Teisipäev, 31. detsember 2013

2013. a kokkuvõte

Aasta kokkuvõte on ka pdf-na olemas: http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/ (fail 2013_a_kokkuv.pdf).
Lõpuks sai aasta kokkuvõte enam-vähem valmis: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2013.htm. Täiendada on veel tipphetkede ja ekstreemumite osas ja veidi kohendada ja lisada üht-teist lõpuosas. Sellega peaks valmis jõudma 1. jaanuari jooksul.
Suur-suur tänu kõigile, kes aitasid sellele kaasa, eriti neile, kes lubasid kasutada oma fotosid! Märkus: kui märkate seal vigu, ebatäpsusi, täiendamisvõimalusi, siis palun sellest teada anda (kommentaariumis või saatke e-kiri kamenikmeister@gmail.com). Mõned üksikud pildid ei pruugi avaneda, selle vaatab samuti 1. jaanuari jooksul üle.
Kui kellelgi on mõne foto vastu huvi, siis palun kontakteeruda, et saata algfail või lisainfot.  NB! Ei kehti teiste autorite puhul, seda peate neilt ise küsima, st vahendama ei hakka!

26. veebruari hommik Puise ninas

Reede, 27. detsember 2013

Ilm aasta lõpus ja uue algul

4. jaanuar
Veel üks pilves ilmaga päev. Lõuna paiku hakkas alates saartest vihma ja lörtsi sadama, mandril tuli kohati ka märga lund ja moodustus isegi ajutine valge kiht.
Atlandi ookeanil on tekkinud uus ülitsüklon (keskmes alla 940 hPa), mis liigub Briti saarte lähedale. Selle kauges idaservas jõuab Eesti kohale taas väga soe ja niiske õhumass, mistõttu on vihmalisa oodata. Pööre talve poole on mudelid arvutanud 10. jaanuarile, kui kohale peaks jõudma väga külm õhumass. Kas nii läheb, selgub lähema paari päeva jooksul.

4. jaanuari ilmakaart Atlandi ookeani kohta. Põhja-Ameerika idaranniku juurest liikus läände ülitsüklon, allikas http://www.opc.ncep.noaa.gov/A_sfc_full_ocean.jpg.

Euroopa mudeli arvutatud väga külma õhumassi sissetung, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html

3. jaanuar
Õhtul ja öösel sadas kohati kerget lund, kuid maha sellest ei jäänud midagi. Päev jätkus pilvise ja nullilähedase temperatuuriga. Samal ajal on ookeanil tsüklonid jälle aktiivsemaks muutunud ja nii liikus õhtul üle Madalamaade ja Saksamaa itta tugev äike, anti ka erihoiatusi joonpagi suhtes. Vaata pilti äikesega kaasnenud kuni 4 cm rahest Weselis, raportvälk ja video; lisainfot.
Eestisse jõuab 4. jaanuaril ilmselt Šotimaa lähedal asuva suure tsükloni lohk, tuues nii vihma kui lörtsi, kuid mõned mudelid ja prognoosid lubavad ka lund. Õhumassi vaadates lund ei julge lubada, kuid ei saa siiski seda välistada. Eks siis paistab, mida sadama hakkab. Isegi kui tuleb lund, siis püsima see ei jää, sest 6. jaanuariks jõuab Briti saarteni uus ülitsüklon, mille idaservas jõuab Läänemerele väga soe õhumass.

Äikest toonud front Põhjamere ja Kesk-Euroopa kohal, allikas


2. jaanuar
Öö  püsis pilves, kuid temperatuur langes suuremas osas mandril alla 0°C. Sademeid oli kerge lume ja allajahtunud uduvihmana, nt siin http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php anti teade:
ADEO31 EETN 012154
HOIATUS 2 TALLINNA LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 020000/020400
ON VAADELDAV ALLAJAHTUNUD UDUVIHMA=
Päev jätkus Lõuna-Venemaa antitsükloni loodeservas pilves ja võrdlemisi vaikse ning sademeteta ilmaga. Õhtul hakkas alates Lõuna-Eestist kerget lund sadama.

Kuna Atlandi ookeanil püsib jätkuvalt aktiivne tsüklonite seeria, siis pole olulist ilma jahenemist lähiajal ette näha, temperatuur püsib 0°C lähedal. Kuna tsüklonid otseselt Läänemerele ei tule, vaid püsivad kaugemal, siis pole lähipäevil ka torme või rohkeid sademeid oodata. Suhteliselt sooja ja niiske õhumassi tõttu püsivad päevad ilmselt pilves. Arvatavasti 5.-7. jaanuaril jõuab jälle kohale väga soe õhumass ja õhutemperatuur on ööpäev läbi plusskraadides.
Nüüdseks on olemas kolm erinevat pikaajalist prognoosi või väljavaadet, nendeks on Ilmateenistuse jaanuari prognoos: http://www.emhi.ee/?ide=19,309,1615,1616, M. Kaasiku kuue kuu prognoos: http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm ja NOAA väljavaade. Kõik need on koondunud vähemalt jaanuari osas suure kindlusega pikaajalisest keskmisest tunduvalt soojema variandi kasuks, sest pole näha blokeeriva antitsükloni ega Siberi antitsükloni olulist mõju. Ilmateenistus peab võimalikuks siiski kuu lõpus suuremat külmenemist nagu juhtus 2012. a-l.
Mudelid on prognoosinud teatava ajutise jahenemise ja võimaliku lumise episoodi ka 10. jaanuari paiku.

NOAA arvutatud kõrvalekalle jaanuari pikaajalisest keskmisest. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html

1. jaanuar 2014
Vana-aasta päeval, veel enne päikeseloojangut, selgines Kagu-Eestis taevas. Selge taevas püsis seal ka uusaastaööl. Seevastu vana-aasta õhtul sadas Tallinnas eelnevale ööle sarnaselt taas vihma, aga nõrgemalt ja lühiajaliselt. Uusaastaks oli sadu juba ammu läbi.
Öö jooksul õhk tasapisi jahtus. Jahtumine oli tugevaim Kagu-Eestis, kus öö oli selge (hommikul läks seal pilve). Juba enne keskööd langes seal temperatuur alla 0°C. Mujal Eestis jäi ilm küll pilve, kuid jahtumine levis aeglaselt loodesse. Õhtul merelt loodesse liikuva lohu tõttu oli kesköö paiku ka üsna tuuline, mitmel pool ulatusid tuulepuhangud üle 10 m/s.
Päeva jooksul tugevnes kagupoolse antitsükloni mõju, tuul jäi vaiksemaks, kuid ilm jäi ikka pilve. Ainult Kagu-Eestis oli rohkem selgimisi ja ajuti üsna päikeseline. Õhtu jooksul jätkuva jahtumise ja samal ajal õhu niiskemaks muutumise tõttu (kastepunkt tõusis) kihtpilvede alumine piir laskus päevasest 300-400 m õhtuse 100 m lähedale (mõnel pool) ja tekkis uduvine.


Kui veel päeval olid kihtpilved umbes 400 m kõrgusel, siis õhtuks laskusid need 100 m madalamale (Laagris).

Kuna tsüklonid on ookeanil endiselt väga aktiivsed ja ulatuslikud, siis mingit suuremat pööret talve poole pole veel tulemas. Õhumass on küll pisut jahedam, nii et lörts on võimalik, aga püsivat lumikatet vaevalt et tekib. Lisaks on tõenäoline, et 5.-7. jaanuaril jõuab taas kohale väga soe õhumass.
Samal ajal on Venemaa põhja- ja keskaladele jõudnud väga külm õhumass, mida peaks silmas pidama. Kui sünoptiline olukord muutub soodsaks, siis jõuab see paari päevaga kohale ja muudab ilma pakaseliseks. Euroopa mudel on sellise hetke arvutanud 10. jaanuariks. Arvestades ajalist mastaapi ja tsüklonite aktiivsust, siis pole see kindlasti veel usaldusväärne.

31. detsember
Öösel läks mõnel pool taevas päris selgeks ja üle pika aja oli taas öökülma. Üsna üllatuslikult hakkas pärast keskööd Harjumaal vihma ja väga vesist lörtsi sadama. Päev möödus sajuta ja üsna soojalt (3...6°C). Uusaastaöö möödub erinevalt aastatagusest väga vihmasest aastavahetusest ilmselt kuivalt, kuigi Skandinaaviast läheneb tsüklon.
Uuel aastal jääb Eesti ikka läänetsüklonite kaugesse idaserva, mistõttu lõunast ja edelast tuleb võrdlemisi soe õhumass. Kuna praeguse seisuga ei ole näha mõne blokeeriva antitsükloni vahetut mõju Läänemere regioonile ja Atlandi ookeanil prognoositakse uute ülitsüklonite teket (keskmes õhurõhk 935-940 hPa), siis arvatavasti päris talvist ilma ei tule veel niipea.

Hetkel on käsil aasta ilmakokkuvõtte kirjutamine. Loodetavasti saab see lähitundidel valmis.

30. detsember
Õhtu ja öö tõi peamiselt Lõuna-Eestisse üsna tugeva laussaju. Hommikuks ulatus mõnel pool sademetehulk 10 mm-ni. Samal ajal liikus üle Ida-Euroopa itta ülemine külm front, mis on ilmakaardil tähistatud seest tühjade kolmnurkadega joonega. See tähendab, et front ei ulatu aluspinnani, vaid on kõrgemates õhukihtides, kus toimub õhumassivahetus (madalamal jääb õhumass samaks). Tõepoolest, 850 hPa 0°C isoterm asendus 12 tunniga -5°C isotermiga. Samuti toimus üsna märkimisväärne jahtumine kõrgemates õhukihtides, kuid temperatuur aluspinna lähedal ei muutunud, sest ikka oli sooja 3...6°C.
Kui aluspinna lähedal temperatuur ei muutu, aga kõrgemal õhumass asendub külmemaga (külma õhu advektsioon vms), siis tähendab see õhumassi labiilsemaks muutumist. Tõepoolest, 30.12. arenes konvektsioon ja mitmel pool võis näha rünksajupilvi, millest tuli nii hoovihma kui lumekruupe.
Mingil ajal tuleb pilvedest pilte kindlasti ka siia: http://jyrivoiti.blogspot.com/.


Ülemine front 30.12. öisel ilmakaardil, http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20131230.gif


30.12. konvektsioonipilved nähtuna Laagrist

Jahenemist uuel aastal lubab eeskätt Euroopa mudel. Õhumassi järgi on oodata pärast uut aastat nii lund kui lörtsi. GFS mudeli järgi jääb valdavaks siiski vihm, võib-olla mõnel pool tuleb lörtsi. Ilmselt oleneb tegelikult tulev variant sellest, kui kiiresti õhk liigub ja kas õhk liigub rohkem edelast kirdesse või lõunast põhja. Viimasel juhul on õhumass rohkem jahtunud, ilm külmem ja lume võimalus olemas.

29. detsember
Öö jooksul jõudis laussadu saartelt mandrile, ennelõunaseks ajaks jäi puutumata ainult Kagu-Eesti. Kõige rohkem sadas Pärnumaal, kuni 10 mm. Päeva jooksul jätkus sadu veel Lõuna- ja Ida-Eestis, kus püsis front, kuid lääne ja põhja pool oli üsna rahulik ja pilves sajuta ilm. Mõned jaamad märkisid ekslikult, nagu oleks mõnel pool lund sadanud. Tegelikult lumi see olla ei saanud, sest õhumass on selleks liiga soe.
Läänemere lõunaosa kohal tekkis frondil laine, mis arenes lohuks ja liigub kirdesse. Selle mõjul peaks vähemalt lõunapoolne osa Eestist saama jätkuvalt vihma, kusjuures öösel on taas võimalus, et vihma sajab üsna tugevalt. Põhjarannikuni on saju jõudmine veel mitte päris kindel.
Lähipäevil küll ilmselt tekib Eestist lõuna pool antitsüklon, kuid tsüklonite mõju eriti ei tohiks takistada, sest pole statsionaarne rõhkkond. Samal ajal on ikka tsüklonid ookeanil väga aktiivsed ja tõenäoliselt ka ajuti sügavad. Seega peaks ikka soe õhumass jätkuvalt suuremal või vähemal määral kohale jõudma. Euroopa mudel küll prognoosib Venemaa loodeosa kohale külma antitsükloni teket, kuid see liigub ilmselt lõuna või kagu poole, mistõttu Eesti jääks selle kaugesse lääneserva ja suurt külmenemist pole ka sel juhul oodata.


29. detsembril vaade Vasalemma kaevandusmäelt edelasse.

28. detsember
Päeva jooksul jõudis täituv ülitsüklon (keskmes tõusis õhurõhk 970 hPa-ni) Norra merele. Selle kauges idaservas jätkus sooja ja niiske õhu juurdevool, mistõttu ilm oli pilves ja nii mõnelgi pool tulid uued soojarekordid (sooja oli enamasti üle 6 kraadi).
Lähema ööpäeva jooksul mandril suuremat sadu pole ette näha, kuid siin-seal ilmselt sajab veidi vihma, kuid saartele võib öö jooksul lausvihm merelt jõuda. Läänemerel püsib ikka veel frontaaltsoon, mis tasapisi triivib ida poole. Sellest ka laussajuvõimalus saartel. Parandus kell 2: frondiga seotud intensiivne laussadu levis edasi Lääne- ja Kesk-Eestisse.
Kuna sooja õhu transport jääb lähipäevil nõrgemaks, siis jõuab õhumass veidi jahtuda. Seega võib uueks aastaks temperatuur langeda null kraadi lähedale. Võrreldes praegusega on see üsna oluline muutus. Suuremat külmenemist siiski praeguse seisuga näha pole, sest antitsükloni teke on prognoositud Venemaa aladele ja selle lääneservas jõuab jätkuvalt siia üsna soe õhumass. Nii võib jääda nullilähedane temperatuur pikemaks ajaks.

Detsembrisuvi sombuse ilmaga 28.12. Pirital

27. detsember
27. detsembri öö tõi üsna palju sademeid (sajuhulk oli enamasti 5-10 mm), sest Eestini ulatus Itaalia kohale liikunud lõunatsükloni põhjaserv, milles tekkis öösel osatsüklon, kuid hommikul see nõrgenes ja jõudis Põhjalahe kohale. 
27. detsembri öösel langes Iirimaale jõudnud ülitsüklonis õhurõhk 940 hPa-ni, kuid hakkas siis tasapisi tõusma. Täituv ülitsüklon liigub ilmselt Norra merele. Selle kauges idaservas jõuab lähema paari päeva jooksul Vahemerelt jätkuvalt kohale soe ja niiske õhumass. Siiski aasta lõpuks muutub ilm vähemalt mõnevõrra jahedamaks, sest tsüklonaalne tegevus nõrgeneb ja saabunud soe õhumass jõuab jahtuda. Seda soodustab ka Kesk- või Ida-Euroopa kohal tekkiv antitsüklon.
Praeguse seisuga ei näi antitsüklon pikaajaline olevat, vaid see taandub itta ja tsüklonite mõju on juba uue aasta esimese nädala jooksul ilmselt suuremal või vähemal määral taas oodata. Natuke teistsugust stsenaariumit näitab Euroopa mudel, mille järgi uuel aastal peaks Skandinaavia-Soome kohal tekkima külm antitsüklon.

27.12. öine ilmakaart. Itaalia kohale jõudis lõunatsüklon, mille põhjaservas tekkis osatsüklon. Iiramaale jõudnud ülitsüklonis langes õhurõhk 940 hPa lähedale, http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20131227.gif (Berliini Vabaülikool).

Reede, 13. detsember 2013

Kas jõulud tulevad lumega või lumetud?

26. detsember
Öösel sadas saartel ja Loode-Eestis (kuni 5 mm) vihma. Hommikuks sadu lakkas, kuid ilm jäi pilve ja endiselt väga soojaks. Päeval arenes frondil uus laine ja paistab, et Liguuria/Türreeni merel asuva lõunatsükloni mõju ulatub Eestini. Meridionaalset tsirkulatsiooni toetab ka Lõuna-Venemaal asuv soe antitsüklon. Seega ootab ees veel üks vihmane öö, sealjuures Lõuna- ja Ida-Eestis, kusjuures sadu võib-olla tugev.
Uus ülitsüklon on Atlandi ookeanil kiiresti süvenemas (hommikul oli keskmes õhurõhk 970 hPa) ja see liigub Iirimaa poole. See kindlustab veel mõned soojad päevad. Aga uuest aastast näitavad mudelid õhumassi jahtumist või jahedama õhumassi saabumist, eriti Euroopa mudel.

Lõunatsükloni põhjaserv ulatub Eestini, oodata on ilmselt väga vihmast ööd, allikas

25. detsember
Kell 23.30
Üsna ootamatult pilvisus Lääne-Eesti kohal tihenes ja hakkas vihma sadama. Satelliidipiltidel on näha sealkandis samuti tihedama pilvemassi teket, see võib-olla seotud frondil tekkinud lainega.
Väärib märkimist, et kihtsajupilvede alumine piir on 2-3 km kõrgusel, nende all umbes 1 km kõrgusel on kihtrünkpilved. Kui vaadata nt vaatlejatele mõeldud pilvede määramise juhendeid või pilvede kirjeldusi, siis märgitakse enamasti, et kihtsajupilvede alus asub 2 km-st madalamal, kuid tegelikult, eriti saju alguses ja lõunatsüklonite korral, on üsna tavaline, et on 2 km-st kõrgemal.
Huvitaval kombel pakub üks portaal endiselt lumesadu, kuigi õhumassi arvestades ei saa see nii olla:


Kell 21Ehkki õhtuks oli justkui oodata pilvisuse tihenemist ja vihmasadu, läks teisiti, sest pilved hajusid ja vihmasadu saartest kaugemale ei jõudnud. Ilmselt on põhjuseks Lõuna-Venemaal paikneva sooja antitsükloni mõju tugevnemine ja samal ajal ülitsükloni täitumine.
Siiski, kuna säilinud on meridionaalne frontaaltsoon, siis sellel võib tekkida mõni laine, mis jõuab Läänemerele, samuti tasub silmas pidada Vahemerel paiknevat lõunatsüklonit, mille mõju võib Eestini ulatuda. See tähendab, et 26. detsembril on vihma võimalus väga suur.

Meridionaalne frontaaltsoon on hästi näha Soomest Vahemereni ulatuva pilvevööndina.  Türreeni merel olev suurem valge pilvemass tähistab lõunatsüklonit.

Kas jõuluäikest oli? – nii pärisid mõned inimesed, põhjendades, et kui lund ei ole, siis olgu jõulud äikeselised. Tõepoolest, ühte ilmagruppi (https://www.facebook.com/groups/122816167791353/) tuli 24. detsembri kohta kommentaar (muutmata kujul): "Annike Kaunissaar õhtu enne seitset kui liikusime autoga Väike-Maarja poole oli päris mitmeid kordi näha kuigi vihma kallas nagu oavarrest, üritasin ka pilti teha aga sõitvast autost ja paduvihmaga ei olnud see võimalik... aga pilvesisene tundus olema 
kui nüüd äikese suunda mõelda siis oli see merel , sest esimest korda nägime sähvakaid narva poolt sõites rakveresse ja kui sealt edasi liikusime siis jäi kogu vaatemäng koguaeg paremale poole"

Hommikuks tõusis ülitsüklonis õhurõhk 937 hPa-ni ja see suundus tasapisi Suurbritanniast põhja poole Norra merele. Ülitsükloni sooja sektoris tõusis temperatuur öösel Eestis 5-6 kraadini. Hommikuks hõrenes tsüklonis soojas sektoris pilvisus nii palju, et hommikul ja lõuna paiku võis päikest näha.

25.12. hommikul kl 9 paiku leegitses taevas punakalt ja roosakalt.

Kella 13 paiku võis veel läbi tihenevate pilvede näha päikest. Näha on ka konksjaid kiudpilvi (Cirrus uncinus). Mõlemad pildid tehtud Laagris

Õhtul tiheneb läheneva osatsükloni mõjul pilvisus uuesti ja läheb taas sajule. Soojas õhumassis sajab ikka vihma. Ilmselt 26.12. on tunda lõunatsükloni mõju, siis saabub lausvihm lõunast.
Uus ülitsüklon on tekkimas, see peaks 27.12. jõudma Iirimaale, jõudes maksimaalse arengu staadiumisse, keskmes prognoositakse minimaalseks õhurõhk 940 hPa. Aasta viimasteks päevadeks toob see täiendavalt sooja õhumassi kohale, kuid uueks aastaks näitavad mudelid siiski õhumassi jahtumist, mis tähendab, et uuel aastal võib miinuskraade tulla.

Planeedi kõige sügavam ja võimsam tsüklon paistabki olevat Atlandi ookeani ülitsüklon, allikas.

Ülitsüklon tasapisi täitub, kuid uus on juba tekkinud, liikudes kiiresti itta, allikas: http://www.opc.ncep.noaa.gov/A_sfc_full_ocean.jpg

Ülitsükloni pilvemass 25.12. öösel, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252

Lennumeteoroloogiline kaart Skandinaavia ja Läänemere regiooni kohta, http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=swc#map=southern-finland#level=SWC

24. detsember
24. detsembril oli Eestis lausvihm (sademeid mõnel pool vähemalt 5 mm) ja saabus väga soe õhumass. Praeguse seisuga tekkis soojarekord Tõraveres, kus temperatuur tõusis õhtuks 5,5 kraadini, kuid eelmine rekord on 5°C (1974), vt http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=408 või http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid.
Lätigi sai uusi soojarekordeid (sulgudes vana rekord ja tekkeaasta): Rēzeknē +5,9°C (+5,6°C, 1974), Priekuļos +6,4° (+6,4° C, 1974), Alūksnē +5,5° (+5°C, 1974), allikas https://twitter.com/VSIA_LVGMC. Nagu võib märgata, siis samas õhumassis 1974. aastal mõõdeti kuupäeva soojarekordeid nii Eestis kui Lätis.


Aastad ei ole õved (sulandsõna sõnadest õed-vennad): ülemine foto on tehtud kolm aastat tagasi, alumine paar päeva tagasi, mõlemad Laagris.

Ülitsüklonis jäi minimaalseks õhurõhuks 929 hPa. Äikest oli hajusalt üsna suurel alal.

Registreeritud välgud 24.12., http://cirrus.meteo.noa.gr/forecast/lightning.gif

Ülitsüklonis langes õhurõhk hommikuks 929 hPa-ni. Mõne hPa võrra võib veel langeda. Iirimaal ja Suubritannias oli mõnel pool äikest. Iirimaal toimuvast saab mingi kohapealse ülevaate siit: http://www.nightskyhunter.com/Sky%20Events%20Now.html.
Tsükloniga seotud pilvemass on laotunud üle terve Läänemere ja jõudnud Eesti kohalegi. Päeva jooksul liigub üle maa lausvihm, mis on seotud sooja frondiga.
Järgmine ülitsüklon ei lase end kaua oodata, sest see on juba hakanud tekkima. See on seotud samuti nii suure õhumasside vastasseisu kui ülitugeva jugavooluga (valge riba keskel on õhu liikumise kiirus üle 100 m/s, küündides ilmselt 400 km/h lähedale), http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn1815.png. Õhurõhk selles ülitsüklonis siiski prognoosi järgi alla 940 hPa ei lange.
Kuigi need tsüklonid peaksid kindlustama sooja õhumassi püsimise ja vihmasajud, on juba mõnda aega üks portaal prognoosinud lumesadu, vt http://www.weatheronline.co.uk/Estonia/Tallinn.htm.


Ülitsüklon on jõudnud maksimaalse arengu staadiumisse, http://www.opc.ncep.noaa.gov/A_sfc_full_ocean.jpg.

Üks suurem äikese koondumiskoht on seotud ülitsükloniga, teine aga Vahemerel tekkinud lõunatsükloniga, http://www.euclid.org/realtime.html,

23. detsember
Ülitsüklonis langes õhurõhk 23.12. pärastlõunaks 954 hPa-ni ja süvenemine jätkub. Tsüklon jõudis samal ajal Iirimaa lähedale, sellega seotud paks pilvemass juba Põhjamere ja Taanini.
Sademete animatsioon: http://hsaf.meteoam.it/hsaf_gif/full_gif_h03.php.


23.12. pärastlõunane ilmakaart Põhja-Atlandi kohta. See on vaatlustel põhinev, mitte prognoos. Suuremalt on välja toodud baarilise süsteemi keskmes olev õhurõhk (antud hetkel miinimum või maksimum), http://www.opc.ncep.noaa.gov/A_sfc_full_ocean.jpg.


Pilvemassi võimsus. Mida tumedam, seda võimsam pilvemass. Pole päris sama, mis infrapunapilt, sest viimane näitab vaid pilvede temperatuuri. Allikas, pidevalt uuenev: http://ham.shineline.it/meteo/meteo.jpg

Ülitsükloni pilvemass nähtavas valguses, http://aurora.meteotest.ch/prognose/sat_images/prog_sat_vis_msg.jpg

Eestiski oli 23.12. rahutu ilmaga, mitmel pool sadas hooti vihma, Soome lahel oli äikest. Ka meri oli palju rahutum võrreldes 22.12., näiteks ei pääsenud läbimärjaks saamata enam muuli otsa, samuti oli merel rohkem vahuseid laineharju. 

Vähemalt merel oli 23.12. tormisem kui 22.12. Ka mõõdeti tugevaimaks puhanguks 24,7 m/s (Osmussaarel).
Ülitsükloniga seotud pilvemass ja soe õhumass jõuavad 24.12. jooksul Eestisse. Arvatavasti püsib ilm väga tuuline. Järgmised päevad on ilmselt nõrgema tuulega, kuid soe ilm peaks kestma vähemalt aasta lõpuni.

22. detsembril formeerus Atlandi ookeani põhjaosas väga labiilne mereline arktiline õhumass, kus ulatuslikul alal tekkis rünksajupilvi ja mõnel pool oli äikest. See õhumass jõuab päeva jooksul Eesti kohale, mistõttu oodata on rünksajupilvi ja tekib äikesevõimalus.

Labiilne õhumass on näha eredate pilvetompude (rünksajupilved) järgi, http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3.

22.12. õhtuks jõudis see õhumass Põhjamerele ja Lõuna-Norrasse, http://sat24.com/en/scan?ir=true.

Muud huvitavat. Põhja-Ameerika idarannikut on tabanud tõsine kuumalaine: niiske troopiline õhumass tõi 22. detsembril New Yorki kuni 21-kraadise sooja, kastepunkt ulatus 15,6°C-ni, vaata http://www.wunderground.com/history/airport/KNYC/2013/12/22/DailyHistory.html. See kuumus ei jää püsima, sest juba 25. detsembril on prognoosi järgi päevalgi miinuskraadid (arktiline õhumass).
Samal ajal on Atlandi ookeani keskmistel laiustel järgitav erakordselt tugev jugavool, milles 300 hPa pinnal (umbes 9 km kõrgusel) on õhu liikumise kiirus kitsal alal üle 100 m/s. Selle ees on praegu toimumas plahvatuslik tsüklogenees, sest ööpäevas on seal oodata õhurõhulangust kuni 50 hPa võrra. Selle põhjuseks on soodsate asjaolude  – suureneva õhumasside vastasseisu (barokliinne tsoon) ja tugeva divergentsi (lahknevate voogude piirkond tropopausi lähedal) mõjuala – kokkulangemine.


Õhu liikumise kiirus umbes 9 km kõrgusel. Jugavoolud on kollased, pruunid ja lillakad ribad. Valges kohas on õhu liikumise kiirus üle 100 m/s. Selle ees on näha voogude lahknemine – divergents, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.


Ülitsüklon tekkimise algusjärgus keset Atlandi ookeanit, http://www.opc.ncep.noaa.gov/A_sfc_full_ocean.jpg.

22. detsember
Jätkub sooja ja tormise ilmaga periood. Ehkki 23. detsembril ja võib-olla ka aasta lõpus on sisemaal teatav lörtsivõimalus, on see talvisest ilmast üpris kaugel.
22. detsembri öösel liikus Islandil asuva sügava tsükloni kauges idaservas lohk koos sooja õhumassi ja paistab, et ka sekundaarse sooja frondiga üle Eesti. Nii mõõdeti öösel sooja ligemale 7 kraadi (Harkus 6,8°C). Samal ajal tekkis Skandinaavias osatsüklon, mis liigub ööpäevaga üle Põhjalahe Soome kohale ja toob tormise ilma Eestissegi. Sellega seotud jahedama õhumassi advektsiooni tõttu on äikesevõimalus.

GFS mudel näitab märkimisiväärset äikesevõimalust 23.12., http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html

Sekundaarne soe front on tähistatud seest tühjade paunadega joonega, allikas





Siin on mõned lained Merivälja muulilt. Lainete taha oli märjaks saamata päris raske pääseda, aga mingil hetkel see õnnestus.

22.12. algas Atlandi ookeanilt plahvatuslik tsüklogenees, mille käigus areneb 24.12. välja ülitsüklon, mis liigub üle Iirimaa ja Suurbritannia põhjaosa. See toob väga sooja õhumassi ühtlasi Eestissegi. Prognoositav minimaalne õhurõhk selles ülitsüklonis on 930 hPa lähedal.

21. detsember
Endiselt püsib 23. detsembril teatav lörtsi ja lume võimalus, samuti paistab Soome liikuva osatsükloni lõunaservas tulevat vähemalt merel tormine ilm, kuid alates 24. detsembrist valitseb väga soe õhumass ja seda ilmselt aasta lõpuni.
Lõuna-Venemaal areneva sooja antitsükloni ja Vahemerel tekkiva lõunatsükloni koosmõjus muutub õhuvool jõulude ajal meridionaalseks.

24. detsembriks prognoosib GFS mudel 928 hPa ülitsüklonit (Euroopa mudelis pigem mõne hPa võrra kõrgem õhurõhk). See tsüklon sarnaneb jaanuaris toimunuga, jäädes ookeanile: http://www.ilm.ee/?511073. Suurbritannia põhjaosale ja Iirimaale tähendab see tormituuli tugevusega kuni 50 m/s (puhanguti).

GFS mudel pakub minimaalseks õhurõhuks 928 hPa.

Mõnedes ansambelprognoosides on välja tulnud ka märksa sügavam tsüklon – keskmes 910-915 hPa. Allikas: http://forum.netweather.tv/topic/78796-possible-severe-atlantic-storm-christmas-day-and-boxing-day/page-9

20. detsember
Taimi jutt lumeta jõuludest: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=409
Merike lumetuse võludest: http://www.ilm.ee/?511909

Kuuhalo kiudkiht- ja kõrgkihtpilvede piiril 20.12.2013 kl 21.50 Laagri idataevas. Pilvede alus asus 5880 m kõrgusel, vt siit Harku: http://www.emhi.ee/?ide=21%2C540%2C820; lisaks oli hatakpilvi (Stratus fractus), mis asusid 300-400 m kõrgusel.

21. detsembri öösel ja hommikul on Eesti kohal lörtsiks ja lumeks piisavalt jahe õhumass, mis tähendab, et sisemaal võib korraks lund sadada. Ilmselt õhtuks, kuid hiljemalt 22. detsembriks on kohal tunduvalt soojem õhumass ja sajab taas vihma.
Arvatavasti 23. detsembril liigub üle Skandinaavia, Põhjalahe ja Soome osatsüklon, mis vähemalt merel põhjustab tormist ilma. Kuna prognoositav isoterm on sel ajal 850 hPa pinnal -5°C, siis võib tulla nii vihma, lörtsi kui lund. Seejärel paistab kujunevat Suurbritannia lähedale arvutatud sügava tsükloni ja Lõuna-Venemaal tekkiva sooja antitsükloni vahel vastasseis, mistõttu Vahemerelt jõuab soe õhumass Läänemere regiooni. See tähendab igal juhul lumetuid jõule.
Edasi on meridionaalse tsirkulatsiooni tõttu võimalus lõunatsükloniteks, aga jätkuda võib ka läänetsüklonite mõju. Vähemalt uue aastani ei ole küll näha talvist ilma. Ainult eeloleval ööl ja 23. detsembril võib mõnel pool loodus korraks talvisema ilme võtta.

Külma frondi tagalas merel on näha pilvitut ala. Norras on seoses ebapüsivusjoonega palju rünksajupilvi ja mõnel pool äikest. CET on Kesk-Euroopa aeg, kohalik aeg on ühe tunni võrra ees. http://sat24.com/en/scan

Ebapüsivusjoon on kujutatud Skandinaavia lõunaosast üle Taani Põhja-Saksamaani, allikas.

19. detsember
Lähema ööpäeva jooksul sajab mandril ilmselt lund ja lörtsi, kuid see ei jää püsima, sest hiljemalt 22. detsembril saabub taas väga soe õhumass. Lisaks sellele liigub 22.-23.12. üle Skandinaavia ja Soome kirdesse osatsüklon, mille lõunaservas on ilm väga tuuline, merel ilmselt ka tormine.
Jõulude ajal on oodata tõenäoliselt meridionaalselt tsirkulatsiooni, mille tõttu jõuab Vahemerelt väga soe õhumass kohale. Seda soodustab Lõuna-Venemaal või Ukrainas arenev soe antitsüklon. Sel juhul ei jõuaks tsüklonid otse Läänemere regiooni, vaid püsivad ookeanil, kuid vastasseis on suur ja seepärast lõunavool tugev.
Tõenäosuste osas saab hea ülevaate siit: http://www.emhi.ee/?ide=19,250.

18. detsember
Meteoroloogilised päkapikud tõid sussi sisse ilusad tabelid tugevaimate tuulte kohta Eesti vaatlusjaamades. Aitäh! Seda saan nüüd ka lõputöös "Eesti ekstreemse ilmaga päevade andmebaas" kasutada.

Kuvatõmmis e-sussi sisust 

19. septembril avaldati Avanejates geo-ilmataadi ennustus sügise ja talve alguse kohta. Seal on kirjas: November - nüüd kui seened tuksis, antakse vett! Kallab kaks nädalat ning temperatuur on ikka kuum, kuni 20! Saartel piilub 18-24 novembri perioodil päike, küllap ronib mõni reptiilkuulsus jälle Pädastesse jooma. Vähemalt korralikku silmu ta sealt ei saa!
Detsember - temperatuur lastakse allapoole, umbes kümne kraadi juurde ning meie mageveevarud saavad taas mõttetult suurt täiendust. Võib-olla üritatakse seeläbi Läänemerd puhastada? Jõulud tulevad mustad ning aastavahetuseks öösel tõuseb udu. Pole mõtet kalleid rakette osta!
Huvitaval kombel on nii mõnedki asjad täide läinud: november nii palav polnud, kui ennustuses pakuti, kuid ebatavaliselt soe küll, lisaks oli päikeselisi päevi, samuti tuli detsembris kümnekraadine külm, palju sademeid ja väga tõenäoliselt on oodata lumeta jõule. Kogu ennustust saab lugeda: http://avanejad.weebly.com/2/post/2013/09/geo-ilmataat-tuleb-kuum-sgis-ning-jaanuaris-upuvad-prnu-ja-haapsalu.html
21. detsembri tormine tuul on nüüd arvutatud 22. detsembrile, kui üle Soome liigub aktiivne osatsüklon. Uuesti jõuab soojem õhumass ja tormine ilm kohale ilmselt 24. detsembril. 28. detsembriks näitavad mudelit seeria viimase tsükloni hääbumist ja ilma külmenemist. Kuna see aeg veel nii kaugel, siis tasub sellesse ettevaatusega suhtuda.


Tuttava kommentaar selle ilmakaardi kohta: Kui see ülbe antitsüklon veidi tagasi tõmbub, siis võime sellise koletise endale kaela saada. Veidi lahjendatud kujul muidugi. Allikas

17. detsember
Täna on huvitava ilmasündmuse aastapäev: 17. detsembril 2009. a sadas Liivi lahe ümbruses (Sõrve tipp ja Kolka) ööpäevaga meeter lund. Põhjuseks oli väikese tsükloni ja väga külma õhumassi koosmõju avatud veekogu (mere) kohal ehk sisuliselt mereefekt. Sõrves mõõdeti ametlikuks lumepaksuseks küll 41 cm, kuid Kolkas (Lätis) 100 cm. Sellest lumest jätkus terveks talveks.
Hiljem sadas mereefekti ja tsüklonite koosmõjul lund palju Põhja-Eestis. Eriti tugev lumesadu oli põhjarannikul detsembri lõpus ja 2010. a jaanuari alguses, kui viimaks kasvas lume paksus 63 cm-ni, mis osutus Tallinn-Harku uueks jaamarekordiks. Hiljem jäi lume paksus väiksemaks tuule, lume kokkuvajumise ja sublimatsiooni tõttu.
Alates 2009. a detsembrist jõudis järveefekt (meil siin nimetatakse mereefektiks) inimeste teadvusesse ja sellest hakati üldse avalikkuses rääkima.


Lumikatte paksus 17.12.2009, allikas Läti Ilmateenistus

Inimesed kaevavad end lumest välja, allikas ja veel pilte:  http://www.kolka.lv/?page_id=614.

Lähema nädala ilmas erilisi muutusi ei ole: on soe, tuuline ja üsna sajune (enamasti vihm ja lörts). Tormine ilm on praeguse seisuga nihkunud 21. detsembril 22. detsembrile (tuul ilmselt üle 25 m/s ei ulatu) ja see kestab ilmselt mitu päeva, sest esiteks on oodata osatsükloni(te) liikumist üle Skandinaavia ja teiseks peaks kohale jõudma seeria järgmine tsüklon ookeanilt.
Jõulude ajal on samuti väga tõenäolise sulailm. Kuna 1,5 km isoterm on ilmselt -3°...-5°C, siis tuleks ka lörtsiga arvestada. Mingit lumevõimalust näitab GFS mudel 25. detsembriks.

16. detsember
Endiselt paistab, et 21. detsembril on oodata tormituuli, kuid sünoptilises olukorras on ka muutusi: Fennoskandia põhjaossa võib jõuda Barentsi merelt väga külm õhumass. See tähendaks, et suureneb õhumasside vastasseis ja võib tekkida sekundaarne tsüklonite seeria. Seega tormine periood kestaks kauem.
Ikka on võimalus 23.-24.12. lörtsiks ja lumeks, sest 21. detsembril Islandi lähedal või Norra merel paikneva sügava tsükloni kaasatoodud õhumass jõuab jahtuda küllalt palju, samuti võib sattuda põhja või kirde poolt veidi külmemat õhumassi Läänemere regiooni. Tõenäosus selleks on siiski alla 50%.
Mõned portaalid, nt Gismeteo, näitavad, nagu saabuks pärast jõule kestvam pööre talve poole, st miinuskraadid. See võib-olla seotud seeriatevahelise perioodiga, kui muidu väga soojal ja tsüklonaalselt aktiivsel sügistalvel on mõned talvise ilmaga päevad. Praegusel hetkel ei oska täpselt öelda, kui tõenäoline ja millega tegu, eks see paistab.

Atlandi ookeani põhjaosas oli näha tugevat konvektsiooni koos äikesega, mis viitab okludeeruvatele tsüklonitele. Läänest on näha uue aktiivse tsükloni pilvemütsi lähenemas, http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3


15. detsember
Norra merel asuva tsükloni kaguservas tuli mõnel pool üsna paks lumi maha, nt Laagris ulatus lumikatte paksus kuni 7 cm-ni. See lumi sulab siiski juba ööpäeva jooksul.
16. detsembril liigub osatsüklon üle Skandinaavia itta. Selle lõunaservas on ilm väga tuuline, merel ilmselt ka tormine ja soe. Seejärel on paar jahedamat päeva, mil võimalik lörts ja ajuti temperatuur langemine pisut alla 0 °C.
21. detsembril jõuab järjekordne sügav tsüklon Norra merele, kuid ilmselt selle kauges kaguservas ulatub Eestiski tuul tormini, mis tasapisi jõuludeks küll nõrgeneb, aga jääb ikka üsna tugevaks. Ka esialgu väga soe õhumass jahtub ja nii asendub sademete olemasolul vihm ilmselt 23.-24. detsembriks pigem lörtsi ja ehk isegi märja lumega (tõenäosus 20-30%). See siiski ei tähenda veel lumega jõule.
21.-22.12. tormi kohta veel selline märkus, et tekkida võib ka osatsüklon, mis liiguks sel juhul üle Skandinaavia itta või kirdesse. See tähendaks kas tugevamat tuult või kestab tormine ilm kauem.

15.12. lumesadu Laagris

15. detsembri ilma Läänemerel kujundas tsüklonite tandem, mis asus kaugel ookeanil. Selle kaguservas sadas Eestis esialgu lund ja lörtsi (saartel oli peamiselt vihm), kuid õhtuks jõudis kohale sula. Allikas

Tsüklonite tandem satelliidipildil. Lõunapoolsema tsükloni pilveribades oli kohati ebatavaliselt tugev äike. Allikas

Peaaegu kogu Türgi ja suur osa Süüriast on lume all, http://weather.rap.ucar.edu/surface/snowNESDISnh.gif. Veel huvitavat: http://www.essl.org/cgi-bin/eswd/eswd.cgi.

13. detsember
Kas jõulud on lumised või lumeta? Üldine temperatuuri foon on väga kõrge, ent aktiivne tsüklonaalne tegevus tähendab ka seda, et mõnel päeval satub jahedam õhk ja lumisem hetk Eestissegi. Mine tea, ehk saabub talveoaas just jõulude ajal?
Seniks, kuni täit kindlust pole, Merikese ilmateade: http://ilm.ee/?511894.

Torm tõi selge taeva. Seda kuud võis säramas näha mitmel pool Eestis, antud pildil siis 13.12. Tartu kohal. 


Senikaua tormihuviliste hullutamiseks hüpoteetiline tsüklon koos tuuleväljaga, allikas