Reede, 28. märts 2014

Külmem periood aprilli alguses

8. aprilli öö oli enamikes kohtades väga sajune, mis kustutas tuleohu, ainult Kirde-Eesti jäi sajust puutumata. Päev oli võrdlemisi päikeseline, kuid juba on uus lohk läänest lähenemas ja seekord äikesega, sest soe sektor on täidetud sooja niiske (labiilse) õhumassiga, külm front aga väga aktiivne. 
Äike jõudis Gotlandini, kus kl 16 paiku vaibus, sest soe sektor sulgus. Samal ajal moodustus Läänemere lõunarannikul soojas sektoris joonpagi, mis jõudis Leeduni ja ilmselt püsib veel mõni tund aktiivne.

Pärastlõunaks jõudis äike juba Gotlandile, http://sat24.com/en/scan.



Hommikune pilvestik Tartust, pärastlõunane Paide lähedalt ja õhtune multihalo (22-kraadine puutujatega, ebapäikesed) Laagrist

7. aprilli öö oli udune, päeval algas Lääne-Eestist vihmasadu, mis levis kagusse ja kattis õhtuks suure osa Eestist. Selle põhjuseks on Islandi kohal asuva tsükloni lohu jõudmine Läänemerele. Ilma paranemist on oodata öösel või hommikul. 
Järgnevad päevad püsivad enamasti sajused, sest lohus areneb Läänemere või Baltikumi kohal osatsüklon, mille soojas sektoris on väga soe õhumass. See annab energiat viimaks uue tsükloni väljakujunemiseks. Samal ajal on Soome või Karjala kohal tugevnemas antitsüklon, mis liigub Venemaale. See võib Kirde-Eesti ilma kuiva hoida. 
Kui see antitsüklon ei osutu püsivaks, siis on nädala lõpp ja järgmine nädal endiselt tsüklonite ja nende lohkude kujundada. See tähendab sageli sajuseid ja jahedaid ilmu. 


Udune hommik Laagris ja kihtsajupilved Tartus

6. aprilli öösel oli võimalik näha püramiidjate jääkristallide tõttu raadiushalo Kuu ümber. Selle muudab kindlasti ebatavaliseks asjaolu, et Kuu on alles veerandfaasis (valgust ju vähem) ja üldsegi haruldase raadiushalo ilmumine öisel ajal. Gaida Jaksonil õnnestus sellest halovormist Viljandimaal, Heimtali lähedal Männa karjääri ääres ka suurepärane fotojäädvustus teha: https://www.flickr.com/photos/gaidafoto/13663102883/. 
Palusin selle saata http://www.atoptics.co.uk/ ja sealt saadeti selline vastus: Thank you! A very good pyramidal crystal halo display. I will show it on OPOD and write when it is about to go up.
Millega on üldse tegu? Hiljuti ilmus Eesti Looduses artikkel halodest, kuhu said raadiushalode kohta kirja järgmised read:
Väga põnev halovorm on raadiushalo. Selle erilisust väljendab ingliskeelne nimetus: odd radius halos. Nähtust ei tekita tavalised jääliistakud või -prismad, vaid jääkristallil on ühe või mõlema põhitahu asemel püramiidjas osa, sellest ka nimetus „püramiidjad jääkristallid”. Kuna neil on palju tahke, võivad nad tekitada mitmekesisema valiku ringikujulisi halovorme.
Raadiushalodest on kõige selgemini tajutav 9-kraadine halo, mida eristab 22-kraadisest vormist üksnes väiksemad mõõtmed. Selgi puhul on jääkristallid, sedakorda püramiidjad, nõrgalt orienteeritult, kusjuures valgus siseneb neisse külgtahu kaudu ja väljub vastas asuvalt püramiidja osa tahult. Lisaks sellele võivad tekkida 18-, 20-, 23-, 24- ja 35-kraadised haloringid, kuid need on tavaliselt halvasti tajutavad ja nende esiletoomiseks on vaja fotosid töödelda. Kergem on seda teha, lugedes kokku punased ringiosad, sest kõigi nende puhul saab paremini eristada punast ehk päikesekettapoolset osa.
Eestist tuleb viimaste aastate jooksul meelde kaks silmapaistvat juhtumit. Neist esimest nähti 2011. aasta 7. mail Järvamaal, kui multihalos olid vähemalt 9-, 18-, 20-kraadised haloringid, lisaks nendele 22° halo ja päikesesapid. Üht huvitavat nähtust oli mul õnn kogeda mullu 5. aprillil Harjumaal. Tol päeval liikus Musta mere äärest Eesti idapiiri tagant põhja järjekordne lõunatsüklon, mis tõi Lõuna- ja Ida-Eestisse rohkelt lund ning tuisku. Eesti põhja- ja lääneosa kohale laotusid kiudkihtpilved. Selline olukord on potentsiaalselt väga soodne halode tekkeks. Nii juhtuski: näha võis haruldasi raadiushalosid. Multihalos paistis erakordselt ere 9-kraadine, kuid aimatavad olid ka 7-kraadine (?), 18-, 20-, 23- ja 24-kraadine halo ning kas ülemine puutujakaar või 35-kraadine halo, vt fotot:

Raadiushalod 5.4.2013 Harjumaa kohal

6. aprilli esimene pool oli pilves ja sajune, hiljem eemaldus sadu itta. Ilm jääb siiski ilmselt õhtuni pilve.
Järgmistel päevadel on ülekaalus tsüklonite ja nende lohkude mõju, mistõttu oodata on jätkuvalt sademeid ja enamasti pilves ilma. Nädala teisel poolel on õhumass külmem, mistõttu on lörtsi ja lume võimalus. Samal ajal on üle Skandinaavia ja Soome Venemaale liikumas antitsüklon. Selle mõjul võib nädala lõpp kuivem olla, aga mitte eriti soe.
Kui antitsüklon ei muutu eriti tugevaks, siis jätkub tsüklonaalse mõju ülekaal vähemalt kuu keskpaigani ja ilm püsib järgneva kuni kahe nädala jooksul jahe. Tähelepanelikud on näinud GFS mudeli pakutud huvitavaid olukordi kuu teises pooles. Sellesse tasuks igal juhul ettevaatusega suhtuda. 

5. aprillil jätkus päikeseline, aga juba veidi soojem ilm, mitmel pool tõuseb maksimaalne õhutemperatuur üle +7°C. Kagusse sukelduva antitsükloni ja järjekordse põhjatsükloni survel tugevnes tuul, mis on läänest ja edelast. Taevas on rohkem kiudpilvi, mis on märgiks ilmamuutusest. 
Järgneva ööpäeva jooksul on suuremaks ilmakujundaks siiski läänepoolse tsükloni lohk, mis toob pilves ja sajuse ilma. Soojema õhumassi tõttu on oodata vihma. Sellele järgneb uus kagusse sukelduv külm antitsüklon, mis asendub nädala jooksul tsüklonaalse mõjuga. 
Varakevad algas juba veebruari keskel ja kestab tänini. Lähemad kaks nädalat sellesse muutust ilmselt ei too.

Lubatakse äikest, http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4072/. Õhumassi energia/tasakaalu prognoosid seda ei toeta, aga sünoptiline olukord näib soodne. Arvatavasti see prognoos muutub, kuid on sellegipoolest märkimisväärne.

Kiudpilved Laagris

4. aprillil püsib Eesti kohal kagusse sukelduv antitsüklon, mistõttu ilm on enamasti selge, päeval on rünkpilvi, õhtul võib kiudpilvi taevasse ilmuda. Arktilise õhumassi tõttu on üsna külm, sooja ilmselt üle 5-7 kraadi ei tule. 
Antitsükloni edasisel liikumisel ja kadumisel jõuab edelast kohale soojem ja niiskem õhumass. Sellega algab niiskema ja sajusema ilma periood, sest Eesti jääb tsüklonite ja lohkude mõjutada. Seetõttu jätkub varakevadine ilm, sooja on enamasti alla 10°C. Sadu võib tugevam olla 7. ja 9. aprillil.
2000. a oli aprill ebatavaliselt soe. Esimene suurem soojalaine jõudis kohale 4.-5. aprilli, kui Riias tõusis temperatuur 17°C-ni ja Eestisse ulatus napilt 15°C piir; Tallinnas oli sooja 10 kraadi ringis, sest ilm oli pilves.




Pilvepäev Tartus ja loojang Kose lähedal

3. aprilli jooksul liigub üle Eesti kagusse lohk. See toob peamiselt mandrile lund. Sademed on vähem intensiivsed kui 1. aprillil, sest konvektsioon on nõrk. 
Lohu tagalas jõuab kohale taas külmem õhumass. See taandub 5. aprillil, sest ookeanilt jõuab kohale soojem ja niiskem õhumass. Samal ajal jätkub põhjatsüklonite sukeldumine Venemaale.

Siin ilmakaardil on küll näidatud Soomest lähenevat ebapüsivusjoont (must oksakestega joon), mille juurde on märgitud konvektsioonipilvi (TCU - towering Cumulus; CB - Cumulonimbus), ent 1. aprillist paistab konvektsioon olevat märksa tagasihoidlikum. Sadama peaks siiski rohkem lund kui 31. märtsil.


Kelvin-Helmholtzi lainepilved ja rünksajupilved Tartus

2. aprillil püsis arktiline õhumass Eesti kohal. Öösel langes õhutemperatuur -8°C-ni (selgemas Lääne-Eestis), oli udu. Päeval on plusskraadid. Erinevalt eilsest on sademeid vaid üksikutes kohtades (senimaani Kagu-Eestis).


Stabiilset kihistust näitavad kiudkihtpilved ja lamedad rünkpilved. Tartus

3. aprillil liigub üle Eesti lohk, mistõttu saju võimalus on taas suurem. Soojem õhumass saabub 5. aprillil, aga paistab, et päriskevadet see veel kaasa ei too, sest heal juhul võib sooja tulla kuni 10 kraadi, kuid enamasti on õhutemperatuur madalam ja öökülmad jätkuvad, kui on vähegi selgem ilm.
Uuel nädalal peaks tsüklonite mõju tugevam olla, mistõttu on jahedam ja sajusem ilm tõenäolisem kui soe ja kuiv.

Üle Taani liikus intensiivne äikeste vöönd, http://sat24.com/en/scan

Äike oli seotud sooja frondiga, ilmakaart.

1. aprill tõi Eestisse ebapüsivusjoone(d) koos konvektiivse aktiivsusega. Pilvedest sadas hooglund ja lumekruupe. Õhutemperatuur jäi 2...6°C vahele. Seega väga külma õhumassi alumine osa soojenes märkimisväärselt ja see suurendas labiilsust.

Vaade Teletornist lähenevale ebapüsivusjoonele, teletorn.ee/et/webcam.

Ebapüsivusjooned on märgitud mustade oksakestega joontega, noolega on antud liikumise suund ja kiirus sõlmedes, http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=swc#map=scandinavia#level=SWC

squall line 
A line of sudden, sometimes violent thunderstorms that develop on the leading edge of a cold front. Squall lines can form up to 80 to 240 km (50 to 149 mi) in front of an advancing cold front and can be more than 160 km (99 mi) long. The thunderstorms of a squall line can produce severe weather conditions, such as hail and rain accompanied by winds of over 96 km (60 mi) per hour; they are also associated with tornadoes, especially in spring and early summer.
Eesti keeles tähendab see piirkonda, kus ridamisi areneb konvektsioonipilvi. Olenevalt õhumassi tasakaalust, soojusest jne võib see ulatuda rünkpilvede rivist hüperelemendiliste rünksajupilvedeni (hypercell, embedded supercells in squall line). Praegu on veel soojust vähe ja seepärast võib ebapüsivusjoonel areneda vaid rünksajupilvi, mis toovad hooglund ja lumekruupe kaasa. Äike on siiski vähetõenäoline, sest pilvede tipud on liiga madalad.







Tugev konvektsioon Tartu kohal.


Lumepagi Tartus. Mustad pallid on lumekruubid*. 1.4.2014 kl 14.35
*Lumekruubid (snow pellets) on sademed, mis langevad maapinnale läbipaistmatute ümmarguste või koonusekujuliste lumekuulidena diameetriga 2-5 mm. Näpuga on neid võrdlemisi kerge katki suruda. Lumekruupe sajab rünksajupilvedest (Cb). Sageli esinevad nad natuke aega enne hooglund või ka üheaegselt sellega. Saju ajal on õhutemperatuur nulli ümber.

Õhtused kihtrünkpilved

Arktilise õhumassi ääreala püsib 5. aprillini. Enne selle lahkumist jõuab veel ilmselt lund ja lörtsi tulla, sest 3. aprillil liigub üle Eesti lohk. Nädala teisel poolel aktiviseerub tsüklonaalne tegevus ookeanil ja seepärast on oodata soojema õhumassi kohalejõudmist. Eestit mõjutab ilmselt Läänemere lõunaosa kohale liikuv antitsüklon, kuid see peaks suhteliselt kiiresti lagunema.
Nädalalõpu soojem ilm ei pruugi kaua kesta, vaid on pigem kahe-kolme päeva küsimus. Seejärel on oodata ilma jahenemist kas uue arktilise õhu sissetungi tõttu või tsüklonite mõju suureneb ja ilm on pilvisem-sajusem.

31. märtsiks jõudis arktiline õhumass kohale. Pilvise öö ja õhumassivahetuse tõttu oli öö veel üsna soe (õhutemperatuur enamasti 0...-2°C), kuid päev jääb peaaegu sama jahedaks: miinuse asemel on arvude ees lihtsalt plussmärk. Konvektsiooni tõttu tekkis Ida-Eesti päeva jooksul lumehooge. Kohati, peamiselt Tartust lõunas, sai maa ka valgeks.
1. aprillil on lumesajuvõimalus suurem ja sadada võib suuremal maa-alal, mis tähendab, et tekkida võib mitmes jaamas mõõdetav lumikate. Selle põhjuseks on lohu teke Põhjamerel või Eesti läheduses. See lohk liigub üle Eesti.
Nädala jooksul tugevneb arvatavasti Norra merel või Skandinaavias antitsüklon, mis liigub Läänemere poole. Põhjatsüklonid püsivad Jäämerel endiselt aktiivsed ja mõjutavad kõige rohkem Soomet ja Venemaa lääneosa. Nii on nädala jooksul oodata veel vähemalt kahte arktilise õhumassi sissetungi. Nädala lõpuks peaks siiski antitsükloni servas soojem õhumass Eesti kohale jõudma.

30. märtsil püsis põhjatsükloni soe sektor veel Eesti kohal, mistõttu ilm oli üsna soe: sisemaal tõusis õhutemperatuur üle 10°C. Soojas sektoris on tekkinud kiudkihtpilvi, mistõttu näha võib halosid, ja mõnel pool ka rünkpilvi. Idapiiri taga arenes seoses külma õhumassi advektsiooniga ka rünksajupilvi, kuid äikest veel polnud.
Eeloleva öö jooksul peaks külm õhumass ikkagi kohale jõudma ja seetõttu on järgmine päev juba tunduvalt külmem. Ilmselt tuleb nädala jooksul põhjatsüklonite seerias mitu sukeldujat Skandinaaviasse ja Venemaale, mistõttu on ka külma õhumassi sissetunge mitu, kuid need on suunatud Venemaale. Seetõttu jääb Eesti selle õhumassi äärealadele, nii et päevasel ajal on oodata plusskraade.
Lumesajuvõimalus on suurim 1. ja 3. aprillil, kui üle Eesti liiguvad põhjatsüklonite lohud.


Hommikune pilvestik ja päevane halo Laagris

29. märtsil jõudis Eesti kohale põhjatsükloni soe sektor. Kui öösel oli praktiliselt kõikjal öökülm, mõnel pool langes õhutemperatuur -5...-7°C-ni, siis päeval tõusis kuni 10°C-ni, kusjuures soojem oli Loode-Eestis (soojem õhumass). 
Ööpäeva jooksul jõuab tsükloni soe sektor eemalduda kagusse ja algab arktilise õhumassi sissetung. Kuna õhumass on kuiv, siis sademed on ebatõenäolised. Küll aga on lumesadu võimalik 1. aprillil, kui Eesti läheduses võib tekkida lohk või osatsüklon. Põhjatsüklon püsib Barentsi merel või liigub tasapisi Põhja-Venemaale.
Kuna  madalama rõhuga ala püsib pikemat aega Eestist kirdes ja kõrgema rõhuga ala lääne või edela pool, siis püsib ka ilm senikaua külm. Päevasel ajal peaks õhutemperatuur siiski üle 0°C tõusma. Soojemat ilma on oodata aprilli esimese nädala lõpus või teise algul.


Pilved katsid korraks sinitaeva kinni.

26.-27. märtsil sukeldus Põhja-Jäämerelt tsüklon Venemaale. Sukelduja tagalas jõudis 28. märtsiks külmem õhumass teatud määral ka Eestini, kuid külm front kulges peamiselt siiski mööda Venemaal lääneosa lõunasse. Eesti pääses seekord suuremast külmast Läänemere kohal püsiva antitsükloni tõttu. Öösel langes õhutemperatuur küll kuni -5°C-ni, kuid päeval tõusis Edela-Eestis veel üle 10°C. 

Venemaale sukeldunud tsükloni tagalas jõudis Lääne-Venemaale ebatavaliselt külm õhumass, kus õhutemperatuur jääb öisel ajal vahemikku -10...-20°C, päeval enamasti -5...-10°C vahele. Ilmakaardil on näha, et üldiselt domineerib meridionaalne või poolmeridionaalne tsirkulatsioon, http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20140328.gif.

Tuulenihkelises keskkonnas tekkis väändunud joonpilvi ja õnnestus tabada isegi Kelvin-Helmholtzi lainepilv (Tartu kohal). 

Paar päeva püsib päeval veel varakevadiselt soe ilm (maksimaalne õhutemperatuur on kuni 10°C, kuid tugevate öökülmadega, sest minimaalne õhutemperatuur võib langeda -5°C-st madalamale. 29. märtsil peaks Eesti jääma põhjatsükloni sooja sektorisse, mistõttu päev on tänasega sarnane või kohati isegi soojem. 
Kuu lõpus jääb ulatuslik põhjatsüklon Barentsi merele või Loode-Venemaale ja Norra ja Põhjamerel on antitsüklon või kõrgrõhuvöönd. See kindlustab loodevoolu ja seega arktilise õhumassi jõudmise Baltikumi kohale. Õhumassi kõige külmem osa on suunatud rohkem Karjala kohale, mistõttu päeval peaks õhutemperatuur ikka üle 0°C tõusma, aga öösel, kui on selge, siis vähemalt sisemaal -5...-10°C-ni langema. Lumesaju võimalus on suurim arktilise õhumassi sissetungi ajal 31. märtsil või 1. aprillil.
Arktilise õhumassi mõju peaks püsima terve aprilli esimese nädala. Edasine oleneb sellest, kas põhjatsüklonite teke jätkub või mitte ja kuidas on antitsüklonitega. Näiteks Euroopa mudel pakub aprilli esimese nädala lõpuks Skandinaavia kohal tugeva antitsükloni kujunemist, see liiguks paari päevaga Venemaale ja soe õhumass jõuaks selle lääneservas Eesti kohale. 

Neljapäev, 20. märts 2014

Varakevad on tagasi

Huvitavaid äikesenähtusi aastal 2013 (link) 

27. märtsil jätkus valdavalt selge ilm. Seetõttu langes öösel õhutemperatuur mitmel pool alla null kraadi. Päikeseline päev on toonud taaskord eeskätt Lääne- ja Lõuna-Eestisse enam kui kümnekraadise sooja, sest õhuvool on kirdest ja see kannab külmemat õhumass Eesti kohale, kõige soojem on õhumass Liivi lahe ümbruses.
Eelolev öö peaks selgena jätkuma, kuid külmema õhumassi tõttu on oodata tugevamat öökülma. Antitsüklon püsib veel paar päeva Skandinaavia ja Läänemere ääres, mistõttu ilm on vähemalt päeval varakevadiselt soe. Samal ajal jõuab Barentsi merele arktilist õhumassi kandev tsüklon, mille lõunaservas saabub korraks soojem õhumass, kuid kuu lõpupäevadeks tuleb põhjast ikkagi väga külm õhumass kogu Baltikumi kohale. Arvatavasti soodustab sellise olukorra püsimist ka Põhjamere piirkonnas tekkiv antitsüklon.
Jahe või lausa külm ilm (ööpäeva keskmine õhutemperatuur on alla 0°C) püsib ilmselt kogu aprilli esimese nädala. Sademed, nagu varem öeldud, on pigem rünksajupilvedest, sest laussademeteks on tsüklonid liiga kaugel ja pole oodata ka nii niisket õhumassi, et see mõnel frondil põhjustaks laussademeid.
Täna neli aastat tagasi oli paljudes kohtades äikest, vt ka http://ilm.ee/index.php?47152.

Kiudpilved Tartu kohal

26. märtsi öösel ilm selgines ja seetõttu jõudis õhutemperatuur kohati langeda nulli lähedale. Tsüklon ise on jõudis juba Taani kohale, antitsüklon aga liigub kagusse, mistõttu õhuvool pöördub aja jooksul kagusse, kust jõuab kohale üha soojem õhumass.
Päev tuleb päikeseline. Sisemaal ja Lääne-, Pärnumaal peaks maksimaalne õhutemperatuur üle 10°C tõusma. Kõige kõrgemale tõusis õhutemperatuur Vilsandil, kus mõõdeti koguni 12,3°C (http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,1072).
Endiselt on näha, et paari ööpäeva jooksul tekib antitsükloni uus kese lääne pool, mistõttu külmem õhumass jõuab kahe päeva pärast Eestini. Väga suurt jahenemist see veel ei too. Hoopis tugevam külmenemine on seotud Barentsi merele jõudva tsükloniga. Selle kauges lõuna- või lääneservas on oodata kuu lõpuks arktilise õhumassi saabumist. Külma õhumassi juurdevool püsib niikaua kuni tsüklon hääbub. Soojemaks läheb siis, kui läänepoolse antitsükloni asukoht muutub.
Eestis ei ole märkimisväärseid sademeid oodata, kõne alla tuleks vaid päevase soojenemisega seotud konvektsioon, sest nii külmas õhumassis tähendab aluspinnalähedase õhukihi soojenemine plusskraadideni labiilset kihistust.

Kommentaarides oli küsimuseks aprilli prognoos. Nii NOAA kui Marko Kaasik (http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm) annavad väljavaate pikaajalisest keskmisest tunduvalt soojemaks aprilliks. See aga ei tähenda, et nii ka läheb, sest vaatamata soojale prognoosile võib aprill ka tavaline või jahedapoolne tulla.
NOAA arvutatud oodatav kõrvalekalle aprillis. Arvutused on mitu päeva vanad, mistõttu praeguseks võib olukord olla muutunud, http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html.

25. märtsi öösel jõudis lõunatsüklon Leetu ja õhtuks Läänemere lõunakaldale. Sellega seotud vihm jõudis hommikuks Lõuna-Eestisse, mis liikus päeva jooksul Soome laheni, kuhu jäi pidama. Ehkki kagust algas sooja õhumassi sissetung, siis enne õhtut ei olnud erilisi muutusi õhutemperatuuris (kl 18-22 läks Kagu-Eesti ja Peipsi ääres soojemaks).
Kuumas õhumassis langes Moskvas minimaalne õhutemperatuur hommikuks 4°C-ni, kuid tõusis pärastlõunaks 23°C -ni, vt http://www.wunderground.com/history/airport/UUEE/2014/3/25/DailyHistory.html (ei kajastu selles tabelis, kuid vaatlusandmetes oli kirjas).
Lõunatsüklon ja selle kaasahaaratud soe õhumass, mis liigub loodesse, http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=rrpt#map=scandinavia#level=1000ft.


Sooja frondi pilved Tartu kohal

Lõunatsüklon liigub ööpäeva jooksul Taani kohale Samal ajal tugevneb Skandinaavias antitsüklon, mis liigub kagu poole ja jõuab 27. märtsiks keskmega Eesti lähedale. Kuna selles on soe ja kuiv õhumass, siis on ilm ilmselt selge ja seega päeval võib õhutemperatuur tõusta 10-15 kraadini. Rannikualadel võib tekkida selgeltjälgitav briis. 
28.-29. märtsil on oodata antitsükloni keskme kandumist või uue keskme tekkimist lääne poole, mistõttu Eesti jääb sel juhul jahedasse idaserva. Öösel on oodata tugevaid öökülmi, päeval päikeselise ilmaga on varakevadiselt soe. Kuu viimasteks päevadeks on oodata Skandinaavia põhjaossa või Loode-Venemaale arktilist õhumassi kandvat tsüklonit. Selle lõunaservas peaks soojem õhumass läänest taas Eesti kohale jõudma, nii et 29. märtsil võib sooja taas kohati kuni 10 kraadi tulla.
Seejärel algab põhjast arktilise õhumassi sissetung, nii et märts lõppeb ja aprill algab väga külmalt: öösel võimalik kuni -10°C, päeval 0...+4°C. Kuna tsüklon jääb väga kaugele põhja ja rohkem peaks mõju avaldama Põhjamerel olev antitsüklon, siis pole lumi või lörts väga tõenäoline. Külmas õhumassis võib päevase soojenemise tõttu õhumass muutuda labiilseks ja kui niiskust jätkub, siis areneda rünksajupilvi, mis puistavad kohati hooglörtsi, hooglund või lumekruupe. 
Külm ilm jätkub ilmselt kogu aprilli esimese nädala jooksul, kuid siiski on lootust, et õhumass soojeneb veidi ja vähemalt päeviti on ikka varakevadiselt soe.


24. märtsi öö oli jahe ja väga udune, mis püsis mõnel pool saartel pärastlõunani. Hommikul jõudsid Lõuna-Eesti kohale kiud- ja kiudkihtpilved, mis on märgiks lõuna poolt lähenevast soojast frondist. Kõige kõrgemale tõusis õhutemperatuur Lääne-Eestis ja Harjumaal, sest seal oli ka kõige rohkem päikest (sooja kuni 9 kraadi).
Aktiivsemaks muutunud soe õhumass on hakanud liikuma põhja poole, mistõttu öö jooksul arenes frondil tekkinud lainest Valgevene-Poola kohal lõunatsüklon. Selle idaservas jõudis troopiline õhumass Moskvani, kus sooja oli 19 kraadi, vt tabelit: http://www.wunderground.com/history/airport/UUEE/2014/3/24/DailyHistory.html. Päeval tekkis mõnel pool Ida-Euroopas labiilses õhumassis tugevaid äikeseid, mis on lõunatsükloni soojale sektorile iseloomulik:

Lõunatsükloni sooja sektorit täidab palav troopiline õhumass, milles arenes kaks ülitugevat äikest, http://sat24.com/en/bc

Ilmakaardil on näha meridionaalne frontaaltsoon, millest ida poole jääb palav troopiline õhumass, kus kuni Eesti laiuseni võib maksimaalne õhutemperatuur tõusta  20 kraadini, ja lääne poole polaarne õhumass, kus maksimaalne õhutemperatuur piirdub vaid 5-10 kraadiga, http://www.wetter3.de/Archiv/index.html.

Frontaaltsoonist itta jäi suvine soojus, aga läände varakevadine ilm, http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla.

Järgneva ööpäeva jooksul lõunatsüklon süveneb väga kontrastsete õhumasside tõttu. See liigub sama ajal loodesse, st Läänemere lõunakalda kohale. Soojal frondil on oodata 25. märtsi jooksul vihma ja lörtsi. 26. märtsiks peaks lõunatsükloni idaservas soe õhumass Eesti kohale jõudma.


Lõunatsüklon Ida-Euroopa kohal ja troopiline õhumass selle idaservas, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.

Kõige soojem on õhumass Eesti kohal ilmselt 27. märtsil, kui on päikeselise ilmaga isegi üle 15 kraadi võimalik. Hiljem liigub põhja pool olev antitsüklon ilmselt lääne poole, st Skandinaavia kohale. Seepärast on oodata põhjast külmema õhumassi kohalejõudmist, kuid päeval on siiski plusskraadid ja ilm on varakevadine. Öisel ajal aga tuleb arvestada tugevate öökülmadega.
Kuu lõpus näitavad mudelid loodest arktilise õhumassi saabumist Eesti kohale, sest Skandinaavias olev antitsüklon on ebastabiilne. See tähendaks aprilli alguses talviseid olusid.

23. märtsi öösel jõudis Eesti kohale sooja õhumassi kandev lohk. Sooja frondiga seotud tugev vihm (registreeriti Tõraveres, ent osa radarikaja tugevusest oli jällegi madalast sulamispiirist tingitud) jõudis ennelõunaks juba Peipsi taha. Registreeriti ka välke, vt allpool. Lisaks kinnitas seda Alatskivilt järgmine teade: Tartumaal Alatskivil oli täna kella 9.45 paiku äike. Saabus tume pilv, nii et läks pimedaks. Sadas tugevat vihma ja müristas kaks korda.



Välgud satelliidipildil, http://sat24.com/en/bc

Sürgavere radaripilt ja läbilõige kella 0445 UTC kohta suunaga edelasse.
Selgitus. Sealt on näha see, et sulamiskihi* kõrgus on erinevates kohtades varieeruv ja kollaseid laike on PCAPPI pildil mitmeid (läbilõikest vasakul oleval pildil on dBZ ühikutes peegelduvus PCAPPI 0,5 km pildina ehk sama kõrgus, mis Interneti pildil, aga ühikud on teised ja seega ka värvid võivad pisut erineda).
Sulamiskihi varieeruv kõrgus tähendab ka seda, et kõik kollased laigud ei tähenda ilmtingimata, et seal piirkonnas on tugevam sadu, kui naabruses, kus 0,5 km juures on peegelduvus nõrgem, vaid tähendab, et seal on sulamispiir umbes 0,5 km kõrgusel. Niisiis kõrvaloleval alal võib see piir olla 0,5 km-st kõrgemal, aga maa peal saju intensiivsus sama või ka kõrgem. Allikas: Tanel Voormansik/Ilmateenistus
*Radari sajuintensiivsuse ülehindamise põhjust antud juhul saab seletada sulamiskihi kõrgusega, mis jäi mõnes kohas 0,5 km kõrgusele ja Ilmateenistuse kodulehel oleva radaripildi (CAPPI) kõrgus on samuti 0,5 km, ehk täpselt seal keskel. Isegi kui valida ka madalam CAPPI kõrgus, oleks efekt ikkagi selgelt näha, sest ka madalaima kiirenurgaga elektromagnetlained, mis radarist tulevad, läbivad teatud hetkel sulamiskihti (Maa on kumer ja EM lained radarist eemaldudes liiguvad ka järjest kõrgemale maapinnast). Ja sulamiskiht põhjustab tugevamat peegelduvust, kui tavaline vihm või lumi, sest sademeosake, mis pilvest langeb, alustab teekonda lumehelbena, aga 0°C isotermist allpool kattub alguses õhukese veekihiga, olles mõõtmetelt endiselt suurem, kui keskmine vihmapiisk meie kliimas. Seega on radari jaoks sisuliselt tegu suure veepiisaga. Aga veepiisk annab suurema peegelduvuse, kui samade mõõtmetega jääkristall, seega paistabki see piirkond kui väga intensiivne vihmasadu (selgituse kirjutanud Tanel Voormansik, kohandatud blogile).
CAPPI ja pseudoCAPPI tähenduse kohta vt tänase sissekande lõpust.

Pärastlõunal arenes mitmel pool Lääne-Eestis udu ja sadu lakkas. Ülemise ja keskmise kihi pilved peaksid õhtu jooksul Eesti kohalt kirdesse liikuma, kuid udu ilmselt püsib või intensiivistub. Kuna Kagu-Eesti jäi tervenisti sooja õhumassi ja pisut paistis ka päikest, siis jõudis nt Võrus maksimaalne õhutemperatuur tõusta 12,9°C-ni.

Hommik algas Pärnus vihmasena.

Õhtul arenes seal tihe udu. 23. märts 2014. a., 22:10:40 (Targo Taggo foto)

Järgneva ööpäeva jooksul liigub väga soe õhumass taas põhja poole. Õhumasside piiril on oodata lõunatsükloni teket, mille mõjutused ulatuvad erinevalt varem arvatust ka Eestini. Kuna frontaaltsoon võib jääda Eesti kohale ja õhumass on väga niiske, siis 24.-25. märtsil võib sada väga palju ja seda terves Eestis. Esmalt peaks sadu 24. märtsil jõudma Lõuna-Eestisse ja 25. märtsi jooksul saarte ja Põhja-Eestini:

Sademed 25. märtsi hommikul HIRLAMi järgi, http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,1183

Samal ajal tugevneb Skandinaavia kohal antitsüklon. Sellele vaatamata peaks lõunatsükloni toodud soe õhumass ikkagi Eesti kohale jõudma ja hakkama tasapisi rõhkkonda täitma (esialgu on tegu külma antitsükloniga), soojenemisel annab juurde kindlasti ka juba üsna palju päike. Kuna Eesti peaks jääma mingil hetkel antitsükloni keskme lähedale, siis nõrgeneb ka tuul ja 26.-27. märtsil olla pea tuulevaikus.
Edasine sõltub antitsüklonist. Senini pole ükski mudel näidanud, et tegu võiks olla pikaajaliselt blokeeriva antitsükloniga, mistõttu suur tõenäosus on, et kuu lõpus või aprilli alguses läheb külmemaks ja tulla võib lund. 

CAPPI ja pseudoCAPPI mõistmine on tegelikult väga lihtne, aga äärmiselt oluline teadmine radaripilti interpreteerides. CAPPI on lühend Constant Altitude Plan Position Indicator-ist, ehk konstantse kõrguse PPI. Ja PPI pildina vaadates on ühel kindlal nurgal välja saadetud radarikiirte lihtsaim kujutis tasapinnal. CAPPI on seega kokku pandud mitmest PPI-st, et nn tehislikult saada ühel kõrgusel mõõdetud peegelduvused. Seda iseloomustab nt see joonis üsna hästi: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/64/Radar-angles.png.
Kui me kasutaksime tavalist CAPPI produkti, siis saaksime 0,5 km kõrguse kohta käivate peegelduvuste kohta ainult ca 50 km raadiusega pilti näidata praeguse 250 km asemel. Ehk siis Pseudo seal ees tähendab, et tegelikult ei ole peegelduvused sellel pildil igal pool 0,5 km kõrguselt pärinevad: 250 km kaugusel radarist on ka madalaim kiir sõltuvalt nurgast, millega see välja saadetakse, ca 5-6 km kõrgusel. Maakera on ju kumer! Ehk siis pseudoCAPPI suurendab ulatust, aga samas peame arvestama sellega, et kaugemalt saadavad peegelduvused on hoopis suurematelt kõrgustelt (selgituse kirjutanud Tanel Voormansik, kohandatud blogile).

22. märtsi öösel liikus üle Läti ja Eesti lõunapiiri polaarfrondil tekkinud laine, mis tõi Lätti äikese, sh Aluksnes (kl 2.10-2.35, teade: https://mobile.twitter.com/VSIA_LVGMC/status/447220992965103616?p=v).

Äike 22. märtsi öösel Baltikumis, http://sat24.com/en/scan


Polaarfrondil arenenud laine tõi äikese, http://www.wetter3.de/Archiv/index.html.

Hommikuks selgines ilm ja kuivalt peaks päev mööduma õhtuni. Päeval tekib arvatavasti ka rünkpilvi, õhtupoolikul ilmub edelast kiudpilvi. Õhutemperatuur peaks kuni 10 kraadini tõusma.
23. märtsil jõuab lõuna poolt küll soojem õhumass Eesti kohale, kuid kuna see on lohuga seotud, siis on pigem pilves ja sajust kui päikeselist ilma oodata. Seejärel peaks Skandinaavias tugevnema antitsüklon. Seepärast on algul tuul idas ja kirdest, kuid rõhkkonna liikumisel Venemaa poole peaks tuul jääma kas päris nõrgaks (öösiti tuulevaikus, udude ja tugeva öökülma võimalus) või on nõrk ida/kagutuul. Kuu lõpupäevadel on võimalik ilma külmenemine.






Päev Pärnus

21. märtsi öösel saabus väga soe õhumass Eesti kohale. Öösel tõusis õhutemperatuur juba kohati üle +5°C ja algas lume kiire sulamine. Hommikul jätkus tuuline ja väga soe ilm. Päeval liikus väga kiiresti üle Eesti külm front, kuid õhutemperatuur eriti ei langenud, vaid pigem püsis suhteliselt kõrge. Venemaale eemaldunud õhumass oli palav, näiteks külma frondi eel jõudis tõusta õhutemperatuur Võrus 14,3°C-ni ja Ida-Lätis 17°C-ni.
Järgmistel päevadel püsib üsna soe ilm, kuid päriskevadet see veel välja ei anna. Maksimaalne õhutemperatuur peaks jääma 10°C lähedale. Siiski, kuna 23. märtsil jõuab lõuna poolt kohale soojem õhumass ja kui peaks päikest ka olema, siis võib tõusta üle 10°C. Samas on see seotud lohuga, mistõttu pilves ja sajune ilm on tõenäolisem.
Edaspidi peaks peamiseks ilmakujundajaks saama Skandinaavia või Soome kohal tugevnev antitsüklon. Sellega seoses on oodata idatuule tugevnemist 25. märtsil. Arvatavasti jääb Eesti esialgu antitsükloni sooja lõuna- või lääneserva. Sel juhul on oodata päikeselist ilma ja maksimaalne õhutemperatuur tõuseb kohati ehk üle 10 kraadigi, kuid öökülmad püsivad (pärsivad taimede arengut). Märtsi viimaste päevade osas võib soe ilm jätkuda, aga võib ka jahedamaks minna.

Lisaks sellele oli Ilmateenistuses meteoroloogiapäeva konverents. Ettekannete failid lubati esmaspäevaks üles panna: http://www.emhi.ee/?ide=26,887,1619, ilmahuvilistest: http://www.upload.ee/files/3957336/Ilmahuvilised_Eestis.pptx.html.
Mõningaid pilte:

Hommik oli Laagris soe ja kõrgkihtpilvedega.

Lumi oli veel maas.

Ilmateenistus

Aarne Männiku ettekanne oli paljudele üks uudsemaid.

Kaks ilmahuvilist

Professionaalsed ilmahuvilised olid hoos.

Uue kliimaraamatuga, mis anti esinemise eest.

Vaadati hiidpagide postrit ja midagi justkui ei klappinud.

Oligi nii, et 13. mai minihiidpagi klassifitseeriti hiidpagiks, kuid see ei saa olla õige, sest too rünksajupilvede kogum ei vasta kriteeriumidele, vt siit http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/derecho.htm (näiteks maksimaalsed tuulepuhangud ei ulatunud isegi mitte 15 m/s, rääkimata siis 25 või 30 m/s). 
Minihiidpagiks on õige nimetada seda seetõttu, et sel küll olid hiidpagi omadused, ent intensiivsus jäi liiga nõrgaks, sest soojust oli veel liiga vähe. Südasuvel tõeliselt kuuma õhumassiga oleks kindlasti tegu olnud 8. augusti juhtumiga sarnaneva olukorraga.

Õhtupoolikul ilmusid Harjumaa kohale huvitavad kõrgrünkpilvede lained.

Õhtul Pärnus. Lumi oli ööpäevaga kadunud nii seal kui Tallinnas.

Merikese reedesest ilmateatest: Õhuvoolu pöördudes lõunapoolsemaks, tuleb pühapäeval vähemalt Kagu-Eestisse veel kord sooja õhku. Pühapäevased vihmad võivad olla juba suvise  ägedusega, sest õhutemperatuuri kontrast läänepoolse Läänemere kohal  oleva jaheduse ja lõuna poolt juurde voolava sooja õhu vahel suureneb. Siis ehk saab kogu lumi terves Eestis minevikuks. 

20. märts. Õigemini, see polegi lõppenud, vaid praegu lõppev talvise ilma periood on lihtsalt üks osa varakevadest. See klimaatiline aastaaeg algas juba veebruari keskel ehk ligi kaks kuud varem kui eelmisel aastal. Praegused mõned talvised päevad olukorda aastaaegade mõttes ei muuda, vaid lihtsalt aeglustavad looduse fenoloogilist arengut.
Varakevadise ilma toob tagasi Islandile jõudnud sügav ja ulatuslik tsüklon. Selle lohk koos sooja frondiga ületab õhtul ja öösel Eesti. Sooja frondiga seotud lumesadu ja tuisk jõudis pärastlõunaks juba saartele ja liigub väga kiiresti itta. Tõenäoliselt hilisõhtul (kl 21-22 paiku) on soe õhumass juba saartel ja läänerannikul, jõudes öö jooksul terve Eesti kohale. See toob kaasa tuulise, aga väga sooja ilma.

Islandil olev tsüklon, mille lohk jõudis õhtuks Eestini, allikas.

Soe sektor on siin selgelt näha. Seda piirab kaarekujuline tihe pilvemass, http://sat24.com/en/scan.


Tartu kl 11.19 ja kl 17.15

Islandil oleva tsükloni lohus areneb ööpäeva jooksul Norra merel uus osatsüklon, mis liigub kirdesse. Selle tõttu püsib edelavool, kuid suur soe jõuab selleks ajaks juba Venemaale. Uuesti peaks soojem õhumass kohale jõudma 23. märtsil. Siis on võimalik, et sooja on taas üle 10 kraadi. Edaspidi võib mõjusamaks saada Venemaa antitsüklon. Kui Eesti jääb selle lääneserva, siis peaks tulema soe ilm, maksimaalne õhutemperatuur võib tõusta üle 10°C. Uut talvise ilma perioodi ei ole ette näha.

*Mis siis juhtus 19. ja 20. märtsi öösel, sest esimesel juhul sadas oodatust palju enam, teisel juhul jälle vähem? Siin tuleb põhjusi oodata eelkõige osatsüklonite suurusest ja trajektoorist.
19. märtsi öösel liikus järgmisest ööst suurem osatsüklon otse üle Eesti, kusjuures oklusioonipunkt (koht, kus soe ja külm front liituvad) sattus Eesti kohale. Selles kohas tuleb tavaliselt kõige rohkem sademeid, sest soe õhumass kaotab kontakti aluspinnaga, nii et üsna intensiivse õhu kerkimise tulemusena eraldub palju sademeid, eriti kui õhumass on niiske.
Seevastu 20. märtsi öösel liikus väiksem osatsüklon üle Läänemere ja Kuramaa Läti kohale. Eesti kohale ei jõudnud ühtki fronti ja osatsükloni väiksemate mõõtmete tõttu oli sajuala väga kontsentreeritud. Kuna kese läks siiski Eestile väga lähedalt mööda, oli põhjust arvata, et märkimisväärne sadu ei piirdu üksnes saarte, Liivi lahe ümbruse ja lõunapiiriga, vaid jõuab ka Kesk-Eestini. Selles osas võis HIRLAM väljundiga igati nõustuda. Vähest sadu või isegi sademeteta ilma võis oodata vaid Kirde-Eestis, mida ka mainiti Ilmateenistuse prognoosis. Kuna Eesti kohale fronte ei jõudnud ja osatsüklon (või ka Lätti jõudes iseseisev tsüklon) oli väga väike, siis tugevam sajuala oli oodatust kontsentreeritum ja ei ulatunud poolde Eestissegi. Kui (osa) tsüklon jõudis juba Läti kohale, siis sadu hakkas Eesti kohalt taanduma ja hommik tervitas külma, kuid päikeselise ilmaga. Sajuala aitas piirata ka kuiva õhu sissetung loodest, mis on siin tumeda kohana näha:  http://eumetrain.org/eport/euro_00.php?width=1440&height=900&date=2014032000&region=euro (valida ülevalt paremalt WV6.2, see näitab veeauru hulka – mida valgem, seda rohkem).


19. ja 20. öö ilmakaardid, millelt on näha nii (osa)tsükloni suurus kui asukoht, allikas: Berliini Vabaülikool