Pühapäev, 28. juuli 2019

31. nädala ilm [29.–35.07.(4.08.)2019]

Kommentaariumi viide
Blogi sai juuli lõpuga 12-aastaseks, mistõttu alustati juba kuu aja eest nn lähtestamisprotsessi (parema sõna leidmiseta kasutame asendusterminina just seda, kuigi informaatikas jms on sel teine tähendus). Selle (lähtestamise) eesmärgiks on pakkuda lugejatele kvaliteetset lugemis- ja kvaliteediteenust, nagu oli veel umbes aasta-kahe eest. Hiljem on blogis toimunud muutused, mida ei ole heaks kiidetud, kuid samas vahel tuleb teha otsuseid ja muudatusi, mis ei pruugi enamusele meeldida, isegi kui need on piisavalt põhjendatud.
Lähtestamise stardipauguks on ilmselt praegune postitus. Kaivo on olukorraga leppinud, kuid tema roll on edasise osas veel ebaselge: pole teada ta panustamise ulatus ja laad.
/Täiendus 31.07. ülihilisõhtul/ Sünnipäevapidu osutus arvatust võimsamaks, sest osalejaid oli üle 50 ja kõik ei mahtunud ära. Seetõttu tehakse järelsünna 25ndal, asukoht selgitamisel.
* EINAR LARETEI kokkuvõte: Juulikuu oli jahe ja kuivapoolne teine suvekuu. Kuu esimene pool oli lausa külm, kui võrrelda varasemate aastate juulikuu perioode. Juulikuu teisel poolel olid ilmad soojemad ja kuu viimane kolmandik kujunes suviselt palavaks. Samas kuu viimased päevad tõid külmad ilmad tagasi. 28.juulil sündis Alatskivil selle suve soojarekord, kui temperatuur tõusis 32,1 kraadini. Sademeid tuli kuu jooksul normist vähem ja kõige sajusemaks kujunes kuu esimene kolmandik, kui vihma tuli 40,9 mm jagu.

Hilissuvine nädal, pikemalt https://ilm.ee/?517945.

28. juuli oli veel ebatavaliselt soe (reedene ilmateade on saadaval https://ilm.ee/?517926). Seda põhjustav õhumass polnud enam troopiline, vaid esiteks transformeerunud, teiseks segunenud kontinentaalse polaarse õhumassiga, mis suviti võib palav olla ja õhutemperatuur tõusta üle 30 kraadi – ei siga ega kägu. Äikeseoht oli olemas ja suurim õhtupoolikul idaservas(ESTOFEXiga).
Euroopa II 2019. a kuumalaine kohta on infot eesti keeles http://www.ilmateenistus.ee/2019/07/kuum-nadalalopp/ ja inglise keeles https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_weather_records#Europe, kuid mõni asjaolu vajab täpsustamist: Suurbritannias mõõdeti juuli esialgseks uueks rekordiks 38,1 °C ja üleüldiseks 38,7 °C, lähemalt https://www.metoffice.gov.uk/about-us/press-office/news/weather-and-climate/2019/new-official-highest-temperature-in-uk-confirmed) ja Prantsusmaal 42,6 °C (Pariisis; kogu riigis 28. juuni 46 °C).
Nädal algas järsu kraadikõikumisega: 29. juulil oli veel kuni 27-kraadist õhutemperatuuri, kuid edaspidi jääb enamasti isegi alla 20 °C, kuigi päikest võib jaguda. 
Meenutagem: 29.07.2018 ehk aasta eest mõõdeti Tallinn-Harkus 34,2 °C, mis jäi ühtlasi aasta kõrgeimaks usaldusväärselt registreeritud õhutemperatuuriks standardtingimustes (avatud koht, 2 m kõrgusel maapinnast, varjus, taadeldud instrumentidega mõõdetud jne).
Kirdest jõudis kohale arktilise päritoluga õhumass. See on kuiv ja külm, nii et sooja üle 20 kraadi loota ei tasu. Kuu algus toob soojema ilma, kuid ikkagi mitte südasuviselt; sajuvõimalus on suurem alates 8.08. (k.a).
Tegelikult: kirdest (Barentsi ja Valgelt merelt) saabus arktiline õhumass. See jäi Eesti kohale nädala lõpuni, sest Loode-Venemaal püsis suhteliselt intensiivne (980 hPa) tsüklon. Selline ilmamuster (tsirkulatsioonitüüp) on suviti tavaliselt kõige jahedam (teine selline on pööriseline tüüp, sel juhul on tsüklon pikka aega otse vaadeldava piirkonna kohal).
Et põhjameredest saabus niiskust, jätkus ka pilvi ja sajuhooge (peamiselt idamaakondadesse), kuid äikest polnud – põhjavool on teadmata põhjusel äikesevaene, isegi kui niiskust jms jätkub. 
Lisaks jahedusele ja sajuhoogudele värvus taevas 29. juuli paiku valkjas-pruunikaks. See oli ilmselt mingitest peenetest osakestest, mis valgust hajutasid. Suure tõenäosusega ei olnud see Siberi metsapõlengute suits, vaid allikas asus palju lähemal, ja võimalik, et lisandusid ka aerosoolipuhangud, vt http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/huvilisele/aerosoolid/aerosooliosakeste_allikad.html.
Ebatavaliselt külm 31. juuli: E. Laretei Alatskivilt: 31. juuli 2019 oli erakordselt külma ilmaga pāev. Ilm oli pilves, tuli hoogvihma ja muidu tibutas (foto allpool). Hommikul oli sooja 9,8 ja päeval vaid 11,5 kraadi. Alles õhtul tõusis maksimum 12,3 kraadini. Päevakeskmiseks arvutasin vaid 11,2 kraadi.
Meenutus: midagi sarnast oli ka 31.07.2007 (blogi asutamise päev), kui päev oli sajune ja sooja alla 15 kraadi. Õhtul jäi sadu hootisemaks, tekkisid pikemad pausid sajju, temperatuur tõusis veidi ja läheduses oli äikest.

Einar Laretei. L, 27. juuli: Täna käisin Peipsi ääres vett ja päikest nautimas.Kuidas atmosfääriteadlane klassifitseerib pilvi, mis seisavad muutumatuna horisondil kogu päeva ? 
– Pilvede liikumiskiirust määramisel ei arvestata. Siit http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/eesti-kohal/ võis näha, et tegu oli tavaliste rünkpilvedega. Need liikusid edelasse ja hajusid järjepidevalt mingil kaugusel järvest või järve kalda kohal. Kui nad oleksid ahelatena (mitme rivina) näha, nimetataks neid Cu radiatus ehk rida-rünkpilved. Kui siit http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/eesti-kohal/ vaadata, siis hea tahtmise korral keskpäeva paiku võis näha neid ridu.

Einar Laretei. Erakordselt külm 31. juuli.

Reede, 19. juuli 2019

30. nädala ilm (22.–28.07.2019)


Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
NB! Kõik mured saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


Nädalavahetusel jõuab Läänemerele kuuma kõrgrõhkkonna kese. Sellega koos jõuab meieni tavatult kuum õhumass, mille algpäritolu on Aafrikast ja sealt edasi Lõuna-Euroopast kaarega üle Skandinaavia ja Soome jõuab meieni. Ka Lapimaal on oodata 30-kraadist kuumust.

GFS-mudelennustus: laupäeval peaks meieni jõudma 850 hPa (~1,5 km) kõrgusel 16-kraadine isoterm, mis päikeselise päeva puhul juulikuus tähendab maapinnal 30-kraadist või kuumematki ilma!

Tähelepanu! Kaugeltki mitte kõik inimesed ei kannata sellist kuuma, seega ettevaatust: kandke peakatteid, tarbige palju vedelikku, hoidke lapsi ja vanemaid sugulasi / tuttavaid ja muidugi ka ennast!

HOIATUSED: jah, kollane, sest on väga palav, lähemalt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/.

Nädalavahetuseks on oodata ebatavalist kuumust: temperatuurimaksimum tõuseb  33°C-ni. Olgem ettevaatlikud!

Tuleb südasuvine nädal (oih ...).

Esmaspäeval (22.07.) jõudis meieni üle Läänemere nõutav madalrõhuvöönd. Selle esimesed sajupilved ühes kohatise piksega ja oklusioonifrondiga saabusid saartele juba pühapäeva õhtuks.  Saabunud front jäi Eesti kohal väheliikuvaks ning nii sadas näiteks Kuressaares nii meeletult vihma (40 mm), et inimesed ujusid otse tänaval. Kohati olid tänavad enam kui poolemeetrise vee all.


Mudelprognoos 22. juuli keskpäeva kohta. On näha oklusioonifronti, mis jäi meie kohal väheliikuvaks.


Sadu oli mehisem / naisestavam mandril ja ka Kuressaare ümber. Idakaartetuul puhus nõrgalt, kuni 8 m/s. Õhumass oli suvine: sooja on öösel 11...16, päeval 18 °C-st sajupilvede all Lääne- ja Lõuna-Eestis kuni 26 °C-ni selgema taeva all Ida- ja Kirde-Eestis.

Teisipäeval ja kolmapäeval (23. ja 24.07. ) tugevnes Skandinaavias kõrgrõhkkond, mis sirutus oma kaitsva tiivaga üle Läänemere. 
Teisipäeval arenesid Lääne- ja Lõuna-Eestis rünksajupilved ja äikesed, mis hajusid kella 18:30ks. Kolmapäev oli sajuta, vaid mõne üksiku rünksajupilvega. Taevas seejärel selgines, tuul oli nõrk (1–8 m/s) ja põhjakaartest. Ilm oli suviselt soe: öösel oli sooja 12...17, päeval 23...27 °C.

Neljapäeval (25.07.) ja reedel (26.07.) olime endiselt kogu Põhja-Euroopat katva kõrgrõhkkonna meelevallas. Ilm oli jätkuvalt selge ja suvine. 
Samas oli neljapäeval Ida- ja Kagu-Eestis hoovihmu, kuna seal oli lähemal Ukrainas pesitsev madalrõhkkond ühes niiskusega.
Põhjakaare tuul oli neljapäeval nõrk, puhudes 1–7 m/s, reedel ulatusid puhangud päeval 11 m/s. Õhutemperatuur oli öösiti 12...17, päeviti 20...28 °C.

Laupäeval ja pühapäeval (27. ja 28.07.) oleme kõrgrõhkkonna keskme lähedal ning meile saabub uus kogus kuumust.
Ilm püsib selge või vähese pilvisusega. Puhub nõrk muutlik tuul. Kuumust on öösiti 12...21, päeviti 25...33 °C.

Meelika Härm. Rocca al Mare Kooli juurest 12:30 (23.07.2019) – ideaalne flammagenitus.

Esmaspäev, 15. juuli 2019

29. nädala ilm (15.–21.07.2019)

Kommentaariumi viide

Postitanud siit alates: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


HOIATUSED: Ilm on rahulik!

Möödus suvesoojaga suvine nädal.


Esmaspäev (15.07.) oli väheaktiivses rõhuväljas enamjaolt sajuta, kitsas sajuvöönd libises üle Eesti ennelõunal, õhtul jõudis saarte läänerannikule tihedam ja tugevam sadu koos piksega seoses läheneva osatsükloniga.
Rannikul (põhjarannikul) arenes õhtul ka üksikuid pikseid. Öösel oli mitmel pool, kus taevas selgem, näha ka üsna eredaid mesokaid.


Korralikud helkivad ööpilved ööl vastu esmaspäeva Pärnumaal. Kaivo foto

Tuul oli lõunakaartest ja nõrk, sooja oli öösel alla 10, päeval 15...21 °C.

Teisipäeva (16.07.) öö esimeses pooles saabus Soome edelarannikule päeva esimeses pooles Rootsi rannikul tekkinud osatsüklon koos niiske, veidi soojema ja labiilsema õhumassiga.
Selle sajupilved ühes kohatise piksega saabusid saartele juba esmaspäeva õhtuks ning levisid aeglaselt edasi ida suunas, jõudes hommikuks ka mandri lääneosa kohale. Sadu oli paljudes kohtades väga tugev.

Vaade Pärnumaalt läände esmaspäeva õhtul kell 21:45. See serv on saabuva mõõduka / tugeva laussajuala serv, mis oli pildistamise hetkeks jõudnud saarte lääneosa kohale.

Päevaks suurem laussajuala oli osaliselt hajunud, kuid idapoolsetes maakondades arenes mitu äikeseliini.
Õhtuks pilved enamuses hajuvad.
Lõuna- ja kagutuul tugevnes öösel veidi, päeval puhus enam kagust ja püsis mõõdukas. Õhtul nõrgenes.
Õhusooja oli öösel sajupilvede all eelnevatest öödest enam, olles vahemikus 9...15, päeval aga 20 ümbruses, maksimumid ulatusid päikeselisemates paikades paar-kolm kraadi üle 20 °C.

Kolmapäeva (17.07.) ööks oli laussajuala taandunud ja päevasel ajal tekkinud rünksajukad samuti enamjaolt hajunud, laialdaselt oli ennelõunal selget taevast.
Päeval aga arenes niiskes ja soojas õhumassis taas palju rünksajukaid, mis tõid vihmahooge ja äikest enam Kesk- ja Lääne-Eestisse.
Kella 16 paiku arenes läänerannikul äkitselt äikeseliin, mis merel juba hajus.
Blitzortung
Ilmateenistuse radaripilt kella 16 paiku. Näha on äikeseliini kiiret arengut läänerannikul.
Tuul püsis kergelt tuntav, kuid pöördus enam kirdesse. Sooja oli öösel 10...14, päeval 17...24 °C.

Neljapäeval (18.07.) püsis ikka seesama madalrõhkkond Venemaa lääneosa kohal ja see tingis päevasel ajal niiskes ja soojas õhumassis rünksajukate arengut. Kuna niiskuse hulk õhus oli vähenenud, arenes sajuhooge ja äikest eelmisest päevast vähem. Õhtul jõudis Ida-Eestisse laussadu, mis sealt edasi ei levinud.
Mõõdukas (iilid 12 m/s) tuul pöördus põhjakaartesse. Õhumass tasapisi soojenes: sooja on öösel 9...14, päeval juba 20...25 °C.

Reedeks (19.07.) madalrõhkkond lõpuks eemaldus kaugemale Venemaa sisealadele, kuid selle servas sadas ida pool veel mitmel pool hoovihma.
Õhurõhk tõusis, taevas klaarub lääne pool ja ilm oli seal sajuta ja mõõduka põhjakaartetuulega. Õhutemperatuur oli öösel 10...15, päeval 18...26 °C.


Laupäeval ja pühapäeval (20. ja 21.07.) jätkus õhurõhu tõus ja õhumassi soojenemine. Ilm oli sajuta, enamjaolt paduselge või mõne pilverüngaga ning suvitajatele igati meelepärane. Pühapäeval hakkas aga õhurõhk tasapisi langema läänest läheneva madalrõhulohu tõttu.

Tuul oli mõlemal päeval üsna nõrk ning põhja- või läänekaartest. Õhusooja oli öösiti 10...18, päeviti 20...26, pühapäeval juba kuni 28 °C.

Kolmapäev, 10. juuli 2019

28. nädala ilm (8.–14.07.2019)

Kommentaariumi viide 

Mida toob kaasa ülejäänud suvi? Kas 4. juuliga südasuvi üksnes katkes või lõppeski ära? Sissejuhatuseks tasub lugeda https://ilm.ee/?517890, kes veel seda märganud ega teinud ole. Päikeselisem ja soojem on ilm olnud rohkem merel ja rannikualadel.
Etteruttavalt võib öelda, et öökülmaoht saab selle nädalaga läbi ja uue nädala soojem õhumass tõstab ööpäeva keskmise taas südasuve lähedale (15 °C) või isegi üle selle, aga kui on ilm pilves ja sajune, siis sooja päeviti praegusest oluliselt rohkem ei tule.
Jahe ja niiske õhumass püsib Eesti kohal Loode-Venemaa madalrõhkkonna mõjul: mööda lääneserva tuleb Barentsi merelt niiske ja jahe, kuid labiilne õhumass. Selles võib ajuti olla tugevaid äikeseid, rahet ja tornaadosid, nagu juhtus 5.–8. juulil. Ka 2015. a oli sarnane olukord Eestis: niiske ja jahe, kuid labiilne õhumass, samas madalrõhulohk, osatsüklon või sellega seotud front paikneb Eesti kohal. 2015. a kohta pikemalt http://ilmjainimesed.blogspot.com/2015/07/intervjuu-vesipuksidest.html (ja vanemad postitused).
Madalrõhkkond Venemaal on hakanud täituma, mis tähendab, et tsirkulatsioonitüüp hakkab muutuma. Siiski kõrgrõhkkonna teket Läänemere regioonis ega Venemaal esialgu ei ole ette näha, nii et pilvised ja ilmselt sajused ilmad (mitte igal pool) jätkuvad, kohati on äikest. Soojust tuleb tublisti juurde, aga ka kõige soojema õhumassiga pole pilves ja sajuse ilmaga üle 20 kraadi oodata. Kas jääb sombusem variant (tõenäolisem) või satub mõni selgema ilmaga kõrgrõhuhari ka sooja õhumassi saabumisel Eesti kohale, on lahtine.
Ebaselge on ka uus tsirkulatsioonitüüp, aga soojuse lisandumine (ehkki maksimaalne päevane õhutemperatuur ei pruugi oluliselt tõusta) on küll peaaegu kindel ehk seda saab suure usaldusväärsusega (üle 90%) juba praegu öelda. Soojust lisandub järk-järgult ehk mingit äkilist õhumassivahetus tõenäoliselt (nt soe front) ei tule või on tegu vähem kontrastsete muutustega (sooja tüüpi oklusioonifront jms).
Sademeid võib mõnel päeval ööpäevaga enam kui 10 mm tulla. Äikeseoht on väike kuni mõõdukas (15–50%), olles suurem arvatavasti 16. juuli paiku.
Ülejärgmiseks nädalaks ehk 22. juuliks võib õhumass muutuda nii jahedamaks kui soojemaks. Kui madalrõhkkond jääb Loode-Venemaale, tuleb jahe ja pilvine ilm tagasi (selgem on merel ja rannikualadel), aga kui madalrõhkkonnad jäävad lääne või loode poole või Läänemerele tuleb Assoori maksimumist tekkinud kõrgrõhuhari, siis võib enne kuu lõppu mõni soojem päev sattuda. 13. juulil arvutas Euroopa mudel ajutiselt kõrgrõhkkonna Lääne-Venemaale https://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=8&model=ecm&var=2&run=0&time=240&lid=OP&h=0&mv=0&tr=24#mapref, mis võib palavat ilma tähendada, kuid hiljem see muutus uuesti, nii et võimalusi on mitu ja milline neist tuleb, on praeguse (13.07.) seisuga veel vara öelda.

***

Postitanud siit alates Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima. Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


Tagamaadest veidi, miks postitused hilinevad, lootuses, et meie "kõiketeadjad" ei teeks enam mingeid üldistavaid järeldusi:

Minu tööpäevad algavad kell 7:30 hommikul ja lõppevad nädala sees (P–N) 22:00. Töö on sadamas kaimeeskonnas, mis on suurepärane võimalus ilmahuvilisele, sest vaated on väga head ja avarad.
Reede ja laupäev on töö iseloomust tulenevalt pikemad päevad, tihti lõpevad päevad alles pärast südaööd, 00:30 paiku.
Töögraafik jookseb kuidas kunagi, aga praegusel hetkel on meil neljast põhitöötajast 2 pikal haiguslehel ja seega langeb nende töömaht osalt ka meie õlule ja tihti on olukordi, kus olen tööl 4–6 päeva järjest. Pärast tööd kodus ootab kaheaastane laps ja elukaaslane, kellega samuti soovin koos olla selle vähesegi osa päevast.
Vabadel päevadel on samuti tegevusi palju, kuid olen püüdnud nendesse ka leida aja, et tegeleda postitustega ja blogiga.
See kõik ongi põhjuseks, miks blogi ei ole enam nii põhjalik ja postitused hilinevad palju ja tihti. Lubadusi postituse osas annan ka puhtalt eelaimduse põhjal, millal võiks olla aega koostada. Tihti on aga tulnud ette peamiselt tööalased asjad.
Asi liigub aga järgmisest nädalast paremuse suunas, kuna töö statistika kinnitab, et kõige kiirem aeg on juuni algus-juuli keskpaik.

Veidi ka nendest vanglajuttudest:
Jah, oli teema meedias sellest. Teadmiseks aga, et otsus ei ole sugugi lõplik (edasikaebamisel) ja meedia, nagu ikka, jättis mainimata paar olulist asja, mis muudavad üldpilti täielikult. Kel soovi detailsemalt teada, selgitan hea meelega eraldi meilitsi või enda sotsiaalmeedia samanimelise konto kaudu.
Ei õigusta end. On lubadusi antud postituste osas ja need nurja läinud ning vabandan siiralt selliste juhtumite eest, kuid ehk eelolev selgitus aitab paremini mõista.
Kinni siin blogis kedagi hoida ei saa. Kui ikka niivõrd vastukarva ja ei meeldi, siis palun otsida uus või kannatada, kuni asi paremuse poole hakkab minema (seda lähinädalate jooksul).
Olen Jürilt saanud head nõu, milline põhjalikkus peaks postitustel olema, ja hakkan seda ka esimesel võimalusel järgima (parem oleks).

Loodan mõistvat suhtumist ja igasugu anonüümsed kritiseerijad (tuttavad ehk?) – viige end enne kurssi kogu olukorraga, avaldage end ja seejärel tehke kellegi kohta mingeid järeldusi. Selline pealiskaudselt järeldamine, veel enam anonüümselt, ei ole eluterve ja mõistliku inimese teguviis.
Aitäh ja küsimusi sel teemal ootan privaatselt.
Nagu eespool mainitud, siis hakkab olukord paranema juba praegu.

***

Tuleb muutliku ilmaga ja nõrga öökülmaohuga nädal.


Esmaspäeval (8.07.) oli ilm mitmekesine. Meie kohal oli nõrga madalrõhuala kese koos oklusioonifrondiga, mis liikus õhtuks Venemaa piiri lähistele ja hilisõhtuks piiri taha, aga pahandust tegi see lühikese ajaga üsna palju.
Pärastlõunaks arenes üle Eesti kirde-edelasuunaline äikeste vöönd, mis ulatus veel Venemaal Moskva külje allagi.
Mitmel pool oli tugevat äikest ja sadu, samuti oli mitmel pool nähtud suuri, kuni 4 cm läbimõõduga raheteri(vt eraldi postitusest, mis valmib 11.07. jooksul).


Ööpäeva jooksul Eestis esinenud pilv-maa välgud. Näha on ilusti frondi asukoht ja äikesevööndi olemasolu. Lightningmapsi andmed


Õhk oli suhteliselt soe, jäädes 14...22 °C vahele, tuul oli üsna nõrk, väljaarvatud muidugi piksepilve all.

Teisipäev (9.07.) möödus samuti idapoolse madalrõhkkohkkonna mõjusfääris.
Mitmel pool sadas vihma, kohati oli sadu tugev. Tuul oli mõõdukas, kuid õhk oli eelmisest päevast jahedam: üle 20 °C enam ei tõusnud.

Kolmapäeval, seitsmevennapäeval (10.07.) olime väheaktiivses rõhuväljas.
Kohati, enam hommikupoolikul, sadas vähest vihm, rannikualad olid kuivad ja päikeselisemad. Pärastlõunal lähenes põhjast selgem ala, mis päikeseloojanguks juba Eesti kohale tublisti liikunud.


Õhtuks ilm Pärnumaal selgines. Kaivo foto

Tuul oli põhjakaartest ja nõrk. Õhusooja oli 13...18. Kõikidel eelnevatel päevadel (8.10.07.) on ööd olnud mõõduka jahedusega: vahemikus 8...14 °C.

Neljapäeval (11.07.) jätkus sarnane olukord kolmapäevaga. Olime tsükloni lääneservas, hoovihma sadas peamiselt läänemaakondades ja saartel.
Mõõduka põhjakaare tuule (kuni 12 m/s) toel algas põhjast külma õhu sissetung ning öösel oli õhutemperatuur mandril valdavalt alla 10 kraadi(miinimumid 2 kraadi ümbruses, maapinnal ilmselt oli nõrka öökülma), päeval aga 15 °C ümber.

Reedel (12.07.) lisandus põhjakaarest koos lisajahedusega ka veidi niiskust, millest tingitult oli hoovihma enam pealelõunasel ajal.
Valdava osa päevast püsis enamikes kohtades siiski sarnane - päikeseline või vähese pilvisusega.
Kaivo foto Pärnumaalt õhtupoolikul kl 21 ajal.
Õhk oli juba väga jahe : sooja on öösel vaid 5 pügala ümber, miinimumid langesid +2ni, kusjuures maapinnal oli tõenäoliselt ka kerget öökülma.
Päeval tõusis sarnaselt eelmisele päevale 13...18 °C-ni.

Laupäeval (13.07.) olime kahe rõhkkonna piirimail. Ilm oli selgem enam põhja pool; pärastlõunasel ajal arenes kohatisi hoogsajupilvi, millest mõni andis ka pikset.
Piksepilv Pärnu linnas kella 13:35 paiku.
Merilin Reinhold foto
Puhus nõrk läänekaartetuul. Õhutemperatuur langes öösel +3...+7ni, maapinnal (turvasmuldadel) kuni 1, päev aga oli päikese toel ikka soojem: 15...20 °C.

Pühapäeval (14.07.) on ilmaolukord sarnane laupäevaga: enamasti on taevas selge või õhukeses pilvevines, vaid pärastlõunasel ajal tuleb siin-seal sabin(aator) vihma. 
Tuul on samuti nõrk ja muutlik(26 m/s).
Õhutemperatuur öösel enam alla 5 ei lange, olles vahemikus 5...13, päeval aga juba veelgi soojem: 17...21 °C.

Nn õitsev oaas 11. juulil rämekaldres ehk Veskimöldres üliväga Tallinna lähedal. Autori (mitte-Kaivo) foto