Kolmapäev, 31. oktoober 2007

Mõtlemine ja sugulussidemed

Hakkasin ühel päeval lihtsalt mõtlema ja jõudsin vägagi huvitavatele järeldustele. Kirjutan siis, mis ja kuidas. Las iga lugeja mõtleb, kas olen ülemõtleja vms.
Sissejuhatuseks: mis on mõtlemine? Arutleme nii, kasutades lausearvutuse aluseid ning formaalset loogikat. On 2 väidet või sõna A ja B. Mõtleme nüüd nende tähtedega ja püüame veidi avada mõtlemist kui sellist. "Mõtlemise'' sõna laiemalt mõistes võib rääkida "õigest'' ja "valest'' mõtlemisest, kuid selle hinnaks on sõna tähenduse hägustumine: kui ma saan n.ö. mõelda "A on ja A ei ole'' ning "neli on seesama, mis viis'', miks mitte siis juba igasugust vaimset tegevust "mõtlemiseks'' nimetada. Kuna loogika seisukohast pole meie terminoloogiline probleem kriitiline, jätame siinkohal keelefilosoofilise arutelu katki. Kes aru sai, võib julgelt edasi lugeda.
Selgub, et paljud ei tunne sugulussidemeid ja pole ka imestada. Need on üllatavalt keerukad. Toon kaks näidet, kuidas võib mõtlemisraskustesse sattuda. Olgu esimene näide hästi lihtne. Püüame defineerida vanaisaks olemise tähtede y ja x abil. See võiks olla umbes selline: "x on y-i vanaisa siis ja ainult siis, kui on olemas selline z, et x on z-i isa ja z on y-i isa või z on y-i ema''. x ja y on siis suvalised inimesed (konkreetsete inimeste kohta nii loomulikult väita ei saa).
Kes ka sellest kenasti (mitte ilusti) aru sai, võib julgelt edasi lugeda. Järgmise näite sidusin relatiivsusteooriaga ja sedasi võib tõesti juhtuda, nii uskumatu, kui see ka pole. Väljamõeldud lugu on siis järgmine.
Aastaid tagasi abiellusin piltilusa lesknaisega. Lesel oli punaste juustega täiskasvanud tütar. Minu isa armus kõrvuni sellesse punapäisesse tüdrukusse ja peagi nad abiellusid. Seeläbi sai isast minu väimees ja kõik mu senised sugulussidemed muutusid põhjalikult. Minu tütrest oli saanud mu ema, kuna ta oli mu isa naine. Peagi sünnitas mu abikaasa pisipoisi. Mu vastsündinud poeg on minu isa naisevend ja seega minu onu. Asjade selline käik ei valmista mulle rõõmu, sest poeg on ühtlasi ka mu naise täiskasvanud tütre vend, kes teadagi on mu kasuema. Isa noor kaasa sünnitas varsti poja, kelle üle neil mõlemal oli väga hea meel. Kuid samas on poiss ka minu lapselaps, kuna on mu tütre poeg. Nüüd on mu naine minu ema ja see kurvastab mind, sest kuigi ta on mu naine, on ta samal ajal ka mu vanaema. Kuna mu naine on minu vanaema, olen mina tema lapselaps. Sellele mõtlemine ajab mind hulluks, sest minust on saanud veidraim juhtum, keda iial nähtud: oma vanaema abikaasana olen iseenda vanaisa!
Näete isegi, kui hakata mõtlema. Tõepoolest, kas mõtlemine on ikka vajalik ja tänuväärne? Eks otsustage ise, kas ma olen ülemõtleja või mitte. Kes soovib, võib koostada sugupuu ning määrata genotüübid ning fenotüübid (infot on muuseas piisavalt, kui oletada, et tütre mees on pruunijuukseline!).
थे पुर्पोसे।

Teisipäev, 30. oktoober 2007

Sõltumatus

Ma hindan väga inimeste juures sõltumatust. See võib väljenduda nii otsustes kui ka üldse elamises. Seetõttu püüan ka ise olla võimalikult sõltumatu, isegi kui see peaks tähendama vastuolu lähedaste inimesega. Kui tegemist on minu jaoks tühise asjaga, siis võin ma toimida vastavalt teiste soovile, sest see ei muuda midagi. Selline toimimine võib mõistagi luua teistele illusiooni sõltuvusest ja pinnapealsed inimesed, kes ei süvene, hakkavadki nii arvama. Õnneks on inimestel siiski alateadlik omadus eristada sõltuvaid sõltumatutest.
Antud teema on põhjuseks, miks ma pole end kellegagi sidunud. Ma hindan vabadust, aga vabadus tähendab sõltumatust. Vabadus ja sõltumatus on sünonüümid väikese nüansiga nii nagu komistamine ja kukkumine on Newtoni teine väikese nüansiga. Ennast siduma tähendab sõprust või suhteid kellegagi. Õnneks olen ma sellele leidnud alternatiivi(e), mille tõttu mu sõltumatus ei vähene. See siiski ei tähenda, et võiksin inimesi niisama võtta või jätta. Kaugeltki mitte, aga saab ju ka teisiti.
Eesmärk. Otstarve

Esmaspäev, 29. oktoober 2007

Äikesehooaeg ja tagasivaade 2007. aasta suvele

Kahjuks on inimestel omadus asju teinekord meelevaldselt määratleda ja lahterdada. Nende alla kuulub ka äikesehooaja määratlemine. Mis on üldse äikesehooaeg? Millal see algab ja lõpeb? Kuidas seda üldse määrata?
Alustame äikesehooaja määratlemisega. See on raske ülesanne, ent püüame selle siis lahendada. Äikesehooaeg on periood aastas, mil esineb äikest piisavalt sageli. Nüüd tekib küsimus, kui pikk peab olema kahe äikese vaheline periood, et saaksime eristada üht hooaega teisest. Kahjuks on tegemist meelevaldse perioodiga ja see oleneb paljudest asjaoludest, kuid ilmselt on sobiv aeg umbes kuu aega. Sellise määrangu alusel tundub, et 2007. aastal oli 2 äikesehooaega, sest juunis ei märgatud paljudes kohtades üldse äikest. Mõistagi, üle Eesti võttes oli ikka üks hooaeg, kuid lokaalselt võttes on 2 hooaja eristamine siiski võimalik.
Järgmisena võtame luubi alla hooaja lõpu ning alguse. Ilmselt saab neid määrata tagantjärele, kui äikest esineb piisava sagedusega (algus) või enam ei esine (lõpp). Piisav sagedus tähendab vähemalt ühte äikest kuus. Mulle tõtt-öelda ei meeldi selline meelevaldne ja ebaobjektiivne määramine, sest tegelikult on hooaeg määratud Looduse poolt. Sellegipoolest, et üldse millestki saaks rääkida ja midagi lahterdada, oleme seda siiski sunnitud tegema. Need äikesed, mis esinevad pärast hooaja lõppu, on hooajavälised (spontaansed). Teatud juhtudel võivad nad moodustada ka iseseisva hooaja (sekundaarse ehk osahooaja; asjade ning nähtuste nimetamine on tinglik ja sõltub kokkuleppest). Nii juhtus 2004. aasta sügisel, kui oktoobriks oli äikesehooaeg läbi, ent novembris esines äikest siiski ühes või teises kohas mitmel päeval järjestikku.
Iseloomustame siis veidi 2007. aasta äikesehooaega. Nagu öeldud, jagunes äikesehooaeg nii mõneski kohas kaheks. Erandiks polnud ka Tallinn. Esimene hooaeg (või hooaja esimene pool?) algas juba aprillis. Tallinnas esines äikest siiski alles mai lõpus, kui meile tungis sisse troopiline õhumass ja tingis atüüpiliste tormide teket. Võib väita ka, et kuni südasuveni ei kujunenudki Tallinnas ja ümbruses üldse äikesehooaega välja. Terve juunikuu oli ilm üldiselt äikesest väga kaugel: kuu alguses valitses soe, ent selge või kiudpilvedega ilm ja teisel poolel jahe ja kihtpivitusega ilm, mõnel päeval sadas laus-või uduvihma.
Pööre saabus alles juulis: 8. juulil oli äikest, siis vastu 19. juulit jne. Tasapisi hakkas formeeruma õige äikesehooaeg. Tipp saabus augustis, kui esines ülitugevaid sooja frondi äikeseid. Sellest jäin kahjuks ilma. Tallinnas lõppes hooaeg 1. oktoobril väga põneva äikesega. Üldiseks lõpuks võib pidada oktoobri keskpaika.
PS! Märkus neile, kes soovivad mõelda. Suurem osa infost, mida ma avaldan, on vaid murdosa koguinfost ning spetsiaalselt välja valitud teatud süsteemi alusel. Millise, jäägu igaühe enda otsustada. Peab veel ütlema, et kahjuks on neid inimesi väga vähe, kes mõistavad öeldut. Paljud meist ei mõtle, mida nad räägivad või mõeldakse ainult teatud teemasid puudutavat või ühekülgselt. Kui me end ei vaeva igasuguste "tühiste" asjadega, võib elu ju tunduda lihtsam, aga kas ikka on? Võib-olla annab see tulevikus hingerahu, kui vähemalt teame, et mõtlesime, mitte aga ei löönud lihtsalt käega.
Kõik, mida ma kirjutan, on mõeldud eesmärgipäraselt.

Laupäev, 27. oktoober 2007

Äike Islandil

27. oktoobril 2007 anti kahele Islandi piirkonnale äikesehoiatus. Tegelikult oli äikesevõimalus 26. oktoobril suurem. Äikest esineski Islandi ümbruses, ent ilmselt juhuse, aga ka maismaa väiksema energia tõttu mitte saarel endal.
Põhjuseks on sügav tsüklon, mille energiast piisab äikeste tekkeks. Üsnagi üllatav on, et ilmastikuhuvilised ei tea Islandi kohta üht tõsiasja - foorumis ilmastik.pri.ee/forum avaldas inimene, kes peaks nagu ilmast teadma meist kõigist kõige rohkem arvamust, et nii kaugel põhjas peaks nagu äikesehooaeg läbi olema. See on küllaltki võhiklik arvamus. Arvan, et kui inimene on millestki huvitatud, tehku enne vastava ala põhimõtted ja -mõisted selgeks. Loomulikult, kõike ei saa nõuda ja seetõttu on antud eksimus andeksantav.
Islandil algab erinevalt paljudest teistest kohtadest äikesehooaeg sügisel ja lõpeb kevadel. Suvel ei esine seal peaaegu kunagi äikest. Äike on Islandil alati nõrk ja saab tekkida ainult piisavalt tugeva madalrõhuvälja tingimustes. Eeldatav õhurõhk, mis loob tingimused äikesteks, on umbes alates 980 hPa ja alla selle. Kui õhurõhk on alla 960 hPa, siis on äikeste esinemise tõenäosus peaaegu kindel. Mõistagi kehtib see ookeanide kohta. Sellistel sügavatel tsüklonitel on äikese genereerimiseks piisavalt energiat. Kõige madalam madalrõhuväli, mis meelde viimasest ajast tuleb, oli 940 hPa. Siis oli äikest mitmel pool ka Islandi saare kohal. Millised need äikesed visuaalselt välja näevad, ei oska öelda. Ilmselt on need vähemärgatavad äikesed ja välgud on pilvesisesed.
Ka Norras on äike talviti sagedane külaline. Äikesevõimalus on Norras aastaringne. Suvel on põhjuseks päikesesoojus ja õhumasside kokkupõrked, talvel aga tsüklonite, ookeani ja mäestike koosmõju. Mõnel aastal, näiteks möödunud, on äikeste maksimum ka Norras talvel.

Hall sügis

Juba mitu päeva (23. oktoobrist alates) on ilm süngelt pilves ja hämune, kuid siiski väga rahulik. Põhjuseks on võimas Venemaa kõrgrõhkkond. Kevadel ja eriti suvel on kõrgrõhualas ilm ilus ja selge, sügisel ja talvel sageli sompus.
Põhjuseks on inversioonikiht. Sel nädalal tekkis see 23. 10. maapinnal - uduna, kuid liikus kõrgemale ja moodustas kihtpilvi. Tavaliselt atmosfääri kaudu õhk jahtub, seda just öösel, kuid nüüd atmosfäär pigem soojendab (maa efektiivne kiirgus on positiivne). Maapinnalt lahkunud pikalaineline kiirgus peegeldub inversioonilt tagasi, muutub veelgi pikalainelisemaks infrapunakiirguseks ning hoiab ilma niiske ja soojana. Ajapikku soojus kumuleerub ja temperatuur tõuseb. Novembri alguseks tugevneb tuul ja kannab juurde lisasoojust. Temperatuur võib jõuda üle +10°. See on küll vananaistesuvi, ent ei näe üldse sedamoodi välja. Lepime tõsiasjaga, et nii mõnedki asjad näevad teistmoodi välja, kui nende tegelik olemus on ("mask").
Tuule tugevnemise põhjustab süvenenud NAO, mis suurendab õhurõhu horisontaalselt gradienti küllaltki palju ja õhk hakkabki kiiremini voolama. Olulist jahenemist siiski see kaasa ei too, sest tugev NAO ei soodusta talve. Väike, võib-olla 10% tõenäosus novembri alguses lumeks siiski on.

Esmaspäev, 22. oktoober 2007

Sekundaarne vananaistesuvi

Pärast jahenemist ja suurepäraseid, ent halladega sügispäevi läheb taas märgatavalt soojemaks. Kuna soojenemisega saabub sügisel ka enam niiskust, siis suureneb udude tõenäosus ja nende kestus. On võimalik, et mõnel päeval jääb udu terveks päevaks püsima või tekib inversioonikihi tõttu kihtpilvitus. Sellegipoolest, ehkki ilm võib rõske ja pimedavõitu olla võrreldes möödunud paari päevaga, on ometigi soe, üle +10° on täiesti võimalik, mis on kergelt rekordihõnguline. Lund pole niipeagi oodata (võimalik, et ka mitte koolivaheaja lõpuks).
Seda võib soovi korral nimetada sekundaarseks või järelvananaistesuveks, kuid tegelikult oli õige juba septembri lõpus ja oktoobri alguses ära.
Lõpetuseks üks motiiv 22. oktoobrist.
Mere läheduse ja Tallinna koosmõjul on tekkinud Ac stratiformis translucidus perlucidus undulatused.
Undulatus-tunnus on nõrgalt välja arenenud, kuid otsustasin siiski lisada pilve nimele.
(Ärge ehmuge pilvenimedest - nende selgekstegemine võttis aega mitu head aastat ja ikka veel ei tunne kõiki).

Laupäev, 20. oktoober 2007

Lumi ja äike

Need nähtused esinevad meie mõistes väga harva koos, nad on pigem vastandid ja teineteist välistavad. Isegi, kui Eesti talves on äikest, siis ikka sulailma korral. Ometi on mulle teada paar juhtumit, kui oli korralik lumetorm äikesega. Esimene neist, mis on minuni jõudnud kellegi teise vahendusel, juhtus 22. novembril 1989. aastal Keilas. Tegemist polnud paari välgusähvatusega, vaid tugeva lumesaju ja tuisu saatel oli ikka palju ja korralikult välke.
Teine juhtum, mida ma küll mäletan, ent kahjuks olin õigel ajal pisut vales kohas (koolis aktusel), oli 23. detsembril 2003. aastal. Toon ära kirjelduse.
Pühapäev, 22. detsember. Hakkas sadama lund ja tuiskama. Tuul puhus lõunast ning kagust. Mida õhtu poole, seda tihedam ja laiem lumesadu. Õhtul kippus juba sulaks minema. Öösel ärkasin mitu korda ning kord oli kõik lumi sulanud, siis jälle (kui uuesti ärkasin), sadas ilusat laia sulalund ja kõik oli valges rüüs. Nii vaheldus öö jooksul mitu korda.
Esmaspäev, 23. detsember. Ärkasin enne 7, sest oli vaja ju kooli minna. Ilm oli sula ning täiesti tuulevaikne, taevas särasid tähed. Siis, poole 8 ajal, kui läksin bussi peale, kattus taevas põhja poolt väga kiiresti pilvedega ning hakkas üksikuid ülisuuri (kuni 3 cm läbimõõdus) lörtsihelbeid langema. Endiselt valitses tuulevaikus. Kui koolis lõppes esimene tund (inglise keel) kolmveerand 9, siis sadas juba tihedat lund ning tuiskas kergelt. Puhus põhjatuul. Pikkamööda sadu ja tuisk tihenesid. Kui kool (päev lõppes aktusega) umbes lõuna paiku lõppes, siis oli väljas praktiliselt võimatu olla, sest lumesadu oli nii tihe, et tekkis lämbumistunne. Linnas olid suured liiklusummikud ja õhtul oli mul veel sinna asja. Umbes kl 20 lõppes sadu, temperatuur oli +1°-lt langenud -7°. Järgmine päev oli kuni 13° külma ja rahulik, kuid õhtul oli jälle sula ja sadas lörtsi, aga õige nõrgalt. Ka tuul oli taltsas, kuid edelast.
Alles hiljem lehest lugesin ja uudistest kuulsin, et Pirital oli korralik äike olnud. Üks välk lõi vist isegi kuskile sisse. Igal juhul, nähtus kestis vähemalt pool tundi. Mõistagi olid inimesed äärmiselt üllatunud ja isegi hirmunud, et mida küll nüüd see peaks tähendama - äike lumetormis.
Mäestikes on äike lumetormiga väga tavaline nähtus. Põhjus on lihtne - suur kõrgus. Enamikes äikesetormides on tsoon, kus sajab ka lund. See asub maapinnast paljude km kõrgusel, kus valitsevad alati külmakraadid. Mäed, mis ulatuvad selle kõrguseni (alates umbes 4 km), on lumesajutsoonis, kui äikesepilv peaks liikuma mäeni. Himaalaja on hea näide sarnasest olukorrast.

Esimene lumi 5.10.2002 - erand

Esimene lumi tuleb tavaliselt hoog-või kihtsajupilvede tükkidest oktoobris, kui õhumassi kontrast mereveega on suur. Sajab üldiselt vähe ja maha ei jää eriti midagi. Sademed on teralised (teralumi või lumekruubid, mis sajavad sahinaga).
Varaseim mälestus esimesest lumest pärineb 1996. või 1997. aastast, kui ühel novembripäeva hommikul oli külma 1° ja sadas küll pigem lörtsi. Pärastlõunal jäi sadu järgi ning temperatuur tõusis väga vähe. Siiski, hilisemal kontrollil selgus, et see polnud siiski tol aastal päris esimene lumi.
Ka 1999. aastal sadas esimest "lund" oktoobri keskpaigas, mis oli muidugi teralumi. Õige lumi tuli alles novembris, kuid jällegi sooja mere tõttu ning hootiselt.
Tõeline erand oli 2002. aastal. Kuni septembri keskpaigani oli ülimalt soe ja kuiv ilm. Siis läks järsku külmaks ja veel enne astronoomilise sügise algust sadas kohati lörtsi. Päevased temperatuurid oli kõikjal alla +10°, öösiti esines mõistagi ka negatiivseid temperatuure.
4. oktoobri õhtu. Tuul pöördus ja hakkas ida-kirdest puhuma. Oli kuiv, kuid mitte täiesti selge ilm. Kahjuks väga täpselt enam ei mäleta. Järgmisel, nädalavahetuse hommikul, oli külma 2° ja ilm täiesti pilves. Langes üksikuid, aga suuri lumehelbeid. Hommikupoolikul hakkas sadama tihedat lund, mis kestis kuni pärastlõunani. Lumi ei jäänud siiski järgmise päevani maha. Esimest ja siiani viimast korda, kui esimene lumi oli korralik ning põhjalik. Tolle aasta oktoobris sadas edaspidigi rohkesti lund ja tuiskas, kuigi puud näiteks olid lehtes ega kiirustanud lehesajuga.

Esimene lumi 20.10.2007

Laupäeval sadas Tallinnas esimest lund. Kuna sadas vähe, ei jäänud maha midagi, ka temperatuur oli üle nulli, kuid külm õhumass loodest võimaldas lumel sadada.
Lund sadas vahelduva intensiivsusega kl 9 ja 10 vahel hommikul ja nagu ikka, oli tegemist lumekruupidega või teralumega. Siiski, nii palju paistis esimene lumi silma, et ta oli rohkem lumi kui lumekruup. Minu eluajal on ainult üks erand olnud, kui esimene lumi oli tõepoolest lumi - lumekristallid olid hästi välja arenenud ning olid koondunud suurteks kuivadeks helvesteks. Sellest juhtumist annan ülevaate.
Taevas oli kaetud kiht-, hiljem kihtrünkpilvedega ja sadu põhjustas sooja merevee ja külma õhumassi kontrast.

Pühapäev, 14. oktoober 2007

Ilmaprognoos ja kommentaar reedele

Alustame reedest, kui pidi minu ennustuse põhjal lund ja lörtsi tulema. Mõnel pool, peamiselt kirde pool tuligi, kuid huvitav oli see, et tegemist oli nagu ümmarguse saarekesega - umbes 50-100 km² suurusel alal sadas lund ja lörtsi ning kuna oli tugev tuul, siis ka tuiskas. Saareke liikus aga kagu poole (teekonda alustas Lahemaa piirkonnast) kuni jõudis Peipsi loodekaldani. Seal ta kadus (ilmselt liikus järvele), kusjuures see lumesaju saareke suurenes pindala poolest. Kui see oli üle jõudnud mingist piirkonnast, siis temperatuur tõusis uuesti (vahepealsest 0° kuni +5°-ni) ja sadu muutus vihmaks.
Üldse oli see tsüklon väga agressiivne ja põhjustas väga tugevat tuult, kohati isegi tormipuhanguid. Sadas rohkesti vihma ning tsüklon liikus väga kiiresti. Ka Lõuna-Soomes tuli maha esimene lumi (kuni 6 cm). Artikli lõpus annan kokkuvõtte tsüklonist, nüüd aga tuleva nädala ilmast.
Nädala esimene pool tuleb väga soe, kuni 13°, pilvine ja küllaltki sajune. Juba täna õhtul tiheneb pilvisus ja läheb sajule, kusjuures sajuhulgad on väikesed. Soe ilm püsib vähemalt neljapäevani. Reedel ja laupäeval on jahe, päeval mõni kraad sooja, öösel alla 0°. Taas on võimalik lume-ja lörtsisadu, kusjuures see võimalus on suurem, kui oli reedel. Päris nädala lõpus läheb uuesti soojemaks.
Kokkuvõte tsüklonist:
1. ebaharilikku
a) liikus väga kiiresti võrreldes oma suurusega;
b) esines lumesaarekesi (kõrge temp. fooni tõttu tuli enamus sademeid vihmana);
c) põhjustas kiiret õhurõhu langust ja tõusu;
d) liikus keskmega risti üle Eesti ja
e) suutis oma aktiivsuse säilitada ja isegi kasvatada, ehkki oli Skandinaavia ületanud.
2. tüüpilist
a) tavaline sügistorm tuule tugevuse poolest;
b) tsükloni järel temperatuur langes;
c) laussademed ja
d) külm ja soe sektor
3. väike pildike lumesaaekesest Alutaguselt: http://www.ilm.ee/?43889

Kolmapäev, 10. oktoober 2007

Jooksmine

Kõige muu kõrvalt tegelen ka jooksmisega. Vähemalt 2 korda nädala 5-10 km. Osalesin 7.10 rabajooksul, 6,3 km poole tunniga. Jooksen peamiselt 2 põhjusel: trenni tegemine ja stressi maandamiseks.
Viimasel ajal, kui pea kogu aeg olen korralikus stressis, täidab jooks peamiselt teist eesmärki. Vahel lähen suisa öösel jooksma, kui tunnen, et see on vajalik stressi maandamiseks. Ka tervislikud näitajad on tuntavalt jooksmise mõjul paranenud: vererõhk ja pulss madalam.
Soovitan kõigile, kes vähegi leiavad aega ja on füüsiliselt võimelised jooksma.

Ikoonid

Normaalse värvusega ilm.ee prognoos




Kontrastreeritud prognoos eelmisest





EMHI prognoos










Mõnel päeval, kui pole tõepoolest millestki mõttekast midagi mõelda, hakatakse mõtlema tühja-tähja. Klassikaline näide: nv oli umbes selline 10 min pikkune periood. Tulemust näete piltidena: vilunud prognoosijälgija avastab nendes ennustuses 2 ebatavalist "kriteeriumit," neist üks on peamine. Oskate arvata, mis täpselt?

Teisipäev, 9. oktoober 2007

Esimene võimalik lumetorm (täiendatud)

Tsüklon 11.-13. oktoober.
Reedel on oodata selle sügise esimest tõsist tormi. Võimalik on nii lumi kui vihm, arvestades praegust aastaaega, on vihm siiski tõenäosem.
Mõju algab neljapäeval, kui tuul pöördub edelasse, hiljem lõuna-ja kagutuul. USA pakub tsükloni keskme minekut üle Lõuna-Soome ja edelatormi. Euroopa aga minekut meist lõuna poolt. Vastavalt sellele kujuneb ka ilm. Kui tsükloni kese läheb täpselt üle Eesti, on meil siiski pea kõikjal soojemat ilma oodata ja vihma, üle põhja - vett ja tuult, lõuna poolt - kirdetorm lumega.Ma panustan Euroopa peale (vähemalt meeldib rohkem). Kindel on see, et kust tsüklon ka ei läheks, on nädalavahetus väga külm. Hiljem läheb jälle soojemaks. Elame-näeme.
Täiendatud 10.10.2007. Tundub, et tsüklon liigub meist lõuna poolt, kuid pole nii võimas, kui alguses tundus (on nõrgenemas). Sellegipoolest saame tunda tugevat tuult. Lörts on täiesti võimalik, kuid lumikatet vaevalt, et tekib. Pigem on nii, et sadu algab vihmana, ent muutub reede päeva jooksul või õhtul mitmel pool lörtsiks ja sadu lakkab öösel või muutub siis hootiseks. Saatjaks tugev põhja-ja kirdetuul. Nädalavahetus on külm ja üsna vaikne. Päris kindel on uue nädala soojenemine. Enne kuu lõppu on veel võimalik üks lühike külmalaine. Päris lumeni kulub siiski aega.

Neljapäev, 4. oktoober 2007

Külmenemine (parandatud)

Tuleval nädalal on oodata ilma olulist jahenemist. Päeval jääb temperatuur alla 10°, öösel on valdavalt negatiivne, ainult rannikul ja saartel jääb positiivseks. Tekib lörtsi võimalus, mida sajab hooti. Tuul on nõrk või mõõdukas ja puhub põhjast või loodest.
Kuu lõpus võib minna jälle soojemaks.
Jahenemine on märksa nõrgem. Rannikul jääb päevane temp. 10° piiresse, sisemaal ainult veidi alla. Öökülma ei tule või ainult veidi ja lörts on ebatõenäoline. Parimal juhul võib tulla vaid lumekruupe lahkuva tsükloni tagalas. Tõsisem külmenemine võib aset leida pärast 15. oktoobrit.