Pühapäev, 26. veebruar 2017

9. nädala ilm (27.02.–5.03.2017)

Kommentaariumi link

5. märtsil tugevnes Skandinaavia kohal kõrgrõhuhari ja ulatus Läänemereni (Läänemere lõunaosa kohal püsis madalrõhulohk). See puhastas alates loode poolt madalatest pilvedest taeva ja õhutemperatuur langes alla 0 °C.
Päev oli üsna päikeseline, aga eelnevatest külmem; taevasse jäi enamikes kohtades püsima õhuke kõrge pilvekiht, mis võimaldas näha ebatavalisi halode vaatemänge, lõunaservas olid pilved väga paksud ja seal ei olnud midagi näha.
Antitsüklon püsib paar päeva ja ühes sellega ka talvine ilm. Antitsüklon nihkub itta – Venemaale, mistõttu kagust võib kohale jõuda soe õhumass ja sellega kaasneda lumesadu ja tuisk. Hiljem määrab ilma edelast ja läänest saabuv ilm ja sajuvõimalus püsib suur ja olud vastavad soojale talvele.

Inga Sõelsepp. 02.03.2017 kell 16.58 Tallinnas

4. märtsil tugevnes Skandinaavia kohal kõrgrõhuhari ja ulatus Läänemereni. See muutis ilma kuivemaks ja klaarimaks (3. märtsi õhtul tekkinud udu hajus öö jooksul), kuid ilm püsis esialgu veel pilves, üksikute selgimistega.
Päeval sadas kohati veidi lund, lörtsi, vihma, tugevam oli sadu Lõuna-Eestis, kus sadu oli enamasti vihmana, aga õhtu jooksul tuli sekka ka märgi helbeid; nõrk läänekaartetuul asendus muutliku suunaga tuulega, hiljem lühiajaliselt põhja- ja seejärel juba kirdetuulega, eriti põhjarannikul.
Sooja oli 0...4 kraadi, hommikupoole oli loodeservas ka veidi alla 0 °C, pärastlõunal langes alates põhjarannikust õhutemperatuur miinuspoolele. Külmenemise põhjuseks oli Soome lahe kohal olev nõrk külm front, mille möödumisel muutus ilm külmemaks, kohati sadas veidi lund.
M. Kaasik: Kevadet ei paista veel kusagilt. Talvel poolkinni olnud taevaluugid pääsevad hoopis täiega valla, kallates eelkõige Lääne-Eesti üle lörtsi ja vihmaga, kuid ka muud piirkonnad ei jää sajuta. Ida pool võib lühiajaliselt taas lumi maha tulla. 
Kalendaarsed talvekuud (detsember, jaanuar, veebruar) olid väga kuivad, soojad ja üsna päikeselised võrreldes pikaajalise keskmisega: http://www.ilmateenistus.ee/2017/03/talvekuude-ulevaade/
NB! Sademenappus ja põud ei kummitanud kõiki kohti, nt Halliste vallas Viljandimaal oli sademeid keskmisega võrreldes isegi enam ja jõed ajavad üle kallaste, anname sõna Priidule: https://m.facebook.com/story.php?story_fbid=10155187261879875&substory_index=0&id=45543384874 talve oludest kokkuvõte Soomaal. https://m.facebook.com/story.php?story_fbid=10155186936939875&id=45543384874 praegu alanud üleujutusest videot kah. Marul märtsis sadanud juba 11,8 mm. Marul +4,pilves. Veel fotomaterjali Soomaa.com lehelt https://www.facebook.com/pg/soomaa.estonia/photos/?tab=album&album_id=10155186862224875.
Kõige teravam on põud olnud ikka loodenurgas, kus isegi suvel ei sadanud eriti, rääkimata sügisest ja talvest.

Silvi Arold. Ootamine tasus end ära. 02.03.17, kell 21.19, Sirguvere.

Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern:  Hüpliku ilmaga märts
Kevadkuu märts asus kohe oma nime õigustama. Kui veebruar püüdis veel hoida talve nägu, siis märts leidis õigustuse asuda kohe kevade teele. Märts algas päevasoojaga ja ega öine õhutemperatuur ka palju nullist madalamale ei laskunud. Kuid nii nagu üleminekuaegadele omane, ei taha talv veel oma võimalusi käest anda ja nii tuleb valmis olla tagasilöökideks. Kui täna ja homme öösel langeb termomeetri näit minimaalsed kolme miinuskraadini, siis pühapäeva ja uue nädala esimestel öödel 6 kuni 8 külmakraadini ja ka päevane näit jääb nulli lähedale. Talvist meeleolu toetavad langev lumi ja tugev põhjakaare tuul. Teed on jälle kohati ja aeg-ajalt libedad ning talvekasukas kulub marjaks ära.
Reedeks ja laupäevaks jääme Põhja-Euroopat katva mitmeosalise madalrõhuala haardesse, päikest on vähe ning reede pealelõuna ja laupäeva ennelõuna võivad tulla üsna sajused, kusjuures sisemaal ja Põhja-Eestis läheb vihma- ja lörtsisadu üle lumeks. Kui senini puhus tuul edelast ja lõunast, siis pärast laupäevase madalrõhulohu eemaldumist pöördub tuul põhjakaarde ja õhutemperatuur hakkab langema. Seda tendentsi suurendab pühapäeval Skandinaavia kohal tugevnev kõrgrõhuala, mis järgmistel päevadel kuni kesknädalani katab oma lõunapoolse osaga ka Eesti. Samal ajal liigub üle Läänemere lõunaosa itta aktiivne tsüklon, mille põhjaserva lumepilved võivad katta ka Lõuna-Eesti. Kahe rõhkkonna piiril puhub pühapäeval, esmaspäeval ja eriti teisipäeval üsna tugev kirdetuul ning õhutemperatuur sellel nädalal kogetuga langeb oluliselt. Selle eest aga saab öösel teha tähevaatlusi ja päeval nautida juba soojendavat päikesepaistet.
Uueks kesknädalaks on kõrgrõhuala üle Soome liikunud edasi Venemaale. Meil tuul korraks rahuneb, et siis uuesti pöörduda edelasse. Põhjuseks on piki 55 laiuskraadi üle Atlandi Islandi suunas liikuv tsüklon, mis transpordib oma lõunaservas sooja ja niiskust ja lisaks avab tee troopilisele soojale, mis toob Ibeeria poolsaarele järgmiseks neljapäevaks suve. Nädala lõpuks võib meilegi sealt soojariismeid jõuda, mis taaskord kinnitavad läheneva kevade iga-aastasest paratamatust saabumisest. Kevad-suvise sooja saabumist Euroopasse saab jälgid siit.

Vihmane ilm 1. märtsil Jõgeval

Huvipakkuvat:
Mtü Puerto: Oeh - märts 2-3 kraadi keskmisest soojem tähendab sisuliselt ju kuu keskmiseks ca 0C, kuna märts ju aasta teine kõige külmem kuu statistika põhjal? Ja ülejäänud kuud kuni augustini tavapärase temp-ga. Ja mida loodusmärgid näitavad? Sireli pungad nagu detsembris ning pääsukesed pidurdasid oma lendu ning asusid POR-s oma pesa ehitama...
Kurvastada veel ei tasu, näiteks hooajaprognoos on üsna soodne http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm, aga blogis enam nii optimistlikud ei olda.
Ma olen õppinud suve ilma määrama aprilli äikeselisuse järgi: pikserohke aprill tähendab jahedat ja sajust suve, pikselised aprillid olid näiteks 2000., 2008. ja 2015. aastal, suved siis vastavad. Kui mais on korralik kuumalaine, võib see küll jahedat juunit tähendada, aga suvi on soe või isegi tuline, hea märk on ka lumine mai: juuni tuleb siis ilmselt soe, edasised kuud võivad nii üht- kui teistmoodi olla. Need reeglid pole ilmselt absoluutsed, aga seni on kehtinud.
Minu loodusmärgid oleksid siis: äike aprillis (loeb Eesti tervikuna, mitte nt Keila, Kibuna või Haanja üksinda – näiteks 3 äikesepäeva Haanjas laieneb kogu Eestile, tähendades, et aprill oli Eestis äikeserohke), kuumus mais (vähemal määral aprillis) ja lumi mais.
Halva suve oht on suur, kui aprill on äikeseline või mai on ühtlane, ilma suuremate kuumalainete või lumesadudeta, halva suve oht on mõõdukas, kui aprillis on suuri kuumalaineid (2000. a näiteks kuni 28 kraadi); hea suve võimalus / oht on märkimisväärne, kui mais sajab palju lund või on mõni suur kuumalaine, hea suve võimalus on mõõdukas, kui talvekuud on külmad, blogi kommentaarides täpsemalt sellest.

Ülle Kopelik. 27.02.2017. Varudi-Vanaküla kell 10.45

Rekordsoe päev suvehõnguliste pilvedega. 28.02.2017 Laagris.

3. märtsi öösel liikus väike osatsüklon üle Leedu kirdesse, see tõi ööseks olulise sajuta ilma, vaid kagunurgas oli kerget sadu, Pärnus seevastu oli udune.
Päeval levis madalrõhulohk Läänemere kohalt kirdesse. See tõi sajuse ilma, vihm asendus sisemaal enamasti lumega, kohati oli sadu tugev, maa sai vähemalt ajutiselt valgeks. Edelatuul tugevnes hommikuks veidi, aga siis nõrgenes ja asendus kohati lõunatuulega, hiljem oli läänekaartetuul. Sooja oli 0...4 kraadi (saju ajal külmem, st 0 °C lähedal), õhtul arenes mõnel pool udu.
Ilm muutub talvisemaks, sest 5. märtsil tugevneb Skandinaavia kohal kõrgrõhkkond ja laieneb Läänemere kohale, aga mil määral ilm talvistub, kas ja kui palju tuleb lund, on veel teadmata.

Kairo Kiitsak. Irisatsioon Mällu veskijärve äärest nähtuna 25.02.2017

2. märtsil oli Shetlandi saarte lähedal väheliikuv madalrõhuala, väike osatsüklon liikus üle Läänemere lõunaosa ja Leedu kirdesse. See tõi pilves, selgimistega ja kohatise vihmasajuga ilma, mõnel pool loodeservas ilm selgines ajutiselt, olles mõneks tunniks isegi päikeseline.
Lõunakaartetuul oli nõrk või mõõdukas ja sooja oli 2...6 kraadi, kuid õhtul langes õhutemperatuur kohati, kus selgem, alla 0 °C. Lumi jõudis enamikest kohtadest täielikult sulada.

Ain Vindi. 26. veebruari pilved Võrumaalt.

Jarmo Arusoo. Kvaliteet pole just parim, sest telefoniga pildistatud ja seda on raske 4 sekundit liikumatult hoida. Säri 4sek, ISO 400. Lainelised kõrgrünkpilved Paides. 14.02.2017

1. märtsil liikus madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse. Päeval tekkis Läti kohal osatsüklon ja liikus Eesti suunas.
Tugevad sajud eemaldusid hommikuks kirdesse ja esimene osa päevast oli olulise sajuta, paiguti tekkis udu. Kuid juba enne keskpäeval jõudis Pärnumaale vihmasadu, mis levis päeva jooksul mujalegi, loodeservas laskus sulamispiir aluspinnani – vihm asendus siis kohati lörtsi ja märja lumega. Sooja oli 2...8 kraadi. Tuul nõrgeneb ja esialgu lõunakaartest, hiljem rohkem idast, õhtul edelast.
Osatsüklonid ja lohud paistavad Eesti ründamist jätkavat. See toob muutliku ilma sagedaste sadudega, selgimisi on üürikeseks või koguni üldse mitte. Õhk on soe, kuid aeg-ajalt on võimalik sulamispiiri laskumine aluspinnani ja vesise sajufaasi asendumine lühiajaliselt tahkemaga.
5. märtsist paistab ilm talvistuvat.

Ülle Loog. 6.02.2017 Kavilda ürgorg; Tartumaa

28. veebruaril oli siin madalrõhuala idaserv, seejärel liikus madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse, hommikul tugevnes nõrk kõrgrõhuhari.
Tsükloni soojas sektoris oli õhumass ebatavaliselt soe ja nii tõusis õhutemperatuur 3...8 kraadini, vaid seal, kus tuul oli jäävälja kohalt, jäi madalamaks (näiteks Mustvees). Öösel tekkinud udu kadus hommikul, misjärel liikus üle Eesti selgema ilma vöönd. Päeval liikus üle Eesti hoovihmu, mõnes kohas oli sajuhoog tugev, kuid juba enne õhtur eemaldusid need hoovihmad üle Soome lahe Karjala kohale. Lõunakaartetuul oli nõrk või mõõdukas, õhtul tugevnes kagutuul.
Õhtul pilvisus tihenes ja uued vihmasajud liikusid kirdesse, sadu oli ajuti tugev. Saju järel asendus kagutuul edelatuulega, püsides mõõdukas. Õhutemperatuur langes 2...4 kraadini.
1. märtsi öö jooksul eemalduvad tugevamad sajud kirdesse ja sadudesse tuleb poolepäevane vaheaeg.
Kuna Läti kohal on oodata osatsükloni teket, võib tuul 1. märtsi jooksul jääda nõrgaks (idakaartetuul) ja kohati võib tekkida udu, eriti neis kohtades, kuhu järjekordne sadu õhtul ei jõua. Sajufaasiks on ilmselt vihm, kuid pole välistatud ka lörts ja märg lumi, kui sulamispiir jõuab aluspinnani.
Ka edaspidi (2. kuni 6. märtsini) on Eesti osatsüklonite ja madalrõhulohkude meelevallas, mistõttu sageli sajab, enamasti vihma, aga võib ka lörtsi ja märga lund tulla.
6. märtsil võib põhjapoolne eriti külma õhumassiga antitsüklon muuta ilma talvisemaks, kuid see ei jää püsima, vaid juba päeva-kahe jooksul võib jõuda troopiline õhumass ikkagi kohale ja siis tuleb kevadhõnguline päev; teise variandi kohaselt erilist antitsüklonit põhja pool ei teki ja uue tsükloni idaservas jõuab lõunast väga soe õhumass suurema takistusteta kohale nagu praegu (28. veebruaril). Elame-näeme!

Kalmer Saar. 25.02.2017. Väikese väina tamm

27. veebruaril liikus madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse. See tõi pilves, kuid rahuliku ilma. Kohati sadas veidi lund või vihma. Õhtuks tõusis õhutemperatuur üle 0 °C, v.a Virumaal. Alates saartest muutus ilm uduseks, lõunakaartetuul samal ajal tugevnes veidi.
Tsükloni soe sektor laotub Eesti kohale, tuues sooja ja mõõdukalt tuulise ilma, olulisi sademeid pole oodata või siis nõrkade hoovihmadena.

Ain Vind. Võrumaa. Lihtne ja ilus Eestimaa (12.02.2017)

Tuleb soe ja sajune nädal.

Nädal algas väikese madalrõhkkonna (osatsükloni) liikumisega üle Soome lahe itta; seejärel (öösel) oli Läänemere kohal kõrgrõhuhari, millele järgneb päeval uus madalrõhulohk.
Seetõttu on ilm muutlik: öine nõrk muutliku suunaga tuul ja udune ilm asendus juba hommikuks märksa klaarimaga, ilmamuutusega kaasnes sadu (lumi), külma oli 0...4 kraadi.
Päeval on valdavalt pilves ilm, mõnel pool sajab veidi (lund või vihma), nõrk muutliku suunaga tuul asendub lõunakaartetuulega. Õhutemperatuur tõuseb üle 0 °C.
Edaspidistel päevadel määrab ilma Põhjamerele ja Norra merele jõudev mitmekeskmeline tsüklon, mis nihkub tasapisi kirdesse. Selle idaservas on väga soojas õhumassis ööpäevaringselt sooja 3...8 kraadi ja ilm tõenäoliselt sombune, aeg-ajalt võib sadada vihma, hiljem ka lörtsi või märga lund, eriti õhukeerise lähemale jõudes (1. märtsi paiku).
Õhumass jahtub selles madalrõhkkonnas, seetõttu asendub vihm tasapisi lörtsi ja märja lumega, kuid sellele vaatamata sulab nädala vältel suure tõenäosusega lumi ära. Kas sellele järgneb uus soojapuhang kevadhõngulise ilmaga või ajutine pööre talve poole, näitab aeg.

Udune 26. veebruar Laagris. Uduga hakkas sadama lund. Selline ilm valitses osatsükloni keskmes.

Pühapäev, 19. veebruar 2017

8. nädala ilm (20.–26.02.2017)

Kommentaariumi link

26. veebruaril liikus kõrgrõhuhari Läänemerelt itta, millele järgnes öösel üle Skandinaavia lõunaosa liikuv madalrõhulohk. Kõrgrõhuhari tõi öösel lühiajaliselt üsna selge ilma ja nõrgeneva edelatuule; õhutemperatuur langes -2...-8 kraadini, vastu Läänemerd oli kuni +2 kraadi.
Juba hommikul ilm muutus: üle Eesti liikuv osatsüklon tõi uued sajud algul lumena, hiljem ka nõrga vihmana ja uduvihmana; tuul oli lõunakaartest ja mõõdukas, mistõttu kohati tuiskas, kuid rõhkkonna keskme lähedal nõrk ja muutliku suunaga, hiljem koguni läänekaartest. Sooja õhumassi saabudes arenes õhtuks udu ja õhutemperatuur tõusis enamasti üle 0 °C, v.a Virumaal.
M. Kaasik: Kevadtalvist karget ja päikeselist ilma ei ole lähemal nädalal oodata. Peale pikka vaikelu kõrgrõhkkonna servas meenutab tsüklonite ägedus koos nullkraadi ümber kõikuva temperatuuriga pigem talve algust. 

Siret Lahemaa. Meie vana lumi ja tänased kruubid  [24. veebruar, Hiiumaa, Ogandi küla]

25. veebruaril oli siin endiselt madalrõhuala edelaserv. Õhtul liikus üle Läänemere itta kõrgrõhuhari, millele järgneb öösel üle Skandinaavia lõunaosa liikuv madalrõhulohk. 
Sajuhooge esines veel mitmel pool, tuiskas, kuid need oli märksa nõrgemad ja neid jäi päeva jooksul vähemaks. Külma oli hommikul 2...7 kraadi, kohati rannikualadel -1 kraadi, päeval 0...5 kraadi, õhtul külmenes tasapisi. Loodetuul püsis puhanguti tugev, sisemaal oli tuul valdavalt läänest.

 Tuisk 22. veebruari õhtul Tallinnas.

Eero Hermann. 23.02.2017 Laagris

24. veebruaril oli siin madalrõhkkonna edelaserv. See tõi hooti lund ja lumekruupe, õhtul saabus loodenurka oklusioonifrondiga seotud ühtlasem tuisuala, mis suundus kagusse ja tõi oma teele märkimisväärse lumelisa (Raplas räägiti enam kui 20 cm lumekihikasvust). Läänekaartetuul oli mõõdukas, puhanguti tugev, eriti õhtul. Õhutemperatuur oli enamasti 0...-3 kraadi.
Head Vabariigi aastapäeva! 24. veebruari ilm läbi aastate: https://ilm.ee/?511152. Alates 2005. aastast on juures ka fotod.

Jüri Voit. Vali külm tuul,sekka lund ja jääkruupe,üleval pilveaugus on Veenus. 23.02.2017.Andineeme.

Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: 
    Talvine pidupäev
Küllap on kõigile meelepärane, et nii tähtis päev on talvise moega. Küllap jääb talvest tänu sellele ilus mälestus.
Eks igaühel ole omad talvemeenutused ka sellest aastast. Mulle jääb meelde vaid mullune novembris olnud talv, mil sai nädala vältel uued suusad ära proovitud ja neist rõõmu tunda. Ehk saab see kauge pilt lisa veel reedel ja nädalavahetusel, kauemaks talveilma ei näi tulevat.
Linnulennult sai ilmapäevikust üle loetud sellised päevad, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli napilt või mõnikord ka rohkem miinuspoolel. Detsembris oli nii Tallinnas kui Tartus selliseid ööpäevi 11, jaanuaris Tallinnas 14, Tartus koguni 24, veebruaris seni Tallinnas 14, Tartus 15. Kui olla nõudlikum ja otsida ka selliseid ööpäevi, mil samal ajal ka lumi maas oli, jääb talvepäevi veelgi vähemaks.
Talverõõme ei anna ka saabuv märts. Veebruari viimastel päevadel kujuneb olukord, kus algul Atlandil vägagi aktiivne olnud tsüklon liigub pikkamööda nõrgenedes üle Põhjamere ja Lõuna-Skandinaavia. Selle idaservas kannab edelasse lõunasse pöörduv õhuvool meile aina soojemat õhku Kesk- ja Lõuna-Euroopast, seal valitseb juba praegu kevad. Lõpuks jõuab see nõrgaks muutunud madalrõhuala ka Läänemere ruumi, kuid jõulist tagalat ei näi kujunevat ja üha uued Atlandilt lähenevad tsüklonid lasevad edelavoolul ja sulailmal püsida.
Homset rõõmsat päeva saadavad ka lühikesed lumehood ja aeg-ajalt jõulised loodetuule iilid, kuid see kõik lisab ainult värve ja reibast meeleolu!
Rõõmsat kodumaa pidupäeva kõigile!

Kairo Kiitsak. Tugev hooglumi Avispea ja Triigi lähistel 23.02.2017 

Kairo Kiitsak. Äkiline lumesadu Simunas 23.02.2017 

23. veebruaril oli siin madalrõhkkonna edelaserv. See tõi muutliku pilvisuse ja sagedaste sajuhoogudega ilma, kohati esines tugevat hooglund, tugevat hooglörtsi ja lumekruupe.
Kui hommikul oli 0...2 kraadi (üksnes kirdenurgas kuni -2 kraadi), siis päeval alates läänest 0...-1 kraadi, õhtul veelgi külmem. Hommikune lõunatuul asendus õhtuks valdavalt läänekaartetuulega ja tugevnes uuesti. Õhurõhk tõusis 970 hPa lähedalt õhtuks 990 hPa lähedale.
Näib, et paariks päevaks on suuremad sajud möödas, sest tugevam sadu satub lõuna poole. Siiski pole välistatud kohatine arvestatav lumelisa.
26ndaks veebruariks võib ehk järgmine märkimisväärne laussadu kohale tulla, aga on võimalik selle möödumine näiteks lõuna poolt. Ilm läheb siiski seoses sellega soojemaks. Ilmselt sulab mõne päevaga kogu lumi.

 Kalmer Saar. Vihmane esmaspäev. 20.02.2017 Väikese väina tamm

Kalmer Saar. 22.02. Väikese väina tamm. Hommmik algas päikesepaisteliselt ja tuulevaikselt. Pilve läks lõuna paiku ja tuulgi hakkas tõusma.


22. veebruaril liikus aktiivne madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse. Kui hommikul oli veel pea kõikjal selge ja päikeseline ilm, siis päeval hakkas alates saartest sadama lund ja tuiskama.
Hommikune vaikne ja muutliku suunaga tuul asendus päeval tugevneva kagutuulega puhanguti kuni 20 m/s, õhtul alates saartest edelatuul. Hommikune -5...-10 kraadi (Virumaal kohati kuni -12 kraadi) asendus päeval -1...-6 kraadiga, õhtul saartel -1...+3 kraadi. Õhurõhulangus ulatus kuni 9 hPa/3h.
Lumesadu ja tuisk jätkuvad, läheb soojemaks, kuid mahasadanud lume kiiret ärasulamist pole siiski oodata. Minimaalne oodatav õhurõhk on 970 hPa lähedal.
Nädala vältel läheb siiski üldjoontes soojemaks ja ~10 päeva pärast võib kogu lumi olla taas ära sulanud.

Ain Vindi. Põnevaid pilvi Võrumaalt. 18.02.2017.

21. veebruaril liikus kõrgrõhuhari üle Eesti itta ja järgmisel hommikul madalrõhkkonna idaserv. See kõrgrõhuhari puhastas alates põhja poolt taeva pilvedest, kuid lõuna pool jäi ilm esialgu veel pilve ja kohati sadas, enamasti lund, sest õhumass külmenes. Nii jäi päevalgi püsima 0...-2 kraadi, Virumaal oli kohati külmemgi. Õhtul ilm selgines ja külmenes.
Kõrgrõhuhari toob ööks selge, vaikse ja külma ilma (kohati võib -10 kraadi tulla). Päeval hakkab saartest alates sadama lund ja tuiskama, hiljem võib sadu kohati vesisemaks minna.

Karen Akopjan. 18.02.2017 kl 21.45. Leie, Viljandimaa. Mõtlesin, et vaatan, kas on virmalisi ja kui esimene pilt valmis säritas, jäi suu lahti - taevas oli sambaid täis. Lähim linn selles suunas on Põltsamaa, nii umbes 30 km... Esmakordne kogemus.

20. veebruaril liikus madalrõhkkond Soome kohalt itta, teine madalrõhkkond liigub üle Skandinaavia Läänemere poole. See tõi kohati lausa tugevad vihma- ja lumesajud (peamiselt põhja pool lumi), mis päeva jooksul eemaldusid itta ja asendusid alates läänest uduga.
Edelatuul nõrgenes, mõnel pool Soome lahe ääres oli tuulevaikust ja lühiajaliselt lõuna- ja idatuult. Õhutemperatuur oli 0...4 kraadi (külmem oli lumesaju ajal ja Virumaal).
Sooja frondi mõjul püsib ilm pilves ja udune, edelatuul on nõrk. Öö jooksul peaks ilm sajusemaks muutuma ja edelatuul võib asenduda põhjatuulega, mis tugevneb. Ilm hakkab külmenema.
22. või 23. veebruaril võib tulla uus sadu, seekord on enamasti lumi, läheb ka soojemaks. Sadanud lumi ära esialgu ei sula, kuid juba enne kuu lõppu võib ülekaalu saavutada soe ja vesine ilm.
Kairo kirjutab: Ilmaolud muutuvad Eestis talvisemaks. Teisipäeva (21.02) õhtul algab loode poolt arktilise õhumassi kiire pealetung, mis tähendab ilma jahenemist. Õhutemperatuur langeb paljudes kohtades miinuspoolele. Ilm on enamasti pilves ja võib esineda sademeid.
Kolmapäeval (22.02) jõuab Atlandi ookeanilt Norra läänerannikule järjekordne aktiivne madalrõhkkond. Hiljem samal päeval on oodata uue osatsükloni moodustumist Skandinaavia lõunaosas. Tänaste prognooside kohaselt võtab see suuna ida või kirde poole ja hakkab määrama ilma Läänemere ümbruses. Sellest tuleb juttu lähemalt.
Päeval jõuab Rootsist saartele ja Lääne-Eestisse ulatuslik sajuala, mis liigub sealt aegamisi edasi idasse sisemaa suunas. Ilm on pilvine. Viimaste mudelite ennustuste kohaselt ei ole välistatud paljudes kohtades mõõdukas või lausa tugev lumesadu. Ööpäevane lisanduv lumekogus on prognoositavalt 5–10 cm. 
Kolmapäev ei piirdu kõigest lumesaju ja miinuskraadidega. Madalrõhkkond muudab ilma Läänemerel ja Eestis tuuliseks, kohati lausa tormiseks. Mandri-Eestis pole välistatud tuulepuhangud kuni 15 m/s või isegi enam. Saartel ja rannikualadel võivad tugevamad tuulepuhangud 20-25 m/s ulatuda. Tõenäosus laialdaseks lumetuisuks ja pinnatuisuks on tänaste ennustuste kohaselt võrdlemisi suur. Tugev tuul ja tihe lumesadu muudavad teeolud samuti keeruliseks, halveneb nähtavus ja suureneb libeduseoht!
Mudelite ennustusi saab vaadata siit: http://www.wxcharts.eu/.

Kairo Kiitsak. Mõõdukas lumesadu Kariväraval 20.02.2017 

Kairo Kiitsak. Päikeseloojang Kariväraval 18.02.2017 

Tuleb sajune ja talvistuva ilmaga nädal. Tsüklonite seeriatest pikemalt: http://aikesehuvilised.ee/tsuklonite-seeria-seadusparasused/.

Seekord saab sõna Ilmateenistuse sünoptik Ele Pedassaar: Lootus talvele!
Täna on Eesti üle Soome itta liikuva aktiivse madalrõhkkonna soojenevas lõunaservas, kuid etteulatuvad ilmakaardid on juba mõnda aega andnud lootust talveilma tagasitulekuks. Tänasega on lootus kasvanud juba mäekõrguseks ning 25.–26.02. planeeritud Tartu Maratoni ära jätma küll ei pea. Tõsisemaid ettevalmistusi selleks saab teha alates kesknädalast.  Talviste tingimustega tuleb arvestada ka Eesti Vabariigi aastapäeva paraadi ajal 24.02.
Esmaspäeval (20.02) liigub aktiivne madalrõhkkond Soomest Venemaale. Selle edelaservas ulatub Eestini madalrõhulohk, mis meile sajupilvi juurde toob. Ühes sajuga saabub Eesti kohale ka veidi külmem õhk ning vihma- ja lörtsisadu asendub vähemalt kirde pool lumega. Pärastlõunal tihedam sadu lahkub. Õhtul läheneb Skandinaaviast uus sajune madalrõhkkond, mis teisipäeval (21.02) üle Eesti ida-kirde suunas liigub. Selle pöörise järel hakkab loodesse ja põhja pöörduv tuul külma juurde tooma ning sadu jõuab minna lumeks üle laiemalt. Õhutemperatuur langeb õhtuks 0...-5 °C-ni.
Kolmapäeva (22.02) öö pakub kuivas kõrgrõhuharjas kargemat õhku (külma sisemaal kohati enam kui 10 °C), päeval on oodata lääne poolt madalrõhkkonda. Tsükloni trajektoor on veel ebaselge ning halvimal juhul, kui pööris liigub läänest itta üle Soome lahe, siis on Eesti lõunapoolses osas saju faasiks lörts, kui kese liigub üle Läti, saab terve Eesti märgatava lumelisa.
Igal juhul on ilmakaardid seda meelt, et neljapäeval (23.02), kui madalrõhkkond lahkub Venemaale, pääseb põhjavoolus meile külm ligi ja jääb nädala lõpuni.

Jan Lepamaa. 5. veebruaril 2017, kell 17 paiku Püünsis, suunaga kirdesse.

Esmaspäev, 13. veebruar 2017

7. nädala ilm (13.–19.02.2017)

Kommentaariumi link

19. veebruaril liikus aktiivne madalrõhkkond üle Soome itta. Alates saartest hakkas sadama peamiselt vihma, sisemaal sadas algul pisut ka lund ja isegi tuiskas.
Päeval oli ilm esialgu vihmane, kuid lääne poolt ilm paranes ja loodeservast selgines. Edelatuul tugevnes puhanguti üle 15 m/s. Õhutemperatuur tõusis päeval 2–5 kraadini.

Tsüklonite seeria puhangu algus näeb satelliidipildil selline välja: sooja sektorit katab kõrgetest pilvedest kilp (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

Kalmer Saar. 18.02.2017 kell 1:40 Saaremaa, Orissaare

18. veebruaril
 oli Läänemere kohal madalrõhkkonna edelaserv.
Sellega seotud külm front puhastas taeva alates saartest pilvedest ja udust: läks oluliselt klaarimaks ja kargemaks. Sisemaal püsis kohati udu siiski hommikuni, kuid see hajus, päeval jõudis merelt uus udu rannikualadele. Lääne- ja loodetuul tugevnes veidi ja õhutemperatuur langes mitmel pool pisut alla 0 °C.
Päev tuli sajuta ja päikeseline; kui hommikul oli õhutemperatuur enamasti veidi alla 0 °C, siis päeval 2...6 kraadi, vaid udust haaratud kohtades kuni -1 kraadi. Läänekaartetuul püsis nõrk või mõõdukas, hiljem asendus edelatuulega.
Lisaks eelnevale: Välgudetektorid registreerisid ühe pilv-maa välgu Kesk-Soomes kella 13 paiku (18.02.2017) [originaalis: Lumikuuroja liikkuu parhaillaan maan keski- ja itäosan yli kaakkoon. Seassa on ollut myös ukkosta. -MattiHuu].

Airi Köster. Seal on meri...ausõna! :D Kihnu, Pitkänä, 17.02.2017

17. veebruaril on siin jätkuvalt madalrõhuala lõunaserv. See tõi öösel kohati tugevad vihmasajud, vastu hommikut sadas ida pool ka märga lund, paiguti jääkruupe, mis viitas konvektsioonile. Pärast sadusid arenes udu, mis haaras hommikul pea kogu Eesti enda valdusesse.
Päeval udu küll hõrenes, kuid jäi siiski kohati püsima, kohati rannikualadel, näiteks Paldiskis, muutus uuesti tihedaks. Kohati esines nõrku sajuhooge ja uduvihma. Edelatuul asendus päeva jooksul enam läänetuulega, püsides nõrk või mõõdukas (puhangud ainult merel üle 10 m/s). Sooja on 0...2 kraadi.
Alates saartest küll selgineb, ent vähemalt sisemaal võib udu püsima jääda ja tiheneda, sest niiske õhk jahtub, samuti pole tuul väga tugev. Ilm on olulise sajuta.
Uued märkimisväärsed sajud võivad tsükloni lõunaservas kohale jõuda 19. veebruaril. Kuna õhumass on soe, siis ilmselt lumelisa veel ei tule. Edaspidi muutub õhumass siiski külmemaks ja võib lund tulla. Nii võib tsüklonite seeria tuua talvise ilma, ent tõenäoliselt ei jää see püsima.

Kalmer Saar. 6.02.2017. Saaremaa, Harilaid

Üllatus: M. Kaasik: Nüüd on lõpuks ometi sadu oodata. Esmalt tuleb seda lörtsi ja vihmana, sest põhja poolt mööduvad tsüklonid toovad meile sooja õhku Atlandilt. Aga nädala pärast on lootust ka lumevaibale vähemalt Ida-Eestis. 

Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: Päikselised kõrgrõhuala ilmad lõpevad ja reedest alates on Atlandil sündinud tsüklonid järjestikku tulekul. Edelavooluga saabub jätkuvalt sooja õhku ja õhutemperatuuri foon  ligi 5 kraadi selle aja normist kõrgemal.
Reedel-laupäeval on Läänemere ruumis ilma kujundamas Norra merelt üle Põhja-Skandinaavia liikuv tsüklon. See meile palju sademeid ei too, kuid lörtsi-või vihmahoogude võimalus on kõikjal. Läänekaare tuul on puhanguline. Laupäeva pärastlõunal võib vähekeseks ka päikest näha olla, kuigi järgmine Islandi lähedalt saabuv tsüklon tuleb eelnevast palju lähemale ning selle pilved ja sadu algul lörtsina, hiljem vihmana, on juba pühapäeva öösel kohal. Pühapäeval peaks ka tuul tsükloni lõunaservas tugevalt puhuma ja merel jääkatet lõhkuma ja kuhjama hakkama. Nii et sel aastal jäävad pikad jääteed tulemata, olgu märts milline tahes.
Esmaspäeval peaks korraks tsükloni tagalas tuul põhjakaarde pöörduma, kuid külma õhu juurdevool jääb lühikeseks. Teisipäeval tuleb juba järgmine tsüklon veelgi lõunapoolsemat teed, kuid ikka veel nii, et satume selle sooja sektorisse ja sajud on lörtsi ja vihmasegused.
Kolmapäeval on võib-olla kõige ägedam tsüklon sellest seeriast tulekul ning edelatuul võib tormilähedaseks paisuda, sadu esialgu ikka veel vesine. Neljapäeval toob sama tsükloni tagalas loodetuul külmemat õhku. Parimal juhul tuleb ka vabariigi pidupäev karge ja päikselise ilmaga. Kaugemaid arvutusi ei tasu üleliia usaldada. Lähemal ajal tasub tormihoiatusi jälgida ja jääleminekul ikka mõistlik olla.


Jarmo Arusoo. Natuke pilvede vahelt näha seda iridiumi [8. veebruaril Paides]

16. veebruaril oli siin madalrõhuala lõunaserv. See muutis ilma kohati, eriti edela pool, uduseks, samas päeval tuli mitmel pool päike välja, sest edalatuul tugevnes mõnevõrra, kuid õhuke kõrge pilvekiht säilis paljudes kohtades.
Õhtul lähenesid merelt hoogsajud, mille ees tihenes uuesti pilvisus, kuid see oli konvektiivsema iseloomuga. Õhutemperatuur tõusis hommikuselt karguselt 0...4 kraadi, vaid Pärnumaal oli enamasti külmem. Õhtul levis lisaks hoogsadudele uduvine üha enam kirde poole.
Sünoptiline olukord üldjoontes väga palju ei muutu, kuid sajusemad päevad on ilmselt 17. ja 19. veebruar. Ilm muutub ühtlasi talvisemaks.

Kalmer Saar. 15.veebruar 2017.a. Väikese väina tamm

15. veebruaril liikus kõrgrõhuhari itta ja seejärel liikus Skandinaaviast Läänemerele madalrõhulohk. Nii oli ilm vaikne ja enamasti päikeseline, kuid taevast varjutas kõrge õhuke pilveloor (enamasti joonpilved), seevastu saartel arenes hommikuks udu, mis püsis kohati päevalgi ja levis õhtu jooksul mandrile.
Kui hommikul oli õhutemperatuur -1...-8 kraadi, siis päevaks tõusis 1...4 kraadini, vaid mere ääres udus oli 0...-1 kraadi. Õhtul külmenes taas. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, hiljem lõunast ja tugevnev.
16. veebruar määrab ilma madalrõhuala lõunaserv, täpsemalt http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2017-02-15_12_puhas.mp3. See toob pilvisema ja tuulisema ilma, pole välistatud märkimisväärsed sademed, eriti 17. veebruari paiku.
Edaspidi on ilm heitlik, st kiiresti vahelduv.

 Einar Laretei. Pilte joonpilvedest Alatskivil. 

Jarmo Arusoo. Paide, 14.02.2017

14. veebruaril liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere Baltimaade kohale.
Kuna loodest saabunud tuline õhumass oli ebatavaliselt kuiv, siis selgines hommikuks ilm kõikjal ja päev oli päikeseline, ent õhtul alates Virumaast tihenes pilvisust, siiski olulisi sademeid polnud. Öösel tugevnenud loodetuul nõrgenes päeval, kohati oli ajutiselt isegi põhjatuult.
Islandit räsis 12. veebruaril tõsine kuumalaine: õhutemperatuur tõusis +14...19 kraadini. See anomaalia levis kagusse ja tõi Eestissegi kevadhõngulise ilma, kuid õhumass jahtus pikal teekonnal, lisaks polnud tingimusi fööni* tekkimiseks – nii oli ebatavaliselt soe ilm 14.02.2017 mitmel pool Eestis: vähemalt Tõravere ilmajaamas ja Tallinnas on uued soojarekordid sündinud. Tõenäoliselt juhtus see teisteski ilmajaamades, kuid mitteametlikes ilmajaamades ulatusid temperatuuri näidud ligi 8 kraadini.
Öösel selgineb ilm uuesti ja kohati tekib udu, esineb jäidet ja kiilasjääd. Õhutemperatuur on enamasti alla 0 °C. Päev tuleb enamasti päikeseline, aga juba jahedam.
Pärast 15. veebruari muutub ilm uuesti tormisemaks ja sajusemaks. Võib juhtuda, et põuane aeg lõppeb ja ilm omandab viimaks jälle talviseid jooni.

Anomaaliakaart 850 hPa (http://www.wxcharts.eu/) – mida roosam, seda kuumem, õhtuks jõudis see juba Poola kohale.

Kalmer Saar. Vahelduseks mõnus pilvevaba päev :). 9.veebruar 2017.a. Muhu

13. veebruaril süvenes madalrõhulohk Soome kohal ja liigub kagusse, seejärel oli kõrgrõhkkonna idaserv Läänemere kohalt.
Selline sünoptiline olukord tõi ilma soojenemise ja mitmel pool üsna päikeselise ilma, siiski ida- ja lõunaservas püsis pilves, ent olulisi sademeid ei olnud. Õhutemperatuur tõusis 0...2 kraadini, vaid kaguservas jäi õhtuni madalamaks. Läänekaartetuul oli tugev, aga nõrgenes siiski päeva jooksul.
Läänepoolne kõrgrõhuhari nihkub itta. Loodest saabub kuiva ja sooja õhku. Seepärast võib mitmel pool ilm olla päikeseline ja väga soe, tõenäoliselt kuni +5 kraadi, kuid 15. veebruariks ilm külmeneb.
Pärast 15. veebruari muutub ilm heitlikumaks: läheb tuulisemaks, sajuvõimalus suureneb (17. veebruariks on mudelid arvutanud isegi märkimisväärse saju). Võib-olla tähendab see talvise põua lõppu, kuid eks paistab.

Lea Pihlak. Loojuv kuu, 11.02.2017 7:52 Jõgeval. Jah, selline ta oli :) Ei ole siin mingit topeltsäri ega muid töötlusi :)

Tuleb soe ja kevadhõnguline nädal, kuid sademeid on minimaalselt, vt ka eelmise postituse viimaseid värskendusi. 

Nädala alguses pööratakse uus ilmalehekülg: karge ja rahulik antitsüklon asendub tormisema ja palju soojemaga, sest õhutemperatuur tõuseb kõikjal üle 0 °C; Soome lahe ääres võib algul sadada ka lund ja tuisata ehk ilmamuutust saadavad siiski mingid sademed (kasvõi udulumi 12. veebruaril).
Edaspidi on ilm olulise sajuta, kuid püsib tuuline; ilmselt taevas selgineb, nii et päevad võivad olla päikeselised ja kuni 7-kraadise soojaga. 
15. veebruariks võib õhutemperatuurifoon veidi langeda ja tuul rahuneda, kuid paistab, et see on vaid ajutine, sest kõrgrõhuhari eemaldub itta ja nii tuleb ilm madalrõhulohkude mõjul tsüklonite lõunaservades muutlik, aga siiski üpris soe. Sademeid pole või on üksnes minimaalselt.
Islandit räsis 12. veebruaril tõsine kuumalaine: õhutemperatuur tõusis +14...19 kraadini, vt täpsemalt http://en.vedur.is/#tab=athugun. See anomaalia levib kagusse ja toob Eestissegi kevadhõngulise ilma, kuid õhumass jahtub pikal teekonnal, lisaks pole tingimusi fööni* tekkimiseks, nii et loota ei maksa isegi +10 kraadi. 
*Jüri Voit:  Järgmisel [juba algas] nädalal saabub meile Skandinaaviast soe kuiv õhk nimega "Föhn´i tuul", vikist kahjuks eestikeelset seletust sellest ei leidnud, kuid soome ja inglise keeles need olemas: https://en.wikipedia.org/wiki/Foehn_windhttp://yle.fi/uutiset/3-9455268 [Vikis olemas artikkel https://et.m.wikipedia.org/wiki/F%C3%B6%C3%B6n].

Islandi ilmateenistuse http://en.vedur.is/#tab=athugun 12. veebruari ilmakokkuvõttes on näha võimsat anomaaliat.

Seda tohutut soojust näeme infrapunasel satelliidipildil http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/ kiiskavvalge (väga külm) pilvemassina peale tungimas. See õhumass jahtub mandri kohal, samas annab Skandinaavia mäestik tõuke õhu kerkimiseks, selle jahtumiseks ja pilvede moodustumiseks (valge mass).
Eesti saab sellest kuumalainest samuti osa: õhutemperatuur võib tõusta +7 kraadini, sest nii pikal teekonnal jõuab õhk tublisti jahtuda ja fööni meil lihtsalt pole.

Inge Baikov. 11.veebruar 2012 oli väga kaunis selge ilm ja rohkelt härmatist.

Esmaspäev, 6. veebruar 2017

6. nädala ilm (6.–12.02.2017)

Kommentaariumi link

12. veebruaril liikus kõrgrõhuvöönd Läänemere kohalt lõuna poole. Madalrõhulohk süveneb Soome kohal ja liigub kagusse. See tõi tuule tugevnemise ja kohatise saju (Laagris sadas lühiajaliselt kell 14 tihedat lund ja tuiskas veidi). 
Ilm oli pilves, mitmel pool sadas udulund (lumeteri) või lund, paiguti tuiskas veidi. Lääne(kaarte)tuul tugevnes: Soome lahel oli puhanguid juba lõunaks kuni 15 m/s, hiljem veelgi rohkem. Ilmamuutus on jälgitav: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/.
M. Kaasik: Äärmiselt sajuvaene talv jätkub. Kõrgrõhkkonna ümberpaiknemise tulemusena asendub pakane taas nullkraadi ümber kõikuvate temperatuuridega, kuid sellegipoolest jäävad Atlandi madalrõhkkonnad meist kaugele põhja- ja idapoole, suutmata tuua midagi peale uduvihma ja üksikute lumehelveste.
Edaspidise ilma kohta on juba teada: Mis lumekahuritest ja maratonist te räägite. Homme algab kevad :)).

Kairo Kiitsak. Härmatis Lääne-Virumaal Simuna ümbruses 11.02.2017 

11. veebruaril liikus kõrgrõhkkond Eesti kohalt lõuna poole, vt http://www.dwd.de/DWD/wetter/wv_spez/hobbymet/wetterkarten/bwk_bodendruck_na_ana.png. See tõi vaikse, kuid uduse ja härmas ilma, mõnel pool läänes oli ilm siiski selge. 
Päeval oli kohati päikeseline, kohati pilves või isegi udune. Õhutemperatuur oli hommikul valdavalt ~-10 kraadi (kuni -15 Pandiverel ja -5 merealadel), päeval tõusis -2...-7 kraadini, kohati Pandiverel püsis -10 kraadi. Tuules muutusi polnud (nõrk ja muutliku suunaga).
Ka õhtune ilm oli eripalgeline: kus püsis selge ja väga külm, kus pilves, kus udune, kuid tendents oli pilvisuse tihenemisele ja udu vähenemisele; samuti varieerus õhutemperatuur olenevalt tuule suunast ja pilvisusest, ent siiski läks üldiselt soojemaks.
Ilm tormistub ja soojeneb tuntavalt: juba 13. veebruaril on tugev ja tuul ja sooja 0...5 kraadi. Sademeid arvatavasti ei tule, kuigi idaservas võib midagi sadada kuni 40% tõenäosusega.

Ain Vindi. Madalad kihtpilved. 10.02.2017. Võrumaa. 19:24

10. veebruaril liikus kõrgrõhkkond üle Soome Eesti kohale. See muutis ilma niiskeks ja uduseks, tekkis härmatis. Selgem püsis lääne pool ja seal langes õhutemperatuur -15 kraadini, mujal soojem. 
Päeval selgines mõnes kohas pilvisus, teisal jälle tihenes, paljudes kohtades oli siiski pilves või selgimistega, õhtul tihenes pilvisus uuesti ja Virumaalt levis udu edasi: näiteks Simunas oli tihedas udus nähtavus kohati alla 150 meetri. Tuule osas muutusi polnud.
Märkus: ilm oli selgem lääne pool. Jah, see vastab tõele. Samas Virumaal oli ka palju selget taevast, alles õhtul pilvisus tihenes ja tekkis udu. Lääne pool langes õhutemperatuur -15 kraadini – tuli välja, et hoopis Ida-Eestis langes -15 kraadini, ka siin Simunas. Lääne pool oli ikka mõnevõrra soojem. 
Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Kõrgrõhuala jääb meie aladele valitsema kuni nädala lõpuni. Õhutemperatuur vähehaaval tõuseb, öised miinuskraadid jäävad pühapäeva öösel juba valdavalt 10 pügalast kõrgemale ja päeval tõuseb õhutemperatuur saartel nulli, mandril -5 kraadist kõrgemale.
Sedavõrd kuivõrd kõrgrõhuala aeglaselt laguneb ja eemaldub lõunasse, ulatub üle Nordkapi itta liikuva madalrõhkkonna lohu mõju Eestisse. Edela- ja läänetuul tugevneb, niiskust tuleb juurde, taevas tõmbub pilve ja õhutemperatuur tõuseb ning esmaspäeva öösel võib maa isegi saada veidi lumelisa. Edasi süveneb kõrgele atmosfääri välja arenenud madalrõhulohk Musta mereni. Samal ajal, kõrgemates õhukihtides, 500 hPa kõrgusel, läheneb Atlandilt Skandinaavia suunas kõrgrõhuala, mis idapoolse madalrõhulohu poolt suunatakse üle Taani Vahemere suunas. Meie jääme kahe võimsa baarilise piirialale, ilmastikus avaldub see pilvisema taevana, eriti just Ida-Eestis, kuhu on ka sademeid oodata. Lääne-Eesti jääb enamjaolt kuivaks ja ka lootust päikesepaistele on suurem. 
Juba järgmisel pühapäeval tugevneb edelatuul, mis on tugev veel ka esmapäeval. Nädala edenedes tuul veidi rahuneb. Vesikaarest puhuv tuul toob paariks päevaks sula, et siis üle loode kesknädalaks põhja pöörata.
/---/ Üleskutse kõigile, kellel huvi vaadelda rannikumere jääolusid või märkavad midagi muud huvitavat seoses merejääga jagaksid seda lahkelt ka ilmateenistuse töötajatega. Sest hoolimata kosmose ja digiajastust on (oma) silm ikka kuningas. Teated oma tähelepanekutest palume/saate teatada maili aadressil mere@envir.ee.

Andres Kunnus. Päiv'ä! kas nu teemandi kristallidõs kutsutas õhuh sädeleväid kristalle külmä ja päiksega, nee pildi ommaki tettü nõist kristalle helendämisest (http://www.atoptics.co.uk/halo/diamonds.htm -> midagi sarnast oli jah!, mul jäi varjuh vasta päivä pildistamata). Fotol: pilve piir 160m piiril.

Raikki Luik. Korstnapilvemaagia 7. veebruaril Jõgeval. 

9. veebruaril oli väheliikuv kõrgrõhuala on Skandinaavia, Soome ja Eesti kohal. See hoidis ilma rahuliku idakaartetuulega ja enamasti selge, v.a öösel ja hommikul kohati tekkinud kihtpilved, mis piirasid ka nähtavust. 
Päeval oli ilm pea kõikjal päikeseline, pilvitu ja (väga) nõrga idakaartetuulega. Kui hommikul oli külma kuni 17 kraadi, siis päeval -2...-7 kraadi, kohati idaservas kuni -12 kraadi, kuid päeva jooksul soojenes sealgi õhk üle -10 kraadi. Õhtu jooksul langes õhutemperatuur taas -10 kraadist madalamale, v.a kohati rannikualadel.
Hommikuks on kohati, eriti põhja pool, pilves ja udune, on härmatist. Päeval võib ilm selgineda ja olla taas enamasti päikeseline. 
Antitsüklon tuleb Eesti kohale ja ilm püsib vaikne ja mõõdukalt külm, kuid võib pilves ja udune olla. Seejärel on oodata ilmamuutust: läheb tormisemaks ja oluliselt soojemaks (ilmselt 13. veebruari paiku).


Kairo Kiitsak: see oranžikam tehtud 07.02.2017 ja teine, mis sinakam, see õhtul 08.02.2017 enne pilvisuse tihenemist.

Tihe udu. 8./9.02.2017 Laagris.

8. veebruaril oli võimas kõrgrõhuala Skandinaavia, Soome ja Eesti kohal. 
Öösel pilvisus küll alates Virumaast tihenes (keskmise kihi pilved), kuid olulist sadu ei kaasnenud ja pilved ei jõudnudki enamikesse kohtadesse. Hommikuks selgines ilm uuesti, vaid Virumaale ja Peipsi kohale jäid madalad pilved (alumine piir 200...300 m kõrgusel maapinnast) püsima. Mujal jätkus päev päikeseliselt. 
Kuna idakaartetuul rahunes ja asendus nõrga põhjakaartetuulega ning õhumass soojenes, siis tõusis päikese toel õhutemperatuur üle -10 kraadi, eriti mere ääres, kus kohati oli -2...-4 kraadi, külmimaks jäi Virumaal ja Peipsil madalate pilvede alla (kuni -8 kraadi).
Õhtul ilm külmenes, kuid madalate pilvede areaal hakkab jahtumise tõttu suurenema. Tekkis udu ja härmatis. See võib hommikuks tuua paljudesse kohta pilves ja üsna sombuse ilma.
Antitsüklon tuleb nädala lõpuks, s.o 11. veebruariks, otse Eesti kohale. Ilm on vaikne, mõõdukalt külm ja ilmselt udune / pilves, kuid olulist sadu pole oodata. Plusskraade on oodata alates 13. veebruarist.

Reet Sepp. 07.02.2017 keskpäeval Stroomis - korstnapilv

7. veebruaril oli siin kõrgrõhuala lõunaserv. See hoidis ilma külma ja selge, kuid üsna tuulise.
Nii langes õhutemperatuur hommikuks -23 kraadini (Virumaal), üksnes kohati rannikualadel oli kuni -7 kraadi. Ka päeval jäi õhutemperatuur enamasti -10 kraadist madalamaks (soojem oli lääne pool, külmem seevastu idas). Idakaartetuul oli mõõdukas, kuid nõrgenes päeva jooksul.
Antitsüklon püsib siinmail nädala lõpuni, liikudes 11. veebruari paiku üle Eesti. Kas ilm jääb selgeks või läheb pilve, pole kahjuks teada, ent hetkel näib, et 8. veebruar võib pilvine tulla, seejärel on taas selge või vähese pilvisusega ilm.
Õhumass soojeneb tasapisi, seega annab suurem külm tasapisi järele (vastu 8. veebruari võib kohati veel -20...-25 kraadi tulla, nädala lõpus on ehk minimaalselt -10 kraadi). Sadu pole oodata.
On olnud jutte, et õhurõhk võib saavutada uue rekordi. 7. veebruaril tõusis õhurõhk 1048 hPa-ni, kuid jääb edaspidi vähemuutuvaks ega pruugi üle 1050 hPa tõusta.

Kalmer Saar. 6.02.2017 Muhus

6. veebruaril oli siin kõrgrõhuala lõunaserv. See hoidis hommikul ilma veel endiselt pilvise, aga siis jõudis kohale kärekülm ja kuiv õhumass, mis puhastas taeva pilvedest. 
Päikeseline päev oli mõõduka idakaartetuulega, mis hoidis õhutemperatuuri valdavalt -7kraadise, vaid kohati rannikualadel oli soojem ja kõrgustikel külmem. Õhtul külmenes ja õhutemperatuur langes mitmel pool alla -10 kraadi.
Selget ja külma ilma jätkub veel vähemalt kaheks päevaks. Idakaartetuul püsib esialgu tuntav. Seejärel jõuab kohale soojem õhumass ja tuul nõrgeneb (täpne aeg pole teada, see võib juhtuda juba 7. veebruari jooksul, aga võib ka 9. veebruaril või hiljemgi). Võib tekkida udu ja ilm pilve minna. 
Nädala lõpus võib antitsüklon Eesti kohale tulla. Kas see tähendab ilma külmenemist ja selginemist või suhteliselt sooja ja pilves ilma, veel täpselt ei tea. Õhurõhk püsib enamasti 1045...1050 hPa piires, kuid võib nädala lõpus olla ka 1060 hPa lähedal. Kas pärast seda ilm muutub, veel ei tea.

Kairo Kiitsak. Nõrk lumesadu ja päikesesammas hommikul Jõgeval 06.02.2017 

Tuleb talviselt külm, kuid peamiselt sajuta nädal ehk lund on enamasti endiselt napilt.

Nädal algab ilma külmenemise ja kohatise kerge lumesajuga, sest Põhja-Venemaal tugevneb külma õhumassiga antitsüklon, mis triivib edelasse, st Läänemere poole. Külma ja kuiva õhumassi tõttu võib loota selgimisi. 
Antitsüklon tuleb nädala vältel Läänemere, hiljem lausa Eesti kohale, kuid selle kese võib nihkuda kord Soome, kord Põhjalahe või Skandinaavia, siis jälle Läänemere idakalda ja Venemaa kohale, ent pole välistatud veelgi suuremad nihked. Õhurõhk selle antitsükloni keskmes püsib 1050 hPa lähedal, varieerudes nädala vältel vahemikus 1045...1055 hPa.
Antitsüklonis on õhumass esialgu väga külm, kuid paistab, et see soojeneb. See tähendab, et ilm on küll vaikne ja olulise sajuta, kuid selgeid päevi on ehk vaid paar, seejärel taas pilvisem. 
Kuu keskpaik võib tuua muutusi, aga pole välistatud ka rahuliku ja külma ilma püsimine. Elame-näeme!

Ain Vindi. Loodus teeb trikke. Põlvamaa. 29 jaanuar 2017.