Pühapäev, 27. märts 2016

13. nädala ilm (28.03.–3.04.2016)


3. aprilli ülevaade. Eesti kohal on kõrgrõhuhari, aga öösel saabus soe front laussajuga (vihm), kuid õhumass pole eriti soe. Enne pilvisuse tihenemist võis öösel näha eredaid virmalisi.
Ilm püsib enamasti pilves, kuid õhematest kohtadest võib päike siiski läbi paista. Aeg-ajalt sajab vihma. Õhutemperatuur on  4...9 °C, sajusemas Virumaal madalam.
Kõrgrõhuhari liigub aeglaselt ida poole ja seetõttu läheb õhumass tasapisi soojemaks. Mingil hetkel saab soe õhumass uue läänetsükloni soojaks sektoriks ja ilm võib olla väga sajune.

Ain Vindi‎. 1. aprill · Võrumaa,Holsta küla. 18:02

Jana Kuusemäe. Kas on võimalik, et aprillikuus on külmasambad või siis valgussambad igal juhul mis see on? pildistatud täna [2. aprillil Raplamaal] samal ajal kui virmalisigi umbes 22.49 lõunataevas peaaegu peakohal.
Selgitus: valgussambaid tekitanud valgusallikas paistis kiudkihtpilvedesse, kus jääkristallidelt peegeldus valgus sobivalt ja sündis selline foto.
[Avaldatud Eesti Loodus 3/2014, http://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/EL3_2014.pdf, järgnev veidi muudetult@]. Valgussambad on tavaliselt horisondist 5–20° kõrgused, kuid võivad teatud juhtudel ulatuda peaaegu seniidini. Kui kujutleme hiidsirklit, mille haarade alguspunkt on vaatleja asukohas, üks sirklihaar on maapinnaga tasa ja teine haar osutab valgussamba tippu, siis harude vahele jääv nurk ongi kõrgus horisondist kraadides. 
Vahel nimetatakse neid ka päikesesammasteks, kuigi tihti pole päikesel selle halovormiga mingit pistmist. Valgusallikas võib olla ka kuu, tänavavalgusti või näiteks autotuled, mille kohale sammas tekib. Valgus peegeldub õhus hõljuvate plaatjate jääkristallide põhitahkudelt. Sambad võivad tekkida ka valgusallika alla; siis peegeldub valgus jääkristallide ülemiselt põhitahult. Tegelikult ei olegi mingit sammast, vaid üksnes miljonid vaatlejani jõudvad valgusvilked, mis loovad mulje sambast. 
Valgussamba laius ja kõrgus oleneb vaatleja ja valgusallika asukohast, jääkristallide suurusest, hulgast, asukohast ja orienteeritusest. Näiteks, mida rohkem on ühesuguse asendiga kristalle, seda kitsamad on sambad. Kui vähemalt osa jääkristallide põhitahk on aluspinna suhtes suuresti kaldu ja valgusallikas asub horisondi lähedal, võivad sambad olla üsna kõrged. Vaikse ilmaga, kui sajab hõredat lund, hõljuvad jääkristallid aluspinnaga peaaegu paralleelselt ja nii tekivad võrdlemisi lühikesed, laiad ja vähemärgatavad valgussambad. Kui valgusallikas, näiteks päike, asub horisondist mitme kraadi kõrgusel, siis on tugevaim alumine valgussammas, sest valgus peegeldub rohkem jääkristallide ülemistelt põhitahkudelt. Kui Päike on loojunud, muutub alumine sammas aga nõrgemaks ja ülemine tugevamaks.
Erinevalt paljudest ülejäänud halovormidest tekivad sambad vaid valguse peegeldumise tõttu, seepärast on nähtus valgusallika värvi. Enamiku muude halonähtuste korral valgus murdub jääkristallides ja tekivad vikerkaarele tuttavad värvused. Valgussambaid näeb ka siis, kui jääkristallid pole optiliselt kuigi kvaliteetsed (sh lumehelvestena), olles sel juhul ainus vaadeldav halovorm – muid halovorme sellisel juhul ei teki.
Mõnikord tekivad libavirmalised: mitmekesiselt värvunud sammaste kogum, mis meenutab päris virmalisi. Enamasti võib neid võib näha pimedal ajal tavaliselt asulate kohal. Libavirmalised ilmuvad siis, kui väga külma ilmaga hõljub õhus ohtralt plaatjaid jääkristalle, näiteks teemanttolmuna. Kuna asulates on mitmesugust tooni andvaid valgusallikaid, võivad kujuneda eri värvi valgussambad.

2. aprillil hakkas ilma määrama kõrgrõhuhari. See muutis ilm päikeseliseks, sisemaal tekkisid rünkpilved. Selge ilmaga tõusis õhutemperatuur 5...10 °C-ni. Saartel tihenes pilvisus läheneva sooja frondi mõjul, kuid sademeid esialgu polnud, kuid hilisõhtul jõudis kohale nõrk vihm.
Soe õhumass tuleb lähemale, aga päris kohale ei jõua. Seepärast võib soe front jääda siiasamasse mitmeks päevaks ja ilm olla pilves või udune. Kui Venemaa tsüklon kaob, siis jõuab soe õhumass täielikult kohale ja ilm võib olla soe, aga sajune (6. aprillil).

Priit Tõnisson. 30.03.2016; 19:54; Märjamaa

J. Jaaguse kommentaar seoses karjalaskepäevaga: Kindel on see, et eesti rahvakalendri tähtpäevad on antud kõik vana kalendri järgi. Uuele kalendrile üleminekul pole keegi neid ümber arvutanud, nii nagu tehti inimeste sünnipäevadega. Nii nagu jõululaupäev oli vana kalendri järgi 24. detsembril, see tähendab et uue kalendri järgi 6. jaanuaril, nii on jõululaupäev ka uue kalendri järgi 24. detsembril. 
Kõik tähtpäevad on uues kalendris 13 päeva nihkes. 19. sajandil oli see nihe 12 päeva. Seega tegelikult ei olnud praegune karjalaskepäev sugugi mitte sellel ajal kui praegu on 1. aprill, vaid praeguse kalendri kohaselt lasti loomad karjamaale ikkagi 14. aprillil. 1. aprillil oli enamasti tollal veel lumi maas. Kalendri vahetamise tõttu ei maksa täna need rahvatarkused midagi, mis on kindlate rahvakalendri tähtpäevadega seotud.
1. aprillil jäi Eesti madalrõhuvälja, milles ilm oli rahulik, aga pilves, hommikul Põhja-Eestis veel mitmel pool udune. Kohati esines sajuhooge, sh lumekruupidena (peamiselt Lõuna-Eestis). Sooja oli 2...7 °C. Muide, viimased 20 sekundit on väga toredad: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-04-01_12_puhas.mp3.
Tugevneb kõrgrõhuharja mõju. See muudab ilma kuivemaks ja selgemaks, aga soojemaks eriti ei lähe. Siiski päikeselise ilmaga peaks vähemalt sisemaal sooja üle 5 °C tulema. 
Edasine sõltub sellest, mis toimub Venemaal: kui seal püsib tsüklon, siis soojeneb ilm väga aeglaselt, kui aga tee on vaba, saab kõrgrõhuhari liikuda itta ja soe õhumass kohale jõuda. Lisaks näitavad mudelid lõunatsüklonite rünnakuid pärast 8. aprilli.




1. aprillil avanes võimalus lennukiga Riiga sõita. Seepärast avanesid pilvestikud ülaltpoolt, lõpu poole ka lumekruupidest läbisõit.

31. märtsil määras ilma tsükloni lohk koos osatsüklonitega. See põhjustas nõrga ja muutuva suunaga tuult; öö jooksul arenes rekordudu, mis jäi merel ja rannikualade püsima pärastlõunalgi. Lõuna-Eestis läks hommikul sajule (peamiselt vihm, aga kohati teatati ka lörtsist), hiljem sadu nõrgenes.
Sooja oli 2...7 °C, päikeselisemates kohtades tõusis veidi üle 7 °C, udustes kohtades jäi 0 °C lähedale. 
Ilm püsib muutusteta. Ilmselt jõuab õhtu jooksul udu ka sisemaale. Sademeid võib olla rohkem hommikupoole, sh lörtsina. 
Nädala lõpuks tugevneb kõrgrõhuhari, mis hoiab ilma kuiva ja jahedana.

Rekordudu Pirital (lähim osa veepinnast oli ca 10 m kaugusel).

30. märtsil määras ilma madalrõhulohk, mis muudab ilma pilviseks ja mitmel pool sajuseks (vihm), aga kuna see lohk oli hääbuv, oli ka selgimisi (kõige päikeselisem Virumaal). 
Pärastlõunal tekkis Harju- ja Raplamaal kerge äike, mis hajus päikese loojudes. Äikesega kaasnesid vihmavalingud ja jääkruubid (peenrahe). Äikest oli ka Lätis: http://www.delfi.lv/laika-zinas/raksti/perkona-ducinasana-un-zibens-parsteidz-ridziniekus.d?id=47249811.


Loode-Eesti paukunud äike Vasalemmast nähtuna. Andres Tuzbergi foto

Merel arenes udu, mis piiras nähtavust saarte rannikualadel ja kohati läänerannikul. Udu muutus õhtul hajusamaks, aga tekkis ja tihenes seejärel ka mandril. 
Sooja oli valdavalt 5...10 °C (kõige soojem põhjarannikul, eriti Virumaal, nt Narvas kuni 13,3 °C), kuid udust haaratud aladel oli märksa külmem, Pakril langes hilisõhtul koguni miinuspoolele.
Lohud ja osatsüklonid jäävad ilma kujundama mitmeks päevaks. Aeg-ajalt sajab (võib ka lörtsi tulla, sest õhumass jahtub).
Nädala lõpus hakkab ilma määrama antitsüklon, mis muudab ilma kuivaks ja selgeks, aga külmas õhumassis kargeks (öösiti enamasti alla 0 °C, päikeselise ilmaga võib sooja loota üle 5 °C).

29.märts Vana-Võidu. Kristjan Kalda foto

29. märtsil eemaldus antitsüklon Venemaa keskoblastite ja Uuralite kohale. Eesti ilma määrab Norra merele jõudnud tsükloni soe sektor. See tsüklon tõi Prantsusmaale, Beneluxi maadesse ja Saksamaale ööpäev varem tugevaid äikeseid ja hiidrahet, tormine oli ka Suurbritannias. Eestis on ilmaprotsessid märksa rahulikumad.
Ida-Eestisse tõi idavool lõunatsüklonist (Venemaal on vähemalt kaks tsüklonit: http://en.sat24.com/en) ülemise ja keskmise kihi pilvi. Seetõttu jäi õhutemperatuur seal madalamaks (10 °C lähedale). 
Kuumateravik oli suunatud Lääne-Eestisse, kus püsis veel päikeseline ilm ja õhutemperatuur tõusis koguni 15 °C lähedale. Nii tekkis uusi kuupäeva soojarekordeid (http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid, kuupäev oli veelgi soojem 2007. a, kui märtsis oli kahenädalane kuumalaine: http://ilm.pri.ee/ilmateenistuse-paeva-ekstreemumid/29/3).
Saartel tihenes pilvisus läheneva frondi mõjul ja hooti hakkas vihma sadama. Õhutemperatuur langes pilvede ja saju mõjul alla 10 °C.
Tsükloni lohk jõuab Eesti kohale, pilvisus tiheneb ja läheb sajule. Õhumass jaheneb aegamööda. Seejärel tugevneb antitsüklon, mille idaservas püsib jahe ilm. Suurt lumesadu või külmalainet pole siiski ette näha.

Eero Hermann. 13:10 @Tartu 29. märts. 2016

28. märtsil püsis Venemaa lääneservas antitsüklon. Selle mõjul oli Eestis ilm päikeseline ja soe (8...14 °C, kohati rannikualadel vähem) ja üsna tuuline.
Sarnane ilm püsib veel ligemale ööpäeva, siis tuleb Läänemerele tsüklon pilvise ja sajuse ilmaga. See tähendab ka ilma jahenemist, aga pööret talve poole oodata siiski pole.

Kalmer Saar. 27.03.2016.a. kell 19:52 Saaremaa

Tuleb kevadiselt soe nädal, kuid nädala algus on siiski (märksa) soojem.
Nädala alguses määrab ilma veel Venemaale jõudnud soe antitsüklon, mille lääneservas on soe õhumass. Suhteliselt tuulise ilma tõttu ei ole öine jahtumine kuigi tugev ja ei teki tugevat inversiooni, mis viiks suure tõenäosusega udu ja sombuse ilma tekkimiseni. Seetõttu võib loota päikeselist ilma ja õhutemperatuuri tõusu 8...12 °C-ni.  Soe ja päikeseline võib olla ka 29. märts, kuid siis hakkab ilm muutuma.
Antitsüklon nihkub üha kaugemale itta ja laguneb. Seetõttu pääsevad tsüklonid ja nende lohud Läänemerele. Märts lõppebki ilmselt pilves ja sajuse ilmaga. Kuna õhumass on külmem, siis võib tulla ka lörtsi ja märga lund. Aprill algab ilmselt kuivemalt, aga jaheda ilmaga.

Udu Sõrves 26.03.16 (nähtavus võis olla 50 m). Johannes Kõdari foto

Pühapäev, 20. märts 2016

12. nädala ilm (21.–27.03.2016)

Äike ja lumi Kundas 22.03.2016
Kommentaariumi link

27. märtsil tugevnes antitsüklon, mille servas saabus soe õhumass. Tugevnenud tuul viis udu ära, v.a merel, mistõttu mõned rannikualad olid veel päeva teisel poolelgi udused. Õhutemperatuur tõusis 7...11 °C-ni, kohati udustel rannikualadel oli palju kõledam.
Antitsüklon nihkub Venemaale ja hoiab paariks päevaks ilma sooja (nn absoluutne kevadpäev) ja päikeselise. Seejärel on oodata pilves ja sajust ilma.





27.03.2010 liikus üle Eesti tugev äike paduvihmade ja jääkruupidega.  Fotol on näha pinevust kuumas õhus (õhk on elektrit täis), satelliidipiltidel ebapüsivusjoonel arenenud rünksajupilved äikesega ja detektorikaardil registreeritud välgud konkreetsel ajahetkel.

26. märtsil kujundas ilma Läänemere kohal väheliikuv lohk. See hoidis ilma enamasti pilves ja sombuse, kohati sadas veidi vihma, Lääne-Eestis oli udune, Ida-Eestis esines ka selgimisi.
Õhutemperatuur tõusis 3...7 °C-ni, kuid õhtul langes Kagu-Eestis, kus kõige selgem, miinuspoolele. Õhtul levis udu saartest alates pea kõikjale.
Kohati ulatus pidev lumikate 10...20 cm-ni, kuid see sulab päev-päevalt vähemaks (tõenäoliselt nädala möödudes on lumi täiesti kadunud).
Norra merele jõudva tsükloni idaservas saabub Eesti kohale soe õhumass. Kuna tsüklon jääb kaugele, siis selle pilvemassid ja sadu siia ilmselt ei ulatu, aga niiskuse tõttu on öösiti ja hommikuti kindlasti mitmel pool udune, eriti saartel.
Edaspidi tugevneb Venemaal antitsüklon, mis blokeerib läänevoolu paariks päevaks, kuid seejärel on oodata uute tsüklonite või nende lohkude saabumist Läänemerele.

Eero Hermann. 25.03.2016 loojang @Tartu


Johannes Kõdar kohas nimega Rahuste Nature Reserve. Täna (26.03.2016) on Rahuste rannaniidul selline merevaade.

25. märtsil määras ilma Islandi lähedale jõudnud tsükloni lohk. See tõi niiskema ja soojema õhumassi kaasa, mistõttu pilvisus tihenes kõikjal, aga püsis olulise sajuta. Õhutemperatuur tõusis 2...6 °C-ni.
Saabuv lohk jõuab kohale, aga hääbub, mistõttu sadu jääb väheseks ja kohatiseks. Õhumass soojeneb, aga satub vastasseisu Venemaal tugevneva kõrgrõhuvööndiga. Päikeselise ilmaga võib kohati sooja tulla üle 10 °C (suurem on tõenäosus Lääne-Eestis).

Aasta eest oli ka pilvine ja sama soe ilm, lund enam polnud.

24. märtsil kujundas ilma kõrgrõhuvöönd, mistõttu ilm oli rahulik, aga külm, eriti hommikul (sisemaal -10...-15 °C). Aga Eesti ilma mõjutas ka Läänemerel asuv madalrõhuvöönd, mistõttu ilm oli eeskätt Lääne-Eestis pilvine, kohati sadas vähest lund ja udulund (lumeteri), saartel ka nõrka vihma.
Õhutemperatuur tõusis üle 0 °C, v.a Tiirikojal, kus külma antitsükloni ja Peipsilt puhuva tuule mõjul jäi alla 0 °C. Õhtul langes õhutemperatuur selgemas Ida-Eestis miinuspoolele, aga pilvises Lääne-Eestis jäi valdavalt plusspoolele.
Antitsüklon laguneb ja suureneb läänetsüklonite mõju. Üks selle lohkudest jõuab ööpäevaga Eesti kohale, kuid see laguneb. Seetõttu märkimisväärset sadu ei pruugigi tulla, kuid pilvisemaks ja soojemaks läheb ka Ida-Eestis.
Nädala lõpuks jõuab Eesti kohale soe õhumass. Selle mõjul võib päikeselise ilmaga kohati sooja tulla 10...12 °C-ni. See soe õhumass ei pruugi siiski ühtlaselt igale poole laotuda, sest Venemaal tekib jahedama õhumassiga antitsüklon.

Triinu Sarv. 23. märts 2016. a. loojang Tallinna lahel.

23. märtsil määras ilma Venemaale jõudev antitsüklon. See hoiab ilma valdavalt päikeselise, kuid Läänemere kohal paiknevast frontaaltsoonist pärit õhuke pilvisus kattis suurema osa Eestist, tekitades halosid. Ilm püsis siiski peamiselt sajuta (kerge lumi saartel).
Õhutemperatuur langes hommikuks mitmel pool -10...-15 °C-ni, kuid lääne pool oli soojem: kohati saarte rannikualadel koguni 0 °C lähedal. Päeval tõusis 0 °C lähedale ja kõrgemalegi.
Edasise prognoosi osas suuri muutusi ei ole, v.a see, et oodatud sadu võib jääda nõrgaks või isegi olemata. Kuum õhumass peaks kohale jõudma 27. märtsiks – ei saa välistada, et õhutemperatuur tõuseb üle 10 °C.

‎Ain Vindi‎. Nii algas rahvusvaheline meteoroloogiapäev. Kuskil Põltsamaa kandis. 23.03.2016 🕒 07:20

22. märtsil tugevnes Soome kohal antitsüklon. Selle mõjul läks ilm selgemaks, aga kohati tekkis udu ja esines hooglund, põhjarannikul oli äikest. Selle kohta on video ja kirjeldus:
Annele Lilbok. Kell oli 5:30, kui tõusin terava sähvatuse ja mürina peale üles. Unise peaga ei saanud aru, mis toimub. Siis käis aga uus sähvatus ning kohe ka mürin ... nii 5 korda. Ma ei mäleta, et märtsis oleks välku löönud, aga täna see nii oli ja muidugi kaasnes ka tihe lumesadu. Talv on tagasi unsure-emotikon
Viimase väite kohta, et mingil põhjusel kipuvad inimesed iga väiksema ja suurema lumesaju kohta ütlema, et talv on tagasi. Aastaajad siiski ei vahetu selliste juhuslike sündmustega, vaid muutus ilmastikus ja looduses peab olema ikkagi põhjalikum.
Õhutemperatuur tõusis 0 °C lähedale.
Ees ootab veel üks külm öö ja jahe päev, kuid seejärel hakkab õhumass soojenema, sest põhjatsüklonit enam pole ja Soome kohal tekkinud karget ilma pakkuv antitsüklon eemaldub ka itta –ja tee on Atlandile avatud. Suurem sadu jääb ilmselt 25. ja 26. märtsi peale.
Nädala lõpuks peaks kohale jõudma väga soe õhumass, nii et ei saa välistada, et õhutemperatuur tõuseb üle 10 °C
Rünkpilved Tallinnas. Martin Niglase foto
21. märtsil liikus üle Eesti loodest kagusse osatsüklon, mis muutus öösel ja hommikul ilma lumesajuseks (kaugeltki kõikjal siiski ei sadanud). Päeval sadas siin-seal hooglund. Õhutemperatuur tõusis 0 °C lähedale.
Paar päeva püsib veel talvine, siis läheb soojemaks, sest selleks ajaks on põhjatsüklon lagunenud. Soojenemisega on oodata ka sademeid, ilmselt lörtsi ja vihmana. Seejärel peaks kohale jõudma väga soe õhumass, milles sooja võib olla üle 10 °C.
Kalmer Saar. 13.07.2014.a. kell 18:45. Muhu, Lõunaranna sadam
Nädal algab talviselt, kuid läheb soojemaks.
Nädala alguses määrab ilma veel pakaselise õhumassiga põhjatsüklon. Külma õhumassis areneb päeviti konvektsioon, mistõttu esineb lumehooge, siin-seal on ka mereefekt, sest õhk liigub loodest kagusse. Samas mõjutavad ilma ka pakaselist õhumassi ümbritseval polaarfrondil tekkinud lohud ja osatsüklonid, millest üks tormab praegu üle Eesti kagusse. Suurem on laussaju tõenäosus saartel ja Liivi lahel.
Edaspidi on sajud ilmselt kohatised ja hootised. Õhumass soojeneb tasapisi, kuid püsib veel talviselt külm (öösiti võib selge vaikse ilmaga langeda kohati -10 °C-st madalamale, päeviti on 0 °C lähedal).
24. märtsi paiku hakkab ilm muutuma: põhjatsüklon kaob selleks ajaks ja õhk hakkab liikuma edelast kirdesse. Seetõttu jõuab kohale soojem õhumass ja õhutemperatuur on valdavalt üle 0 °C. Ilmamuutusega võib sadada ka lund, lörtsi, vihma.

Enda Pärisma. 20.03.2016 kell 12.35 Harku järve ääres

Esmaspäev, 14. märts 2016

11. nädala ilm (14.–20.03.2016)

Kommentaariumi link
Testi oma ilmateadmisi: http://ilm.ee/?515087 (uus test!)

20. märtsil püsis Eesti pakaselise õhumassiga tsüklonis. Öö oli enamasti selge või vähese pilvisusega ja peamiselt sajuta. Õhutemperatuur langes  -16 °C-ni, kuid mitmel pool jäi siiski  -10 °C-st kõrgemale, eriti rannikualadel.
Päeval jooksul arenes konvektsioon, mistõttu paljudes kohtades esines hooglund ja lumekruupe. Õhutemperatuur tõusis enamasti 0 °C lähedale või kõrgemale, kuid sajuhoogude ajal langes -3...-4 °C-ni.
Polaarfrondil tekkinud lained ja osatsüklonid kihutavad üle Läänemere kagusse. 21. märtsil saab Eesti ühest sellisest koos lumesajuga osa.
Pakaseline õhumass küll soojeneb päev-päevalt, aga jääb ikka talviseks. Selge ilmaga on öösiti mõnel pool -10...-15 °C, kuid päeviti tõuseb 0 °C lähedale, saju ajal on külmem.

Inge Baikov. 19.03.2016 kl.15.57 Raplamaa, Kumma. Pilvi jagus terveks päevaks ja mitte kübetki lund ei tulnud.


Tallinnasse jagus 20. märtsil lumeraju, kohati sadas tunniga 6 cm lund.

19. märtsil jäi Eesti põhjatsükloni pakaselisse õhumassi. Väga külm õhumass muutus päevase soojenemisega labiilseks, mistõttu arenesid rünk- ja rünksajupilved, mis puistasid mitmele poole tugevaid sajuhooge (lumi, lumekruubid). Tuul nõrgenes pisut. Päevane õhutemperatuur tõusis 0 °C lähedale, kuid sajuhoogude ajal langes -3...-4 °C-ni.
Põhjatsükloni mõju kestab veel paar päeva. See on ümbritsetud polaarfrondiga, millel arenevad lained, mõned neist osatsükloniteks. Need tormavad üle Läänemere kagusse, puistates lund. Eesti saab nendest osa rohkem 21. märtsil, kuid ilmselt satub sadu suurem Edela-Eestise, samas kui kohati jääb üldse sajuta.
Pärast 24. märtsi hakkab minema soojemaks ehk kõikjal algab kevad. Suure tõenäosusega sulab märtsi lõpuks lumi.

Laagris lumikate veel püsib: lagedal 4-7 cm paksune, metsas ja puude all vähem.

18. märtsi öösel liikus üle Eesti põhjast lõunasse terav front. See tõi paljudesse kohtadesse tugeva saju (esialgu vihm ja lörts, hiljem lumi), ainult saartel ja lääneranniku piirkonnas jäi praktiliselt sajuta. Vastavalt sellele püsib pidev lumikate Tallinn-Pärnu mõttelisest joonest ida pool.
Päevaks laotus pakaseline õhumass (pärit 80. laiustelt Franz Josephi maa lähedalt) üle Eesti ja muutis ilmaolud südatalviseks. Eriti külma õhumassi tõttu arenes päeval konvektsioon, sest päike soojendas maapinda üsna tugevalt. Nii tormasid üle maa raevukad sajuhood, mitmel pool lumekruupidena, vt nt Viljandi pilvekaamerat: http://www2.folk.ee/~jaanus/cam2/.
Päevane õhutemperatuur jäi valdavalt 0 °C madalamaks, õhtul selge ilmaga langes kuni -8 °C-ni.
Talvine ilm jääb püsima ilmselt 24. märtsini, seejärel on üsna suur tõenäosus, et ilm läheb soojemaks. Senikaua jääb õhutemperatuur valdavalt alla 0 °C, tuleb ka lund juurde, laialdasemalt 21. märtsil. Kuu lõpus võivad ülekaalus olla plusskraadid ja lumikate hakata lõplikult lagunema.

Väga külmas õhumassis tekkis hulgaliselt rünksajukaid, mis suruti vastu madalat tropopausi lamedaks.

17. märtsil määras ilma põhjatsükloni soe sektor, mis oli ühtlasi antitsükloni idaservaks. Selles oli ilm valdavalt päikeseline, kuid päeval alates Põhja-Eestis pilvisus tihenes, aga püsis sajuta. Õhtul selgines ilm korraks ja siis tihenes pilvisus taas ja seekord hakkas ka sadama (esialgu vihma).
Tuul tugevnes päeva jooksul puhanguti kuni 18 m/s. Õhutemperatuur on enamasti 3...7 °C.
Pakaseline õhumass laotub öö jooksul saju ja tuule saatel üle maa. Tugev tuul ja ilmselt ka pilved ei lase õhul siiski väga tugevasti jahtuda. Sadu ja tuisk algavad ilmselt põhjarannikult, levides kiiresti lõunasse.
Pakaseline õhumass jääb pikemaks ajaks püsima. Kui ilm selgineb ja tuul nõrgeneb, võib kohati -10 °C-st madalamale langeda, kuid päevane õhutemperatuur hakkab lähenema taas 0 °C.
Leebema variandi kohaselt soojeneb ilm pärast 23. märtsit ja võib olla kuiv (kevadtalvine ilm), karmima variandi korral tuleb kuu lõpus lund juurde, kuid ka siis peaks õhutemperatuur ikkagi tõusma.

Pakaselise õhumassiga põhjatsüklon (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html). 

16. märtsil saabus Eesti kohale järjekordne madalrõhulohk, mis tõi antitsüklonist sooja õhumassi kohale. Kuna see õhumass tuli külmale aluspinnale, siis arenes hommikul mitmel pool advektsiooniudu, mis püsis kohati merel ja rannikualadel õhtuni, aga paljudes kohtades siiski ka selgines.
Õhutemperatuur tõusis enamasti 3...8 °C-ni (udustes kohtades oli kõige külmem).
Soe õhumass on mõned tunnid veel siin, siis hakkab asenduma külmema õhumassiga. Pakaselise õhumassi läbimurre peakski toimuma ööpäevaga. See toob tuule tugevnemise ja ilmselt ka lumesaju tuisuhetkedega.

Antitsüklon osutus seekordi frondirohkeks (DWD).

15. märtsil tugevnes Eesti kohal antitsüklon, kuid õhumass selles oli niiske, mistõttu ilm jäi pilve, kuid püsis sajuta. Lisaks sellele püsis Läänemerel meridionaalne frontaaltsoon, mis genereeris samuti pilvi.
Õhutemperatuur oli valdavalt 0 °C-st kõrgemal, aga kuna sooja õhu kiht oli väga õhuke, jäi kõrgustikel õhutemperatuur kohati miinuspoolele.
Loodest tuleb soojust juurde ja seetõttu kevadhõnguline ilm püsib. Pärast seda tuleb antitsükloni serva mööda pakaseline õhumass, mis laotub 17. märtsi jooksul üle Baltikumi. Ilmamuutusega võib kaasneda ka suur tuisk olenevalt madalrõhulohu aktiivsusest.
Edaspidi püsib külm ja tuuline ilm ning õhutemperatuur püsib kindlalt alla 0 °C. Aja jooksul peaks tuul nõrgenema, aga lumehoogude ja mereefekti võimalus püsib. Kui ilm läheb selgeks, võivad päevad olla 0 °C lähedase õhutemperatuuriga, ent öösel võib langeda -15 °C ja madalamalegi.

Kalmer Saar. Udune päev. 10.03. oli ilm päev läbi udune, temperatuur kõikus -1 -2 vahel

14. märtsil liikus üle Eesti madalrõhulohk, mis tõi märkimisväärse ilmamuutuse. Sooja frondi eel sadas peamiselt lund, selle järel muutus sadu kohati vihmaks, aga pärastlõunal sadas külmal frondil peamiselt Ida-Eestis tugevat hooglund (üle Tartu liikus rünksajupilvede ahelik, mis tõi sinna suure saju: kl 16ks Tartus sadanud 2,7 mm). Lääne pool oli ilm selgimistega ja märksa kuivem. 
Soojas sektoris tõusis õhutemperatuur 6,5 °C-ni (peamiselt Liivi lahel), kuid ida pool jäi 0 °C lähedale.
Tugevnemas on antitsüklon, mille hari laotub üle Läänemere. Õhumass selles on soe, mistõttu ilm võib olla kevadine. Soe antitsüklon triivib üha enam läände, mistõttu toob see kohale ilmamuutuse: 17. märtsil läheb tuulisemaks ja oluliselt külmemaks. 18. märtsiks peaks jõudma pakaseline õhumass Eesti kohale: see tähendab tuisust ja väga külma ilma. Lund siiski ei pruugi kuigi palju juurde tulla, aga võib ootamatusi esineda.

Erakordselt tugev lumesadu Tartus. Eero Hermanni foto


Sajab, sajab, laia lund – taskurätte pigemTartu. 14.03.2016.kell 13.50Rein Tafenau


Tartus lumesadu nagu ikka. Ja loomulikult 0,1 kraadi sooja. Ain Vindi foto

Tuleb muutliku ilmaga nädal: esialgu on suhteliselt soe ja ülekaalus antitsükloni mõju, hiljem ilm külmeneb ja tuleb lumelisa.
Nädala alguses pääses mõjule madalrõhulohk, mis tõi väheseid sademeid lume ja lörtsina. Seejärel tugevneb uuesti antitsükloni mõju ja õhumass soojeneb – päikeselise ilmaga võib olla kevadine.
Kuna antitsüklon triivib üha kaugemale läände, siis suureneb põhjatsüklonite mõju. Seetõttu on oodata tuule tugevnemist ja sooja õhumassi asendumist väga külma õhumassiga, mis toob talvise ilma. Vastavat ilmamuutust on oodata 17. märtsil.
***
Vajalik on ehk ühe küsimuse klaarimine: Äkki oskab Ele kommenteerida: eilsed lehed ja uudised lubasid tänaseks imeilusat päikselist ilma, kuni 5 kraadi sooja ja läänetuult. Pole täna kordagi päikest näinud, puhub kõle-niiske põhjatuul, temp vaevalt 0, kusjuures EMHI mudel näitab praegugi jumala selget ilma. Meie ala peaks praegu, eilse jutu järgi valitsema laiaulatuslik kõrgrõhuala ...
V: Mitu päeva oli Eesti kohal tugev antitsüklon  see muutiski ilma pilviseks. Asi on selles, et talvistes antitsüklonites on tavaliselt ilm pilves, v.a juhul, kui õhumass on kärekülm või väga kuiv. Ka tuulise ilmaga võib olla selgem, sest see lõhub inversioonikihi.
Täpsemalt oli nii: 8. märtsil jõudis Eestisse lõunatsüklon, mis tõi siia meeletus koguses niiskust (veeauru). Pärast seda tugevnes üsna vaikse ilma saatel antitsüklon, kuid selles oli ilm rahulik   niiskus ei kadunud kuigi kiiresti, vaid pigem jäi paigale. Samal ajal jäi saabunud soe õhumass ka siia lähedusse püsima.
Öösiti õhk jahtus   tekkis udu ja inversioon. Udu arenes päeval madalateks pilvedeks inversioonikihi all. See aga soosiski sombust, pilves ilma. Inversiooni püsimisele aitas kaasa peamiselt antitsüklon oma rahuliku stabiilse ilmaga, ja idas-lõunas paiknenud soe front. 
Tasapisi niiskuse hulk siiski vähenes ja soe front hääbus  11. märtsil (reedel) läkski ilm selgemaks ja 12. märtsil oli juba enamasti päikeseline. Aga selge ilm tähendab, et õhtul ja öösel on jahtumine tugevam  tekkis jälle udu, millest siis päeval arenesid madalad pilved. Need on talvistes antitsüklonites visalt püsivad. 
13. märtsil oligi siis olukord selline, et öise jahtumisega tekkis udu, mis arenes madalateks pilvedeks, mis rahuliku, stabiilse ilmaga antitsüklonis jäi püsima. Lisaks sellele jõudis Põhjalahele madalrõhulohk ühes sooja frondiga (vt http://www.dwd.de/DE/leistungen/hobbymet_wk_europa/hobbyeuropakarten.html?nn=357606). Soe front tähendab, et saabub soojem, niiskem õhumass  seetõttu tuule tugevnedes need madalad pilved ei hajunud ja niiskuse lisandumisest andis märku uduvihm (soe õhumass tuli külmema aluspinna kohale, kus siis niiskus kondenseerus pilvedeks ja uduvihmaks).
Sealt näeb sedagi, et õhk oli maapinna lähedal veeaurust küllastunud, mis viis udu tekkeni, sest jahtumine öösel ju jätkus. Päeval muutus see pilvekiht paksemaks, sest niiskust tuli juurde, tuul aga tugevnes.
Mõni aeg tagasi kirjutasin Eesti Loodusele antitsüklonite artiklis nii: Inversioon ja sudu. Jahtumine öösel või talvel suurtel laiuskraadidel tingib omakorda inversiooni, sest aluspinna lähedal tekib külm õhukiht, mille kohale jääb soojem õhk. Selline olukord takistab õhu segunemist ja soodustab linnapiirkonnas saaste kogunemist. Sageli põhjustab inversioon ka pilves ja sompus ilma, seega ei saa siis nautida antitsüklonile omaseks peetavat selget ilma.
Sellised ilmad on meil tüüpilised sügisel ja talvel, sest jahtumine on siis tugev ja olud soodustavad inversiooni, mistõttu väga kõrgest õhurõhust hoolimata võib lauspilves (kiht- või kihtrünkpilved) ja vahel udune ilm püsida päevi. Inglise keeles on selle kohta isegi omaette väljend: anticyclonic gloom.

Esmaspäev, 7. märts 2016

10. nädala ilm (7.–13.03.2016)

Kommentaariumi link
2015. a kokkuvõtet on veidi edasi tehtud: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2015.htm.
Meteoroloogiapäev: http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/oled-oodatud-meteoroloogiapaevale
Testi oma ilmateadmisi! http://ilm.ee/?inf=25 (NB! Sisse saab logida ka FB kontoga!).

13. märtsil jätkus antitsükloni mõjul rahulik ja sademeteta ilm. Alates Loode-Eestist tekkis udu, mis levis pea kõikjale ja tekkis härmatis, ainult saartel ja Kagu-Eestis jäi uduvabaks. Päeval selgines peamiselt Ida-Eestis, mujal oli pilvine või päris pilves, Loode-Eestis udune.
Õhutemperatuur tõusis 0 °C lähedale, jäädes kohati kõrgustikel ja udustes paikades miinuspoolele, päikeselistes kohtades kuni 4 °C.
Antitsüklon määrab ilma ka järgmistel päevadel, kuid see liigub üha kaugemale läände. Seetõttu hakkavad mõju avaldama ka sukeldujad. Üks sellehõnguline madalrõhulohk võib juba homseks kerge saju tuua (peamiselt lumi, kui midagi peaks sadama).
Edaspidi jõuab kohale soojem õhumass, mis võib tuua kevadhõngulise, kuid öösiti on ilmselt mitmel pool endiselt alla 0 °C, alles talvise ilma eel võib jääda ööpäevaringselt plusspoolele.

Martin Kivi. Udune hilisõhtu Kiilis 12.03.2016 22:59:

12. märtsil jätkus rahulik ja sademeteta ilm. Hommikuks läks ilm mitmel pool pilve, kuid päeva jooksul selgines taas, kohati tekkis rünkpilvi.
Õhutemperatuur tõusis päikeselise ilmaga üle 0 °C, kuid õhtul langes sellest taas madalamale.
Antitsüklon jätkab liikumist läände. Seetõttu võib tuul tugevneda, on prognoositud ka kergeid sademeid. Õhumass soosib öiseid miinuskraade, mistõttu lumi eriti ei sula (lumele tekib sulamist takistav jääkoorik; lume struktuur muutub firnitaoliseks).
Kui antitsüklon jõuab Suurbritannia kohale, siis muutub ilm Läänemere ääres päris talviseks: meridionaalse tsirkulatsiooniga tuuakse põhjast kohale külm õhumass, aga sukeldujad toovad lund.

Varsti võivad talvised ilmad tagasi tulla: selleks peab antitsüklon liikuma Suurbritannia kohale (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Tihe lumesadu Jõgeva linnas 8.03.2016. Kairo Kiitsaku foto

11. märtsil püsis Eesti kohal antitsüklon. Selle mõjul oli ilm esialgu pilves, kohati udune või uduvinene, kuid päeva jooksul alates Virumaast ilm selgines. Tuul oli valdavalt idast ja kirdest ning enamasti nõrk.
Õhutemperatuur oli öösel valdavalt alla 0 °C, kuid päikeselise ilmaga tõusis kohati +5 °C-ni (Narvas). Õhtul langes kõikjal taas miinuspoolele.
Antitsüklon liigub läände, jõudes Põhjamere kohale. Selle idaserv jääb määrama Eesti ilma. Pilvisus on muutlik, aga olulist sadu ei tule. Tuul on valdavalt nõrk. Jaheda õhumassi tõttu ilmselt öised miinuskraadid jäävad püsima.

Antitsüklon püsis Eesti kohal, aga ilma mõjutas ka soe front, mis andis piisavalt niiskust pilvede tekkeks (DWD).

10. märtsil tekkis Eesti kohal antitsüklon, mis liikus Soome lahe kohale. Seetõttu asendus öine udune ilm päeval pilves, sest püsis üsna märgatav inversioon (http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2016&MONTH=03&FROM=1000&TO=1000&STNM=26038) ning nõrk ja muutlik tuul asendus ida- ja kirdetuulega, mis kandis idast soojust ja niiskust juurde (inversioon, lauspilvisus). Udu jäi õhtuni püsima kohati saartel. Ilm oli sademeteta.
Õhutemperatuur oli öösel valdavalt -1...-7 °C, kuid tõusis vastu hommikut külmemates kohtades -3  °C lähedale, mujal püsis. Päeval oli 0 °C lähedal, kus selgines mõneks ajaks, seal tõusis +4 °C-ni. Õhtul langes kõikjal miinuspoolele.
Antitsüklon liigub läände, aga jääb ilma siiski veel mitmeks päevaks määrama. Seetõttu peaks rahulik ja sajuta ilm püsima, kuid on suure tõenäosusega pilves. Järgmise nädala alguseks võib Eesti kohale jõuda väga soe õhumass. Kuna sellega kaasneb tuule tugevnemine, võib pilvekiht kaduda ja sel juhul on päikeselise ilmaga kevadiselt soe.

Pilves ilm Ahtmes.

9. märtsil tugevnes antitsüklon, mis muutis ilma kuivemaks, kuid esialgu enamasti pilves ilm püsis. Selginema hakkas alates Lääne- ja Põhja-Eestist, kus kohati oli päeva teine pool üsna päikeseline. Õhtul läks selgeks juba mitmel pool. Tuul püsis valdavalt nõrk.
Õhutemperatuur tõusis 1...5 °C-ni, kuid langes pärast päikeseloojangut mitmel pool miinuspoolele; tekkis udu.
Antitsüklon tugevneb Eesti kohal ja jääb paigale mitmeks päevaks. See toob kaasa rahuliku ja sademeteta ilma; võib olla selge – sel juhul võib öösiti tulla kuni –7 °C, sest õhumass ei ole kuigi soe, kuid päeviti tõuseb temperatuur siiski üle 0 °C.
Kui kauaks see jääb püsima ja mis muutused pärast antitsüklonit võivad tulla, on lahtine. Üsna tõenäoline on talvine pööre järgmisel nädalal.

Katri Kotkas. Nädalateemasse ei sobi, küll aga tänase õhtu teemasse wink-emotikon Loojangutaevas Pärnumaal. 07.03.16

8. märtsil määras ilma meridionaalne frontaaltsoon ja sellel tekkinud lõunatsüklon, mis liikus otse üle Eesti lõunast põhja. Selline sünoptiline olukord põhjustab tüüpiliselt ekstreemseid ilmaolusid, nagu suur udu, tugev sadu jne, nii juhtus sellelgi korral.
Öösel arenes pea kõikjal udu, mis jäi mõnel pool püsima ka päeva teisel poolel (kõige rohkem Lääne-Eestis). Hommikul tihenes pilvisus ja alates Kagu-Eestist hakkas sadama, sadu oli tugev. Sooja frondi ees sadas peamiselt lund ja lörtsi, järel aga vihma. Kohati jäi sajuga samaaegselt püsima udu või oli pilvede alumine piir väga madalal. Sadu levis loode poole, jõudes alles õhtuks Harjumaale ja saarteni. Sooja frondi järel tekkis advektsiooniudu (nt Tartumaal).
Õhutemperatuur oli 0...3 °C, kuid sooja frondi järel ehk peamiselt Kagu-Eestis, tõusis üle 4 °C.
Andmed sademete kohta: * Alatskivil Tartumaal sadas 8.märtsil 20 mm ,peamiselt vihmana.
* Tartus 13,2 mm sadanud
* Marul 11 mm sadanud ,vaikselt lörtsi sajab praegugi õhk +2 maapinnale on 2 cm kiht värsket kraami pidama jäänud,päevane sadu sulas sisuliselt kohe ära,tuulevaikus,lauspilves.
Kogu Eesti haaranud udu kuulus advektiiv-radiatsioonilise udu liiki. Sageli advektiivne ja radiatsiooniline (jahtumis-)udu kombineeruvad, mis tähendab, et soe õhumass liigub külma aluspinna kohale ja jahtub altpoolt tugevasti, kuni tekib kondensatsioon. Udu tihenemist soosib vaikne ja udukihi kohal pilvedeta (selge) ilm. Sooja ja niiske õhumassi sisseränne selge ja vaikse, st jahtumist soodustava ilma saatel on ilmselt põhjus, miks üldudu tekib mõnikord ka kevade lõpus ja suve hakul, kui ööd on kõige lühemad. Juba suhteliselt vähese öise jahtumise tõttu saab veeauru kondenseerumise tõttu udu tekkida. Selline olukord viitab suurele äikese tekkimise võimalusele ja seda eeskätt sisemaal (praegusel ajal vastab sellele sobiv sünoptiline olukord).

Meridionaalne frontaaltsoon, mis pakub ekstreemset ilma (udu, tugevad sademed). Sellel arenes lõunatsüklon, mis tõi Eestisse tugeva saju (DWD).


Advektiiv-radiatsiooniline udu Laagris.


Lõunatsüklon tõi kaasa kohati lausa raevuka saju. Selline tohutu lumesadu, mille tagajärjel murdus isegi puid, nähti Simunas. Janek Pärna foto.


Lumesadu muutus omaette sündmuseks ka Viljandis. Seal mõõdeti (joonlauaga) suurimate räitsakate läbimõõduks kella 16-17 vahel vähemalt 7-8 cm, mis võib olla Eesti rekord. 
Lugu sellest erakordsest sajust avaldati Sakalas (http://sakala.postimees.ee/3611345/viljandis-langes-hiidlumehelbeid). 
8. märtsi ilm Viljandis läbi pilvevolli kaamera: http://www2.folk.ee/~jaanus/cam2/. 
Foto: Aivar Aotäht (Sakala).

7. märtsil tõi Rootsi jõudnud lõunatsüklon kaasa vihmasaju ja sooja õhumassi. Öösel algas sadu kohati jäätuva ja jäävihmana, mis on lõunatsüklonitele iseloomulik. Päeval eemaldus suurem sadu kirdesse, kuid mitmel pool arenes advektsiooniudu; saartel läks juba päeval selgemaks, hiljem ka mandril, ent õhtul haaras udu pea kogu Eesti. Õhutemperatuur tõusis 1...5 °C-ni.
Eesti ilma hakkab mõjutama Aadria mere lõunatsüklon (selle mõjul märatseb Albaanias ja Kreekas tugev äike, vt täpsemalt http://www.estofex.org/cgi-bin/polygon/showforecast.cgi?text=yes&fcstfile=2016030715_201603070937_-_mesoscalediscussion.xml), täpsemalt sellest lähtuv aktiivne frontaaltsoon. See jõudis juba õhtul kohas: alates Kagu-Eestist hakkas vihma sadama.
Frondil areneb pisike lõunatsüklon, mis tuleb suure tõenäosusega otse Eesti kohale. Musta mere äärest pääseb kuum õhumass ilmselt Ida-Eestini, kus sooja võib sel juhul olla 5...9 °C. Esialgu on suurem sadu Ida-Eestis, hiljem rohkem Lääne- ja Põhja-Eestis (>10 mm/d), mis on jahedamas õhumassis – seal võib lisaks vihmale ka lörtsi ja lund tulla, eriti õhtul ja järgneval ööl (sulamispiiri laskumine aluspinnani).
Edaspidi tugevneb antitsüklon, mis muudab ilma kuivaks ja vaikseks, võib olla ka selgeks. See võib tuua külmad ööd, aga üsna soojad päevad.
Udu levik keskpäeval (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

7.03. märtsi Rapla keskpäevane ilm. Katri Lumi foto

Tuleb nullilähedase õhutemperatuuriga ja muutliku ilmaga nädal, mõned päevad võivad olla lõunatsüklonite mõjul väga sajused.
Nädala esimesel poolel määrab ilma meridionaalne frontaaltsoon, millest itta jääb Venemaa kuum antitsüklon, aga läände talvisemat ilma pakkuv õhumass. Sellel frontaaltsoonil tekivad lained ja lõunatsüklonid, mis liiguvad üle Baltikumi, tuues sajuse ilma (vihmast lumeni).
Nädala teisel poolel suureneb antitsükloni mõju, mistõttu ilm muutub kuivemaks ja võib olla ka selgemaks.
Õhutemperatuur on nädala vältel 0 °C lähedal, olles selgematel öödel miinuspoolel, kuid päeviti plusspoolel.

8. märtsiks prognoositakse lõunatsükloni üleminekul suurt sadu (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html).