Sügis on käes

Kommentaariumi link
Ilmapäevik, 20 a tagune sünoptiline olukord ja ilm

3. oktoobri hommik oli hallane, kuid sooja ja niiske õhumassi saabumise tõttu mitmel pool ka udune. Päevane temperatuur küündib mõnel pool koguni üle 15°C, kuid madalaid pilvi on siin-seal palju.
Järgmistel päevadel läheb külmemaks, sest Eesti jääb antitsükloni lõunaserva ja nii jõuab idast kohale külmem ja kuivem õhumass. Olulisi sademeid pole pikka aega ette näha.

Oktoober algas antitsükloni mõjul vaikselt, selgete (päikeseliste) päevadega, kuid öökülmade ja hallaste hommikutega.
Antitsüklon on Eesti kohal veel oma servaga. Seetõttu pääseb siia soojem ja niiskem õhumass - läheb pilvisemaks, kuid sooja üle 10°C. Kui kohale jõuab uue antitsükloni idaserv, siis saabub külmem ja kuivem õhumass, mistõttu läheb selgemaks ja päevanegi temperatuur ei tõuse igal pool üle 10°C.

30. september oli põhjast saabunud kuivema ja külmema õhumassi tõttu enamasti päikeseline, kuid Ida-Eesti üsna pilvine, õhtul ja öö hakul sadas seal pisut vihmagi.
Oktoober algab tugevneva antitsükloniga. See toob valdavald selged ilmad, seega sisemaal tulemas öökülma (eriti tugevalt maapinnal). Nädala edenedes võib pilvisemaks minna, sest õhumass soojeneb ja lisandub niiskust (antitsükloni lääneserv): sügis jätkub üsna soojana.

29. septembri öösel mõnel pool taevas selgines, aga hommikul tihenes pilvisus taas, nii et päev möödus enamasti pilvisena; õhtupoolikul arenesid Kesk-Eestis rünksajupilved. Soojas õhumassis tõusis temperatuur kohati üle 15 kraadi, Sõrves koguni 20,1°C-ni (hiljem selgus, et näit pole usaldusväärne, sest sensor tuli pesast välja).
Loodest saabunud külma frondi järel läks õhtul ja öösel selgeks. Skandinaavia kohal areneb antitsüklon – tsüklonite seeriasse tuleb paus.
Oktoober algab küll pisut jahedamalt, sest seeria viimase tsükloni järel saabub jahedam õhumass, aga kui antitsüklon jõuab Eesti kohale või ida poole, on Vahemerelt saabuvale soojale tee avatud. Kaasa aitab Islandi läheduses tekkis suur tsüklon, mille mõjub võib ulatuda Läänemereni, kui antitsüklon eemaldub piisavalt. Seega jätkub sügis soojana, võrdluseks: 5.10.2002 sadas mõnel pool esimene ja ühtlasi suurem lumi, millega algas talvine aeg (varaseim registreeritud eeltalve algus Eestis).

Midagi karget: nii nägi Pangodi välja Scarletti ajal (25.12.2010). Eero Hermanni foto (avaldatud autori loal)

27. septembri öösel tõi Norra merele jõudnud tsükloni lohk tormise ilma (puhangud merel ja rannikualadel üle 23 m/s) ja laussaju. Hommikul ilm selgines.
Praegu on aktuaalsed tsüklonite seeriad. Miks? Eestit mõjutab paari päeva vältel tsüklonite seeria –järjestikku tekkivad tsüklonid, mis liiguvad mööda suuri laiusi itta. Seega jääme nende kaugesse lõunaserva, kus on soe, aga tuuline ilm. Sademeid tuleb lohkude ja frontide üleminekul. Seeria lõppeb ilmselt antitsükloni tekkega Põhjamerel või Skandinaavias.
Tsüklonite seeriast pikemalt: http://aikesehuvilised.ee/tsuklonite-seeria-seadusparasused/

Virumaal ja idapiiri taga arenes ohtralt rünksajupilvi, oli äikest (http://sat24.com/en/bc?ir=false).

Sel sügisel on plaan teha äikesehuviliste kokkutulek, vt rohkem: https://www.facebook.com/events/1524485321123075/, kuid info ka siia:
See toimuks 8. novembril algusega kl 14 ilm.ee kontoris (Ristiku 10, Tallinn). NB! Üsna palju hääli sai ka 15. november, nii et kui kellelegi sobib see rohkem, andku teada!
Täpsustatud päevakava:
*lühikoolitus (ca 45-60 min): Rünksajupilvede organiseerumine ülirünksajupilvedeks (supercell) ehk kuidas tekivad tornaadod
*äikesehooaja ja äikesejahtide kokkuvõte
*pisike lõpueine koos videolõikudega ehk huvitavaid palu äikesejahtidest (võib olla tuleb eelmise punkti alla)
*äikesefotograafia? (oleneb sellest, kas keegi saab tulla sellest rääkima - andke palun vihjeid!)

Sünoptik Maile Meiusi kokkuvõte lõppevast septembrist: Lõpusirgele jõudnud septembrikuu pakkus ohtralt päikesepaistelisi hetki ja õhutemperatuur püsis valdavalt suvine kuni kalendrisügise alguseni. 20°C-ni kerkis termomeetrinäit vähemalt ühes Eestimaa punktis 14 päeval. Kõige soojem oli sealjuures 8. september, kui Lääne-Nigulas ja Kundas mõõdeti sooja 24,1°C.
Norra merele on praeguseks (26. sept lõuna) jõudnud 955 hPa tsüklon, mis mõjutab järgmistel päevadel Eesti ilma. Selle äärealal jõuab mõneks päevaks soe õhumass, mida on juba tunda: vaatamata pilves ilmale on sooja üle 10°C ja kus päikeseline, isegi üle 15°C. Sooja ja niiske õhumassi saabumisest andis märku ka hommikuks tekkinud udu, samuti kõrge kastepunkt:

Kastepunkt tõusis taas üle 10 kraadi (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Mammad sügisvärvides ja ilma (kõrgrünkpilvedel). 26.9.2014 kl 19.18 ja 19.09 Laagris. 

Seda kommenteeriti nii: "Imelik, et papa pilvedest pole kuulnud veel." Vastata võib sellele järgmiselt. Mamma on ladina keeles piimanääre – pilv on sageli udarakujuline. Kui need seosed tõsta eesti keelde ümber, siis on arusaadav, et võib selline mõte tekkida.

25. septembri öösel ja hommikul oli kohati saartel frondi läheduses äikest. Päev möödus osatsükloni sooja sektoris üsna tuuliselt, kuid oli pisut soojem (kõikjal üle 10 kraadi sooja). Taevas oli küll enamasti pilves, aga kuna tegu oli valdavalt kiudkiht- ja õhukeste kõrgkihtpilvedega, siis oli päikestki näha; siin-seal sadas pisut vihma.
Norra merele liigub intensiivne tsüklon, mille servas jõuab soe õhumass ka Eesti kohale (võib üle 15 kraadi tulla). Lohus on õhurõhugradient üsna suur, nii et tuule poolest on vähemalt merele oodata hiljemalt 27. septembriks tormi. Seejärel läheb pisut jahedamaks.

Läätsjad kiudrünkpilved (Cirrocumulus lenticularis) irisatsiooniga Härjanurme kalatalu kohal.

24. septembri öösel taevas selgines ja öökülma oli kohati ka õhus, mitte ainult maapinnal.
Päeval püsib Eesti veel arktilises õhumassis, kuid see hakkab asenduma märksa soojema õhumassiga: pilvisus tiheneb alates saartest. Soojema õhumassi toob läänest kohale madalrõhulohk. Juba praeguseks on temperatuur mõnel pool rannikualal tõusnud üle 10 kraadi, mis näitab külma õhu advektsiooni lakkamist ja õhumassi soojenemist.
Tsüklonite seeria lõuna- ja idaservas transporditakse Läänemere õhuruumi ookeanilt tunduvalt soojem ja niiskem õhumass: kastepunkt tõuseb taas üle 10 kraadi ja õhutemperatuur kohati üle 15 kraadi. Tsüklonite lõunaservas püsib ilm tuuline.

Arktilise õhumassi pilved Laagri kohal

23. septembril laotus tsükloni tagalas arktiline õhumass kogu Eesti kohale. Ilm oli pilves, sajuhoogudega (enamasti vihm, kohati võis tulla vesist lörtsi) ja väga jahe, sest õhutemperatuur jõi kõikjal selgelt alla 10 kraadi, v.a saartel, kus ilm oli selgem  ja sooja kuni 10 kraadi. Tekkis ka mereefekt (lake-effect rain).

Mereefekt satpildil (http://www.sat24.com/en/scan)

Arvestades nt saarte eripära, tuleb  rõhutada, et Eesti on kliimalt väga mitmekesine, nii ka rajoneeritud: Mandri-Eesti Dfb Köppeni järgi (niiske kliima, külm talv), saarte lääneosa aga Cfb (mereline, pehme talv). See avaldub eriti selgelt ülemineku- ja vaheaastaaegadel.
Kuigi igal pool Põhja-Euroopas saab praegu rääkida sünoptilisest sügisest, siis klimaatiliselt see ilmselt nii pole, sest nädala jooksul läheb uuesti päris soojaks (nädala lõpus kuni 18 kraadi võimalik). Seega merel ja kohati rannikualadel tõenäoliselt veel jätkub klimaatiline suvi (ööpäeva keskmine üle 13 kraadi). Niisiis meenub juuni, mis algas soojalt, aga kuu keskel saabus järsk külmenemine nagu praegugi.
Kuivõrd sarnane on  23.09 sünoptilist olukord 17.06 omaga? Kui ilmakaarte vaadata, siis sarnanusi on päris palju: Suurbritannia kohal on antitsüklon või selle hari, samal ajal tuleb põhjast või loodest tsüklon või selle lohk – kujuneb meridionaalne tsirkulatsioon (C-tüüp, õhuvool põhjast). Tsükloni tagalas on tugev arktilise õhumassi advektsioon 80. laiustelt 50. laiusteni või isegi kaugemale lõunasse. Troposfääri keskosas on külma õhumassi advektsiooni teljel väga tugev isohüpside miinimum, mis jõuab Läänemereni.
Erinevalt juuni juhtumist ei püsi tsirkulatsiooni C-tüüp pikalt, vaid asendub juba paari päevaga W-tüübiga ja läänest ehk ookeanilt tuleb praegusel ajal juba sooja. Nii läheneb nädala lõpus temperatuur taas 20 kraadile.

17.6. ja 23.9. ilmakaartide võrdlus. Sarnasusi on mitmeid, erinevused pigem nüanssides (http://www.wetter3.de/Archiv/).

Kui möödunud nädal jäi suve ja sügise üleminekuperioodiks, siis nüüd saab juba päris kindlalt sügisest rääkida – nii klimaatiliselt kui ka astronoomiliselt. On huvitav, et suvi vedas end juba teist aastat järjest väärika lõpuni välja (kui parafraseerida üht ilmahuvilist).

Ilmamuutuse tõi Läänemere ja Baltikumi kohal arenenud tsüklon, mille tagalas avanes tee arktilisele õhumassile. Ilmateenistus kirjutas oma Facebooki lehel: Kuulduste kohaselt on Ida-Soomes juba esimene lumi maas. Lähipäevadeks prognoosib sinna tugevnevat põhjatuult ja (kohati kuni 15 cm paksust) lund ka põhjanaabrite ilmateenistus. Põhjanaabrite septembrikuine lumerekord on aga aastast 1968 (23.09), mil Lapimaal mõõdeti lume paksuseks 30 cm.

Eestis lund siiski tõenäoliselt oodata ei ole, kuid lörts või lumekruubid on võimalikud, sest õhumass on selleks piisavalt külm. Juba 22. septembri õhtul, kui alates saartest ja Loode-Eestist tuul tugevnes, sest algas arktilise õhumassi sissetung, hakkas uduvihma tuiskama – märk sellest, et 2-3 km kõrgusel sadas lund, kuid aluspinna lähedal on veel piisavalt paks plusskraadidega õhukiht, nii et peen lumi jõudis sulada uduvihmaks, mida tuisutas tugev põhjatuul. 

Ilmamuutuse toonud tsüklon 22. septembri õhtul (allikas).

23. september tulebki nädala kõige kõledam päev, sest tsükloni tagalas on intensiivne külma õhu advektsioon, tuul on tugev ja taevas võib olla pilves – see hoiab temperatuuri 10°C-st valdavalt madalamana.
Esimene kindel öökülm õhus on võimalik 24. septembri öösel. Edaspidi läheb soojemaks, sest ookeanil aktiviseerub tsüklonaalne tegevus, nii et Läänemere regioon jääb tsüklonite seeria sooja kagu- ja idaserva.

Sügise algus

Kommentaariumi link

Tartus oodatakse meteoroloogia huviringi õppureid: http://looduskalender.ee/node/21112

21. september jääb ilmselt pärissuve viimaseks päevaks (nädalat võib käsitleda siiski ka sügisena), sest on veel päikeseline ja kuni 20-kraadise soojaga. Ööpäeva keskmine on taas lähenenud suvele.
Õhtul tihenes pilvisus, kuid sademeid veel polnud. Lõuna-Rootsis ja Läänemerel tekkis hulgaliselt äikeseid, mis triivivad öö jooksul tasapisi lähemale.
22. septembril jõuab Eesti kohale osatsüklon, mis toob pilvise ja sajuse ilma. Kohti võib-olla äikest. Hiljem, tsükloni tagalas, jõuab kohale päris külm õhumass. Nii on 23. september üle pika aja tõeliselt jahe – nii külm oli viimati juuni keskpaigas. Edaspidi läheb jälle soojemaks, sest Eesti jääb tsüklonite lõunaserva. Nii osutus ligi kolm nädalat tagasi kirjutatud kuuprognoos üsna täpseks: Septembrikuu teine pool tuleb muutlikum. Lõunapoolsed kõrgrõhuharjad vahelduvad läänevoolus saabuvate madalrõhulohkudega. Vahete-vahel tungib soojade õhumasside vahele loodest märksa jahedam õhk ning õhutemperatuur langeb öösel 0°C lähedale.

Eesti kohal on tekkimas tsüklon. Juba praegu on õhuruum äikest täis ja see labiilne õhumass jõuab hommikuks vähemalt saarteni. Seega võib mõnel pool sügise algust tähistada äike (http://sat24.com/en/scan).

Ööd on pimedad, mistõttu pilvi ei saa määrata, kui pole just valgusreostust, suurefaasilist kuud või eritingimusi (välke, ilutulestikku). 21. sept öö Kibunas

Hilissuvi hakkab viimaks lõppema. 20. september on veel suviselt soe ja päikeseline. Tugevama Mie hajumise tõttu on taevas muutunud valgeks.
Ees on tsüklonite kujundatav esimene sügisnädal, kui on pilvine, tuuline, päeviti palju jahedam ja aeg-ajalt sajune. Kui tsüklonid jäävad edaspidi Norra mere piirkonda, siis toovad sooja, aga see on siiski juba sügis, mitte enam suvi. Arvatavasti areneb sünoptiline sügis seekord kaugemale kui oli augustis.

Suve üks viimaseid ja kuldseid loojanguid Kibunas

19. septembri öö oli pilvine, mistõttu oli tunduvalt soojem, mõnel pool rannikul ja merel koguni üle 16°C. Kui öökülma ka oli mõnel pool maapinnal, siis vaid üksikutes kohtades.
Päeva jooksul madalad pilved enamasti kadusid ja sooja oli paljudes kohtades 20-21°C. Seega õhumass muutus soojemaks.
Kuna kihtrünkpilvi genereeriv konvektsioon oli nõrgem, sest päike tuli hiljem välja, oli õhtu ja öö selgem, ehkki õhtupoolikul siiski Põhja-Eestis tekkis rünkpilvi, mis mõne tunniga hajusid. Samal ajal suurenes ülemiste pilvede hulk. Niiskust on piirkihis üsna vähe, nii et tugevaid ulatuslikke udusid vaatamata vaiksele ja suhteliselt selgele ööle pole oodata.
Nädala alguses on oodata Eesti kohale tsüklonit, mis muudab ilma sügiseseks ka päeval. See tähendab ilmselt püsivamat läänetsüklonite mõju suurenemist edaspidi.

Õhtupoolikul arenes Põhja-Eestis konvektsioon, kuid hiljem tekkinud rünkpilved hajusid, mitte ei moodustanud kihtrünkpilvi.

Kuigi ilmateates öeldakse, et õhk on külm (vaata), kehtib see vast ainult varahommikuse piirkihi kohta, st rõhuasetus on vale, sest õhumass on veel üsna soe, nii et päeviti on kuni 20 kraadi sooja.
Erandiks pole ka 18. september, sest päev oli lõunani päikeseline ja temperatuur tõusis nii mõneski kohas üle 20 kraadi. Kuna niiskust on juurde tulnud (valkjam taevas – tugevam Mie hajumine), siis tekkis mitmel pool rünk- ja kihtrünkpilvi, mis katsid suure osa taevast. Öö saabudes need ei hajunud, takistades niiviisi udu laiemat teket ja kaitstes öökülma eest.
Kaugemalt maailmast: Edouard püsib 1. kategooria orkaanina, kuid aegamööda nõrgeneb. Orkaan liigub itta.
Odile hajus USA lääneosa kohal. Kesk-Ameerika ranniku lähedal tekkinud troopiline torm Polo tugevnes orkaaniks, kuid tugeva tuulenihke tõttu ei oodata selle märkimisväärset tugevnemist, st jääb ilmselt 1. kategooria orkaaniks.

"Hea ilma" rünkpilved Tartus

17. septembri öö oli jätkuvalt selge ja vaikne, mitmel pool oli madalat või selge taevaga udu. Õhus öökülma ei registreeritud, kuid oli maapinnal. Mõnel pool rannikualadel ja saartel püsis temperatuur veel kuni 15°C.
Päev oli enamasti selge, ainult Lääne-Eesti oli pilvi rohkem (rünk- ja kihtrünkpilved), sest niiskust oli seal tunduvalt rohkem. Õhk oli eelmistest päevadest pisut soojem: kohati tõsis 20 kraadini, kõige soojem oli Viljandis (20,5°C).
Suve ja sügise üleminekuperiood kestab nädala lõpuni. Päevad on veel „suve nägu“, aga karged, kastesed ja sageli hallased hommikud tunduvad juba päris sügisesed – süüdlaseks on pikale veninud öö, selle ajaga jõuab õhk tublisti maha jahtuda. Sellised pilvitud päevad ongi varasügisel päris ulatuslikku temperatuurikõikumisega ja hästi märgatavad sisemaal.
Ööpäeva keskmine on mõnel kohas alla, teises kohas veel üle 13°C. Sügise saabumine võib-olla eelmise aastaga sarnaselt üsna äkiline ja seotud tsükloniga, mis on arvutatud 22.-23. septembril Eesti kohale.
Kaugemalt maailmast: Edouard tugevnes vahepeal 3., kuid nõrgenes nüüd 1. kategooria orkaaniks.
Odile nõrgeneb jätkuvalt ja jõudis California lahe kohale. Kui jõuab uuesti maismaale, siis ilmselt kaob või muutub jäänuktsükloniks.
Samal ajal on Kesk-Ameerika ranniku lähedal uus troopiline torm tekkinud, sellele anti nimeks Polo ja see liigub loodesse. Samuti prognoositakse orkaaniks tugevnemist.

17. sept päikesetõus Laagris

16. septembri öö oli juba udusem, aga ikka oli enamasti tegu selge taevaga uduga. Õhus veel öökülma ei registreeritud, küll aga maapinnal, kusjuures tugevam oli see Peipsi-äärsetes maakondades.
Päev on päikeseline ja kuni 20-kraadise soojaga. Õhtul ja öösel on oodata udu tekkimise intensiivistumist, sest jahtumiseks on tingimused head ja õhk läheb tasapisi niiskemaks (antitsükloni kese on veel Eesti kohal, kuid liigub Venemaale).

Kaugemalt maailmast: Edouard püsib 2. kategooria orkaan, kuid endiselt prognoositakse tugevnemist suurorkaaniks (major hurricane, vähemalt 3. kat).
Odile nõrgenes California poolsaare  kohal troopiliseks tormiks, kuid see tõi sinna kaasa talumatu 37-kraadise leitsaku, sest kastepunkt ulatub üle 25 kraadi (tormi animatsioon): orkaanid kannavad endaga ekvatoriaalset või merelist troopilist õhumassi suurematele laiustele.

Edouard 16. septembri öösel Atlandi ookeani keskosas. Näha on ebatavaliselt hästi väljakujunenud silma [http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/06L/imagery/rgb-animated.gif].

Viimaks on aeg nii kaugele jõudnud, et algamas on sügis. Ehkki päevad on veel üsna soojad, on juba teist ööd järjest õhus (2 m kõrgusel) langenud mõnel pool õhutemperatuur 0°C-ni ja maapinnal on olnud üsnagi paljudes kohtades öökülma. Ööpäeva keskmine temperatuur on teist päeva järjest enamikes kohtades alla 13°C, ainult merel ja kohati rannikualadel on see veel kõrgem ehk klimaatiline suvi seal veel kestab.

Antitsükloni mõjul vaikne ja ilmselt valdavalt selge ilm püsib. Seetõttu on ööpäevane temperatuurikõikumine üpris suur ehk võib ulatuda üle 15°C. Udu tekkimine võib järgnevate ööde jooksul intensiivistuda, sest jahtumiseks on tingimused soodsad, kuid antitsükloni jõudmisel Venemaale võib õhumass muutuda niiskemaks. 

Kui paari päeva eest toimunud jahenemine on märgatav eeskätt öisel ajal, siis uut ja just päevasel ajal kajastuvat jahenemist on oodata nädala pärast seoses uue antitsükloni tekkega Skandinaavia kohal.

Kaugemalt maailmast: Odile püsib üsna stabiilselt 3-4. kategooria orkaanina, kuid õhurõhk langes selles rekordiliselt madalalale (922 hPa). Hommikuks jõudis see California poolsaare kohale, animatsioon. 

Atlandi keskosas tugevnes Edouard 2. kategooria orkaaniks ja prognoositakse jätkuvat tugevnemist.

Edouard 15. septembri hommikul Atlandi ookeani keskosas [http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/06L/imagery/rgb-animated.gif].

Hilissuvi

Kommentaariumi link
Ilm.ee-s on nüüdsest olemas selline pidevalt täienev lehekülg, kus saab lühidalt midagi ilma kohta öelda: http://www.ilm.ee/?512732.
Tartus oodatakse meteoroloogia huviringi õppureid: http://looduskalender.ee/node/21112

14. septembri öö oli selge (udu oli vähe) ja eelmistest öödest palju külmem: kohati oli öökülma. Päeval oli veel hilissuviselt soe, kuid enam 20 kraadini temperatuur ei tõusnud.
Järgmistel päevadel on oodata sarnaselt külmi öid ja üsna sooje päevi. See tähendab, et algamas on sügis. Kui kuu lõpus või oktoobris läheb veel suviselt soojaks, siis seda võiks vananaistesuveks pidada, aga kuni praeguseni on ikka kestnud pärissuvi.

Kaugemalt maailmast: Odile tugevnes öö jooksul 4. kategooria orkaaniks ja ohustab California poolsaart. Samal ajal on Atlandi keskosas troopiline torm tugevnenud orkaan Edouardiks, animatsioon.

Odile 14. septembri öösel [http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/15E/15E_floater.html].

13. septembri öö oli jätkuvalt pilves ja udune, mistõttu üsna tugevaid virmalisi polnud eriti näha, vaid rohkem oli jälgitav ainult kuma.
Päeval hakkas alates Põhja-Eestist ilm selginema, sest saabus kuivem õhumass. Niisiis on virmaliste jälgimiseks olud juba märksa soodsamad. Kuna jahtumiseks on tingimused head, siis see võib kompenseerida niiskuse vähenemist ja udu võib öö jooksul ikka tekkida.
Võib arvata, et kuivemas õhumassis ja antitsükloni tingimustes on järgmised päevad selgemad, mis tähendab jahedamaid öid, kuid päevad on ikka veel hilissuviselt soojad.

FMI ilmakaart 12. sept kohta. Kuum ja niiske õhumass taandus lõuna poole ja külma frondi tagalas saabub põhjast kuivem ja jahedam õhumass [http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla].

Konvektiivne pilvestik 12. sept Jõgeval. Kairo Kiitsaku foto (avaldatud autori loal)

Ilmateenistus viitas veelkord ühele udujutule: http://ilmateade.delfi.ee/uudised/sunoptik-oine-udu-on-sugise-saabudes-taiesti-normaalne-nahtus.d?id=69739935. Tugevate udude eelduseks hilissuvel ja sügisel on niiske ja soe õhumass, milles võib juba väikese jahtumise tõttu veeaur kondenseeruda ja moodustada maapealse pilve. Mida niiskem on õhumass, sest tugevam (suurema veesisaldusega) udu võib tekkida.
Artiklisse on sattunud vigane väide: Merevesi on ju hetkel soe, külm õhk tuleb merepinnale ja toimub auramine, mille tulemusel tekib taas udu. Tegelikult oli õhumass väga soe ja niiske, nii et õhust veidi jahedama vee tõttu tekkis juba õhumassi alumise osa paarikraadisel jahtumisel udu. Sellist advektsiooniudu pealetungi võis jälgida 11. septembri õhtul põhjarannikul. Hilissuvel ja sügisel on selline olukord ebatavaline, sest enamasti on vesi ikka soojem kui õhk, mitte vastupidi. Sünoptik viitab artiklis pigem auramisudule, mis saab tekkida siis, kui vee ja õhu temp.erinevus on vähemalt 8 kraadi ja selline udu ei moodusta 100-200 m paksuseid kihtpilvi, mis võiks jõuda mitme km kaugusele sisemaale.
Päris nõus ei ole ka sellega: Kuna viimasel ajal on vihma olnud, on niiskust palju. Sademed tekivad siis, kui õhumassis on piisavalt niiskust ja toimub mingi jahtumisprotsess, mis viib sademetetekkeprotsessideni, st niiskus saabus kuskilt kaugemalt õhumassiga. Vihm kiirendas udu tekkimist küll 9. sept. õhtul, aga polnud kindlasti udu tekkimise põhjus: udu tekkis väga niiske õhumassi saabumisel, nii et veeauru kondenseerumiseks piisas juba väikesest temp.langusest. Seda, et vihm ei olnud uduga artiklis väidetul viisil seotud, näitas ilmekalt 11. sept öö: niiskust oli õhumassi püsimisel ikka sama palju kui eelmisel ööl, kuid jahtumiseks olid tingimused paremad ja seetõttu tekkis veelgi vägevam udu.
Täpsustada võib veel järgnevat: Kui tekib tuul, siis tuul tavaliselt hajutab õhku ja tal ei ole nii häid tingimusi. Reeglina on need kiirgusudud. Samas võib udu tekkida ka tuulega, kui ta kandub ühest kohast teise: need on teist tüüpi udud. Tuul segab õhku, nii et jahtumine pole nii suur ja kiirgusudu seetõttu enamasti ei teki. Advektsiooniudu võib tekkida ka tugeva tuulega, sest soe õhumass saabub külmemale aluspinnale ja jahtumine võib-olla siis udu tekkeks piisavalt suur. Selline olukord on tavaline siis, kui läheb sulale. 10. sept öine udu oli ilmselt segatüüpi, st advektiiv-radiatsiooniline udu, mille kohta leiab täpsema kirjelduse http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2317_2312.html: See advektiiv-radiatsiooniliseks uduks nimetatav ilmanähtus tekib, kui soe õhk valgub külmemale aluspinnale ja hakkab kiirelt jahtuma, mistõttu õhumassi sees tekib kondensatsioon. Kui järgnevad ööd on külmad, jahtub aluspind veelgi ning siis on oodata veelgi tugevamat udu. 
Veel: Sünoptiku sõnul on hetkel rohkem udu näha just maismaal. „See sõltub kõik tingimustest ja udu tüübist,“ kinnitas ta. Jah, hilissuvel ja varasügisel on kõige sagedasemad kiirguslikud (radiatsiooni-)udud, mis tekivad maismaal, sest seal on jahtumiseks paremad tingimused. Need hajuvad või nende teke on takistatud juba kahe-kolmepallise tuulega. Seega on tüüpilised need väikese gradiendiga väljale: antitsükloni kese, harja telg, sadul.

12. septembri öösel tekkis samuti paljudes kohtades udu, kuid nii intensiivne ja kauakestev see üldiselt enam polnud nagu eelmisel hommikul, sest ilm muutus rahutumaks: palava ja niiske õhumassi servas tekkisid frondid. Need tõid pilvise ja kohati sajuse ilma. Suure niiskuse tõttu püsis õhumass labiilne, mistõttu arenes konvektsioonipilvi ja kohati oli äikest. Eriti suure võimaluse on andnud ESTOFEX, vt http://estofex.org.

12. septembri udu kell 9:59 Kiilis. Martin Kivi foto (avaldatud autori loal)

11. septembri öösel tekkis vist küll jooksva aasta vägevaim udu: vähemalt Laagri kandis langes nähtavus ajuti 10-20 m-ni, st kaugemaid objekte polnud enam üldse näha, ja udust oli haaratud suur osa Eestist.
Keskpäevaks siiski udu hajus, aga õhumass on väga niiske ja see on aluseks labiilsusele: pärastlõunaks arenes siin-seal konvektsioonipilvi, õhtupoolikul Võrumaal koguni äikesekolle, mis liikus Tartumaani. Õhtul tekkis mitmel pool udu, kusjuures põhjarannikule saabus udu Soome lahelt.
Järgmised paar päeva on ilmselt niiske õhumassi tõttu samuti uduste ööde ja pilviste päevadega, kohati võib tulla hoovihma. Kuivemaks-selgemaks võib ilm minna 14. või 15. septembrist, kuid õhutemperatuur püsib vähemalt päeval suvine (kuni 20 kraadi), ent ööd lähevad arvatavasti külmemateks.

Fotodel (ülevalt alla) on näha hetke, kui nähtavus oli u 10 m; veetilgad, mis tulevad esile välguga pildistades ja kuud, mis paistis peaaegu klaarina läbi udu, mis näitab, et udukiht pidi olema üliõhuke, mitte enam kui 50 m (kõik Laagris).

Mõnel pool püsis ekstreemne udu keskpäevani.

Kaugemalt maailmast: Calgary, mis jääb Saksamaaga sarnasele laiusele (51,1°N), kuid asub merepinnast ca 1 km kõrgusel, on viimastel päevadel lund ja isegi lumetormi tunda saanud. Vaatlusandmed: Calgary Intl. Airport (1084m)

• every 6 hours
• hourly
• °C
• °F
• bft
• ms
• kn
• mph
• kmh

Local Time 13:00 BST = 06:00	Snow depths
2014-09-11 06:00	2 cm
2014-09-11 00:00	3 cm
2014-09-10 18:00	6 cm
2014-09-10 06:00	7 cm
2014-09-10 00:00	3 cm
2014-09-09 18:00	5 cm
2014-09-09 12:00	-
2014-09-09 06:00	10 cm
2014-09-08 18:00	8 cm
2014-09-08 12:00	-

Ka prognoos on väga kontrastne, sest arktiline õhumass asendub seal mõne päevaga peaaegu troopilisega [http://www.wunderground.com/weather-forecast/CA/Calgary.html] Viimase kolme päeva ilmakaartide animatsioon: http://www.wpc.ncep.noaa.gov/html/sfcloop/usfntloop_3day.html.

Vaikse ookeani idaosas tekkis uus troopiline tsüklon, millele anti nimeks Odile. On oodata tormi tugevnemist orkaaniks, mis liigub samal ajal loodesse, vt http://www.nhc.noaa.gov/graphics_ep5.shtml?5-daynl#contents.

29. augustil tugeva äikese ajal (umbes kell 13.30) tabas välk Alatskivi lossipargis ühte puud. Välgutabamuse saanud puus otsis üles Einar Laretei, kes andis järgmise kirjelduse: Tegemist on kaheharulise saarega, millel üks haru on kuivanud. Välk on löönud just sinna kuivanud harusse. Välgu vagu on näha, mitmelt poolt on ka tükke ära lennanud. Pargivaht on osa tükke juba eemale hunnikusse viinud. See asub umbes 150 m lossist.

Välgu tabatud kaheharuline saar Alatskivi lossipargis. Einat Laretei fotod (avaldatud autori loal)

Ilmateenistus kirjutas: Täna hommikul (10. sept - J.K.) aknast välja vaadates jäi paljudel inimestel vaateväli õige piiratuks, sest suurem osa Eestist oli mattunud tihedasse udusse. Sellise udu tekkimisele aitasid kaasa eile maha sadanud vihm ja saabunud niiske õhumass. Omalt poolt andis panuse vaikinud tuul, mis laskis sügisel (veel kestab klimaatiline suvi - J.K.) pikemaks veniva öö jooksul õhul rahulikult jahtuda ja imepisikestel udupiisakestel moodustuda. 
Ilmateenistuse veebilehelt leiab ilmajuttude seast ka ühe udujutu http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/ilmajutud/ara-aja-udu/.
Niiske õhumassi tõttu on jätkuvalt pilves ja kohati sajab hoovihma. Pilvine ja kohati sajune ilm püsib ilmselt veel paar päeva kuni antitsüklon tugevneb piisavalt. Septembri keskpaiga ilm paistab jätkuvalt tugeva antitsükloni määrata.

10. septembri ebatavaliselt kõrge kastepunkt. Allikas: laguja.meteo.net.ee/obs/

Veel kell 9 oli udu sama tihe nagu öösel.

Päeval tekkis küll üsna tugev konvektsioon, kuid ilmselt insolatsioonist enam ei piisanud, et tekiks äike (fronte läheduses polnud).

10. septembri pilvestik Jõgeva lähedal. Kairo Kiitsaku foto (avaldatud autori loal)

Tagantjärele tasub ära märkida veel 25. augustil saabunud lõunatsükloni sademetehulka, mille mõõtis Einar Laretei Alatskivil: laussajuga sadas 30 tunni jooksul 56,8 mm ja 25.-29. augustil üldse kokku 92,8 mm.

Õnnestus jäädvustada uduvine. See annab kaugetele objektidele sinaka või hallika varjundi (vastavalt väiksemate ja suuremate veetilkade puhul). 

Viimaks tekkis tugev udu. See, et kuu paistab läbi sellise udu, näitab, et pilvekiht peab olema õhem kui ca 100 m. Mõlemad 9. sept õhtul Laagris

9. septembril asendus juba mõnda aega püsinud sademeteta ilm mitmel pool sajusega, kohati oli vihm väga tugev (sadas arvatavasti 10-30 mm): Alatskivil sadas äikesega paari tunni jooksul 12,1 mm. Ida-Eestis tekkis äikesevöönd (joonpagi). Ilmamuutuse tõi Lõuna-Skandinaavia tsükloni lohk ühes külma frondiga, mis ületas päeva jooksul Eesti.
Tsüklon jõuab ööpäeva jooksul Läänemerele, mistõttu pilves ilm ja kohatine vihmavõimalus püsib, nagu ka äikeseoht. Nädala teisel poolel tugevneb antitsüklon, nii et sademeid pole siis enam oodata ja hilissuvi jätkub.

Külma frondi ees tekkis äikeste rivi (joonpagi). Äikest oli veel tsükloni lähedal frondi tagalas merel ja hiljem Kuramaal [http://sat24.com/en/bc?ir=false].

Äikese saabumine Alatskivile. Einar Laretei foto (avaldatud autori loal)

Merike Merilain kirjutas mõne päeva eest suverahust niiviisi: Praegune rahulik kõrgrõhuala ilm viib meelest igasugused suve kõrvalekalded. Lõpuks on aega aias või metsas istuda, ei tuult, ei vihma, kodurahu rahutul ajal. Vt lisaks http://ilm.ee/index.php?512721. 

Kuigi täna-homme kujundab Eesti ilma Läänemerel olev tsüklon, mis toob vihma, püsib õhumass soe ja vähemalt mõnel pool tõuseb temperatuur ikka üle 20°C. See tsüklon ei too läänetsüklonite läbimurret, vaid suvine antitsüklonaalne blokeering püsib. Uuesti tugevneva antitsükloni servas tuleb lõunast, kagust või idast jätkuvalt sooja, nii et nädala lõpus on ilmad ikka suvised.

Pikkade ööde tõttu on temperatuur tugevasti sõltuv veekogude lähedusest ja tuule suunast nende suhtes, tuule tugevusest, pilvisusest ja kastepunktist. Mõnel pool rannikualadel püsib õhutemperatuur kogu ööpäeva vältel üle 15°C, samas kui selge ja vaikse ilmaga on sisemaal ka alla 5°C sooja, vt nt 7. või 8. septembri ööpäeva eksteemume: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/. Viimased paar ööd on eelmistest tsüklonaalse mõjutuse tõttu paljudes kohtades märkimisväärselt soojemad.

Ehkki augustis oli sünoptilise sügise ilminguid, siis paistab, et ilmakaardil taastus südasuvine olukord ja seetõttu veel ei saa vähemalt Läänemere idakaldal rääkida sünoptilisest sügisest. Samuti jätkub klimaatiline suvi, sest ööpäeva keskmine on püsivalt üle 13°C. Alternatiivseid arvamusi võib kuulda fenoloogidelt ja agrometeoroloogidelt: http://looduskalender.ee/node/21012.

8. septembril oligi peaaegu nii soe.