Kuidas siis selle välgu ja äikesega ikkagi on?

Võib vist öelda, et äikese ja välguga on atmosfäärinähtustest vist enim väärarvamusi seotud.  Ei teagi, kas asi on ajakirjanduses või milles, aga täna (13.7.)  ETV "Aktuaalses kaameras" ja siin Delfi uudises on ebatäpsusi täis jutt äikeseohutusest ja 12. juuli piksekahjudest. Mis siis silma hakkas?

Esiteks, et oli nii tugev äike, et seal ja seal oli välgutabamus/süttis maja põlema vms. Äike ei pea olema üldse tugev, piisab vaid ühest välgust näiteks hoone pihta, et see süttiks, kui muidugi süttib. Iseasi, et tugeva äikesega on välke palju ja tabamuste tõenäosus suureneb.

Teiseks, mainiti, et oli palju pilv-aluspind tüüpi välke (öeldakse küll, et pilv-maa, uudises maapinnani löönud, kuid ma eelistan mõistet pilv-aluspind, sest välk võib ju veekogu ka tabada) ning kohe tekkis küsimus, et huvitav, kuidas see küll kindlaks tehti, kas oli see enda kogemus või mingid andmed kuskilt. Kuna enamus välgudetektoreid on madalsageduslikud (IMPACT-tüüpi sensorid) ehk orienteeritud pilv-aluspind tüüpi välkude registreerimiseks, siis seega, kui uurida detektorite andmestikku, saaks ka teada, millist tüüpi välgud ja kus olid ülekaalus. Enda kogemus 12. juulist oli selline, et mingil hetkel olid vaid pilvesisesed välgud, siis ainult pilv-aluspind tüüpi ja mingil hetkel mõlemat tüüpi välgud segamini.

Kolmandaks, piksevarraste küsimus - no kui ei ole korralikku maandust, siis pole ju piksevarrastest mingit tolku, seega rõhuasetus oli minu meelest vale. Korrektsem oleks rõhutada asjakohast maandust ja alles siis piksevarrast. Ja kas piksevarras ikka tõmbab välke ligi? Tegelikult mitte, vt ka selle postituse eelviimast lõiku.

Neljandaks, välk võib süüdata kuiva (vähese veesisaldusega) materjali, aga sageli mitte märga. Näiteks kui välk tabab elusat puud, siis see üldjuhul ikka ei lähe põlema. Puu võib selle asemel plahvatada, sest välgu tõttu tõuseb puidus oleva mahla temperatuur koheselt keemistemperatuurini ja see aurustub hetkega. Järsk rõhutõus puidus viibki puu plahvatuseni. Uudises võib ebatäpsuseks lugeda kindlas kõneviisis rääkimist, et kui välk ikka maja (puitu tabab), siis kõrge temperatuuri tõttu paneb põlema. Sugugi alati ei pane välk isegi kuivanud puitu põlema, üks näide: http://wwx.sakala.ajaleht.ee/041006/esileht/uudised/5022968_foto.php#33

Viiendaks, ETV uudistes mainiti ujumise ohtlikkust äikese ajal, sest ujuja peanupp on nagu väike piksevarras. Tegelikult inimese peanupp ei tõmba välku ligi, sellest on siin selgitus antud: http://stormhighway.com/lightning_always_strikes_tallest_object_myth.shtml. Olen ise ka kogenud nii Iru soojuselektrijaama korstna kui suvilas olevate kõrgete mastide puhul seda, et välk ei taba sugugi neid väga kõrgeid ja üksikuid objekte, vaid läheb kas lihtsalt mööda või tabab nende objektide kõrval asuvaid madalamaid objekte või üldsegi maapinda. Seetõttu on väheusutav, et ujuja pea või piksevarras võiksid kuidagi eriliselt "tõmmata" välku ligi. See aga ei tähenda, et vees on sama turvaline kui maastikul, sest vees levib ohtlik välgulaeng kaugemale, siin on üsna primitiivsel tasemel sellest juttu: http://www.newton.dep.anl.gov/askasci/wea00/wea00025.htm.

On muide olemas mitteametlikult isegi eriline välgu-snorgeldamine, inimesed lähevad vastava varustusega äikese ajal pimedas vee alla, sest kui ööpimeduses sähvivad välgud ja ollakse vee all, siis tekitavad veealused peegeldused väga erilise, isegi transitaolise seisundi.

Arvamusblogi Vaatepunkt

Kihtsajupilvede probleemsuse jutu sain pisut muudetud kujul avaldada ka ühes uues arvamusblogis, millel on kümmekond kaasautorit: http://vaatepunkt.eu/

Vanemat versiooni samast artiklist ja arvamusest saab lugeda ka siit: http://www.ilm.ee/?47056

Edaspidi. Kahjuks on aega napilt olnud ja pärast reedest eksamit on mõni päev ehk rohkem aega, et seda blogi täiendada. Enamik kui mitte kõik sissekanded on ilmselt juba vananenud, aga las nad siiski avaldada. Jääme ootele!

Postimehe imelik ja väär keelekasutus

Postimehes ikka ilmub kirjutisi, kus on teinekord täiesti valesti mõisteid kasutatud. Näide: "Edaspidi on oodata väga vahelduvat kliimat. Milline tsüklon parasjagu võimu võtab, selline tuleb ka ilm. Esineda võib lumesadusid, ent erilist tormi ei ole oodata." (http://www.tartupostimees.ee/?id=199691). Üks uskumatult vale artikkel avaldati augustis orkaanide kohta. Sünoptikud pidid rabanduse saama seda nähes ja isegi Postimees parandas selle järgmiseks päevaks ära. Kahjuks ei salvestanud seda, nii et näidata pole enam midagi.

Selgitused igaks juhuks ka mõistetele. Ilm on atmosfääri hetkeseisund;

Ilmastik on ilmade keskmine või hulk mõne päeva kuni 30 aasta jooksul ;

Ilmastu on pikaajaline ilmade režiim mingis kindlas piirkonnas (kliimaalased uurimused on tõsiseltvõetavad, kui 30-aastaseid perioode on kaks ehk 60 aastat). 30 aastat on soovituslik periood WMO-l, sest tegelikult ei tea keegi täpselt, kui pikk peab aegrida olema, et kliimast saaks rääkida.

Kui tahame olla väga täpsed, siis peame rääkima ka ühe päeva puhul ilmastikust, näiteks täna oli ilmastik pilves. Kuna nii aga ei tehta, siis võib traditsioonilisusele viidates rääkida ka ühe päeva ilmast.

Tsitaate gümnaasiumi bioloogiaõpikust

(Allikas: Bioloogia gümnaasiumile, 3. osa. Avita 2001)

• Peatükist "Inimene - veel üks loom": Tsiviliseeritud inimesel on kombeks vastandada end loodusele, sealhulgas ka kõigile loomadele. See vastandamine põhineb peamiselt religioossetel uskumustel, mille kohaselt inimene on on jumala eriline hingestatud looming. Loomad, rääkimata juba teistest elusolenditest, on aga täiesti teistsugused - nad on loodud inimese vajaduste rahuldamiseks ja osalt ka karistuseks tema pattulangemise eest.
• Peatükist "Inimorganismi üldiseloomustus": Inimesed kasutavad ruumi hoopis teistmoodi kui ahvid. Nad lähevad toiduotsingutele ühest kohast - kodust-, olgu elleks siis telklaager Aafrika savannis või luksuskorter New Yorgi kesklinnas. Kui päevatöö tehtud, pöörduvad nad koju tagasi. Kodukohas jagatakse, küpsetatakse ja töödeldakse toitu, seal valmistatakse tööriistu, sigitakse ja võetakse ette mitmesuguseid sotsiaalseid tegevusi.

Veider uudis Postimehe Online´s

Postimehe Online´s aadressil http://ilm.postimees.ee/?r=115&id=15196 on imelik ilmauudis. Olgu see siinkohal täies mahus ära toodud. Tähelepanuväärivad kohad on punasega.

Eestit tabasid äikese- ja rahehood
19.05.2008 01:22

Majade aknaklaase üleeile ja eile värisema pannud äike hoonetesse sisse ei löönud ja puid maha ei murdnud.
Päästeameti pressiesindaja Rain Porssi sõnul möödus nädalavahetus rahulikult ja äikesest põhjustatud õnnetuste pärast päästetöötajatel väljakutseid ei olnud.
Seevastu põhjustasid külmad õhuvoolud üleeile ja eile üle Eesti tugevaid rahesadusid. Terade läbimõõt oli kohati kuni üks sentimeeter. Mõnel pool, näiteks Harjumaal Saku vallas, olid autojuhid sunnitud tee ääres kinni pidama, sest tugevad rahehood segasid nähtavust.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi sünoptiku Svetlana Maslova sõnul jätkuvad nii vihma- kui rahesajud ka sellel nädalal ning päikesepaistelist ilma eriti ei tule. «Kõige suurem vihmavõimalus on reedel,» rääkis ta.
Soojemad päevad on järgmise nädala keskel, kui sooja võib päeval tulla 16–17 kraadi. «Hiljem aga on jälle jahedam, sest puhub tugev kirdetuul,» ütles Maslova. Ülejäänud päevadel jääb temperatuur sünoptiku ennustusel kaheksa ja kolmeteistkümne soojakraadi vahele.
Samuti on eeloleval nädalal oodata kerget öökülma, kui homme ja ülehomme öösel võib temperatuur langeda kuni kahe külmakraadini.

Eile, see on 18. mail. Äikest oli siis ainult Eesti kõige kagupoolsemas nurgas, sellega kaasnes tugev vihm, kuid ilmselt mitte rahe ja äikegi oli nõrguke. Kui äike on lähedane, võib ka nõrk pikne majad värisema panna.

Külmad õhuvoolud üleeile. Eks rahet maa peale toovad laskuvad õhuvoolud on küll jahedad, kuid see väljend õhumassi advektsiooni (horisontaalne vahetus) kohta on antud juhul vähemalt ebaselge või kaheldava väärtusega. Tegemist oli sooja frondi äikesega, jahe oli ainult hommikul ning valitses tuulevaikus või nõrk tuul, seda ka järgmisel päeval.

Tugevad nähtavust halvendavad rahehood. Tõenäoliselt jäid autojuhid seisma, et mitte klaase rahel purustada (suur kiirus, suur löögivõime) ning pigem oli sadu vihma kui rahena nii tugev (tõsi küll, natuke teisiti võis olla ida pool, kuid sealtki ei olnud infot tugevatest rahesadudest.

Rahesajud sel nädalal. Tõenäoliselt on nädal kuiv või tuleb ainult väga vähe vihma, sedagi nädala alul, seega on päikesepaistet palju.

Soojus. Nädala jooksul muutuvad ilmad soojemaks, kuigi öökülma võimalus püsib. Üldse jääb uudisest ebaselgeks, millal ja kui palju on sooja.

Kõigile head kriitikameelt ning skepsist!

Postituse sisu õiendus

Blogist eelmise postituse lõik "Võib öelda, et kui 1. mai on üle elatud, siis vaevalt et tõsisemat lund või lörtsi tuleb. Tavaliselt on nii, et kui aprilli lõpp on normist või antud aastale kujunud foonist kõrgem, siis on mai algus reeglina külm. Kui on mai esimene nädal soe, siis on teine nädal külm. Kevadpüha külm tuleb reeglina igal aastal." on segane ning ebatäpne.

Väitnud olen vastupidiseid asju, et pärast 1. maid vaevalt enam külma tuleb, samas kui juttu on järgmises lauses, et mai algus on kirjeldatud juhtudel reeglina külm (pole piisavalt selge ja täpne sõnastus). Ma pole täpsuanud, mil määral jne. Muidugi on mai algus vahel ka väga külm (lumegagi) olnud. Seega Marekilt hea kriitika!

Head meteoroloogiapäeva! Sellealane postitus jm huvitavat ilmub hiljemalt 26. märtsi südaööks.