Esmaspäev, 31. detsember 2007

Ilmaaasta 2007

2007. aastal jagus Eestisse meeldivalt palju äärmuslikku ilma. Tehkem siis kokkuvõte lõppenud aasta ilmastikust Eestis.
1) Äike ja erakordne soojus jaanuaris. Jaanuaris mõõdeti Eesti uus jaanuari soojarekord, mis on nüüdsest 10,1°. 18. jaanuaril oli äikest ja ilm jahenes.
2) Kuumalaine märtsis. Kuumalaine kestis 2 nädalat ja temperatuur tõusis kohati üle 20°, ent ametlikuks soojarekordiks jäi 18,4° Tartus. Koos märtsiga lahkus ka troopiline soojus.
3) Mai alguse külmalaine. Aprilli lõpus läks juba ilm külmaks ning mai alguseks saabus külmalaine, mis kestis vaid mõne päeva.
4) Vastukaaluks mai alguse külmale saabus kuu lõpuks troopiline niiske õhumass. Terve nädal lubati sooja kuni 32°. 28. mail lõigi Haapsalu Pärnult üle Eesti maikuu soojarekordi esikoha, Eesti uus absoluutne maikuu soojarekord on 31,3 kraadi.
5) Juunis muutus ilm ilusaks ja soojaks, ent kuivis püsis küllaltki kaua. Alles kuu lõpuks läks jahedaks, aga ka sajuseks.
6) Juuli jahedus - pigem juba sügis. Juulis tuli vihma korralikult, kuid ajuti muutus ilm liialt jahedaks. Viimasel juulipäeval oli sooja vaid paarteist kraadi, tuuline ning sajune ilm lisaks, esines koguni äikest.
7) Kontrastid augustis. August algas jahedalt, ent ilm soojenes. Juba esimese nädala lõpuks oli jälle troopika tagasi. Siis ilm jahenes, kuid kuu keskelt alates oli ilm jälle kuum. Seevastu kuu lõpp oli väga jahe, sadas isegi lörtsi. Kuivaperioodid vaheldusid sajuperioodidega.
8) Augusti äikesed. Kuumus tõi kaasa palju äikest, eriti kuu teisel poolel. Esines isegi haruldane sooja frondi äike koos uduga. Kuu lõpu jahedus tekitas taas äikest, seekord siis sooja mere arvelt. Sadas rahet ja lörtsi.
9) Soojus ja äike septembris. Septembris küll jahedus püsis, ent kuu jooksul taastus peaaegu suvine olukord. Kuu viimane nädalavahetus oli isegi peaaegu kuum ning lämbe. Vastu 1. oktoobrit liikus üle Lääne-Eesti väike, ent ohtlik äikesetorm. Ka ööd olid väga soojad (üle 10°), kuid aja jooksul muutus siiski jahedamaks.
10) Konvektsioon oktoobris. Oktoobri madalale päikesele vaatamata esines palju konvektsiooni, ka veidi äikest. Seda põhjustasid tsüklonid koos sooja merega.
11) Jahenemine novembris. Novembri alguseski oli 10° sooja, ent vastu 4. juba kohati alla -10°. Seega suur kontrast. Samuti saabus esimene lumi.
12) Detsembri soojus ja udud. Üldiselt oli kogu detsember soe ja sula, ainult paaril päeval oli korralik külm, ent musta maaga ja tekkis udu, mis püsis päevi.
.....................................................................
Selline on siis 2007. aasta ilmakroonika. Mis muud, kui äärmuslikku ilmastikku uueks aastaks ja et ikka äikest oleks enam!

Kõrgrõhuanomaalia

Lähipäevil ootab meid ees külmem ilm. Ebatavaline on aga õhurõhu suurus, mis ulatub mõningate ennustuste kohaselt isegi üle 1050 hPa ja see on igati erakordne. Tavaliselt valitseb selline õhurõhk Aasia sisealadel, kui sealgi. Seda huvipakkuvam on Eestis sellise kõrgrõhu esinemine. Õhurõhuanomaaliast (kõrgest) tasub rääkida siis, kui see ületab 1040 hPa (ühe korra dets. juba olnud).
Rekord: Kõrgeim mõõdetud õhurõhk jaama kõrgusel on olnud 1060,3 hPa (795,2 mmHg) 23. jaan. 1907. aastal Tallinnas (tavaliselt taandatakse õhurõhk merepinna tasemele, sest siis on kõikide meteojaamade andmed maailmas võrreldevad. Selle kohaselt oleks õhurõhk Tallinnas veelgi suurem, mõni kümnendik ehk).

Pühapäev, 30. detsember 2007

Talv uuel aastal

Nüüd on üks-üheselt kindel, et uue aasta külmenemine on lõplik, see tähendab, et algab talv. See ei tähenda, et näiteks nädala pärast on temperatuur jälle positiivne, kuid suur sulaperiood on läbi. Lumega on kahjuks halvad lood, sest seda pole kuskilt tulemas. Vastu uut aastat võib seoses külmenemisega veidi lund pudeneda, aga see on ka kõik. Kuigi soe meri võiks olla sademete allikaks, on seekord tuul kagust (alguses idast) ja ei soodusta kuidagi lume jõudmist Eesti rannikualadele. Ka kaugemas tulevikus ei tundu suuremat lund tulevat. Kui midagi muutub, eks kohe ilmub selle kohta ka uudiseid.

Reede, 28. detsember 2007

Mis oleks, kui.../teravmeelsususe väike analüüs MG-st

Mustamäe Gümnaasium on kool, kus ma õpin.
Gümnaasiumi koostööpartnerid vt http://mg.edu.ee/?page=koolist&sub=koostoopartnerid.
Mis juhtuks, kui ühel päeval kool lihtsalt haihtuks? Oletataval päeval poleks koolis ühtegi inimest, et vältida loomulikku kadu :). Partnereid uurides lihtsalt torkas pähe mõte, mis nendega juhtuks ja kes kõige enam kahju saaks.
On olemas plaan teha nn huviolümpiaad, kus võidaks kõige originaalsema "mõtlemisega" võistkond. Üks oletatavatest ülesannetest oleks selline.
............................................
Üldse, kui uurida sügavamalt kooli kodulehte, mida ma tegelikult polegi vist üldse teinud (olen vaadanud õpilaste ja õpetajate nimekirju, ajalugu, hümni ning pilte ja saavutusi), siis sooviksin esile tõsta mõningaid huvitavaid/originaalseid ideid, mis on formeerunud antud juhul küll vaid sõnades ja fraasides.
Näiteid: http://mg.edu.ee/?page=koolist&sub=infolehed - leidke viimane tabel. Tabeli pealkirjades figureerivad sellised mõisted nagu "Suurte Keskus" ja "Väikeste Akadeemia". Asi on selles, et meie kool jagati vajaduse tõttu kaheks, esimeses paiknevad kõik mittealgklassid ja teises algklassid. Minu meelest küllaltki teravmeelne nimeküsimuse lahendus (sünnilugu kahjuks ei tea/mäleta, ju polnud sel hetkel oluline).
http://mg.edu.ee/?page=koolist&sub=projektid - projekti jm lehekülg. Teravmeelsusi võib märgata: Kunstisündmus (lugeja ei pruugi aru saada, kes õpetajat tunneb ja üldse korraldust, eks see saab aru :); Eelista eestimaist (keemiaalane uurimus, nimi on dünaamiline aastast-aastasse); Kooliuusik ja TORE (viimane neist on lühend, kuid kursis kummagagi pole. Tundub lihtsalt hea väljendus olevat).

Külmenemine 2008. aastal

Muudetud ning täpsustatud 28.12.2007.
Uuel aastal ootab meid kindlasti külmenemine, mis võib jääda kuivaks: lund ei kaasne temperatuurilangusega, samas on võimalik, et tulla võib mitu cm lund, kuid see pole veel kindel. Samuti ei pruugi külmenemine kesta üle paari päeva, aga võib heal juhul kesta koolivaheaja lõpuni (6. jaanuarini 2008). Ei saa lubada, et talv ongi saabunud, näib, et tegemist on ikkagi ebastabiilse muutusega. Peaaegu kindel on see, et lõplik muutus toimub jaanuaris (kas jääbki soojaks ja muutlikuks või läheb ikkagi külmale).
Möödunud aastal toimus muutus 18. jaanuaril koos äikesega. Enam polnud positiivset temperatuuri pika aja vältel ning aja jooksul sadas ka lund juurde. Külmenemine oli siis kuiv, kuid sünoptiliselt märg.
Olukorra muutumist põhjustab tavaliselt Atlandi ookeani energia vähenemine. Sellest energiast piisab umbes uue aastani meie ilmastiku aktiivseks mõjutamiseks. Edaspidi, kui muid tugevaid mõjutusi pole, võib ookeani mõju jätkuda. Tavaliselt saab aga mõni kõrgrõhkkond soojadest tsüklonitest jagu ja see kindlustab mõnda aega püsiva talve. Mõistagi on kogu protsess tsükliline. Nii nagu soojad talved, käivad ka külmad käsikäes. Hetkel on meil soojade talvede periood. Suve kohta ei saa aga kõige selle alusel midagi öelda. Võib tulla nii rekordsoe kui ka üsna jahe suvi, kaldega siiski sooja suve poole. Külm suvi pole seetõttu eriti tõenäone, et üheks eelduseks oleks väga külm (hiline) talv ning selgi juhul on selline suvi vaid üheks võimaluseks. Mäletatavasti oli 2002/03 aasta talv väga külm, kuid suvel oli ligi kuu aega jälle väga palav. Aasta varem oli talv väga hiline ja külmad kestsid juunini, ometigi oli juuli sajandi jooksul olnutest kuumim. August oli siiski märksa mõõdukam, kuid parajalt (üle keskmise) soe.
Nii või teisiti, külmenemine on ukse ees ja juba uuel nädalal läheb jahedaks. Seekord valgub lihtsalt külm õhk idast meieni. Kuna tsüklonaalset muutust ilmselt (veel) ei toimu, siis on talve püsimajäämine ikkagi väga küsitav (viimasel ajal on mitmelgi päeval Lapimaal palju soojem olnud kui Kesk-Euroopas või Türgi sisealadel).

Neljapäev, 27. detsember 2007

Seened/loodus ja ilm

Täiendatud 28.12.2007.
Keda loodus rohkem huvitab, neil soovitan näiteks seeni otsima minna . Praegused niisked ja pehmed ilmad on kasvamiseks sobivad mõningatele seentele, eriti puuseentele. Mainida tasub juurepessu, külmakõrgest, talinigerikku, austerservikut ja mõnesid nahkise liike.
On teatatud, et arenema on hakanud limatünnikute viljakehad (täpsustangi, et siin ja edaspidi räägin seentest kui viljakehadest). Talvine soojus mõjutab eelkõige haruldasi ja huvitavaid seeni, mistõttu pole talvise pikema sulaga sugugi ülearune veidi looduses ringi vaadata. Tänagi avastasin mitmeid seeneliike kasvamas, mis polnud siiski haruldusteks. Tasub tähele panna, mis toimub.
Toon ära veel kommentaari ühele saates öeldud mõtte kohta. 23. detsembril oli eetris raadiosaade "Kuula rändajat" jõulueri. Hendrik Relve ütles, et talvel loodus ei kulge, vaid puhkab. Ma ei nõustu või nõustun selle mõttega vaid osaliselt. Suve lõpuks on taimedel-loomadel varud kogutud ning lehtede langetamise ajaks on taimed ning esimeste külmade saabumiseks ka paljud loomad puhkerežiimil. Taimed puhkavadki just sügisel. Oleks talv soe, hakkaksid nad arenema juba kohe ligikaudu uuel aastal (oleneb taimeliigist). Sooja talve puhul märkamegi seda arengut juba detsembris, sama kehtib ka seente ja mõnede loomade kohta. Sellest järeldub, et hoopis sügisel on loodus madalseisus. Samas, kui talv on külm, ei saa öelda näiteks, et novembris on loodus rohkem madalseisus kui veebruaris. Pigem ikka vastupidi. Külma kestes liigub loodus järjest enam vaikusesse, ent samas suureneb ka valmisolek ärkamisest.
Seega, kõik sõltub vaatepunktist ja vaatajast.

Kolmapäev, 26. detsember 2007

Tugev lumi 26.12.2007

26. detsembril kl 19 hakkas Talinnas sadama lund, mis veel meenutab meie kuulumist Põhjamaadesse. Mingit erilist lumikatet kahjuks ei moodustunud ja arvatavasti ei kesta see üle mõne tunni, heal juhul järgmise päevani. Sadu saabus meile loodest ja liigub kagusse. Saju üleminekul (tegemist on ilmselt külma frondiga) ei muutu küll kuigipalju temperatuur, aga külmenemist pole oodata, siis kaob see vähene lumi ikkagi varsti ära. Praeguse ilmatüübi korral tähendab külm front mitte jahenemist, vaid veidi sademeid ja siis kuivema ilma saabumist. Tavapärase talve korral enamasti järsku temperatuurilangust.
Eesti ilm on alati huvitav!

Ilm ja loodus

Ehkki praegune ilm inimestele ei meeldi - eelistatakse ju ikkagi traditsioonilist talve, on tegelikult on selline ilm loodusele ülimalt soodne - pole ju liigset külma ega ka suurt sooja, mis meelitaks looduse kevadele. Lume puudumine soodustab metsloomade elu, kes ei peaks otsima toitu sügava lumikatte alt. Taimede jaoks on ilm pime ning puudub piisav soojus, et võiks alustada elutegevust. Samuti puuduvad suured tormid ja temperatuurikõikumised-sajud, mis taaskord säästavad loodust. Seega on ilm igati parim, mis olla võiks. Loodetavasti jääb see ka püsima.
Lähiaja ilmast. Järgneva paari päeva jooksul on küll ilm tormisem, kuid ei midagi erakordset. Ilm on hämar ja kergelt sajune. Heal juhul võib veidi lund tulla, aga see sulab väga kiiresti (enne jõule tuligi ju veidi lund, mis kohe sulas). On võimalik, et uus aasta on valge, ent püsivat talve ikkagi ei tundu tulevat. Kõik on muidu väga tore, kuid kui talv jääbki selliseks, võib halb kevad tulla (õhumassi siseenergia mõttes).

Esmaspäev, 24. detsember 2007

Ac castellanus

Erilisteks pilvetüübiks on Ac castellanus. Need pilved võivad ilmuda kõige varem aprillis ja esineda veel oktoobriski. Castellanused pole kuigi haruldane pilvetüüp (aastal paarikümnel päeval, kui hästi läheb), ent tekketingimused, välimus jm asjaolud muudavad selle küllaltki eriliseks.
Need pilved ilmuvad ainult sooja õhumassi olemasolul ja viitavad enamasti II liiki külmale frondile. Loomulikult pole mingi erakordne sündmus ka muud võimalused (soe või okludeerunud front). Castellanused meenutavad saehambaid, tornikesi või lossi müüriserva, millest nad on oma nime ka saanud. Ilmuvad just siis, kui soojalaine hakkab lõppema.
Vahetevahel kaasneb ka äike. Seda nimetatakse castellanus-tüüpi äikeseks. Sellisel juhul on castellanused eriti hästi välja kujunenud. Aastate eest, kui mul oli kogemusi vähem, sain nende järgi ennustada äikese tulekut, kuid nüüd enam mitte. Asi on selles, et tollal tundsin ära castellanused vaid siis, kui nad olid eriti hästi välja kujunenud, millega kaasnes reeglina ka äike. Nüüd on mulle teada vähemalt mitut liiki castellanuseid ja tosinkond üleminekuvorme tavalistele altustele või pilverünkadele ja see ajab teinekord segadusse.
Internetist õnnestus mul avastada ka üks video castellanus äikesest. Kuna videod on tavaliselt fotodest märksa halvema kvaliteediga, on väga raske öelda, millega on täpselt tegemist, kuid sel korral pole kahtlustki. Pange tähele, et see äike ilmub järsku selgesse taevasse ja madalaid-tumedaid pilvi praktiliselt pole. Tegemist ei ole video väärvarjundite või tumedusfoonidega, vaid nii ongi.

Pühapäev, 23. detsember 2007

Pilved ja ilmaennustamine

on kirjutatud pilvedest ning nende abil ilmaennustamisest. Üldiselt pole ilmaennustamine tänuväärne töö, kuid ilma hea tundmise korral saab ometigi midagi ette öelda.
Pidasin oluliseks täpsustada või isegi vigu parandada toodud leheküljel antud infot.

Pilvede kool

1. Pilvede klassifitseerimise ajaloost

Juba üsna vanast ajast püüti pilvi klassifitseerida ning ikka sarnasuste alusel. Kuni 19. sajandini võtsid vaid vähesed vaevaks tõsiselt tegeleda vastava klassifikatsiooni väljatöötamisega, et pilvedele anda teaduspõhised nimed.
Leiduski teadlasi, kelle tööd võeti arutlusele, kuid kahjuks puudus konsensus ja nii olidki pilvedel kas rahvapärased või parimal juhul omavahel kooskõlastamata nimed. Vähesed oskavad aimata, et sarnaselt paljude muude asjadega teaduses, möllasid ka meteoroloogias omad kired. Lõplikku selguse selles küsimuses tõi Inglise admiral Luke Howard, kes esitas 1802. aastal teaduspõhise klassifikatsiooni pilvedest. Tema liigitust ja nimesid, mis on ladina keeles ning rahvusvahelised, aktepteeritigi. Ta koostas pilveatlase, kus on joonised ühes ladinakeelse nimega.
Kihisarnased pilved nimetas ta stratus (ld. k. "kiht"); puhevil pilved cumulus (ld. k. "kuhi"); sulgjad pilved cirrus (ld. k. "juuksekihar") ja vihmapilved nimbus (ld. k. "tugev vihm"). Howardi süsteemis olid kasutusel neli põhilist pilvetüüpi ja neid nelja kombineerides sai alamliigid. 1887. aastal inglane Abercromby ja rootslane Hildebrandsson laiendasid Howardi esialgset süsteemi ja avaldasid klassifikatsiooni, mis väikeste muutustega on kasutusel tänapäevani.
2. Pilvede põhiliigid. Mis laadi ilma võime oodata?
Pilvi on võimalik klassifiteerida 3 viisil: a)Pilvede välise kuju järgi - morfoloogiline klassifikatsioon;
b)Pilvede tekkimise ja arenemise protsesside järgi - geneetiline klassifikatsioon;
c)Pilvede elementide agregaatoleku, suuruse, jaotuse ja mõne muu omaduse järgi - mikrofüüsikaline klassifikatsioon.
Ma lähtun, nagu praktikas enamasti, morfoloogilisest klassifikatsioonist ehk kuidas pilved välja näevad.
Pilved jaotatakse 4 klassi: I klass - ülemised pilved (alus 6-10 km kõrgusel);
II klass - keskmise kõrgusega pilved (keskmised pilved), nende alus on tavaliselt maapinnast 2-6 km kõrgusel;
III klass - alumised pilved, aluse kõrgus 0-2 km ja eraldiseisev IV klass - vertikaalsuunas arenevad ehk konvektsioonipilved, alus 0,8 - 2 km kõrgusel maapinnast.
I klass
Ülemised pilved asuvad väga kõrgel. Nende kõrgus oleneb geograafilisest laiuskraadist, poolustel on nad märksa madalam kui ekvaatoril. Eesti laiuskraadil asuvad nad umbes 7 km kõrgusel, kõikudes kilomeeter-paar siia-sinna vastavalt aastaajale ja õhumassi temperatuurile.
Üldiseloomustus. Tegemist on enamasti valgete ja kiulise ehitusega pilvedega. Nad paistavad suuremal või vähemal määral läbi ning Päike ja Kuu säilitavad teravad piirjooned. Ehkki ametlikult loetakse neid sademeid mitteandvateks pilvedeks, kuuluvad nad siiski sajupilvede hulka, sest sageli esineb nende pilvede puhul sademete eraldumis, mis ei jõua enamasti maapinnale (virga). Vahel harva, kui ilm on väga külm (enamasti juhtub seda Siberis) sajab neist ka kerget lund.
Liigid. Ülemiste pilvede hulka kuulub 3 põhiliiki: kiud-, kiudrünk-ja kiudkihtpilved. Need jagunevad väga paljudeks alaliikideks. Ka tehislikud pilved (lennukite kondensatsioonijäljed) kuuluvad kõrgpilvede hulka. Siis nimetatakse neid aviaticus või tractus.
Mis laadi ilma ootame? Tavaliselt on kõrgpilved kahe äärmuse indikaatoriteks. Enamasti näitavad nad stabiilse õhumassi olemasolu ning seega ilusa ilma püsimist. Kui nad kaovad, siis on ilma jahenemist oodata, ükskõik, kas saabuva öö või õhumassivahetuse tõttu. Nende teket soodustab järelikult päevane soojenemine. Kui neid ilmub taevasse järjest enam, eriti õhtul, võib oodata ilma halvenemist, kuid toetuda tuleb sellisel juhul muidugi jooksvale ilmaennustusele.
Vahel näitavad nad tugevate äikeste tekkevõimalust, seega väga tormist ja ohtlikku ilma. Sellisel juhul on nad seotud soojalainega ning erakordselt ilusad ja korrapärase kujuga, vastavalt õhumassisisesele turbulentsile (Eestis korduvalt 2007. aasta suvel). Ka jaheda ilma korral ennustavad ilusad ja mitmekesised kiudpilved halba ilma
II klass
Üldiseloomustus. Keskmised pilved on tihedamad kui ülemised ning Päike ei ole enam terava piirjoonega. Sageli on taevas suuremas osas pilves ning need pilved annavad ka mitmesuguseid nõrku sademeid. Mõned optilised nähtused on seotud keskmiste pilvedega.
Liigid. Põhilised on kõrgrünk-ja kõrgkihtpilved. Erilisteks pilvedeks on Ac castellanused, mis meenutavad tornikesi (castle, castell). Neid vaatleme eraldi peatükis. Omavahel kombineerudes moodustab seegi pilvklass mitmeid alamliike, kuid neid on siiski palju vähem kui teiste pilvede puhul.
Mis ilma ootame? Need pilved viitavad muutustele atmosfääris: järjest tihenev pilvemass viitab sajule, samuti on mõned keskpilvedest äikesekuulutajad, näiteks Ac floccused ja castellanused.
III klass
Üldiseloomustus. Need pilved on sageli ühtlased ja ilmetud, olles eriti iseloomulikud meie sügisele ja talvele. Madalate pilvedega kaasnevad ühtlased sademed. Inversioon põhjustab koos stratustega sageli udu või lihtsalt sombust ilma.
Liigid. Madalate pilvede vormirikkus on mõõdukas, olles suurem kiht-ja kihtrünkpilvedel. Kihtpilvedest on esindatud vaid kiht-ning kihtsajupilved, kust pärinevad laussademed.
Millist ilma ootame? Ka madalad pilved viitavad muutustele, kuid mõõdukatele või nõrkadele. Need pilved toovad kaasa sageli pikaajalise saju ja eriti talvisel ajal temperatuuritõusu. Kui kaanevad fractonimbused, on (soe) front lähedal ja ilm või üsna järsult muutuda.
IV klass
Üldiseloomustus. Need pilved on kõrgpilvedega võrreldaval määral kenad ning huvitavad. Vormirikkus on äärmiselt suur, kuid sageli põhjustavad nad nii silmailu ja rahu kui ka tormi. Esinevad enamasti soojal aastaajal.
Liigid. Kõrgpilvede kõrval üks vormirikkamaid klasse. Põhiliikideks on rünk-ja rünksajupilved. Huvitav on jälgida nende evolutsiooni Cu humilisest Cumulonimbogenitusteni. Erilisteks pilvevormideks on näiteks Cu con pileus, mammatus jt.
Millist ilma ootame? Ka need pilved viitavad rahutule atmosfäärile, kuid midagi väga pika aja peale nad ei näita. Ennustada saab enamasti vaid sama päeva ilma. Vastavalt sellele, mis kellajal ja kui kiiresti nad arenevad, võib öelda, milline on ilm pärastlõunal. Kui pilved ilmuvad teatud kellaajast hiljem ja kaovad õhtuks, on head ilma oodata, kui on juba varakult ning arenevad kiiresti, siis on ilm ebakindel, kuid see ei tähenda tingimata halba ilma. Tunnuseid on nende pilvede kohta vahest kõige rohkem ja huvitavamaid, seetõttu pole ruumi siin pikemalt midagi kirjeldada.
Täpsemalt pilvedest ja üldse ilmast-loodusest minu raamatus, kui see peaks nägema ilmavalgust.
Eraldi soovin siiski blogis vaatluse alla võtta castellanused.

Neljapäev, 20. detsember 2007

Eksperiment

Niisiis, 21. detsembril 2007 lõppes ligi 3 aastat kestnud eksperiment. Tegemist oli inimeksperimendiga, mis põhines käitumismustrite uurimisel, sest inimesed on ju huvitavad. Muutujateks olid põhiliselt riietus ja mõningad käitumisjooned. 10. klass oli korrektsus, 11. muutuste aeg ja 12. halb aeg.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kaasa tõi see enamasti halba, kuid heaks küljeks oli inimeste tundmaõppimine. Eksperiment osutus seetõttu võimalikuks, et inimesed ei saa midagi aru, mis toimub (ega ma vist ka saaks, kui keegi nii teeks) ning et mul võime olla inimeste suhtes teatud määral ükskõikne (ei teki mingit tugevat sõprussidet vms, mida hiljem katkestada ei suudaks). Kirjapandu võib tunduda karm või ebaeetiline, kuid ütlen niipalju, et kedagi see ei mõjutanud halvasti, ainult kui siis mind.
Tulemuseks selgus, et inimesed reageerivad väga elavalt pisimuutustele, mis introveeritakse. Ekspressioon avaldub enamasti ebamäärases käitumises, mida ei saa täpselt ja õigesti tõlgendada. Täna öeldi mulle kõik näkku ja selguski, et ühes asjas olin eksinud, kuid hea meel on selles, et ülejäänu oli õige. Võimalik, et avaldan tulemused ja üldse kogu katse olemuse ning käigu raamatus, kui ikkagi see saab reaalsuseks.

Kolmapäev, 19. detsember 2007

Küsimärkidega nädal

Käesolev nädal on mulle ebatavaline - mitte ühelgi päeval ei toimu praktiliselt mitte midagi kindlat. Varem pole tõepoolest nii olnud. Ikka olen hoolega läbi mõelnud vähemalt 2-3 päeva, mida teen või mis juhtuma hakkab. Nüüd aga, iga kord magama minnes, pole aimugi, mis täpselt juhtub, kindel on ainult kooli minek, aga edasi? Tunnid, päevaplaan - keegi ei tea. Omamoodi on huvitav, kuid ka segab, sest palju aega läheb planeerimatuse pärast tühja. Vähemalt olen paari uurimustööd jõudnud väga teha. Selline olukord kujunes, sest muutujaid on liiga palju, liiga palju sõltub ka teistest inimestest.
Ühele klassiõele rääkisin oma mõtetest pärast muusika järeltööd, mille sain üllatuslikult "5", mida ma üldiselt ei tee (mõtete rääkimine), et olen juba ammu mõelnud, kellega suhtlen pärast kooli edasi, et mõtlen alati kõik võimalused läbi ja muudki, selle peale kostis ta, et mõtlen üle. Osaliselt olen nõus, et pööran sageli valedele asjadele tähelepanu või õigemini mõtlen tõesti üle. Igal juhul, hetkel on väga huvitav, kusjuures ühstki sündmusest ei võta eriti osa - pole mulle vajalik.
Ilmast niipalju, et külmemaks läheb pärast jõule, ent mingit erilist lund ei tule. Enne jõule ja jõulude ajal ootab meid pisut vihma ja lörtsi. Kui lörts peaks tihedam olema, võib ju jõul valgegi olla. Enne elame üle aga ühe eriliselt sooja detsembrilõpu päeva (20.12. isegi kuni 8° sooja).

Pühapäev, 16. detsember 2007

Raamat ilmast ja kogemustest

Mul on mõttes kirjutada raamat oma kogemustest seoses loodusega ja ilmaga. Mõte tekkis küllaltki spontaanselt, ent on kuu ajaga tugevalt kinnistunud. Raamat ei pruugi olla kuigi paks, kuid tähelepanu tahan pöörata just keelelisele rikkusele, väljendusele ning kogemuste võimalikult elutruult edasiandmise. Samuti võiks olla raamat ebastandartne, ükskõik kas selleks on ülesehitus, mõtted, mis ma kirja panen, ülesehitus vms.
Raamat võiks olla kas 2- või 3-osaline. Osa materjalist võtan blogist, see läheb suuremas osas raamatu lõppu. Ma ei arvagi, et tingimata peaksin laskma raamatu kirjastada, et mingit tulu teenida, kui asi niikaugele jõuab. Põhiline on lihtsalt kirjutamisrõõm ja eesmärgi saavutamine. Raamatut saaks kasutada ka õpikuna, loomulikult ebastandartsena.
Ilmast niipalju, et sombune ilm püsib. Tõsi, lähipäevil tuul tugevneb, siis võib ka veidi selgemaks minna. Jahenemist on oodata alles nädala lõpus, kuid pikemat külma pole ette näha. Lume võimalus on praktiliselt olematu.

Laupäev, 15. detsember 2007

Detsember ja jõulud 2007

Sügis on olnud vähese lumega ning sagedaste suladega. Praegune sombune ilm on põhjustatud tugevast kõrgrõhust. Mida kõrgem õhurõhk, seda sombusem on üldjuhul talvine ilm. Ilusat sinitaevast võib näha kas külmalaine korral, kui kõrgrõhuväli pole kuigi tugev või tsükloni tagalas, kus tuul on sageli tugev ja õhurõhk madal, ehkki tõuseb.
Kahjuks on üsna kindel, et jõulud on mustad. Silmapiiril pole ühtegi sobivat tsüklonit, mis tooks lume, kuid on selliseid, mis toovad külmema ilma. Nii võib nädala keskel öösel olla hulga külmakraade, kuid aja joksul ilm jälle soojeneb ja võib käia õhukese talvejopega (temperatuur vastavalt min -10° ja +6°). Kui hästi läheb, võib külmema ilmaga veidi lund rannikualadel pudeneda. Sellisel juhul on maas ikkagi vaid lumekirme. Võib üsna kindel olla, et mingi aeg võtab ilm hoopis uue suuna ja nagu ikka, juhtub see enamasti alles uuel aastal. Kui keegi mäletab, tuletage möödunud aastat meelde.

Reede, 30. november 2007

Defineerime sõpruse

Sõprus on väärtuslik sümbioosisuhe, mida iseloomustab usaldus, mõistmine, aga mitte 100-protsendiline; vastastikune abistamine ja koosolemine, kusjuures naiste puhul on olulisem mõistmine ja meeste puhul asjade koostegemine (reisimine, töö, mäng jne).

Meem ja mõtlemise rikutus

Kool on programm, mis õpetab meid raamides mõtlema ja rikub seda. Kool on vananenud ja sealt tulev info enamasti väär või vähemalt iganenud. Ainult matemaatika ja osaliselt ka keeleõpe ei vanane. Iseasi, et koolides õpetatu on 17. sajandi matemaatika. Keeleõpe oleneb täiesti,. kes õpetab. Kui õpetaja on aktiivne, liigub palju ringi, siis võib sellega rahule jääda. Praktika on juba igaühe enda mure.
Meemid on aga kahjurid, kes sunnivad mõttel hanguda või tekitavad grupimõtlemise. Meenutame koolivägivalda. Õpetajad ei suuda selles vallas eriti midagi teha. Ainus võimalus üldse millegi muutmiseks oleks muuta kooli praegune sisevorm välisvormiks. Iga tund toimub väljas. Õpilane alustab tundi tähelepanekutega, mida ta tegi vahepealse aja jooksul või kooli tulles. Seejärel moodustatakse ümarlaud või korraldatakse mingi teistsugune elav arutlus. Päev lõpetatakse formaalse materjaliga. See aga ei tähenda, et õpilased talluksid looduses kõik ära. Mõistagi tuleb koostada vastavad eeskirjad. Kuid kes seda korradama hakkaks? Õpetajate kvalifikatsioon pole liiati enamasti piisav. Ilmselt peaks õpetaja teadma eimillestki kõike, nagu tänapäeva teaduses on kombeks. Õpiõu on sellele lähedal, aga ikkagi risustatakse laste aeg determineeritusega ära.

...

Kahjuks ei mõista paljud, et enamus asju on mõttetud. Kuulsin ütlemist: "Kui inimene mäletab veel 10 min pärast söömist, mida ta sõi, siis on tal midagi viga!" Päris sellise suhtumisega ma pole, söömine on loomulikult eluks vajalik ja nauditav tegevus, kuigi jah, kui puudust pole, ega siis kipu ülearu ka sellele mõtlema.
Kahjuks raiskavad inimesed pidevalt väärtuslikku aega tühiste asjade peale (igapäevaprobleemid). Jutt pole siin sellest, et pisiasjad jäävad nagu juhtub, vaid tähelepanu pööramises millelegi olulisele. Jutt tuleb väga üldine, sest need olulised asjad on iga inimese jaoks erinevad (halb stiil: jaoks~for/---/; russism).
Kindlasti on oluline tulevik, huviala ja sellega seonduv; inimsuhted ja korrektne käitumine. Viimasega seoses võib tekkida probleem: kas olla korrektne kõigiga või võib lähedastega olla vabam? Kui olla vabam, siis mil määral? Selle küsimusega on mul olnud palju tegemist. Enamasti eelistan jääda korrektseks, seda eriti kaudsetes suhtlusvahendites (MSN). Otses suhtlemises võib põhimõtteliselt kasutada pisut leebemat (nimetatakse ka kõnekeeleks).
On inimesi, kes räägivad luules. See oleks muidugi ideaal. Lõpetuseks peab ütlema, et olen selliseid inimesi näinud. Head suhtlusvaba päeva!

Laupäev, 10. november 2007

Äikeselumi Saksamaal

10. novembril 2007 leidis aset mitte just liiga tavaline loodusnähtuste kombinatsioon - äike ja lumi.
Öösel tekkis Lõuna-Rootsis ning Rügeni saare juures kokku 2 pilveriba, mis suurenesid hommiku jooksuö ja kasvasid küllaltki võimsateks. Satelliidipildilt võis eksimatult ära tunda äikesefrondid. Päeva jooksul liikusid need lõunasse ja kagusse (üle Poola ning Saksamaa). Suurematest linnadest sai oma osa ka Berliin, mille kaudu võis saada kõige rohkem infot toimuva kohta.
Ilmselt juhtus nii. Muidu üsna selgesse taevasse ilmus põhjast ja loodust küllalki võimas pilvemassiiv, mis muutus järjest süngemaks. Nõrk tuul puhus läänest. Mingil hetkel hakkas sadama nõrka vihma, mis tugevnes kiiresti, muutudes lörtsiks ja lumeks. Sadas väga tugevasti, nii et tunniga kattus maa vähemalt 10 cm paksuse lumekihiga (4. nov sadas Eestis terve päev lund ja isegi siis ei küündinud saju lõppedes pea kuskil lume paksus üle 8 cm). Läänetuul pöördus järsult ja hakkas puhuma põhjast. Nõrk tuul muutus kohati isegi üsna korralikuks tormiks. Temperatuur, mis enne oli +6...8°, langes nulli. Mõned korrad sähvatas päris korrak välk ning kõmises valjult kõu. Kogu nähtus kestis mitte kauem kui paar tundi, äikest oli maksimaalselt poole tunni jooksul.

Toon ära ka ilmaraportid.

Berlin-Tegel, Germany
· Raport jaamast Berlin-Tegel, Germany.
· Andmete värskendus oli 51 minutit tagasi, kell 13:50 UTC.
· Tuule kiirus oli 4.1 meetrit sekundis puhangud ulatusid kuni 9.3 meetrit sekundis; suund: põhi (350°).
· Temperatuur 1 °C, kastepunktiga -1 °C.
· Tuule tõttu tundus nagu -3 °C.
· Õhurõhk oli 1005 hPa.
· Relatiivne niiskus 86.5%.
· Taevas oli vahelduva cumulonimbus pilvisusega kõrgusel 244 meetrit.
· Üldine nähtavus oli 800 meetrit.
· Nähtavus oli 1500 meetrit ilma kindla tendentsita rajal 26 parem ja 1500 meetrit ilma kindla tendentsita rajal 26 vasak.
· Nähtused: äike with tugev lumi.

Weatheronline:

Current Weather: Berlin-Tempelhof
Local Time14:20 GMT = 15:20
Temperature
Weather
Sat 10 Nov 15:20
1°C / 33°F
cloudy
Sat 10 Nov 15:00
1°C / 33°F
thunderstorm
Sat 10 Nov 14:50
1°C / 33°F
sleet showers
Sat 10 Nov 14:20
5°C / 41°F
few clouds

Lõpetuseks veel sademete ja nähtuste kaart 6 tunnise perioodi kohta.

Laupäev, 3. november 2007

Lumi nädalavahetusel? Täiendatud 6. ja 9.11.

Just nii ta ongi, see lumi.
3. novembri hommikul kl 7 hakkas sadama lund, mis tuli, nagu ikka väga paljudele üllatusena. Lumesadu jätkus terve päeva ning oli vaikne, st tuuleta. See põhjustas väga huvitavat efekti - lund oli puudel rohkem kui maas. Tavaliselt on ikka puudel vähem lund kui maas. Õhtuks sadu nõrgenes ja kadus viimaks hoopis. Temperatuur oli pidevalt nullis, mistõttu maha jäi sulalumi, kuid selle hulk ei vähenenud. Selline temperatuur ning tuulevaikus soodustaski lume kleepumist puudele-põõsastele ja nii leidiski selline efekt aset.
Tavaliselt kaob esimene lumi mõni tunni kuni paari päevaga, seekord läks veidi enam aega. Nii või teisiti, lumi valmistas meeldiva üllatuse. Aga tulevad uued lumed, juba uuel nädalal kui mitte nädala lõpus.
Väike motiiv 4. novembrist seal kuskil...

Kolmapäev, 31. oktoober 2007

Mõtlemine ja sugulussidemed

Hakkasin ühel päeval lihtsalt mõtlema ja jõudsin vägagi huvitavatele järeldustele. Kirjutan siis, mis ja kuidas. Las iga lugeja mõtleb, kas olen ülemõtleja vms.
Sissejuhatuseks: mis on mõtlemine? Arutleme nii, kasutades lausearvutuse aluseid ning formaalset loogikat. On 2 väidet või sõna A ja B. Mõtleme nüüd nende tähtedega ja püüame veidi avada mõtlemist kui sellist. "Mõtlemise'' sõna laiemalt mõistes võib rääkida "õigest'' ja "valest'' mõtlemisest, kuid selle hinnaks on sõna tähenduse hägustumine: kui ma saan n.ö. mõelda "A on ja A ei ole'' ning "neli on seesama, mis viis'', miks mitte siis juba igasugust vaimset tegevust "mõtlemiseks'' nimetada. Kuna loogika seisukohast pole meie terminoloogiline probleem kriitiline, jätame siinkohal keelefilosoofilise arutelu katki. Kes aru sai, võib julgelt edasi lugeda.
Selgub, et paljud ei tunne sugulussidemeid ja pole ka imestada. Need on üllatavalt keerukad. Toon kaks näidet, kuidas võib mõtlemisraskustesse sattuda. Olgu esimene näide hästi lihtne. Püüame defineerida vanaisaks olemise tähtede y ja x abil. See võiks olla umbes selline: "x on y-i vanaisa siis ja ainult siis, kui on olemas selline z, et x on z-i isa ja z on y-i isa või z on y-i ema''. x ja y on siis suvalised inimesed (konkreetsete inimeste kohta nii loomulikult väita ei saa).
Kes ka sellest kenasti (mitte ilusti) aru sai, võib julgelt edasi lugeda. Järgmise näite sidusin relatiivsusteooriaga ja sedasi võib tõesti juhtuda, nii uskumatu, kui see ka pole. Väljamõeldud lugu on siis järgmine.
Aastaid tagasi abiellusin piltilusa lesknaisega. Lesel oli punaste juustega täiskasvanud tütar. Minu isa armus kõrvuni sellesse punapäisesse tüdrukusse ja peagi nad abiellusid. Seeläbi sai isast minu väimees ja kõik mu senised sugulussidemed muutusid põhjalikult. Minu tütrest oli saanud mu ema, kuna ta oli mu isa naine. Peagi sünnitas mu abikaasa pisipoisi. Mu vastsündinud poeg on minu isa naisevend ja seega minu onu. Asjade selline käik ei valmista mulle rõõmu, sest poeg on ühtlasi ka mu naise täiskasvanud tütre vend, kes teadagi on mu kasuema. Isa noor kaasa sünnitas varsti poja, kelle üle neil mõlemal oli väga hea meel. Kuid samas on poiss ka minu lapselaps, kuna on mu tütre poeg. Nüüd on mu naine minu ema ja see kurvastab mind, sest kuigi ta on mu naine, on ta samal ajal ka mu vanaema. Kuna mu naine on minu vanaema, olen mina tema lapselaps. Sellele mõtlemine ajab mind hulluks, sest minust on saanud veidraim juhtum, keda iial nähtud: oma vanaema abikaasana olen iseenda vanaisa!
Näete isegi, kui hakata mõtlema. Tõepoolest, kas mõtlemine on ikka vajalik ja tänuväärne? Eks otsustage ise, kas ma olen ülemõtleja või mitte. Kes soovib, võib koostada sugupuu ning määrata genotüübid ning fenotüübid (infot on muuseas piisavalt, kui oletada, et tütre mees on pruunijuukseline!).
थे पुर्पोसे।

Teisipäev, 30. oktoober 2007

Sõltumatus

Ma hindan väga inimeste juures sõltumatust. See võib väljenduda nii otsustes kui ka üldse elamises. Seetõttu püüan ka ise olla võimalikult sõltumatu, isegi kui see peaks tähendama vastuolu lähedaste inimesega. Kui tegemist on minu jaoks tühise asjaga, siis võin ma toimida vastavalt teiste soovile, sest see ei muuda midagi. Selline toimimine võib mõistagi luua teistele illusiooni sõltuvusest ja pinnapealsed inimesed, kes ei süvene, hakkavadki nii arvama. Õnneks on inimestel siiski alateadlik omadus eristada sõltuvaid sõltumatutest.
Antud teema on põhjuseks, miks ma pole end kellegagi sidunud. Ma hindan vabadust, aga vabadus tähendab sõltumatust. Vabadus ja sõltumatus on sünonüümid väikese nüansiga nii nagu komistamine ja kukkumine on Newtoni teine väikese nüansiga. Ennast siduma tähendab sõprust või suhteid kellegagi. Õnneks olen ma sellele leidnud alternatiivi(e), mille tõttu mu sõltumatus ei vähene. See siiski ei tähenda, et võiksin inimesi niisama võtta või jätta. Kaugeltki mitte, aga saab ju ka teisiti.
Eesmärk. Otstarve

Esmaspäev, 29. oktoober 2007

Äikesehooaeg ja tagasivaade 2007. aasta suvele

Kahjuks on inimestel omadus asju teinekord meelevaldselt määratleda ja lahterdada. Nende alla kuulub ka äikesehooaja määratlemine. Mis on üldse äikesehooaeg? Millal see algab ja lõpeb? Kuidas seda üldse määrata?
Alustame äikesehooaja määratlemisega. See on raske ülesanne, ent püüame selle siis lahendada. Äikesehooaeg on periood aastas, mil esineb äikest piisavalt sageli. Nüüd tekib küsimus, kui pikk peab olema kahe äikese vaheline periood, et saaksime eristada üht hooaega teisest. Kahjuks on tegemist meelevaldse perioodiga ja see oleneb paljudest asjaoludest, kuid ilmselt on sobiv aeg umbes kuu aega. Sellise määrangu alusel tundub, et 2007. aastal oli 2 äikesehooaega, sest juunis ei märgatud paljudes kohtades üldse äikest. Mõistagi, üle Eesti võttes oli ikka üks hooaeg, kuid lokaalselt võttes on 2 hooaja eristamine siiski võimalik.
Järgmisena võtame luubi alla hooaja lõpu ning alguse. Ilmselt saab neid määrata tagantjärele, kui äikest esineb piisava sagedusega (algus) või enam ei esine (lõpp). Piisav sagedus tähendab vähemalt ühte äikest kuus. Mulle tõtt-öelda ei meeldi selline meelevaldne ja ebaobjektiivne määramine, sest tegelikult on hooaeg määratud Looduse poolt. Sellegipoolest, et üldse millestki saaks rääkida ja midagi lahterdada, oleme seda siiski sunnitud tegema. Need äikesed, mis esinevad pärast hooaja lõppu, on hooajavälised (spontaansed). Teatud juhtudel võivad nad moodustada ka iseseisva hooaja (sekundaarse ehk osahooaja; asjade ning nähtuste nimetamine on tinglik ja sõltub kokkuleppest). Nii juhtus 2004. aasta sügisel, kui oktoobriks oli äikesehooaeg läbi, ent novembris esines äikest siiski ühes või teises kohas mitmel päeval järjestikku.
Iseloomustame siis veidi 2007. aasta äikesehooaega. Nagu öeldud, jagunes äikesehooaeg nii mõneski kohas kaheks. Erandiks polnud ka Tallinn. Esimene hooaeg (või hooaja esimene pool?) algas juba aprillis. Tallinnas esines äikest siiski alles mai lõpus, kui meile tungis sisse troopiline õhumass ja tingis atüüpiliste tormide teket. Võib väita ka, et kuni südasuveni ei kujunenudki Tallinnas ja ümbruses üldse äikesehooaega välja. Terve juunikuu oli ilm üldiselt äikesest väga kaugel: kuu alguses valitses soe, ent selge või kiudpilvedega ilm ja teisel poolel jahe ja kihtpivitusega ilm, mõnel päeval sadas laus-või uduvihma.
Pööre saabus alles juulis: 8. juulil oli äikest, siis vastu 19. juulit jne. Tasapisi hakkas formeeruma õige äikesehooaeg. Tipp saabus augustis, kui esines ülitugevaid sooja frondi äikeseid. Sellest jäin kahjuks ilma. Tallinnas lõppes hooaeg 1. oktoobril väga põneva äikesega. Üldiseks lõpuks võib pidada oktoobri keskpaika.
PS! Märkus neile, kes soovivad mõelda. Suurem osa infost, mida ma avaldan, on vaid murdosa koguinfost ning spetsiaalselt välja valitud teatud süsteemi alusel. Millise, jäägu igaühe enda otsustada. Peab veel ütlema, et kahjuks on neid inimesi väga vähe, kes mõistavad öeldut. Paljud meist ei mõtle, mida nad räägivad või mõeldakse ainult teatud teemasid puudutavat või ühekülgselt. Kui me end ei vaeva igasuguste "tühiste" asjadega, võib elu ju tunduda lihtsam, aga kas ikka on? Võib-olla annab see tulevikus hingerahu, kui vähemalt teame, et mõtlesime, mitte aga ei löönud lihtsalt käega.
Kõik, mida ma kirjutan, on mõeldud eesmärgipäraselt.

Laupäev, 27. oktoober 2007

Äike Islandil

27. oktoobril 2007 anti kahele Islandi piirkonnale äikesehoiatus. Tegelikult oli äikesevõimalus 26. oktoobril suurem. Äikest esineski Islandi ümbruses, ent ilmselt juhuse, aga ka maismaa väiksema energia tõttu mitte saarel endal.
Põhjuseks on sügav tsüklon, mille energiast piisab äikeste tekkeks. Üsnagi üllatav on, et ilmastikuhuvilised ei tea Islandi kohta üht tõsiasja - foorumis ilmastik.pri.ee/forum avaldas inimene, kes peaks nagu ilmast teadma meist kõigist kõige rohkem arvamust, et nii kaugel põhjas peaks nagu äikesehooaeg läbi olema. See on küllaltki võhiklik arvamus. Arvan, et kui inimene on millestki huvitatud, tehku enne vastava ala põhimõtted ja -mõisted selgeks. Loomulikult, kõike ei saa nõuda ja seetõttu on antud eksimus andeksantav.
Islandil algab erinevalt paljudest teistest kohtadest äikesehooaeg sügisel ja lõpeb kevadel. Suvel ei esine seal peaaegu kunagi äikest. Äike on Islandil alati nõrk ja saab tekkida ainult piisavalt tugeva madalrõhuvälja tingimustes. Eeldatav õhurõhk, mis loob tingimused äikesteks, on umbes alates 980 hPa ja alla selle. Kui õhurõhk on alla 960 hPa, siis on äikeste esinemise tõenäosus peaaegu kindel. Mõistagi kehtib see ookeanide kohta. Sellistel sügavatel tsüklonitel on äikese genereerimiseks piisavalt energiat. Kõige madalam madalrõhuväli, mis meelde viimasest ajast tuleb, oli 940 hPa. Siis oli äikest mitmel pool ka Islandi saare kohal. Millised need äikesed visuaalselt välja näevad, ei oska öelda. Ilmselt on need vähemärgatavad äikesed ja välgud on pilvesisesed.
Ka Norras on äike talviti sagedane külaline. Äikesevõimalus on Norras aastaringne. Suvel on põhjuseks päikesesoojus ja õhumasside kokkupõrked, talvel aga tsüklonite, ookeani ja mäestike koosmõju. Mõnel aastal, näiteks möödunud, on äikeste maksimum ka Norras talvel.

Hall sügis

Juba mitu päeva (23. oktoobrist alates) on ilm süngelt pilves ja hämune, kuid siiski väga rahulik. Põhjuseks on võimas Venemaa kõrgrõhkkond. Kevadel ja eriti suvel on kõrgrõhualas ilm ilus ja selge, sügisel ja talvel sageli sompus.
Põhjuseks on inversioonikiht. Sel nädalal tekkis see 23. 10. maapinnal - uduna, kuid liikus kõrgemale ja moodustas kihtpilvi. Tavaliselt atmosfääri kaudu õhk jahtub, seda just öösel, kuid nüüd atmosfäär pigem soojendab (maa efektiivne kiirgus on positiivne). Maapinnalt lahkunud pikalaineline kiirgus peegeldub inversioonilt tagasi, muutub veelgi pikalainelisemaks infrapunakiirguseks ning hoiab ilma niiske ja soojana. Ajapikku soojus kumuleerub ja temperatuur tõuseb. Novembri alguseks tugevneb tuul ja kannab juurde lisasoojust. Temperatuur võib jõuda üle +10°. See on küll vananaistesuvi, ent ei näe üldse sedamoodi välja. Lepime tõsiasjaga, et nii mõnedki asjad näevad teistmoodi välja, kui nende tegelik olemus on ("mask").
Tuule tugevnemise põhjustab süvenenud NAO, mis suurendab õhurõhu horisontaalselt gradienti küllaltki palju ja õhk hakkabki kiiremini voolama. Olulist jahenemist siiski see kaasa ei too, sest tugev NAO ei soodusta talve. Väike, võib-olla 10% tõenäosus novembri alguses lumeks siiski on.

Esmaspäev, 22. oktoober 2007

Sekundaarne vananaistesuvi

Pärast jahenemist ja suurepäraseid, ent halladega sügispäevi läheb taas märgatavalt soojemaks. Kuna soojenemisega saabub sügisel ka enam niiskust, siis suureneb udude tõenäosus ja nende kestus. On võimalik, et mõnel päeval jääb udu terveks päevaks püsima või tekib inversioonikihi tõttu kihtpilvitus. Sellegipoolest, ehkki ilm võib rõske ja pimedavõitu olla võrreldes möödunud paari päevaga, on ometigi soe, üle +10° on täiesti võimalik, mis on kergelt rekordihõnguline. Lund pole niipeagi oodata (võimalik, et ka mitte koolivaheaja lõpuks).
Seda võib soovi korral nimetada sekundaarseks või järelvananaistesuveks, kuid tegelikult oli õige juba septembri lõpus ja oktoobri alguses ära.
Lõpetuseks üks motiiv 22. oktoobrist.
Mere läheduse ja Tallinna koosmõjul on tekkinud Ac stratiformis translucidus perlucidus undulatused.
Undulatus-tunnus on nõrgalt välja arenenud, kuid otsustasin siiski lisada pilve nimele.
(Ärge ehmuge pilvenimedest - nende selgekstegemine võttis aega mitu head aastat ja ikka veel ei tunne kõiki).

Laupäev, 20. oktoober 2007

Lumi ja äike

Need nähtused esinevad meie mõistes väga harva koos, nad on pigem vastandid ja teineteist välistavad. Isegi, kui Eesti talves on äikest, siis ikka sulailma korral. Ometi on mulle teada paar juhtumit, kui oli korralik lumetorm äikesega. Esimene neist, mis on minuni jõudnud kellegi teise vahendusel, juhtus 22. novembril 1989. aastal Keilas. Tegemist polnud paari välgusähvatusega, vaid tugeva lumesaju ja tuisu saatel oli ikka palju ja korralikult välke.
Teine juhtum, mida ma küll mäletan, ent kahjuks olin õigel ajal pisut vales kohas (koolis aktusel), oli 23. detsembril 2003. aastal. Toon ära kirjelduse.
Pühapäev, 22. detsember. Hakkas sadama lund ja tuiskama. Tuul puhus lõunast ning kagust. Mida õhtu poole, seda tihedam ja laiem lumesadu. Õhtul kippus juba sulaks minema. Öösel ärkasin mitu korda ning kord oli kõik lumi sulanud, siis jälle (kui uuesti ärkasin), sadas ilusat laia sulalund ja kõik oli valges rüüs. Nii vaheldus öö jooksul mitu korda.
Esmaspäev, 23. detsember. Ärkasin enne 7, sest oli vaja ju kooli minna. Ilm oli sula ning täiesti tuulevaikne, taevas särasid tähed. Siis, poole 8 ajal, kui läksin bussi peale, kattus taevas põhja poolt väga kiiresti pilvedega ning hakkas üksikuid ülisuuri (kuni 3 cm läbimõõdus) lörtsihelbeid langema. Endiselt valitses tuulevaikus. Kui koolis lõppes esimene tund (inglise keel) kolmveerand 9, siis sadas juba tihedat lund ning tuiskas kergelt. Puhus põhjatuul. Pikkamööda sadu ja tuisk tihenesid. Kui kool (päev lõppes aktusega) umbes lõuna paiku lõppes, siis oli väljas praktiliselt võimatu olla, sest lumesadu oli nii tihe, et tekkis lämbumistunne. Linnas olid suured liiklusummikud ja õhtul oli mul veel sinna asja. Umbes kl 20 lõppes sadu, temperatuur oli +1°-lt langenud -7°. Järgmine päev oli kuni 13° külma ja rahulik, kuid õhtul oli jälle sula ja sadas lörtsi, aga õige nõrgalt. Ka tuul oli taltsas, kuid edelast.
Alles hiljem lehest lugesin ja uudistest kuulsin, et Pirital oli korralik äike olnud. Üks välk lõi vist isegi kuskile sisse. Igal juhul, nähtus kestis vähemalt pool tundi. Mõistagi olid inimesed äärmiselt üllatunud ja isegi hirmunud, et mida küll nüüd see peaks tähendama - äike lumetormis.
Mäestikes on äike lumetormiga väga tavaline nähtus. Põhjus on lihtne - suur kõrgus. Enamikes äikesetormides on tsoon, kus sajab ka lund. See asub maapinnast paljude km kõrgusel, kus valitsevad alati külmakraadid. Mäed, mis ulatuvad selle kõrguseni (alates umbes 4 km), on lumesajutsoonis, kui äikesepilv peaks liikuma mäeni. Himaalaja on hea näide sarnasest olukorrast.

Esimene lumi 5.10.2002 - erand

Esimene lumi tuleb tavaliselt hoog-või kihtsajupilvede tükkidest oktoobris, kui õhumassi kontrast mereveega on suur. Sajab üldiselt vähe ja maha ei jää eriti midagi. Sademed on teralised (teralumi või lumekruubid, mis sajavad sahinaga).
Varaseim mälestus esimesest lumest pärineb 1996. või 1997. aastast, kui ühel novembripäeva hommikul oli külma 1° ja sadas küll pigem lörtsi. Pärastlõunal jäi sadu järgi ning temperatuur tõusis väga vähe. Siiski, hilisemal kontrollil selgus, et see polnud siiski tol aastal päris esimene lumi.
Ka 1999. aastal sadas esimest "lund" oktoobri keskpaigas, mis oli muidugi teralumi. Õige lumi tuli alles novembris, kuid jällegi sooja mere tõttu ning hootiselt.
Tõeline erand oli 2002. aastal. Kuni septembri keskpaigani oli ülimalt soe ja kuiv ilm. Siis läks järsku külmaks ja veel enne astronoomilise sügise algust sadas kohati lörtsi. Päevased temperatuurid oli kõikjal alla +10°, öösiti esines mõistagi ka negatiivseid temperatuure.
4. oktoobri õhtu. Tuul pöördus ja hakkas ida-kirdest puhuma. Oli kuiv, kuid mitte täiesti selge ilm. Kahjuks väga täpselt enam ei mäleta. Järgmisel, nädalavahetuse hommikul, oli külma 2° ja ilm täiesti pilves. Langes üksikuid, aga suuri lumehelbeid. Hommikupoolikul hakkas sadama tihedat lund, mis kestis kuni pärastlõunani. Lumi ei jäänud siiski järgmise päevani maha. Esimest ja siiani viimast korda, kui esimene lumi oli korralik ning põhjalik. Tolle aasta oktoobris sadas edaspidigi rohkesti lund ja tuiskas, kuigi puud näiteks olid lehtes ega kiirustanud lehesajuga.

Esimene lumi 20.10.2007

Laupäeval sadas Tallinnas esimest lund. Kuna sadas vähe, ei jäänud maha midagi, ka temperatuur oli üle nulli, kuid külm õhumass loodest võimaldas lumel sadada.
Lund sadas vahelduva intensiivsusega kl 9 ja 10 vahel hommikul ja nagu ikka, oli tegemist lumekruupidega või teralumega. Siiski, nii palju paistis esimene lumi silma, et ta oli rohkem lumi kui lumekruup. Minu eluajal on ainult üks erand olnud, kui esimene lumi oli tõepoolest lumi - lumekristallid olid hästi välja arenenud ning olid koondunud suurteks kuivadeks helvesteks. Sellest juhtumist annan ülevaate.
Taevas oli kaetud kiht-, hiljem kihtrünkpilvedega ja sadu põhjustas sooja merevee ja külma õhumassi kontrast.

Pühapäev, 14. oktoober 2007

Ilmaprognoos ja kommentaar reedele

Alustame reedest, kui pidi minu ennustuse põhjal lund ja lörtsi tulema. Mõnel pool, peamiselt kirde pool tuligi, kuid huvitav oli see, et tegemist oli nagu ümmarguse saarekesega - umbes 50-100 km² suurusel alal sadas lund ja lörtsi ning kuna oli tugev tuul, siis ka tuiskas. Saareke liikus aga kagu poole (teekonda alustas Lahemaa piirkonnast) kuni jõudis Peipsi loodekaldani. Seal ta kadus (ilmselt liikus järvele), kusjuures see lumesaju saareke suurenes pindala poolest. Kui see oli üle jõudnud mingist piirkonnast, siis temperatuur tõusis uuesti (vahepealsest 0° kuni +5°-ni) ja sadu muutus vihmaks.
Üldse oli see tsüklon väga agressiivne ja põhjustas väga tugevat tuult, kohati isegi tormipuhanguid. Sadas rohkesti vihma ning tsüklon liikus väga kiiresti. Ka Lõuna-Soomes tuli maha esimene lumi (kuni 6 cm). Artikli lõpus annan kokkuvõtte tsüklonist, nüüd aga tuleva nädala ilmast.
Nädala esimene pool tuleb väga soe, kuni 13°, pilvine ja küllaltki sajune. Juba täna õhtul tiheneb pilvisus ja läheb sajule, kusjuures sajuhulgad on väikesed. Soe ilm püsib vähemalt neljapäevani. Reedel ja laupäeval on jahe, päeval mõni kraad sooja, öösel alla 0°. Taas on võimalik lume-ja lörtsisadu, kusjuures see võimalus on suurem, kui oli reedel. Päris nädala lõpus läheb uuesti soojemaks.
Kokkuvõte tsüklonist:
1. ebaharilikku
a) liikus väga kiiresti võrreldes oma suurusega;
b) esines lumesaarekesi (kõrge temp. fooni tõttu tuli enamus sademeid vihmana);
c) põhjustas kiiret õhurõhu langust ja tõusu;
d) liikus keskmega risti üle Eesti ja
e) suutis oma aktiivsuse säilitada ja isegi kasvatada, ehkki oli Skandinaavia ületanud.
2. tüüpilist
a) tavaline sügistorm tuule tugevuse poolest;
b) tsükloni järel temperatuur langes;
c) laussademed ja
d) külm ja soe sektor
3. väike pildike lumesaaekesest Alutaguselt: http://www.ilm.ee/?43889

Kolmapäev, 10. oktoober 2007

Jooksmine

Kõige muu kõrvalt tegelen ka jooksmisega. Vähemalt 2 korda nädala 5-10 km. Osalesin 7.10 rabajooksul, 6,3 km poole tunniga. Jooksen peamiselt 2 põhjusel: trenni tegemine ja stressi maandamiseks.
Viimasel ajal, kui pea kogu aeg olen korralikus stressis, täidab jooks peamiselt teist eesmärki. Vahel lähen suisa öösel jooksma, kui tunnen, et see on vajalik stressi maandamiseks. Ka tervislikud näitajad on tuntavalt jooksmise mõjul paranenud: vererõhk ja pulss madalam.
Soovitan kõigile, kes vähegi leiavad aega ja on füüsiliselt võimelised jooksma.

Ikoonid

Normaalse värvusega ilm.ee prognoos




Kontrastreeritud prognoos eelmisest





EMHI prognoos










Mõnel päeval, kui pole tõepoolest millestki mõttekast midagi mõelda, hakatakse mõtlema tühja-tähja. Klassikaline näide: nv oli umbes selline 10 min pikkune periood. Tulemust näete piltidena: vilunud prognoosijälgija avastab nendes ennustuses 2 ebatavalist "kriteeriumit," neist üks on peamine. Oskate arvata, mis täpselt?

Teisipäev, 9. oktoober 2007

Esimene võimalik lumetorm (täiendatud)

Tsüklon 11.-13. oktoober.
Reedel on oodata selle sügise esimest tõsist tormi. Võimalik on nii lumi kui vihm, arvestades praegust aastaaega, on vihm siiski tõenäosem.
Mõju algab neljapäeval, kui tuul pöördub edelasse, hiljem lõuna-ja kagutuul. USA pakub tsükloni keskme minekut üle Lõuna-Soome ja edelatormi. Euroopa aga minekut meist lõuna poolt. Vastavalt sellele kujuneb ka ilm. Kui tsükloni kese läheb täpselt üle Eesti, on meil siiski pea kõikjal soojemat ilma oodata ja vihma, üle põhja - vett ja tuult, lõuna poolt - kirdetorm lumega.Ma panustan Euroopa peale (vähemalt meeldib rohkem). Kindel on see, et kust tsüklon ka ei läheks, on nädalavahetus väga külm. Hiljem läheb jälle soojemaks. Elame-näeme.
Täiendatud 10.10.2007. Tundub, et tsüklon liigub meist lõuna poolt, kuid pole nii võimas, kui alguses tundus (on nõrgenemas). Sellegipoolest saame tunda tugevat tuult. Lörts on täiesti võimalik, kuid lumikatet vaevalt, et tekib. Pigem on nii, et sadu algab vihmana, ent muutub reede päeva jooksul või õhtul mitmel pool lörtsiks ja sadu lakkab öösel või muutub siis hootiseks. Saatjaks tugev põhja-ja kirdetuul. Nädalavahetus on külm ja üsna vaikne. Päris kindel on uue nädala soojenemine. Enne kuu lõppu on veel võimalik üks lühike külmalaine. Päris lumeni kulub siiski aega.

Neljapäev, 4. oktoober 2007

Külmenemine (parandatud)

Tuleval nädalal on oodata ilma olulist jahenemist. Päeval jääb temperatuur alla 10°, öösel on valdavalt negatiivne, ainult rannikul ja saartel jääb positiivseks. Tekib lörtsi võimalus, mida sajab hooti. Tuul on nõrk või mõõdukas ja puhub põhjast või loodest.
Kuu lõpus võib minna jälle soojemaks.
Jahenemine on märksa nõrgem. Rannikul jääb päevane temp. 10° piiresse, sisemaal ainult veidi alla. Öökülma ei tule või ainult veidi ja lörts on ebatõenäoline. Parimal juhul võib tulla vaid lumekruupe lahkuva tsükloni tagalas. Tõsisem külmenemine võib aset leida pärast 15. oktoobrit.

Pühapäev, 30. september 2007

Erakordne soojus ja äike sügise alul

Septembril lõpp osutus normist kuni 6° soojemaks. Tegemist on klassikalise vananaistesuvega. Lõuna poolt tuli eriti tugev soojapuhang nädalavahetusel (29.-30. september).
Kui möödunud aastal esines septembris 2 soojapuhangut, mis saabusid meile lõunast ja edelast koos Atlandi niiskusega, siis nüüd liikus kagust ja idast meile troopiline mandriline õhumass, mis oli siiski küllaltki niiske. See pakkus meile tõelist suveilma ja puudu ei jäänud ka äikestest.
Kirjeldan 30. septembri hilisõhtust väga ebatavalist äikest.
Õhtu saabus ilus, aga niiske, vaikne ning lämbe. Oli ebatavaliselt soe - veel kl 21 oli sooja 16°, ehkki möödunud öö oli kraadi võrra soojemgi. Päike loojus ilusasse, kergelt punakasse läänetaevasse, mida kaunistasid siin-seal õrnad kiudpilved.
Äikest olin ma päevaks juba oodanud, kuna oli oodata väheaktiivse külma frondi üleminekut ja küllalt rohkesti esines Ac castellanust. Päev tõmbuski pilve, oli niiske ja tuulevaikne, kuid õhtupoolikul selgines taevas uuesti. Kirdes oli näha ilusaid virga-tüüpi kiud-ja kiudrünkpilvi. Enam ma äikest niiväga ei oodanudki, arvasin, et ehk järgmisel päeval, kuid olin kindel, et äikest näeme nii või naa.
Siis, õhtul poole 9 ajal juhtis üks ilmahuviline mu tähelepanu radaril olevale 2 pilvele, mis jõudsid Pärnusse. Nad olid väikesed, aga äärmiselt tugevasti arenenud. Võis kindlalt oletada äikese olemasolu neis pilvis, ent ükski äikeseradar ei registreerinud sealkandis midagi. Toon ära pildi radarist.


Pärnusse on jõudmas 2 äikesekollet, kusjuures hiljem intensiivistus lõunapoolne. Kas üks nendest või uus hakkas Pärnumaalt väga kiiresti Tallinna poole liikuma.






Tekkis tugev lootus, eriti, kui märgata oli uut või mainitud kollet Pärnumaal, mis kihutas otse põhja. Kui ma selle kolde olin avastanud kell 21:45, siis läksin kohe akana peale vaatama ja ennäe!- peaaegu otse lõunas (õige pisut edela pool) nägingi punakat sähvatust. Tunni jooksul sähvis keskmiselt kord 1-3 minuti jooksul. Kl 23 nõrgenes kolle välkude hulga poolest, ent niipalju, kui välgu-ja kuuvalgusest oli pilve näha, ei vähenenud pilve mõõtmed ja võimsus üldse.
Umbes poole 12 ajal või veidi varem oli pilv juba Tallinna kohal. Enne pilve ilmusid taevasse Ac castellanused. Temperatuur, mis oli 12°-ni langenud, tõusis 15°-ni, sest Maa efektiivne kiirgus vähenes tuntavalt. Kui pilv oli Tallinnasse jõudnud, intensiivistus äikesekolle, 4-5 korda lõi tugevat pilv-maa välku, millest kõige lähem umbes 150 m kaugusel (määrasin metsa järgi), kaugeim sellest seeriast mitte üle 3 km. Pilv liikus risti üle Tallinna, ent ometi tundus, et aktiivsem osa sattus (jäi) lääne poole. Pilvega kaasnes nõrk tuulepuhang ja eriti intensiivne jämedapiisaline vihm. Minu kodukohas sadas ainult veidi, kuid vihmakohin ulatus vähemalt km kaugusele, kusjuures taevas oli eemal vihmast märksa heledam. See reetis ränga saju olemasolu. Kõik see kestis kokku napp 5 minutit ja pilv tormas otse põhja, andes mere kohal veel paar intensiivset välgulööki, neist üks lookles pilve all.
Kuuvalguses oli selgesti näha väikese, ent tugevasti arenenud Cb incuse alasitaoline tipp. Saabumise juures seda ei näinud, sest pilve esiosa varjas madal ja tume pilvevall. Öösel seda näha polnud, kuid välgusähvatus reetis vastava pilvestruktuuri olemasolu.

Mille poolest oli kirjeldatud äike ebatavaline?
1) Aastaaeg (sügis)
2) Kellaaeg (arenes hilisõhtul)
3) Pilv asus väga kõrgel (Castellanus-tüüp, aluse kõrgus 2000-2500 m)
4) Võimsus (pilve tipp võis küündida isegi kuni 7 km, kuid jääb pea 2 kordselt alla juulis Tartumaad tabanud tormile - 13 km)
5) Pilve väga suur liikumiskiirus (50-60 km/h, kohati ehk rohkemgi, tavaline ei ületa 20 km/h)
6) Pilve konstantsus ja koospüsimine võrreldes oma suurusega (väikesed pilved lagunevad isegi päeval alla tunniga, rääkimata ööst; ainult pilvesüsteemid on püsivamad)
7) Toodud karakteristikute kokkulangemine
Cirrus fibratus ja Cirrus uncinus enne äikest

Neljapäev, 27. september 2007

Vananaistesuvi (järg)

Rekordeid tuleb peaaegu veel kindlasti (25. septembril mõõdeti Narva-Jõesuus uueks soojarekordiks 20,5°). Suurim tõenäosus selleks on laupäeval, mil meile saabub kagust ja idast troopiline õhumass ja õhutemperatuur on ennustuste kohaselt 16°...21°. Samas on vähetõenäoline, et ilm on nädala lõpuni selge. Pigem ikka pilvealune ja sompus, kusjuures esineb ka päikesepaistehetki. Nädalavahetusel on väga suur võimalus äikeseks. Soojus püsib minu esialgsest pakutust kauem, võimalik, et terve järgmise nädala, ulatuses päeviti ikka maksimaalselt 15°...18°-ni.

Teisipäev, 25. september 2007

HOIATUS!

(täpsustatud)

Kuna on kaevatud ennustuste vigasuse ja tõsiste puudujääkide üle, ei tasu siinset infot tõsiselt võtta.

Mõned prognoosid eelkõige rannailmade kohta osutusid ebatäpseteks. Toonitan veel seda, et kõik siin kirjeldatu on antud minu nägemuse kohaselt ja seetõttu subjektiivne. Kui kellelgi on täiendada või vastu vaielda, andku julgesti teada/lisagu kommentaaridesse.

Reede, 21. september 2007

Olümpiaadid

"Oh jälle need olümpiaadid," võin ma öelda, sest laupäeval (24.9.) hakkan juba nendega tegelema ning oktoobris jagatakse (oli vist 22. kuupäev) töölehedki kätte.
Laupäevasele üritusele Tartusse ootavat nad mind eriti soovitavalt või isegi tungivalt, väites, et ma olen möödunud aastatel väga häid tulemusi üles näidanud. Ma ise nii ei ütleks, edutu just pole, aga pole ka midagi kiiduväärselt. Samas, viimane aasta, kui saan olümpiaadidel osaleda, seega ootan üllatusi, ikkagi rahvusvaheline ju Indias.
Minul on kahjuks või õnneks touch of pessimism oodatavate tulemuste suhtes, see tähendab, et olen avastanud vastavalt akadeemilise hariduse edenedes raamidesse kasvamist mõtlemises. See pole sugugi hea. Ei ole enam 100% kõik meeles, mida võib-olla teadsin põhikoolis, kui mul oli aega pühendada end asjade teadasaamisele. Nüüd on koolilõpetamine, tulevase ametiga seotud küsimused, projektid, uurimused jm nipet-näpet päevakorras ja pole aega absoluutselt kõigele keskenduda. Eks elus ju ole nii, et midagi saame juurde, kuid midagi peame jälle ära andma. Allaandmisest pole mõistagi juttugi.

Neljapäev, 20. september 2007

Vananaistesuvi

Tulemas on suvejätk, see klassikaline vanade daamide suvi.
Uuel nädalal muutuvad ilmad soojaks ning tuulevaikseks. Pole võimatu enam kui 20° soojus. See soojus vaevalt et eriti üle nädala kestab, pigem 3-4 päeva, siis jälle pilvine, kuid esialgu soe, nädala lõpp peaks tulema juba palju jahedam.
Parandus: soojus püsib vähemalt nädala lõpuni ja võimalik, et järgmise algulgi. Kuni kolmapäevani on soe ja selge (v. a. vahest raskestihajuv udu), siis on paar päeva pilvised ja kerge sajuga. Tuul on alguses lõunast, hiljem kagust ja idast. Kindel on se, et sel aastal ei kiirusta külm tulekuga, kuid nii soe siiski sügis pole nagu möödunud aastal. Kui mitte lume-, siis lörtsisaju peaks oktoobris küll ära nägema (esimene võimalus on 7.-10. okt. paiku).

Teisipäev, 18. september 2007

Fotograafia

Viimasel ajal teen järjest enam pilte, püüan tabada hetke ning kannan seetõttu fotokat suurema osa ajast kaasas. Olen rääkinud veel mõne inimesega, kel sarnane hobi. Tundub, et neid võib jagada 2 tüüpi: loodusfotograafid ning hetkepiltnikud.
Mina kuulun kahtlemata teisse gruppi. Loodusfotograafid ei pea tingimata loodusest pilte tegema, vaid üldse, nad jälgivad mingit olukorda või lähevad kuskile, et nüüd see(need) pilt ära teha. Hetkepiltnikel pole konkreetseid eesmärke. Neil on fotokas kaasas ja kui nüüd juhtub mingi huvitav/hea hetk nende arvates olevat, hopsti pilt ära ja teema on sellega ammendatud. Nende pildistamine on varia - põhimõtteliselt kõik uus ja/või huvitav, mis ette jääb.
Kui loodusfotograafidesse suhtutakse hästi, et ikka on viitsimist teha, uurida ja käia ning et on kunst saada suurepärast pilti, siis hoopis teisiti suhtutakse hetkepiltnikesse. Ei öelda, aga mõeldakse, et mis sa siin vehid ja pildistad selle fotokaga. Pole harv juhus, kui neid peetakse mitte just väga normaalsetesks inimesteks, mõtlemata selle all otseselt midagi halba. Ka mina puutun pidevalt sarnase suhtumisega kokku ega püüagi seda muuta, sest mõtleme hetke, aga suhtume pideviku.

Reede, 7. september 2007

Klass

Kuni 9. klassini käisin Kivimäe Põhikoolis ning nüüd Mustamäel. Arvamus on enamasti ikkagi subjektiivne, kuid ma olen jõudnud nüüd lõplikule järeldusele, mida kinnitas ka Lillisse sõit. Mul on kõigest hoolimata nii klassiga kui ka õpetajatega vedanud (seega pean Mustamäe Gümnaasiumi väga õigeks valikuks inimeste mõttes; iseasi, kas see kool suudab mulle ka seda pakkuda, mida ma sooviks). Nii palju, kui ma olen suhelnud erinevatest koolidest pärist õpilastega (umbes 10 kooli), pole üheski neis sellist ühtsust klassis. Muidugi mitte kõik, aga siiski piisavalt on meie klassis inimesi, kes hoolivad klassis saatusest ja kaaslastest. Kindlasti on ka teistes koolides (tõsi küll, võib-olla mitte kõigis) sarnaseid klasse, kuid pole infot sellistest juhtumitest saanud. Mõistagi, igaüks arvab omamoodi ja ma pole teistes koolide tundides veel viibinud ega saa veendunult öelda, et mujal on tõesti klassid, nagu nad on juttude järgi.
Nii või teisiti, praeguse klassiga on vedanud (kuigi kõrge vaimsusega isikuid seal siiski praktiliselt pole). Täpselt sama saab öelda ka vana kooli ja klassi kohta. Vanas koolis oli 30 klassikomplekti kokku üle 400 õpilasega. Võib väita suure kindlusega, et ühtehoidmise seisukohast oli vanal klassil ikka suur väärtus ja on seda praegugi - kokkutulekud. Mitte ükski klass (võib-olla ainult paralleel ehk) ei olnud sarnane. Ka kõige parem klassijuhataja pärineb algkoolist. Praegune on küll väga hea, kuid pole siiski mainituga võrreldav. Hetke olukord on Kivimäel drastiliselt muutunud: õpilasi ainult paarisaja ringis ja pole kaua seal viibinud, kuid esmaspäeval ristuvad me teed, eks siis on teada ka värskem info.
Kokkuvõtteks ütlen, et traditsioone tuleb järgida ning hinnata neid klasse. Üks kõrge vaimsusega inimene on mulle rääkinud üht-teist nn eliitkoolist Vabaduse väljaku juures. Tal ei ole jutu järgi üldse klassiga vedanud, aga kui tutvusringkonnas on õiged inimesed olemas, siis pole sellel vast kuigi suurt tähtsust. Mis muud, kui tuleb olukorda kontrollima minna. Paar päeva ei ütle muidugi midagi, aga mingi mulje tekib ometigi.

Ekskursioon Lillisse

6.9.2007 oli meil klassiga preemiareis Lõuna-Eestisse Lillisse. Tegemist oli pika, kuid üsna lahja päevaga, kuid lõpp oli rammus.
Sõit sinna kestis ligikaudu 4 tundi väikese nüansiga (täpselt kella ei vaadanud). Asi oli selles, et kõigepealt sõitsime Pollisse, mis oli üldse vale koht ja mis võttis siis oma aja. Alles siis hakati õigesse kohta liikuma. Lilli asub Saka looduskaitsealal. Maastik oli küllaltki vaheldusrikas, kuid mitte nii nagu Lõuna-Eestis ollakse võib-olla harjunud. Teed olid tõesti äärmiselt käänulised.
Loodus paistis silma sellega, et puudusid sügi(v)mär(v)gid - kõik oli täisroheline, justnagu südasuvel ikka. Viimaks jõudsime kuskile metsa keskele, kus olid üsna vanad puumajad, mis oli iseenesest väga tore. Natuke tutvustati ümbrust ja olukorda ning jagati kätte lipikud, kus oli ühe puu või põõsa nimi ja pidime määratud liigist võtma äratuntava osa (näiteks lehe). Rühmi oli 9 ja jagati kätte ülesanded, mida 2 tunni jooksul pidime lahendama. Minu ja veel ühel rühmal läks väga kaua õigete kohtade leidmisega aega, kuna kõik läksid, kuhu juhtusid ja poldud milleski kindel, kuid mulle see meeldid ja lasin asjal jätkuda. Lõpuks tuli asi ära lõpetada ja punktid kätte näidata. Tegime mõõtmisi ja lugemisi, mis vaja ja tulime siis alguskohta tagasi.
Tehti kokkuvõtteid, võitjad said mingi turismibrošüüri taolise ja ülejäänud lihtlabase kaardi. Edasi sõitsime vaatama, kuidas töötavad metsandusametnikud arvutitega. Peab ütlema, et midagi väga huvitavat polnud ei siin ega seal. Lõpuks läksime Karksi-Nuiasse poodi ja algaski tagasisõit. See oli üsna huvitav. Klassijuhataja läks bussi taha meie klassi poistega rääkima, eesmärgipäraselt, mille ta ka saavutas. Üksikasju ei maini, kuid see oli huvitav, eriti neile, kes said aru, kes keda kontrollis.
Viskan ka paar pilti üles.


Meie klass niisama vahtimas











Põhivennad










Ei kommentaari!













Karmen, Karmen, mida sa teed...