Esmaspäev, 26. mai 2014

Jahe mai lõpp

31. mai öösel nähti helkivaid ööpilvi: http://spaceweathergallery.com/indiv_upload.php?upload_id=97876, veel kohti, kus nähti: http://ed-co.net/nlcnet/positive-sightings-2014.
Päev oli muutliku pilvisusega ja mõnel pool, eriti Loode-Eestis, sadas hoovihma. Sooja oli juba 14...19°C. 1. juuni öösel tihenes alates Kagu-Eestist pilvisus ja sooja frondi laussadu jõudis kohale. Päeva jooksul see sadu siiski eriti palju loode poole ei liigu või liigub väga aeglaselt. Seetõttu jääb enamus Eestist täna ikkagi kuivaks. Äikeseks, mida prognoosis lubati, on kesised väljavaated. Kui äike ei arene just soojal frondil, siis tekib see ikka sooja frondi taga kuumas õhumassis, mis on juba juhtunud.
3. juunil jõuab lõunatsükloniga kuum ja niiske õhumass kohale, mistõttu see võib-olla nädala suurimaks äikesepäevaks. Sooja tuleb siis juba südasuviselt, aga kuumus paistab jäävat nõrgaks võrreldes maiga. Üsna ebapüsiv ja soe ilm püsib järgmise nädalani. Võimalik, et palavusel on samuti kaks harja.

Arvestades sünoptilist olukorda ja õhumassi omadusi, siis näib see olevat usaldusväärne, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.

30. mail oli juba igal pool üle 10°C sooja, aga ilm püsis tsükloni keskme läheduses pilvine. Samas oli enamasti sademeteta ja tuul suhteliselt nõrk.
Tänane toob jätkuvalt pilvise ilm, kusjuures sademed on tõenäoliselt hootised, mis on tsükloni okludeerumisele iseloomulik. Sooja on eilsega sarnaselt või õige pisut enam (rohkem kohti, kus on üle 15°C).
Jahedapoolne ilm püsib paar päeva. 3. juunil paistab, et läheb järsult soojemaks, sest idast jõuab lõunatsükloni põhjaservas kuum õhumass kohale. Kuna põhja pool on antitsüklon, siis võib õhuvool olla tugev ja ilm tuuline. Kui on soe front, siis peaks ka sademeid üsna palju tulema ja võib äikest olla.
Nädala teine pool on üsna kuum, kuni 30 kraadi võimalik.

31. mail kell 21.10 Jõhvi lähedal  (Marti Mooseli foto). 
Enamik vikerkaari, mida näeme, on kahekordsed, aga 2. järku kaar on halvasti näha ja seetõttu tekib mulje vaid peakaarest.
Vikerkaare kordsus ehk järk on määratud peegeldumiste arvuga veetilgas. Iga peegeldumisega pääseb osa valgust välja, nii et igaks järgnevaks peegeldumiseks ja seega kaare tekkeks jätkub üha vähem valgust. Samuti siseneb valgus tilka rohkem serva pool, mistõttu tekkiv kaar on laiem ja kahvatum. Mõlemal põhjusel on 2. järku kaar rohkem kui poole võrra kahvatum kui peakaar (1. järku kaar). Kuna nii ühe- kui kahekordse peegeldumise puhul suunatakse valgus tilgast väljudes tagasi valgusallika poole, jagavad need ühist antisolaarset punkti, nii et mõlemaid vikerkaari näeb vaatleja valgusallika (enamasti päikese) vastas. 2. järku vikerkaare raadius on umbes 51-54° (vikerkaar on lint, mitte kriips!), mistõttu see jääb peakaarest väljapoole. Tasub tähele panna veel seda, et värvide järjestus on vastupidine. Iga vähegi eredam vikerkaar ongi tavaliselt kahekordne, kuid 2. järku kaar on sageli kahvatu, mistõttu seda sageli ei märgata.
Olemas on ka 0. järku vikerkaar, mille puhul peegeldumist ei toimugi, vaid valgus läbib piisa, moodustades valgusallika värvi sära või hiilguse. See on nähtav valgusallikaga samal pool, sest valgus tilgas ei peegeldu tagasi. 3. järku kaare puhul peegeldub valgus tilgas kolm korda ja suunatakse väljudes valgusallikast samuti eemale, mistõttu vaatleja näeb seda valgusallikaga samal pool. 3. järku vikerkaare kohta on maailmast teada vaid mõned vähesed fotod. 

29. mail püsis valdavalt pilves ilm, kohati sadas vihma, kuid oli juba soojem, sest enamikes kohtades tõusis maksimaalne õhutemperatuur üle 10°C. Õhtul arenes põhjarannikul udu, mis öö jooksul liikus tasapisi lõuna poole. Idapiiri tagant möödus tugevam sajuala.
Täna on ilm samuti pilvine, aga selgimisi peaks siiski rohkem tulema. Suuremaid sademeid ilmselt ei tule. On soojem, ilmselt kohati üle 15°C.
Põhjapoolse juba soojeneva antitsüklon on praktiliselt kadunud ja Eesti kohale liikunud tsükloni mõju on nõrgenemas. Tugevneb lõunatsüklonite mõju, need kannavad Venemaal tugevnevast palavast antitsüklonist sooja õhumassi läände. Seetõttu niiske ja üsna sajune ilm jätkub, kuid on soojem, kuni 20°C võimalik.
Järgmisel nädala paistab domineerivat poolmeridionaalne tsirkulatsioon, mistõttu ilmselt on sooja suviselt, st üle 20°C (eeskätt nädala teisel poolel).

28. mai oli pilves, uduvihmane ja väga külm: maksimaalne õhutemperatuur oli 6...11°C. Selle põhjuseks oli arktilises õhumassis tekkinud tsüklon, mis hoidis ilma pilves ja niiskena. Suuremad sajud jäi idapiiri taha.
Tasapisi tuleb tsüklon lähemale ja võib jõuda otse Eesti kohale, mistõttu pilves ja sajune ilm jätkub. Võimalik, et päeval on juba paar kraadi soojem, sest idast jõuab kohale ka soojem õhumass. Ööpäevane temperatuuri käik on viimasel kahel päeval puudunud, aga hakkab siiski tagasi tulema.
Järgmistel päevadel tugevneb Venemaal kuum antitsüklon. Lõunatsüklonid toovad sealt soojema õhumassi ka lääne poole ja seetõttu algab juuni oluliselt soojemalt. Kui selline areng jätkub, siis on järgmisel nädalal sooja suviselt 20-25 kraadi.
Põhja-Soomes ja isegi Lapimaal on märksa soojem kui Eestis, sest seal on päikest, http://yle.fi/saa/loppuviikko_suuressa_osassa_maata_kesainen_-_lapissa_saa_on_vaihtelevaa_ja_muuta_maata_viileampaa/7016561

27. mail sattus Eesti troopikast arktikasse: 30-kraadise kuumuse asemel oli sooja kohati vaid 8 kraadi, ilm pilves ja sadas uduvihma, päeva jooksul jahenes veelgi. Arktilise õhumassi tõi Teravmägedel tugevnenud antitsüklon, mis katab Fennoskandiat ja seda toetab veel Venemaal olev tsüklon, mis süveneb ja hoiab ilma paar päeva külma ja niiskena.
Fennoskandiat kannab antitsüklon, mille arktilist hõngu võib Eesti paar päeva tunda, siis hakkab idast taas kuum ja niiske õhumass lähemale tulema, http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla.

Nädala teisel poolel peaksid lõunatsüklonid tooma Eesti kohale idast sooja ja niiske õhumassi, mistõttu oodata on suuremat vihmasadu, aga ka palju soojemat ilma. Äikesevõimalus suureneb lõunatsüklonite põhjaservas alates 1. juunist.
Kui poolmeridionaalne tsirkulatsioon jääb püsima, siis on järgmine nädal suviselt soe ja niiske.

26. mai oli päikeseline ja veel südasuviselt soe: maksimaalne õhutemperatuur ulatus 26°C-ni (Jõgevamaal). Öösel tugevnes loodetuul, pilvisus tihenes ja ilm külmenes alates Põhja-Eestist. Päev oli pilves ja aeg-ajalt sadas uduvihma; sooja oli enamasti alla 10°C, ainult Lõuna-Eestis (Sõrvest Põlvani) oli pisut soojem.
Järgmistel päevadel domineerib tsükloni mõju, mis areneb Eesti lähedal õhumasside piirialal ehk ida või kagu pool. Esialgu kandub rõhkkondade piirialal kirdest arktiline õhumass Läänemereni. Põhja-Venemaa ja Lapimaa lumesajud Eestini ei jõua ja öökülmagi tõenäosus on pilviste ja tuuliste ööde tõttu väike.
Nädala teisel poolel peaks idast kohale jõudma soojem õhumass, mistõttu võib kuni 20 kraadi oodata, aga õhumass on ilmselt niiske ja vihma võimalus on suur.

Mai teine pool tõi senini ebatavaliselt sooja ilma (ööpäeva keskmine oli pikaajalisest kuni 15°C võrra kõrgem, kuid juba 5°C kõrvalekallet peetakse suureks) ja palju äikest, arvestades Eestit tervikuna. Nüüd muutub ilm dramaatiliselt.
Juba on Teravmägedel tekkinud arktiline antitsüklon, mille lõunaserv hakkab Läänemere ümbruse ilma mõjutama. Tänane päev on Venemaale eemalduva troopilise õhumassi mõjul siiski veel üsna suvine (sisemaal kuni 25°C võimalik). 
Homseks peaks tekkima üsna tugev kirdevool, mis kannab arktilise õhumassi Eesti kohale. Seetõttu ei pruugi maksimaalne õhutemperatuur 10°C-ni tõusta. Barokliinse tsooni tekkimise tõttu on läheduses oodata ka tsükloni teket, mis põhjustab tuule tugevnemist ja võib-olla pilvist-sajust ilma. Siiski muutub õhumass nädala edenedes soojemaks ja nii võib nädala lõpus kuni 20°C tulla.
Mudelid on arvutanud poolmeridionaalse tsirkulatsiooni (ida- või kaguvoolu) domineerimist nädala jooksul. See tähendaks ka lõunatsüklonite saabumist ja lõpuks jälle sooja ja labiilse õhumassi sissetungi. Kui see juhtub, siis mitte enne juuni algust. Senikaua on äikesevõimalus väga väike.

25. mail jäi Eesti veel kindlalt troopilisse õhumassi, kuid suures osas Skandinaavias ja Põhja-Venemaal valitses juba arktiline õhumass, mis tõi sinna lund ja lörtsi või lihtsalt kõleda ilma, http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla.

Kolmapäev, 21. mai 2014

Kuumalaine 23.-26. mail

25. mai lõpetas kuumade päevade seeria: maksimaalne õhutemperatuur oli Kundas 31,1°C ja Võrus 30,1°C, kuid mujal jäi alla 30°C piiri. Mitmel pool, eriti Ida- ja Lõuna-Eestis, oli ka äikest, sadas rahet.
26. mail tuleb veel üks suvine päev, ehkki ilmselt mitte igal pool, aga siis muutub ilm ikkagi dramaatiliselt, mitte nagu alguses tundus, et on lihtsalt jahedapoolseid päikeselisi ilmu oodata.
Lõppenud nädal on erakordne eeskätt ööpäeva keskmise temperatuuri poolest, mis oli kuni 15°C pikaajalisest keskmisest kõrgem ehk kuni 25°C 10°C asemel.

Vaatluskohaks oli Kõnnu Suursoo Harjumaa idaosas. Enne äikest

See pilv tõi äikese (kell 14.03).




Konvektsioon ja äike raba kohal

Äike, mis tegutses Tallinnas.

Hiljem, kui äikesevöönd taandus kirdesse, tekkis sekundaarne konvektsioon.

Taanduv äikesevöönd kirdes


Pisike äike, mis muutus hiljem päris võimsaks Jõhvis.

Pilved ja rabamaastik


Teel Viitnasse, et hoida silma peal areneval äikesel.

Viitnas võis läbi puude näha äikest.


Tundus, et äkki areneb siitki midagi.

Päev lõppes Viitna lähedal ühes rabas. Äikest enam ei tulnud.

Tagasiteel võis näha Jõgevamaal möllavat äikest.

Järgnevalt teiste autorite pilte (luba küsitud):

Kell 15.05

Kell 18.07


Õhtune üsna tugev äike Jõhvis. Ivar Uutari fotod. Video: https://www.youtube.com/watch?v=UxmJnG2Y8Wg&feature=youtu.be



Autori kommentaar: Need pildid tehtud enamasti Võrumaal Holsta külas, kuid viimane ka hiljem autost teel Tartusse.
Viimasel pildil olev pilv oli andnud veidi Võru linnast põhja pool väga tugevat vihma. Põldudel olid suured loigud ja kõrgem hein oli kõik nagu rulliga pikali lükatud. Võimalik, et oli ka rahet ja sajuala oli üsna kitsa vööndina. Ain Vindi fotod




Äikese areng ja õhtune äike Vaimastveres (Jõgevamaa). Egert Hobolaineni fotod






Pilved ja äike Jõgeval. Kairo Kiitsaku fotod

25. mai tuleb mõneks ajaks viimane väga kuum päev, kui sooja võib tulla kohati veel kuni 30°C. Äikesevõimalus on eilsest samuti suurem ja paistab, et igal pool Eestis, õhtul eriti mandril.
Öösel oli minimaalne õhutemperatuur kohati mere ääres (põhjarannikul) üle 20°C ehk tegu oli nendes kohtades troopilise ööga. Äikest oli Hiiumaal. Uuesti hakkab konvektsioon arenema keskpäeva paiku.
Uus nädal toob täiesti teistsuguse ilma – jaheda, pilvise ja ilmselt ka sajuse. Selle põhjuseks on nii Teravmägede tugevnev antitsüklon, kui Eesti lähedal (tõenäoliselt Venemaal) arenev tsüklon, aga sellest pikemalt uues postituses.

24. mail kella 11 paiku tekkisid esimesed rünkpilved, kella 12.30ks on üsna tugevat konvektsiooni näha juba paljudes kohtades ja pärastlõunaks lähenes olukord äikesele. Õhtupoolikul ja õhtul oli äikest Kesk-Eestis (Järvamaal), Pärnumaal ja Saaremaal, hiljem veel Soome lahel. Maksimaalne õhutemperatuur oli kohati üle 30°C (Viljandis ja Kundas 30,5°C , Harkus 30,3°C).
Järgmiseks nädalaks on oodata hoopis teisttüüpi ilma: külm antitsüklon on asendatud Eesti lähedal või kohal areneva tsükloniga, mis tähendab jahedat, pilvist ja sajust ilma. Äikesevõimalus on väga väike.

Põhja-Venemaale jõudis arktiline õhumass, mis tõi sinna lumekruupe ja äikese, http://ilmatieteenlaitos.fi/euroopan-havainnot.

Äike päikeseloojangu ajal (Pärnumaa, Audru vald). Madis Nõmmi foto

24. mai paistab tulevat juba tugevama konvektsiooniga ja arvestatava äikesevõimalusega päev. Selle võimalikeks märkideks olid 23. mail arenenud üllatavalt suured rünkpilved, mis püsisid õhtuni. See näitab, et laskumisinversioon ei ole eriti tugev ja õhumass on labiilne.
24. mai jooksul antitsüklon nõrgeneb ja nii ka laskumisinversioon, mistõttu konvektsioon peaks olema tugevam ja tekkima lõuna paiku. Äike on tõenäolisem õhtupoolikul. Troopilises õhumassis on ilm jätkuvalt väga kuum: maksimaalne õhutemperatuur peaks kohati ka üle 30°C tõusma, aga pigem mõne kraadikümnendiku jagu, sest õhumass on pisut jahedam, kui oli 19. mail. Sellegipoolest anti välja ka kuumahoiatus:
Eesti   23.05.2014 16:22
Nädalavahetusel (24. ja 25. mai) on Eesti kohal kuum õhumass ning õhutemperatuur tõuseb sisemaal mitmel pool 30...31°C-ni.


Võimsad rünkpilved annavad märku niiskusest ja labiilsest õhumassist (Tartus).

Sürgavere radar 30-kraadises kuumuses (Ilmateenistus kutsus 95. sünnipäeva puhul külla).

Päikeseloojangu ajal ilmus päikeseketta ümber veider värviline oreool, mida nägid paljud inimesed ja millesarnast pole varem näinud. Küsimus saadeti ühele planetaarsele optiliste nähtuste eksperdile, kellelt saabus selline vastus: Looks like a pollen corona: http://www.atoptics.co.uk/fz908.htm (õietolmutara).

23. mai öösel jäi enamikes kohtades selgele ja vaiksele ilmale vaatamata õhutemperatuur juba 10°C-st kõrgemaks. Päev tuli päikeseline (tekkis rünkpilvi) ja väga kuum: saabunud troopilises õhumassis ulatus mõnel pool  temperatuur 30°C-ni (kõige soojem oli Pakri ja Harku, vastavalt 29,8°C ja 29,5°C).
Kõige kuumem on ilmselt 24. ja 25. mai, eriti kui päikest jagub: võimalik on üle 30°C temperatuur. Samas juba laupäevast paistab tekkivat arvestatav äikesevõimalus.
Külmemaks läheb 26. mail, sest Eesti ilma hakkab siis mõjutama Teravmägede tekkiv arktiline antitsüklon ja nii ei ulatu järgnevatel päevadel sisemaalgi temperatuur üle 20°C. Seetõttu tundub järgmine nädal selle kõrval kindlasti külm, aga tegelikult vastab siis õhutemperatuur pikaajalisele keskmisele (praegu on 5-10 kraadi võrra sellest kõrgem). Nädala lõpus võib jälle soojemaks minna.

Euroopas valitseb mõned päevad veel blokeering, mis toob meile kuuma ilma. 22. mai pärastlõunane ilmakaart, http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla

22. mai tõi vähese ja vahelduva pilvisusega sooja suveilma: õhutemperatuur oli öösel 9...13°C ja päeval tõusis kuni 26°C-ni.
Homseks on troopiline õhumass juba kohal ja õhutemperatuur tõuseb taas 30°C-ni. Veelgi soojemad võivad olla 24. ja 25. mai ja siis on ka arvestatav äikesevõimalus. Mudeli järgi on võimalust viimase ööpäeva jooksul suurendatud eeskätt 24. mail ja pikendatud 27. maini (Ida-Eestis).
Jahedamaks läheb 27. mail. Selle põhjuseks on Teravmägedel tugevneb antitsüklon, mille lõunaserv hakkab mõjutama Eesti ilma. See toob päikeselised päevad kuni 20-kraadise temperatuuriga, öösel on tõenäoliselt alla 10 kraadi.

Suveõhtu nähtuna Teletornist, http://www.teletorn.ee/et/webcam

Viimastel päevadel valitsenud kuumust esineb harva isegi juulis, mistõttu kajastati neid erakordseid ilmaolusid palju ka meedias. Ilmateenistuse lühikokkuvõte 19. mai õhutemperatuuri kohta: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=426). 21. mail taandus Kaspia mere äärest pärit troopiline õhumass Eesti kohalt Põhja-Venemaale, saatjaks kohatine tugev vihm (mõnel pool Lääne-Virumaal sadas üle 80 mm) ja äike. 
Kuuma õhumassi asemel tuli lühikeseks ajaks Kesk-Euroopast südasuvise soojusega õhumass, mis toob 22. mail ilmselt päikeselise ilma ja sooja kuni 25 kraadi. 23. maiks jõuab kohale taas troopiline õhumass, aga sedakorda Lääne-Aafrikast. Seetõttu on taas oodata mitmel pool sooja kuni 30°C, mõnel pool ehk enamgi.  
Teatav äikesevõimalus on olemas 24. mail ja suur tõenäosus 25. mail. Ekstreemseks konvektsiooniks (20. mai öösel ulatus nt pilvetippude kõrgus radari järgi enam kui 15 km-ni) on seekord vähem võimalusi, sest õhumass paistab olevat stabiilsem, kuid eks paistab.
Kui sageli järgneb kevadisele või varasuvisele kuumusele väga jahe periood, siis seekord paistab, et mitte: kuigi 26. või 27. mail läheb jahedamaks, on tegu tavalise suvise soojusega ja päikeselise ilmaga, mitte nt tugevate öökülmade või kõleda vihmase ilmaga. Seega järgmisel nädalal lämmatavat kuumust ei tohiks enam olla, vaid annab välja harju keskmise suve.


Kauge äike 19. mail ja äike saabumas järgneval ööl Jõgevale. Kairo Kiitsaku fotod

21. mail võis veel Piritalt näha lahkuva troopilise õhumassiga seotud tugevat konvektsiooni. Merel tekkis hommikul udu, millest õhtuks jäi järele üksnes uduvine, sest õhk muutus kuivemaks.