Pühapäev, 27. detsember 2015

53. nädala ilm (28.–34.12.2015/3.01.2016)

Kommentaariumi link
3. jaanuaril jõudis idatsüklon Eesti kohale ja tõi suurema lumesaju. See algas õhtul ja öösel põhjarannikul mereefektiga, sest õhk hakkas liikuma teises suunas, aga hiljem asendus juba tsüklonaalse sajuga kõrgetest kihtsajupilvedest. Päeva jooksul tugevnes mereefekt uuesti, millest andsid tunnistust suuremad helbed, sest niiskust oli rohkem. Õhutemperatuur tõusis üle -10 °C.
Enne sadu nähti valgussambaid, mida seostati muuhulgas ka tulnukate rünnaku ja mustade-valgete aukude omapärase tantsuga (pealkirju meediast), üks leebem näide: http://www.sakala.ajaleht.ee/3454599/taevas-tantsiti-rahvariideseelikuis.
Uus idatsüklon on tulekul. See on suurem ja külmema õhumassiga, mistõttu prognoositakse -25...30 °C – võib selge vaikse ilmaga tulla, aga rannikualadel võib tsükloni lähenedes jälle mereefekt tugevneda.

Inga Sõelsepp 01.01.2016 kell 15.05 Tallinnas. Kes pole sel aastal veel lund saanud, siis pisut kannatust - lumepilvede tootmine käib maksimum koormusega. Head uut aastat!

2. jaanuaril jõudis intensiivne antitsüklon Karjala kohale. Eestis oli selle lõunaservas selge ja nõrga või mõõduka kagu- ja idatuulega ilm. Õhutemperatuur langes hommikuks -19 °C-ni, päeval tõusis õhutemperatuur paar kraadi. Pilvisus hakkas alates Virumaast tihenema, kuid sadu esines siiski üksnes teemanttolmuna, mis põhjustas halosid.
Idatsüklon ilmus öö jooksul satelliitpildi vaatevälja http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/ ja levib edasi läände. Õhtul ja öösel alates Ida-Eestist pilvisus tiheneb ja hakkab  lund sadama. Ilmateenistuse prognoos: Pilvisus tiheneb. Alates Ida-Eestist hakkab vähest lund sadama. Hommikuks levib sadu üle Eesti lääne poole. Puhub põhja- ja loodetuul 3-9, põhjarannikul ja Ida-Eestis puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on -7...-12, öö hakul Lõuna-Eestis kuni -15 °C.
Intrigeerival kombel on käivitunud idatsüklonite seeria: praeguse kannul on idast saabumas juba uus, mis kannab endaga ebatavaliselt külma õhumassi ja lumesadusid. See on lähiajaloost teadaolevalt siis juba neljas juhtum. Idatsüklonid kannavad vähemalt talviti endaga väga külma õhumassi justkui vastandina lõunatsüklonitele, mis on soojas sektoris kannab väga sooja (troopilist) õhumassi.
Need tsüklonid paistavad silma veel väga kõrge õhurõhu poolest: näiteks saabuval idatsüklonil esialgu keskmes 1030 hPa, aga Eesti kohale jõudes langeb 1020 hPa-ni ja alla sellegi. Seda põhjustab ilmselt külm ja kuiv õhumass, sest väga külm õhumass on ka väga kuiv ja selle tihedus on suurem kui soojal, niiskel õhumassil, seega maapinnalähedane õhurõhk peaks ka olema sellele vastavalt kõrgem.
Ilmahuviliste antud sajuhulgad:
* Marul detsembri sajuhulk 129,7 mm.
* Laupal sadas detsembris 90 mm.
* Tartus detsembri sademed 39 mm.

Evelin Nummert 1.01.2016 Tallinnas. Õhus hõljuvad jääkristallid päikeseloojangus sädelemas.

1.01.2016 (32. detsembril) arenes Loode-Venemaal eriti intensiivne antitsüklon õhurõhuga 1055 hPa keskmes. Selles servas pilvisus tihenes ja mitmel pool hakkas kerget lund sadama (õhumassivahetus). Päeval alates Ida-Eestist ilm selgines ja õhutemperatuur langes alla -10 °C, lääne pool oli veel soojem. Öösel peaks külma tulema mitmel pool 10...15 °C, kohati võib ka ligi -20 °C tulla.
Ida- ja läänevoolu kohtumistsooni näitab üle terve Euroopa ulatuv kitsas pilvemass: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/. Külm õhumass on infrapunapildil valkjama värvinguga, sest selle temperatuur on väga madal, soojem õhumass on aga justkui selgem, st aluspind paistab kirkamate värvidega.
Intensiivne antitsüklon nihkub aeglaselt lääne poole ja selle lõunaserva mööda on oodata kõrge õhurõhuga tsükloni (keskmes õhurõhk algul ca 1030 hPa, hiljem süvenedes langeb 1020 hPa lähedale) liikumist Uuralitest Läänemere äärde. See toob 3. jaanuariks ilmselt kogu Eestisse lumesaju. Oodatav lumikatte kasv on 5...10 cm ööpäevas (see lumi on tõenäoliselt väga kohev ja seetõttu väikese veesisaldusega). Õhutemperatuur püsib -10 °C lähedal, kõige tihedama pilvisuse ja tugevama saju ajal võib olla ka soojem.
Pärast väikese, kõrge õhurõhuga ja ebatavaliselt külma õhumassiga (kuni -25kraadine isoterm) tsüklonit jääb Eesti suhteliselt ebamäärasesse rõhuvälja, sest mõju avaldab korraga mitu rõhkkonda. Väga külm õhumass püsib esialgu kindlalt, nii et selge ja vaikse ilmaga on oodata õhutemperatuuri langust vähemalt kuni -20 °C-ni, kuid pilvisema ilmaga on soojem.

Head uut! Tallinna kesklinnas õnnestus näha igasuguseid huvitavaid pilvekesi (ametliku nimetusega Fumulus), 1.01.2016 Vabaduse väljakul.

31. detsembril määras Eesti ilma kõrgrõhuvöönd. Loode-Venemaal tekkis uus antitsüklon, mis hakkab edaspidi ilma kujundama. Aga kõrgrõhuvööndis oli ilm esialgu pilvine (külma 5...7 °C, saarte rannikutel 0 °C lähedal)., kuid hommikul hakkas selginema alates Kagu-Eestis ja õhutemperatuur langes -10..-15 °C-ni, päeval oli aga enamasti -5...-10 °C piires.
Edaspidi määrab ilma põhjapoolne antitsüklon, mille lõunaservas jõuab kagust ja idast eriti külm õhumass ka Eesti kohale. Selle õhumassi südamik satub Valgevene kohale, kuid siia peaks ulatuma siiski ka kuni -15kraadine isoterm.
Samas väga külmaks esialgu siiski ei lähe, sest ühes külma õhumassiga kandub idast läände ka madalrõhulohk, mis peaks tooma pilvisuse tihenemise ja kerge lumesaju 3. jaanuariks.

Aasta viimane õhtu hõõgus. 31.12.2015 Laagris.

30. detsembril nihkus antitsüklon Eestist lõuna poole, mistõttu selle servas saabus pisut soojem ja niiskem õhumass. Kuna tingimused jahtumiseks olid enamasti väga soodsad, langes mitmel pool õhutemperatuur alla -10 °C (saartel oli oluliselt soojem) ja kohati tekkis udu ja härmatis; hommikul nähti mitmel pool halosid.
Päeval sarnane ilm püsis, kuigi lisandus pilvi. Õhutemperatuur tõusis -5...-8 °C-ni, saartel oli kohati 0 °C lähedal. Õhtul selgines ilm uuesti, aga õhutemperatuur ei langenud (v.a kohati Viru- ja Valgamaal), sest veidi tugevnenud tuul segas maapinnalähedase külma õhu veidi kõrgemal asuva märksa soojema õhuga läbi.
Uue antitsükloni keskme teke on Loode-Venemaal alanud ja selle domineerimise päevadel jõuab idast ja kagust praegusest palju külmem õhumass Eesti kohale (-5 °C isoterm asendub aasta alguses -15...-17 °C isotermiga). Õhumassivahetusega on oodata lumesadu. Pilves ja sajuse ilmaga õhutemperatuur ei lange ilmselt alla -15 °C, vaid jääb pigem -10 °C lähedale.


Thea Eensaar. Taevas imeline nähtus-Tartu 30.12.15 kell 12,30

29. detsembril jõudis intensiivne antitsüklon otse Eesti kohale. See muutis ilma selgeks ja vaikseks (hommikul oli pilvisem ja seoses õhumassivahetusega sadas peamiselt Ida-Eestis vähest lund).
Kui päeval oli õhutemperatuur kuni -4 °C, siis hilisõhtul langes mitmel pool -10 °C-ni ja madalamalegi, kuid saarte rannikualadel püsis 0 °C lähedal.
Loode-Venemaal moodustub teine antitsükloni kese. Kuid Eestit kujundav kese nihkub tasapisi lõuna poole ja soojeneb. See võib tähendada pilvisuse tihenemist. Tuul püsib vaikne või väga nõrk.
Nädala teisel poolel lõunapoolne kese laguneb ja määravaks saab põhjapoolne. Selle lõunaservas on oodata ebatavaliselt külma õhumassi jõudmist Eestisse ja ööpäeva keskmise õhutemperatuuri langemist alla -10 °C (uuel aastal). Õhumassivahetus toob kaasa ilmselt ka lumesaju.

Vaikne, sudune ja -13kraadine Tartu 29. detsembri hilisõhtul.

28. detsembril muutis antitsüklon ilma selgeks ja vaikseks. Nii langes hommikuks õhutemperatuur mitmel pool -10 °C lähedale.
Keskpäeval läks ilm järsult soojemaks, nii et õhutemperatuur tõusis sisemaal enamasti 0...-4 °C-ni, kuid rannikualadel enamasti üle 0 °C, aga olulist tuule tugevnemist või pilvisuse tihenemist polnud, v.a merel (vt järgmises lõigus).
Põhjarannikul algas kiire õhutemperatuuri tõus juba ennelõunal, kui lõuna- ja edelatuul asendus põhjatuulega (merel tugevnes siiski ka tuul puhanguti 15...17 m/s), mis nähtavasti tõi merelt kaasa tunduvalt soojema õhu ja ühtlasi segas aluspinnalähedase külma õhu läbi inversioonikihis oleva soojema õhuga. On märkimisväärne, et kui Harkus oli pärastlõunal õhutemperatuur kuni +1,5 °C ja Pakril õhtul isegi kuni +2,4 °C, siis Vasalemmast anti teada: vasalemmas on terve päev olnud  -7,8 ja nüüd -8,9 kraadi (teade kell 17.48). Maapinna lähedal püsis õhutemperatuur siiski ka Tallinnas jm pidevalt alla 0 °C (hall jäi püsima).
Õhtul langes õhutemperatuur taas kiiresti kuni -8 °C-ni. v.a meretuulega rannikualadel, kus jäi plusspoolele, kuid alates Kirde-Eestist pilvisus tihenes ja õhutemperatuur tõusis taas suhteliselt kiiresti. Lääne-Eesti sisealadel jäi veel pärast kesköödki kohati -8 °C lähedale, sest ilm püsis selge.
Seega tõi päev kaasa märkimisväärseid ja järske kraadikõikumisi rahuliku selge ilmaga. Ilmselt põhjustas seda väga soe õhk üsna maapinna kohal, nii et väiksemgi tuule tugevnemine või pilvisuse tihenemine tõi kaasa tugeva ja kiire õhutemperatuuri tõusu.
Tugevnev antitsüklon tuleb otse Eesti kohale. Kuna suurema mõjuga on soe õhumass, siis võib olla ilm tugeva inversiooni tõttu pilves ja õhutemperatuur üsna 0 °C lähedane, kohati ilmselt plusspoolel. Kui ilm selgineb, võib õhutemperatuur langeda -10 °C-st madalamale, sest ilm püsib antitsükloni keskme all tuulevaikne või nõrga tuulega ja jahtumiseks on selge ilmaga väga soodsad tingimused.
Antitsüklon triivib nädala edenedes lõuna või kagu poole, mistõttu sooja õhumassi mõju tugevneb ja see võib ööpäeva vältel põhjustada märkimisväärseid kraadikõikumisi. Kuid nädala teiseks pooleks on arvutatud Loode-Venemaal antitsükloni uue keskme tekkimine, mistõttu idast saabunud eriti külm õhumass pääseb lääne-loode poole liikvele ja jõuab nädala lõpuks idavooluga Eesti kohale. Sellega seoses on oodata ööpäeva keskmise õhutemperatuuri langemist -10 °C-st madalamale.
Sajuvõimalus on lähipäevil väga väike, kuid seoses külma õhumassi sissetungiga idast ja kagust peaks see suurenema, nii et 2. jaanuari paiku võib mitmel pool sadada lund.

Richard Sööt. 25.12.25 15:34 kuskil Pärnu ja Tõrva vahel

Tuleb kuiv ja varasematest palju külmem nädal
Antitsüklon jääb püsima pikemaks ajaks. Esialgu on õhumass selles enamasti mõõdukalt külm, lääneosas ka soe, aga hiljem on oodata tuuma teket (uus antitsükloni kese kõrgrõhuharjas, mille tunnuseks on suletud isobaaride teke) tõenäoliselt Loode-Venemaal. Sellest areneb ilmselt teine antitsüklon, mille lõunaservas on soodsad tingimused pakaselise õhumassi kohalejõudmiseks kagust või idast (sarnane 2006. ja 2012. a jaanuari juhtumiga). See õhumass on võimeline tekitama vähemalt -25 °C õhutemperatuuri.

Kui tekib uus põhjapoolne antitsüklon, siis selle servas peaks idast ja kagust jaanuari alguses kohale jõudma eriti külm, ilmselt kontinentaalne polaarne õhumass (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Esmaspäev, 21. detsember 2015

52. nädala ilm (21.–27.12.2015)

Kommentaariumi link
2015. a kokkuvõte tuleb ilmselt siia: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2015.htm.

27. detsembril muutis ilma selgemaks ja vaiksemaks antitsüklon. Samal ajal lähenes läänest tsüklon, mis muutis õhtul ilma pilvisemaks, kuid sademeid ei tulnud. Selge ja vaikse ilma mõjul langes õhtul õhutemperatuur kohati -10 °C-ni, ainult pilvisemas ja meremõjuga saarte- ja läänerannikul jäi 0 °C lähedaseks või isegi plusspoolele, hiljem tõusis õhutemperatuur seoses pilvisuse tihenemisega ka sisemaal.
Antitsüklon tugevneb ja liigub otse Eesti kohale. Külma ja kuiva õhumassi mõjul tsüklon hääbub, mistõttu sademeid see ei too, v.a kerge lume või lörtsi võimalus Liivi lahel.

Lumekruubid 26. detsembri õhtul Põlva külje all Lahedal. Carl Patrasoni foto

Kalmer Saar. 26.12.2015.a. kell 23:00 Orissaare

26
. detsembri ilma määras veel põhjatsüklon, kuid selle servas saabunud külmas ja kuivas õhumassis ilm selgines ja õhutemperatuur langes. Õhutemperatuur oli päeval veel kindlalt üle 0 °C (kuni +5 °C), kuid õhtul langes mitmel pool miinuspoolele. Õhtul arenesid hoogsajupilved, mis tõid paljudesse kohtadesse hooglund ja lumekruupe, tekitades valge kirme, kuid igale poole sadu ei jätkunud.
Mis saab edasi? Eestist lõuna poolt möödub tsüklon, kuid selle mõju siia eriti ei pruugi ulatuda (HIRLAM näitab küll laialdast lumesadu, Ilmateenistuse prognoosis lubatakse lund vaid Edela-Eestisse). Seetõttu on ka lund tõenäoliselt väga napilt, isegi minimaalselt (v.a mereefekti korral rannikualadel või Saare- ja Pärnumaal, kui see tsüklon on piisavalt aktiivne), nii et tõenäoliselt tuleb talvekülm praktiliselt palja maa peale.
Ilmamuutus põhjustas ka äikest: (25.12.2015 23:09 Ussike Pai) Muide, meil Lasnamäe tagaservas sadaski täna õhtul hooti päris tugevat vihma ja kõmises ka. Kuna ma su sellekohast ennustust polnud siis lugenud, ei võtnud ma asja tõsiselt ja arvasin, et no mis kõu see ikka on, ju mingi muu müra. Seega ma kella ei vaadanud, võib-olla oli see kõuekõmin umbes 8 paiku õhtul, aga võib-olla ka varem.
Väike tsüklon, mis tekkis polaarfrondil, möödub Eestist lõuna poolt ja hääbub siis ruttu. Eesti kohale liigub tugevnev antitsüklon, mille piires on õhumassid väga kontrastsed. Suurema tõenäosusega kõige külmem õhumass Eestini ei jõua, sest see liigub antitsüklon äärealadel ja eeskätt Musta mere äärde (Sotšisse on lund oodata). Kuid hiljem võib ülekaalu saavutada nii soe õhumass leebe talveilmaga kui ka pakaseline õhumass, mis sarnaneb 2006. a erilise külmalainega.


Tormine ilm 25. detsembril Jumindal Kuusalu vallas. Martin Niglase foto

25. detsembril jõudis Eesti kohale põhjatsüklonite soe sektor. See tõi kaasa sajuse ja tormise ilma, kuid alates saartest ilm selgines (külma frondi taga). Õhutemperatuur tõusis 8 °C-ni, ainult idaservas püsis esialgu madalam, hiljem tõusis sealgi.
Päeva ja õhtu jooksul püsis ilm jätkuvalt tuuline, kohati tormine. Läänest itta liikusid hoovihmad paigutiste pagidega, seejärel selgines ilm uuesti.
Öö jooksul jõuab Skandinaaviast kohale uus lohk, aga seekord väga järsu õhumassivahetusega (külma frondi asukoht õhtul). Sellega seoses on oodata tuule tugevnemist ja tõenäoliselt ka hoogsadusid (esialgu hoovihmad, hiljem ka lume- ja jääkruubid). Õhumassivahetusega suureneb ka labiilsus ja võib äikest tulla. Hiljem areneb mereefekti võimalus, vt prognoosi.
Lõpuks areneb arktilises õhumassis antitsüklon, mis liigub Skandinaavia kohalt Läänemerele ja siis otse Eesti kohale. See toob pikemaks ajaks kuiva ilma. Õhumassid on selle antitsükloni piires väga kontrastsed, nii et kohale võib jõuda nii soe kui ka ebatavaliselt külm õhumass, kuid sadu ei ole ja aluspinna lähedal on õhutemperatuur miinuspoolel.

Õhumassivahetuse ajal on äikesevõimalus üsna suur (http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2015122518_48.gif).


Pärastlõunal jõudsid pagid ka Laagrisse.

24. detsembril muutis kõrgrõhuhari ilma kuivemaks ja päikeselisemaks. Õhumass püsis jätkuvalt väga soe, mistõttu sooja oli enamasti 5...7 °C, kuid Virumaal pisut vähem.
Uued põhjatsüklonid liiguvad itta. Nende lõunaserv ulatub Eestini, mistõttu ilm muutub tormiseks ja sajuseks. Eriti tugev võib olla tuul siis, kui kohale hakkab jõudma (üli)külm õhumass. See suurendab ka labiilsust, seega võib tulla sajuhooge äikesega. Seejärel jääb ilmakujundaks kuiv antitsüklon, milles püsib õhutemperatuur miinuspoolel.
Äikesevõimalus kajastub näiteks http://estonian.wunderground.com/global/stations/26038.html?, väljavõte prognoosist Tallinna kohta:
Tomorrow 12/25 70% / 2 mm
Cloudy with light rain in the morning...then a chance of an isolated thunderstorm in the afternoon. High 7C. Winds SW at 25 to 40 km/h. Chance of rain 70%.

24. detsembri soe ja päikeseline ilm Alatskivil.

23. detsembri ööseks tõi madalrõhulohk tormise ja sajuse ilma, samuti soojema õhumassi. Seetõttu tõusis hommikuks õhutemperatuur alates saartest mitmel pool 8...10 °C-ni.
Päeva jooksul tuul nõrgenes, oli selgimisi ja õhutemperatuur hakkas langema, kuid saartele ja Lääne-Eestisse jõudsid uued vihmasajud, mis liikusid kiiresti itta, seejärel ilm selgines. Õhtul tugevnes tuul uuesti.
25. detsembril on oodata sügava lohu üleminekut, mis toob talvise pöörde, st rekordiliselt kõrge õhutemperatuur asendub 0 °C lähedasega, esineb lörtsi- ja lumesadusid, võimalikud on lumekruubid (alates 26. detsembrist).
Aasta lõpus jääb talvisema hõnguga ilm tõenäoliselt püsima, kuid see ei ole siiski kaugeltki kindel.

Ülikõrge õhutemperatuur 23. detsembril (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

22. detsembril oli lauge kõrgrõhuharja mõjul pisut kuivem ja vaiksem ilm, kohati sadas veidi vihma. Õhutemperatuur püsis rekordiline (7...9 °C).
Uus põhjatsüklon toob täiendavat soojust, seetõttu võib õhutemperatuur tõusta 10 °C-ni, ajuti sajab ka vihma.
26. detsembril läheb üle Eesti sügav lohk, mis toob tormise ilma ja seejärel väga külma õhumassi, mistõttu ilm külmeneb oluliselt ja võib omandada talvise ilme.

Hilisõhtune pilvestik Laagris

Tuleb väga sooja alguse, aga talvise pöördega nädal. 
Nädala alguses jätkus rekordiliselt soe ilm troopilise õhumassiga. Õhutemperatuur püsis pidevalt üle rekordtaseme (http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid). 20. detsembri rekordite kokkuvõte: http://www.ilmateenistus.ee/2015/12/eriliselt-soe-nadalavahetus/
22. detsembriks õhumass jahtub, mistõttu ülemäärane kuumus annab veidi järele ja õhutemperatuur enam 10 °C-ni ei tõuse, kuid on siiski kindlalt üle 0 °C. 
Uued põhjatsüklonid toovad oma lõunaservades taas troopilise õhumassi sissetunge, nii et üks 10-kraadine päev võib veel ees oodata. Pärast 24. detsembrit õhumass jahtub ja sooja on taas mõnevõrra vähem.
25. detsember võib saada murdepunktiks, kui ühe järjekordse lohu tagalas algab eriti külma õhu sissetung. See võib 26. detsembriks tuua peaaegu talvise ilma lumehoogudega ja 0 °C lähedase õhutemperatuuriga.

Troopiline soojus saabus Eestisse tsüklon Zwi lõunaservas (DWDAnalyse_20151221).

Teisipäev, 15. detsember 2015

51. nädala ilm (14.–20.12.2015)


20. detsembril jõudis Eestisse järjekordne kogus troopilist niisket õhku, mistõttu juba ennelõunal tõusis õhutemperatuur Loode-Eestis üle 10 °C, mujal jäi esialgu küll madalamaks, aga sealgi õhutemperatuuri tõus jätkus ja nii oli õhtul ka Ida-Eestis sooja üle 10 °C: kell 18-19 mõõdeti Tartu-Tõravere ilmajaamas uus detsembrikuu rekord, milleks on nüüd 12,5 °C (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/maxmin-ohutemp/)!
Eelmine rekord mõõdeti 6.12.2006 Valgas: 11,9°C.

Julgem prognoos lubab kuni 13-kraadist kuumust (http://tinyurl.com/h4e3qs9).

Tegin ka oma ilmajaama displeist pilti: sellist asja peab ikka jäädvustama. Ain Vindi foto

19. detsembril jäi Eesti laugesse kõrgrõhuharja. Selles olev troopiline õhumass tõi palju uusi kuupäevarekordeid (sooja oli 7...9 °C), kuid õhtuks ilm selgines ning jahtumise ja sooja niiske õhumassi pealetungi tingimustes arenes õhtul mitmel pool udu. Udu oli tugevam Loode-Eestis, samas ei tekkinud Lõuna-Eestis.
Eestisse voolab põhjatsüklonite lõunaservas troopilist õhumassi üha juurde, mistõttu 20. detsembril peaks tulema massiliselt soojarekordeid. Hiljem õhumass jahtub ja ülemäärane kuumus annab järele.

Triinu Sarv. Omamoodi virmalised Kakumäel 14.12.2015 kella 21 ajal ehk pilves virmalised

18. detsembril jõudis põhjatsüklonite lõunaservas soe ja niiske õhumass kohale. See sulatas lume, tekkinud jäite ja muutis ilma uduseks. Soojenemine ei olnud siiski väga kiire, sest veel keskpäeval oli Virumaal õhutemperatuur alla 0 °C ja lumikate püsis kõige kauem (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).
Järgmiste päevade osas ei ole prognoos muutunud: ookeanilt jõuab kohale troopiline õhumass, mis võib 20. ja 21. detsembril kaasa tuua uusi soojarekordeid.

Jana Kuusemäe. Varahommikused valgussambad Raplamaal 16.12.2015 kell 5.57  Nüüd olen targem. Pilti tehes arvasin, et näen virmalisi kuna need sambad tekkisid ja kadusid. Ilus oli sellegipoolest.

17. detsembri öösel liikus kõrgrõhuhari üle Eesti itta. Sellele järgnes madalrõhulohk, mis tõi pilvisuse tihenemise ja esialgu kerge, hiljem juba intensiivsema saju (algas enamasti vihmana, aga läks hiljem üle lörtsiks, lumeks, lõpuks uuesti vihmaks, paiguti sadas tugevat uduvihma).
Õhutemperatuur oli enamasti 0...5 °C, kuid Virumaale jõudis sukelduja tagalas külmem õhumass, mistõttu oli külmem (0...-3 °C). Õhtul, kui sajufaas muutus tahkemaks, langes õhutemperatuur mitmel pool 0 °C lähedale, kuid hiljem tõusis uuesti.
Tsüklonite seeria üha uued tsüklonid transpordivad soojust mandrile ja nii võib tulla uusi soojarekordeid, tõenäolisemalt 20. ja 21. detsembril, kui õhutemperatuur võib tõusta 10...12 °C-ni.
Ele Pedassaare kommentaar ilm.ee kaudu:  17.-18.12. keerulised ilmaolud!
Täna õhtul ja eeloleval ööl on üle Eesti liikumas niiske õhumass, mille järel soe õhk. Keerulisemate ilmaoludega tuleb arvestada eelkõige mandriosas, kus sajab esialgu lörtsi ja lund ning keset Eestit pole välistatud ka lühiajaline jäävihm. Kuna sisealadel on õhutemperatuur 0°C ringis, siis on oht, et teedele tekib jäide. Hommikuks on tihedan sadu itta taandunud ning õhutemperatuur valdavalt plussis. Pealevoolav soe õhumass võib siis põhjustada laiaulatusliku udu tekke. Päeva peale on oodata läänest uusi sajupilvi, kuid nende niiskusesisaldus on väike. Läänes sajab vihma, idas sekka ka lörtsi. Tuul pöördub edelasse ning kogub järk-järgult hoogu, õhutemperatuur tõuseb homme õhtuks kõikjal plusspoolele.

Prognoos 20. detsembriks (link).

16. detsembril liikus üle Karjala kagusse tsüklon (sukelduja). See tõi pilvisuse tihenemise, aga mitte sademeid ega olulist tuule tugevnemist. Õhtul ilm selgines läänest läheneva kõrgrõhuharja mõjul. Mitmel pool püsis lumekirme maas, ehkki sooja oli 0...5 °C.
Öö jooksul läheb kõrgrõhuhari üle Eesti itta. Niiske õhu ja nõrgeneva tuule tõttu võib tekkida udu või uduvine, või tiheneb lihtsalt madalpilvisus. Pärast seda toob madalrõhulohk tuule tugevnemise ja saju (sisemaal algul ilmselt lumi ja lörts), hiljem ka olulise soojenemise.
Tsüklonite seeria üha uued tsüklonid transpordivad soojust mandrile ja nii võib tulla uusi soojarekordeid, tõenäolisemalt 20. ja 21. detsembril.

Heiki Vassar · Haapsalu. Ja loojang ka täna punane. 16.12.15. kell 15:36.

Lühikeseks ajaks muutunud sünoptilised protsessid tõid Eesti kohale kõrgrõhuharja kargema ja lumisema ilmaga. See ei jää siiski püsima, sest uus tsüklonite seeria on algamas. Viimasele paneb aluse harja lääneservas (aga ka Kesk-Atlandi tsüklonite idaservas) vähemalt 70. laiustele jõudnud soe ja niiske õhumass, mis suurendab barokliinsust ja käivitab tsüklonite tekke. Need suunduvad suurtel laiustel itta, kandes sooja ja niiske õhumassi Läänemerele.
14.-15. detsembril kujundas ilma nõrgenev madalrõhuväli, mis asendus kõrgrõhuharjaga. See tõi kargema (nõrgad miinuskraadid, rannikualadel siiski plusskraadid) ja kohati lumisema ilma, aga ka selgimisi. 
15. detsembril arenesid merel rünksajupilved, mis liikusid kagusse ja tõid peamiselt tahkes faasis sajuhooge (vt viimasel fotol). Seda põhjustas ilmselt vertikaalse temp.gradiendi suurenemine, mis soodustas õhu püstsuunalist liikumist.
Kõrgrõhuharja servas on tekkinud sukelduja – see suundub üle Karjala kagusse. Ilmselt toob see tuule tugevnemise ja ülemise kihi pilvi, aga mitte sadu. Pärast seda peaksid lääne- või põhjatsüklonid tooma olulise ilma soojenemise. Hetkeseisuga toimub ilmamuutus saju saates – sisemaal esialgu lumi ja lörtsi, hiljem vihm, merel ja rannikualadel võib sajufaasiks olla üksnes vihm.

Kõrgrõhuharjas transporditakse sooja niisket õhku põhja poole (soe front), mis loob tsüklonite tekkeks vajaliku barokliinsuse (DWD). 

14. detsembri lumesadu Alatskivil. Einar Laretei foto

15. detsembril arenesid merel rünksajupilved, mis tõid kagusse liikudes lume-, lörtsi- ja lumekruubihooge.