Laupäev, 31. oktoober 2009

Fumulus ja kondensjäljed

Kondensjäljed on pilved nagu kõik teisedki, kuid ometi tekitavad need võõristust. Fumulus on mitteametlik nimetus pilvedele, mis tekivad jõujaamade jt korstnast väljuvast veeaurust, sest kuum gaas jahtub tunduvalt atmosfääri jõudes ja veeaur kondenseerub (Fumulust peetakse Pyrocumuluse vormiks). Vaikse ja külma ilmaga, kui temperatuur langeb kõrgusega, võib Fumulus ulatuda sadade meetrite kõrguseni ja ülevalt isegi laieneda ning moodustada rünkpilve (vt laienevaid Fumulusi: http://www.flickr.com/photos/tags/fumulus/). Fumulus tuleb sõnadest fume ja Cumulus.
Niisiis võib öelda, et mõlemad pilved on inimtekkelised (antropogeense päritoluga). Ometigi pole eriti kuulnud, et Fumulus tekitaks võõristust või negatiivseid emotsioone, kondensjälgedega on pigem vastupidi (on kõikidest pilvedest ehk kõige ebapopulaarsemad). Milles siis asi?
Siin on kaks võimalikku põhjust. Esiteks, kondensjäljed hakkavad rohkem silma ja need on harjumatud (olemas olnud vähem kui sada aastat), kuid Fumulusi on saanud tekkida juba mõnisada aastast, vähemalt niikaua, kui on tööstus olemas olnud ja oleme nendega enam harjunud. Teist põhjust pean tähtsamaks, mis on samuti harjumisega seotud. Nimelt oleme harjunud, et looduses on geomeetrilised vormid ümarad, ebakorrapärased või fraktaalsed. Tsivilisatsiooni iseloomustavad seevastu sirgjooned, teravnurgad, näiliselt suurem korrapära ja palju lihtsamad vormid, kui looduses. Ka kondensjäljed on enamasti (eriti äsjatekkinuna) sirgjooned taevas ja see on harjumatu - need torkavad teravalt silma. Kui kondensjäljed oleksid teiste kiud-ja kiudrünkpilvedega sarnased, st eriti ei teeks kuju ja vormi poolest vahet, siis oleks võõristus ilmselt väiksem või isegi olemata. Fumulused sarnanevad märksa enam "looduslikele" pilvedele ja eriti pole kuulda olnud, et need kedagi häiriksid.
Fumulus esiplaanil, 2.1.2009, Tallinn





Fumulus läbi okste vaadatuna Tartus 10.2.2009








.

.

Vastukaaluks üks silmapaistev Fumulus Tšehhist (foto on ilm.ee galeriist Pilved 2009, autoriks on kasutaja laily):

Reede, 30. oktoober 2009

Kondensjälje sarnased pilved

Mõnikord on kiudpilved küllaltki kondensjälgede sarnased. Seda ei juhtu just väga tihti, näiteks alltoodud pilte andis kaua otsida mitme aasta piltide hulgast, kuid midagi leidsin. Siin on toodud vaid need näited, mille puhul saan kindel olla, et tegu on nn loodusliku kiudpilvega (ka kondensjäljed on tegelikult looduslikud, sest tekivad ju vastavalt loodusseadustele, kuid olgu siis selguse huvides siin vahet tehtud), mitte kondensjäljega, sest ise kohal olnuna ja olukorda jälgides võin olla selles kindel. Võib tähele panna, et nii mõnel üksikul juhul on kiudpilv äravahetamiseni sarnane kondensjäljega.
Viimased kolm fotot on tehtud 8. oktoobri keskpäeval 2009 Tallinnas, vt varasemat postitust.











Teisipäev, 27. oktoober 2009

Kondensjäljed, selgitusi

Kondensjäljed on pilved, nagu kõik ülejäänudki, kuid tekkimise asjaolud on teised: kondnsjäljed tekkisid taevasse seoses lennunduse arenguga. Kuna nende hulk on väga suur ja see kasvab, siis pakub loomulikult nende mõju atmosfäärile või kliimale suurt huvi. Kõigega seoses ei puudu ka spekulatsioonid jne, mille üks põhjusi on asjaolu, et elame ja tegutseme küll iga päev õhuookeanis, kuid enamike inimeste teadmised meteoloologiast või atmosfäärist on väga nõrgad (kõige paremini tuleb see välja lõhena ilmateate ja nn tavatarbija vahel, selles on samuti kavas kirjutada). Ometigi puudutab ilm meid kõiki ja igal juhul osutuvad kasulikuks põhiteadmised niivõrd tähtsast valdkonnast, nagu seda on ilm, ilmastik ja kliima.
Kui räägime kondensjälgedest või tegelikult ükskõik, millisel teemal, siis tuleb endale selgeks teha, millest on jutt: kas räägime fenomenoloogiast, nähtuse olemusest; seostest teiste nähtustega või mõjust millelegi. Viimasel juhul on vaja aru saada, mis mõjust ja millele ehk mis on antud küsimuses tähtis. Kui jutt on käib kondensjälgede moduleerivast mõjust kliimale või ilmastikule, siis on selge, et vaja on paralleel tõmmata teiste ülemiste pilvedega ja nende tekkimismehhanism selles probleemküsimuses otsesetl enam huvi ei paku. Kui jutt on mõjust kliimale mingite gaaside vms ainete kaudu või mõjust atmosfääri gaasilisele koostisele ja sealt omakorda edasi, siis on huviorbiidis ka see, kuidas ja eriti, millest need jäljed tekkisid, see võib-olla siis ka probleemküsimuse tuumikteema.
Olen kondensjälgedest kirjutanud siin: http://www.ilm.ee/index.php?45534 ja siin: www.ilm.ee/?46525 , kusjuures kommentaarides tekkis ka diskussioon (kel huvi, palun vaadake). Viimases artiklis ongi just tähtis see, et kondensjäljed kuuluvad ülemiste pilvede alla ehk neil on sarnased optilised ja kiirgusbilansilised omadused, millest olen ka lähtunud.
Lubasin mõned pildid üles panna, siin need on:
Tartu, 1.9.2008










Tartu, 1.9.2008











Tartu, 3.4.2009











Tartu, 11.2.2009









Tartu, 12.1.2009



























Tallinn, 22.2.2009









Saaremaa, 19.7.2008






Saaremaa, 19.7.2008






Saaremaa, 27.7.2008



Ssaremaa, 27.7.2008
Saaremaa, 27.7.2008
Saaremaa, 8.10.2008
Saaremaa, 8.10.2008
Saaremaa, 8.10.2008
Saaremaa, 9.10.2009
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Need pildid on küllaltki juhuslikult mõnedest kaustadest valitud. Võib märgata kondensjälgede suurt varieeruvust ja nii toodud näidetele sarnaseid kui ka eriilmelisi võiks siia veel kümneid kui mitte sadu tuua. Järgmisena on kavas tuua näiteid pilvedest, mis on kondensjälgedele sarnased, kuid on tegelikult täiesti "looduslikult" tekkinud. Näiteks foto 19.7.2008 õhtust Saaremaal on näide sellisest kondensjäljest, mida võiks esmapilgul pidada tavalisteks pilveribadeks (kaks heledamat jutti fotol), kuid ise kohal olnuna tean kindlalt, et oli tegemist kondensjälgedega.
Looduslikult on jutumärkides seetõttu, et mõiste "loodus" on kasutusel vähemalt kahes suures tähenduses (väga jämedalt võttes): 1) inimestest eemalasuv (elus)loodus või 2) kõik see, mille kohta kehtivad füüsikaseadused (olgu selleks siis linnakeskkond ja seal toimuv, inimeste igapäevaelu või terve Universum). Kui räägime kondensjälgedest selles aspektis, kuidas ja millistel tingimustel tekivad, siis peame tunnistama, et kondensjäljed tekivad ikkagi looduslikult, mitte kuskil arvutisimulatsioonis, kuid kui räägime loodusest väga kitsas tähenduses, siis on see inimtekkeline või inimeste tegevuse tagajärg.

Neljapäev, 22. oktoober 2009

Pilved ökoloogialeksikonis ja Eesti taevas


Pilvedele pööran väga suurt tähelepanu, sest esiteks on neid võimalik tavaliselt iga päev näha (Eestis). Väga harva on ilm täiesti pilvitu, st selge taevas ei ole kindlasti tüüpiline. Ka inimene aitab pilvede tekkimisele kaasa, kasvõi kondensjälgede tekitamisega, mis vähendavad veelgi täiesti selge taeva tõenäosust. Teiseks on pilved suhteliselt universaalsed -eelkõige ilma ennustamise mõttes. Kuigi loomade, taimede, öökülma jne tunnuste põhjal saab ka vahel päris hästi midagi öelda tulevase ilma kohta, ei ole need kindlasti üldkehtivad, vaid vastavad seosed on väga lokaalsed ehk ilma saab loomade jne järgi ennustada vaid suurte kogemuste korral ning enamasti ainult konkreetses kohas. Pilvi saab igaüks üsna vähese vaevaga niipalju tundma õppida, et mõningaid seoseid taibata või märgata. Muidugi on pilvedel ka oma lokaalne "nägu" - näiteks erinevused ranniku, mere, maismaa või mägede kohal või läheduses tekkivate pilvede vahel, kuid leidub väga suure üldistusjõuga tunnuseid ja seoseid. Niisiis pilvede oma nägu piirkonniti + üldisemad seosed + nende sage esinemine muudab pilved vägagi väärtuslikeks meteoroloogiliseks elemendiks.
Ka Ökoloogialeksikonis (koostanud V. Masing, 1992) on pilvedest juttu, mis on küllaltki hea, lühike ja sisutihe, kuid sademete poolelt puudulik: "Pilved, Maa õhkkonnas hõljuvate väikeste veepiiskade ja jääkristallide kogumid. Alumise pinna kõrguse järgi maa-või merepinnast ja kuju järgi jaotatakse pilved 4 põhiklassi ja 10 liiki, viimased paljudeks alaliikideks. Lausvihma ja lund sajab kihtsajupilvedest, hoovihma ja rahet rünksajupilvedest, uduvihma kihtpilvedest. Tihe pilvkate vähendab öökülmaohtu. Pilvede järgi tehakse lühiajalisi ilmaprognoose."
Eesti taevas võib-olla väga eriilmeline. Toon ära mõned fotod, milline võib-olla pilvemaastik. Kõik pildid on tehtud 2007. aastal, neist esimesed kaks Laitses, ülejäänud kõik Tallinnas, kaks viimast mai lõpus eri päevadel, kui Eestisse saabus troopiline õhumass ja oli palju tugevat äikest.
Võib arvata, kui palju erinevaid pilvi ja hetki on õnnestunud nende aastate jooksul fotole saada. Pilte on kogunenud ligi 10 tuhat, kusjuures paremad olen alles hoidnud, niisama hallist taevast on väga vähe, võib-olla 100-200 fotot (kiht-ja kihtsajupilvedest on üpris keerukas ilusat ja esinduslikku fotot saada). On küsitud, miks ma näiteks ilm.ee fotokonkursitel vms ei osale. Põhjus on lihtne - see ei ole minu eesmärk. Pildistanud olen nii meeldimise pärast kui ka selleks, et jõuaks hiljem rahulikult uurida, mis parajasti atmosfääris toimus, miks pilved olid just sellised, kas võis olla seos tulevase ilmaga jne jne. Viimasel ajal on tekkinud mõte, et oleks vaja nendest tuhandetest piltidest ilusamad ja huvipakkuvamad välja valida, ning eks näis, mida nendega edasi teha.
Aga nüüd, 2007. aasta pilvemaastikud (juhuslikult välja valitud, st ainult failinime järgi ehk fotot vaatamata, valik tehti vaid kausta osas - 2007. aasta oma):

Teisipäev, 13. oktoober 2009

Esimene lumi 12.10.2009 Tartus (pilte talvisest sügisest)

2009. aasta sügisel sadas esimest lund 12. oktoobril Eesti lõunapoolmikus. Saartel ja Põhja-Eestis sadas vaid vihma või lörtsi.
Tihti võib lugeda, et sel ja sel aastal sadas esimene lumi maha... Muidugi mõeldakse selle all aasta teist poolt. Ma arvan, et parem oleks väljend "esimene lumi sadas maha sel sügisel" või "2009. aasta sügisel sadas esimene lumi" jne.
Öeldakse, et esimene lumi on hästi puhas. Jah, see on just muljeselt nii. Kui hakata uurima seda ütlust teaduse meetoditega, siis on tulemus tihti hoopis vastupidine. Selle aasta kohta ei saa mulje alusel küll kuidagi öelda, et lumi oli puhas, pigem tekitas paljudes ebameeldiv lörtsise sügisilma mulje. (kõik siin olev käib ikka peasjalikult Tartu kohta.)
Tartus algas sadu varahommikul vihmana, kuid umbes kl 7 ajal hommikul muutus lörtsiks ja siis lumeks. Lumesadu oli enamasti mõõdukas ning üsna ühtlase intensiivsusega. Helbed olid suhteliselt peened (näitas ilmas külmenemist). Lõunaks moodustus ajutine lumikatte (maksimaalne paksus ulatus 4 cm-ini), kuid see sulas õhtuks. Mõnel pool Eesti äärmises lõuna-ja kaguservas püsis kuni 2 cm lumikate 13. oktoobri hommikuni. Tuul oli nõrk või mõõdukas ja puhus kirdest.
Järgnevalt lumikatte levik Eestis kahe hommiku jooksul (allikas EMHI ->http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,253):
Lumikatte paksus (cm) 13.10.2009 kell 08:00









.
.
.
.
.
.
Lumikatte paksus (cm) 13.10.2009 kell 08:00









.
.
.
.
.
Fotod esimesest lumest Tartus:
11. oktoobri õhtul kattus taevas ülemise ja keskmise kihi pilvedega, mis näitas tsükloni lähenemist.




Lumesadu Tartus 12. oktoobri hommikul.






Aja jooksul hakkas moodustuma lumikate.












Lumine loodus.







Vaade taevasse. Lumehelbed tunduvad teatud valgussuhete tõttu tumedad.













Pärastlõunaks sadu lakkas. Kuna väga palju ei sadanud ja tuul ei olnud ka väga tugev, siis tekkisid puude alla tüüpilised lumevabad alad.