Pühapäev, 25. märts 2018

13. nädala ilm (26.–32.03.2018)

Kommentaariumi viide

1. aprillil oli siin aktiivse madalrõhkkonna põhjaserv. Seetõttu pilvisus tihenes ja õhtul hakkas lõuna poolt alates sadama (märg lumi, jäätuvad sademed, hiljem ka vihm). Puhus ida- ja kirdetuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti 15–17 m/s. Õhutemperatuur oli 1...5 °C (hommikul kuni –6,2 °C Narvas).

Kairo Kiitsak‎. Veidi haruldasem 9-kraadine haloring (keskosas õrnalt) koos seda ümbritseva suure 22-kraadise haloga Lääne-Virumaal Simunas 1.04.2018.
Tavalisim on 22° halovorm. Nagu nimetuski ütleb, on selle tajutav nurkraadius 22°. Niisugune halo tekib tavaliselt enne sooja frondi või oklusioonifrondi saabumist, kui taevas leidub kiudkihtpilvi. Sel juhul on pilvedes või (kui on sobivad tingimused, siis) ka maapinna lähedal teemanttolmus olevad jääkristallid kuusnurksete põhitahkudega prismad, mis paiknevad kas segipaisatult või nõrgalt orienteeritult. Kuna jääkristallis oleneb täpne vähim kaldumisnurk valguse lainepikkusest, ilmnevadki spektrivärvused, nii et halo on nõrgalt värviline: tajutava ringi sisemine osa on punakas, välimine aga sinakas. Üsna sageli on haloringil näha ka eba- ehk valepäikesed, mis viitavad sellele, et teatud hulk jääkristalle paikneb korrastatult: nad on ühesuguse orientatsiooniga.
Vahel on avaldatud arvamust, et rõngakujuline 22° halo on märk lähenevast kehvast ilmast. Vanarahva tähelepanekute järgi: „Päikesel rõngad suil ja talvel sünnitavad pitkalist sadu, nõndasama ka sapid ees ja taga päikesel”. Või: „On päikesel ratas ümber enne lõunat, tuleb selsamal päeval vihma. On pääle lõunat, tuleb tõisel päeval. Nõndasama on ka kuurõngastega lugu.”  Kas nendel ilmavanasõnadel on tõepõhi all? See halovorm tekib tavaliselt kiud- ja kiudkihtpilvede olemasolu korral. Kiudpilvede puhul on haloring katkendlik, sest pilvekiht pole siis ühtlane. Ülemise kihi pilvede teke ja tihenemine võib tõesti seotud olla läheneva ilmamuutusega (front, tsüklon või selle lohk), kuid üksnes selle põhjal ei saa lõplikke järeldusi teha. Näiteks 2011. aasta 11. aprilli ennelõunal ülemise kihi pilved Ida-Eestis (Tartus) küll tihenesid ja tekkis uhke halode vaatemäng, kuid õhtul taevas selgines ning järgmine päev oli väga päikeseline ja rahulik. Kui taevas kattub kiud- ja kiudkihtpilvedega, mis liiguvad tuule suhtes nurga all (tuulenihe, õhurõhk langeb samal ajal), on ilma halvenemine üldjuhul üpris tõenäoline.

Kairo Kiitsak. Lumesadu Tartu linnas 1.04.2018 hilisõhtul.

31. märtsil liikus Kesk-Euroopas süvenev madalrõhkkond põhja poole ja selle põhjaserv tuli Läänemere kohale. Lätis oli täituv osatsüklon ja Soome lahel kitsas kõrgrõhuvöönd. Nii oli mere ääres vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, mujal pilves ja ennelõunal sadas kohati kerget lund.
Puhus ida- ja kirdetuul 1–7 m/s. Õhutemperatuur oli 0...4 °C (hommikul kuni –9 °C).

Ott Tuulberg. Ühendkuningriik, Christchurch Park, Ipswich, Suffolk, 31/03/2018. 

Seevastu Laagri pakkus päikeselist ilma.

30. märtsil liikus tsüklon Poola rannikult Leedu poole. Seetõttu pilvisus tiheneds ja Liivi lahe ümbruses ja Eesti lõunaservas sadas lund. Päeva peale sajuala nihkus, kuid Põhja-Eestisse ei ulatunud.
Puhus idakaartetuul 5–10, saartel ja läänerannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur oli –1...3 °C, lumesaju all kuni –2 °C.

Kui meil on alates edela poolt lumesajune ilm (põhja pool jätkub päikeseline), siis mõnel pool maailmas leidub ohtlikke nähtusi. Nii näiteks raevutseb Vaiksel ookeanil 4. kategooria orkaan JELAWAT, mille kohta lähem info http://www.tropicalstormrisk.com/tracker/dynamic/201803W.html ja http://www.jma.go.jp/en/typh/.



‎Ain Vindi‎. Sajused kõrgkihtpilved. Altostratus praecipitatio. Pildistamise ajal sadas nõrgalt lund. Võrumaa. Holsta küla. 30.03.2018.

Riigi Ilmateenistus · Rahulikke saabuvaid kevadpühi! 
Naljapäevale kohaselt saab siin-seal lumesadu näha. Aga pole hullu, vaatasime järgi, kuidas on möödunud eelmised 1. aprillile langenud pühad ja lumiseid leidub nendegi seas.
Kuidas seekord?
Selle aasta Lihavõttepühade ilm on tõenäoliselt muutliku meelega. Öö vastu 1. aprilli on võrdlemisi selge taevaga ja veel karge – õhutemperatuuriga –1...–6 °C. Päevane ilm sõltub suurel määral Kesk-Euroopa poolt läheneva madalrõhkkonna liikumisteekonnast. Tõenäoliselt kaardub madalrõhkkonna serv üle Eesti. Kirdetuul tugevneb puhanguti 12, rannikul 15 m/s. Läti poolt kandub meile tihedam pilvemass ja Lõuna-Eestis hakkab lund sadama. Õhtu poole tuleb sadu põhja poole, üksnes Eesti loodeserv võib lumest pääseda.
Kui madalrõhkkond 1. aprilli üllatuse teeb ja enam lõunanaabrite kohale koondub, vaid siis piirdub sadu Eesti lõunaservaga. Õhutemperatuur on 0 °C-st jääpinnalt puhuva tuulega rannikul kuni 5 °C-ni Loode-Eestis (!), mis võib mõjuda üllatavana.


26. ja 29. märtsi ilm: aina selge, ei ühtki pilvi peale mõne rünkpilve päeval ja joonpilve muul ajal.

29. märtsil oli Läänemere põhjaosa kohal kõrgrõhuhari, lõunaosa kohal madalrõhuala kirdeserv. Nii oli päikesepaisteline kuiv ilm, pilvisem vaid Kirde-Eestis.
Puhus muutliku suunaga tuul 1–6, pärastlõunal Liivi lahe ümbruses tugevnes kidetuul 5–12 m/s. Õhutemperatuur oli 0...4 °C (hommikul kuni –12,2 °C).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Tsüklon liigub Poola rannikult Leedu poole. Seepärast lõuna poolt pilvisus tiheneb. Ennelõunal hakkab Liivi lahe ümbruses ja Eesti lõunaservas lund sadama. Päeva peale sadu levib, kuid Põhja-Eestisse tõenäoliselt ei ulatu. Puhub idatuul 5–10, saartel ja läänerannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on –1...3 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (31.03.) on taas kõrgrõhkkond ülekaalus. Sajupilved lähevad ka Lõuna-Eestist ja taevas selgineb. Idakaartetuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel –4...–9, kohati kuni –13 °C, päeval tõuseb 1...6 °C-ni, jääpinnalt puhuva tuulega rannikul jääb 0 °C lähedale.
Pühapäeval (1.04.) tuleb Kesk-Euroopast aktiivse madalrõhkkonna serv Eestini ning tõstab ida- ja kirdetuule tugevamaks. Lisandub pilvi ja Lõuna-Eestis hakkab lund sadama. Sadu levib edasi põhja-loode suunas. Õhutemperatuur on öösel –2...–6, Põhja-Eestis võib veel –8 °C-ni langeda, päeval 0 °C-st jääpinnalt puhuva tuulega rannikul kuni 5 °C-ni sisemaal. Kui madalrõhkkonna liikumine aeglasemaks kujuneb, siis võib Eesti loode- ja põhjaosas koguni veel paar kraadi kõrgemale tõusta.
Esmaspäeval (2.04.) jätkub madalrõhkkonna liikumine põhja-kirde suunas ja selle servas puhub siinmail tugev loodetuul; sajab enamasti lund ja tuiskab. Kui madalrõhkkond Peipsi järve äärde suundub, siis võib idapoolsetes maakondades ka vihma tulla ja sel juhul on jäiteoht suur. Madalrõhkkonna liikumistrajektoor võib veel muutuda ja pole välistatud ka kaugema kaarega Venemaa poole suundumine. Sel juhul on päeval saju võimalus Lääne-Eestis juba märksa väiksem, ida pool aga ikka suur ning sadu tuleb siis alla põhiliselt lumena. Õhutemperatuur on öösel –3...1, päeval –1...4 °C.
NB! "Ilm eeloleval ööl ja homme päeval" ja "Ilm järgmistel päevadel" põhineb tavaliselt Ilmateenistuse päevade ja nädalaprognoosil juhul, kui ei märka ilmakaartidel oluliselt erinevaid arenguid või täpsustamist vajavaid asjaolusid (sagedamini äikesega seotud olukordades), seega on tegu ikkagi kahe erineva analüüsiga. Viited on hüperlingitud. Lisaks korrigeeritakse keelelist poolt, kui vaja (arvuvahemikud märgitakse vähemalt kolme punktiga, miinusmärk aga enn-kriipsuna, mis on mõttekriipsuga samaväärne).
Vahel esineb Ilmateenistuse kodulehel märkus "Tehnilistel põhjustel ei ole andmed saadaval. Proovige mõne aja pärast uuesti." See on seotud nn serveripuhkusega, mida tehakse tavaliselt kella 1-2 vahel öösel, kuid vahel on ette tulnud ka keskpäeval või isegi muul ajal.

Lumekaart 29. märtsi kohta (Ilmateenistus http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).
Mure: Miks ilmateenistuse lumekaart niimoodi valetab? Ristnas 0,0 cm lund ei tähenda, et ülejäänud Hiiumaal nii on!!!
Suures osas Kõpu poolsaarel on lund üle 10 cm! Ja ma ei räägi tuisukuhjadest. Miks tõmmatakse Ristna olematu lumi üle kogu poolsaare??? Meil on siin veel väga kena valge talv https://imgur.com/a/HhjpDPilt tehtud Kõpus ja nüüd palun vaadake lumekaarti, mis näitab ÜMMARGUST nulli tervel poolsaarel!
Võib vastata nii: Need on interpoleerimisvõlud. Programm interpoleerib automaatselt olemasolevate punktide järgi pinna. Andmed on ainult vaatluspunktide kohta, vahepealsete alade kohta ei tea me midagi.

28. märtsil oli Läänemere kohal kõrgrõhuala. Seepärast oli vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, õhtuks jõudsid Põhja-Eestisse Soomest hooglumed (peamiselt Lahemaal). 
Puhus valdavalt läänekaartetuul 2–8, põhjarannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur oli –2...2 °C (hommikul kuni –15,6 °C).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuala. Nii on päikesepaisteline kuiv ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1–6, pärastlõunal Liivi lahe ümbruses tugevneb kagu- ja idatuul 5–10 m/s. Õhutemperatuur on 0...4 °C (hommikul –1...–12 °C).
Ilm järgmistel päevadel. Suurel Reedel (30.03.) kõrgrõhuvöönd veidi taganeb Venemaa poole, sest Läänemere lõunavete poolt avaldab survet madalrõhkkond. Öö on veel selge taeva, nõrga idakaartetuulega ja külm. Õhutemperatuur langeb –5...–10, kohati kuni –15 °C-ni. Päeval tuleb pilvekiht Eesti kohale ja Lõuna-Eestis sajab ka lund. Idakaartetuul on mõõdukas. Õhutemperatuur on –1 °C-st Lõuna-Eestis kuni 3 °C-ni päikeselisemas Loode-Eestis.
Laupäeval (31.03.) on taas kõrgrõhkkond ülekaalus. Ilm on sajuta ja selge taevaga. Puhub nõrk idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –4...–9, kohati kuni –14 °C, päeval tõuseb 0...5 °C-ni, jääpinnalt puhuva tuulega rannikul jääb 0 °C lähedale.
Pühapäeval (1.04.) tuleb Kesk-Euroopast aktiivse madalrõhkkonna serv Eestini ning muudab ida- ja kirdetuule tugevamaks. Lisandub pilvi ja Lõuna-Eestis hakkab lund sadama. On võimalik, et sadu levib edasi põhja-loode suunas, kuid see vajab veel täpsustamist. Õhutemperatuur on öösel –2...–7, Põhja-Eestis võib veel –10 °C lähedale langeda, päeval 0...3, Kui Põhja- ja Loode-Eestisse sajupilved ei jõua, siis tõuseb koguni 5 °C ümbrusse. 

Tänavused "esimesed" läätspilved.28.03.2018 Laagris

Tuleohust. Seoses kuivade ja päikeseliste ilmadega on hakanud tuleoht Kagu-Eestis suurenema (või kas ikka on? – mõni murelik kodanik on sellele tähelepanu juhtinud).
Mida sellest arvata? Kas loota sademetele, et tuleoht ei suureneks? Ühe seisukoha järgi ei tohi, sest tuleoht on siis, kui tuld teed, aga kui tuld teha ei anna kuidagi ega sãdet ole, siis pole ka erilist tuleohtu. Samas, tulekahju tekkeks pole tuld ega sädemeid vaja, sest piisab, kui on klaasikild ja päikesepaiste – kiirte koondamisega võib temperatuur tuleohu korral tõusta süttimistemperatuurini, mida on korduvalt juhtunud.
Kuigi tuleohtlikku olukorda ja tulekahjusid endid on peetud looduslikuks, mis on "normaalne" (tõepoolest, inimtegevusest sõltumatult ju esineb ka tulekahjusid), ei tule klaas loodusest (looduslik klaas on ka olemas – see on obsidiaan, aga Eestis seda pole), vaid inimestelt. Ilmselt seetõttu peetakse üldiselt tulekahjusid väga taunitavaks nähtuseks ja arvatakse, et neid ei peaks olema. Ometigi arvatakse ka Eestis, et tulekahjusid, vähemalt kulupõlenguid, võiks enne tuleohtlikku aega olla, et vähendada puukide arvukust.
Ilmselt tegelikku tuleohtu siiski ei ole, sest talv kestab ja lumi on maas, kohati on lund väga rohkesti. Seega on tuleohukaardil tegu vaid arvutusliku (teoreetilise) näitajaga ehk tuleohuindeksiga. 
Metsade tuleohu indeks arvutamisel võetakse arvesse õhutemperatuur päeval n kell 15:00 kohaliku aja järgi, kastepunkti temperatuur päeval n kell 15:00 kohaliku aja järgi ja kuivade päevade arv – indeksit summeeritakse saju alguseni, piisavalt suurte (vastavalt etteantud kriteeriumidele) sademete puhul muutub indeks nulliks ja arvutamist alustatakse uuesti. 
Kuigi on mõeldav, et tuleoht esineb ka tegelikkuses puude ja põõsaste võrades, sest päikeselised, kuivad ja üsnagi tuulised ilmad mõjuvad väga kuivatavalt, ei ole tulekahju alguse saamine võradest tõenäoline. 

Tuleohuindeks 28. märtsi seisuga (Ilmateenistus).

27. märtsil tuli Skandinaavia keskosast  kõrgrõhuala üle Läänemere kagu suunas. Nii oli vähese ja  vahelduva pilvisusega ilm, päeval ja õhtu poole sadas kohati vähest hooglund (arenes konvektsioon). 
Puhus põhjakaartetuul 3–8, õhtul põhjarannikul loode- ja läänetuul puhanguti kuni 9 m/s. Õhutemperatuur tõusis –3...–0 (hommikul oli kuni –15,4 °C), Lõuna- ja Lääne-Eestis kuni 1 °C-ni.


Rünksajukas puistab mere kohal hooglund ja kaks kassi tantsivad salsat 27.03.2018 Laagris.


Lumekaardid tööpäeva ja pühapäeva kohta (Ilmateenistus http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).
Kommentaar ilmahuviliselt Ainilt: Mittetööpäevadel kaob Otepääl lumi ära. Aga muidu võiks selle Otepääl oleva ala ida poole välja venitada, sest Kanepi ümbruses on ka alati rohkem lund. 
Lihtsalt vähe mõõdupunkte on järele jäänud. Vanasti mõõdeti igas majandis ilmaandmeid. Ilmselgelt on meie väikese aga suure kliimaerinevusega riigi kohta liiga vähe ilmajaamu.
Võru on ikka lage olnud, sealt mõni km eemale ja lumi alati olemas.

***
Talvine, kuid kevadmärkidega nädal.

(Kevad)talv kestab. Nädala alguses liikus madalrõhulohk üle Läänemere ja Soome lahe kagusse ja lumesadu liikus lõuna poole, tuues värske lumekihi. Selle järel tugevnes Skandinaavia keskosas kõrgrõhuhari, mille mõjul ilm selgines.
Puhus enamasti kirdetuul 5–10, rannikul puhanguti 16 (hommikul lõunaservas veel edela- ja läänetuul), kuid õhtul nõrgenes. Õhutemperatuur oli –1...–4 °C, edela pool soojem, kuid õhtul langes paiguti –10 °C-ni.
Ülejäänud nädal on peamiselt sajuta ja talvine: hommikuti kuni –15 °C ja päeviti 0...–5 °C, kohati ja lühiajaliselt ka soojem. Suuremat lumesadu ja tuisku on tõenäoliselt oodata aprilli alguses, kuid soovitan siiski silm peal hoida jooksval ilmaprognoosil. Nagu ikka – elame-näeme!

Pilvelumestus Kariväraval 24.03.2018 kell 12:15
Pilvelumestus on ümmargune või ovaalne auk pilvedes [enamasti kiudrünk- (Cirrocumulus) või kõrgrünkpilvede (Altocumulus) puhul]. 
See nähtus tekib siis, kui pilved koosnevad allajahtunud veepiisakestest, mille temperatuur on 20...30 °C, kuid jäätumist esialgu ei toimu, sest jäätuumakesi pole piisavalt. Kui tekib mingi häiring, näiteks sõidab lennuk või lendab linnuparv pilvekihist läbi, siis võib nt  aerodünaamilise rõhulanguse tõttu moodustuda hulgaliselt jääkristalle ehk tekivad jäätuumakesed. Need võivad vallandada doominoefekti ehk allajahtunud veepiisakesed külmuvad peaaegu otsekohe jääkristallideks kuni teatud kauguseni häiringust. Tekkinud jääkristallid langevad sajujoontena pilvekihist välja. Seetõttu jääb pilvedesse tihti kontsentriline ring või auk.  

Pühapäev, 18. märts 2018

12. nädala ilm (19.–25.03.2018)

Kommentaariumi viide
Soovitame tutvuda: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/. Paar "linnukest" ilmaterminikomisjonis on pöördkihistus (inversiooni "maakeelne" vaste), pahvaktsüklon ja nihkesula (olukord, kui õhutemperatuur on alla 0 °C, aga lumi sulab, teine sulaliik on nominaalsula, kui  õhutemperatuur on üle 0 °C, aga lumi ei sula, v.a päikese käes).

Tuleb suhteliselt talvine nädal; pööret kevadesse oodata veel pole.



23. märtsi ilm oli päeval pilves, aga hommikul ja õhtul paduselge.


Ajalooline hetk Eesti Meteoroloogia Seltsi (EstMS) asutamisest [Ellu Viburi foto].
23. märts oli rahvusvaheline meteoroloogiapäev, ja nagu alati, tähistas Keskkonnaagentuur seda Tallinnas konverentsiga, mille tänavune teema oli "Valmis igaks ilmaks".
Ettekannete läbivaks teemaks olid ilmahoiatused, ja see, kuidas kaitsta inimesi ja nende vara raskete ilmaolude korral ja ilm meedias – oluline on usaldada just ilmateenistuse infot.
Päeva lõpetas Eesti Meteoroloogia Seltsi  asutamiskoosolek, kus valiti ka uue seltsi seitsmeliikmeline juhatus.
Meteoroloogiapäeva konverents on veebis järelvaadatav, ettekannetaga saab tutvuda ka ilmateenistuse lehel. Fotogalerii.

Kairo Kiitsak‎. Tugev lumesadu Tartu linnas Tiigi tänaval 20.03.2018.


5. kategooria orkaan 21. märtsil India ookeanil (http://www.tropicalstormrisk.com/tracker/dynamic/201815S.html). Kliki animatsioonil!

Nädala alguses liikus madalrõhulohk koos külma frondiga üle Läänemere põhjaosa ja Soome lahe kagusse. Nii oli pilves, selgimistega ilm, lumesadu liikus loodest kagusse. Puhus lääne- ja edelatuul 4–9, puhanguti 12, saartel kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli 0...4 °C, kuid õhtul langes Pakrist alates 0...–2 °C-ni.
Sellele järgneval ööl jätkus pilves, selgimistega ilm ja mitmel pool sadas lund, kuid Tallinnast alates selgines. Puhus lääne- ja edelatuul, mis hommikul asendub põhjakaarte- 3–10, puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur oli –1...–4 °C.
Päev oli sarnane, ainult lõuna pool soojem, kuni 3 °C. Sadas lund ja tuiskas, Narvas oli äikeselumi 4 välguga, mõnel pool sadas lume- ja jääkruupe (räägiti, et oli jäme rahe).
21. märts oli valdavalt selge ja külm, ehkki õhtuks pilvisus tihenes ja läks soojemaks. 22. märts oli soe ja tuuline, õhtul alates Soome lahest läks sajule, sadas enamasti tugevat lund, esialgu oli sadu märjem; sooja oli 1–4 kraadi, vaid kõrgustikel jäi madalamaks, sajuga langes õhtul 0 °C-ni.
23. märts oli ida pool pilvisem, lääne pool päikeseline, kuid keskpäeval oli ajutiselt sealgi pilvisem. Õhutemperatuur oli enamasti –1...–4 °C, lõuna pool ja lääneservas, saartel soojem. 24. märts tõi sooja (0–4 kraadi) ja tuulise päeva, kuid püsis olulise sajuta, ainult õhtul oli kohatisi sajuhooge peamiselt lumena. Järgmine päev oli sarnane, kuid pilvisem. 21. ja 24. märtsi öösel oli kuni –15 °C.
Ilm oluliselt ei soojene. Tundub, et (kevad)talv jääb püsima aprillini. Kuigi 23. märtsi paiku läheb soojemaks, ei ole see siiski kevadise ilma pööre, aga seda täpsustatakse – palume silm peal hoida www.ilmateenistus.ee ja ilm.ee.
Küll see talv ja kevad ükskord lõppeb, kasvõi augustis – elame-näeme! Ilusat kalendrikevade algust!
Juunid muutuvad lumisemaks, küsiti:
Millal lund sajab? Kas jõulude ajal on lund?
Lund sajab tavaliselt novembrist märtsini, ka oktoobris ja aprillis on enamasti mõni lumepäev. Lumi on harvem mais, kuid kümne aasta jooksul seda siiski mõned korrad juhtub. Septembris ja juunis on lume korduvusperiood (return period) enam kui 50 aastat. Siiski tuleb tõdeda, et juuni on muutunud aja jooksul lumisemaks (suured lumesajud olid 1982. ja 2014. a juunis, natuke märga lund sadas 1. juunil 2017). Loe edasi https://www.visittallinn.ee/eng/visitor/discover/blog/weather-in-tallinn.

Hõõguv loojang. 18.03.2018 Laagris

Kolmapäev, 14. märts 2018

Tallinna ilm, ilmastik ja aastaring

Valmis tellimustöö https://www.visittallinn.ee/eng/visitor/discover/blog/weather-in-tallinn, mille eestikeelne versioon on esitatud allpool.

Katrin Tarand. Kl 14.39 Tallinn 14.01.2017 Suur udu oli...

Tallinn jääb 60. põhjalaiuse lähedale, mis tähendab suuri aastaajalisi erinevusi – nii ilmas kui valgusoludes. Teisalt määrab ilmastikku Atlandi ookeani ja Ida-Euroopa lauskmaa (Euraasia mandri) vastastikmõju, regionaalselt – Läänemeri, Soome laht ja Eesti mandriosa, mistõttu on ilm aastaajale sageli ebatüüpiline. 
Kuna Tallinna kliima on niiske mandriline (mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline parasvöötmekliima, Köppeni-Geigeri klassifikatsiooni järgi Dfb), siis on sademed igal ajal tavalised ja üsna ühtlaselt aasta peale jaotunud, ainult vahel on üle kahenädalasi põua- või liigsajuperioode. Maist septembrini on üsna palju hoogsadusid, eriti augustis, esineb äikest (suurem tõenäosus päeva teises pooles), muul ajal on tavalisem laussadu ja äikest on väga harva – siis erilist ööpäevast seaduspära sadudes pole.
Alates 20. sajandi keskpaigast on Eesti keskmine õhutemperatuur tõusnud rohkem kui maailmas keskmiselt (0,2–0,3 °C kümnendi kohta). Lumikattega päevade arv on vähenenud (aastatel 1961–2002 keskmiselt 25,9 päeva võrra) ja sademete hulk kasvanud (5–15%). Seoses globaalse soojenemisega (kliimamuutusega) prognoositakse nende trendide jätkumist, ainult juuni muutub külmemaks ja lumisemaks. Sellele vaatamata on lumi novembrist aprillini jätkuvalt tavaline (oktoobris ja aprillis on 0–5 lumepäeva). 
See kõik tähendab, et selliste trendide jätkudes on 2100. aastal talv selgelt tsüklonaalne: tormine, vihmane ja soe, meri enamasti ei jäätugi (külmalained ja padulumed siiski ei kao), suvi aga selgelt antitsüklonaalne: tuulevaiksem, palav ja paduvihmadega.

Päivi Palts. Lõõmav. 10.01.2016 Vaade Tallinnale

Talv on väga muutliku ilmastikuga, kuid tavaliselt on detsembrist märtsini lumi maas. Soojadel talvedel tuleb lumi detsembri lõpuks ja jaanuari alguseks (mõni üksik lumesajuga päev võib varem ka olla), tekkides ja sulades korduvalt, kuid külmadel talvedel võib lumi tulla juba oktoobri lõpus või novembris ja püsida aprillini. Mõnikord on lund kõige rohkem novembris ja detsembris või isegi märtsis ja aprillis. 
Detsembris ja jaanuaris on suurim tõenäosus mereefektiks (lake-effect snow) – see juhtub, kui külm õhumass liigub kirdest edelasse üle lahtise (jäätumata) veepinna, põhjustades mõnikord rikkalikke sademeid (lund võib ööpäevaga lisanduda siis üle 10 cm). Sooja talve korral võib mereefekt jääda veebruari või isegi märtsisse.
Talvisel ajal on tuul ja temperatuur määratud sünoptilise olukorraga, mistõttu ei ole olulisi ööpäevaseid seaduspärasusi, vaid need on ebaregulaarsed: sooja õhumassi saabudes võib hommikuks õhutemperatuur tõusta üle 0 °C või külma õhumassi saabudes langeda päeva jooksul alla –10 °C; novembrist jaanuarini ei ole päikesel erilist mõju õhutemperatuurile, v.a väga vaiksetel ja külmadel päevadel. 
Õhutemperatuur varieerub novembrist märtsini 5…–25 °C vahel, ainult mõnel üksikul aastal on võimalik, et märtsis tõuseb 15 °C-ni või langeb jaanuaris ja veebruaris –25…–30 °C-ni (madalaim õhutemperatuur on olnud veebruaris –34,4 °C ja kõrgeim märtsis 15,8 °C). Tüüpilisim õhutemperatuur talvel on 0…–10 °C, kusjuures veebruaris ja märtsis on päikesel juba oluline soojendav mõju.

Lumepagi äikesega 4.12.2010 õhtul Tallinnas.

Lumine loodus 23.01.2011 Nõmmel.

Kevadel muutub oluliseks mere ja maismaa erinev soojenemine.  Seetõttu tuleb esile briisi mõju, eriti mais. Briis, koosnedes maa- ja merebriisist, tekib vaikse ja päikeselise ilmaga, kui meri on veel külm, aga maismaa soojeneb tugevasti. Briis on tuntavam päeval – keskpäeval võib rahulik ja päikeseline ilm äkitselt muutuda jahedaks ja tuuliseks, sest briis toob merelt jaheda õhu. Mõnikord langeb õhutemperatuur isegi üle 10 °C vaid minutite jooksul. Aprillis võib briisiga üsna kindlalt arvestada, kui sooja on üle 15  °C ja mais, kui sooja üle 20 °C. 
Märts võib olenevalt aastast olla nii talve- kui kevadkuu. Samas aprill on kõige muutlikum, kui võib ette tulla nii tõelist suveleitsakut kui pakaselist ilma ja lumetorme (viimase 20 aasta jooksul olnud nii 28 °C kui –10 °C, viimasest näidust külmem (–18,5 °C) jääb kaugemasse minevikku (13. kuupäev 1806. a, vaid kraadikümnendiku võrra soojem oli 3.04.1862), kuid lumetorme on lähiminevikus korduvalt olnud, näiteks viimati 29.04.2017. Nii aprillis kui mais on öökülmad tavalised. Mõnel üksikul aastal sajab veel mai esimesel poolel lund.
Mais suureneb kuumalainete oht: esimest korda on 25…30 °C just millalgi mais (2014. a mais oli 32 °C, mida ei kannatatud välja – tekkis tervisehäireid ja kurdeti põrgukuumuse üle). Ka esimene äike tuleb enamasti mais, väga harva juunis ja vaid mõnel erakordselt aastal aprillis.

Üsna tugev lumesadu 7.04.2013 Tallinnas, pildistatud Teaduste Akadeemia aknast.

Lumetorm 29.04.2017 Meriväljal (lõunatsüklon).

28.04.2013 pakkus jahedapoolset päikeselist ilma, rannikualadel võis näha advektsiooniudu (Stroomi rannas).


20.05.2014 ööl tabas Ida-Eestit joonpagi, kuid lääne poole jäi tavaline äike, mis siiski pakkus vaatemängu (Laagris).

Suvi on mõõdukas. See tähendab, et harva on üle 30 °C (nii juuli kui augusti rekord 34,3 °C), tavaliselt on 15…20 °C, soojadel suvedel 22…27 °C (2001., 2010. aastal). Samas suvised öökülmad on väga haruldased ja võivad ette tulla vaid juunis nii maapinnal kui haruldasemal juhul õhus, juuli algul (2008, 2017) maapinnal või augusti lõpus maapinnal ja seda eeskätt linna servades, nagu Lasnamäel, Laagris või Männikul.
Suve hakul (mais, juunis) võib promenaad mattuda tihedasse uttu, seda eriti siis, kui õhumass on soe ja niiske ning tekib merebriis (2013. a püsis palavate ilmadega mais udu merel ja mõnel pool linnas nädalaid). Briis, mis muudab päeval ilma ootamatult jahedaks, on tavaline juulini, vahel, seda just palavate ja vaiksete ilmadega, võib isegi augustis olla.
Äikest on 10…15 päeval, kusjuures äikeselisim kuu on juuli, aga kui on jahe suvi, siis august. Mõnikord, sagedamini suve lõpu poole, sajab rahet või jääkruupe. Hiidrahe on väga ebatõenäoline (viimati 2004. a septembris). Tornaadosid võib harva olla peamiselt suve teises pooles merel – vesipüksid. 
Mõnikord tuleb ette paduvihma, seda nii äikesega (hoogsadu) kui äikeseta (tsükloniga seotud laussadu) – sel juhul tekivad lokaalsed üleujutused, pole välistatud isegi äkk-üleujutus, eriti kui tegu on allapuhkega (äikeseraju, downburst).

Allapuhe rekordkuumal päeval (32 °C) Tallinna kohal 15.07.2010.

Maagilised helkivad ööpilved 26.07.2009 öösel Tallinna kohal.


18.07.2013 öösel aasta neljas suur helkivate ööpilvede vaatemäng, mis jäigi aasta võimsaimaks (Laagris).

Sügis on tavaliselt pilves, sombune ja tuuline. Tavalised on laussajud, mis võivad kesta päevi. Esimesed öökülmad (seda eeskätt õhus) tulevad enamasti oktoobris, harvem juba septembris, kui linna servades on varasem öökülm tavalisem.
Mõnikord on septembris või oktoobris pikem selgete, vaiksete ja soojade ilmadega (hommikud võivad udused ja öökülmadega olla) periood, mida nimetatakse vananaistesuveks (Indian summer), päeviti on siis sooja vähemalt 17 °C. 
Viimased äikesed jäävad enamasti septembrisse ja on sageli merega seotud, aga vahel on ka oktoobris ja isegi novembris äikest – siis võib sadada äikeselund ja õhutemperatuur olla alla 0 °C, näiteks juhtus nii 2010. ja 2013. a oktoobris.

Kontrastne sügispäev rünksajukatega (7. oktoobril 2012 Laagris).

26.11.2012 rekordtihe udu Tallinnas. Vaatepilt kesklinnas meenutas paljudele Silent Hilli´s nähtut.

Tuleb ette ka lauspilves (overcast), kuid olulise sajuta ja vaikseid perioode, mis on tõenäolisemad oktoobris ja novembris – need on seotud antitsüklonitega. Tavaliselt tulevad oktoobris esimesed lumesajud ja novembris esimesed talvised päevad, kuid lähiminevikus on talv alanud ka juba oktoobris (2002. a, kui esimene suur lumesadu oli 5. oktoobril).
Kui sügis on soe, siis kestavad soojad, lumeta, vahel vihmased ilmad detsembrini või isegi uue aastani – seda võib pidada üsna tüüpiliseks. Sinna vahele võivad mahtuda mõned lumesajud või koguni talvise ilma perioodid. Esimesed sügistormid tulevad sageli oktoobris või novembris (tuule kiirus puhanguti vähemalt 21 m/s), kuid lähiminevikus on olnud ka mitmeid vaikseid ja sooje (lumeta) sügiseid, kui esimene tugevam tuul jääb novembri lõppu või detsembrisse.

Millal lund sajab? Kas jõulude ajal on lund?
Lund sajab tavaliselt novembrist märtsini, ka oktoobris ja aprillis on enamasti mõni lumepäev. Lumi on harvem mais, kuid kümne aasta jooksul seda siiski mõned korrad juhtub. Septembris ja juunis on lume korduvusperiood (return period) enam kui 50 aastat. Siiski tuleb tõdeda, et juuni on muutunud aja jooksul lumisemaks (suured lumesajud olid 1982. ja 2014. a juunis).
Jõulude paiku on lumega 50:50 ehk tõenäoline, kuid ei mingeid garantiisid. Seega tasuks jälgida jooksvat ilmaprognoosi. Näib siiski, et jõulud on muutunud lumevaesemaks, nii et ehk tasuks isegi olla valmis vesisteks ja rohelisteks jõuludeks.

Ülipaksude kihtsajupilvede tõttu oli 25.12.2012 päeval hämar: kui tüüpilisel pilves detsembri lõpu keskpäeval on valgustatus 3500 luksi ümber, siis siin pildil on see alla 3000 luksi; ja tuiskas nagu segane. Lumemöll oli võimas – kuna õhk oli täidetud langevate lumehelvestega, siis õues olles oli raske hingata.

Kui soe on nt juunis? Kui külm on jaanuaris?
Juuni on pigem jahe (päeval 15…20 °C,  mõnel sajusel, tuulisel päeval võib jääda madalamaks), aga tavatu pole ka 25 °C ja mõnel aastal on olnud ka üle 30 °C. Täiusliku ilmaga oli 2013. a juuni, kui oli pikseline ja igal teisel päeval 25 °C, samas kui 2014. a juunis oli nii meeletut kuumust, tugevat äikest kui sadas märga lund (sel hetkel oli kuni 0 °C). 
Soojade ja vaiksete ilmadega on tavaline briis, mis keskpäeval või päeva teises pooles võib ilma muuta ootamatult jahedaks. Sooja ja niiske õhumassiga on merel tavaline udu, mis linna liikudes toob samuti jahedust.
Jaanuaris varieerub õhutemperatuur enamasti 0…–10 °C  vahel, harva on kuni 5 °C või –20…–25 °C.  Erilisi seaduspärasusi ei ole, sest samasse kuusse võib mahtuda nii üle 0 °C kui –20 °C, ainult mõnel üksikul aastal on kogu kuu vältel püsinud õhutemperatuur alla 0 °C (näiteks 2010), kuid mitte kunagi ei juhtu, et kogu kuu vältel on üle 0 °C.

1.06.2017 tormine ja lörtsine ilm tõi Meriväljale ka uhkeid laineid.

Tuisk. Näib, et on kõrgkihtpilved, aga ei ole: pigem kihtrünkpilvede tükid mereefektist, kuid sajuloor muudab pilvemassi ühtlaseks. 5.01.2017 Tallinnas

Kas talvel on meri jääs?
See on pigem ebatavaline ehk neid aastaid on rohkem, kui meri ei jäätu. Sageli on kaldariba jääs või siis on Tallinna lahel näha jääsuppi ja osalist jäätumist (jää algliigid), kuid mitte kinnisjääd. 
Mere jäätumiseks on vaja teatud külmasummat (miinuskraadide hulka talve jooksul) ja seetõttu väljendab mere jäätumine talve karmust. Soojadel ja isegi mõõdukatel talvedel meri ei jäätu või on veidi jääd näha, ainult päris karmidel talvedel võib meri täielikult jäätuda, viimati näiteks 2003. aastal.

Märtsi motiive: jäätuv Tallinna laht 15.03.2013

Kui ma tulen märtsis Tallinnasse, siis kas ma saan suusatada?
Märts võib nii talve- kui kevadkuu olla. Näiteks 2007. a märtsis oli sageli sooja 11…16 °C ja lumest ei jälgegi. 2013. märtsis oli lund kogu aeg üle 30 cm ja õhutemperatuur –12…–17 °C, mõnel päeval kuni –22 °C. Väga külmad ja lumised märtsid olid ka 2005. ja 2006. a. 
Seega ei ole mingeid garantiisid, kuigi lume- ja suusavõimalus on ikkagi tõenäoline. Klassikaks on tarvis vähemalt 20 cm lund, mida on pigem harva, aga uisustiiliks on tingimused paremad.

Laagris lumikate veel püsis: lagedal 4–7 cm paksune, metsas ja puude all vähem (19.03.2016).

Milline ilm on homme – kas sajab, kas on külm, kas päike paistab?
Selleks tuleks jälgida jooksvat ilmaprognoosi, milleks on mitmeid võimalusi, näiteks: 
Väga huvitav on nn IO ilm, kus näeb mineviku ilma Tallinna ja teiste linnade kohta https://darksky.net/forecast/59.4372,24.7454/si12/en (puuduseks see, et äike ja veel mõned nähtused pole kajastatud).
Vajadusel saab nõu pidada kamenikmeister@gmail.com (väiksemad, lihtsamad küsimused tasuta, mahukamad võivad olla tasulised, kuid vastavalt kokkuleppele).

Esmaspäev, 12. märts 2018

11. nädala ilm (12.–18.03.2018)

Kommentaariumi link
14. märtsi emakeelepäeva puhul tasub lugeda hiljuti ilmunud artiklit: https://drive.google.com/file/d/1m672e1OZ6i_fWWGVZHIPS1Pw7N5tO-fz/view
Uudis: Eesti Meteoroloogia Seltsi asutamise idee on juba mõnda aega õhus olnud ning huviliste ringis on toimunud ka kaks kohtumist, kus seltsi eesmärki ja võimalikke tegevusi arutati.
Seltsi asutamine toimub 23. märtsil kell 14:00 Keskkonnaagentuuris (Mustamäe tee 33, Tallinn) Ülemaailmse Meteoroloogiapäeva tähistamise raames.
Meteoroloogiapäeva konverentsi kohta leiab täiendavat infot http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/meteoroloogiapaevad/2018-valmis-igaks-ilmaks/.
Kes soovib osaleda vaid päeva lõpus toimuval seltsi asutamisel, ei pea end kogu sündmusele registreerima. Oodatud on kõik, kes valmis seltsi tegevusele õla alla panema. [Edastas Kai Rosin.]

***
18. märtsil eemaldus kõrgrõhuala läände ja Teravmägedelt liikus madalrõhkkond Skandinaavia põhjaossa, päeval tuli selle lõunaserv üle Eesti. Nii oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati servaaladel sadas vähest lund. Puhus lääne- ja loodetuul, ajuti ka edelatuul 5–10, rannikul kuni 12, puhanguti 15–17 m/s.
Õhutemperatuur oli 0...4 °C (kõige soojem oli Peipsi ääres ja külmem mere ääres), kusjuures lumi ei sulanud ehk esines nn nominaalne sula. See on olukord, kui õhutemperatuur on üle 0 °C, aga lumi ei sula, v.a päikese käes.

Nominaalne sula on seotud tavaliselt põhjatsüklonitega, kui läänekaartetuul tugevneb ja toob sooja, kuid kuiva õhumassi (DWD).

17. märtsil oli Skandinaavia kohal väheliikuv kõrgrõhkkond, Teravmägedelt liikus madalrõhkkond Skandinaavia põhjaossa. Seetõttu oli vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhus põhjakaartetuul 2–7, puhanguti 10 m/s, õhtul alates põhjarannikul läänest ja tugevnes veidi. Õhutemperatuur oli –1...–5 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhkkonna idaserv. Nii on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub lääne- ja loodetuul, pärastlõunal ka edelatuul 7–12, rannikul puhanguti 15–17 m/s. Õhutemperatuur on 0...3 °C (hommikul kuni –15 °C).
Ilm järgmistel päevadel. Esmaspäeval (19.03.) jõuab madalrõhkkond Eesti kohale. Õhtul sajab mitmel pool lund. Lääne- ja edelatuul on jätkuvalt tugev: 5–9, puhanguti 12, saartel kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on öösel 0...–5, päeval on 0...5 °C.
Teisipäevaks (20.03.) jääme madalrõhuvööndisse. Mitmel pool sajab lund. Öö on vaikne (läänekaartetuul, mis hommikuks asendub põhjakaarte 3–9 m/s). Õhutemperatuur on öösel –2...–7, päeval –1...4 °C.
Kolmapäeva (21.03.) öösel madalrõhuvöönd eemaldub ja päevaks jääme nõrka kõrgrõhuvööndisse. Öösel sajab mitmel pool lund, päeval sajuvõimalus väheneb. Mandril puhub nõrk, rannikul mõõdukas põhja- ja kirdetuul  3–9, öö hakul saartel ja rannikul puhanguti 12–14 m/s. Õhutemperatuur on öösel –4...–10, kohati –12, päeval tõuseb –1...–6 °C.
Üldiselt tundub, et talv võib püsima jääda aprillini. Kui siiski kevadise ilma pööre tuleb, jääb see 26. märtsi paiku, aga seda täpsustatakse – palume silm peal hoida www.ilmateenistus.ee ja ilm.ee.
Küll see talv ja kevad ükskord lõppeb, kasvõi augustis. Juunid muutuvad lumisemaks, küsiti:
Lund sajab tavaliselt novembrist märtsini, ka oktoobris ja aprillis on enamasti mõni lumepäev. Lumi on harvem mais, kuid kümne aasta jooksul seda siiski mõned korrad juhtub. Septembris ja juunis on lume korduvusperiood (return period) enam kui 50 aastat. Siiski tuleb tõdeda, et juuni on muutunud aja jooksul lumisemaks (suured lumesajud olid 1982. ja 2014. a juunis, natuke märga lund sadas 1. juunil 2017).

Ain Vindi. Orioni udukogu. Võrumaa.

16. märtsil oli Skandinaavia kohal väheliikuv kõrgrõhkkond. Nii oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, ajuti pilvisus tihenes ja kohati sadas kerget lund (Aegviidus oli hommikuks 2 cm lund sadanud). Puhus põhja- ja kirdetuul 4–10, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur oli –3...–8 °C, öösel kohati kuni –18 °C (Holstas, Võrumaal).


Kairo Kiitsak. Päikeseline, kuid võrdlemisi külm ilm Simunas. Pinnatuisk Simunas 16.03.2018 õhtul, tuul puhus kirdest.

15. märtsil oli siin kõrgrõhkkonna kaguserv. Nii oli mitmel pool vähese ja vahelduva pilvisusega,  kuid kohati pilvisem ilm. Mõnel pool sadas vähest lund, õhtul lisandus ka osaline mereefekt, tuiskas. Puhus põhja- ja kirdetuul 5–11, rannikul õhtul puhanguti kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli –2...–6 °C.

Arenesid rünkpilved, esines lumehooge. Palivere lähedal Haapsalu maanteel

Kalmer Saar. 15.-16.03.2018. Virmalised ja linnutee. Orissaare

14. märtsil liikus madalrõhkkond Venemaa loodeossa. Skandinaavia kohal tugevnes kõrgrõhuhari mis tuli üle Läänemere. Nii oli pilves, selgimistega ilm, Ida-Eestis sadas lund ja kohati jäävihma. Õhtuks sadu lakkas. Puhus loode- ja põhjatuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur oli –2...1 °C. Teedel tekkis kiilasjää! 
Mere ääres oli külmim ja kagunurgas soojim (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

Pilves, kuid sajuta ilm kogu päeva. 

13. märtsil liikus madalrõhkkond Läänemerelt kirdesse. Seega oli pilves ilm, ennelõunal sadas kohati vihma. Keskpäeva paiku jõudis edelast saartele uus vihmasadu, mis tuli õhtuks üle mandri. Paiguti oli udu. Puhus kagu- ja lõunatuul 4–8, puhanguti 11 m/s, õhtul asendus Lääne-Eestis edela-, seejärel loode-. Õhutemperatuur oli 2...5 °C.


Päev oli väga udune, ajuti sadas vihma.

***
Esialgu kevadine, seejärel talvine nädal.

Nädala alguses oli siin madalrõhuala ida-kirdeserv. Pärast üpris külma (Peipsi ääres kuni –10 °C) ja esialgu mitmel pool üsna selget ööd pilvisus tihenes ja üsna mitmel pool läks vihmale, tugevamad sajuhood olid põhja pool keskpäeva paiku.
Puhus kagutuul 4–10, rannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur oli 1...5 °C (hommikul oli Pandivere ja Virumaal veel kuni –3 °C).
Tasub osundada Ilmateenistuse nädalaprognoosi: Atlandi ookeani kohalt pärit soe õhumass on vallutanud Lääne- ja Kesk-Euroopa ning liigub edasi Läänemere poole. Soojas õhumassis tekib Kesk-Euroopa kohal uus osatsüklon, mis liigub teisipäeval (13.03.) üle Läänemere põhja poole ja toob kaasa niiskust. Öö tuleb kõikjal vihmane, hommikuks saab suurem sadu läbi (ennelõunal võib vaid üksikutes kohtades nõrk vihmasabin tulla). Keskpäeva paiku hakkab saartel uuesti vihma sadama.  Puhub võrdlemisi tugev kagu- ja lõunatuul. Õhutemperatuur on öösel 1...3, päeval 2...7 °C.
Kolmapäeval (14.03.) liigub madalrõhkkond Üle Lõuna-Soome edasi Karjala poole, selle lohk liigub üle Eesti ja seejärel asendub senine õhuvool loodega, millega tuleb külmemat õhku. Öösel sajab vihma ja lörtsi, pärast keskööd muutub loode poolt alates sadu lumisemaks. Päevaks madalrõhulohk eemaldub ja pilvemass kaugeneb, sajuhooge on veel põhiliselt Kagu-Eestis. Öö hakul puhub edelatuul, pärast keskööd pöördub saartest alates loodesse ja põhja, tugevneb. Õhutemperatuur on 0...4 °C, hommikuks langeb saartel ja Loode-Eestis kuni –2 °C-ni, päeval on –1...2 °C.
Neljapäeval (15.03.) tuleb Skandinaavia kohal tekkinud kõrgrõhkkond Läänemere äärde ja selle serva mööda tuleb Eestisse külma juurde / läheb sooja vähemaks. Tõusva õhurõhu foonil on veel üksikuid lumehooge. Puhub tugev põhjakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –3...–8, päeval on –2...–5 °C.
[Arhiveeritud 12. märtsi õhtuse seisuga] NB! Riigi Ilmateenistus · Sooviksime juhtida tähelepanu, et täna öösel üle Eesti leviv vihmasadu avaldab suurimat mõju just väiksematele teedele. Kinnisõidetud lumele langev vihm muudab teed paiguti väga libedaks
Niisiis on saabuvas suures soojas 13. märtsil ilm lausa kevadiselt soe: kuigi enamasti vihmane ja udune, on sooja oodata kunu 5 kraadi.
15. märtsiks ilm talvistub. See siiski olulist lund kaasa ei too (mereefekti ja hooglund välistada ei saa), sest antitsüklon on tugev, samas vähemalt mõneks päevaks on õhutemperatuur kindlalt alla 0 °C. Tõenäoliselt läheb tasapisi soojemaks juba enne kevadist võrdpäevsust (20. märtsil), kuid paistab, et kevadet see veel ei too, vaid pigem jätkub (kevad)talv.

12. märtsi öö hakul oli Peipsi ääres väga külm, isegi kuni –10 °C ja kohati tekkis tihe udu (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

Kalmer Saar. 11.03.2018. Hiiumaa, Tärkma sadam