Esmaspäev, 28. mai 2018

22. nädala ilm (28.05.–3.06.2018)

Kommentaariumi viide
Uudised:
  • ilmavaatleja Einar Laretei uuendas oma blogi http://einlar.simplesite.com/*.
  • Ilmar Tiismaa plaanitud 16. juuni ilma- ja äikesevaatlejate kokkutulek nihutati 20. aprilli EstMS juhatuse koosoleku otsusega 28. juulile (Lääneranna vallas Mihkli külas Põlde talus, täpsem info http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/). 

Tuleb põuane, aga kuumutavalt suvekäredaks muutuva ilmastikuga nädal, kuid see ei jää nii.

Eesti on põua raudses haardes https://maaelu.postimees.ee/4486087/poud-ohustab-eestit-eeskatt-kevadel, v.a üksikud kohad, kus sadas isegi üle 10 mm. See sarnaneb 2016. a maiga, kuid siis ei jõudnud tuleohuindeks mai lõpuks 10000 ühikuni, nagu nüüd (vt allpool).
Nii liigub kõrgrõhkkond üle Soome lõunaosa ja Soome lahe idaosa kagusse. Seetõttu on selge või vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1–7, hiljem asendub läänekaarte- 3–9, põhjarannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur on 24...28, rannikul kohati 14 °C (hommikuti 10...16, kuid 29. mai hommikul sisemaal vaid 4...9 °C).
Tähelepanu! Nädala teisel poolel jõuab põhjakaartest külm õhumass ja öökülmaoht on suur!
Alates 31. maist on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub kirdetuul 3–9, rannikul puhanguti kuni 15 m/s, kuid õhtul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 14...19 °C (varahommikutel maapinna lähedal langeb 0...–2 °C-ni, rannikul on kuni 12 °C), ent nädala lõpuks võib kuni 27-kraadine soe "tagasi paugutada".
Mis tegelikult juhtus? 30. maini oli südasuviselt palav ilm, kui sooja oli kuni 28 °C, kuid 28. mail oli öökülma. 31. maist enam õhutemperatuur 25 °C-ni ei tõusnud ja 1. juuni öösel oli mitmel pool öökülma. 2. juuni hommik üllatas tugeva äikesega Harju- ja Viljandimaal. 2. ja 3. juunis paugutasid taas 26-kraadise soojusega, öökülmad taandusid.

* – Võeti ühendust suveprognoosi teemal. Ilmatark ja ilmavaatleja Einar Laretei:
Selle aasta kevad oli pikale venimas.Mai tõi meile kevade ja suve korraga.Ilma tegid kõrgrõhkkonnad ja ilm oli enamuses soe ja päikesepaisteline.Juba mais saabusid meile tõelised rannailmad.
Edaspidiseks näitavad märgid, et tulemas on soe ja kuivapoolne suvi.Juunikuu keskmine temperatuur peaks tulema normi lähedane või veidi sellest kõrgem.Sademeid tuleb normist vähem.Lund selle aasta juunis ei tule.Pärast väga ilusat maid tuleb juuni esimesel poolel tagasilöök , kus ilmad on jahedad ja võib ka vihma tulla. Jaanipäeva paiku võib siin ja seal hoogvihma sadada, ilm peaks olema soe.
Kõige paremaks suvekuuks peaks sellel aastal olema juuli. On nii sooja, päikesepaistet kui ka vahetevahel hoogvihmasid ja äikest oodata. Temperatuuri poolest peaks juuli olema keskmine ja samas on loota, et sademeid tuleb normist vähem.August tuleb ka sellel aastal kuivem, kui tavaliselt see on olnud. Tempratuuri foon peaks jääma keskmise lähedale.Seoses võimalike jahedate öödega võivad ka päevad tunduda jahedapoolsed. 
Mais alanud sääse ja kihulaste rohkus peaks meid kimbutama ka juunis. Mai soojus ja eelnevalt kogunenud niiskus lõid soodsa tingimuse sääskede ja kihulaste arenguks.
Kokkuvõtteks peaks tulema üle mitme aasta ilus suvi, mille mina paneks hindeks ,,hea".
Mina: Eesti on põua raudses haardes https://maaelu.postimees.ee/4486087/poud-ohustab-eestit-eeskatt-kevadel, v.a üksikud kohad, kus sadas tohutult. See sarnaneb 2016. a maiga, kuid siis ei jõudnud tuleohuindeks mai lõpuks 10000 ühikuni, nagu nüüd http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/.
Kahjuks ei saa olla kindel, et selline kuumus jääb püsima. Nii on 6 kuu prognoos kokkuvõetuna: uus prognoos näitab jätkuvalt kuiva, aga mitte sooja suve. Seega võib saada palju päikest, kuid taimed närbuvad ja ööd on jahedad, pole välistatud hilised öökülmad. See tähendab, et valmis tuleb olla kastmiseks, päikesepõletuseks ja soojadeks riieteks õhtuti ja öösiti.

Praktiliselt talumatu tuleoht 29. mail (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/), mis ei anna järele, vaid üha paisub: 29.05.–3.06. on sajuta ilm. Paljudes kohtades suureneb tuleoht V klassini.

Esmaspäev, 21. mai 2018

21. nädala ilm (21.–27.05.2018)

Kommentaariumi viide
Põud hoiab Eestit raudses haardes, v.a üksikud kohad: https://maaelu.postimees.ee/4486087/poud-ohustab-eestit-eeskatt-kevadel.

Ele Pedassaar · Mis ilmaga juhtus?
Kiirelt alanud kevad kestab, aga näitab juba suvist sooja ning õhutemperatuuri number ulatub mitu nädalat maikuu keskmisest (Eestis on maikuu keskmine 10 °C ringis) tunduvalt kõrgemale. Kellele siis soe ei meeldi, aga tuleb tunnistada tõsiasja, et sooja kõrval on ilm püsinud ka pikalt kuiv. Seetõttu on tuleoht meie metsades vaatamata lopsaka leherüü saanud puudele ja põõsastele väga suur ja kasvab veel, kuna ilmaprognoosmudelid on ses osas ühte meelt, et ilm püsib kuiv maikuu lõpuni. 
Ühe olulise põhjuse näitab atmosfäär ise kätte. Õhu juhtvool ehk jugavool, mis ümber põhjapoolkera läänest itta liigub, on sattunud sel aastal justkui liiklusummikusse. Jugavool, mis aitab Atlandi niiskeid madalrõhkkondi Põhja-Euroopasse ilma tegema, on tõusnud praguseks kõrgetele laiustele ja kulgeb üsna südasuvist liini mööda üle Barentsi mere. Tavapäraselt jääksime praegusel aastaajal jugavoolule jalgu ja Eesti ilm oleks sageli sajune ning tuuline. Aga ei ole, kuna Põhja-Euroopa ilma valitsevad praegu enamjaolt kuivad kõrgrõhkkonnad, mis on läänevoolu blokeerinud. Lisaks kaardub kõrgrõhuala serva mööda lõunast põhja sooja õhku. Tulemuseks on tuleohtlikud metsad ning Skandinaavia mägedes liiga kiiresti sulava lume tõttu tekkinud üleujutused. 
Euroopa lõuna- ja idapoolne osa kannatab aga madalrõhkkondade all tugevate äikesevihmade käes, kus lisandina pakutakse rahet, tugevaid pilvealuseid tuulepuhanguid ning keeristorme. 
Pikemad ilmamudelid on arvutanud, et õhu juhtvoolu ummikseis jätkub ka juunis ning praktiliselt terve Euroopa jaoks tähendab see keskmisest 3...5 °C soojemat ilma. Hea on see, et merevesi soojeneb kiiremini, aga soojal ilmal on ka oma varjuküljed nagu näiteks põud ning süttivad metsad. Lõpptulemusena võivad langeda nii vee kui õhu kvaliteet.


Tuleb üsna suvenäoline nädal.

Kuigi pärast suurt kuumust ehmatas öökülm koguni kahel järjestikusel ööl, on ilm taas soojemaks muutunud. Nii oli nädala alguses Läänemere lõunaosa kohal kõrgrõhuala ja ilm oli koguni selge. Puhus muutliku suunaga tuul 1–6 m/s. Õhutemperatuur oli 22...26 (Kuusikul 25,4 °C, kus hommikuks oli maapinnal –0,2 °C), kuid tuulepealsel rannikul 18 °C.
Tundub, et esialgu on ilm jahedam ja pilvisem, aga nädala lõpuks soojeneb jälle, on sajuta ja enamasti selge. 
Nii on kolmapäeval (23.05.) Eesti kohal väheaktiivne madalrõhuvöönd. Siin-seal sajab hoovihma, päeval on võimalik isegi äike. Tuul asendub läänekaarte-, olles enamasti nõrk, põhjarannikul tugevam. Õhutemperatuur on öösel 8...13, päeval 16...21 °C. 
Neljapäeval (24.05.) tugevneb Põhja-Euroopas uus kõrgrõhkkond, mis päevaks koondub Põhjalahe kohale, ja selle kaguservas tuleb öö selge, päev pilverünkadega, aga enamasti sajuta. Tuul asendub põhjakaarte- ja on tuntav. Õhutemperatuur öösel 6...11, päeval 18...23 °C, meretuulega rannikul 15 °C.
Reedel (25.05.) koondub kõrgrõhkkond Soome lahele ja selle vahetus läheduses on ilm selge, kuiv ja vaikne. Õhutemperatuur öösel 3...8, maapinna lähedal langeb 0 °C ümbrusse, rannikul alla 10 °C ei lange, kuid päeval 17...22 °C.
Laupäeval (26.05.) katab Läänemere ümbrust mitmeosaline kõrgrõhuvöönd. Pilvi on vähe, ilm on kuiv ja rahulik. Õhutemperatuur öösel 5...11, päeval 23...27, meretuulega rannikul 17...20 °C.
Pühapäeva (27.05.) öösel liigub üle Soome kagusse madalrõhulohk ja selle mõjul õhurõhufoon veidi langeb. Õhukesi kõrgeid pilvi lisandub ka meile, kuid sadu neist ei tule. Päeva peale tugevneb Skandinaaviast uue kõrgrõhkkonna mõju, tuul asendub põhjakaarte- ja muutub tuntavamaks. Õhutemperatuur öösel 8...12, rannikul kuni 14, päeval ulatub 19°C-st meretuulega rannikul kuni 27 °C-ni Lõuna-Eestis.

Kairo Kiitsak. Udu Simunas 21.05.2018 varahommikul.

Esmaspäev, 14. mai 2018

20. nädala ilm (14.–20.05.2018)

Kommentaariumi viide
NB! Seoses muutunud tööülesannetega tuleb viibida 16.–21. mail Suurbritannias Silverstones https://www.bentleymotors.com/en/world-of-bentley/motorsport/europe-race-programme.html. Samal ajal toimub Vodafone Rally de Portugal  (https://www.rally-maps.com/Rally-de-Portugal-2018), kuid sinnaminekut pole ette nähtud.
Lähemalt kogu teemast (Bentley sarja pole vist mainitud, aga seegi kuulub tööülesannete hulka) https://maaelu.postimees.ee/4475191/rallist-ja-ilmaennustusest-mina-ja-motosport
Uuendused tulevad vastavalt võimalustele, kuid postituse lõppu, mitte algusesse, nagu varem sarnastel juhtumitel.

Tuleb suviselt soe ja hoovihmadega nädal.

Nädala alguses on Läänemere kohal kõrgrõhuala lõunaserv. Seetõttu püsib selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub idakaartetuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur on 22...29, rannikul kohati alla 20 °C, vaid hommikul võib langeda 5...10 kraadini. 
Sarnane on ilm ka 15. mail, kuigi pilvi tuleb ilmselt juurde ja öö on soojem. 
Kevad muutus tõeliselt suvenäoliseks juba eelmisel nädalal, kui iga päev oli sooja üle 20 kraadi ja alates 12. maist kohati ka 25 ja enamgi kraadi. Kuigi ööpäevane keskmine õhutemperatuur tõusis ka üle 13 kraadi, mis tähistab suve algust, kui see on püsiv, on ööd kevadiselt jahedad püsinud ehk hommikuks on sooja mõnel pool vaid 5 kraadi ja vähemgi olnud. Selle põhjuseks on ebatavaliselt kuiv õhk (suhteline niiskus päeviti alla 20% ja kastepunkt kohati vaid 0...–3 kraadi), mistõttu ööd on vaikse ilmaga väga jahedad, aga päevad lausa kuumad. Ühtlasi on muutunud tuleoht erakordselt kõrgeks.
Edaspidi olukord muutub, sest niiskust tuleb juurde, lisandub pilvi ja ööd muutuvad soojemaks, kuid päevad jahedamaks. Ühtlasi on hoovihma- ja äikesevõimalus küllaltki suur, eriti 17. ja 18. mail, kui aktiveeruda võib lõunatsüklon. 
Kuigi pilvisemate ja sajusemate ilmadega on jahedam (päeviti ehk isegi alla 20 kraadi), ei paista siiski erilist jahenemist, mida võib pidada ebatavaliseks. Sellega seoses meenutatakse sageli 1993. a, kui mai oli suvine, aga kuu lõpuks saabus külm ilm lumesadudega, soojemaks muutus alles jaanipäeva paiku. Kaugemast minevikust oli sarnane juhtum 1975. a ja lähemast 2014. a. Seega sel korral paistab suvenäoline ilm püsivat, nagu juhtus 2013. a.

Talumatult üksildased kiudpilved 12.05.2018 Pakril.


Einar Laretei pilt samas.

14. ja 15. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhuala ja lõuna poolt lähenes madalrõhuala. Seetõttu oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. 15. mai pärastlõunal sadas kohati hoovihma ja oli äikest (õhtupoolikul Valgas, öö hakul Mehikoormas ja Räpinas).
Puhus valdavalt idakaartetuul 1–7, pärastlõunal rannikul puhanguti 10 m/s. Õhutemperatuur oli 23...30, tuulele avatud rannikul 18 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohale tuleb madalrõhuvöönd. Nii on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kuid kohati sajab hoovihma ja on äikest (suurema tõenäosusega Virumaal). Puhub muutliku suunaga tuul 1–6 m/s. Õhutemperatuur on 20...25, saju all kohati 15 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeva (17.05.) liigub madalrõhuala kese veidi lähemale, kuid siiski on sajuvõimalus üsna väike (30 kuni 50%). Öö on sajuta, ent päeval on sajuvõimalus suurem ja õhtul võib Lõuna-Eestis olla ka äikest. Puhub nõrk idakaartetuul. Õhutemperatuur öösel 8...13, päeval 22...27 °C, meremõjuga rannikul on jahedam.
Reedeks (18.05.) liigub madalrõhkkond üle Leedu ja Läti Venemaa suunas ja siin sajab selle vahetus läheduses hoovihma, on äikest. Alla 50% on sajuvõimalus Hiiu- ja Saaremaal. Tuul asendub põhja- ja kirde- ning on enamasti nõrk, üksnes saartel tugevneb õhtupoolikul puhanguti 14 m/s, samuti võivad äikesega kaasneda tugevamad tuuleiilid (pagi). Õhutemperatuur öösel 10...15, päeval 19...24, kohati rannikul ja sajupilvede all on 15 °C lähedal.
Laupäeval (19.05.) eemaldub madalrõhkkond Venemaale ja Skandinaavia kohal tugevneb kõrgrõhuala. Öösel sajab veel siin-seal vihma, kuid päeval püsib sajuvõimalus veel vaid Ida-Eestis. Kirde- ja põhjatuul tugevneb, nii et päeval ulatuvad tuulepuhangud põhjarannikul 15 m/s. Õhutemperatuur öösel 8...13, päeval 17...22, vaid tuulepealsel rannikul on 11...14 °C.
Pühapäeval tugevneb Skandinaavia kohal kõrgrõhuala, mis laiendab oma piire nii ida kui ka lõuna suunas. Edasi vähemasti kuni teisipäevani teeb siin ilma kõrgrõhuala.


Õhtused ja varahommikused pilved vastavad 13. ja 15. mail Pääskülas. Einar Laretei fotod

Suur kuumus lõppes äikestega. Üksikutes kohtades kestis äike tunde ja sadas rahet (Järvamaal, mõnes kohas Lõuna-Eestis), kuid rannikule lähemal jäi enamasti selge ilma püsima.
Nii oli 18. mail Läänemerel madalrõhkkonna lääneserv. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas hoovihma ja oli äikest. Puhus põhja- ja loodetuul 5–10, läänerannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur oli 16...21 °C (hommikul .
Kairo kokkuvõte: Järvamaal sadas pärastlõunal kohati paduvihma ja esines hulgaliselt välke. Lisaks tuli vihma sekka 1-2 cm läbimõõduga raheteri, mis tekitasid kahjustusi peamiselt inimeste taimedele. Rahet sadas veel näiteks Võru maakonnas Antsla regioonis, põhjustades väikeseid täkkeid ühe auto klaasile.
Seekord oli ilm tunduvalt rahulikum lääne ja loode pool, kuigi hommikutundidel esines ka seal üksikuid välke. Hiljem jätkus ainult nõrk või mõõdukas vihmasadu Eesti lääne- ja loodepoolses osas. Kokku oli Eesti territooriumil vähemalt üle 900 välgu. /---/
Lugeja: Siin pildimaterjal Veriora reedesest uputusest. Postitasin siia eile selle kaose tekitanud pilvest pildi, mille klõpsisin Leevakult: https://lounapostimees.postimees.ee/4491233/lugeja-fotod-ja-video-akksadu-tekitas-veriora-lahistel-uputuse?_ga=2.65003759.134622221.1526825497-1549770498.1484322325.
19. mail tugevnes Läänemere lõunaosa kohal kõrgrõhuala.  Nii oli vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhus põhja- ja loodetuul, pärastlõunal loode- ja läänetuul 4–9, puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur oli 14...19 °C (hommikul 2...7, rannikul paiguti 12, maapinnal kohati 0...–2 °C).


Silverstone kohal säras alati päike. Ilma peeti liiga heaks ...

Esmaspäev, 7. mai 2018

19. nädala ilm (7.–13.05.2018)

Kommentaariumi viide
NB! 
  • Head uudised: infoks, et nüüd https://tik.teeilm.ee avalikul lehel näitame ka teeilmajaamade kastepunkti väärtusi. [Teede Tehnokeskus]
  • Aprill oli väga vesine, sest kuu sajuhulk ületas pikaajalist keskmist kohati enam kui poolteisekordselt (ehk üle 150% sajunormist). Ka mai algus jätkus samal lainel, ent 4. maiga sajud lõppesid ja algas sajuta (antitsüklonaalse ilmastikuga) periood, mis võib soodsatel tingimustel areneda põuaks. Et selline kuiv periood näib jätkuvat, tuues põua üha lähemale, siis on põuast pikemalt juttu neljapäevases Maa Elus.
13. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhuala lõunaserv. Seetõttu püsis selge ja sajuta ilm. Puhus idakaartetuul 3–8 m/s (puhanguid oli kohati kuni 10 m/s). Õhutemperatuur oli 23...28, rannikul kohati alla 20 °C.
NB! Väga kuiva õhu tõttu on hommikuks õhutemperatuur langenud kohati isegi alla 5 °C. Päeviti on suhteline niiskus langenud alla 20% ja kastepunkt sisemaal olnud vaid 0...–3 °C. Seetõttu on tuleoht metsades kiiresti kasvanud ja ulatub juba mitmel pool V klassini.

Ilmateenistuse kodukalt
  • 14.-15.05. on peamiselt sajuta ilm. Tuleoht suureneb V klassini.
  • 16.05.-17.05. sajab mitmel pool hoovihma. Tuleoht püsib IV-V klassi piires, kohati väheneb I-II klassini.
  • 18.05. sajab vihma, on äikeseoht. Tuleoht väheneb I-III klassini. 

11. ja 12. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhuala lääneserv. Seetõttu oli selge kuiv ilm, vaid 12. mail oli palju kõrgeid pilvi.
Puhus kagu- ja idatuul, hiljem idakaartetuul 3–9, saartel puhanguti kuni 12 m/s, õhtul nõrgenes, kuid 12. mail oli tuul enamasti väga nõrk. Õhutemperatuur oli 21...24, läänerannikul kohati kuni 25 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuala lääneserv. Seetõttu on selge ja sajuta ilm. Puhub idakaartetuul 3–8 m/s. Õhutemperatuur on 20...26, rannikul kohati 15 °C.

 Tolmune ja kuum õhk 11. mail Väänal.

Võimalus pildistada võimsaid tolmupilvi, mis lähevad uude pilveraamatusse (ilmselt defineeritakse uue pilveliigina, kuid eks näis). 12. mai tulikuumal päeval Paldiskis (https://rally.ee/?a=a018&b=6008).

10. mail oli kõrgrõhuala Laadoga lähistel väheliikuv. Seetõttu oli selge ilm. Puhus valdavalt ida- ja kagutuul 4–9, rannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur oli 19...24, Ida-Eestis, kus tuul Peipsi poolt, oli jahedam.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhuala on Laadoga lähistel väheliikuv. Seetõttu on selge ilm. Puhub kagu- ja idatuul 3–9, saartel puhanguti kuni 13 m/s, kuid õhtul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 19...24, Ida-Eestis, kus tuul Peipsi poolt, on jahedam, mujal rannikul kohati 13 °C.

Ott Tuulberg. 9/05/2018; Christchurch Park + Ipswich, Ühendkuningriik. Viimane ilus päev [kommentaariks, et ilm oli rekordkuum, kui sooja oli üle 30 kraadi, ametlikult küll vähem.]

***

Ele Pedassaar · Suviste (s)ilmadega kevad. 
Põhja-Euroopa taevas on praegu tugevnemas kõrgrõhuala QUINLAN. See kuningliku nimega pööris aitab Kesk-Euroopa soojusel kõrgematele laiustele jõuda ning kannab suvist õhku kõigepealt piki Skandinaaviat põhja suunas. Meie jääme paariks päevaks (8.–.9.05.2018) kõrge veidi jahedama poole peale, kuid kurta oleks patt, lihtsalt ööd on jahedad (2...9 °C). Päevasel ajal tõuseb termomeetri näit ikkagi 20 °C piirile, vaid mere ääres, kuhu tuul peale käib, on õhk ja vesi oma soojuselt üsna samaväärsed ning üle 10 °C õhutemperatuur naljalt tõusta ei taha. 
Nädala teises pooles (10.–13.05) kaardub veidi ida-kagu suunas leviva kõrge abil soojem õhumass üle Läänemere ka Soome ja Baltimaade kohale ning ilm tuleb Eestis lootusrikkalt suvine: öised miinimumid oluliselt 5 °C-st madalamale ei lange ning päevased maksimumid kerkivad juba mõne pügala üle 20. Meri nii kiiresti ei soojene ja eriti rannikul, kuhu idakaare tuul peale puhub, on poole jahedam. Seega ettevaatust, rannailmad pole kohe kindlasti veel käes! Kevad kulgeb aga üsna mitu kraadi soojemalt, kui norm seda ette näeb.

***

Tuleb põuane, aga peaaegu* suviselt soe antitsüklonaalne nädal.

Nädala alguses oli Läänemerel kõrgrõhuala idaserv. Seetõttu oli vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhus edelatuul 2–7, päeval kuni 12 m/s. Õhutemperatuur oli hommikul 3...8, rannikutel kuni 10 °C ja päeval 16...22, rannikul paiguti 11 °C.
Sarnane sajuta ja soe ilm püsib. Päevad on suviselt soojad ehk vähemalt 20-kraadised, aga ööd veel jahedad: enamasti alla 10-kraadised. 
*– peaaegu, sest ööd on veel suvele mittetüüpiliselt jahedad ehk alla 10 °C, on pisike öökülmaoht.

! Kas selline soe ja kuiv mai tähendab et ilm jääbki selliseks? – Tõenäoliselt mitte, sest minevikust teame küll juhtumeid, kui mais (või aprilli lõpus) läks ilm peaaegu suviseks, püsis sellisena paar nädalat ja siis muutus ilm väga külmaks, isegi lumiseks. Ekstreemsed juhtumid olid 1975. ja 1993. a, kui mai lõppes lumesadudega (1993. a kuulub ka klimaatilise suve teadaolev varajasuse rekord, kui suve alguseks määrati 25. aprill kagunurgas, viide).
Sven-Erik Enno: Mnjah, 1988 oli august üks suur pikk vihmapäev. 1998 oli soe ja äikeseline aprill ja seda sooja oli poole juunini. Sealt edasi kallas sügiseni külma vihma. 2008 oli soe ja äikeseline aprill, soe mai ja juuni algus, edasi nigelaim suvi alates 1998-st. 1978 oli ka külm ja vihmane suvi. Näis, kas 8-ga lõppevate aastate suveneedus jätkub ka tänavu.
Priit Retsep: Ojaa,Lahmuse sovhoosis oli igavene jant 1988 ,kartulipõllud nii pehmed selle sajuperioodi järel et kartulikombainiga ei saadud enamikele põldudele minnagi .Tavaliselt oli kool kuu aega sügisel kartulis aga seekord läks nii et esimesel veerandil saime vaid kaks nädalat koolis käia ja hindeid ei pandudki esimesel veerandil välja -kartulipõllul möllasime.
Kokkuvõte: See pole 8, vaid aprilli äikeselisusega seotud või kui on  mingi 10 a tsükkel / seaduspära tsirkulatsioonis, mis puudutab Läänemerd, võib see ka põhjus olla.

Einari blogist: Aprillikuu tervikuna oli keskmisest soojem, samas sajune teine kevadkuu Kõige sajusemaks kujunes kuu viimane kolmandik. Kõige suurem sadu oli 17. aprillil, kui laussajuga sadas 14,8 mm vihma. Kokku sadas aprillis 55,5 mm vihma ehk 168% võrreldes normiga. Kuud iseloomustasid lühiajaliste soojalainete ja pikemate jahedamate ilmaperioodide vaheldumine. Talvine lumikate sulas lõplikult aprillikuu esimestel päevadel. 5. aprilli hilisõhtul oli esimene nõrk äike. Aprillikuu kõige soojem päev oli 9. aprillil, kui Alatskivil oli sooja 21,1 kraadi. Kõige madalam temperatuur pärineb 12. aprilli hommikust, kui siin oli 4,4 kraadi külma. Kuu keskmiseks temperatuuriks arvutasin +5,9 kraadi.

Kuna põud on alles algusfaasis, siis tuleohuindeks pole veel kuigi kõrge – see jääb kõikjal kindlalt alla 2400 ühiku, mis on kevadel äärmiselt suure (V klassi) tuleohu piiriks (suvel on vastav piir 7000 ühiku juures). Võrdluseks: 2016. a mai lõpuks tõusis tuleoht kohati üle 8000  ühiku. Ilmateenistuse tuleohukaart