Kolmapäev, 30. mai 2012

Täiendav selgitus 15.6.2004 tornaadole

Mõistete selgitusi vt sissekande lõpust.
Olen aeg-ajalt mõelnud selle tornaado http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=5 tekkepõhjuste üle ja leidnud ühe alternatiivse selgituse. See täiendab sünoptilist selgitust, mis uudises on juba antud (mainitud lainet frondil näeb suurepäraselt siit; muuhulgas on tegu polaarfrondiga*, mis praegugi Eesti ilma kujundab, loe).
Nimelt on teatavasti nii, et tornaadod tekivad mesotsükloniga** seoses, vastavat rünksajupilve nimetatakse superelemendiliseks***. Neid on olemas vähemalt 4 liiki: kuivad ehk sademetevaesed (LP supercell), märjad ehk sademeterikkad (HP supercell) ja klassikalised. Need kolm tüüpi on laialt tuntud, kuid lisaks neile on defineeritud ka neljas tüüp, mida USAs tuntakse kui mini-supercell või low-topped supercell. Kui kolm esimest nimetatut on vähemalt vertikaalse ulatuse poolest kolossaalsed, sest tipp ulatub sageli 12-18 km kõrgusele, siis see neljas tüüp on seevastu madal, sobides hästi radaripiltide antud 5-6 km-ga, kui 15.6. oli tornaado (2001. a. juuli keskel oli tegu kas klassikalise või märja tüübi ehk tavalise superelemendilise rünksajupilvega, mille tipp on kindlasti üle 10 km kõrgusel).
Seega ma arvan, et selle tornaado tekitaski low-topped supercell. Neid on muide uuritud ka Suurbritannias ja mitmeid tornaadojuhtumeid seal on püütud just selle superelemendilise rünksajupilve tüübiga selgitada. Samuti on need tüüpilisemad eeskätt jaheda ilmaga ja siis, kui troposfääri labiilsus pole kuigi suur, kuid tuulenihe on piisav. Üht näidispostrit uuritud juhtumitest saab vaadata  siit (kui link ei tööta, siis esitlus on võetud siit vasakul publication alt: http://www.torro.org.uk/site/index.php).
------------------------
Selgitusi

* polaarfront on klimatoloogilise tähtsusega õhumasside eralduspiirkond, täpsemalt üks frondi tüüpidest, mis eraldab troopilist õhumassi polaarsest. Ilmakaartidel on see tavaliselt looklev ja katkestustega, ent siiski tuhandetel kilomeetritel laias laastus lääne-idasuunaliselt jälgitav. Sellel tekivad tüüpiliselt tsüklonid. Hea näide polaarfrondist ilmakaardil on siin.
** mesotsüklon on rünksajupilves tsüklonaalselt ehk põhjapoolkeral vastupäeva keerlev spiraalselt tõusva õhu sammas, mis on läbimõõdult umbes 2-10 km. Neid saab visuaalselt kindlaks teha, kuigi mitte alati ja hästi arenenud mesotsüklon on Doppleri radaril selgelt märgatav. Tõelised tornaadod tekivad vaid mesotsükloni olemasolul. Ülejäänud pööristuuled on teistsuguse tekkega ega liigitu tornaadode alla. Sellest tõdemusest järeldub, et tornaadod võivad olla veekogu kohal ja neid ei peaks seetõttu lihtsalt vesipüksideks nimetama. Vesipüksid ei teki seoses mesotsükloniga. NB! Kolm viimast lauset on minu tõlgendus. Kas vesipükse ja maapükse liigitada tornaadode alla, on juba kokkuleppe küsimus. Ma käsitlen neid eraldi, kuid rahvusvahelisel tasandil on kokkulepe, et tornaadosid saab jagada mesotsükloniga seotuteks ja mesotsükloniga mitteseotuteks, vt siit.
***  superelemendiline rünksajupilv on organiseerunud struktuuriga konvektiivsüsteem, mis sisaldab endas pöörlevat tõusva õhu sammast. Sellele viidatakse enamasti kui mesotsüklonile. Sellised rünksajupilved on pikaealised ja võivad põhjustada ohtlikku ilma. Tekkeks on vaja suure tuulenihkega keskkonda. Eestis võib neid ette tulla, kuid on kaugelt kõige harvaesinevamad.

Kommentaare ei ole: