Pühapäev, 31. märts 2013

31. märtsi nähtused

31. märtsil 2012 võis üle Eesti näha multihalosid. Paar fotot:














See halosüsteem tekkis väga õhukestele kiudkihtpilvedele (Cirrostratus nebulosus). Kui halosid poleks, siis oleks esmapilgul raske öelda, kas tegu on lihtsalt õhumassi sumestusest tingitud tugevama Mie hajumisega või on tõepoolest ikka pilvekiht. Selles multihalos on esindatud 22-kraadine, ülemine puutujakaar, Parry kaar, horisondiringi fragmendid, paremale kase taha (ei ole fotol näha) jääb veel alumine puutujakaar (inglise k infralateral arc).





















Selle aasta märtsi viimane päev pakkus mere ääres väga efektseid miraaživorme:



Selline miraaž tekib siis, kui aluspinna kohal on soojem õhukiht, aga sellest veidi kõrgemal külm õhk suurema tihedusega. Kuna meri oli lahti, aga õhk väga külm, siis igati klapib. Kui nüüd selliste tingimuste korral päike või kuu loojub, siis tekib vahetult horisondi kohal lisaks tõelisele päikese- või kuukettale ka ümberpööratud kujutis, mis esimese loojudes tõuseb vastu. Mingil hetkel need kontakteeruvad - tekib päike (või kuu) kandikul. Lõpuks sulanduvad kujutised kokku ja efekt kaob. Tegu on alumise miraažiga.

Laupäev, 30. märts 2013

Kondensjälgede lehekülg

Üks geograaf arvas, et ka eesti keeles võiks olla kondensjälgi ja nende rikkalikku morfoloogiat käsitlev lehekülg. Otsustasin, et teen ära. Siin ta on:  http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kondensjaljed.
Saadaval ka ilm.ee-s: http://ilm.ee/?511242

Esmaspäev, 25. märts 2013

Eesti Äikesevaatlejate Võrk kutsub ühinema

Palun edastada potentsiaalsele huvilistele!


Kaheksandat vaatlushooaega alustav Eesti Äikesevaatlejate Võrk otsib uusi vaatlejaid. Liituda võivad kõik huvilised sõltumata vanusest ja tegevusalast. Huvilistel palutakse endast teada anda kuni 31. märtsini 2013 tavakirjaga aadressil Sven-Erik Enno, Tartu Ülikooli Geograafia osakond, Vanemuise 46-326, Tartu, 51014, või e-mailiga aadressil seenno@ut.ee. Kirjas märkida kindlasti ära oma nimi ja täpne postiaadress. Rohkem infot ja elektrooniline registreerumisvorm on saadaval Eesti Äikesevaatlejate Võrgu koduleheküljel aadressil http://web.zone.ee/eav/.
Aastal 2012 vaatles Eestis äikest 120 huvilist vanuses 10 kuni 85 eluaastat, kes teostasid kokku ligi 2000 äikesevaatlust. Äikest märgiti vahemikus 13. märtsist 1. detsembrini. Ohtlikest äikesenähtustest registreeriti rahet 66 juhul, pagi kaasnes 42 vaadeldud äikesega, 3 korral märgati rünksajupilve alaservas keeriselisi lehterpilvi. Võimalike keeristormide-tornaadode kohta tuli kolm teadet. Välgukahjustustest teatati 14 korral ning keravälgust ühel juhul.
Äikesevaatlejate poolt kogutud andmete peamisteks kasutusaladeks on ohtlike äikesenähtuste leviku uurimine ning inimeste kogutud ja välgudetektorite poolt registreeritud andmete võrdlev analüüs. Tihti on vaatlejad ainsaks infoallikaks nõrkade äikeste (üks kuni kümme välku) korral, sest neid ei registreeri detektorid ega pruugi sattuda ka vaatlusjaamade lähedusse. Selliseid nõrku äikeseid on tihti just kevadel ja sügisel. Seega annavad vaatlejad andmekogumisse väga olulise panuse!
7. hooaja kokkuvõte on saadaval ka siin: http://www.ilm.ee/?511207 

Äikeste liike:
Lihtrünksajupilv (single-cell thunderstorm) 28.7.2010 Harjumaal

Liitrünksajupilv  (multicell thunderstorm) 29.7.2010 õhtul Saue lähedal

Reede, 22. märts 2013

Talv püsib ilmselt aprillini

30. märtsiks on selge, et talv jääb mõneks ajaks veel peale. Tsüklonid toovad lund veel juurde.

Tundub, et talv veab end sel korral aprillini välja. Kuna pakaseline õhumass taandub 23. märtsiks Venemaale ja põhjast saabuv tunduvalt leebem, ehkki ikkagi väga külm õhumass soojeneb veidi, siis pole vast uuel nädalal öösiti enam -20°C oodata ja päeval, kui on vaikne ja päikeseline, on 0 kraadi või veidi enamgi mõnel pool täiesti võimalik.
On huvitav, et GFS mudelijooks näitab 22. märtsi kl 18 seisuga 5. aprilliks korralikku kuumalainet. Aprilli algul tähendab 10-kraadine isoterm 850 hPa pinnal 15°...20°C. Kuna jutt on nii kaugest tulevikust, siis ei maksa seda konkreetset prognoosi tõsiselt võtta, aga näitab ometigi seda, et sooja ilma võimalus on aprillis olemas.
23. märtsi seisuga näitab mudelijooks 5. aprilliks vastupidist stsenaariumit. See näitab ilmekalt, kui palju võib kahe nädalase prognoosi viimane osa muutuda iga järgneva arvutusega. Hetkel paistab, et pole erilist põhjust kumbagi stsenaariumit eelistada - mõlemad on võimalikud. 

See uudis avaldati ka Facebookis. Huvitava kokkusattumusena tõusis pärast uudise teatamist Loode-Eestis temperatuur äkitselt. Ju siis Ilmataar reageeris sellisele soojale uudisele:
Allikas: http://193.40.240.131/

Seetõttu kujunes Eestis väga suur kontrast:
Allikas: EMHI

Temperatuur tõusis seetõttu, et Soomest jõudis kohale sooja frondiga seotud pilvemass. Soome jäi 22.3. üldiselt Koola ps-l asuva tsükloni sooja sektorisse. Nii oli arktilise õhumassi mõjul 22.3. Eestis päevalgi mõnel pool temperatuur -10°C-st madalam, samas kui Soomes tõusis mõnel pool 0°C-ni. 
Allikas: FMI

Viimase saja aasta külmim märts oli ilmselt 1942. aastal. Näiteks Türil oli siis märtsi keskmine temperatuur -10°C. Sel aastal tuleb märtsi keskmine Eestis ilmselt -6°...-8°C.
Kui jätkata pisut soojemal lainel, siis otsisin veel välja 5. aprilli päevased maksimumid viimastel aastatel:
2004 - sooja 10...16°C (rannikualadel 5...9°C)
2005 - sooja 13...18°C
2006 - sooja 2...7°C
2007 - sooja 4...11°C
2008 - sooja 5...15°C
2009 - sooja 8...15°C
2010 - sooja 12...15°C (rannikualadel vähem)
2011 - sooja 3...10°C
2012 - sooja 3...9°C

Laupäev, 9. märts 2013

Talv veel jätkub

22. märts: pakaseline õhumass on Eesti kohal

Kuldmedalist: http://www.ilm.ee/?511226. Viimase saja aasta külmim märts paistab olevat olnud 1942. aastal, kui näiteks Türil oli kuu keskmine temperatuur -10°C.

21. märts. Täna on meteoroloogiapäeva konverents: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=373
Üks külmahari on veel tulemas:



15. märts: selgitusi http://www.ilm.ee/?511213

13. märtsi seisuga pakub ECMWF mudel eriti pakaselise õhumassi saabumist pärast kevadist võrdpäevsust: 



13. märtsil võis imetleda Kuud, mis paistis arktilise õhumassi erakordselt suure läbipaistvuse tõttu väga säravana:
Selgelt on näha Kuu tuhkvalgus.

Ja sinna see loojub, tasapisi punakaks värvudes.



Arktiline õhumass on väga külm ja kuiv. Näiteks 12. märtsil mõõdeti Tõraveres suhtelise õhuniiskuse miinimumiks 19%, mis on tõenäoliselt rekord. Võrdluseks: keskmine suhteline õhuniiskus on märtsis umbes 80%. Inimesele loetakse soodsaks 70±10% suhtelist õhuniiskust.

***


9. märtsi õhtul võis lahtise mere kohal sooja vee ja külma õhu koosmõjul näha miraaže:
Miraažlaevad

Kaks miraaži kasvasid kokku

Miraažide kohtumine


Õhku tõstetud maa


Loodus on silmapiiri hästi osanud rebida!

Miraažide kohta pisut infot: http://www.ilm.ee/index.php?48567

Veel mõned loojangupildid 9. märtsist:



***

8. märtsil võis jälgida ilmekalt polaarfrondi kulgemist läänest itta üle terve Euroopa kontinendi:
FMI

Polaarfrondist põhja poole jääb talv, millest meiegi saame veel mõnda aega osa, ja lõuna poole kevad. Aastaajad tulevad hästi välja ka maksimumtemperatuuri kaardilt: 
Kölni Ülikool

Aja jooksul on oodata polaarfrondi taganemist kuni Vahemereni ja see tähendab siis ka talve suures osas Euroopas, muuhulgas Suurbritannias.
8. märtsi liikus üle Soome kagusse tsüklon, mille külmal frondil tekkinud rünksajupilved tõid õhtul mitmele poole äkilisi lumepagisid ja lumekruupe. Järgnenevalt Testbedi radaril sajualade liikumine üle Soome lõunaosa ja lahe:




Lumepagi läbi Märjandi teekaamera kl 19.12 (http://www.teeilm.teeinfo.ee/marjandi.php3)

Tsükloni tagalas jõudis Eestini tunduvalt külmem õhumass. Põhjarannikul oli küll tuulisema ja pilvisema ilma ajal päikesetõusu ajal ainult 10 kraadi külma, kuid keskpäeval jäi temperatuur -6,5°C juurde.



Keskpäeval tekkisid rünkpilved, kuid külma oli ligi 7 kraadi.

Teisipäev, 5. märts 2013

Uus külmenemine/uue sõna valimine

8. märts
Lumepagi üleminek
Hommik oli säravalt päikeseline, temperatuur -18°C ja intensiivse linnulauluga.

Päeva jooksul järk-järgult pilvisus tihenes. Umbes kl 17 oli rünksajupilvede vöönd juba põhjarannikule jõudnud. Eemalt võis näha padulumele viitavaid sajujooni. Lisaks pane tähele seda, et sajujooned jäävad pilvedest maha - viimased liiguvad kiiremini kui õhk aluspinna lähedal.

Kella 18ks tumenes taevas põhja poolt ja sünged rünksajupilved helkisid isegi sinakasroheliselt.

Loodest lähenes üsna suvise moega pilvemass - Cumulonimbus arcus. Tuul muutus puhanguliseks.



Õhtune lumekruubi saak

Tsükloniga seoses läheneb rünksajupilvede vöönd: http://testbed.fmi.fi/


Merilaini ilmajutt: http://www.ilm.ee/?511195
***
6. märtsi hilisõhtul põhjustas külma õhumassi pealetung tormi. Rohkem kommentaarides. Uudis, sellele vastav temp.graafik Helsinki kohta:
Allikas: FMI

Alates 7. märtsist valitseb Eestis arktiline õhumass. Kuna päikese aluspinda soojendav mõju on tugev, siis tekkis ka konvektsioon:

Aitäh kõigile, kes avaldasid arvamust alternatiivsõna kohta! Kuna tegu on ikkagi oskussõnaga, siis sõna valikul ja kasutuselevõtul tuleb arvestada, et see oleks võimalikult tabav, samas (loodus)teaduslik. Seetõttu langes valik joonpilvele, mis iseloomustab seda pilve kui väga kitsast ja pigem sirgjoonelist, ent on samas mugav kasutada ja piisavalt loodusteaduslik. Kuna aga sõna kondensjälg on juba juurdunud ja paljud inimesed on sellega harjunud, siis vähemalt esialgu oleks õigem jätta uus oskussõna alternatiiviks. Ühtlasi läheb valituks osutunud sõna ´joonpilv´ ka aprilli Loodusesõbra lühiartiklisse.
***
Pärast paaripäevast sula on taas oodata märkimisväärsemat ilma külmenemist. Selle toob üks üle Skandinaavia põhjaossa itta liikuva tsükloni tagala, millele järgneb väga külmas õhumassis antitsüklonaalne areng. See tähendab väga tõenäoliselt esmalt tuulist, aga siis juba vaikset ja selget ilma. 
Järgneva ööpäeva jooksul toimuv külma õhumassi sissetung pole ilmselt nii dramaatiline, kui oli veebruari lõpus, sest siia ei jõua erilist tsüklonaalset arengut, vaid jääme põhja pool asuva tsükloni äärmisesse lõunaserva, samuti pole külmema õhu oodatav liikumine Eestisse nii suur kui eelmine kord ja seetõttu jäävad kontrastid väiksemaks. Samuti paistab, et niiskust on oluliselt vähem, mistõttu õhumass on stabiilsem.


Nii USA kui Euroopa mudel on pikemalt püsiva külma osas üht meelt, kuid tsüklonite osas on lahknevusi.

Tulenevalt (tõenäoliselt) pikast külmaperioodist on ka märtsi hooaja väljavaade üpris karm. Allikas: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd1.gif

Kui külm kõrgrõhuala kohale jõuab, siis öisel ajal võib oodata udu tekkimist, kuid arvatavasti hommiku jooksul see hajub. Väga sarnane olukord oli 2005. a märtsi esimesel poolel. Päevasel ajal on päikese soojendav mõju tugev ja nii on ööd pakaselised, aga päevad mõne miinuskraadiga. Kui siiski peaks udu pikemalt püsima jääma, eriti veekogude jää läheduses, võib päeval ikkagi -10°C lähedale jääda. 
See külm ja talvine ilm võib jääda püsima isegi paariks nädalaks. Esimese hooga näib, et antitsüklonaalse ilmastiku tõttu pole esialgu erilisi sademeid oodata, aga hiljem, kui mõni tsüklon pääseb jälle lähedale või liigub otse üle, siis tuleb lund juurde.

Kuna avaldati arvamust, et sõna ´kondensjälg´ on kohmakas, siis võiks kasutusele võtta selle asemel uue sõna. Lisaboonusena saaks lahti kondensjälje mõistega seostuvatest ebasoovitavatest konnotatsioonidest. Palun valige pakutavast variant, mis meeldib kõige rohkem.
NB! Ma pole kindel, kas blogikeskkonnas alljärgnev küsitlusvorm üldse töötab. Sel juhul avaldage kommentaariumis arvamust. Eelmise postitusega seoses on paar arvamust juba olemas.
Valitud sõna on plaanis koos teiste uute mõistetega ühes Loodusesõbra numbris tutvustada.

    triippilv
      joonpilv
        lintpilv
          juttpilv