Laupäev, 2. juuli 2011

Öine konvektsioon

1. juuli öösel jätkus konvektsioon. Sooja oli üle 20˚C. Öösel näeb sellist vaatepilti üsna harva, kuid sobivates tingimustes on kõik võimalik.



Välk lähenevates pilvedes.
















Laitse lähedal. Pilved on kohal.




















Pärast äikest. Väga kõrged pilvetornid.

















Vasemal eemalduv äikesepilv. Aktiivsus jätkus Soomes.




Reede, 1. juuli 2011

Äike 30. juunil

30. juuni on eriti soe ja tõi ka äikest. See kujunes alles õhtul ja jätkus Pärnumaal ja loodenurgas ööselgi. Õhus oli niiskust palju, kastepunkt oli kuni 20˚C. Mõnel pool oli see madalam, näiteks 17˚C, kuid see on absoluutses mõttes ikkagi väga niiske õhk. Kastepunkti tuleb võrrelda samal päeval samas õhumassis, siis saab hinnata, kus on konvektiivsete nähtuste potentsiaal suurem. Mõnel teisel päeval või teises õhumassis võib näiteks äike tekkida, kui kastepunkt on 13˚C, aga kolmandal juhul, kui see on näiteks 18˚C. Omavahel võrreldes on neil suur vahe, kuid tähendust omab see vaid samal päeval sama õhumassi piires. Muide, öö muudab teatud määral õhumassis valitsevaid tingimusi, seetõttu ei pruugi olla näiteks kastepunkt võrreldav üksteisele järgnevatel päevadel, isegi kui õhumass jmt on kõik sama. Vine on heaks niiskuse indikaatoriks - mida rohkem on õhus niiskust, seda suurem on vine, kuid see peab olema õhumassi omadus, mitte lihtsalt näiteks kõrge suhteline õhuniiskus maapinna lähedal (kirka taevaga pole udu tekkimine midagi haruldast). Vine on tundlik aastaajale - näiteks aprilli alguses on tugev vine tõenöoline siis, kui maksimumtemperatuur on üle 10˚C, mais, kui üle 20˚C ja südasuvel, kui 30˚C lähedal või rohkem.

30. juunil oli niisiis niiskust palju ja juba lõunaks tekkis hulgaliselt madalaid räbaldunud rünkpilvi. Mõned muutusid väga kõrgeteks pärastlõunaks, aga edasi siiski ei arenenud. Siin on raske öelda, kas tegu oli ikka inhibeeriva inversiooniga (CIN) või mitte. Et oli tegemist, seda toetas asjaolu, et rünkpilved ei arenenud oluliselt kõrgemale veel õhtu saabudeski, aga siis äkitselt toimus kiire äikesepilvede teke õhtul. Need tekkisid küll alguses Lätis ja lõunapiiri lähedal, aga hiljem ka Lääne-Eestis. Järgnevalt mõned pildid.


Veel õhtul olid enamus pilvedest väikese vertikaalse arenguga.







Pärnumaal. Läänemaale liikusid potentsiaalsed äikesepilved.







Esimene kohatud äikesepilv, mis oli pisut Pärnust põhja pool. Pilve välimus ei näita, kui tugev võiks äike olla. See põhjustas vähemalt keskmise tugevusega äikest, kuid välkude hulk oli väga suur. Välimuse poolest oli pilv hele ja mittemidagiütlev, aga see ei tähenda, et äikest pole või see on nõrk.



Üks teine tekkiv äikesekolle heitis tipu varju madalamal asuvale pilvekihile. Oli ka irisatsioon, kuid see ei jäänud ereda päikesepaiste tõttu fotole.






Kagust lähenes uus süsteem. Tori lähedal.









Toris. Kagu-Eestist lähenev pilvede süsteem. See liikus väga kiiresti loodesse, kuid hääbus kohale jõudes ja peale ühe välgu ning paari müristamise ja nõrga vihma muud ei juhtunudki.






Pärnu külje alt möödus samal hetkel tugev äike. Vaade edelasse, 30 km kaugusel asub üsna tugev äike, müristamist oli palju kuulda. Pilved aga on tagasihoidliku välimusega.






Päikeseloojang Ääsmäel. See on loodenurgas tegutsenud äikesepilvede alasi.







Kahjuks ei saanud Torisse jääda ööseks, kuna kõht läks väga tühjaks. Päeval oli vaja tööd teha ja õhtul Pärnu poole kiirustades polnud aega midagi kaasa osta, rääkimata toidu valmistamisest. Seetõttu tuli päikeseloojanguks tagasi tulla. Nimelt juhtus nii, et Lätis tekkis intensiivne äikesekolle, mis liikus kiiresti Pärnumaale ja sealt loode suunas. Välkusid oli nii palju, et üpris suvaliselt klõpsides sai enamikele fotodele välgu või selle kuma. Polnud isegi pikka säritust vaja kasutada.