Neljapäev, 31. mai 2012

Pilved annavad vihjeid

31. mail võis keskpäeval jälgida kiudkihtpilvi ja halot. Need tekkisid vaatamata tõusvale õhurõhule. Õhtuks pilved hajusid. Selline olukord pilvede järgi, nagu hakkaks ilm halvenema, aga hiljem muutub taevas selgeks, on tavaliselt vihje aktiivsele tsüklonaalsele tegevusele või intensiivsele tsüklonaalsele arengule. Ilm ei halvene sellisel juhul enne 12-24 tunni möödumist.
Viimati oli sarnane olukord 24. mail, kui põhjast lõunasse levisid ilma halvenemist näitavad kiudpilved, vt http://ilm.ee/index.php?510237. Need pilved liikusid kiiresti üle taeva ja õhtuks ilm selgines. Antud juhul andsid need kiudpilved märku sügavast tsüklonist, mis liikus Teravmägedele ja mille tagalas algas peatselt agressiivne külma õhu pealetung, mis jõudis 28. mail Eestini. Seega viitasid tol juhul kiudpilved aktiivsele tsüklonaalsele tegevusele, mille mõju ulatus Eestist kaugemale.
Nüüdne, 31. mai juhtum, viitab intensiivsele tsüklonaalsele arengule. 31. mai õhtuse seisuga asus väheaktiivne tsüklon Rootsis, mis põhjustas seal hoovihmasid ja kohatist nõrka äikest. Teine, lainestaadiumis ja kiirelt arenev tsüklon liikus Taani ja võtab hiljem suuna põhja, st liigub viimaks üle Eesti. Eesti kohal arvatavast tsüklonid ühinevad ja põhjustavad eriti halba ilma (külm, rohkelt sademeid ja ilmselt tuuline).

Lainestaadiumis tsüklon satelliidipildil. Lillad jooned on isotahhid, nende järgi saab kindlaks teha jugavoolu asukoha. Pildil on näha, et koha lähedal, kus on märgitud "wave" (areneva tsükloni kese), on isotahhide konsentratsioon maksimaalne. Seda tuntakse võõrkeelses kirjanduses nimetuse jet streak all ja tähendab jugavoolu maksimumpiirkonda. Selle abil saab määrata tsüklogeneesi olukorda - kui see asub lohust vasakul, siis arenev süsteem tugevneb, kui paremal, siis nõrgeneb. Hetkel on näha, et tugev maksimumpiirkond jääb vasakule, seega peaks sealne laine polaarfrondil intensiivistuma.
Allikas: Taani Kuninglik Meteoroloogiainstituut (KNMI).
Järgnevalt foto 31. mai keskpäevast, mil oli näha klassikalisi ilma halvenemise tunnuseid, kuid õhtuks (alumine pilt) selgines taevas täielikult. Seega oli tegu vihjega, mis näitas mingit suuremat või kaugemat tsüklonaalset aktiivsust või arengut.


Huvitav ja eksitav

Pilvevaatlejate Ühingu kodulehel on uudis huvitavakujulisest pilvest, suurelt näeb seda fotot siin http://visir.is/risafugl-a-flugi-yfir-reykjanesbae/article/2012120519996.
Kahjuks on seal valesti järeldatud, et see on tekkinud kõrgrünkpilvedest või et tegu on kõrgrünkpilvedega. Need on kiudpilved ja üleminek kõrgrünkpilvedest kiudpilvedeks võib toimuda ainult sajujoonte (virga) kaudu, kuid sel juhul asuvad need üsna madalal, hajudes ruttu (korduvalt näinud). Fotol on näha, et pilveformatsioon asub kiudpilvedele tüüpilisel kõrgusel ega saa olla tekkinud kõrgrünkpilvedest. Üllatav, et sellises keskkonnas, kus see uudis on, ei ole antud usutavat selgitust.

Kolmapäev, 30. mai 2012

Täiendav selgitus 15.6.2004 tornaadole

Mõistete selgitusi vt sissekande lõpust.
Olen aeg-ajalt mõelnud selle tornaado http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=5 tekkepõhjuste üle ja leidnud ühe alternatiivse selgituse. See täiendab sünoptilist selgitust, mis uudises on juba antud (mainitud lainet frondil näeb suurepäraselt siit; muuhulgas on tegu polaarfrondiga*, mis praegugi Eesti ilma kujundab, loe).
Nimelt on teatavasti nii, et tornaadod tekivad mesotsükloniga** seoses, vastavat rünksajupilve nimetatakse superelemendiliseks***. Neid on olemas vähemalt 4 liiki: kuivad ehk sademetevaesed (LP supercell), märjad ehk sademeterikkad (HP supercell) ja klassikalised. Need kolm tüüpi on laialt tuntud, kuid lisaks neile on defineeritud ka neljas tüüp, mida USAs tuntakse kui mini-supercell või low-topped supercell. Kui kolm esimest nimetatut on vähemalt vertikaalse ulatuse poolest kolossaalsed, sest tipp ulatub sageli 12-18 km kõrgusele, siis see neljas tüüp on seevastu madal, sobides hästi radaripiltide antud 5-6 km-ga, kui 15.6. oli tornaado (2001. a. juuli keskel oli tegu kas klassikalise või märja tüübi ehk tavalise superelemendilise rünksajupilvega, mille tipp on kindlasti üle 10 km kõrgusel).
Seega ma arvan, et selle tornaado tekitaski low-topped supercell. Neid on muide uuritud ka Suurbritannias ja mitmeid tornaadojuhtumeid seal on püütud just selle superelemendilise rünksajupilve tüübiga selgitada. Samuti on need tüüpilisemad eeskätt jaheda ilmaga ja siis, kui troposfääri labiilsus pole kuigi suur, kuid tuulenihe on piisav. Üht näidispostrit uuritud juhtumitest saab vaadata  siit (kui link ei tööta, siis esitlus on võetud siit vasakul publication alt: http://www.torro.org.uk/site/index.php).
------------------------
Selgitusi

* polaarfront on klimatoloogilise tähtsusega õhumasside eralduspiirkond, täpsemalt üks frondi tüüpidest, mis eraldab troopilist õhumassi polaarsest. Ilmakaartidel on see tavaliselt looklev ja katkestustega, ent siiski tuhandetel kilomeetritel laias laastus lääne-idasuunaliselt jälgitav. Sellel tekivad tüüpiliselt tsüklonid. Hea näide polaarfrondist ilmakaardil on siin.
** mesotsüklon on rünksajupilves tsüklonaalselt ehk põhjapoolkeral vastupäeva keerlev spiraalselt tõusva õhu sammas, mis on läbimõõdult umbes 2-10 km. Neid saab visuaalselt kindlaks teha, kuigi mitte alati ja hästi arenenud mesotsüklon on Doppleri radaril selgelt märgatav. Tõelised tornaadod tekivad vaid mesotsükloni olemasolul. Ülejäänud pööristuuled on teistsuguse tekkega ega liigitu tornaadode alla. Sellest tõdemusest järeldub, et tornaadod võivad olla veekogu kohal ja neid ei peaks seetõttu lihtsalt vesipüksideks nimetama. Vesipüksid ei teki seoses mesotsükloniga. NB! Kolm viimast lauset on minu tõlgendus. Kas vesipükse ja maapükse liigitada tornaadode alla, on juba kokkuleppe küsimus. Ma käsitlen neid eraldi, kuid rahvusvahelisel tasandil on kokkulepe, et tornaadosid saab jagada mesotsükloniga seotuteks ja mesotsükloniga mitteseotuteks, vt siit.
***  superelemendiline rünksajupilv on organiseerunud struktuuriga konvektiivsüsteem, mis sisaldab endas pöörlevat tõusva õhu sammast. Sellele viidatakse enamasti kui mesotsüklonile. Sellised rünksajupilved on pikaealised ja võivad põhjustada ohtlikku ilma. Tekkeks on vaja suure tuulenihkega keskkonda. Eestis võib neid ette tulla, kuid on kaugelt kõige harvaesinevamad.

Laupäev, 19. mai 2012

17. mai oli kahe Eesti päev - kokkuvõte valmis!

17. mail oli järjekordne kahe Eesti päev. Kohe, kui reservi saan, siis täiendan seda kollektsiooni: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kaheeesti.htm
17. mai kokkvõte on nüüd ülaloleval lingil saadaval.