Teisipäev, 21. oktoober 2014

Sügis süveneb

Kommentaariumi link

Äikesehuviliste kokkutulek 8. novembril algusega kl 14 ilm.ee kontoris. Nüüdseks on paigas ka kava: http://aikesehuvilised.ee/aikesehuviliste-kokkutulek
2014. aasta pilvejahile saab fotosid saata veel täna, homme ja ülehomme, sest 1. november on viimane päev! http://www.ilm.ee/?512706

1. novembri öö jäi üsna pilviseks ja kohati sadas pisut vihma, kuid õhutemperatuur langes siiski kohati alla 0°C. Päev oli sarnane ja mõne kraadi võrra soojem.
Öö jooksul jõuab kohale soe front niiskema ja tunduvalt soojema õhumassiga. Arvatavasti kaasneb õhumassivahetusega vihm. Samuti tugevneb tuul. Sombune ja väga soe ilm (isegi üle 10°C) jääb mitmeks päevaks püsima.

31. oktoobri öösel oli paljudes kohtades udu, mis hommikul kadus, ja selgineva ilma tõttu langes kohati õhutemperatuur alla 0°C. Päev oli praeguse aja kohta väga soe (5...9°C).
Õhtu jooksul on oodata Skandinaaviast saabuva antitsükloni mõjul kihtrünkpilvede kadumist ja seetõttu on põhjust oodata taas öökülma ja tõenäoliselt ka udu, sest tuul nõrgeneb.
November algab soojeneva ja sajusemaks muutuva ilmaga: kui homme võib veel üsna päikeseline ja vaikne ilm olla, siis 2. novembril peaks pilvisus tihenema ja õhutemperatuur tõusma. Kuni 5. novembrini on ilmselt tuuline, sombune ja väga soe (sooja üle 10°C kraadi).
Talve saabumist pole veel niipea näha, arvestades praeguse tsirkulatsiooni iseloomu.

30. oktoobri öösel liikus üle Eesti külm front, mille järel saabus külmem, kuid niiskem õhumass. Seetõttu päev enam nii soe polnud, paljudes kohtades oli pilves ja udune.
Paar päeva on küll jahedamad ja öösel võib ka miinuskraade olla, kuid uus läänetsüklon toob varsti kohale jälle väga sooja õhumass, nii et õhutemperatuur võib novembri alguses tõusta taas üle 10°C. Vihma ilmselt tuleb, aga suuri sadusid pole veel ette näha.


30. oktoobril Laagris. Kirisika Pärna fotod (avaldatud autori loal)
Pisut selgituseks. Pärast hoovihmu päikese vastassuunda ilmuv värviline kaar on üldtuntud. Küllap on see üks ilusamaid optilisi nähtusi, mida seostatakse peamiselt suvega. Vähem teatakse seda, et peale hariliku vikerkaare on veel kaks vormi: udukaar ja pilvekaar. /---/
Peale hariliku vikerkaare on veel kaks vormi: udukaar ja pilvekaar. Nende tekkeks on vaja väga väikesi, alla 0,1-millimeetrise diameetriga veepiisku ehk udu või pilvi. Piiskade väiksuse tõttu on tähtis valguse lainelisus. Kiired hajuvad ja difrageeruvad (difraktsioon on lainete paindumine tõkete taha) kõigis suundades, kuid kõige enam kontsentriliste rõngastena. 
Need nähtused tekivad samamoodi kui tavaline vikerkaar: valgus peegeldub veetilga seest ja tekitab suure rõnga valgusallikast vastassuunas. Peamine erinevus seisneb selles, et hariliku vikerkaare puhul võib vihmapiiskade korral jälgida selgeid „geomeetrilise optika” trajektoore ehk valguskiirte teekondi, kuid uduvikerkaar tekib palju väiksemate tilgakeste puhul, mis difrageerivad valgust, põhjustades laia ja kahvatu kaare. Värvi enamasti pole, sest eri lainepikkusega valguskiired kattuvad suuresti. Harva võib siiski näha ühes servas punakat või sinakat varjundit. Üsna tüüpilised on lisakaared, mille põhjustab interferents.
Udukaar on võrdlemisi tavaline nähtus. Selleks peab olema läbipaistva taevaga udu, et päikese otsekiirgus paistaks vaatlejani (vikerkaarte tekkeks on vaja otsekiirgust). Sel juhul võib näha laia valget kaart, sageli lisakaartega. Kõige sagedamini õnnestub udukaari pildistada hommikuses rabas, kus hõredad ja madalad (selge taevaga) udud on tavaliselt. Udukaar ilmub üldjuhul enne udu hajumist, sest siis pääseb päikese otsekiirgus hõrenenud udust läbi. Öisel ajal saab udukaari tekitada autotuledega.
Udukaarest hoopis harvem saame näha pilvekaart. Seda tekitavad samuti väikesed piisad, ühtlasi on tegu laia valkja kaarega, millel tihti on võimalik näha lisakaari. Ent sellegipoolest on pilvekaared äärmiselt haruldased. Mulle teadaolevalt on Eestis õnnestunud seda pildistada kunstnik Hermes Sarapuul, kes on kirjutanud nõnda: „Pilvevikerkaar, samasugune valge nagu uduvikerkaargi. 27. jaanuar, 2011, Tallinn. On huvitav, miks nähtus on nii haruldane, kuigi piisapilvi on peaaegu alati taevas. Sama nimega, ent teisi nähtusi leiab internetist palju, õige pilvevikerkaare fotot olen seni leidnud vaid veel ühe!“ (Hermes Sarapuu, vt www.hot.ee/her/taevas.html).
Avaldatud 2014. a Eesti Looduse augustinumbris

29. oktoobri öösel selgines ilm kõikjal, sest saabunud õhumass on väga kuiv (kastepunkt merest kaugemal isegi kuni -10°C=. Päev jätkus esialgu päikeseliselt ja ebatavaliselt soojana (10...14°C, Pärnu-Saugas vähem, sest tuul Pärnu lahelt). Tsüklonis soojas sektoris tekkis enne külma fronti massiliselt joonpilvi (fotod hiljem).
Õhtul alates Lääne-Eestist pilvisus tiheneb, mis on märgiks külmast frondist. Tuleb pisut vihmagi.
Muljeid soojast: S.-E. Enno 27.10. ilmast: Londonis oli täna 19 kraadi ja pilvitu. Päris sürr oli kella 15-16 ajal väljas käia. Päike juba päris madalal, aga väga soojalt paistis. Eestis polegi nagu sellist kombinatsiooni, et 19 kraadi sooja, aga Päike loojub juba 16:30 ajal.
R. Rehe 29.10. ilmast: Tänane ilm oli lausa super mõnus. Sellised ilmad võiksid veel kesta.
U. Pai Oli väga mõnus ilm, mis tegi tuju heaks! Aga hämardus vara. Pidin kella 16.15 paiku akendele kardinad ette tõmbama ja töötamiseks elektrivalgust tarvitama hakkama.


Väga madal kastepunkt palavas õhumassis tähendab selget ilma (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).



29.10.2014 oli halb päev vandenõuteoreetikutele. Võib olla nii ei kirjutaks ega tookski seda asjaolu eraldi välja, aga teen seda juhtumi pärast, mis minuga aset leidis. Istusin pärastlõunal Tartus Kaubamaja kolmandal korrusel ja nautisin lõunat, kui lähedusse istus üks perekond, kes asus lõunatama. Peatselt ütles pereisa, et täna on jälle see kurb päev, kui lennukid pritsivad ja mürgitavad inimesi herbitsiididega. Ja mina mõtlesin, miks siis mitte juba fungitsiididega. Pärast seda läksin õue, et nautida looduse meistriteoseid (maha tuleks lasta loodus, kes neid maalib, mitte lennukid, nagu keegi kirjutas FB-s pildi alla).
Siin oleks asjakohane puudutada otseselt veel probleemi tuuma: miks vahel on joonpilved kiirestikaduvad, teinekord kaua püsivad? Kuidas ja miks tekib mingi teatud kujuga joonpilv? Segadus tekib enamasti seetõttu, et ei aduta, kuivõrd muutlik on atmosfääri seisund – atmosfääriolud võivad märkimisväärselt muutuda iga meetri ja sekundiga. Seda on väga hästi osanud iseloomustada Tartu Ülikooli geograaf Mait Sepp: „Ehk siis, väga raske on rääkida nähtamatutest asjadest, nagu õhukihid, kondensatsioonituumakesed, virtuaalne temperatuur, kastepunkt, küllastunud või küllastumata veeaur jne. Ühesõnaga – isegi kui maa pealt paistab taevas päikesepaisteline ja sini-sinine, siis eri kõrgustel võivad möllata nagu Mehhiko seebiooperid meie tajudele märkamatud füüsikalised protsessid. Mingil kõrgusel puhub vingemast vingem tuul, kuigi meil siin all valitseb tuulevaikus. Kusagilt kiilub sisse niiskem õhumass või muutub temperatuur.
Need muutused ei pruugi nähtavaks saada enne, kui sellest mõni lennuk läbi põristab. Ja lennukeid on tänapäeval palju, nad lendavad teineteisega paralleelselt ja vahel risti, kuid alati eri kõrgustel. Nii võibki üks lennata läbi kihi, milles õhuniiskus vaid ootabki mootoritööst vabanevaid tahmaosakesi, et võimsat pilve moodustada. Pisut eemal, aga ühtlasi teistsuguste omadustega õhukihis lendava lennuki jaoks ei pruugi õhuniiskust jätkuda ja isegi mootorist vabanevast veeaurust tekkinud pilv hajub kiiresti.”

28. oktoobril jõudis kohale ebatavaliselt soe õhumass, nii et õhutemperatuur tõusis pea kõikjal üle 10°C, Ruhnul isegi üle 14°C, samal ajal oli Rootsis kuni 17 kraadi sooja. Tuul oli tugev eelkõige saartel ja põhjarannikul. Õhtul ilm selgines.
Öö ja hommiku jooksul on oodata tuule tugevnemist, sest Skandinaaviast läheneb külm front. Tuuline ilm püsib ka päeval. Frondi saabumisel võib päeva jooksul vihmagi tulla, aga sajuhulk pole ilmselt kuigi suur. Sooja on ikka umbes 10°C, kuigi ilmselt enam nii soe pole kui eile.
Järgmistel päevadel saabub loodest jahedam õhumass, nii et öisel ajal võib õhutemperatuur alla 0°C langeda, aga päeval on ikka plusskraadid.

27. oktoobril tõusis paljudes kohtades õhutemperatuur 10°C lähedale või kõrgemalegi. Suur soe püsib paar päeva, kuid ilm on enamasti tuuline ja pilves. Põhjuseks Norra merele jõudnud ulatuslik tsükloni, mille idaservas toob tugev edelavool jätkuvalt sooja ja niisket õhku (isegi suviselt soe õhumass, sest 850 hPa isobaarpinnal saabub 10°C-isoterm).
Suur soe püsib paar päeva, kuid ilm on enamasti tuuline ja pilves. Kuu peaks lõppema siiski jahedamalt, ent talvist ilma ei paista veel kusagilt.
Kaugemalt maailmast: Nicaragua ranniku lähedal tekkis troopiline tsüklon Hanna, kuid selle eluiga jääb ilmselt lühikeseks, sest jõuab peatselt maismaale.

25. ja 26. oktoobril tihenes pilvisus ja läks sulale, kuid sademeid ei kaasnenud või oli neid minimaalselt.
Norra merele jõudnud ulatusliku tsükloni idaservas toob tugev edelavool jätkuvalt sooja ja niisket õhku (isegi suviselt soe õhumass). Seetõttu tõuseb järgmise paari päevaga paljudes kohtades temperatuur 10°C lähedale või kõrgemalegi, kuid ilm püsib tuuline ja pilves.
Tasapisi liigub tsüklon itta Põhja-Venemaa või -Jäämere kohale ja seetõttu võib kohale jõuda veidi külmem õhumass. Siiski paistab, et kuu lõpus pole veel talvist ilma oodata (vajadusel täpsustatakse).
Kaugemalt maailmast: Atlandi ookeanil ei ole troopilisi tsükloneid, on vaid pisike võimalus, et Kariibi merel võib nädala jooksul mõni selline tekkida. Vaikse ookeani idaosas on troopilise tsükloni tekkimise tõenäosus oluliselt kõrgem.
Troopiline tsüklon Ana tugevnes Hawaiid ületades orkaaniks, kuid on nüüd uuesti nõrgenenud troopiliseks tormiks ja see suundub kiiresti loodesse (Alaska poole).


Paar külmapäeva pani jugadel jääpurikad kasvama (26.10.2014 Keila-Joa).

24. oktoobri öö osutus pigem soojemaks, sest õhumass soojenes ja tuul tugevnes, mis segas õhku, takistades jahtumist. Päeval tõusis juba enamasti üle 0°C. Seega jõudis antitsükloni kese Eestist ida poole Venemaale ja selle lääneservas avanes tee soojemale-niiskema õhumassile.
Päeva jooksul taevasse ilmunud ülemise kihi pilved (kiud-, kiudkiht- ja joonpilved) annavad märku soojast frondist. Põhiline tsüklonaalne tegevus ja sooja õhumassi saabumisega seotud sadu jääb küll põhja poole, kuid varem või hiljem (ilmselt 25. oktoobri öösel) läheb ilm Eestiski pilvi. Sademeid on pigem vähe oodata ja sel juhul on see uduvihm või nõrk lausvihm. Samal ajal jätkub tuule tugevnemine.
Soe ja niiske ilm püsib mitu päeva. Sel ajal on oodata paljudes kohtades sooja üle 10 kraadi. Kuu lõpus läheb arvatavasti veidi jahedamaks.

Ilmateenistus kirjutas Facebookis: 23. oktoobri hommikul registreeriti Kirde-Eestis selle sügise madalaim termomeetrinäit! Kell 8 oli õhutemperatuur Narva vaatlusjaamas -11,8°C. Arkiliselt külma õhuga antitsüklon jääb meie ilma kujundama ka täna ja homme. Eeloleval ööl ja homme hommikul langeb termomeetrinäit Ida- ja Kirde-Eestis paiguti taas -10°C-st madalamale.
Arktiline õhumass püsib veel vähemalt ühe ööpäeva. Nii on 24.10. hommikul võimalik kuni -15°C ja ilmselt päevalgi jääb paljudes kohtades 0°C-st madalamaks.
Kuna antitsüklon jõuab Venemaale ja Eesti jääb selle lääneserva, siis avaneb tee soojemale ja niiskemale õhumassile, nii et pakane (oktoobri kohta -10°C ja madalam ju on) asendub peaaegu suvise ilmaga (10°C ja rohkem). See muutus toimub ilmselt tugevneva tuule saatel ja 25.-26. oktoobri jooksul.
Samas hakkab tihenema uuesti pilvisus ning ühes soojaga saabub vihm ja udu. Suur soe püsib ilmselt üsna kuu lõpuni.
Kaugemalt maailmast: Atlandi ookeani piires troopikatsükloneid hetkel ei ole ja Assooridel olnud tsüklon ei muutunud lähistroopiliseks tsükloniks. Korraks küll tekkis nõrk troopiline tsüklon Yucatani poolsaare lähedale, aga maismaale jõudes see hajus.
Troopikatsüklon Ana ületab troopilise tormina Hawaii ja liigub edasi kirdesse.

22. oktoobril hommikul ilm selgines ja Soome lahel tekkis mereefekt, sest kohale jõudis kärekülm ja väga kuiv arktiline õhumass. Kuna öö oli enamasti pilvine, polnud ka hommikul üle 5 kraadi külma. Sellest hoolimata ei tõusnud mõnel pool päeval õhutemperatuur nullist kõrgemale.
Õhtupoolikul tihenes pilvisus alates saartest ja Lõuna-Eestist, sest Läänemere lõunaosa kohale jõudis tsüklon. Kuna see möödub üsna kaugelt ja antitsüklon liigub lõunasse, siis sademeid seoses tsükloni või frontidega ei tule, vaid järgnevus piirdub üksnes kiud- ja kiudkihtpilvedega, võib-olla Saaremaal ja Liivi lahel jõuab kõrgkihtpilvedeni; Kirde-Eestis võib taevas kogu aja vältel selge püsida (mereefekti pilvi ei arvesta). Seetõttu võib arvata, et hommikuks langeb õhutemperatuur -7...-10°C-ni.
Kuna viimaks jääb Eesti antitsükloni lääneserva, siis pääseb Läänemere idakaldale uuesti soojem ja niiskem õhumass. Olenevalt antitsükloni liikumise kiirusest võib see juhtuda 2-4 päeva pärast. Seega, oodata on tuulisemaid ja soojemaid ilmu. Kas sademeid tuleb ja mis faasis, pole teada.

Kui 20. oktoobril oli veel väga soe (õhutemperatuur üle 10°C) ja niiske, nii et kohati oli labiilses õhumassis äikestki, rääkimata rünksajupilvedest, siis 21. oktoobril oli juba märksa jahedam, kuid ikka pilves.
Jahenemise põhjustas Venemaale jõudnud osatsükloni tagalas saabunud külmem õhumass. Põhja-Jäämerelt mööda Soomet ja Venemaad lõunasse liikuv eriti külm antitsüklon süvendab jahenemist, sest selle lõunaservas jõuab kohale arktiline õhumass. Kuna paistab, et laskumisinversiooni tõttu on tekkinud paljusid riike kattev kihtrünkpilvestik, siis selgeks ei pruugi ilm niipea minna (hilisõhtul selgines ilm Tartu kohal, ehk hommikuks ka mujal, eks paistab) ja seetõttu ei lange ka õhutemperatuur väga madalale, aga alla 0°C ilmselt ikka. Kui siiski selgineb ja tuul on nõrk, võib langeda hommikuks -10°C-st madalamale.
Üksikutes kohtades on märgatud kihtrünkpilvedest sadanud vähest lörtsi ja lund. Seda võib oodata järgmistelgi päevadel. Kas kuidagi avaldub ka mereefekt, pole teada. Seega sügis süveneb, kuid talveks veel ei lähe, sest antitsükloni liikumisega lõunasse avaneb mõne päeva pärast tee soojemale ja niiskemale õhumassile. Seega läheb taas tuulisemaks ja tunduvalt soojemaks.
Kaugemalt maailmast: Atlandi ookeani piires otseselt troopikatsükloneid hetkel ei ole. Assooridel on tsüklon, milles on küllalt palju konvektsiooni ja NHC on andnud 10% tõenäosuse, et see võib mõne päeva jooksul muutuda lähistroopiliseks tsükloniks. 
Troopikatsüklon Ana jõudis orkaanina Hawaiile, kuid on nüüdseks nõrgenenud tormiks, ent selle kadumist või tranformeerumist parasvöötmetsükloniks veel niipea ei oodata.

Soome lennundusmeteoroloogia kaardil on isotermide järgi hästi näha külma õhumassi levimine kirdest edelasse (http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=rrpt#map=scandinavia#level=FL50).


Tohutult suurem alal laiub kihtrünkpilvest (http://sat24.com/en/bc?ir=false).

Laupäev, 4. oktoober 2014

Oktoober jätkub sügiseselt

Kommentaariumi link
Pilvedest geograafi pilgu läbi
Orkaan Gonzalo Bermudal: https://www.youtube.com/watch?v=RsKPEx3fgHU

Peatselt tuleb ka uus postitus, kuid proovime päev-kaks veel sellega hakkama saada. 19. oktoobril läks ilm sulale, sest kohale jõudis väga soe ja niiske õhumass. Soojal frondil sadas paljudes kohtades lausvihma, sooja õhumassi saabumisel kohati ka jäävihma ja jäälörtsi, nt Jõgevamaal. Õhtul tõusis õhutemperatuur paljudes kohtades üle 10°C ja tekkis advektsiooniudu, nagu sulade ajal ikka.
Ilmamuutuse toojaks on Fääri saartele jõudnud tsüklon, mille idaservas Skandinaavia kohal arenes osatsüklon ja õhtuks liikus see juba Soome kohale. Selle lõunaservas püsib esialgu soe ja udune ilm, kuid tasapisi õhumass jaheneb, sest tsüklon liigub Venemaale ja nii pääseb külmem õhumass jälle liikuma lõuna poole.
Nädala jooksul tugevneb põhjapoolne antitsüklon, mis toob ilmselt külma ja tuulise ilma (päevalgi võib temperatuur püsida 0°C lähedal). Lund pole veel ette näha (või siis põhjarannikul, kui õhuvool on rohkem kirdest?).


18. oktoober oli veel üsna külm, vaikne, pilvine ilm. Muutused on siiski teel  hommikuks jõuab sooja õhumassi saabumisel kohale ka sadu (ilmselt vihm, sest soe õhumass jõuab sademetega samal ajal kohale). Lisaks tugevneb tuul.
GFS mudel on arvutanud 20. oktoobriks Eestile äikesevõimaluse. See võib olla analoogne eelmise sügise juhtumitega: siis tõid rünksajupilvi ja äikest ülemised külmad frondid.
Kaugemalt maailmast: Gonzalo ületas Bermuda ja nõrgenes 1. kategooria orkaaniks, kuid on ikka troopiline tsüklon. Peatselt hakkab mõjutama Newfoundlandi rannikut. 
Troopiline torm Ana tugevnes viimaks orkaaniks ja see mõjutab Hawaiid.

17. oktoobril oli Eesti kohal veel arktilise antitsükloni serv. Öösel ilm selgines ja seetõttu langes õhus pea kõikjal õhutemperatuur alla 0°C, ainult saartel jäi pilviseks ja ilm oli soojem. Päev võrreldes eelmisega ei olnud soojem, kuid päikest oli hulga rohkem näha.
Atlandi ookeani keskosas on väga ulatuslik tsüklon. Selle idaservas kandub soe ja niiske õhumass Põhja-Euroopa poole ja jõuab paari päeva pärast ka Eestisse. Seetõttu läheb ilm uuesti pilve ja sajule. Ilmateenistus lubab kohatist lörtsivõimalust enne sooja õhumassi kohalejõudmist. Kas tuleb, eks näis.
Kaugemalt maailmast: Gonzalo on püsinud 4. kategooria orkaanina, kuid ilmselt juba nõrgeneb, sest silm muutub järjest vähemärgatavamaks. Bermudale jõuab see ilmselt siiski 2. või 3. kategooria orkaanina. 
Troopiline torm Ana hakkas uuesti tugevnema, sest seda häiriv tuulenihe nõrgenes. Endiselt oodatakse selle tugevnemist napilt 1. kategooria orkaaniks. 

16. oktoobril mõjutas Eestit antitsükloni lõunaservas arktiline õhumass, mille mõju oli tugevaim Kirde-Eestis, kus hommikupoolikul kuni keskpäevani oli õhus temperatuur alla 0°C. Päeval jäi õhutemperatuur enamikes kohtades alla 5°C. Üldiselt oli ilm pilves, ainult Põhja-Eestis, kus arktilise õhumassi mõju oli tugevaim, oli kohati üsna päikeseline.
Soojemaks ja sajusemaks läheb paari päeva pärast, kui tugevneb läänetsüklonite mõju. Kui sadu jõuab kohale enne õhumassivahetust, siis on teatav lörtsi võimalus, kuid see on alla 50%, sest 850 hPa isoterm on -2°...-5°C, vt http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2014&MONTH=10&FROM=1600&TO=1600&STNM=26038.
Kaugemalt maailmast: orkaan Gonzalo vahepeal nõrgenes pisut, kuid tugevnes nüüd uuesti 4. kategooriani. Paari päeva jooksul prognoositakse selle üleminekut Bermuda saartest.
Troopiline torm Ana nõrgenes Vaikse ookeani keskosas. Siiski arvatakse, et ööpäeva jooksul võib tugevneda orkaaniks.

15. oktoobril jäi Eesti Venemaale eemalduva tsükloni põhjaserva (tagalasse) ja Skandinaavias tugevneva antitsükloni lõunaserva. Õhumass jahenes, nii et päeva jooksul langes õhutemperatuur kõikjal alla 10°C, kuid niiskust oli pilvisuse püsimiseks ja kohatiseks vihmaks veel piisavalt.
Antitsükloni mõju püsib paar päeva, nii et ilm püsib jahedapoolne, kuid mitte päris külm. Ilm võib jääda pilve, sest näib, et kuiv arktiline õhumass päris Eesti kohale ei tule. Nädala lõpus hakkab edelast saabuma uuesti soe õhumass ja ilm läheb sajule (vihm).
Kaugemalt maailmast: Gonzalo tugevnes Bahama saartest ida pool 4. kategooria orkaaniks, mis on esimene nii intensiivne Atlandi ookeanil pärast 2011. aastat. See suundub tasapisi põhja poole ja lähema ööpäeva jooksul peaks püsima orkaani intensiivsus vähemuutuv. Kuna viimaks jõuab see tsüklon Kanada vetesse, siis jälgitakse seda sealses Ilmateenistuses, vt http://weather.gc.ca/hurricane/track_e.html
Vaikse ookeani keskosas tekkis hiljuti troopiline tsüklon, mis nimetati Ana´ks. Lähemate tundide jooksul prognoositakse selle tugevnemist orkaaniks ja see peaks jõudma lõpuks Hawaii saartele.
Need troopilised tsüklonid, mis tekivad 140. ja 180. (kuupäevaraja) läänepikkuse vahel, nimetatakse eraldi nimekirja alusel, vt lisaks http://en.wikipedia.org/wiki/Central_Pacific_Hurricane_Center. Ka seal, st Vaikse ookeani keskosas, nimetatakse intensiivseid troopilisi tsükloneid orkaanideks. Alles siis, kui troopiline tsüklon tekib lääne pool kuupäevaraja või liigub üle selle idapoolkerale, nimetatakse neid taifuunideks. Nimetus võib erineda, aga nähtus on ikka sama.

Orkaan Gonzalo animatsioon 15. oktoobril. Silm on halvasti nähtav, sest on väga väike – vaid ca 10 km läbimõõduga. Selline väike silm võimaldab tuulte intensiivistumist ja muudab troopilise tsükloni 4. kategooria orkaaniks. Õhurõhk on keskmes umbes 950 hPa, mis pole niisuguse kategooria orkaani kohta kuigi madal – ikka silma väiksuse tõttu saavad tuuled keskme ümbruses olla niivõrd tugevad (1 min keskmine tuule kiirus 60 m/s).
http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/08L/08L_floater.html

14. oktoobril jõudis tsükloni põhjaservas kohale vihm. Veel üsna soojas õhumassis tõusis õhutemperatuur kohati 10...12 kraadini. 
Tsükloni eemaldumisel Venemaale avaneb tee põhjast saabuva külmemale õhumassile. Kuna pole oodata tugevat õhuvoolu põhjast ega kirdest, vaid õhumass pigem valgub lõuna poole, siis pole ka õhutemperatuuri langus kuigi järsk ega suur: päeviti on sooja alla 10 kraadi, öösel on õhutemperatuur nullilähedane, kui selgineb, siis on öökülma ka õhus. 
Lund veel karta või oodata pole tarvis. Siiski on lörts või lumekruubid mõnel pool võimalikud.

Kaugemalt maailmast: 
2. kategooria orkaan Gonzalo 14.10.2014 Antillidel (http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/08L/08L_floater.html). Hästi on näha, et see koosneb peamiselt rünksajupilvedest (suur äikesekogum). Selle all tuleb rinda pista sajasõlmeste tuultega.

***
Reisipilte Kesk-Euroopast ja Itaaliast:

Viimaseks reisipildiks jäägu see 11. oktoobril Poola keskel nähtu: soojuselektrijaamast väljuva kuuma gaasi jahtumisel ja veeauru kondenseerumisel tekkinud pilved omandasid märkimisväärse vertikaalse ulatuse. See võib tõepoolest sobivatel tingimustel äikeseks areneda. Sellest on pikemalt juttu siin: http://stormhighway.com/plantstorms.php.



Aadria meri tervitas 9. oktoobril ebatavaliselt tiheda uduga. Muidugi oli hirmus lämbe, sest sooja oli ikkagi ju 20 kraadi, lisaks troopilised aromaatseid ühendeid eritavad taimed – tekkis tunne, nagu oleks ürdi- (aroomi)aurusaunas.
Kuna sooja oli 20 kraadi, siis pidi kastepunkt udu ajal sama palju olema. Selline udu on äärmiselt suure veesisaldusega (ca 0,5 g/m3, Eestis tüüpiliselt 0,01-0,05 g/m3). Seetõttu muutusid riided juba paari tunniga läbimärjaks.


Ikka Veneetsia. Alles lõuna paiku hakkas läbi udu midagi paistma ja õhtuks hajus udu, kuid uduvine püsis.

Filosoofilised hetked Austria-Itaalia piiri lähedal Eel-Alpides (6.10.2014).

On huvitav, et teades pilveliiki, saab hinnata mägede kõrgust: need on kõrgkihtpilved, seega ei saa mäed üle 2000 m kõrged olla. Hiljem kaardilt vaadates selgus, et tõesti, kõrgus oli neil ca 1950 m. 
Tippudes olevad pilved ei ole kõrgkihtpilved, vaid tekkinud õhu sunnitud tõusu tagajärjel –adiabaatilisel jahtumisel tekkinud orograafilised pilved. Aga kõrgkihtpilvede teke ja saabumine oli seotud sünoptilise protsessiga ja mäestik neid eriti ei mõjutanud.
Siiski on sellise pilvede järgi mägede kõrguse hindamisel olemas aga: kui kiudkiht-, kõrgkiht- ja kihtsajupilvede alumise piiri kõrgus on planetaarses mastaabis üsnagi samasugune, ei saa seda öelda konvektsioonipilvede kohta, sest nende alumine piir oleneb suhtelisest niiskusest: meil Eestis alus 500-1000 m kõrgusel, aga poolkõrbetes võib olla isegi 3-4 km kõrgusel.
7.10.2014 Como järvel Dolomiitides.

Como järv Põhja-Itaalias Dolomiitides on kindlasti üks Alpide pärleid. See puhtaveeline järv on kuni 420 meetrit sügav ja on praegugi suplemiseks mõnusalt soe (sai proovitud!). 
Küllap paljudele see ei meeldinud, aga Ilmataadile esitatud "palved" rahuldati, sest juba esimesel päeval kadus päike ja asemele tuli kodumaine rõskus, hallus ja lausvihm. Pildil on näha, et nähtavus halveneb, sest veeaur hakkas üha intensiivsemalt kondenseeruma. 


Vihmane Itaalia: kihtsajupilved 8. oktoobril Milano kohal. Sademed ja pilved tõi polaarfrondi looge, mis ulatus Vahemereni.

Kihtsajupilved d´Almé külas 8.10.2014 Milano lähedal

Mäeahelik paistab väga ähmaselt üle Garda järve (Põhja-Itaalias, 8.10.2014). See järv on Itaalia suurimaid, kuid on Como järvest väiksema sügavusega, vaid u 340 m sügavune. Vesi oli seal hästi soe ja helesinist värvi.

Pilvestik Aadria mere rannikul. See on lõunatsüklonite kodumaa, sest just seal tekib neid kõige rohkem. Vahel jõuavad lõunatsüklonid ka Eestisse ja toovad äärmuslikke nähtusi, nagu üleujutused, tornaadod, lumetormid jms.
Vaatamata südaöisele ajale oli sooja 20 kraadi ja õhk väga niiske, mistõttu T-särgist paksemaid riideid ei kannatanud selga panna. 8./9.10.2014

Kätte on jõudnud kuldne sügis. See ilmselt niipea ei muutu, sest antitsüklonite ülekaal Läänemere regioonis püsib. Kuigi 3. ja 4. oktoober on üsna soojad ja pilvised, on oodata antitsükloni lõunaservas idast märksa külmema ja kuivema õhumassi saabumist. Seega võib tulla mitu selget ja tugevate öökülmadega päeva. 
Kui nädala teisel poolel osutub läänetsükloni mõju piisavalt tugevaks, siis peaks Vahemere ääres saabuma soojem ja niiskem õhumass. Vastasseis antitsükloniga tähendab tuule tugevnemist. Vaata ka M. Merilaini ilmajuttu: http://ilm.ee/?512816.

Kuldne sügis Tartus (2. oktoobril)

Kuni Leeduni oli huvitavaid pilvestikke, kuid siis kadus viimne kui pilveke.

Need pole tuuleluuad, vaid puuvõõrikud. Massiliselt ilmub neid Kaunase ümbruses ja sealt edasi Poola poole sõites.

Fumuluste kollektsioon 5.10.2014 Katowice´i tööstusrajoonis. Ei ole suits!
Fumulus on sulandsõna fume ja Cumulus, olles mitteametlik nimetus pilvedele, mis tekivad soojuselektrijaamade ja katlamajade korstnatest väljuvast veeaurust, sest kuum gaas jahtub märgatavalt atmosfääri jõudes ja seetõttu veeaur kondenseerub (Fumulust peetakse Pyrocumuluse vormiks). Seetõttu nimetatakse seda eesti keeles ka korstnapilveks.
Sageli võib vaikse ja jaheda ilmaga, kui temperatuur langeb kiiresti kõrgusega (Eestis mõnel külmal märtsi keskpäeval), korstnapilv ulatuda sadade meetrite kõrguseni ja ülevalt isegi laieneda ning moodustada rünkpilve või kihtrünkpilve. Kui on pakaseline ilm ja tugev inversioon, siis võib see moodustada „vulkaani purskepilve“, mis võib väga kaua, isegi tunde püsida. Seega kuulub see põhimõtteliselt vertikaalselt arenevate pilvede hulka.

Pilvestik ja maastik 5.10.2014 Poola-Tšehhi piiril. Taamal paistab Pieniny mäeahelik. Eriti põnev on õhumassi sumestuse tõttu tekkiv võimas teravussügavus ehk täpsemalt õhuperspektiiv.