Neljapäev, 30. detsember 2010

Loodest saabub tsüklon

30.12. mõjutas Eesti ilm kagust saabunud väheaktiivne tsüklon. See kandis külma õhku Eestisse. Oklusioonifront aga jäi Eesti lääneossa väheliikuvaks, mistõttu siin lumesadu jätkub. Samal ajal lähenes loodest uus sajuala ja päeval oli võimalik näha huvitavat sirgjoonelist ala.
Päeva jooksul muutus see tsüklon Norra merel oleva tsükloni lohuks. Nüüd on isohüpsid loode-kagusuunalised: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html. See tähendab, et kagusuunalised liikumised on soodustatud ja seetõttu pääseb uusaastaööks järgmine aktiivne tsüklon loodest otse Eestisse. Pärast seda on tee külmale õhule avatud. Vaatluste põhjal tehtud ilmakaart: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20101230.gif.

Mõned pildid Laitsest:











30.12.2010

Neljapäev, 23. detsember 2010

Uus lumetorm või suurem tuisk tulekul

Suurema osa Euroopast on enda alla hõlmanud madalrõhkkond, mille üks kese suundub Itaalia, teine aga Poola kohale. Põhjapoolsem kese on aktiivsem ja see mõjutab järgmistel päevadel ka Eesti ilma.
Siit http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html on näha, et madalrõhkkonna sulguvad isohüpsid on suunatud Baltikumi. See näitab ilma halvenemise ja osaliselt tsükloni keskme liikumissuunda. Kuna tsüklon on väga ulatuslik ja selle liikumine aeglustub, siis võib arvata, et sadu ja tuisk kestavad mitu päeva. Eestisse saabub ilmselt ainult oklusioonifront, millega on seotud talvised suladeta, kuid lumesajused ilmad.
Toodud ilmakaardi värvidele võib anda erinevaid tähendusi. Võib öelda, et seal, kus on -10 ja madalama temperatuuri isoterm 850 hPa tasapinnal, on sügav talv, mis lähiajal ilmselt ei kao. Roheline tähistab piirkondi, kus ilm on küll talvine või sügistalvine, kuid võib kergesti vahetuda sula vastu välja, st talv ei ole seal nii kindel.
Parandus: 24.12. mõjutab Eesti ilma soe front. Näiteks Lätis sadas õhtupoolikul vihma, kuigi õhutemperatuur samal ajal -7 kraadi.

Pühapäev, 19. detsember 2010

Pilvede põhiliigid

Kuigi raamat pilvedest on valmis (käsikirjalisel kujul), ei saa seda lähiajal kirjastada. Seetõttu koostasin ülevaatlikud slaidid ja panin faili nimega pilvede põhiliigid siia: http://www.ilm.ee/kola/pildid/jyri/. NB! Kui lihtsalt failile klikata, avaneb see alles siis, kui üleslaadimine on lõppenud. See võtab olenevalt internetiühenduse kiirusest aega tõenäoliselt 1-5 minutit. Võib ka paremklõpsuga salvestada (soovitatav).
Slaididel pakutakse veidi enam kui lihtsalt põhiliigi kirjeldus ja pilt juurde, sest lähiajal pole plaanis avaldada midagi kõikidest võimalikest pilvede alaliikidest, vormidest ja erikujudest. Seega on vähemalt nüüd selline materjal olemas, mida võib kasutada nii enese harimisel kui hariduslikel eesmärkidel.

Neljapäev, 16. detsember 2010

Suve kokkuvõte

Maalehes avaldati lühike õhutemperatuuri kokkuvõte, kus räägitakse ka 2010. aastast: http://paber.maaleht.ee/?page=Ilm&grupp=artikkel&artikkel=18353. Paraku on see kokkuvõte ühekülgne ja ebatäpne, eriti see osa, mis puudutab väga kõrget temperatuuri. Jäetakse mainimata, et Kirde-Eestis tõusis temperatuur juuli lõpus üle 34 ja augustis isegi üle 35 kraadi, ületades isegi 2006. a. suve tippnäitajaid. EMHI jaamades mõõdetud maksimum- ja miinimumtemperatuuri võib vaadata kuude kaupa siit: http://www.emhi.ee/?ide=6. Mis puudutab suve sademeid, siis neid jagus ikka äärmiselt ebaühtlaselt, eriti, kui vaadata kuude lõikes. Täpsema 2010. a. suve ilmastiku kokkuvõtte võib leida siit (faili nimi 2010. a. suve kokkuvõte): http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/

Kolmapäev, 15. detsember 2010

Kommentaar 2010. a. ilmastiku kohta

Tere,
Kas on loota, et sel aastal Eestis domineerinud ida-lääne suunalised õhuvoolud jätkuvad ka järgneval aastal või on see pigem erand, mis sel aastal on toimunud? Kui ma olen õigesti aru saanud, siis idast läände suunduvad õhuvoolud põhjustavad meil kuuma suve ja külma lumerohket talve, samas läänest itta suunduvad õhuvoolud aga aastaringset niisket sademeterohket ilma.

Eesti jääb läänetuulte vööndisse, mis tähendab, et aastaringselt on valdavaks läänevool. Läänevoolu tugevust saab väljendada põhimõtteliselt NAO indeksiga, vt palun http://www.ilm.ee/index.php?45492 ja http://www.lote.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=695260/jaagus.pdf

Läänevool on suuremas osas 2010. aastast olnud väga nõrk või puudunud, mida võib küll teatud määral erandlikuks pidada, kuid samas on sellel ebaregulaarne ajaline varieeruvus, st on aastaid, kui läänevool on keskmisest tugevam ja vastupidi, kusjuures sarnase kõrvalekaldega aastad on tihti järjestikku.

Mandril soojeneb ja jahtub õhk märksa kiiremini kui veekogude kohal, sest veel on suur soojusmahtuvus ja see muudab veekogud termiliselt inertseks ning aastaajaline temperatuuri muutumine (amplituud) on väiksem kui mandi kohal. Temperatuuri aastase amplituudi suurust saab kasutada ilmastiku või kliima merelisuse mõõduna. Seega, suvel toob õhuvool mandrilt sooja õhku, sest õhk on mandri kohal soojenenud ja talvel vastupidi.

Kuidas on seotud aastaaegade keskmine temperatuur läänevoolu tugevusega? Mereline polaarne õhumass saabub Eestisse Atlandi ookeani põhjaosast, seega peamiselt loodest, läänest ja edelast. Talve keskmisel temperatuuril on tugev seos läänevoolu tugevusega: kui see on tugev, siis on talved muutlikud ja suladerohked, ka torme on rohkem. Suvel on aga üldiselt seos läänevoolu tugevuse ja temperatuuri vahel nõrk või puudub ja seega võib märgatava läänevoolu korral olla suvi keskpärane, aga ka soojem või jahedam.

Sademed on ruumis ja ajas palju muutlikumad kui temperatuur või õhurõhk. Seega seosed nõrgemad, kuid siiski vähemalt talvel tugevad, st et tugeva läänevoolu korral on talv pigem sademeterohke. Õhuvool mandrilt toob aga kuiva õhku.

Muidugi on see kõik nii väga üldiselt.

See, kui paks lumikate talvel tekib, et sõltu ainult sajukogusest, vaid ka temperatuurist ja kui palju on sulasid. Kui temperatuur on pikka aega alla nulli, siis tulevad sademed enamasti lumena ja sadav lumi ei sula ära, vaid koguneb. Sellega saab osaliselt selgitada talve lumerohkust. Teine osa põhjusest on järveefekt (võib ka mere- või laheefektiks nimetada, olenevalt veekogust). See seisneb selles, et kui suure lahtise veekogu kohal on väga külm õhumass, siis on soodustatud niiske õhu tõus ja selles veeauru kondenseerumine ning sademete teke. NB! Veekogu peab olema vähemalt 80-100 km laiune, et selle kohal liikuv õhumass saaks piisavalt niiskust ja õhumassi temperatuuri ei ole temperatuur maapinna lähedal, vaid temperatuur 1,5-2 km kõrgusel. Viimane peab olema lahtise veekogu kohal vähemalt -10˚...-15˚C ja õhuvoolu suund muutuma kõrgusega vähe (alla 50˚-55˚), et saaks tekkida märkimisväärne lumesadu (järveefekt). Õhuvooluga võib see liikuda 30-50 km sisemaale, enne kui pilved tühjaks sajavad. Sealjuures võib lund tulla kümneid cm-d ja isegi üle 1 meetri ööpäeva või kahega. Järveefekt tõi suure lumesaju möödunud (2009.) aasta detsembris saartele ja aaastavahetuse ajal põhjarannikule, käesoleva aasta novembris aga põhjarannikule. Veel võivad rohket lund tuua meridionaalselt liikuvad tsüklonid (loodest-põhjast laskuvad tsüklonid või põhja-kirdesse liikuvad lõunatsüklonid). Ka 9.-10.12. lumetorm oli põhjustatud sellest, et tsüklon tekkis küll 40. laiusel Atlandi ookeanil ja liikus itta, aga sattus Kesk-Euroopas meriodionaalsesse õhuvoolu, mis suunas selle Baltimaadele ja Loode-Venemaale ehk teiste sõnadega, tsüklon hakkas itta liikumise asemel põhja liikuma ja tõi meile lumetormi. Edela-ja lõunatsüklonid on üldiselt väga sajurohked. Näiteks 2008. aasta märtsi- ja novembri lumetormid olid samuti lõunatsüklonitest põhjustatud.

Selgituseks, et õhuvoolu all mõista mitte tuult maapinna lähedal, vaid õhu liikumist umbes 3 km kõrgusel, sest see suunab tsüklonite liikumist. Antitsüklonite liikumine on ettearvamatum ega sõltu alati juhtvoolust. Kui tuul puhub idast, siis see ei tähenda seega veel idavoolu, vaid tihti on tegemist meridionaalse õhuvooluga, mis tekib siis, kui jugavool deformeerub Rossby lainete tekkimise tõttu ja sellisel juhul tekivad märkimisväärsed anomaaliad. Tihti tekib blokeeriv kõrgrõhkkond, mille puhul on läänevool takistatud ja õhk voolab siis meridionaalselt. Näiteks mai ja suve palavus oli põhjustatud blokeerivast kõrgrõhkkonnast Lääne-Venemaal. Kõrgrõhkkonna lääneservas tõi õhu liikumine mandrilt väga sooja õhumassi. Blokeering arenes juba mais, mis põhjustas 2 nädalase soojalaine, siis see katkes juunikuuks ja tekkis juuni lõpus-juulis uuesti, püsides augusti teise pooleni.

Hetkel on baarilise välja orienteeritus nõrk, kuid siiski on soodustatud pigem meridionaalne tsüklonite liikumine. Praegu on Arktikast kagusse liikumas väga aktiivne tsüklon, nagu siit http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3 ja siit on näha:

http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html. See küll pääseb Eesti ilma mõjutama, kuid kas ja kui palju sajab, on ebaselge. Küll aga tugevneb tuul ja lisandub külma, mistõttu ilm muutub väljasolemiseks väga ebameeldivaks. Nõrk läänevool (või selle puudumine) püsib ilmselt lähinädalatel ja peaks ulatuma veel jaanuarissegi. Seda toetab ka NOAA hooajaprognoos: http://www.cpc.noaa.gov/products/people/wwang/cfs_fcst/images3/euT2mMon.gif

NAO indeksi praegust väärtust näeb:

http://www.metcheck.com/V40/UK/FREE/teleconnections.asp

Teisipäev, 14. detsember 2010

Minu loengud/KH

Lasin uuendada ja täiendada oma loengute lk: http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/. NB! Fail nimega mõtteid ilmaprognoosimisest on parandatud variant viimasest .ppt vormingus failist (ilmaennustus).
13.12. pildistas M.Saareleht Järvamaal suurepäraseid KH lainepilvi: http://www.ilm.ee/client/failid/galerii50802.jpg
Selgitusi juba aasta kestnud ilmastiku kohta: http://www.novaator.ee/ET/kliima/mis_selle_ilmaga_lahti_on/ NB! Selgitused ja põhjused on ülimalt lihtsustatud, nii et adekvaatsuse tagamiseks oleks vaja teada tagapõhja.

Kolmapäev, 8. detsember 2010

Talvine äike

Sel aastal on mitmel korral olnud talvist äikest. Esimesed neist olid märtsis, siis 23. oktoobri öösel ja nüüd 4. detsembri õhtul. Võtsin veelkord viimased kaks juhtumit ning nende ja üldse põhjused kokku: http://www.horisont.ee/node/1566.

Täiendasin seda kokkuvõtet, sest 9.-10.12. lumetormi ajal täheldati välkusid.

Teisipäev, 7. detsember 2010

Optiliste nähtuste galerii

Detsembris kuulutati välja ilm.ee-s optiliste nähtuste fotokonkurss: http://www.ilm.ee/index.php?48191, mille juurde tegin optiliste nähtuste näidisgalerii koos lühiselgitustega:
http://www.ilm.ee/index.php?4819411550533. Seda võib kasutada õppematerjalina, sest nagu teada, siis eestikeelset sellealast materjali napib. Konkursi eesmärk on sarnaselt pilvejahile hariv, et inimesed õpiksid märkama huvitavaid ja ilusaid loodusnähtuseid. Määramist seekord ei nõua, kuid vähemalt huvitavamaid ja haruldasemaid nähtuseid kommenteerib asjatundjana M.Krusel.

Teisipäev, 23. november 2010

Talv käes!

Viimaks näib olevat saabunud päristalv. Ükski prognoos ei luba oma ulatuses soojenemist, vaid külma süvenemist ja püsimist. Skandinaavia kohal olev kõrgrõhkkond jääb püsima ja meridionaalne õhuvool põhjast toob eriti külma õhku juurde. Foreca prognoosib näiteks detsembri alguseks Tallinnasse minimaalseks temperatuuriks -28 kraadi!
Enne külma saabumist ja kõrgrõhkkonna laienemist õnnestus Eestini trügida ühel lõunatsüklonil. See tõi kaasa rohkelt soojust ja niiskust, kuid puutudes kokku põhjas valitseva külma õhuga, siis sademed tulevad valdavalt lume ja lörtsina, mis paneb ilmselt aluse alanud talve lumikattele.
Foreca prognoos

Esmaspäev, 22. november 2010

Lõunatsüklon ja pakane järel?

Eesti poole liigub Kesk-Euroopast kiiresti väga aktiivne lõunatsüklon. See toob tõenäoliselt mitmele poole enam kui 10 cm-se lumikatte, mõõduka kuni tugeva lumesaju ja tuisu. Viimase võimalus on suurem põhjarannikul, ka saartel. Tsüklon jääb Eesti kohal toppama, sest Skandinaavias on ees eriti külma õhuga antitsüklon. Pärast lõunatsükloni hääbumist laieneb see Eestini ja võib kaasa tuua pakase, näiteks Foreca prognoos näitas veel eile Tallinnasse kuni -30 kraadi 30. nov-1.dets, kuid praeguseks on prognoosiarve vähendatud 25 külmakraadini. Kõige tagasihoidlikumad lubavad 10-kraadist külma. Tugevam külm näib olevat Põhja-Eestis, sest külm õhumass jääb Eestist põhja poole.
Järgnevalt satelliidipilt, kus on näha ulatuslik lõunatsüklon ja selle lehvikusarnased pilveosad Läänemere lõunaosas lähedal:
Allikas:

http://saturn.unibe.ch/rsbern/noaa/dw/realtime/current/n1bcurr.jpg

Neljapäev, 18. november 2010

Lumesadu ja soe õhk 18. novembril

Vähemalt ööpäeva jooksul oli Baltimaade edela-ja lõunaosas kompaktne pilveala koos sajuga, mis aga kõrgrõhkkonna tõttu põhja ei pääsenud edasi liikuma. Muutus toimus 17. novembri päeval, kui viimaks see ala hakkas kirde suunas liikuma ja tõi Eestisse märkimisväärse lumesaju ning lumikatte (mõnel pool sadas öö ja hommikuga üle 20 cm lund). Sajuala oli seotud lõunatsükloniga ja põhja liikuva sooja frondiga.
Tartusse jõudis sadu hilisõhtul. Alguses oli see nõrk, kui pärast keskööd tugevnes oluliselt ja öösel oli lumesadu tugev, sealjuures helbed suhteliselt laiad. Nii moodustus varahommikuks enam kui 10 cm paksune lumikate. Lumi läks aga juba hommiku poole ööd jäävihmaks üle. Ajuti rabistas jäävihma päris korralikult ja seejärel saabus sula pilvedest ka maalähedasse õhukihti. Jäävihma sajab siis, kui advektsiooni tõttu saabub soe ja niiske õhk pilvedesse, aga maapinna lähedasse õhukihti jääb veel külm õhk. Nii külmuvad sadavad vihmapiisad enne maapinnale jõudmist osaliselt ära ja sajabki jäävihma.
Päev oli enam-vähem sademeteta, kuid õhtul moodustus udu. Juba päris õhtul sadas lühikest aega üsna tugevat vihma, seejärel udu taastus ja tihenes veelgi. Võis märgata, et lume hulk silmnähtavalt päeva jooksul ei vähenenudki. Ilmselt oli tegemist lumeinversiooniga: kuna ilm oli vaikne, siis tekkis lume tõttu õhuke külma õhu kiht ja lume sulamine oli aeglasem, kui see õhumassi tõttu olnuks võinud.
Kuidas on vihmasajuga? Kas see tõepoolest sulatab lund? Kuna vihma temperatuur on enamasti üle null kraadi, siis järelikult sulatab. Aga kui oluline ikkagi on vihm lume sulatajana? Siinkohal lähevad asjatundjate arvamused lahku. Mõned peavad vihma lume põhiliseks sulatajaks, teised mitte. Kui suvalise inimese käest seda küsida, siis ta ilmselt arvab ka, et küllap vihm ikka see põhiline lume sulataja ole, sest hinnanguliselt näib see nii. Tegelikult oleneb see just vihma temperatuurist. Kui vihma temperatuur on 0...+1 kraadi, siis on ilmselt vihma üleantav soojushulk väike ja seetõttu lund eriti ei sula. Kui vihmasadu on tugev ja vihma temperatuur mitu kraadi üle nulli, võib pidada vihma osatähtsust lume sulatamisel oluliseks. Üleüldiselt on lume otsene sulataja ikkagi soe õhk ja soojad õhuvoolud. Kevadel pääseb ka päike mõjule, kuid selle toimel sulab lumi ikkagi avatud kohtades, eriti kui kallak on päikese poole (lõunanõlvad) ja kui aluspind lume all on tume.
Milline oli ilm umbes samal ajal möödunud aastal? Novembris, eriti teisel poolel, oli ilm ühtlaselt väga soe (päeval 5-9 kraadi sooja) ja soojus püsis detsembri alguses. Alles 8.-10. detsembrist läks veidi jahedamaks, päris külmaks läks aga alles detsembri keskpaigas. Käesoleval aastal tulevad päris külmad ilmad juba pärast 22.-23. novembrit, seega oluliselt varem. Suurt lund ette näha pole, kuigi erandiks võivad olla rannikualad, kus imet võib teha järveefekt. Viimane nähtus tõi möödunud aastal rekordlume saartele ja Kolkasse (17.12.) ning aastavahetuse paiku Tallinnasse.
Pilte lumesajust Tartus:




































Pühapäev, 14. november 2010

Uus rubriik

Tekkis mõte, et ilm.ee-s võiks olla ka nn õpilase nurk. Üheks suureks ilmahuviliseks on K.Lõppe, kellele tegime vastava rubriigi - koolipoisi ilmajutud: http://www.ilm.ee/?48101, mis on ühtlasi üleskutseks teistele noortele ilmahuvilistele, et olge ikka aktiivsed ja olete oodatud omi mõtteid meteoroloogia-ja ilmateemadel avaldama.
Novembri algul võis märgata satelliidipildil suurepäraselt välja kujunenud pilvevööndit jugavoolu ja polaarfrondiga seoses. Nüüd tekkis see jälle: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3, sealjuures arenes frondil juba 13. novembri õhtul laine, mis areneb edasi aktiivseks tsükloniks. See toob Eestisse suvise õhu, st temperatuur tõuseb kuni 10 kraadini. Pärast seda saabub kõrgrõhkkond ja ilm jaheneb, kuid talvist ilma pole veel ette näha. Hetkel eraldab jugavool lõuna poole jäävat suvist sooja põhja jäävast sügisest ja talvest.

Neljapäev, 11. november 2010

Atmosfäärioptika

Saidile http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/ lasin üles parandatud variandi atmosfäärioptika ettekandest, sest eelmises, mis on samuti üleval (vanema kuupäevaga), oli õigekeelsusvigu jmt. Küllap on vigu ka parandatud variandis, kuid parem on see võrreldes vanaga kindlasti.

Teisipäev, 9. november 2010

Lõunatsüklon ja soe õhumass 9. novembril

3.-7. novembrini püsis Euroopa keskosa kohal selgelt väljendunud polaarfront ja sellega seoses jugavool. See polaarfront triivis tasapisi lõuna-kagu suunas ja jagas Euroopa kaheks: põhja pool oli ilm selgelt sügisene, Skandinaavia põhjaosas ka talvine, kuid frondist lõuna pool lausa suvine. Isegi Kesk-Euroopas tõusis temperatuur hilisele ajale vaatamata üle 15 soojakraadi (mitte küll kõikjal, aga mitmel pool).

Õhumasside kaardil on näha polaarfrondi eraldatavad õhumassid ja jugavool tihedalt paiknevate voolujoontena. http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html






6. novembril tekkis Gröönimaa lähedal kiiresti süvenev tsüklon, mis liikus kiiresti kagusse. Õhurõhk langes Islandi lähistev umbes ööpäevaga 1020 hPa-lt 960 hPa-ni! Vastavalt sellele hüppas NAO indeks negatiivselt väärtuselt positiivsele väärtusele (vt joonist).








.

.

.
Ilmselt kagusse liikuva sügava tsükloni tõttu läks Vahemerel asuv soe õhk põhja poole liikuma ja külmem õhk suruti lõuna poole, seega lükati polaarfront mõlki ning seal arenes laine. Laine muutus kiiresti lõunatsükloniks, mis hakkas 8. novembril Eesti ilma mõjutama ja pakkus järgnevalt lund, kuid tsükloni järel liigub aga Eesti kohale ilmselt lausa troopiline õhumass, mis tähendab praegusel ajal 5-10 kraadi sooja. Tsükloni evolveerumine:
Polaarfront: soe ja külm õhk eksisteerivad veel rahulikult koos, kuid muutuse toob loodest läheneb tsüklon.







Ilmselt tsükloni tõttu lükati polaarfront mõlki ja seal arenes laine ja see omakorda edasi tsükloniks.

















.

.

Tsüklon on väljakujunenud ja isegi korralik keeris Eestist lõuna pool tekkinud.







.

Tegelikult, kui vaadata baarilise reljeefi kaarte, siis on kõnealune lõunatsüklon ainult loodest tulnud tsükloni lohk või osatsüklon (vt viimast õhumasside kaarti), aga pilvemasside järgi on tegu eraldiseisva tsükloniga.
Kui kedagi huvitab, siis saab sateliidipiltide arhiivi Euroopa kohta vaadata:
http://ilm.ee/kola/pildid/SAT_Arhiiv/.

Neljapäev, 4. november 2010

Atmosfäärioptika

Kunagi tegin ühes koolis ettekande atmosfäärioptikast. Täiendasin ja parandasin seda ning kättesaadav on materjal: http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/, kuid paraku jäid mõned õigekeelsus-ja lausestusvead sisse. Endiselt on seal üleval ka tormi-ja äikesejahtimise kohta käiv materjal.

Pühapäev, 31. oktoober 2010

Irisatsioon ehk pilvede küütlemine

Ilm.ee-sse saadeti foto värvilistest pilvedest, tehtud 23.10.10 Raikkülas, autoriks E.Nummert:
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Tere!

Eile jäi üks huvitav nähtus pildile ja tahtsin küsida, kas sellele on olemas loogiline seletus ilmainimeste seisukohalt või sattusin lihtsalt objektiiviga kuidagi sellise nurga alla. Pilved nimelt jäid veidi värvilised (fail lisatud). Ma ise seda pildistamise hekel ei täheldanud, püüdsin vaid sättida nii, et päike otse silma ja objektiivi ei paistaks. Omalt poolt oskan öelda seda, et vbl veerand tundi enne oli just suurem vihmapilv üle läinud ning päike oli parasjagu paistmas puude tagant.

Ette tänades,
E.

Vastus:

Tere,

suur tänu foto eest. Leidub ikka selgitus, seda nähtust nimetatakse irisatsiooniks ehk pilvede küütlemiseks ja tekib ülemiste (kiudrünkpilved) või keskmiste (näiteks kõrgrünkpilvede) poolläbipaistvates kohtades, kui kuu või päike paistab läbi nende kohtade. Irisatsioon on valguse interferentsinähtus, mille ilmnemiseks peavad veepiisaksed või jääkristallid, millest pilv koosneb, olema hästi ühtlase suurusega, sel juhul moodustuvad ringikujulised difraktsioonmaksimumid erinevate värvustena.

Difraktsioon tekib, kui valgus hajub takistustel, kusjuures valgus pääseb hajununa takistuse taha. Hajumine tähendab valguse suuna muutumist. Nii juhtubki, et teisel pool takistust, milleks võivad olla poolläbipaistvad pilved, mõned valguslained liituvad, kui nad on samas faasis ja seal tekib siis difraktsioonimaksimum. Maksimumi värvus sõltub sellest, millise lainepikkusega valguslained liitusid. Seal, kus liituvad vastasfaasis lained, tekivad difraktsioonimiinimumid ning valgust paistab meile sealt vähem. Graafiliselt on nähtust seletatud ka siin: http://www.atoptics.co.uk/droplets/corform.htm

Irisatsiooni pilvedes võib ühest küljest pidada üsna harvaesinevaks, ent teisalt võib see olla ainult näivalt nii, sest enamus inimesi ju ei vaata päikesesse ega sinna lähedusse, sest päike on liiga ere.

Ma ise sain suurepäraseid irisatsioonipilte Tartus 5. oktoobril













Neljapäev, 28. oktoober 2010

Tsüklon ja antitsüklon

Juba hulk päevi tagasi kirjutasin meie ilmastikule nii omastest ja olulistest süsteemidest nagu tsüklon: http://www.ilm.ee/?48020 ja antitsüklon: http://www.ilm.ee/?48026. Neid on viimastel päevadel pisut täpsustatud ja parandatud ning lisatud selgitavaid jooniseid. Suur tänu T.Tanilsoole ja M.Merilainile, kes lugesid need üle ja kinnitasid, et sisuliselt on asi korrektne. Kuna eesti keeles ei ole meteoroloogiaterminoloogia just kõige paremini välja kujunenud, siis paratamatult on seal ka suuremal või vähemal määral kohmakaid tõlkesõnu ja isegi paar mõistet, mis on jäetud inglisekeelseks.
Tallinnas toimub 28.-29. oktoobril põnev teaduskonverents, millest leiab rohkem infot siit: http://teadus.err.ee/teaduskonverents/index.php. Kes veel ei tea, võiksid tutvuda: http://teadvus.wordpress.com/.

Laupäev, 23. oktoober 2010

Äike 22/23. oktoobril

Kui olin üht välku õhtul läänetaevas näinud, siis ei osanud rohkem midagi oodata. Radariandmed näitasid, et läänest lähenev rünksajupilvede süsteem oli nõrgenemas, seetõttu konkreetselt see süsteem äikest enam põhjustanud. Vaatlejatel kinnitusel aga põhjustas see süsteem merel olles siiski mitu välku ja need siis enne, kui ise välku nägin.
Pärast välgu nägemist hoidsin sel siiski silma peal. Õnneks tegi kuupaisteline öö pilved nähtavaks ja andis piisavalt valgust, et saaks pildistada. Märgata võis, et süsteem liigub väga kiiresti ja pilved ülemised osad valgusid laiali ulatuslikuks alasiks. Süsteemi lõunapoolses osas oli näha arengut:









.
.
.
.
.
Kui see üle läks, siis tõi kaasa teralume ja lumekruubisaju, samuti tuuleiilid. Huvitav oli see, et pilvesüsteem lähenes täielikus tuulevaikuses. Pärast üleminekut enam tuul ei vaikinud, vaid tugevnes ja saavutas lõpuks pärast põhiäikese üleminekut pea tormi tugevuse.




.

.

.

.

.

.

Kui süsteem oli üle läinud, oli läänetaevas uusi kiiresti kasvavaid rünki näha:

.

.

.

.

.

.

.

.

.

Kell oli juba öösel pool üks läbi. Rünkpilved kasvasid kiiresti rünksajupilvedeks, seejuures oli liikumine väga kiire. See liikus üle, tõi ka hoogsaju endaga kaasa. Siis selgines ajuti taevas, eemaldumas võis näha suure vertikaalse arenguga pilvi.
































.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Ümbruses, eriti põhja-ja läänesuunas, kasvas uusi rünki. Viimaks ühinesid need kõik uueks süsteemiks ja see liikus koos tiheda teralume ja lumekruubisajuga pea kohale. Tuul oli puhanguline, aga ei midagi erilist. Sadu kestis umbes 10-15 minutit ja jäi siis kiiresti järele, ent pilve alasi oli veel pea kohal. Ja siis oli praktiliselt pea kohal (veidi siiski ida pool) pikk välk lõunataevast põhjataevani ja tugev müristamine. Väikese vahe järel oli veel teinegi ja kolmaski välk. Neljas välk oli juba kaugemal, aga selle kuma õnnestus fotole saada. Nüüd oli pea kohal taevas juba selge, aga põhjataevas mere kohal sähvisid üsna väikeste ajavahemike tagant välgud (välkude vahe umbes 0,5-2 minutit), paar välgulööki oli ka veel ida-ja kagutaevas. Kõik toimus umbes poole tunni jooksul pärast kl 1 öösel.

































.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

Seejärel võis jälgida põhjataevas mere kohal kiiret arengut ja lahkuvaid rünksajupilvi peamiselt kirdetaevas:





















.

.

.

.

.

Selle ja järgmise pildi vahe on ajaliselt 3 minutit.



















.
.
.

.

.
Talvist äikest on kuskil Eesti nurgas igal aastal, kuid tavaliselt on asi piirdunud 1-2 välgu/müristamisega, seega oli see juhtum tugevuse poolest eriline. Ühest küljest pole talvine äike midagi väga erilist, ent siiski seda näha on harv juhus.
Antud äikese võib liigitada advektiivseks, mis tähendab, et külm õhumass voolab soojale aluspinnale (meri, päeval oli sobiv ka maismaa) ja seetõttu tekivad tõusvad õhuvoolud. Sellised tingimused valitsevad tsükloni ja külma või oklusioonifrondi tagalas. Ka antud juhul oli see nii, sest saabuv õhumass oli külm, meri aga soe ja andis niiskust lisaks.

Reede, 22. oktoober 2010

Aktiivne osatsüklon 22. oktoobril

Skandinaavia lõunaosas tekkis 21. oktoobril kiiresti aktiivne osatsüklon, mis oli seotud Norra merelt lõunasse ja hiljem itta liikuva peatsükloniga. See osatsüklon liikus kiiresti üle Norra ja Rootsi lõunaosa ning jõudis juba 22. oktoobri ööks Läänemerele.

22. oktoobri hommikul enne päikesetõusu oli Tartu idataevas selge, ent läänetaevas pilves. Väljas oli külma paar kraadi ja maa oli kahutanud. Autodel oli eelmisest õhtust jäänud veetilgad jäätunud, moodustades ilusa kaunistuse.

Päikese tõustes punetasid ja kollatasid pilved tugevasti ja pigem vöötidena. Kui päike oli tõusnud, siis oli läänetaevas süngelt sügavsinine nagu enne tugevat äikest (tegelikult võivad intensiivset äikest põhjustavad pilved olla heledad, aga öeldakse nii). Kuna pilved liikusid kiiresti, siis juba kella poole kümneks hommikul oli päike varjatud ja taevas kaetud tihedate hallide ja läbipaistmatute kõrgkihtpilvedega. Oli võimalus teha neist suurepäraseid fotosid.

Pisut enne keskpäeva hakkas sadama, kusjuures saju intensiivsus varieerus päris palju. Võis näha nii ilusaid kuueharulisi lumekristallidest koosnevaid helbeid siis, kui sadas üsna tugevasti, kui ka kristallitombukesi ja üksikuid nõelu või lumeteri, kui sadu oli nõrk. Samuti tõusis tuul, ent mitte kuigi tugevaks. Nüüd võis teha suurepäraseid fotosid kihtsajupilvedest. Pärastlõunal jäi sadu väheseks, kuid selleks ajaks oli tekkinud õhuke, kuid märg lumekiht ja looduse üldmulje oli talvine.
Lõunane lumesadu Tallinnas.

Foto: Ellu Vibur
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Järgmine vaatlus toimus juba õhtupoolikul Tallinnas. Päevane lumesadu oli katkenud, ent varsti sadas jälle. Õhtu oli enamasti kuiv ja peaaegu tuulevaikne. Tuul pöördus idast kiiresti põhja, st hakkas põhjast puhuma. Hiljem, öö hakul, tõusis loodetuul ning hakkas sadama, kuid seekord juba lörtsi ja jäist vihma. Sajuhood taandusid mõne minutiga ning taevas selgines. Alles jäid kagusse taanduvad kiudpilved ja üksikud kihtrünk-ja rünkpilved. Samal ajal olid kauges edela-ja läänetaevas rünksajupilved, mõned alasiga. Ühest täpselt läänesuunda jäävast alasist õnnestus korralikku välku näha.

See osatsüklon läbis tsükloni arengule iseloomulikud etapid kõigest kahe päevaga, tekkides 21. oktoobri hommikul ja hääbudes 23. oktoobriks, seejuures liikudes väga kiiresti. Kuna pööris oli mitme isobaariga ja liikus väga kiiresti, siis põhjustas see ebatavaliselt suuri õhurõhutendentse. Näiteks kell 7 hommikul registreeriti Vilsandi vaatlusjaamas õhurõhutendents -7 hPa 3 tunni kohta. Viimasest 4-5 aastast meenub vaid paar-kolm juhtumit, mis on sellega võrreldavad. Suurim langustendents (10 hPa 3 tunni kohta) oli 23.11.2008. a. eriti intensiivse lõunatsükloni saabudes. Osatsükloni lahkudes oli mitmel pool õhurõhu tõusutendents Eesti lõunapoolses osas kuni 7 hPa 3 tunni kohta, kohati enamgi.
Pöörise põhjaosas oli tuul esialgu nõrk või mõõdukas, hiljem oli peaaegu tuulevaikus. Lõunaosas aga oli tugev tuul, mis tõusis õhtupoolikul tormiks, kuid püsis nii tugev vaid väheste tundide jooksul. Osatsükloni laussajualad ja kihtsajupilved lagunesid õhtupoolikul ning selle asemel arenes konvektsioon, samuti oli kohati äikest, mida ka detektorid märkisid.

Hommikul olid valdavateks kõrgkiht-ja kihtaajupilbved, kust tuli lauslund.

Pärastlõunal aga kihtsajupilved lagunesid ja arenes konvektsioon. Piltidel on kohalik aeg. Allikas: http://www.sat24.com/homepage.aspx?html=zoom&xas=434&yas=67
Ka välgudetektorid märkisid üht-teist. ESTOFEX andis osale Eestis 1. astme ohuala ja hoiatas tornaado eest!
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Kes tahab, saab pilvemasside arengust 15 min sammuga satelliidipilte salvestada: http://www.sat24.com/history.aspx?country=scan. Selle juures tuleb arvestada, et pimeda ajal pole nähtavas valguses muud kui must pind, seega tuleb õhtu ja öö jooksul tehtud pilte valides panna linnuke Infrared ette ja vajutada alles siis retrieve. Päevasel ajal saab nii nähtavas kui infrapunases pilte vaadata. Kuna arhiivi muudetakse, siis kunagi hiljem saab valida pilte ainult tunnise intervalliga.
Keda huvitavad antitsüklonid, siis neile on kindlasti maiuspalaks: http://www.ilm.ee/?48026.
Järgnevalt fotod Tartust ja viimased ka Tallinnast.

Hommikused punavad pilved. Kohati on isegi mammatuse-sarnane.
Kui pilved punavad ja tulevad päikese vastasuunast, on halba ilma oodata, nii oli seegi kord.













Hea näide läbipaistmatutest kõrgkihtpilvedest.








Need on juba kihtsajupilved. Antud juhul on ainus vahe selles, kas pilvedest sajab või ei. Kehtib kokkulepe, et kui kõrgkihtpilvedest hakkab sadama, nimetatakse pilv ümber kihtsajupilveks, ehkki sademete esinemine või puudumine on ainus erinevus.



Korralik lumesadu.








Lumine loodus.








Õhtul Tallinnas. On veel näha hääbuva osatsükloni lahkub kiudpilvisus.







Äikesepilved Tallinnast läänes. Pildil kõige heledamas pilves tekkiski välk. Välkusid võis veel olla, kuid pidevalt ei jälginud.