Esmaspäev, 25. mai 2009

Ebatavaliselt suur labiilsus Lääne-Euroopas/CAPE ja LI

25. mail on Lääne-Euroopas (Prantsusmaal, Madalamaades, Saksamaal, Suurbritannia lõunaosas) ebaharilikult suur atmosfääri ebastabiilsus, mis lubab tekkida äämuslikel äikestel jt ohtlikel konvektiivsetel nähtustel.




























Kaartidelt on näha, et CAPE on üle 3000 J/kg, LI aga kuni -11. Meenutuseks, et 2001. aastal oli Eestis juulitormide ajal LI mitte alla -7. See ebastabiisus kannab endas troopilist õhumassi ja küll liigub Eesti poole, kuid hääbub täielikult (vihmasadu kolmapäeva õhtul annab olnust tunnistust).
Õhumasside kaardil (vaadeldud andmed!) on näha, et soe õhumass ulatubki just nii kaugele, kus on ebastabiilsus (õhumassi energia) maksimaalne.




Arvatav mesokonvektiivkompleks on satelliidipildilt hästijälgitav. Kaasa toob see eelkõige suure hulga sademeid.






Mõistetest. Väga olulised konvektsiooni ennustamisel ja hindamisel on sellised indeksid, nagu CAPE ja LI (neid on terve plejaad veel, aga praegu ainult kõige laialtlevinumatest). Mida need tähendavad?
CAPE on õhumassi ülestõusmise energia ning on otseselt seotud maksimaalse võimaliku tõusuvoolude tugevusega. LI tähendab õhuelemendi (parcel) temperatuuri erinev ümbritsevast õhumassist, kui õhuelement on kindale kõrgusele tõusnud. Õhuelement on terviklik õhukogumi üksus, mis on keskkonnast eraldatud. LI antakse pealtnäha dimensioonitu suurusena, tegelikult on ühikuks kraad või kraadidiferentsiaal (mitu kraadi õhukogumi erinevus ümbritsevast).
Kui LI on positiivne, siis tähendab see seda, et ületõusnud õhuelemendi temperatuur on madalam, kui ümbritseva keskkonna temperatuur samal kõrgusel ning sellele õhukogumil on kalduvus laskuda, sest jahedam õhk on tihedam ja seega tõusuvoolud pärsitud. Kui LI on nõrgalt positiivne, siis võib ikkagi rünksajupilvi tekkida, aga need on isoleeritud (üksikud, eraldiseisvad rünksajupilved). Kui LI on negatiivne, siis ülestõusnud õhukogumi (parcel´i) temperatuur on kõrgem kui ümbritseva keskkonna temperatuur samal kõrgusel ja tõusev õhukogum on seega kergem ning sel on kalduvus tõusu jätkata ja konvektsioon on soodustatud.
Kui vastavad indeksid näitavad väga kõrget ebastabiilsust, siis tekivad laiaulatuslikud konvektiivsüsteemid, mis toovad kaasa pigem väga palju sademeid (üleujutusi) ja pikaajalise äikese, ka tugeva tuule, kuid muud ohtlikud tunnused jäävad tagaplaanile või on lokaalsed (muidugi võib ka teisiti olla, aga sageli on just nii). Kui indeksid väga suurt ebastabiilsust ei näita, siis on sageli esikohal ohtlikud lokaalsed nähtused, nagu pagid, rahe, tugevad hoovihmad, kuid konvektsioonipilved ei ole eriti suured. Just selline oli olukord 21. mail Eestis, aga ka 24. mail. Keskmist ebastabiilsust näitavad indeksid (CAPE 500-1500 J/kg, LI -2...-6) tähendavad kõige rohkem ohtlikke nähtuseid.
Siiski tuleb arvestada, et need indeksid ei näita tingimata, et moodustub äike või hoogsajupilv. Need on pigem tõenäosust näitavad indeksid: kui suur tõenäosus on üldse äikese tekkeks; kui suur tõenäosus on ohtlikeks näheteks jne.
Üldse võib LI langeda -20-ni (mõnikord on täheldatud Põhja-Ameerikas), kusjuures ilm on olnud selge (lähedus on siiski tekkinud supertorme) ja tõusta +50-ni (võib ka Eestis olla, kuid sügisel ja talvel - viimati oli 9. veebruaril Tõraveres +36; 30. aprillil Harkus +33, mis näitab ekstreemsest stabiilsust atmosfääris). CAPE võib tõusta üle 5000 (rekordid on vist 8000 J/kg ümber), minimalne aga 0, mis on üsna tavaline).
Lõpetuseks pildike 25. mai hommikustest detektoriandmetest:

Pühapäev, 24. mai 2009

Äikesed mais

Mai on 2009. aastal kulgenud võrdlemisi tavapärast rada, ilma ülemäära suurte temperatuurivõngete ja keskmisest terake soojemana. Öökülmad on mõneks (või üldse) ajaks läbi, mis on taimedele ja eriti õitele väga hea. Võimalik, et suvi on käes, st kevad on stabiilselt muutunud suveks.

On olnud ka äikest, täpsemalt 11., 21., 22. ja 24. mail. Rahet sadas rohkem neist 21. ja 24. mail; 11. mail sadas küll ka Tartus, aga vähe ja peent. Rahesajud on kevadel ja sügisel tõenäolisemad, sest õhk on jahedam kui suvel ja rahe jõudmine maapinnale on tõenäolisem. Samuti on tugevamad äikesed kevadel (mais, ka juunis) ning suve lõppedes (augustis) tõenäolisemad, sest temperatuurikontrastid on suuremad. Südasuvel on küll äikest rohkematel päevadel, aga kuna õhumassid on siis ühtlasemalt soojad, on tugevama äikese tekkimine harvem nähtus, mis aga ei tähenda, et neid siis poleks. Selline olukord on eriti terav Põhja-Ameerikas, kuid ka Sven-Erik Enno uurimused on mõnel aastal (eriti selgelt 2007. aastal) selle tähelepabeku Eesti kohta välja toonud. Suvelõpuäikesed on seotud sageli suvetsirkulatsiooni muutumisest talitsirkulatsioonist. Režiiminihkega on äikesed soodustatud.
Mai juurde tagasi. Väga huvitavalt, kuid ohtlikult kujunesid sündmused 21. mail. Ööseks jõudis Eestisse madalrõhuvöönd, kuid äikesed hääbusid (Edela-Eestis kl 3 ja 4 vahel öösel siiski oli), aga järgmiseks päevaks oli lohk jõudnud juba Venemaale. Selle mõju ulatus siiski õhtuni Põhja-Eestisse, kus tekkisid äikesekolded ühes tugeva rahega (näit. Rakveres). Kõrgrõhuhari hoidis ilma Lõuna-Eestis hea.
Rahet sadas ja äikest oli ka 24. mail. Need tekkisid samuti lahkuva tsükloni tagalas. Huvitavad olid äikesepilvede hästijälgitavad rivid satelliidipildil. IImselt olid need konvektsioonilained, sest konvektsioonipilved paiknevad piki-ja ristilainetena. Pikilained on vahel ka silmaga hästi nähtavad (nn rünkpilvede rivid), kuid ristilained on halvasti, kui üldse märgatav.








22. mail saabus Eestisse tsüklon, mille sajualad hääbusid kiiresti, kuid pärastlõunal arenesid hoogsajupilved ja Tartu ning Tallinna lähedal täheldati nõrka äikest.
Saarte piirkond on sageli väga kuiv, kuid sel aastal mitte. Seal, kus oleks vihma vaja, ei tule seda piisavalt (kohati Lõuna-Eestis).
11. mai äike piltidega: www.ilm.ee/?45882
21. mai äike piltidega: www.ilm.ee/?45921

Teisipäev, 19. mai 2009

Mõnedest vajalikest teemadest

Kes on jälginud saiti ilmajaam.ee või rahvaennustuste väljavaateid tulevasele ilmastikule, siis on seal hulga vastuolusid. Kommentaariks vaid niipalju, et käesolev mai on täiesti normaalse temperatuuriga olnud ja jätkub sarnaselt või isegi pisut soojemalt.
Esimene äike oli 11. mail, millest on ülevaade (eelkõige Tartu kohta) antud www.ilm.ee/?45882. Äikese võimalus on samuti 21. mail.
Huvi on tuntud ka möödaniku ilma kohta: kust on võimalik saada varasema ilma kokkuvõtteid või temperatuuri jmt andmeid? See teema on kavas üles võtta, sest tegemist on väga vajaliku informatsiooniga. Seniks hädalistele link: http://www.ilm.ee/?3441&date=2010-05-18#kalender (lk ülevalt saab nuppudelt edasi-tagasi liikuda!)
Samuti on vaja pikemalt kommenteerida ja rääkida ilmaennustamisest Eestis ja kuidas prognoose kasutada, sest ettekujutus tavainimesel sellest puudub (jutt pole konkreetselt küsimuse esitajast, vt allpool, vaid üldiselt, niipalju, kui ümbritsevad inimesed end lasevad sel alal peegeldada). Loodetavasti on väljakäidud teemad kaetud nädala jooksul. Senini kommentaar ilmaennustamise kohta: https://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=5789478408038519690