.2015 (ülemine) ja 10.02.2015 (alumine) ilmakaart (FMI)

Esmaspäev, 2. veebruar 2015

Talvisema ilmaga nädal (2.-8.02.2015)

Kommentaariumi link

8. veebruari öösel taandus frondiga seotud suurem sadu ja tuisk Eesti lõuna- ja idapiiri taha, kuid uusi sajualasid tekib üha juurde. Samal ajal tugevnes tuul (maksimaalsed puhangud looderannikul ligi 29 m/s). Nii jätkus tormine ja kohati tuisune ilm kogu päeva. Tasapisi langes ka õhutemperatuur.
9. veebruari öösel tuul nõrgeneb ja kohati langeb õhutemperatuur alla -10°C. Päeval on oodata uut lumesadu ja ilm läheb taas soojemaks. See peaks sissejuhatama juba pisut pikema sulaperioodi (uus külmenemine võimalik alles nädala lõpus).

Tüüpiline sünoptiline olukord põhjatsükloniteks: Suurbritannia kohal või lähedal on tugev antitsüklon, mille lääneserva mööda jõuab troopiline õhumass kaugele põhja ja suurenevast õhumasside vastasseisust (barokliinsusest) sünnivad järjestikku tsüklonid (DWD).

Tormine ilm Meriväljal

7. veebruari öösel pilvisus tihenes ja läks pisut soojemaks, kuid sademeid tuli minimaalselt. Päeva jooksul jätkub pilves ilm ja loodest saabub sademeid, mis esialgu võivad vihma ja lörtsina, hiljem lumena tulla. Siiski suuri sadusid veel ei paista, kuid sajualad võivad moodustuda või tugevneda Eesti kohal, nii et ööpäeva jooksul tuleks sel juhul ikkagi 5-10 mm sademeid.
Tsükloni lääneservas on oodata tugevat külma õhu advektsiooni. Seetõttu tuleb tormine ja langeva õhutemperatuuriga ilm, sademete osas selgub jooksvalt, kui palju ja kus lund sajab. Õhurõhulanguse kiirus oli päeval üle 5 hPa/3 h.
Järgmisel nädalal on oodata soojenemist ja sula, siis jälle ilma külmenenist nädala teises pooles.

7. veebruari öösel jõudis tekkida eriti intensiivne põhjatsüklon (DWD)

6. veebruari öö ja päeva esimese poole jooksul liikus üle Eesti madalrõhulohk ühes lumesaju ja tuisuga. Selle järel saabus loodest soe õhumass ja ilm läks sulale: õhutemperatuur tõusis kuni +4°C-ni. Alates Põhja-Eestist ilm selgines ja päike tuli välja.

Päikeseloojang Vasalemmas. Andres Tuzbergi foto

Uus madalrõhulohk ja sadu ei lase end kaua oodata: loodest tuleb juba ööpäeva jooksul järgmine, kuid see toob kaasa ka tormi (tuule poolest). Sellega kaasneb intensiivne külma õhu advektsioon. Seega algab sadu ilmselt lörtsi ja vihmana, kuid muutub 7. veebruari õhtuks lumeks ja tuiskab.
Uus nädal toob uuesti soojema ilma. Ilmselt läheb sulale ja seekord kestab see sulaperiood pikemalt (nädala teise pooleni).
Viimaste päevade vaiksed ja kohati külmad ilmad selle talve kohta tõstatasid taas suduteema päevakorda: http://ilm.ee/?45529
Sudu külma ja vaikse ilmaga 5.02.2015 õhtul Tartus. Ain Vindi foto

5. veebruaril tugevnes Eesti kohal kõrgrõhuhari, kuid rõhuväli püsis lame, mistõttu ilmgi oli vaikne. Öösel arenes mitmel pool uduvine ja udu, tekkis härmatis, kuid päev oli jällegi päikeseline.
Peatselt muutub ilm tormisemaks – need on ebatavaliselt sügavad põhjatsüklonid (prognoositav õhurõhk keskmetes 940-945 hPa) ja nende lohud, mis toovad järske ilmamuutusi. Nii hakkavad plusskraadid miinuskraadidega vahelduma, tuleb ka lund, aga väga suurt sadu pole veel ette näha.
Veel enne veebruari keskpaika võib saabuda mõneks päevaks kevadesarnane ilm, ent selle püsimajäämine on ebatõenäoline.

Viimastel päevadel on inimesed massiliselt märganud halosid. Mis need on? Tutvustan seda päikese- või kuupaisteliste ilmadega seotud huvitavat nähtust põgusalt siin: http://ilm.ee/?513341.

 3. veebruar 2015 kell 20:12 Põlvamaal. Kadri Veskioja foto

4. veebruaril tihenes pilvisus ja Põhja-Eestist alates hakkas lund sadama (sajuala moodustus Eesti kohal). Suurt lumelisa pole oodata, aga sadu võib kohati Harjumaal anda 1-3 cm paksuse uue lumekihi õhtuks. Paljudes kohtades nähti halosid. Kuna õhurõhuväli on tsükloni kadumise tõttu lamedaks muutunud, siis on ilm üsna tuulevaikne. Seetõttu võib õhtu jooksul tekkida udu.
Juba paari päeva pärast olukord muutub, kui põhjatsüklonid toovad läänest ja loodest sooja. Seetõttu on oodata tuule tugevnemist ja ilma soojenemist, siis jälle uuesti külmenemist.

Suurepärane 22-kraadine halo kiudkihtpilvedel (Cirrostratus nebulosus). Pilt on tehtud Võru tn. lõpus praktiliselt Tartu linna piiril. Arvi Rungi foto

3. veebruaril jätkus tsükloni täitumine. Lõunast ja kagust saabunud kuiva õhumassi tõttu (700 hPa pinnal suhteline õhuniiskus alla 30%) ilm selgines ja nii oli kohati päev peaaegu täiesti päikeseline. Mõnel pool oli päikeseloojang kiudpilvede tõttu hõõguv. Õhtul tekkis Virumaal udu, samas paljudes kohtades võis näha 22-kraadist kuuhalot.
Edaspidi on jälle pilvisem, sest kuiv õhumass eemaldub. Siiski olulisi sademeid pole oodata ja ilm püsib talvine, võib olla isegi veidi külmeneb. Selgemat ilma võib oodata taas 4. või 5. veebruaril, kui prognoos näitab seda, et õhumass muutub 700 hPa pinnal (u 3 km, keskmise korruse pilved) kuivemaks, st suhteline niiskus langeb alla 90%.
Põhjatsüklonite mõjul on oodata nädala lõpus ilma soojenemist.

Halo ja pilved 3.02.15 Pangodis. Eero Hermanni foto

3. veebruari loojang (Tartumaa, Puhja). Ülle Loogi foto

Pildistatud 3. veebruaril õhtul Jõgeva linnas. Kairo Kiitsaku foto

Veebruar algas sajuse lõunatsükloniga. See täitub ja asendub kõrgrõhuharjaga. Seetõttu ilm külmeneb ja muutub talvisemaks. Suurt lumelisa või külma pole siiski oodata. Nädala teises poolel hakkavad ilma kujundama põhjatsüklonid, mille lohkudes saabub soojem õhumass ja on sula oodata.

Lõunatsüklon tõi küll lumelisa, aga ilm oli sula. Nädala jooksul lumepaksus ilmselt oluliselt ei muutu (Ilmateenistus).