Reede, 28. märts 2008

Reisimuljeid Kanaaridelt

7.-14. märtsil viibisin seoses tööülesannetega Kanaaride arhipelaagis. Alguses oli plaanis puhkus, ent kujunes hoopis teisiti välja. Külastasin kahte saart – La Gomera ning Tenerifet. Muu kõrvalt jäi aega ka inimeste ning looduse jaoks üldisemalt.
Kanaarid on vulkaanilised saared, kus elab kokku ligi 2 miljonit inimest. Kuuluvad Hispaania koosseisu ning Tenerifel asub kuningriigi kõrgeim tipp – El Teide. Vastav ala on kuulutatud rahvuspargiks, mille külastamine oli üks mu ülesannetest. Tenerife on Kanaari arhipelaagi suurim saar.
Loodus
Üldvaade Kanaaride loodusele








Kanaaride rannikuala, eriti lõunarannik, kus asuvad suurimad kuurordid Los Christianos ja Playa de las Americas, on poolkõrbeline. Aastas keskmiselt 7 sajupäeva. Taimestikus domineerivad piimalillelised ning sissetoodud viigikaktused. Parajasti oli Kanaaridel ka kaktuseviljade valmimisperiood. Neid aga siiski ei korjata peamiselt saaste tõttu. Kuna Kanaaridel on väga hästi välja kujunenud kõrgusvööndilisus, siis oligi geograafia õppetund silme ees.
Taimestik
Tüüpiline taimekooslus piimalilledest ja sissetoodud viigikaktustest






Nagu öeldud, rannikul peamiselt piimalilled ja palmid. Kanaaridel kasvab vaid üks looduslik palmiliik – kanaari datlipalm. Seda palmi looduses enam peaaegu polegi, vaid kasutatakse laialdaselt haljastuses, natuke ka istandustes. Sellest saadakse „palmimett“, mis on koos meerummiga saanud Kanaaride kaubamärgiks. Palmimesi on tegelikult tüvemahlast keedetud siirup, seega õiemeega pole midagi pistmist.
Umbes 400-500 m kõrgusel, kus on võimalikud juba ka öökülmad talviti, kasvab kaktuste, piimalillede ja palmide kõrval mitmesuguseid paksulehelisi ja üksikud männid. Kanaaridel kasvab looduslikult ainult kanaari mänd, mida iseloomustab kuivataluvus ja erakordselt pikad okkad (vahel üle 20 cm). Männid saavad kogu vee õhust ning moodustavad mägedes suuri puistuid (metsi meie mõistes). Tänu mändidele on Tenerifel üldse põhjavett, sest õhuniiskus läheb mööda tüvesid pinnasesse (varem oli põhjavett ka teistel saartel, kuid inimese tõttu enam mitte). Mõistagi on põhjaveest vähe ning nii joogiks kui pesemiseks kasutatakse merevett.
1500 m kõrgemal on valdavaks alpi niitude taoline kooslus. Kuna tingimused on Kanaaridel erilised (jutt on peamiselt ikka Tenerifest), siis oli ka floora mõistagi üsna kummaline. Eemalt vaadates võis märgata, et mäeküljed on kaetud hallide või pruunjasroheliste mätaste või padjanditega. Tegemist on põhiliselt Teide leetpõõsaga, mis tegelikult kasvab kuni 2 m kõrguseks. Seal oli veel hulk teisigi taimeliike, ent aega polnud kõiki määrata (tähtsamad vast Teide karikakar, Kanaari ussikeel jt).
Umbes 3000 m kõrgusel on valitsev lumi ja jää. See siiski pole mäestikus aastaringi, vaid sulab märtsis tavaliselt ära. Moodustab aga novembris või detsembris. Kuna saarte põhjanõlv on niiskem, siis on ka taimestik lopsakam. Mäestikus männikud, madalamal eukalüpti- ja kanarbikusalud. Kasvatatakse väga palju banaane, aga ka teisi eksootilisi taimi.
Loomastik on Kanaaridel väga vaene. Leidub tohutult sisalikke. Kohati on neid teede ääres või prügihunnikutes nii palju, et on tegu mitte pealeastumisega. Suurim looduslik loom, keda võib näha, on jänes. Sarnaneb meie halljänesele nii välimuselt kui suuruselt. Tedagi õnnestus mul näha, sest kolan seal, kuhu „normaalsed“ inimesed ei lähe. Üldse on suurim loom kaljukits, kes toodi aastakümnete eest saarele, kuid hiljem huvi nende kasvatamise vastu vähenes. Loodusesse pääses üsna palju kitsi, kuid neid on peaaegu võimatu kohata, sest elavad väga üksildastes paikades. Üks endine giid, kes on saarel elanud ja rännanud üle 30 aasta, nägi ainult üks kord neid juhuslikult 16 aasta eest. Igasugused maod puuduvad.
Putukaid on pealtnäha saarel vähe, sest varjuvad kuumuse või tugeva päikesekiirguse eest. Suurem võimalus neid kohata on öösel mõne valgusallika läheduses. Kärbseid on vähe või üldse mitte. Sääsed puuduvad, sest pole ühtegi sood, jõge ega järve, kus nad paljuneda saaksid. Suurimatest putukatest väärivad märkimist liblikad, keda on üsna palju. Meenutasid meie lapsuliblikaid, kuid kahjuks polnud liiki toimetuste tõttu aega määrata. Mesilasi on vähe ning needki tarudest.
Lindudest võis kuurortidest märgata kas kaelus-turteltuvi, kes olid peamiselt soojal lõunarannikul ja väga häälekad või tavalist kodutuvi, keda Eestiski külluses. Teisi linde peaaegu polnud. Kanaarilind on muide saanud nime saartelt, mitte vastupidi.
Inimesed ja kultuur

Õhtu kuurordis








Inimesed on seal sõbralikud ning abivalmis. Ei osata võõrkeeli, kuid saadakse siiski paarist sõnast aru. Väga palju on igasuguseid väikepoode, millest pole üldiselt kasu. Kuurortides on palju kalleid restorane, mis on umbes meie tasemel. Turismindus on väga oluline, aga ka kalandus. Põllumajandusest on peamiselt istandused ja väga vähe terrassipõllundust, sest saared on mägised. Juuakse magestatud ookeanivett, mida siiski ei soovitata. Parem on pudelivesi. Arhitektuur sarnaneb Hispaania lõunaosa omale (majad enamasti valget värvi, et palav poleks). Eraldi on elu mägikülades, mida on väga palju. Käiakse linnades ja kuurortides tööl. Varem oli oluline loomakasvatus, aga mingil määral ka põllundus. Kanaarid on teise taseme veinitootmispiirkond. Väga hästi on korraldatud liiklus, eriti bussitransport. Üldiselt ei peeta liiklusmärkidest kinni, mis on saanud kohalikuks tavaks, välja arvatud ülekäigurajal. Vahel peetakse kinni juba 100 m enne ülekäigurada. Kohalikuks bussifirmaks on Titse, kus soovitatav on osta bono kaart. Mõned bussijuhid on täiesti hullunud, kes sõidavad isegi mäestiku kitsastel teedel enam kui 100 km/h (puutusin ka ise kokku), kuid leidub ka rahulikuma sõidumaneeriga juhte. Vahemaad ei ulatu üle 150 km.
La Gomera saar. Tegemist on üsna erilise saarega. See on peaaegu puutumatu loodusega. Saarele sõideti kohaliku laevaga. Kuna saar on 30 km kaugusel Tenerifest, siis kulus kohale jõudmiseks üks tund (kiirlaevaga pool tundi). Seegi saar on mägine, ent kõrgeim tipp umbes 1500 m Tenerife 3700 m vastu. Suur osa saarest on kaetud kanarbiku- ja loorberimetsaga (laurisilva), mille sarnaseid pole kuskil mujal ilmas. Seetõttu on UNESCO selle kuulutanud maailmapärandiks. Madalamal on põhiliseks puuliigid kanarbik, mis kasvab 10-15 m kõrguseks puuks (!). kõrgemal aga loorberimets. Tegemist pole siiski meile tuntud supiloorberiga, vaid see on kohalik liik. Sarnaselt teiste saartega saavad kogu niiskuse õhust.
Ilmastik. Kõige tähtsam oli minu jaoks muidugi ilm ja kliima. Kanaaride kliima on tüüpiliselt troopiline. Valitsevad peamiselt laskuvad õhuvoolud, mistõttu sajupilvi enamasti ei moodustu. Ilma määrab Assoori maksimum. Sellegipoolest on taevas üsna sageli pilvine. Põhiliselt esineb kaks pilvetüüpi: kiudpilved ja nende alaliigid ning vormid ja kihtpilved. Kiudpilved katavad vahel taeva mitmeks päevaks, kuid halonähtusi on vähe (halo viitaks sademetele). Kihtpilved moodustuvad sinna, kus passaattuuled on sunnitud üles tõusma (enamasti saare kirde- ja põhjakülg, sest põhjapoolkeral on kirdepassaadid). Väga sageli on kihtpilvede rajoonides nõrka uduvihma, kuid see ei niisuta pinnast. Kuna mäed on pilvedes, siis vahel käivad seal geograafiatudengid uurimas, kuidas moodustuvad vihmapiisad, sest seda juhtub sageli. Sain ka ise nähtuse jälgimisest osa. Sajupäevi on keskmiselt 7 (mõeldud on siiski korralikku vihma). Äikest peaaegu pole (3 aasta kohta ainult ehk kord). Esinemise korral on äike metsik koos paduvihmavalingutega (mägedes oli jälgi näha - toomateed). Mäestikes on igal talvel lumetorme. Kohalikud jätavad sellisel juhul kõik tegemised kohe pooleli ja tormavad ilmaimet vaatama. Peetakse lumesõdu ning ehitatakse lumememmi.
Merepinnatasemel on aasta keskmine temperatuur üle 20 kraadi. Väga harva on väga kuum, kuid siis ka vähemalt 37 kraadi. Enamasti on sooja aasta ringi 20-25 kraadi, talvel sageli siiski vähem. Kuna ookean on ümberringi, siis see soojendab, aga ühtlasi ka jahutab ehk siis muudab temperatuuriamplituudi väikeseks. Veed on väga külmad (18-19 kraadi aasta ringi), seetõttu on kuumust harva. Inversiooni tõttu on Saharast saabunud tolmu tõttu sageli nädalaid saared tihedas vines (vahel nähtavus nagu meil udus). Päikesega peab ettevaatlik olema, sest isegi pilvise ilmaga on võimalik saada päikesepõletust. Sageli on inimesed vastutustundetult päev otsa igasuguste kaitsekreemideta päevitamas ning tänaval võis näha mahakoorunud nahaga inimesi.
Jaanileivapuu kaunad on söödavad, ent kõikjal kättesaamatus kõrguses

Kolmapäev, 26. märts 2008

Ilm lähiajal

Lõunatsüklon liikus kagust põhja-loode suunas. See tõi oma külmas lääneservas meile väga palju sademeid lumena, aga ka tuisku. Tsüklon tekitas Euroopas väga huvitava ilmapildi: juba 25. märtsil mõõdeti Moskvas soojarekord (üle 12°). Soojus taandus külma tüüpi oklusioonifrondi mõjul veel rohkem ida poole, seetõttu, kuigi ennustati 26. märtsiks Moskvasse uut soojarekordit (13-15°), jäi temperatuur +6-7° piiresse. Moskvast veidi ida pool tõusis temperatuur 17°-ni, Põhja-Venemaal 12°-ni. Samal ajal Kesk-ja isegi Lõuna-Euroopas mõõdeti vaid 10-12° sooja.
Lähipäevil soe taandub ka Venemaalt ning asendub jahedama ilmaga. Tsüklon liigub Soome kohale ja täitub seal. Tuul hakkab üha enam puhuma lõunast ja kagust. Selline õhuvool toob Eestisse ajapikku soojema õhumassi. Temperatuur võib kuni 13 kraadini ulatuda. Aprilli alguse kohta on seda tegelikult väga palju. Lund tuleb ilmselt veel lähema kuu jooksul, kuid hetkel pole suuremat külmalainet ette näha. Ilmselt on kõige soojem järgmise nädala algus, siis läheb jahedamaks (vähemalt öökülm ja lörts).

Meteoroloogiapäev 25. märtsil 2008

Hoiatus! Alljärgnev tekst ei pruugi olla täiesti õige ja adekvaatne. Kui keegi märkab vigu või tahab oma arvamuse lisada jne, on kõik kommenataarid oodatud.
Teisipäeva oli EMHIs ettekanded koondpealkirjaga "Meie planeedi seire parema tuleviku nimel". Päev jagati kaheks: esimene pool hõlmas pigem energeetikat ja kliimat.
Tähtsamad ettekanded olid järgmised: Peeter Karing rääkis päikesenergeetikast. Tema ettekandest tuli välja, et tegemist on suurima ressursiga üldse ning just päikeseenergiat peab inimkond kasutama, et probleemidest jagu saada. Teadlane rääkis oma visioonist, mis aastaks kui suur osakaal ning rõhutas, et see on just tema nägemus. Tegelikkus võib kujuneda hoopis millekski muuks. Väga oluline on, et hind kujuneks seadmete jmt hinnast soodsamaks. Vastav hinnarajoon nihkub tema nägemuses Eestini.
Teine, üks parimaid ettekandeid, käsitles õhuvoolude dünaamikat aastate lõikes. Eriti pälvis tähelepanu märts ning mõiste "režiiminihe". Vähem käsitlemist leidis august. Need kaks kuud koos septembriga on tavaliselt suva alguseks ja lõpuks. Klimaatiline suvi tähendab seda, et ülemistes õhukihtides on õhuvool suunatud pigem lõunast põhja kui vastupidi. Viimasel juhul on tegemist talvega. Selle järgi võib ka august olla talvekuu. Ettekandes näidati, et režiiminihke tõttu võib õhuvool olla real aastatel märtsis nii lõunast põhja kui ka vastupidi. Selleks olid leitud tuulevektorid ning uuriti, kas tegemist on tsüklilise nähtusega. Sinnapoole asi tõepoolest kaldus, aga jäika seisukohta ei võetud.
Jaak Jaagus rääkis Eesti kliima muutumisest. Seegi ettekanne oli sarnaselt eelmisele rangelt matemaatiline. Ta hoidus igasugustest kaugematest järeldustest. Selgus, et peamiselt on muutunud talv (soojemaks ja sajusemaks). Vähem muutusi oli kevadel, aga ka suvel. Need võivad olla ebaolulised. Sügis on peaaegu jäänud muutumatuks. Leiti, et tormipäevade arv on kasvanud. Paljude muutumiste taustal ilmnes, et viimasel ajal on tõusutendentsid aeglustumas.
Peeter Kõiva rääkis inimeste suhestumisest loodusega. See ettekanne oli küllaltki segane (vaikne kõne, jutu mittekattumine esitlusega). Esitlus oli väga hästi koostatud, kuid jutt kaldus kohati tugevasti kõrvale. Kahjuks jäi üsna palju arusaamatuks.
Lõunavaheaeg kulus peamiselt kohaletulnutega rääkimisele.
Pärast lõunavaheaega olid ettekanded EMHI-teemalised või äikesest. Räägiti EMHI tulevikust, eriti sellest, milliseid mudeleid ja kuidas saaks paremini kasutada prognoosimisel jne. Juttu oli ka digitaliseerimisprojektist. Kavas on kõik EMHI säilikud digitaliseerida, et saaks need muuta tavatarbijale kättesaadavaks. Peamiseks probleemiks on näiteks kaartide suurus: pole sobivaid skännereid, seega laheneb probleem pildistamisega.
Sven-Erik Enno rääkis pikemalt äikeste sagedusjaotusest Tõravere detektori põhjal. Mingeid teha ei saanud, sest äikesevaatlusvõrk taasloodi 2005. aastal ja ega ta järeldusi teinudki. Ta seletas pigem töömeetodeid ja mida üldse saab nende andmetega teha. Üldse on viimased aastad mingite kokkuvõtete tegemiseks ebasobivad, sest ilmselt hälbivad reaalsest keskmisest viimaste aastate äikeste esinemiskohad, ajad ja tugevused märgatavalt. Enno ettekandest tuli välja, et 2007. aasta suvel oli ruutkilomeetri kohta kõige enam välgulööke merel ja Loode-Eestis, kuigi on ju üldteada võiks isegi öelda fakt, et Kagu-Eestis on äikesenäitajad kõrgeimad (kommentaariks veel, et Ennolt ilmus hiljuti Horisondis artikkel, kus selgub, et hoopiski Kirde-Eestis on äikest enim). Teine ettekanne äikesest tuli ühelt diplomandilt. Peab ütlema, et tema ettekanne oli oluliselt halvem ning tekitas palju küsitavusi, kuid mõte oli väga hea: ta uuris, kui usaldusväärne on äikeste registreerimisel automaatika. Selgus, et 85 % ulatuses on andmed kattuvad (ta võrdles meteojaamade ja radarite andmeid).
Viimased ettekanded käsitlesid tormide mõju Eesti kuhjerandadele, tuuleelektri kasutuskogemusi Taanist ja aktinomeetriat. Kahjuks nendest ei saanud osa võtta, seetõttu pole nende kohta pikemat kommentaari.
Loomulikult olid esindatud ka stendiettekanded. Olgu mainitud stend ilmatüüpidest, mis põhjustavad tugevaid sademeid (Olga Mätlik, Piia Post), aga ka stend õhutemperatuuri kiirest muutumisest, statistika ja analüüs (Taimi Paljak).

Teisipäev, 25. märts 2008

Postituse sisu õiendus

Blogist eelmise postituse lõik "Võib öelda, et kui 1. mai on üle elatud, siis vaevalt et tõsisemat lund või lörtsi tuleb. Tavaliselt on nii, et kui aprilli lõpp on normist või antud aastale kujunud foonist kõrgem, siis on mai algus reeglina külm. Kui on mai esimene nädal soe, siis on teine nädal külm. Kevadpüha külm tuleb reeglina igal aastal." on segane ning ebatäpne.
Väitnud olen vastupidiseid asju, et pärast 1. maid vaevalt enam külma tuleb, samas kui juttu on järgmises lauses, et mai algus on kirjeldatud juhtudel reeglina külm (pole piisavalt selge ja täpne sõnastus). Ma pole täpsuanud, mil määral jne. Muidugi on mai algus vahel ka väga külm (lumegagi) olnud. Seega Marekilt hea kriitika!
Head meteoroloogiapäeva! Sellealane postitus jm huvitavat ilmub hiljemalt 26. märtsi südaööks.

Esmaspäev, 24. märts 2008

Kevad tulekul

Nädala lõpust läheb ilm märgatavalt soojemaks. Lõunatsüklon toob Kagu-Euroopasse väga sooja ilma ning palju äikest. Meid mõjutab esialgu tsükloni loode-, see tähendab külm serv. Tulemas on veel ilmselt korralikku lund ja tuiskugi. Vastavalt tsükloni liikumisele pöördub tuul kagust algul kirdesse, siis üle põhja loodesse ja läände. Viimaks hakkab domineerima lõunavool.
Uuest nädalast läheb päris soojaks, vähemalt kuni 10°. Nii külmaks ilmselt enam ei lähe, kui oli märtsis, kuid lund näeme siiski suure tõenäosusega. Aprill pole üldiselt mingi suvekuu. Sellegipoolest arhiive sirvides leidus üks aprill, kui polnud ühtegi negatiivset temperatuuri kogu kuu jooksul kuskil Eestis. Paar aastat tagasi (2006. aasta kevad) oli samuti üsna ebaharilik aprill: temperatuur tõusis kuu jooksul ühtlaselt, ühtegi külma-ega soojalainet polnud. Soomes oli üsna palju äikest ning rahet.
Kes tahab teada, millal päris soojaks läheb, siis ühene vastus puudub. Võib öelda, et kui 1. mai on üle elatud, siis vaevalt et tõsisemat lund või lörtsi tuleb. Tavaliselt on nii, et kui aprilli lõpp on normist või antud aastale kujunud foonist kõrgem, siis on mai algus reeglina külm. Kui on mai esimene nädal soe, siis on teine nädal külm. Kevadpüha külm tuleb reeglina igal aastal.
Ajapuuduse tõttu pole endiselt Kanaaridest ega kuukokkuvõtteid. Selle nädala jooksul need artiklid ka ilmuvad.

Laupäev, 22. märts 2008

Ilmastikuajakiri

Küllaltki kaua olen tegelenud probleemiga, et puudub veel omamaine ilmastikuajakiri ning näib, et kõige perspektiivikam oleks teha koostööd Loodusajakirja, täpsemalt Horisondi toimetusega. Areng on jõudnud nii kaugele, et toimetus on nõus, ent küsimus on veel selles, kas sellise ajakirja ilmumine on üldse tasuv. Seetõttu on vajalik teha kahte asja: asjaosalised ning -huvilised peavad põhjendama ja näitama, et ajakiri on vajalik ja äratasuv ning teiseks, juhul, kui kogu ettevõtmine õnnestub, saab ilmuda kõigepealt ainult proovinumber ning siis saab edasi arutada, kas ja kuidas. Vaevalt, et midagi hakkab ilmuma enne sügist, isegi kui jäädakse nõusse.
Kogu ürituse õnnestumise nimel toimub sellealane "meeleavaldus" Horisondi toimetuses teisipäeval, 25. märtsil kell 16. Kõigil, kes on asjast huvitatud ning on võimalik osaleda, palume tulla teisipäeval kell 15.45 Vabaduse väljakule kohvik Moskva ette Tallinnas. Edasised juhtnöörid antakse koha peal (vihjeks, et kõigil tuleb mõelda välja mingi argument ilmastikuajakirja kaitseks, näiteks on vajalik põllumajandussektoris töötajatele, ilmastikust sõltub meie riietus jne). Teadmiseks, et kogu üritusega ei kaasne mingeid hilisemaid kohustusi, vaid mida rohkem meid kohale tuleb, seda suurem on võimalus, et ilmastikuajakiri ilmub.

Kevade ilmastikust ja looduse arengust

2008. aastal algas kevad 20. märtsil kell 7.48. Sageli juhtub, et kalendrikevade algus ei lange looduses toimuvaga kokku. Sama kehtib ka 2008. aasta kohta.
Üldiselt on teada, et soe talv kestab palju kauem kui külm või mõõdukas talv (vahest väga külm talv võib veelgi kauem kesta). Arvestades möödunud "talve" teperatuurifooni, siis võib päris kindlalt väita, et talv algas 3. novembril 2007 ning kestab siiani. Sooja ei ole kuskilt tulemas. Märtsi lõpuni kestab talvine või peaaegu talvine ilm, aprilli alguses läheb sulaks, kuid see on pigem talvine sula, kui kevade sissetung. Hetkel näib, et suuremat soojalainet pole enne 10. aprilli küll oodata.
Kes vähegi huvi tunneb, võib märgata, et eriti tuhkpuude, aga ka sirelite, toomingate ja paljude teiste puude-põõsaste pungad on väga tugevasti praeguse aja kohta arenenud. Isegi möödunud aastal, kui märtsis oli 2 nädalat peaaegu suvine ilm, ei jõudnud aprilli alguseks loodus oma arengus kaugemale. Sel aastal viibib looduse areng umbes kuu, enne kui saab edasi minna.

Kommentaar ja täpsustus märtsifenomeni kohta

Esiteks täpsustus. Eelmises postituses öeldi, et märtsifenomeniga ei kaasne kunagi äike. See ei pruugi olla siis päris täpne, kui järele mõelda. Mainiti üht nädalapikkust perioodi. Tegelikult märkis Wetterzentrale Rootsis märtsi kohta üsna tugeva äikese, ent mujalt ei leidud see kinnitust. Tingmused olid siiski sobivad. Teine juhtum ka mõne aasta eest (2005. aasta kevad), kui aprilli alguses oli samuti märtsifenomen, kuid sellega kaasnes ka äike üsna mitmel pool, sealhulgas Väike-Maarjas isegi öösel. Tallinna äike polnud siiski märtsifenomenist,vaid frondist ja rannikust tingitud.
Kommentaar teisipäeva kohta. Konvektsioon mandus üsna kiiresti ja pilved sulasid peatselt kokku kihtrünkpilvedeks. Põhjuseks küllaltki suures kõrguses asunud inversioonikiht. Õhtul sadas hooti üsna korralikult lund.

Teisipäev, 18. märts 2008

Termiline konvektsioon

Täna, 18. märtsil 2008 on oodata selle aasta esimest märgatavat klassikalist termilist konvektsiooni. Kuigi aeg on varajane ning termilise konvektsiooni tõttu muutuvad rünkpilved rünksajupilvedeks enamasti alates maist, harva ka aprillist (esimesed term. konv. märgid ilmuvad veebruari lõpust, kindlasti aga märtsist väheste rünkpilvedena taevasse, kui on rahulikum ja ilus ilm), sest soojusest ei piisa, on siiski mulle tuttav nn märtsifenomen.
See tähendab seda., et kuigi märtsis on maapind väga külm (enamasti lumikatte all, sel aastal küll suuresti lumeta, sest meteoroloogiliselt jäigi talv taevasse), et võiks toimuda märkimisväärsem term. konv., on üldiselt igal aastal märtsis ühel-kahel, harva rohkematel päevadel (2006. a märtsis terve nädal) ilm rahulik, kuid hommik kas säravsinise taeva või poolpilves taevaga, justnagu tänasel päeval. Päeva edenedes arenevad rünkpilved, mis muutuvad mõne aja pärast rünksajupilvedeks. Äikest muidugi ei kaasne kunagi ja rünksajupilvede tipud on talvised, nagu ikka sel ajal, kui nad ilmuvad . Tavaliselt oleme sellisel korral kas kerges madalrõhus (nagu 2006. a märts ja 18.3.2008) või külmas tagalas. Tuul on väga nõrk ja sageli muutliku suunaga, pigem põhjast kui lõunast. Rünksajupilved annavad sademeid nõrgast kuni üsna tugevani, väga tugev sadu on vähetõenäoline ja alati tahkete sademetena (lumi, teralumi, lumekruubid), sest õhumass on külm või väga külm. Pilved on (väga) väheliikuvad. Lõpetuseks olgu öeldud, et jäätuvate kõrgkiht-ja kõrgrünkpilvede kiht, mille saatel langeb üksikuid lumehelbeid, on tavaliselt labiilse stratifikatsiooni tunnuseks.
(peatselt: reisist Kanaaridele)

Laupäev, 1. märts 2008

Külmenemine

Lähipäevil muutub ilm märgatavalt külmemaks, sest sügav tsüklon möödub meist lõuna poolt (Kesk-Euroopa riikidele on antud mitmesuguseid huvitavaid hoiatusi, ent konvektsionaalne komponent on vähemuses, st et äikesel pole kohta). Külm ilm püsib vähemalt 7. märtsini (päikeselisemal päeval võib olla ka kerge sula) ning siis läheb jälle soojemaks, kuid kevadet pole veel mõtet oodata (ainult Ameerika ilmakeskus annab selleks teatava lootuse). Üsna tõenäoliselt enne pööripäeva ei lähe isegi mitte nii soojaks, kui oli veebruaris mõnel päeval. Lund ei tundu kuigi palju tulevat, vähemalt Tallinna kandis ei pruugi saada suusatada looduslikul lumel. Lõuna-Eestis, kus tsükloni kese on lähemal, on lootust rohkemateks sademeteks, ent seal on ka soojem.
2. märtsil võib enamikes Eesti paikades olla veel kerge sula, kuid uueks nädalaks on juba ilm igal pool palju kargem. Ei saa sugugi välistada, et temperatuur langeb -10°-ni, kuid nädala teisel poolel tundub, et meid külastab jälle tsüklon. Ameerika ilmamudel panustab selle peale, et tsüklon avab tee soojusele, kuid rõhuv enamik arvutusi näitab, et see tsüklon toob lihtsalt tavalise talvise sula kohale.
(Varsti jaanuari ja veebruari kokkuvõte. Alates märtsist 2008 hakatakse andma uue kuu alul iseloomustusi lõppenud kuu kohta).