Esmaspäev, 25. mai 2015

22. nädala ilm (25.-31.05.2015)

Kommentaariumi link
Ökoskoop. Pilveaabits

31. mail kujundas ilma kirdesse lahkunud osatsükloni tagala. Lõunapoolse kõrgrõhuharja mõju Lätist kaugemale ei ulatunud. Sellises sünoptilises olukorras voolas tsükloni tagalasse külm, kuid niiske õhumass, mille kihistus muutus päeva jooksul labiilses. Nii hakkasid Kuramaal juba ennelõunal arenema rünksajupilved, mis tõid äikest ja rahet. Need liikusid üle Eesti. Õhtu jooksul ilm selgines.
Juuni alguses aktiviseerub Atlandi ookeanil tsüklonaalne tegevus: läänetsüklonite idaservas jõuab taas kohale soojem, kuid ühtlasi niiskem õhumass. See toob sademeid ja sooja kuni 20°C, kus päikest rohkem, seal paar kraadi enamgi. Äikese võimalus ei ole kuigi suur, ehkki 2. juunil on võimalik, et päris kagunurka midagi jõuab.
Stabiilset suvesoojaga ilma ei paista veel niipea.


Saabuvad rünksajupilved äikese ja rahega (ülal) ning mamma, mis ilmus raju lahkumisel (Ida-Eestis).

30. mail kujundas ilma veel kõrgrõhuhari, mistõttu ilm oli päikeseline, samas mitmel pool suviste rünkpilvedega. Sooja oli üsna ühtlaselt 20°C lähedal. Õhtul suurenes tsükloni mõju: läks pilvisemaks ja sajule (Ida-Eestisse jõuab öö jooksul)
31. mail on Eesti tsükloni tagalas olevas külmas õhumassis. Samas on see lähema aja selgelt suurima äikese tõenäosusega päev, sest külm ja niiske õhumass on labiilne: enamik selle kevade äikeseid Eestis on olnud just sellised.
Üks äikesevaatleja (http://web.zone.ee/eav/) Tartust märkis, et alates 2006. a, kui ta süstemaatilisi vaatlusi teeb, pole kordagi olnud äikeseta maid, vaid alati on olnud vähemalt 2, tavaliselt siiski 3 äikesepäeva. Seega kui 31. mail ka äikest ei tule, on see viimase 10 a rekord. Ka Leedust äikesepäevade andmeid uurides selgus, et äikeseta mai on väga ebatavaline: 40–60 a jooksul on vähemalt sisemaal selliseid vaid 1–2. Tõravere ilmajaama töötajatega rääkides selgus, et mais pole ühtegi SWIC teadet (ohtlikud nähtused nagu äike, udu, tormituul, padusademed) väljastatud, mida pole varem mais juhtunud, kuid et seda öeldi mälu põhjal, siis muidugi kuu ainulaadsuses kindel olla ei saa.
Juuni alguse kuumalainet enam mudelid ei näita. Siiski on prognoositav õhumass soe, mistõttu 20°C ja pisut rohkemgi on ikkagi tõenäoline. Äikesevõimalus on aga märksa väiksem kui 31. mail.  Püsib suur sademete tõenäosus, mistõttu põuaoht on väike.
Edaspidi on arvutatud kuuma antitsükloni teke Lääne-Euroopa kohale. Kas see järgib sama tendentsi, mida mudelid senini on teinud, et arvutatakse pidevalt ida poole? Kui lähtuda senisest olukorrast, siis võiks nii arvata küll. Samas võib see kuumus mudelitest aja jooksul ka välja taanduda.

31. mail on Eesti tsükloni tagalas olevas külmas õhumassis. Samas on see lähema aja selgelt suurima äikese tõenäosusega päev, sest külm ja niiske õhumass on labiilne: enamik selle kevade äikeseid Eestis on olnud just sellised.
Üks äikesevaatleja (http://web.zone.ee/eav/) Tartust märkis, et alates 2006. a, kui ta süstemaatilisi vaatlusi teeb, pole kordagi olnud äikeseta maid, vaid alati on olnud vähemalt 2, tavaliselt siiski 3 äikesepäeva. Seega kui 31. mail ka äikest ei tule, on see viimase 10 a rekord. Ka Leedust äikesepäevade andmeid uurides selgus, et äikeseta mai on väga ebatavaline: 40–60 a jooksul on vähemalt sisemaal selliseid vaid 1–2. Tõravere ilmajaama töötajatega rääkides selgus, et mais pole ühtegi SWIC teadet (ohtlikud nähtused nagu äike, udu, tormituul, padusademed) väljastatud, mida pole varem mais juhtunud, kuid et seda öeldi mälu põhjal, siis muidugi kuu ainulaadsuses kindel olla ei saa.
Juuni alguse kuumalainet enam mudelid ei näita. Siiski on prognoositav õhumass soe, mistõttu 20°C ja pisut rohkemgi on ikkagi tõenäoline. Äikesevõimalus on aga märksa väiksem kui 31. mail.  Püsib suur sademete tõenäosus, mistõttu põuaoht on väike.
Edaspidi on arvutatud kuuma antitsükloni teke Lääne-Euroopa kohale. Kas see järgib sama tendentsi, mida mudelid senini on teinud, et arvutatakse pidevalt ida poole? Kui lähtuda senisest olukorrast, siis võiks nii arvata küll. Samas võib see kuumus mudelitest aja jooksul ka välja taanduda.


30.05.2015 õnnestus Pirital näha midagi tõeliselt haruldast: eestikeelset nimetust sellel pilveformatsioonil ei ole, aga ingliskeelses kirjanduses tuntakse seda horseshoe vortex cloudhttps://cloudappreciationsociety.org/horseshoe-vortex-cloud-february-07/. Ülemine foto on suumitud, alumine mitte.

29. mail nihkus kõrgrõhuhari Venemaa kohale, kuid selle mõjul oli kaugemal sisemaal veel päikeseline või suviste rünkpilvedega. Saarteni jõudis väheaktiivne madalrõhulohk, mis tõi pilvisema ilma ja vihma. Päikeselisemal sisemaal oli sooja kuni 20°C, äärealadel rohkemgi, aga sajupilvede all vaid 10°C.
Sadu kõikjale ei pruugi esialgu jõuda, kuid ilma hakkab määrama Läänemerele jõudev aktiivne tsüklon. Seetõttu on merel võimalik tormilähedane ilm ja sisemaal on ilmselt lihtsalt tuuline. See tsüklon toob täiendavaid sademeid, kuid siis peaks sajuala haarama suurema territooriumi. Saju eel jõuab kohale veidi soojem õhumass, mistõttu päikeselisemates kohtades on võimalik õhutemperatuuri tõus üle 20°C.
Kuu lõppeb jaheda ja tuulise, isegi kõleda ilmaga, sagedased on sajuhood, võimalik on äike. Suurem kogus soojust ja sellega seoses suvise leitsaku saabumist on oodata 2. juuniks. Tõenäoliselt on tegu 1–3päevase kuumalainega, vt ka: http://ilm.ee/?513844. Siiski, muutused selles prognoosis on endiselt võimalikud.

28.05.2015.a. kell 22:49 Saaremaa, Orissaare. Kalmer Saare foto

28. mail jõudis polaarset ja troopilist õhumassi eraldav frontaaltsoon lõplikult Venemaale, nii et asemele pääses lõunapoolne kõrgrõhuhari. Seetõttu ilm paranes: sademeteta ja enamasti päikeseline, kuid jahedas õhumassis oli kõikjal sooja tunduvalt alla 20°C.
Peatselt suureneb läänetsükloni mõju, mistõttu läheb pilvisemaks ja tuulisemaks, oodata on vihma. Suur sajuvõimalus püsib nädala alguseni.

Kiudpilved (Cirrus uncinus) 28.05.2015 Tartu kohal.

Miraaž 23. mail Türisalu pangalt. Tegu on ülemise miraažiga, mis tekib inversiooni korral. Päikese kuju on mitmest kohast justkui lõigatud või ära sektorid ära nihkunud  inversioonikihte järelikult mitu. Foto: Tarmo Lukk/Jüri Kamenik

27. mail kujundas ilma jätkuvalt Ukraina ja Valgevene kohal tekkinud lõunatsüklon. Selle soe front tõi Ida- ja Lõuna-Eestisse laussaju, kuid lääne pool oli sajuta, kohati päris päikeseline.
Lõunatsükloni mõju asendub peatselt läänetsükloni omaga. Sinna vahele mahub ilmselt üks kuivem päev, aga seejärel on taas vihma oodata. Õhutemperatuur on enamasti alla 20°C.

Lõunatsükloni mõju ulatus endiselt Eestini (DWD).

26. mail määras Eesti ilma Ukraina ja Valgevene kohal tekkinud lõunatsüklon. Selle põhjaservas jõudis kuum ja niiske õhumass Eestini, mistõttu sooja frondi saabudes läks sajule. Suured äikesed jäid kaugemale lõunasse (peamiselt Valgevene kohale), kuid õhtul arenes mõni üksik äike ka Läti-Leedu idaosa ja Pihkva järve lähedal Venemaa poolel.
Ilm läheb jahedamaks ja tuulisemaks, kuid õhutemperatuurifoon püsib pikaajalise keskmise lähedal. Eeskätt sisemaal püsib vaatamata kõrgrõhuharjale hoovihmade võimalus.
Nädala teise poole jooksul suureneb läänetsüklonite mõju. See hoiab õhutemperatuuri enamasti 20°C madalamal ja vihma tõenäosuse üsna kõrgena.

Lõunast saabunud niiske mõjul tõusis kastepunkt õhtuks mitmel poole üle 10°C (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Lõunatsükloni mõju ulatus Eestini, kuid edaspidi määrab ilma jälle läänetsüklonite idaserv (DWD).

Laussaju saabudes ilmusid taevasse huvitavad pilved (Tõraveres).

Kihtsajupilvedesse maskeerunud rünksajupilved andsid hoovihma (Värska lähedal).

Nädal algas suvise ilmaga: 25. mail tugevnes Venemaa antitsüklon. Selle lääneservas jõudis kohale soojem õhumass, mistõttu õhutemperatuur tõusis kohati üle 20°C.
26. mail jätkub kuuma ja niiske õhu juurdevool lõunapoolsetelt aladelt. Ilmselt on esialgu ülekaalus päikeseline ilm: sooja tuleb sisemaal ja maatuulega rannikualadel sel juhul üle 20°C, kus päikest kauem, seal võimalik rohkem kui 25°C. lähedal, aga hiljem on suure tõenäosusega pilves ja vihmane – sel juhul vaatamata õhumassile 15°C ümber. Frontaaltsooni soojemal küljel on oodata väga suurt äikeselist ala, mis võib ulatuda Eestissegi. Sademeprognoos näitab jätkuvalt tugevaid sademeid: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn244.gif, mis võib viidata sarnasele olukorrale, nagu oli 28. aprillil või 21. mail.
27. mail tõrjutakse kuum ja niiske õhumass idapiiri taha, mistõttu läheb jälle jahedamaks ja kuivemaks, kuid sisemaal püsib hoovihmade võimalus. Õhutemperatuur tõuseb päikeselise ilmaga üle 15°C, aga mõnel selgemal ja vaiksemal ööl on öökülma võimalus.
29.–31. mail kujundab ilma läänetsüklonite idaserv. See tagab keskmisele lähedase õhutemperatuurifooni ehk valdavalt on sooja alla 20°C ja öösel alla 10°C, püsib hoovihmade võimalus.

Sünoptiline olukord soosis soojema õhumassi kohalejõudmist ja suvist ilma. Soe front jõuab öö või hommiku jooksul ilmselt Eesti kohale (DWD).

Tänane panoraam Vasalemmas. - 24.05.2015. Kaarel Virroja foto

Esmaspäev, 18. mai 2015

21. nädala ilm (18.-24.05.2015)

Kommentaariumi link

24. mail tugevnes edela-kirdesuunaline, kuid üsna lauge kõrgrõhuhari, mille mõjul oli öö selge, aga kohati öökülmadega. Päev on enamasti päikeseline ja soojagi üle 15°C. Kuna tegu on juba mai lõpuga, mistõttu päike soojendab maapinda intensiivselt ja kõrgrõhuhari on lauge (nõrk), on vähemalt sisemaal hoovihma võimalus – tõepoolest kogunes allatuult, st Virumaale, hoogsajupilvi.
25.-26. mail tugevneb Lõuna-Venemaa ja Kasahstani kohal kuum antitsüklon. Selle lääneserv ulatub Läänemereni – lõunast ja kagust jõuab kohale suurem hulk soojust. Seega neist esimesel päeval on ülekaalus päikeseline ilm: sooja tuleb sisemaal ja maatuulega rannikualadel ilmselt 20°C lähedal, aga teisel päeval on suure tõenäosusega pilves ja vihmane – sel juhul jääb õhutemperatuur vaatamata soojemale õhumassile 15°C ümber.
26. mail peaks edelast Eesti kohale jõudma frontaaltsoon. Selle soojel küljel ehk sooja õhumassi sees on väga suur äikeseline ala, mis võib ulatuda Eestissegi. GFS sademeprognoos näitab tugevaid sademeid: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn604.gif, mis võib viidata sarnasele olukorrale, nagu oli 28. aprillil või 21. mail: suurem osas Eesti laussaju haardes, aga lõuna- ja idaserva võib jaguda palju äikest.
27. mail tõrjutakse kuum ja niiske õhumass idapiiri taha, mistõttu läheb jälle jahedamaks ja sajuvõimalus küll väheneb, kuid sisemaal siiski püsib hoovihmade võimalus. Õhutemperatuur jääb praegusega sarnale tasemele ehk päikeselise ilmaga üle 15°C. Öökülma võimalus on siis, kui selge ilmaga ulatub Eesti kohale 0°C või madalam isoterm, nagu oli möödunud ööl (sondeerimine).

23. mai varahommik Pangodis. Eero Hermanni foto

23. mai ilma kujundas madalrõhulohk, mis mis muutis ilma hommikuks tuulisemaks ja pilvisemaks (sademeid tuli vähe ja mitte igal pool), kuid selle mõju vähenes: õhtuks ilm selgines. Sooja oli enne külma fronti Ida-Eestis kuni 16°C, hiljem pilvede all 10°C ümber ja seejärel päikese toel taas kuni 15°C.
24. mail määrab ilma küll lauge kõrgrõhuhari, kuid see ei suuda vähemalt sisemaal hoovihmade eest kaitset pakkuda, vaid terav maipäike peaks aitama tekitada piisavalt konvektsioonivoole ja seega vastavaid pilvi, millest võib vihmahoog tulla.
25.-26. mail tugevneb Lõuna-Venemaa ja Kasahstani kohal kuum antitsüklon. Selle lääneserv ulatub Läänemereni – lõunast ja kagust jõuab kohale suurem hulk soojust. Õhumasside piiriala (frontaaltsoon) jääb esialgu merele, kuid 26. mail otse Baltikumi kohale, mis loob tingimused tugevateks sademeteks ja äikesteks, eriti kui tekib lõunatsüklon. Kui on ülekaalus päikeseline ilm, tuleb üle 20°C sooja, aga pilvise ilma ja hoovihmadega 15°C ümber.
Praeguse seisuga võib äikeseline ala Eestit puudutada, eriti Euroopa mudeli järgi.
27. mail läheb jälle jahedamaks ja sajuvõimalus väheneb, kuid õhutemperatuur jääb kuni nädala lõpuni maksimaalselt 15...20°C piiresse.

Euroopa mudel näitab lõunatsükloni teket 27. maiks Baltikumi kohal (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

22. mai öö oli valdavalt selge ja tuulevaikne, mistõttu kohati oli öökülma. Päev möödus kõrgrõhuharjas rahuliku ja oluliste sademeteta, kuid tekkis palju rünkpilvi, mis liikusid kirdesse – Lääne-Eestis läks ilm päris selgeks. Frontaaltsoon jääb kagusse, kus sajab lausvihma. Sooja on enamasti üle 15°C (soojema kohana paistis silma Tallinn, kus õhutemperatuur tõusis 18,5°C-ni).
23. maiks jõuab kohale madalrõhulohk, mis toob tuulisema ja sajusema ilma. Sooja on sisemaal enne sadu veel üle 15°C, aga pilvede saabudes langeb 10...15°C-ni.
24. mail tugevneb lauge kõrgrõhuhari, mille mõjul tuul nõrgeneb, saju võimalus väheneb, on päikeselisem ja sooja ehk tänasega sarnaselt üle 15°C . Kuna tegu on juba mai lõpuga, mistõttu päike soojendab maapinda intensiivselt ja kõrgrõhuhari on lauge (nõrk), võib vähemalt sisemaal hoovihma tulla.
25.-26. mail tugevneb Lõuna-Venemaa ja Kasahstani kohal kuum antitsüklon. Selle lääneserv ulatub Läänemereni – lõunast ja kagust jõuab kohale suurem hulk soojust. Ühtlasi jääb õhumasside piiriala (frontaaltsoon) merele, 26. mail ehk ka otse Baltikumi kohale, mis loob tingimused tugevateks sademeteks ja äikesteks. Kui on ülekaalus päikeseline ilm, tuleb üle 20°C sooja, aga pilvise ilma ja hoovihmadega 15°C ümber.
Äikeseline ala ei pruugi siiski Eestini ulatuda – määramatus on frontaaltsooni osas suur ja see selgub võib olla kõigest päev enne vastavaid sündmusi.
27. mail läheb jälle jahedamaks ja sajuvõimalus väheneb, kuid õhutemperatuur jääb kuni nädala lõpuni 15...20°C piiresse.

22. mai oli juba üsna suvise meeleoluga.

21. mail oli kuuma ja jaheda õhumassi piirialal (frontaaltsoonil) väga sajune, kuid vastu õhtut ilm paranes. Soome lahel ja kohati sisemaal arenes udu.
Enne uue madalrõhulohu saabumist on ilusa ilmaga päev, kuid seejärel halveneb uuesti: läheb tuulisemaks ja pilvisemaks, kuid sademeid jagub arvatavasti vähem.
Uus nädal toob suurema koguse soojust, nii et õhutemperatuur võib 26. maiks tõusta ka üle 20°C.

Taevas põleb. 20.05.2015.a. kell 22:13. Saaremaa, Orissaare

20. mail jäi Eesti kohale Kalmer Saarmadalrõhulohk, kuid suurem sadu sai päevaks läbi. Mitmel pool tõusis õhutemperatuur päikese toel üle 15°C.
Õhtul on oodata lõunapoolse tsükloni mõju tugevnemist: pilvisus tiheneb ja öösel läheb uuesti sajule. Vihmasadu võib kohati tugev olla.
Kuni nädala lõpuni on ülekaalus läänetsükloni mõju, mistõttu on pikaajalisele keskmisele lähedane õhutemperatuurifoon ja tulemata ei jää ka vihm. 25. maiks on teatav võimalus kuuma ja niiske õhumassi jõudmiseks Eestisse.

Euroopa mudeli uuendus 26. maiks on täiesti teistsugune, võrdle alloleva prognooskaardiga (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

19. mail kujundas ilma kõrgrõhuvöönd, mistõttu päeva jooksul ilm selgines ja päikese toel oli sooja rohkem: 10...16°C. Õhtul suurenes Läänemerel saabuva madalrõhulohu mõju, mistõttu saartele jõudis vihm ja see levib öö jooksul üle Eesti.
Meenutuseks: 19.05.2014 registreeriti Kundas 33,1°C, sest kagust jõudis kohale troopiline õhumass. Mitmel pool oli äikest, sadas hiidrahet (Kuusalus, kuni 4 cm läbimõõduga), kuid öö hakul jõudis Lätist kohale joonpagi, mis Eesti kohal lagunes.

Hiidrahega äike 19.05.2014 Kuusalus. Jüri Voiti foto

Kuum ja niiske õhumass, milles on suur äikesevõimalus, jääb siiski Venemaale, võib olla riivab ka veidi Baltikumi idaserva. Euroopa mudel näitab nädala pärast küll selle õhumassi jõudmist Eestissegi, aga see võib oluliselt muutuda. Praegu peaks arvestama pikaajalise keskmisega lähedastega oludega.

Euroopa mudel, sh õhtune uuendus, näitab antitsükloni tugevnemist ja selle põhjapoolsemat asendit, mis tähendab kuuma õhumassi kohalejõudmist, kuid praegu on see prognoos veel väga ebakindel (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Nädal on pikaajalisele keskmisele lähedase temperatuurifooniga: pärast jahedaid päevi läheb veidi soojemaks, kuid sajuvõimalus on endiselt suur. Kuni juunini pole ette näha erilist soojenemist ega äikesevõimalust, sest Venemaal ei teki tugevat antitsüklonit (või on selle paigutus ebasoodne, st kaugemal kagus), mis tõi 2013. ja 2014. a praegusel ajal juba troopilise leitsaku suurte äikestega. 
18. mail oli Eesti kohal osatsükloni kese. See tõi mitmele poole (hoo)vihma, tuli teateid ka äikesest, ja pilvede erisuunalise liikumise, vt http://www2.folk.ee/~jaanus/pilv.html. Jahedas õhumassis oli sooja 10 kraadi piirimail. 
Nii Venemaa tsükloni põhjaservast kui aktiviseerunud läänetsükloni idaservas lõunast tuleb soojust juurde, mistõttu vähemalt kohati on oodata üle 15°C.

Polaarfrondil on tekkinud laine, mis sai tsükloni uueks soojaks sektoriks (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

Sooja sektori teke sünoptilisel kaardil, kus on ühtlasi näha Venemaa tsükloni sooja sektori põhjapoolne asend (http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20150518.gif).

Laupäev, 9. mai 2015

20. nädala ilm (11.-17.05.2015)

Vihmateemaline fotovõistlus
2015. a suvine ilma- ja äikesehuviliste kokkutulek

17. mail asendus kõrgrõhuvöönd väheaktiivse (osa)tsükloniga. Seetõttu pilvisus tihenes ja läks sajule. Tuul oli nõrk. Sooja oli enne vihma 10–13 kraadi, hiljem pilvisusega vähem.
Venemaal asub tsüklon, mille põhjaservas on kaugemalt idast, Uuralite tagant, saabunud väga soe ja küllalt labiilne õhumass. Praegu ulatub see Põhja-Venemaale kuni Karjalani, edaspidi on aga suunatud rohkem Koola poolsaarele. Tänu sellele õhumassile tõusis Põhja-Venemaa sisealadel õhutemperatuur 25 °C-ni, vt http://ilmatieteenlaitos.fi/euroopan-saakartta. Ilmselt valgub osa sellest õhumassist ka Eestisse  ja ilm soojeneb selle arvelt veidi. Samas saabub osa soojusest meile lõunast. Esialgu ei saa veel täpselt öelda, kui palju ilm soojeneb ja kas Eestisse jõuab ka äikesevõimalus.

Venemaa püsiva tsükloni põhjaservas jõuab soe ja labiilne õhumass läänes kuni Karjalani (soe front; DWD).

Kiviõli tuhamäel 17.05.15 kell 15.45. Ei mingit vihma. Merle Polli foto

16. mail vähenes tsüklonite mõju, nii et mõjule pääses kõrgrõhuvöönd. Seetõttu ilm hommiku jooksul paranes ja päeval oli enamasti sademeteta ilm. Jahedas õhumassis oli sooja 10-15 kraadi, kohati vähemgi.
Jahe õhumass valitseb veel paar päeva, mistõttu sooja on enamasti alla 15 kraadi, seejärel läheb soojemaks. Äikesevõimalus tekib nädala möödudes, kuid see võib jääda Venemaale või mujale Eesti aladelt välja.

Rünkpilved Tõravere kohal

15. mail määras ilma Loode-Venemaal asunud madalrõhuvööndi lääneosa. Külmas ja niiskes õhumassis tekkis päeval labiilne kihistus, mistõttu pea kõikjal arenes rünksajupilvi. Need tõid hoogsademeid (vihm, lume- ja jääkruubid, rahe), kohati oli (välkudeta) äike.

Rünksajupilv haaramas Tallinna lahe enda alla. Andres Tuzbergi foto

Rahe 15.05.15 kell 12:20 Harkus. Reix Falbergi foto

14. mail määras ilma Soome tsükloni lõunaserv. See tõi sisemaale hoovihma, rahe, lume- ja jääkruupe, kohati oli äikest. Seevastu saartel ja mere läheduses selgines päeva jooksul, mistõttu sademeid polnud.
Madalrõhuvöönd jääb Ida-Euroopa kohale püsima nädala lõpuni, hiljem tuleb läänest lisa. See hoiab ilma jaheda ja hoovihmadega. Muutus selles osas võib tulla nädala pärast.

Pangodi äikesemaastik. Eero Hermanni foto

Jõgeva äikesemaastik. Kairo Kiitsaku foto

13. mail jõudis Soome kohale tsüklon. See lükkas sooja õhumassi itta. Asemele tulnud jahedas õhumassis oli sooja 7-13 kraadi, paiguti sadas (hoo)vihma, oli tuuline.
Tsüklonite või nende lohkude mõju püsib nädala lõpuni. Seetõttu on jahe ja sageli hoovihmadega.

Pagi jõudmas Vilniusesse

12. mail kujundas Eesti ilma veel kõrgrõhuhari, kuid õhtul suurenes läänepoolse madalrõhkkonna surve. Rõhkkondade piirialal jõudis kohale soe õhumass, mistõttu sooja oli 15-20 kraadi (Kundas isegi kuni 20,9°C). Ööseks jõudis saartele ja Loode-Eestisse vihm.
Tsüklon toob jaheda ja tuulise ilma. Arvestada tuleb hoovihmadega, sisemaal on ka äikesevõimalus, kuid suurim tõenäosus on arvutatud Läti ja Leedu aladele.

Vaade Vilniusele. 

11. mail kujundas ilma antitsükloni põhjaserv. Saabunud jahedas õhumassis algas päev pilve, kohati uduse ilmaga, kuid õhtuks selgines. Sooja oli esialgu 5-10 kraadi, päeva teisel pool päikese toel ja ehk ka pisut soojema õhumassi tõttu kohati kuni 14 kraadi.
Öö jooksul jõuab kohale soojem õhumass ja nii on päeval oodata mitmel pool sooja enam kui 15 kraadi. Jahenemise toob juba hiljemalt järgmiseks päevaks Soome kohale jõudev tsüklon. Kui see jääb väheliikuvaks, siis püsib jahe ja hoovihmadega ilm pikemalt.
Suurim äikesevõimalus on prognoositud 14. maiks.

Pilvetippude kõrgus näitab soodsaid alasid äikese tekkeks: sinisega on konvektsioonipilved, roosaka tooniga teised pilved. Mida külmemad on pilvetipud, seda suurem äike on võimalik (http://www.lightningwizard.com/maps/Europe/ani.html?0,gfs_el_eur,.png,0,3,6,9,12,15,18,21,24,27,30,33,36,39,42,45,48,51,54,57,60,63,66,69,72)

Nädal on üldiselt jaheda ilmaga, sest ilma mõjutavad läänetsüklonid, mis hoiavad õhumassi jahedana. Ainult 12. mail jõuab edelavoolus kohale päris soe õhumass, mistõttu sooja võib olla ligi 20 kraadi.

NB! 10.-15. mail on vaja olla Vilniuses, et sealsest ilmateenistusest koguda andmeid äikese esinemise kohta 20. saj teise poole vaatlusraamatutest (andmed digitaliseerimata). Seetõttu küll tuleb nädala ilma postitus, nagu senimaani, kuid ei garanteeri, et seda igapäevaselt õnnestub täiendada. Seetõttu on tore, kui huvilised arutavad kommentaariumis jooksvalt ilmaga seotud küsimusi ja tähelepanekuid.

Esmaspäev, 4. mai 2015

19. nädala ilm (4.-10.05.2015)

Vihmateemaline fotovõistlus
Tornaadopuhang Saksamaal
2015. a suvine ilma- ja äikesehuviliste kokkutulek

10. mail nõrgenes antitsükloni mõju ja suurenes Soome jõudnud okludeeruva tsükloni mõju. Seetõttu pilvisus alates Lääne-Eestis tihenes ja õhtul sadas ka vihma. Ilm jahenes samal ajal tuntavalt: õhutemperatuur langes 15-18 pealt 10 kraadini ning saartel arenes udu. Ida-Eestis püsis valdavalt päikeseline ilm õhtuni ja seal oli sooja 15-20 kraadi.
Lääne poolt saabub kõrgrõhuhari. Seetõttu ilm hakkab päeval selginema, kuid sisemaal on hoovihmade võimalus (suurim Ida-Eestis). See hari liigub itta, mistõttu avaneb tee soojemale õhumassile ja nii võib sooja olla ligi 20 kraadi. See soojus läheb juba ööpäevaga minema – nädala teine pool on jahe ja sajuhoogudega.

22-kraadine halo oli nähtav ka Riias

Näsalised kihtrünkpilved (Stratocumulus mamma) 10.05.2015 Vilniuse kohal.

9. mail kujundas ilma antitsükloni põhjaserv. Seetõtt oli päikeseline ja nõrga või mõõduka lääne- ja edelatuulega ilm. Sooja oli 10-15 kraadi.
Sarnane ilm püsib veel öösel, kuid päeval on oodata pilvisuse tihenemist ja soojenevas õhumassis tõuseb õhutemperatuur enamasti üle 15 kraadi.

Kevadine ilm 9. mail Tartus

8. mail kujundas ilma tsükloni lõunaserv ja idapiiri taha jõudnud frontaaltsoon. Nii oli Lääne-Eestis päikeseline, Ida-Eestis esialgu enamasti pilves, päeval kohatiste hoovihmadega ilm, kuid hiljem selgines sealgi. Äike jäi Eesti kirdepiiri taha (Soome lahe kagurannik) ja Soome. Jahedas õhumassis oli sooja valdavalt 10-15 kraadi.
Läänetsüklonite idaservas on oodata nädalavahetusel ilma soojenemist. See lõppeb vihmasadudega. Nädala algus toob küll esialgu jahedama ilma, ent edelavoolus on oodata uue soojakoguse saabumist. Seega soojenemine lõppeb vihmasajuga. Äikese võimalus on üldiselt väike, ainult lohu tagalas saabuvas niiskes ja jahedas õhumassis on mõnevõrra suurem (nagu 8. mail kirdepiiri taga ja Soomes tekkinud äike näitas).

Udune õhtu Jõgeval, 7.05.2015 kell 21:52. Lea Pihlaku foto

Õhtu Raplamaal 07.05.2015 kell 19.40. Jana Kuusemäe foto

7. mai püsis frontaaltsoon Ida-Eesti kohal, mistõttu seal oli sajune kuni õhtuni. Lääne-Eestis algas päev küll uduselt, kuid hiljem oli enamasti päikeseline. Seetõttu arenes seal kohati konvektsioonipilvi, millest sadas hoovihma. Ilm paranes õhtul ka ida pool. Mitmel pool tekkis udu.
Saju toonud frontaaltsoon küll eemaldub, aga õhumass on üsna niiske. Seetõttu on oodata vähemalt kaugemal sisemaal päevaseid hoovihmu.
Nädala lõpus ilm soojeneb, kuid päevaste hoovihmade võimalus sisemaal püsib.

Väheliikuv frontaaltsoon, mis tõi pikaldase saju sinna, kus see püsis (http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC).

6. mai öösel alates saartest pilvisus tihenes ja läks sajule. Päev oli soe ja tuuline, aeg-ajalt sadas vihma. Õhtul Lääne-Eestis ilm selgines ja arenes udu, kuid ida pool jätkus sadu.
Äikesed liikusid öösel mööda Läänemerd kirde poole ja jõudsid hommikuks Gotlandini Läti rannikuni, vt ka http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150505.

Troopiline õhumass on Šotimaa kohal oleva tsükloni soojas sektoris. Fronte palistavad äikesed, vt allpool (DWD).

Frondid joonistuvad välja äikeste järgi – ees soe, selle järel külm front (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/).

5. mail tõi oklusioonifront vihma ja lõunavoolus saabus soojem õhumass (sooja oli sisemaal kuni 20 kraadi). Õhtupoolikul  arenes Lõuna-Eestis rünksajupilvi.
Ekstreemne kuumalaine on jõudnud Lõuna-Euroopasse. Sardiinias oli juba üle 40°C, vt http://www.sardegnacedoc.it/idrografico/stazione/426500. Kuumalaine levib kirdesse ja itta.
Läänetsükloni idaservas jõuab troopiline õhumass ka Läänemere äärde, kuid transformeerub siin (seega ilmateade http://uudised.err.ee/v/ilm/10a81473-9592-4ee3-a5a7-4275796d1a70 ei ole päris täpne selles osas). See põhjustab rohkelt sademeid (ööpäevas võimalik 20-40 mm sademeid). Troopilise õhumassi sissetungi ja transformeerumisega seotud pilvemassid ja äike on hästi nähtav satelliidipildilt: http://sat24.com/en/scan?ir=false.

Troopilise õhumassi sissetungi tähistab ulatuslik äikesevöönd (http://sat24.com/en/scan?ir=false)

Udutab. 5.05.2015.a. kell 20:55. Saaremaa, Orissaare. Kalmer Saare foto

Nädal algas mitmel pool öökülmaga ja päikeseliselt, kuid päeva jooksul pilvisus tihenes – saabumas on madalrõhulohk soojema õhumassiga. 
Aafrikast on oodata Lõuna-Euroopasse ebatavaliselt kuuma õhumassi (kuni 25°C isoterm). Seetõttu võib kohati Prantsusmaal, Itaalias ja Kreekas õhutemperatuur tõusta 40°C-ni (isegi Saksamaal 36 kraadini), Vahemere lõunarannikul kõrgemalegi. Eestissegi jõuab selle kuumalaine kauge kaja: päev-päevalt õhutemperatuur tõuseb ja võiks õhumassi järgi 6.-7. mail ulatuda 20°C-ni, kuid sellega kaasneb ookeanilt ka niiskuse saabumine, seega sademed.

Intensiivsest kuumalainest jagub midagi Läänemere äärdegi (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).