pühapäev, 25. oktoober 2015

44. nädala ilm (26.–32.10.2015)

Kommentaariumi link
Araabia poolsaart ohustab ebatavaline 4. kategooria troopiline tsüklon Chapala: https://en.wikipedia.org/wiki/Cyclone_Chapala.

32. oktoobri ehk 1. novembri ilma määrab kagusse kihutava antitsükloni põhjaserv ja põhjatsükloni soe sektor, kus jätkub ookeanilt väga sooja ja niiske õhu juurdevool. Ei ole liialdus, et tegu on suhtelise kuumalainega, sest harva on novembri alguses oodata sooja 10...13 °C (10-kraadine isoterm, nullisoterm enam kui 3000 m kõrgusel).
Öö algas mitmel pool kihtpilvedega, mis umbes keskööni üha madaldusid kuni moodustus udu, mõnes kohas oli ka pilvedega uduvine; madalate pilvede kohal olid kiud- ja kiudkihtpilved. Kui kagunurgas langes õhutemperatuur veel miinuspoolele, siis suuremas osas Eestis oli sooja 4...9 °C, kuid kohati saarte rannikutel koguni 11 °C.
Ilm on sooja õhumassi mõjul pilves, aga olulisi sademeid pole oodata (külma frondiga seotud kitsas sajuala liikus päeva jooksul saartelt üle Lõuna-Eesti, andes vaid 0–3 mm sademeid).

Tartu. Veeriku 25.10.2015. kell 07.45 Pilt on nn. laisa inimese pilt tehtud kodu aknast 5. korruselt Ilmatsalu ja Ravila tn. nurga  suunas. Arvi Rungi foto

31. oktoobri öösel pilvisus tihenes alates Põhja-Eestist ja näha võis taas kuuhalo. See oli märgiks, et antitsükloni kese jõudis Eestist lõuna poole ja jätkas kihutamist kagusse (Musta mere poole), kuid intensiivset sissetungi alustas oluliselt soojem ja niiskem õhumass.
Nii oli päev enamasti pilves, millest päike paistab läbi ja põuasombuga, kuid sademeteta. Õhtul tihenesid Lääne-Eestis eeskätt madalad pilved. Tuulevaikne ilm või nõrk idatuul asendus edelatuulega, mis pisut tugevnes. Õhutemperatuur oli valdavalt 5...10 °C.
Novembri esimestel päevadel valitseb ebatavaliselt soe õhumass, tuues mitmele poole üle 10 °C sooja. Olulist sadu pole oodata.
Põhjatsükloni lõunaservas jõudsid kõrged pilved Eesti kohale, tuues kaasa kohati lausa väljakannatamatu päikesetõusu, nagu mõned seda kirjeldasid (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

30. oktoobril määrab ilma kagusse nihkuv ja tugevnev antitsüklon, mille kese tekkis 29. oktoobril Põhjalahel ja jõuab ööpäevaga Soome lahe kohale.
Vaatamata soojema ja niiskema õhu sissetungile oli öö kiirgusliku jahtumise tõttu pea sama külm nagu eelnevgi: minimaalne õhutemperatuur langes kohati -8 °C-st madalamale. Kuna niiskust tuli juurde ja inversioon tugevnes, siis hommikul tihenes pilvisus alates Põhja-Eestist, aga õhtuks hõrenes uuesti (viimasena Virumaal). Päevane õhutemperatuur tõusis 4...10 °C-ni.
Antitsükloni keskme vahetus läheduses püsib tuulevaikne ilm (mõnevõrra tuntavam võib olla tuul saarte rannikualadel). Siia-sinna jääb püsima kihtrünkpilvede laamu – seal on nähtavus parem ja jahtumine nõrgem, aga kus läheb või jääb selgeks, seal langeb õhutemperatuur miinuspoolele ja võib tekkida tugev udu.
Antitsüklon jätkab üha tugevnedes liikumist kagu poole. Selle põhjaservas avaneb tee oluliselt soojemale ja niiskemale õhumassile. Ühtlasi läheb tuulisemaks.
Novembri alguseks on oodata suure sooja kohalejõudmist, st kuni 10-kraadine isoterm ja mitmel pool õhutemperatuuri tõus üle 10 °C. Sadu pole ette näha.

Olin omadega metsas,Helsinki lähistel. Foto: Jaan Kullerkupp 

29. oktoobri ilma määras kagusse nihkunud antitsüklon. Külmas õhumassis langes öösel minimaalne õhutemperatuur -9 °C-ni. Samas kattus taevas õhukeste ülemise kihi pilvedega, mistõttu mitmel pool nähti kuuhalo.
Päeval tihenes pilvisus veelgi, muuhulgas nähti isegi sopilisi kõrgkihtpilvi (Altostratus mamma). Radaripildil oli näha Virumaalt Peipsi äärde liikuvaid sajualasid, kuid sademeid ilmajaamades ei registreeritud, sest need aurustusid enne aluspinnale jõudmist. See andis märku niiskema ja soojema õhumassi sissetungist. Päevane õhutemperatuur jäi enamasti 1...6 °C vahemikku, kuid saartel ja läänerannikul oli soojem.
Õhumassivahetus on leebe ja antitsüklon jääb püsima. Seetõttu olulist sadu ei tule ja ilm peaks uuesti selginema. Kuigi see tähendab taas väga külma ööd, ei ole soojema ja niiske õhumassi tõttu tõenäoline, et minimaalne õhutemperatuur võiks kohati langeda -5...-10 °C-ni, nagu on Ilmateenistuse prognoosis, vaid jääb kõrgemaks. Samuti on udu tõenäosus suurem.
Tasapisi saavutab soe ja niiske õhumass siiski ülekaalu, mistõttu järgnevad ööd ja päevad on juba soojemad. Siiski, suur soe jõuab kohale päris nädala lõpuks. Siis pole välistatud isegi 13-kraadine kuumus.

Eilane kuu halo.28.10.2015.Kuusalu. Foto: Jüri Voit

28. oktoobri selge ilma tõi Eesti kohale saabunud külma ja kuiva õhumassiga antitsüklon. Selle mõjul nõrgenes ka tuul. Seetõttu langes hommikuks õhutemperatuur mitmel pool miinuspoolele, kuid päeval tõusis päikese toel siiski üle 0 °C.
Selge või vähese pilvisusega ja tuulevaikne / nõrga tuulega ilm püsib veel 23 päeva. See toob tugevad öökülmad ja jahedad päevad.
Nädala lõpuks paigutub küll antitsüklon lõuna poole, andes võimaluse soojema ja niiskema õhumassi kohalejõudmiseks, kuid tihenevale pilvisusele vaatamata jääb sajuvõimalus väga väikeseks ja põud saab jätkuda.

See kaader 24. oktoobri päikeseloojangust Tallinna siluetiga õnnestus jäädvustada tänu Tarmole.

27. oktoobril määras Eesti ilma sukelduja (Loode-Venemaale ja sealt kagusse liikuva tsükloni) soe sektor. See tõi pilves, kuid sooja ilma (kohati üle 10 °C).
Sukellohu järel saabub tunduvalt külmem ja kuivem õhumass. Seetõttu ilm selgineb. See toob mitmeks päevaks tugevad öökülmad, ka õhus, ja väga jahedad, kuid siiski plusskraadides päevad.
Nädala lõpuks õhumass soojeneb ja muutub niiskemaks, sest antitsüklon nihkub tasapisi kagusse, kuni lõpuks jääb Eestit katma selle läänetiib. See tähendab kõrgemat õhutemperatuuri, aga ka rohkem udusid ja pilvi.


Udukaar kuuvalguses. Võrumaa Holsta. 24.10.2015. 23:15. Ain Vindi foto

26. oktoobril tugevnes kõrgrõhuhari, mille mõjul läks ilm selgeks, kuid tuul püsis esialgu veel tugev. Enne seda oli öösel külma frondi mõjul saartel äikest. Sooja õhumassi tõttu tõusis õhutemperatuur 10 °C-ni.
Peatselt liigub loodest kagusse madalrõhulohk, mis viib suure sooja endaga kaasa ja toob asemele külma õhumassi. Selles tekkinud kõrgrõhuhari jääb mitmeks päevaks ilma kujundama. Seetõttu on saju võimalus taas väga väike. Nädala lõpuks saavutab soe õhumass ülekaalu. See võib tähendada pilves ja uduseid ilmu.












26. oktoobri öösel oli saartel äikest. Vasakul näha tugev radarikaja (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/), paremal detektori registreeritud välk (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/).

Tuleb üsna muutliku ilmaga nädal, kuid paistab, et ülekaalu saavutab lõpuks antitsüklon.
Nädal algab kõrgrõhuharja tugevnemisega, mistõttu on loota ilma selginemist ja tuule nõrgenemist. Õhumass on veel üsna soe, nii et õhutemperatuur võib tõusta 10 °C-ni. Sellele järgneb loodest ilmselt madalrõhulohk, mis toob märksa külmema õhumassi.
Nädala keskpaigaks tugevneb külma õhumassiga antitsüklon. See toob vaiksed ja ilmselt selged ilmad tugevate öökülmade ja jahedate päevadega. Nädala teiseks pooleks peaks antitsüklon jõudma Venemaale, mistõttu avaneb tee tunduvalt soojemale ja niiskemale õhumassile.

25.10.15 kell 8.27 Tartumaa, Puhja. Foto: Ülle Loog

esmaspäev, 19. oktoober 2015

43. nädala ilm (19.–25.10.2015)

Kommentaariumi link
Ilmateenistusel on nüüd mobiiliversioon ka olemas: http://m.ilmateenistus.ee/

25. oktoobril tugevnes põhjatsükloni lohk, mis tõi pilves, tuulise ja õhtuks sajuse ilma. Sooja oli 6...12 °C, kusjuures veel hilisõhtul oli Vilsandil ja Pakril üle 11 °C.
Lähenevast äikesevõimalusest kirjutab Kairo nii:  Ööl vastu tänast on saartel isegi äikesevõimalus: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn2411.gif. Siingi ära märgitud: http://www.estofex.org/cgi-bin/polygon/showforecast.cgi?lightningmap=yes&fcstfile=2015102606_201510242017_1_stormforecast.xml. Hirlam näitab ka konvektiivsusega seotud sademeid. 
Hilisõhtul arenesidki rünksajupilved Lääne-Eesti kohal.

Korraks tekkis udu isegi Laagris (25. oktoobri öösel).

24. oktoobri ilma mõjutas Eesti ilma kõrgrõhuhari, mis muutis ilma päikeseliseks (ainult Ida-Eestis oli kuni õhtuni pilves). Sooja oli 8...13 °C, kuid õhtul läks kiiresti külmemaks ja mitmel pool tekkis udu.
Kõrgrõhuhari liigub itta ja seda asendab uus madalrõhulohk, mis toob tuule tugevnemise ja saju (26. oktoobriks). See tõrjub väga sooja õhumassi lõunasse. 28. oktoobriks võib tugevneda uus antitsüklon või kõrgrõhuhari, milles valitseb esialgu külm õhumass, mis võib alles päris kuu lõpuks soojemaga asenduda.

Päikeseline vaade Teletornist

Orkaan sai 24. oktoobriga läbi. Suhteliselt hea ülevaade: https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Patricia.
Mehhiko lähedal tegutsev orkaan Patricia saavutas rekordi: õhurõhk on selle keskmes langes 880 hPa-ni ja 1 min keskmine tuule kiirus jõudis 325 km/h (89 m/s), puhangud kuni 400 km/h (109 m/s). Need näitajad suudavad teadaolevalt võistelda ainult taifuun Tipiga, mis tegutses 1979. a oktoobris Vaiksel ookeanil. Kui aluseks võtta üksnes tuule tugevus, leiab lähedasi näiteid veel.
23. oktoobri jooksul selle tugevus ja intensiivsus teadaolevalt eriti ei muutunud, vaid püsis stabiilne, ainult õhurõhuks registreeriti lõpuks 879 hPa.
Rohkem satelliidi- jms produkte jälgimiseks: http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/20E/imagery/vis-animated.gif ja muu informatsioon: http://www.nhc.noaa.gov/graphics_ep5.shtml?5-daynl#contents. Artikkel Wikipedias (ingliskeelsed on üsna usaldusväärsed ja neid võib julgelt lugeda): https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Patricia.
Lisaks, öeldi, et kohapealsete andmeteta (erimeeskond sõitis orkaani sisse) poleks sellist rekordit tuvastatud: We would like to acknowledge deeply the Air Force Hurricane Hunters for their observations establishing Patricia as a record-breaking hurricane.  Clearly, without their data, we would never have known just how strong a tropical cyclone it was (http://www.nhc.noaa.gov/text/refresh/MIATCDEP5+shtml/230834.shtml?).

Andmed orkaani kohta (tugevus, liikumine, ohustatud alad ja prognoos). Vasakpoolne võetud http://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=epac&fdays=2 ja parempoolne võetud https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Patricia 

Orkaan Patricia tugevnemas 23. oktoobri hommikul Mehhiko lähedal (http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/20E/imagery/vis-animated.gif).

Orkaan Patricia nähtuna 23. oktoobril  satelliidipildil (United States Naval Research Laboratory  http://www.nrlmry.navy.mil/archdat/test/kml/TC/2015/EPAC/20E/visir/).

23. oktoobri ilma kujundas tsükloni lohk, mis tasapisi eemaldus itta. Vaatamata esialgsele muljele, et võib olla sademeid ei tulegi eriti palju, hakkas öösel kohati päris tugevalt sadama ja vihmahooge jätkus ka päevaks. Õhutemperatuur oli 8...14 °C, ainult kohati kirde- ja kagunurgas madalam. Saabunud niiskus tõstis kastepunkti 10 °C piirimaile. Alates saartest pilvisus hõrenes, kuigi mitte kiiresti.
Väga soe ja niiske õhumass jääb ka kõrgrõhuharjas püsima. Seega, kui ilm selgineb öösel, võib hommikuks udu tekkida. Seejärel on oodata uue lohu saabumist. Ka sellega prognoositakse märkimisväärset sadu, kuid viib suure sooja minema.

Paljudes kohtades sadas 5 mm ja rohkem, mis on oluline sadu, ent oli ka kohti, mis said öö jooksul väga vähe vihma. Kõige rohkem sademeid registreeriti 23. oktoobri hommikuks Pärnumaal – kuni 17 mm (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

23. oktoobri öösel 5 aastat tagasi oli erakordne äikeseöö: http://ilm.ee/?48027. Tallinnas registreeriti tugev äike lumekruupidega (http://estonian.wunderground.com/history/airport/EETN/2010/10/23/DailyHistory.html).

Kahjuks küll udune foto, aga välgusähvatus on pisut peale jäänud. Mõned minutid varem oli tugev lumekruubisadu, kusjuures mitte ühtegi lumehelvest ei näinud. Õhutemperatuur oli -1 °C. Laagris, 23.10.2010 kell 2.14

Äike eemaldumas itta, vaade kirdesse, oli näha sagedasi välke. Õhutemperatuur oli -2 °C. 23.10.2010 kell 4.15 Laagris.

22. oktoobriks tõi soe front pilves, kuid sajuta ilma. Norra merele jõudnud tsüklonite mõjul tugevnes tuul. Õhutemperatuur oli 5...10 °C, saarte rannikutel isegi kõrgem. Olulist sadu päeva jooksul ei tulnud, kuigi  õhtul hakkas mitmel pool uduvihma sadama. Tuul oli mõõdukas või tugev, ulatudes õhtuks 19 m/s (Osmussaarel).
Saju osas ei ole satelliidipilt eriti julgustav: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/, mistõttu on võimalik, et madalrõhulohk ei toogi eriti sademeid. Sel juhul jätkub põud peaaegu sama intensiivselt nagu praeguseks on välja kujunenud. Ohtliku olukorra tekkimist takistab suvise kuumusega võrreldes madal õhutemperatuur ja kõrge suhteline niiskus, mistõttu aurumine on väike.

Hommikuks Eestisse jõudnud soe front tõi sombuse ja pilves ilma (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).

21. oktoobril oli mitmel pool säravalt päikeseline ilm, nii ka Tartus. Värvid varieeruvad taevalikust sinisest kuldpruunini.

21. oktoobri ilma määras antitsükloni lääneserv. Kaguvooluga kandus päevaks Eesti kohale pilvitu ala, mistõttu mitmel pool on päikeseline. Aga enne seda jälgiti peamiselt Ida-Eestis suurejoonelist päikesetõusu, mida kirjeldati näiteks nii: *Tänane hommik oli väga võimas; *Sõber r22kis, et punane p2ikset6us olevat olnud vms; *Siin oli kindlasti üks selle aasta võimsamaid undulatus asperatus mänge. Meenutas juba seda: https://et.wikipedia.org/wiki/Undulatus_asperatus. Ainult nõrgemal kujul; Võimas punane oli jah Tartus ka; *Ma kuskil n2gin pilti, kus kysiti ka kas sellega tegu. Kairo foto hommikusest Simuna taevas.
Kuna antitsükloni servas kandus kohale külmem õhumass, jäi päikeselisele ilmale vaatamata õhutemperatuur enamasti alla 10 °C, ainult kohati Lääne-Eestis ja saarte rannikualadel tõusis napilt üle selle piiri. Õhtul läks taas pilvisemaks, kuid sadu polnud.
Antitsüklonit piiravad tsüklonid. Need esialgu mõjule veel ei pääse, kuid tuul tugevneb tasapisi. Alles 23. oktoobriks murrab üks lohk läänest sisse. See toob kaasa oluliselt soojema õhumassi ja vihmasaju. Sadu võib olla märkimisväärne (üle 10 mm ööpäevas).
Kas pärast lohu saabumist jääb ülekaal tsüklonitele või antitsüklonitele, on veel lahtine, ent soe õhumass peaks jääma valitsevaks.

Hommikuudu enne päikest 17.10 2015 Kõpu Hiiumaa. Foto: Õie Korell

20. oktoobril kujundas ilma Venemaale jõudnud antitsüklon. Selle mõjul saabus kohale külmem ja kuivem õhumass, mistõttu öösel ilm selgines paljudes kohtades. Kus püsis hommikuni selge, tekkis ülitugev hall koos härmatisega (puude latvadeni välja), sest öökülm ulatus kõrgele ja oli tugev – näiteks Virumaal langes õhutemperatuur kuni -7 °C-ni. Kohati tekkis udu, vt näiteks Viljandis: http://www2.folk.ee/~jaanus/cam2/.
Päeva jooksul pilvisus alates Lõuna-Eestist tihenes, kuid püsis sademeteta. Kõige päikeselisem oli saartel ja Põhja-Eestis, kus õhutemperatuur tõusis 11 °C-ni, mujal pilvise taeva all jäi 5...6 °C juurde.
Öö jooksul võib kohati selgemaks minna, kui Venemaa lääneservas olev pilvitu ala kandub kaguvooluga Eesti kohale. Sel juhul on oodata öökülma ja vähemalt kohatist udu. Kus jääb pilve, seal öökülma ei tule või on see väga nõrk (hõredama pilvisuse korral).
Antitsükloni mõju edaspidi väheneb. Nädala teine pool on ilmselt tsüklonite kujundada, aga seejärel võib mõjule pääseda uuesti antitsüklon. Suuremat sadu on oodata 23. oktoobril, kui Eesti kohale jõuab üks lohk.

Saaremaa 16.10.2015 õhtused pilved. Foto: Marju Kiris

Tuleb muutliku ilmaga nädal, kuid esialgu on ülekaalus veel antitsüklonid, alles hiljem suureneb ka tsüklonite mõju ja võib üle pika aja märkimisväärne sadugi tulla.
Nädal algas tugevneva antitsükloniga, mis tõi teistsuguste omadustega õhumassi. Seetõttu udu kadus ja asemele tulid kihtrünkpilved. Õhtuks ilm alates Virumaast selgines ja seetõttu langes õhutemperatuur alla 0 °C. Keskööks langes õhutemperatuur kõige madalamale Ida-Virumaal, kus tekkis udu.
Antitsüklon liigub Venemaale, kuid see hoiab veel mõne päeva ilma kuiva, kohati selgena ja tuule nõrgana. Alles nädala teisel pool suureneb tsüklonite mõju, mistõttu läheb tuulisemaks ja sajule.
Pärast üürikest tsüklonite läbimurret ja sadu haaravad ilmakujundamise väga tõenäoliselt taas antitsüklonid enda kätte. Seega kestvaid sügisvihmu veel ei pruugi tulla (kuigi võimalus on olemas), nii et prognoositav sadu võib põua arengut ainult pidurdada.

Rootsi lennumeteokaardil on näha, et Eestisse jõudis teistsuguste omadustega õhumass, lisaks on näha seos sünoptilise olukorraga – udu on aldis tekkima sooja frondi läheduses (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).

Nii see udu tekkis. See on pildistatud Tabasalus pärast loojangut 17.10.2015. Foto: Triinu Sarv.

18.10.2015 10:40 Viljandis. Foto: Eero Hänninen

Mõnusalt udune hommik 18.10.15 (09.30) Pärnumaal. Foto: Katri Kotkas

esmaspäev, 12. oktoober 2015

42. nädala ilm (12.–18.10.2015)

Kommentaariumi link
Veelkordne info WMO uuendatava pilveatlase kohta Ilmateenistuse kodulehel, koos näidetega (minu koostatud): http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/wmo.
18.10.2015 toimus Tartus Vanemuise 46-335 pilvekoolitus, mis läks hästi. Suur tänu kohaletulijatele, Renele ja ta meeskonnale otseülekande eest ja Ülikooli Kohvikule cateringi teenuse eest!
Pilvekoolitus on järelvaadatav: http://arhiiv.eprd.ee/jarelvaatamine/juri-kameniku-pilvekoolitus-tartus/, slaidid: http://www.upload.ee/files/5269348/Pilvekool_18.10.2015Tartus.pptx.html.

Foto: Arvi Rungi

18. oktoobril valitses Eesti ilma väljakujunemata, aga kõrgrõhkkonna tunnustega baariline väli. Venemaale sukeldunud tsüklon ja Skandinaaviasse saabunud niiskus ookeanilt muutsid õhu niiskemaks ja lõpuks uduseks.
Vaikse ja selge ööga tekkis mitmel pool tugev udu, mis jäi püsima kohati kogu päevaks ja tugevnes õhtul uuesti, aga mõnel pool, peamiselt saartel ja Põhja-Eestis, tuli õhtupoolikuks päikegi välja. Kohati oli udu nii tugev, et saabus selliseid kirjeldusi: Pean teatama, et ei saa osaleda pilvekoolitusel. Simunas on väga tihe udu, isegi sõiduteed polnud kohati näha. Max nähtavus 5m. Keerasime sõidu ajal ringi ja tulime tagasi. Vanaisa vaevu nägi sõita. Õudne udu. Selle kohta peaks isegi hoiatus olema. Uduvangistus võib veel hulk aega kesta, kuni ilm muutub (tugevneb tuul, järsk õhumassivahetus, sadu vms). Uduse ilma tõttu jäi õhutemperatuur valdavalt alla 10 °C, kuid päikeselisematel saartel ja kohati Lääne-Eestis tõusis kuni 12,6 °C-ni (Ristna, Lääne-Nigula).

Laagris algas udu enne keskööd ja oli hommikupoole ööd nii tihe, et fotol olev Hesburger kadus täiesti (kahjuks fotot unise peaga teha ei suutnud). Hommikuks udu kadus ja võis näha päikesetõusu.

18 oktoober 2015 Viljandimaa,Halliste vald,Maru küla,Maru-Endriku  pildistatud 9:55-10:00. Foto: Priit Retsep

Tihe udu Lääne-Virumaal Simunas 18.10.2015. Foto: Kairo Kiitsak

17. oktoobril määras Eesti ilma antitsüklonitevaheline kõrgrõhuvöönd. See hoidis ilma vaikse ja enamasti selge, ainult Lõuna-Eestis oli lõunatsükloni mõjul pilves, kuid selgines õhtuks sealgi.
Selge ilma tõttu oli öösel õhutemperatuur valdavalt -1...-6 °C, kuid pilvises Lõunas-Eestis ja saarte rannikul jäi oluliselt kõrgemaks (vastavalt kuni 5 °C ja 9 °C). Päeval muutus ilm selgemaks, samas niiskust tuli juurde (kastepunkt kõikjal üle 0 °C), mistõttu nähtavus väga hea ei olnud. Sooja oli 9...14 °C.
Järgmistel päevadel tugevneb Läänemere kohal uus antitsüklon. Selle mõjul õhumass tasapisi jahtub, mistõttu väheneb õhutemperatuuri üle 10 °C tõusmise tõenäosus. Selgetel öödel on tõenäolised miinuskraadid, aga kui on pilves, siis jääb õhutemperatuur ööpäevaringselt plusspoolele.
Kuigi nädala jooksul on tõenäoliselt sademeid oodata, ei ole see ilmselt veel kestvate sügisvihmade algus, vaid järjekordne antitsüklon muudab ilma ruttu kuivaks ja põud jätkub.

Päikeseline ilm Laagris

16. oktoobril jäi Eesti kohale mitmekeskmeline kõrgrõhuvöönd. Lõunatsüklonist andis märku pilvisuse tihenemine, kuid päike paisis neist pilvedest läbi ja sadu sealt ei tulnud. Sooja õhumassi tõttu tõusis õhutemperatuur 7...11 °C-ni, aga õhtul langes kohati alla 0 °C (Kuusikul kell 23 -4 °C).
Polaarfront ühes jugavooluga on Eestist põhja pool, mistõttu ilm püsib veel rahulik, soe ja sademeteta. Jahedamaks läheb alles uue antitsükloni saabumisega.
Võrdluseks: 2002. a olid samal ajal täiesti talvised olud: paljudel päevadel sadas lund, oli lumetorme, mõnel päeval oli ligi -20 °C. Sellised talvised olud algasid 5. oktoobriga ja ilmeka ülevaate sellest saab juba siit: http://estonian.wunderground.com/history/airport/EETN/2002/10/5/DailyHistory.html (ja järgmised päevad).
M. Merilain: Kuid saabuva nädala keskpaigast näitavad juba mitu järjestikust arvutust, et tavaliste sügistsüklonite ränne algab. Ja eks siis läheb ka leherüü lendu ja satub porisse. Eks ole ka aeg peagi hilissügiseks saamas. Õhutemperatuuri foon on tänu külmadele öödele juba mõnda aega sügavas sügises. Alles paar viimast ööpäeva, kui paljude aastate keskmine näitaja kisub allapoole, on tegelikult soojemad päevad õhutemperatuuri just normi lähedale tõstnud (pikemalt http://ilm.ee/?514362). Seega, kui vahepeal tundus, et on külm, ei anna seda 2002. a sama ajaga võrreldagi. Praegune ilm, mis vastab õhutemperatuuri poolest pikaajalisele keskmisele, on toodud minevikunäite kõrval väga leebe. Muret teeb ainult veepuudus, kuid kestvaid sügisvihmu ei paista ikka veel.

Kiudkihtpilved ja kiudpilved Simuna kohal 16.10.2015. Kairo Kiitsaku foto

15. oktoobril oli antitsüklon otse Eesti kohal. See tõi vaikse ja enamasti päikeselise ilma, hommikul oli kohati udu. Sooja oli ühtlaselt 11...13 °C.
Järgmistel päevadel jääb Eesti kohale kõrgrõhuvöönd. Selle tuleb mööda lõunatsüklonit soojust ja niiskust, kuid ilm jääb kuivaks, võib siiski olla pilves. Nädala alguseks toob uus antitsüklon külmema õhumass ja õhutemperatuur langeb.

Ebatavaliselt hea ilm otse antitsükloni keskmes (Aidu karjääri Sipelgamägi).

14. oktoobril jätkus vööndikujulise antitsükloni ülemvõim. See hoidis ilma vaikse, aga mitmel pool pilvise. Mõnel pool ilm siiski selgines. Sooja oli 7...13 °C (Ruhnus).
Järgmistel päevadel muutusi pole: antitsüklon kestab, kuid lõunatsükloni servas jõuab kohale soojem ja niiskem õhumass. Seepärast suureneb ka udu võimalus. Sooja on päeviti kohati üle 10 °C. Märkimisväärset jahenemist pole ette näha.

14.10.2015.a. kell 22:35. Saaremaa, Orissaare. Foto: Kalmer Saar

13. oktoobril valitses antitsüklon, kuid see oli muutunud vööndikujuliseks, mida piiravad nii põhjast kui lõunast tsüklonid. Selline sünoptiline olukord tõi vaikse ja üsna sooja (ühtlaselt 9...11 °C), kuid enamasti pilves ilma.
Järgmistel päevadel olulisi muutusi pole oodata: antitsükloni mõjul jätkuv vaikne ja soe, kuid enamasti pilves ilm. Tasapisi võib ülekaal minna lõunatsüklonile, mis toob soojust ja niiskust juurde, kuid olulist sadu veel mitte. Seejärel võib üürikeseks mõjule pääseda põhjatsüklon, aga seegi ilmselt sadu ei too (või jääb see mitteoluliseks). Küll aga võib see tuua külmema ja kuivema õhumassi, mistõttu ilm võib selgineda.


See vööndikujuline ja mitmekeskmeline kõrgrõhuvöönd ulatub Lõuna-Venemaalt üle Euroopa peaaegu Assoorideni (DWD, uus link!)

12. oktoobril jõudis antitsüklon Eesti kohale. See tõi pilves ja soojema ilma kaasa (õhutemperatuur tõusis 9...11 °C-ni).
Nädala jooksul on oodata õhumassi edasist soojenemist, millele aitab kaasa suur lõunatsüklon, mille põhjaserv ulatub lõpuks Läänemereni, aga ka põhjatsüklon, mis oma soojas sektori veab Atlandi niisket ja sooja õhku Läänemereni. Sooja siiski eriti üle 10 °C ei tule, pigem õhutemperatuur ühtlustub: päeviti 8...12 °C ja öösiti veidi üle 0 °C, v.a kui selgineb – siis on külmem.

11. oktoobri päikeseloojang oli värviküllane. Selle põhjuseks oli ilmselt teistsuguste omadustega õhumassi saabumine seoses antitsükloni keskme tulekuga.

Tuleb valdavalt vaikne ja jahe nädal antitsüklonite ülekaaluga ja vähesed sademed on võimalikud alles nädala teises pooles.
Nädal algab tugevneva antitsükloni liikumisega itta, sest Venemaa idatsüklon okludeerub lõplikult. See toob vaiksed ja sademeteta päevad, kuid ilm ei pruugi olla selge. Soojeneva õhumassi tõttu võib kohati õhutemperatuur pärastlõunaks tõusta üle 10 °C, aga öösel langeb enamasti alla 0 °C, kuid pilves ilmaga on päeval jahedam ja öösel jääb õhutemperatuur üle 0 °C.
Nädala teisel poolel peaks antitsüklonite mõju nõrgenema, sest Eesti jääb prognoositavalt kõrgrõhuvööndisse, mida piiravad nii lõunast kui põhjast tsüklonid. Päris nädala lõpuks võibki mõni tsüklon oma lohuga läbi murda ja tuua ilmamuutuse. Tegu võib olla nii lõunatsükloni lohuga  (nn lõunalohk) kui ka lääne- või põhjatsükloni lohuga, võib tekkida põhja-lõunasuunaline madalrõhuvöönd. Märkimisväärne sadu näib siiski veel ebatõenäoline.

7.10.2015.a. kell 21:15. Saaremaa, Pöide. Foto: Kalmer Saar

pühapäev, 4. oktoober 2015

41. nädala ilm (5.–11.10.2015)

Kommentaariumi link

11. oktoobril hakkas antitsüklon tugevnema ja liikuma ida poole, sest Venemaa idatsüklon okludeerub. Eestis kohal taevas selgines hommikuks, kuid õhus oli miinuskraade siiski peamiselt Lääne-Eestis, sest seal oli juba öösel pilvisus kõige hõredam. Päikeselise päevaga tõusis õhutemperatuur üle Eesti ühtlaselt 7...10 °C-ni. Tuul oli enamasti väga nõrk ja  muutliku suunaga või loodest.
Antitsükloni liikumine itta jätkub. Seega tuleb see mingiks ajaks otse Eesti kohale. Kui ilm püsib selge, siis on öö enamasti miinuskraadides (võib olla külmem kui viimasel paaril ööl), võib tekkida udu, aga kui läheb pilve, on soojem. Päikeselise päevaga võib õhutemperatuur üle 10 °C tõusta, sest õhumass soojeneb, aga kui on pilves, siis on jahedam. 

Virmaliste peegeldus rünkpilvedel öötaevas. 7.10.2015 kell 23:13, Nõva/Rannaküla. Foto: Tarmo Lukk‎

10. oktoobril antitsüklon küll nõrgenes, ent siiski jäi see peamiseks ilmakujundaks Läänemere regioonis. Venemaa suur idatsüklon on hakanud nõrgenema ja seetõttu enam tugevaid sajuhooge Eestisse ei sattunud. Arktilise õhumassi mõjul püsis külm ilm (4...9 °C).
Kuna tsüklon nõrgeneb, siis saab antitsüklon võimaluse tugevneda ja itta liikuda. See tuleb nädala alguseks otse Eesti kohale. Õhumass soojeneb ja seetõttu läheb ilm soojemaks. Samas võib see tähendada udust või lihtsalt pilves ilma.

Antitsüklon moodustab üksnes kitsa kõrgrõhuvööndi tsüklonite, frontide ja madalrõhuvööndite vahel, kuid püsib jätkuvalt (DWD).

9. oktoobril püsis antitsükloni ja arktilise õhumassi valitsusaeg. Venemaal tugevnes idatsüklon ja selle mõjul sattus peamiselt Ida-Eestisse lühiajalisi tugevaid lörtsi- ja lumehooge, mida kirjeldati kui minilumetorme. Ilm oli enamasti pilvine, aga olulise sajuta (mujal sademed kerge vihmana), ainult päeva jooksul liikus üks selgema ilmaga vöönd üle Eesti kirdest edelasse. Õhutemperatuur püsis 10 °C-st madalam (4...9 °C).
Järgmiste päevade prognoosis ei ole erilisi muudatusi: Venemaa idatsüklon nõrgeneb ja seetõttu pääseb antitsüklon liikuma itta. See toob soojema, aga ilmselt ka pilvisema ilma kaasa. Märkimisväärne sadu on silmapiiril (17. oktoober), kuid selle prognoos võib veel oluliselt muutuda.

Räpinas kirjeldati ja pildistati lühiajalist lumetormi.

8. oktoobril jätkus antitsükloni ja arktilise õhumassi valitsusaeg. Seetõttu püsis ilm külm  (õhutemperatuur tõusis päeval 5...10 °C-ni) ja esines ka tahkeid sademeid.
Öösel võis näha üsna suurejoonelisi virmalisi, kuid pilvisus tihenes paljudes kohtades ja see segas vaatlemist. Mitmel pool langes õhutemperatuur alla 0 °C (kõige külmem oli Narvas, Pärnus ja Lääne-Nigulas, kuni -6 °C), soojem oli sajuhoo ajal ja rannikualadel, kus tuul merelt. Öösel kell 3 märgiti Tartu-Tõravere ilmajaamas sademeteks esialgu lumi, kuid hiljem korrigeeriti see rahe, lume- või jääkruupideks, hommikul täheldati lumekruupe või teralund ka Tartu linnas.
Päeval jätkus ilm kohatise vihma-, lörtsi- või lumesajuga, siin-seal sadas ka lume- või jääkruupe, eriti rannikualadel, kus on nõrk mereefekt ja Ida-Eestis, kus suurenes Venemaa tsükloni mõju. Tegu on ilmselt idatsükloniga, mis on üks lõunatsüklonite alamliik või vorm, tekkides Venemaa keskoblastite kohal (mitte Kaspia merel ja ümbruses, nagu kagutsüklonid) troopilise ja polaarse/arktilise õhumassi vastasseisu tingimustes. See idatsüklon on Venemaal 50. laiustel põhjustanud kohati tugevaid lumesadusid ja tuiske, mis võivad napilt ulatuda Eesti idapiirini, kuid mitte kaugemale – taaskord avaldub sünoptilise/klimaatilises tollipunkti dünaamika. Esimene lumi ei ole siiski välistatud kuni 11. oktoobrini, seejärel läheb veidi soojemaks ja sajuvõimalus väheneb.

Hakkab pihta. 07.10.2015.a. kell 20:05. Saaremaa, Orissaare. Foto: Kalmer Saar


Minul endal on kasutada hetkel vaid üks igivana digikas (uus on garantiiremondis), millega imekombel õnnestus midagi Nõval jäädvustada – parem ikka kui mitte midagi. Aga palja silmaga olid virmalised hästi jälgitavad, sh tajutavad ka punased ja lillakad toonid.

7. oktoobril tugevnes külm antitsüklon, mistõttu arktilise õhumassi kohalolu Eestis süvenes. See väljendus eeskätt õhutemperatuuris, sest miinimum langes õhus -6 °C-ni (Pärnu-Saugas -6,2 °C, Lääne-Nigulas -5,8 °C), aga ka sademetes, sest sooja merevee kohal arenesid rünksajupilved, mis tõid ootamatuid sajuhooge (kuula), päeval oli kohati sajuhooge lumekruupidena (nt Võrus), pilved kippusid väga külmas õhumassis jäätuma (tekkisid sajujooned nt kihtrünkpilvede alla). Päeval tõusis õhutemperatuur 4...9 °C-ni, tuul oli valdavalt nõrk ja põhjast või kirdest.
Lähemal paaril päeval tugevneb arktilise õhumassi kohalolu, millele aitab kaasa Venemaal süvenev tsüklon. Nii võib õhutemperatuur öösel langeda -7 °C-ni, aga päeval tõusta vaid 2 °C-ni. Suureneb lumesaju võimalus, eriti Ida-Eestis. Plusskraadidesse jääb ööpäevaringselt õhutemperatuur ilmselt vaid rannikualadel, kuhu tuul puhub merelt.
Soojemaks läheb ilm uuel nädalal (pärast 11. oktoobrit), kui Venemaa tsüklon nõrgeneb ja antitsüklon tuleb keskmega Eesti kohale. See tähendab sajuvõimaluse vähenemist.

Ilmakaardil on näha nii orkaan Joaquin kui ka tugev arktiline antitsüklon (DWD).

Võimas kihtrünkpilvestik Põltsamaa lähedal

6. oktoobriks kujunes välja meridionaalne tsirkulatsioon: suur põhja-lõunasuunaline antitsüklon suunab õhu liikuma kas otse lõunast põhja (Põhjamerel, Norra merel, Skandinaavias) või põhjast lõunasse (Soome, Baltimaad ja Loode-Venemaa). Seetõttu suurenes ka õhutemperatuuri anomaalia.
Eesti jäi antitsükloni külmale poolele. Nii oli öösel mitmel pool öökülma (õhus kuni -5 °C ja maapinnal kuni -9 °C). Päeval tõusis õhutemperatuur 5...10 °C-ni. Pilvisus tihenes, eriti rannikualadel (nõrk mereefekt) ja Ida-Eestis (Venemaa tsükloni mõjul, niiskus Valgelt või Barentsi merelt), kuid olulist sadu ei tulnud.
Kairo Kiitsak: Annan kõigile teada, et täna õhtul sadas Jõgeval natukene hoovihma ja isegi väikeseid jääkruupe. Saabusin pärastlõunal ka Jõgeva Ilmahuvikeskusest tagasi ja sealt öeldi mulle, et hommikul olevat olnud Jõgeval maapinna lähedal 9 kraadi külma. Minu enda termomeeter näitas hommikul kella 7-8 vahel 1 kraad külma. Ilm oli siin päeva jooksul tuuline ja üsna jahe. Õhusooja oli valdavalt alla 10 kraadi.
Venemaal on oodata intensiivse tsükloni teket. Selle mõjul külma õhu juurdevool intensiivistub ja niiskust tuleb juurde. Seetõttu suureneb vihma, lörtsi, lume ja lumekruupide võimalus, eriti Ida-Eestis (saartel võib jääda päikeseliseks). Venemaal on oodata lumesadusid kuni 50. laiuseni.
Muutusi rõhkkondade asetuses võib oodata siis, kui Venemaa antitsüklon okludeerub ja liigub ära. See võimaldaks antitsükloni tulekut Läänemere ja Baltikumi kohale, seejärel Venemaale liikumist ja soojenemist.

 Külmad kihtrünkpilved Tartus.

Tuleb jahe ja valdavalt sademeteta nädalavahetus, sest valitseb antitsüklon, ainult rannikualad võivad mereefekti mõjul sajuhooge saada.
5. oktoobriga saavad soojad ilmad mõneks ajaks läbi, sest Venemaale liikunud põhjatsükloni ja Skandinaavia kohal tugevneva antitsükloni koosmõjul saabub põhjast arktiline õhumass. Selle sissetungi püsimist lõuna poole toetab eespoolmainitud väheliikuv antitsüklon, sest see võib mitmeks päevaks jääda Skandinaavia või Teravmägede kohale. Sel juhul jätkub arktiline õhumassi juurdevool väiksematele laiustele mitu päeva ja Eestigi saab sellest intensiivsest külmalainest osa, võimalik on mereefekt vihma ja lörtsiga.
Ilm võib väga jahe püsida nädala lõpuni või kauemgi, aga võib ka soojeneda, olenevalt antitsükloni liikumisest. Praegu näib tõenäoline, et erilist muutust õhutemperatuuri foonis ei ole nädala lõpuni oodata, alles seejärel võib minna pisut soojemaks

Teravmägedelt üle Skandinaavia Läänemereni ulatuv antitsüklon (kõrgrõhuvöönd) toetab külma õhu advektsiooni väiksematele laiustele (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Väike-Pakri, 04.10.2105 kell 17.50 paiku. Vaade Väikekülast loodesse. Enda Pärisma foto

neljapäev, 1. oktoober 2015

WMO uuendab rahvusvahelist pilveatlast – võimalus panustada!

Kommentaariumi link
Pilvenimetuste loend, lühendid ja kõrgused: http://www.upload.ee/files/5233636/Pilveaabitsa_tabelid_luhendidjakorgused.xlsx.html. Tühjad lahtrid tähendavad seda, et vastava vormi kõrgus on sama mis põhivormi (liigi) puhul.

Lisaks sellele, et uut erimit on kavas tunnustada standardis, ent asperitase nimetuse all, sest nimetus vajab nimisõna, aga mitte omadussõna (asperatus), pikemalt vaata http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2015/09/uuendused-pilvesustemaatika.html, teatas WMO 2015. a juunis veel seda, et rahvusvahelist pilveatlast hakatakse parandama ja täiendama. See avaldatakse 2016. a jooksul.
Vastav sisestusvorm asub siin: http://wmoica.org/index.php/en/ ja selle kasutamiseks tuleb registreeruda kasutajaks, samuti lugeda läbi juhend: https://wmoica-staticfile.s3.amazonaws.com/Read_me_first.pdf?javer=1510010618. Tähelepanu tasub pöörata nimekirjale "enim soovitud" ehk most wanted, algab juhendi 5. leheküljel [Table 2: “Most Wanted” (rarer) Images].
Kas need muudatused muudavad ka eesti pilveatlase vigaseks? Tõenäoliselt siiski mitte, kuigi ma täpselt nende muudatuste ulatust ei tea.
Kahjuks on nii mõndagi kriitilist öelda. See juhend on kirjutatud küll spetsialistidele ja ekspertidele, sest ma ei usu, et keskmine inimene on võimeline sellest aru saama, seetõttu võiks mingi lihtsustatud versioon ka olla. Näiteks, võib olla mõni koduperenaine on haruldase pilve saanud fotole ja tahaks saata, aga kui ta näeb sellist juhendit, siis kaob isu eluks ajaks ära.
Tavalistele, st erialast haridust või ettevalmistust mitte saanud inimestele ei saa läheneda teisiti kui fotodega: vaadake, me tahame sellise või naasuguse välimusega pilte – mida ütleb inimesele tänavalt Cirrus castellanus või Nimbostratus cumulogenitus?
Muidugi on halb ka see, et juhendit ega muud infot pole teistes keeltes: võib olla nt Venemaal või Brasiilias või Kongos on nii mõnigi huviline, kes saadaks väärtuslikke pilte, aga kuna juhend jms info pole saadaval teistes keeltes, siis jääb saatmine lihtsalt ära. Eestiski ütlesid mitmed huvilised, et saadaks küll, kuid pole inglise keelega sina peal. Eks selline WMO käitumine viitab tugevalt sellele, et neid huvitab ainult kvaliteet, aga ma arvan, et sellega on mindud pisut on liiale.

Sakmelised kiudpilved (Cirrus castellanus) on sakkide ja mügaratega kiudpilved, väga haruldased, WMO enim soovitute nimekirjas. Laagri, 7.05.2014

Sisestusvormi avaleheküljel http://wmoica.org/index.php/en/ on mõned näidisfotod. Kahjuks hakkab silma see, et pilvelumestuse foto (all paremal) andmetesse on viga sattunud: seal on kirjas, et Cloud Height: 4500 feet (Estimated). See ei saa mitte kuidagi õige olla – nii väikesel kõrgusel, eriti sellises geograafilises kohas, on õhutemperatuur plusskraadides või siis napilt nullis. 10 000 jalga on veidi üle 3 km, seega 4500 jalga on vähem kui 1,5 km. Nii et seal on mingi viga – peaks olema minimaalselt 15 000 – 20 000, sest pilvelumestus tekib siis, kui vesipilved (pilved, mis koosnevad veetilkadest) on tugevalt allajahtunud olekus, st nende temperatuur on vähemalt -20 °C. Nii madal on õhutemperatuur aga märksa kõrgemal, kui seal väidetud. Sondeerimiandmed ja pildistamise kuupäev võimaldavad seda hinnangut kontrollida – selgub, et 19.01.2015 oli nullisoterm Hongkongis umbes 4500 m kõrgusel, vaata , asukoht kaardil. Pilvelumestuseks sobilik õhutemperatuur oli umbes 7 km kõrgusel, sellele vastab aga ligi 23 000 jalga. Seega on näidisfotol asuvad pilved ülemiste pilvede korrusel. Kui andmeid veelkord vaadata, siis näeme, et suhteline niiskus on 100% ehk seal on pilv 8414 m kõrgusel. Kuna WMO üleskutses aetakse taga erilist täpsust ja kvaliteeti, siis pani selline viga imestama. Seepärast võiks ka teistesse andmetesse, eriti mis puudutavad pilvede kõrgust, skeptiliselt suhtuda.
Eestlastest on sinna senimaani pilte saatnud vaid Kairo Kiitsak (tema fotot vt allpool), kuid arvatavasti tuleb neid inimesi juurde. Olen paar fotot juba ka ise saatnud, ent kavas on saata veel suur hulk fotosid, eriti kihtsajupilvedest, sest see on enim soovitute nimekirjas, põhjuseks harv pildistamine ja väga sageli väär määramine (aetakse eeskätt fotodel mingite muude pilveliikidega segi).
Eesti on eelisolukorras, sest WMO pilvede valmise ja saatmise juhendis vihjatakse selgelt sellele, et huvitutakse külmade kliimade pilvepiltidest, eriti D ja E kliimatüüpides (Köppeni-Geigeri botaanilise klassifikatsiooni järgi) tehtud fotodest. See on ka mõistetav, sest suurem osa maailma elanikkonnast asub soojemates kliimatüüpides (väiksematel laiustel, eriti Eestiga võrreldes) ja ilmselt enamik fotodest on siis samuti tehtud soojemates paikades. See paistab silma ka WMO näidispiltidest (Austraalia ja Hongkong).

"Unustamatu õhtu". Lääne-Virumaa, Simuna - 3.10.2014. Foto: Kairo Kiitsak

23. septembri pilvekoolitus näitas, et ilmajaama töötajatel on ajapikku arenenud mõne liigi määramisel mingi oma arusaam, mis ei sobi üldse kokku WMO nõuetega. See võib kõneleda sellest, et WMO on liiga eluvõõras: praktikutele ei sobi see, mida standard nõuab, see lihtsalt ei lähe igapäevase eluga nt ilmajaamas kokku. Teine variant on see, et pilvekoolitusi on tehtud liiga vähe, ei ole uuritud standardis ettenähtut jne, mistõttu praktikutel on tekkinud alternatiivne arusaam, st arusaamad on omavahel ebapiisavalt standardiseeritud, see on aga halb ilmavaatluste kvaliteedile, eriti omavahelisele võrreldavusele.
Viimases lõigus öeldu illustreerimise võib olla parimaks näiteks on probleem kihtsajupilvede ja kõrgkihtpilvedega: kui päike paistab pilvekihist läbi, aga on laussadu, eriti talvel, siis vaatlejatele on õpetatud või neile soovitatud, et tuleb kirja panna kihtsajupilved. Samas WMO standard sellist võimalust ette ei näe: ikka on kihtsajupilvede kõige olulisemaks tunnuseks lauspilvisuse kõrval see, et päikeseketas ei ole nähtav läbi pilvekihi. Nii on see vähemalt 1950ndatest aastatest ja seda ei ole muudetud (kui, siis 2016. a avaldatavas pilveatlases võib selles osas muudatusi tulla, kuigi eriti ei usu), vt näiteks lk 17 (pdf-s 41. faililk), lk 38, 39 (62, 63), eriti aga tabel lk 70 (94): https://www.wmo.int/pages/prog/www/IMOP/meetings/SI/TT-ICA-2/Doc_3-4_TT-ICA-2_ICA-text_ADD2.pdf. Tabeli kohta: E (essential) on märgitud sinna, kus tunnuse "läbipaistmatu" rida lõikub vastava (Ns) veeruga, seega on tegu kihtsajupilvede tähtsaima tunnusega selle kõrval, et katab kogu taevalaotust (lauspilvisus), samas sademete olemasolu on sellest isegi vähemtähtsam, märgitud üksnes tähega U (usual). Selles osas ongi tekkinud WMO standardi vastuolu praktikutega.
Minu suhtumine? Ilmavaatluste puhul on tähtis standardsus ja võrreldavus, muidu on nende teaduslik väärtus väike. Seepärast peaks järgima ka standardit, kuid samas eks maailm muutub ja standard ei ole ka igavene: kui tekib vajadus kokkuleppeid muuta, siis miks mitte. Aga siis tuleb arvesse võtta, et vaatlusread (-andmed) muutuvad metoodika muutudes mittehomogeensemaks.
On huvitav, et siin on mainitud variant, et just talvel võivad kõrgkihtpilved anda koguni tugevat sadu: http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/meteo/pilvetekke_fyys_prots.PDF. Vähemalt ühe korra on õnnestunud sellist olukorda näha. Selle põhjuseks on külmem õhumass talvel: esiteks on pilvedes rohkem jääkristalle, mistõttu sademetekkeprotsess (heterogeenne kondensatsioon) on intensiivsem, teiseks on külmemas õhumassis aurumine nõrgem, mistõttu sadu jõuab suurema tõenäosusega ja tugevamalt aluspinnani ka kõrgemalt (suvisel ajal sademed aurustuksid teekonna jooksul rohkem).
Lõpuks üks probleem, mis huvitaval kombel puudutab jällegi just kihtsajupilvi (jah, sellest pilvest on kõige rohkem võimalik kirjutada, nii näiteks on mõnedes monograafiates kihtsajupilvedele pühendatud sadu lehekülgi, samal ajal kui näiteks kiudrünkpilvi ainult mainitakse siin-seal põgusalt – see on teravas vastuolus wikiga, mis peegeldab selle pilveliigi pealtnäha igavust keskmise inimese seisukohast: https://en.wikipedia.org/wiki/Nimbostratus_cloud): seilomeeter (aparaat, mis mõõdab laserkiire abil pilvede alumise pinna kõrgust) näitab sageli kihtsajupilvede alumise piiri kõrguseks üle 2000 m, mistõttu vähemalt mõned vaatlejad on hakanud kahtlema aparaadi näitude õigsuses. Minu arvamus on siin selline: viga on pigem mõtteviisis, sest looduses ongi kihtsajupilvede alumine piir üsna tihti enam kui 2 km kõrgusel aluspinnast (hatakpilvede puhul näivalt madalam), aga inimestele on õpetatud, et kihtsajupilved on alumiste pilvede korrusel (klassis) ja alus enamasti 1500 m-st madalam. Õnneks on siin WMOst abi, sest pilvede klassifikatsiooni standardis on kihtsajupilved ikka keskmiste pilvede korrusel (klassis), ehkki lisatakse märkus, et alumine piir ulatub sageli alumiste pilvede korrusele, vt lk 16 (40) üleval. Nagu siin http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2015/09/uuendused-pilvesustemaatika.html olen soovitanud, oleks klassifikatsiooni ühtse aluse huvides üldsegi parem neljandana kasutada suure vertikaalse ulatusega (väga paksude) pilvede klassi, lisaväärtusena jääksid need vaidlused ja segadused ilmselt olemata. WMOs on muide välditud konvektsioonipilvede klassi mõiste kasutamist, vaid piirdutakse pigem kolme klassiga (korrusega)!

Tugev lauslumi ja tuisk 19.02.2010 Tartus: kõrgkihtpilved (erand). Meie ilmavaatlustes määratakse see kihtsajupilvedeks, aga WMO järgi on üheselt tegu kõrgkihtpilvedega, sest päikeseketas on selgelt näha. Kus on siis tõde või milline arvamus on parem?