Teisipäev, 30. oktoober 2012

Vandenõuteooriad ja ilm

Facebookist jõudis minuni taaskord vandenõuteooriaid, taheti arvamust teada saada selliste asjade kohta:
 Kas võib olla, et USAs ei ole tormid tekkinud looduse poolt vaid riigi enda? Ammu on teada, et USA omab "ilma relvi" (weather weapon) täpsem nimetus HAARP. Youtube on täis erinevates HAARP videotest näiteks:http://www.youtube.com/watch?v=boKjwccQFgU
Kui keegi viitsib neid videoid vaadata ja ennast harida, siis seal on ka üeldud, et nad saavad tormi luua ning likvideerida. Seega tekib küsimus, miks ei kasutata seda hoidmaks ära sellist suurt hävingut mis praegu toimub. Kuskil meedias ei räägita sellisest võimalusest. Räägitakse ainult kui suur häving tuleb. Väga kurb on vaadata mida USA teeb oma inimestega.  
Ühe inimese vastus sellele: ammu teada jah. aga kui ma kunagi vaatasin kas nad ei saanud neid torme mitte tekitada kusagil sisemaal ja pacific oceanis. ning need olid äikese tormid vms.
Teemaalgataja: teie küsimustele vastab üks teine mees: http://www.youtube.com/watch?v=FgDtDpqEQhw&feature=player_embedded 

Mida ma sellest arvan? See teema on väga tundlik ja seotud usuga/ideoloogiaga. Eestis on olemas vastav blogi:  http://chemtrail-ee.blogspot.com/, teiseks olen kirjutanud juba sel teemal artiklikese:  http://www.horisont.ee/node/1695 ja lisaks on avaldatud üks huvitav uudis eesti keeleski: http://forte.delfi.ee/news/teadus/mis-paneb-inimesi-kliimateadust-eitama.d?id=64877888. 
Mõelge kaasa ja kaaluge kriitiliselt väiteid mõlemalt poolt!
Kindlasti peab ütlema seda, et kondensjäljed, äike, troopilised tormid jne on seletatavad veenvalt looduslike protsessidega. Ka kondensjälje tekkimine on looduslik, kuid ainus asi on see, et inimese tehtud seade soodustab/tekitab eeldused pilveriba tekkimiseks. Kui rääkida troopiliste tormide tekitamisest ja suunamisest, siis peab arvesse võtma selleks vajaminevat energiahulka, mis tuleb protsessi ja nähtuse kujunemiseks anda või kuskilt vabastada. Praeguseks suudab piisavalt palju energiat anda vaid ookean ja sealt aurunud vee kondenseerumisel vabanev varjatud soojus (algallikaks on muidugi päike).  Tormi liikumise määrab aga tsirkulatsioon/juhtvool. Neid (torme, olgu troopilisi või mitte) on toimunud minevikus, ammu enne tööstuse või veelgi enam, inimese kui liigi ilmumist ja toimub kindlasti ka edaspidi.
Ikka ja jälle toon näite halode jm värviliste optiliste nähtuste märkamisest. On neid, kes usuvad, et halod on tekitatud kunstlikult, et need on kliimamanipulatsioonide tagajärg ja tõend jne. Ometigi võib päris kindel olla, et halod olid olemas juba enne lennukeid ja tööstusrevolutsiooni. Korduvalt olen täheldanud seda, et kui keegi hakkab mingil põhjusel halosid märkama, siis ta märkab seda ka edaspidi. Võrdleksin seda stereopildiga, kus mustrisse on mingi kujutis peidetud ja see tuleb üles leida. Kui keegi leiab kujutise üles, siis ta näeb seda alati sama pilti nähes koheselt, mitte ei pea hakkama uuesti otsima. Nii kipub ka halodega olema.
Leia stereopildilt üles peidetud kujutis

Päikesesapp - kas valitsuse salajase kliimamanipulatsiooni tagajärg?

Võib-olla on huvitav rääkida ka sellisest ideest nagu aktualismiprintsiip. See tähendab, et minevikus on toimunud samad jõud ja protsessid, mis kujundavad praegugi maad ehk üldisemalt öeldes, me eeldame, et loodusseadused ja neist tulenevad protsessid/nähtused on minevikus olnud samasugused nagu praegugi. Sellele tugineb näiteks kogu geoloogia. Esimesena teadaolevalt sõnastas selle printsiibi Ch. Lyell (1830ndate algul avaldatud kolme köite põhiidee). Järelikult, kuna me teame, et moreen on glatsiaalne sete ja seda on teatud settekihtidest leitud mitmes kohas üle terve planeedi, sh kohtades, mis olid moreeni moodustumise ajal ekvaatoril, tuleb teha järeldus, et kunagi oli Maa nagu lumepall, st paks jää kattis tervet planeeti, sh ekvaatorit (neid tuntakse Sturtiani ja Marinoani globaalsete jäätumistena Krüogeenis, st 600-700 mln a. tagasi, lisaks enne neid üks veel 2100-2400 mln a. tagasi, mida nimetatakse Huroni jäätumiseks; mõned uurijad siiski arvavad, et ekvaatoril oli väike jäävaba riba, et seletada elu säilimist). Sama moodi saame teha järeldusi ka äikeste, pilvede (paleonefoloogia), orkaanide jms kohta.
Orkaanidest ja kaugest minevikust rääkides...on avaldatud artikkel (Nature, 2006), kus hapniku isotoopide järgi on leitud, et Arhaikumis (kolm tuhat miljonit ja rohkemgi aastat tagasi) oli ookeani keskmine temperatuur 80°-90°C kraadi, tänapäeval on see kõigest 17°C ümber. Neid tulemusi on kõvasti vaidlustatud, aga konkreetset viga pole veenvalt näidata suudetud. Kui see on ikkagi tõsi, siis kuidas selline kõrge temperatuur kauges minevikus mõjus näiteks orkaanidele? Esiteks, kindlasti olid orkaanid olemas, mitte ei ilmunud pärast maadeavastusi, kui eurooplaste teadvusesse jõudis üldse selline nähtus, sest nende tekkeks on vaja piisavalt tihedat atmosfääri, vett ja soojust (räägime kõige üldisemalt, mitte aga konkreetselt troopiliselt tsüklogeneesist). On neid, kes arvavad, et tegu võis tollal (Arhaikumis) olla hüperkaanidega. Selle mõiste mõtles välja K. Emanuel. Tema mudeli järgi peab ookeani pinnakihi temperatuur olema vähemalt 48°C, hüperkaan on aga tänapäevastest orkaanidest hulga väiksem, vaid mõnekümne km2 pindalaga ja ulatub stratosfääri ülaossa (tänapäevased vaid stratosfääri alaossa). Sellise süsteemi keskme ümber võib tuule kiirus olla üle 800 km/h ja õhurõhk keskmes vähem kui 700 hPa (teadaolev reaalselt hinnatud rekord on 870 hPa juures). Hüperkaane on püütud seostada ka dinosauruste väljasuremisega, sest väga energilised protsessid nagu asteroidiga kokkupõrkamine või supervulkanism võivad anda selleks piisavalt energiat ka siis, kui ookeanid on muidu liiga jahedad.
Mis puudutab veel neid vandenõuteooriaid, siis soovitaksin lugeda R. Dawkinsi raamatut The God Delusion, eesti keeles ilmunud "Luul jumalast" (2011). Seal selgitatakse päris hästi mõningaid tagamaid, mis puudutavad otseselt või kaudselt kliima ja ilma mõjutamisega seotud populaarsust üha koguvaid teooriaid. Tähelepanu tuleb pöörata skeptitsismile, autoriteetidele vastuhakkamisele jne.

Esmaspäev, 29. oktoober 2012

Orkaan Sandy

Praegu on USA idarannikul tegutsemas tähelepanuväärne orkaan Sandy. Selle kohta peab täpset uudisvoogu T. Tanilsoo: http://lagujailm.blogspot.com/

Mida üldse mõista talvise ilma all?

Tänane atmosfäärifüüsika loeng pani päris mõtlema. Mida ikkagi tähendavad tegelikult sellised mõisted nagu andmed, andmetöötlus, analüüs (või ükskõik milline laialt levinud mõiste, termin, sõna); kumb on parem, kas kvalitatiivne või kvantitatiivne analüüs, kas saab üldse nii küsida, miks eelistatakse üht teisele jne jne. Sääraseid küsimusi kerkib kogu aeg ja enamasti ma mingit selget vastust ei saa, sest seda kas peetakse kuidagi väheoluliseks või ei saagi võib-olla sellele vastata. 
Ühes loengus räägiti skaaladest. Kohe tekkis küsimus, mis asi see skaala on üldse ja miks sellest rääkida. See, et mõiste on nö intuitiivselt mõistetav, ei piisa, sest väga sageli tuleb ette, et räägin kellegagi mingil teemal, kasutades konkreetseid mõisteid, aga tegelikult saame nendest absoluutselt erinevalt aru. See tuleb mõnikord vestluse või vaidluse käigus välja, vahel kunagi hiljem. 
Esimest korda tekkis tõsiselt küsimus mõistete defineerimise ja sisulise arusaamise kohta sellise mõiste nagu "äike" kohta. Ikka ja jälle defineeritakse äikest, kui mingit elektrilist atmosfäärinähtust, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Sama definitsioon oli ka Vikipeedias, kuni muutsin selle lõpuks ära: http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84ike. Siit tuleb esile veel üks asjaolu: on mõisteid, mille tähendus on erinev praktikute ja teoreetikute jaoks. Äike on kindlasti üks sellistest. Kui inimene teeb äikesevaatlusi, siis tuleb see ilmselt defineerida välkude ja müristamise kaudu, sest proovitagu ainult samaväärselt kõik "latentse" äikese juhtumid üles tähendada. Teoreetikutele ei ole aga selline definitsioon (või peaks äkki määratlus ütlema?) kindlasti piisav ja see ei suuda väljendada äikese mitmekülgsust (tahke). 
Üks teine märkimisväärne juhtum on seotud "Pilvevaatlejate käsiraamatu" eestikeelse väljaandega. Kaua aega on püsinud tunne, et see on halvasti tõlgitud. Kui konkreetselt aga küsida, mis seal on halba, võib vaid üksikuid kohti tuua. Nüüd on tekkinud mõistmine, et see raamat ei ole tõlgitud keeletundlikult. Eesti keel ja inglise keel on erinevad keeled ja otsetõlkimist peaks vältima. 
Ilmselt keerleb kogu asi siis ikkagi keele kui väljendusvahendi ümber. Mida me ikkagi mõtleme ja silmas peame, kui räägime mingitest mõistetest või kasutame mingeid sõnu? Kontekst küll sageli annab võtme, aga sugugi mitte alati. On palju nüansse, vaata näiteks siit piltide allkirju: http://viiu.pri.ee/
Mida tähendab sõna number? Sageli kasutatakse seda sõna läbisegi arvuga. Aga ometigi pole ju need sünonüümselt seotud. See küsimus tekkis mul ja õppejõul ka atmosfäärifüüsika loengus. Tema arvas, et numbrid on 0-9, mina aga 1-9, kusjuures määratlusi (või peaksin ütlema definitsioone?) on mitmeid, sh neid, mis toetavad õppejõudu kui neid, mis toetavad minu arvamust. Ma ütleks, et number tähendab positiivseid ühekohalisi täisarve lisaks paljudele teistele tähendustele. Aga kas null on siis positiivne? Miks on üks määratlus parem kui teine? Kas nii saab küsida? Miks üldse sellele mõelda? Kas sel on tähtsust, sest niikuinii kõik ju teavad, mida tähendab sõna number? Vaata ka, mida öeldakse siin: http://et.wikipedia.org/wiki/Number ja http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=number&F=M, kusjuures pane tähele, et eesti keele seletav sõnaraamat püüab sõnu selgitada kontekstiga.
Iga kord, kui ma teen mingit ettekannet või valmistan ette mingit juttu, artiklit jne, siis kerkib ühe teravamalt esile sõnakasutus, keeleküsimused, tähendused jne. Sõnad on tähendustega laetud, näiteks mõelgem sõnale "vari". On olemas selline aktsioon, nagu tudengivari. Aga mul assotsieerub vari mingite negatiivsete tähendusnüanssidega, mistõttu see mõiste mulle ei meeldi. Seega, miks mitte välja mõelda uus ja ühtlasi neutraalse tähendusega sõna, mis pole niivõrd tähendustega laetud? Näiteks sõna prototudeng (gümnaasiumiõpilane, kel on potentsiaal saada tulevikus tudengiks) või hoopiski tudengesimaal (analoogselt planetesimaaliga) jne. 
Ettekannetes, artiklites jne peavad olema sõnad ja mõisted omal kohal, et kord oleks majas, sest: õige sõna - täpne mõte! Seega paratamatult tekivad sellised küsimused ja mõtted. Mul on üks tuttav, kes on minust vähemalt suurusjärgu võrra keeletundlikum ja nõudlikum ning ma pole suutnud siiamaani koostada teksti, mis vastaks tema standarditele kasvõi ligilähedaseltki. 
Näide tema keelelisest analüüsist: 
Kell oli juba kaheksa õhtul, [koma pole vist siia vaja] kui ma jõudsin jõe äärde. *tühik* Seekord olin valinud kalastamiseks Pärnu lähedal asuva *veekogu* Tammiste metsakeses. See on hea rahulik paigake, [liigne koma IMO] veetmaks aega looduse rüppes. Koht on varustatud katusealusega, mille all suur laud pinkidega ["ja selle küljes pingid" asemel. Kõlab paremini ja väldib sõna "selle" kordumist]. Sellest katusealusest mõned sammud eemal on lõkkekolle, kus saab vajadusel grillida või hoopis pada tulel soojendada. Nii palju on [on mida?], et puud peab ise kaasa võtma [pakun "Lõkke tegemiseks peab (matkaja/ matkaline) puud ise kaasa võtma"]. Jõeni on kõndida umbes 20 m (pead ei anna) ["(ei anna oma pead)" asemel]. 
Õhutemperatuur oli terve öö üle 16 kraadi ["ja enam" muutub üleliigseks]. Väljas valitses tuulevaikus ja oli raske hingata ["polnud midagi" - ei luba!]. Kõrgustesse vaadates oli vahepeal võimalik jälgida ["ülelendavaid" kontekstist loeb vast välja; sõna tüve kordus] lennukeid ja nende(lennukite/ satelliitide?) tulede vilkumist/[""sputnike"" - nõuan selgust! :p]. Üldiselt oli öö väga valge [äkki oleks "hele" parem sõna?] ja pilvine. Pilved liikusid suurel kiirusel mandrilt merele ["peale" muutub üleliigseks], täpset suunda ei oska siinkohal taaskord määrata (aga põhja lõuna suunal umbes).
 EMHI poolt mõõdetud 18-kraadine veetemperatuur oli liiga soe kalastamiseks. ["Veetemperatuur on liiga soe kalastamiseks. EMHI näitajad näitasid 18+ kraadi vees." asemel]
 See seletab ka miks mul ei õnnestunud ühtegi kala püüda kuigi olin lootnud õhu jahenemisele. ["Seda on ilmselgelt palju, sellepärast ka põhimõtteliselt kalata jäin. Lootsin küll õhu jahenemisele, aga lootusetult. " asemel]
Hommikupaiku tuli ka veidi vihma ["Vastu hommikut tuli ka veidikene vihma" asemel], sabistas vaid mõne seenekübara märjaks. Kella kuueks oli õhutemperatuur ikka["ligikaudu" "ikka" asemel (kui ta just ei mõõtnud)] kuueteist ja seitsmeteist kraadi vahel. Taevas oli selginemas ja päikegi paistis kusagilt [võib-olla oleks "kuskilt" parem?]pilve tagant. 
Oma kodinad pakkisin kokku kella pooleüheksa paiku. Endiselt olin ["ma ilma" on liigsed] kaladeta, kui just ei arvesta neid alamõõdulisi kiiskasid (ja mõnd samuti alamõõdulist ahvenat), mida ma sain päris mitmeid vette loopida. ["Sekka tuli ka mõni alamõõduline ahven." muutub üleliigseks]
Üks külaline on just selline argumenteerija-tüüpi inimene, et võib-olla ["vblla" asemel] temaga satud heasse dialoogi.
Selle lehe autor tunneb (ikka) muret["muret ikka" asemel]et kuidas (ikka) on lood tema [sõna "ikka" kordub ja on suhteliselt üleliigne] õigekirjaga ja tahab teada, mida ma arvan:D: [oled sa tont või smiley?! :D või D: ? Vist oli :D ja sellele järgnes koolon? ]

Ja kas jõuame postituses esitatud küsimuse juurde? Selle ajendas kirjutama ühe inimese kommentaar talvise ilma kohta, mis on selline: "Muidugi ei ole, panin täna autole talverehvid alla, selle järgi on alati ilma ennustada saanud - talvine ilm ei tule veel niipea ja vähene, mis maha on sadanud, sulab ka kõik ära!" See näitab ilmekalt (isegi kui see kommentaar pole tõsiselt mõeldud) seda, kuidas keegi võib ühest sõnast või fraasist aru saada või ehk õigemini, mida üks asi/olukord kellelegi tähendab. Mulle tähendab Tallinna ümbruses olev ilm kahtlemata talvist ilma, sest on lund, seda aeg-ajalt sajab juurdegi, temperatuur on nullist madalam Celsiuse järgi, paistab ka päike jne. Kumba pidi sai nüüd talvine ilm defineeritud, kas olud väljendi või väljend olude järgi?
Jah, möödunud nädala ilmastik oli supervärvikas, aga kas sellest jõuab siingi kirjutada, ei tea. Palju oli äikest, viimati 28. okt. hilisõhtul loode- ja põhjaranniku lähedal. Kuna hetkel kirjutan artiklit Eesti Loodusele tsüklonitest, pean mõtlema, milliseid sõnu kasutan ja et komad oleksid õiges kohas.

Neljapäev, 25. oktoober 2012

Sügise esimene tuisk

GFS-i prognoos

Eesti kohale prognoositakse intensiivse tsükloni teket. GFS näitab maksimumi saabumist Peterburi lähistel (967 hPa). Selle tagalas on kiire arktilise õhumassi sissetungi oodata.
Praeguseks on põhjarannik saanud kostitada mereefekti lumega (lake-effect snow), lõuna pool aga on laussademed muutunud vähemalt lörtsiks, saartel ja edela pool veel vihm.
Sat24-lt näeb selgelt mereefektiga seotud konvektsiooniriba põhjarannikul.

EMHI hoiatused:
 Eesti   25.10.2012 13:25
25.10. õhtul läheb Eestis sadu üle lörtsiks. Intensiivsem on sadu Lõuna-Eestis. Õhutemperatuur langeb 0ºC ümbrusse. 
26.10. öösel sajab hooti lund ja lörtsi, intensiivsemad on sajuhood Kagu-Eestis ja Peipsi ümbruses ning Lääne-Eesti saartel ja rannikualadel. Loodetuul tugevneb saartel ja rannikul 13-18, puhanguti 25 m/s. Õhutemperatuur langeb sisemaal alla 0ºC.
 
26.10. päeval tuleb lisaks sajuhooge lume ja lörtsina, intensiivsem on sadu saartel ja rannikul. Loode- ja läänetuule puhangud ulatuvad rannikul 25, sisemaal 18 m/s.

Liiklusolud muutuvad libeduse ja paiguti ka halva nähtavuse tõttu väga keeruliseks.

Nädalaprognoos     25.10.2012 14:51
Ilma ülevaade 26.10. - 1.11.2012.a.

Tähelepanu! Lähipäevade ilm on väga jahe. Öösiti langeb õhutemperatuur alla 0°C, päeval tõuseb vaid napilt üle 0°C. Ettevaatust liiklejaile! Teed muutuvad libedaks!

Reede (26.10.) öö hakul liigub äge madalrõhkkond Eesti kagupiiri tagant edasi kirdesse ja selle intensiivsed sajuhood ulatuvad Kagu-Eestisse ja Peipsi ümbrusse. Tuul pöördub loodesse ja tugevneb eelkõige Lääne-Eesti saartel ja rannikul, pärast keskööd tõusevad puhangud 22-25 m/s. Pole välistatud, et intensiivne külma juurdevool võib hommikul puhangud kuni 30 m/s tõsta. Õhutemperatuur on sisemaal 0..-3, rannikul kuni +2°C. Päeval tuleb sajuhooge lisaks. Tuul tugevneb ka sisemaal, puhangud tõusevad 18, võimalik et ka 20 m/s. Õhutemperatuur tõuseb 0°C ümbrusse, rannikul kuni +3°C-ni. 

Esmaspäev, 22. oktoober 2012

Pilvehuviliste sageduskaart

Tekkis mõte koostada pilvehuviliste sageduskaardi. Algus on edukas olnud, ühe päevaga on paarkümmend asukohta juba märgitud. 
Miks teha sellist kaarti? Esiteks saab ülevaate, kus üldse huvilised paiknevad. Teiseks saab näha, kust saadetakse pilve- (või teistegi atmosfäärinähtuste) pilte ja lõpuks, millised nähtused on ühele või teisele kohale iseloomulikud.
Põnevatest tulemustest on selgunud juba asjaolu, et Simuna on ilmselt Eesti lenticulariste poolus. Võib oletada, et selle põhjuseks on pinnamood, sest näiteks teistest kohtadest tuleb isegi huvilistelt läätspilvedest pilte väga vähe või ei tule ja ligi aasta Tapal olles (see jääb Simunale üsna lähedale) leidsin kinnitust, et seal on tõepoolest rohkem läätsekujulisi pilvi. Tartus, Tallinnas või Laitses (Kibunas) olles olen neid erimeid harva või isegi üliharva näinud, loetud päevad aastas, kui sedagi. Muidugi tuleb arvestada ka sekundaarsete põhjustega, nagu näiteks see, et mõni huviline pöörab rohkem tähelepanu teatud nähtustele, aga jätab teised pigem välja jne. Läätsjate pilvede sageduse puhul näib siiski olevat ka objektiivne alus.
Kui olete huviline ja teete pilvedest või atmosfäärinähetest pilte, siis palun märkide enda asukoht. Selleks valige vasakult edit ja seejärel minge kursoriga kaardile ja paremklõpsuga valige add a placemark. Valige kohad, kus tuleb ette pilvede (või atmosfäärinähete) pildistamist. Kindlasti salvestage.
Kel ei ole mingil põhjusel võimalik asukohta märkida (ilmselt peab google konto olema?), siis edastage asukoht siia, see ei pea olema tänava täpsusega, aga hea, kui on vähemalt asula kirjas, suuremate kohtade puhul ka täpsemalt (näiteks Tallinna puhul on oluline, kas kesklinnas, mere ääres või hoopiski Pirital).
Kustutamiseks (kui läks valesti vms): valige vasakult edit (kui pole seda tehtud) ja siis vasakult placemarkide nimekirjast valige see, mida tahate kustutada, nii et see kaardi peal avaneb, seal on nupp delete - vajutage ja kustubki.
Usun, et selline kaardistamine annab väga põnevaid tulemusi! Kindlasti jagan neid siin, kui midagi selgub.

Neljapäev, 18. oktoober 2012

Baumgartneri hüppest?

On tuntud huvi, et ma kirjutaks sellest. Hetkel on seisukoht selline, et sellesse teemasse peab süvenema, praegu seda aega eriti ei ole. Pole ju mõtet hakata seda ümber jutustama, sest huvilised saavad info Internetist ise kätte. Samuti on projekti kodulehel (http://www.redbullstratos.com/) olemas info atmosfääri, ilma jms kohta. Võib-olla on see pealiskaudne, kuid midagi totaalselt valesti ei tundu seal olevat. Siiski, kes mõelda tahavad, mõelgu sellele, kuidas sõltub heli kiirus keskkonna tihedusest ja temperatuurist ja miks valiti just selline väärtus heli kiiruseks (umbes 1110 km/h ehk 308,5 m/s).

Pilvejahi konkurss on lõppenud. Arvestatakse nii septembrist maini kestnud talvist kui sealt jätkanud suvist konkurssi. Eelvalikusse pääses vastavalt 303 ja 980 pilti. Esialgsed võidutööde kandidaadid (neli žüriiliiget) on välja valitud, kusjuures valikud kattusid mitmel juhul. See näitab, et teatud fotod kerkisid sadade hulgast selgelt esile, kuid rohkem oli siiski neid, mis meeldisid vaid ühele liikmele. Ühest väljavalitud pildist tahaks natuke rääkida.
Foto: K. Linka, autori kommentaar: mobiilifoto pildistatud 05.11.2011 kella 16 paiku Kadaka Selveri parklast Tallinnas.
Tegu on defi pilveauguga (defi on akronüüm doominoefektist). Tegu on väga haruldase nähtusega, tähelepanelik inimene ei pruugi aasta jooksul taevast isegi pidevalt jälgides kordagi midagi sellist näha.  Kõrgrünkpilved koosnevad allajahtunud veepiisakestest, st vedel vesi on kuni -30°C-ni jahtunud, kuid ei ole jäätunud. See on aga metastabiilne olek, mis tähendab, et võimalusel läheb üle stabiilsesse lõppolekusse, mis antud juhul on jää, sest atmosfääris on vee stabiilne olek 0°C-st madalama temperatuuri juures jää. Küllaga on kapillaarveel ja väga väikestel veetilkadel (udus, pilvedes) omadus säilida piisavate häiringute puudumisel ja kui pole jäätekketsentreid, vedelana ka 0°C-st madalama temperatuuri juures. Kui atmosfääris liikuda kõrgemale, temperatuur langeb, nii on juba 5-6 km kõrgusel -20°C ja madalam, 10 km kõrgusel aga juba -50°C lähedal. Kõrgrünkpilved asuvad 2-6 km kõrgusel ehk seal on sageli temperatuur 0°C-st madalam ja seetõttu koosnevadki allajahtunud veepiisakestest. Kui nüüd on mingi häiring, näiteks lennuk lendab läbi allajahtunud pilvekihi, siis võib see põhjustada piisakeste kiire jäätumise, mis levib kontsentriliselt teatud kaugusele (doominoefekt). Jääkristallid sajavad pilvedest maha, aga veepiisakesed jäävad ikka sinna, kus nad on. Nii tekibki ümar auk. Arvatakse, et selliseid pilveauke polnud enne lennunduse teket. 
Ma arvan, et võib-olla kirjutan mingi aeg sellest ka Horisondis. Näiteks saatis üks inimene mulle pildi öisest vikerkaarest ja Horisondi toimetus oli sellest huvitatud. Kui hästi läheb, siis novembrinumbris ilmub vikerkaare lugu. Muide, väike küsitlus paarikümne tuttava hulgas näitas, et enamik inimestest pole öistest vikerkaartest mitte kunagi isegi kuulnud, rääkimata nägemisest. Maailmas on olemas vähemalt üks koht, mis on tuntud oma öiste vikerkaarte kui turistiatraktsiooni poolest - Cumberland Falls, vt http://super8ky.com/Attractions.html, sest seal tarvitseb vaid kuupaisteline öö tulla, kui pihustunud vees tekibki vikerkaar.

Eestisse saabus suvi

Praegu ilmakaarti vaadates on olukord peaaegu samasugune, kui juuli lõpus, mil saabus kuumalaine, sest ka nüüd  saabub edelavooluga Kesk-Euroopast Eestisse kuuma ja niisket õhku.  Kõige soojem võib reede olla, kui vähegi selgema ilmaga võib 15°C või enamgi ära tulla. Kuna õhk on väga niiske, siis peab arvestama udude ja madalate kihtpilvede võimalusega, mis võivad päevi püsida. Seega tasuks tänast üsna päikeselist ilma ära kasutada.
Võrdluseks tollane ja praegune ilmakaart.




Teisipäev, 9. oktoober 2012

Süda-Venemaale saabus suvi

Lõunatsüklon tõi Venemaa keskoblastitesse suvise ilma, päeval ligi 20 kraadi sooja. Meie siin Eestis jääme polaarfrondi tagalasse, mistõttu ilm on selgelt sügisene ja mõnel pool on nähtud juba jääkruupe. Lume nägemise tõenäosus on lähemal kahel nädalal alla 40%. Seega võib jahe periood ükskord otsa saada, ilma et lund näeksime. Täpselt aasta tagasi oli samuti jahe periood, kui sageli oli hoogsademeid ja tuli ka näiteks jääkruupe või märga lörtsi, aga siis läks soojemaks ja talv tuli alles detsembris.
Lõunatsüklon ja sooja sissetung Venemaal

Reede, 5. oktoober 2012

Täna 10 aastat tagasi lumi maas

2002. a. 5. oktoobri hommikul oli külma 2 kraadi ja tuul idast. Sadas üksikuid suuri lumehelbeid. Mingil hetkel hommiku jooksul asendus see padulumega, nii et paari tunniga sadas maha paks kelgulumi. Päeva jooksul sadu nõrgenes ja lõppes. Ka järgmised päevad oli jahedad ja sageli sadas lühiajalist või nõrka lund. Uus suurem lumesadu oli 9. oktoobril.
Sel aastal on oktoober senini soe olnud. Täna tsükloni keskmes sajab ikka vihma ja sooja selgelt üle 10 kraadi. Lähipäevad võib-olla enam nii soojad ei ole, kuid lund küll kuskilt ei paista. Samas 1999. a. oli kuu algus hulga soojem, aga kuus lõpu poole tuli esimene lumi, nii et ilm võib kahe nädalaga küllalt muutuda.

Teisipäev, 2. oktoober 2012

Pilvejahi lõpetamine

Lõpuks on kindel, et Pilvejahi pidulik lõpetamine toimub 26. oktoobril algusega kl 14 Tallinna Teletornis.
Kuigi huvi on iga aasta väga suur olnud (40-60 inimest reaalselt kohal, potentsiaalseid huvilisi üle 100), siis seekord on kohtade arv väga piiratud, mistõttu sinna saab tulla vaid kutsetega. Kutsed saavad muidugi tublimad pilvehuvilised, kes on palju pilte saatnud, neil liike määranud ja näitavad üldse teema vastu suurt huvi üles. 
Kui siiski juhtub, et näiteks kohti on 10 ümber, aga kutsetega huvilisi on näiteks 6, siis valitakse arvatavasti konkursil osalejate hulgast vabadele kohtadele veel inimesi. Põhimõtteliselt saaks sinna ka vabade kohtade jäägi puhul need, kes pilte pole saatnud, aga kel on tõsine huvi või kes sooviksid teha mingit normaalset ettekannet (huvitav ja õpetlik). Selleks tuleb teada anda, et saaks nö järjekorda lisada.