Esmaspäev, 17. veebruar 2014

Veebruari teine pool – kas juba varakevad?

28. veebruari öö oli pilves, mistõttu ei näinud ebatavalist virmaliste vaatemängu, kohati vaid kuma läbi pilvede, aga kus pilvi oli vähem, jäädvustati selliseid vaatepilte: http://www.dailymail.co.uk/news/article-2569881/Aurora-Borealis-Norfolk-Skies-East-Anglia-turn-red-green-stunning-display-Aurora-Borealis.html.
Hommikupoolikul hakkas alates Lõuna-Eestist taevas selginema ja päeva jooksul peaks päikest nägema pea terves Eestis. Seetõttu tuleb eelmistest päevadest soojem ilm (5...7°C võimalik). Õhtuks leidus selgemat ilma Saaremaal ja Lõuna-Eestis, kus öö hakul peaks sarnane olukord püsima.

Ilma selginemine, saartel ilmselt kõige lühiajalisem, http://sat24.com/en/bc

Sarnane ilm, ilmselt küll on ülekaalus pilved, püsib ka märtsi alguses. Päeval on õhutemperatuur ikka üle 0°C, kuid öösel olenevalt pilvisusest võib jääda 0°C lähedale või langeda sellest mitu kraadi madalamale. Muutus toimub ilmselt alles nädala pärast, kui läänetsükloni otsene mõju jõuab Läänemere äärde. See tähendab sajusemat ja tuulisemat ilma kui seni.


27. veebruar oli pilvine, ent siiski oli päeval kohati ka päikest näha (rohkem Kagu-Eestis, Tartu-Tõraveres ja Võrus mõõdeti 4,9°C, mujal oli jahedam). Eelolev öö on samuti pilves ja seetõttu väga palju õhutemperatuur ei lange.
Järgmistel päevadel püsib oluliste sademeteta ja rahulik ilm. Valitseb poolmeridionaalne tsirkulatsioon, sest Eesti jääb Venemaa suure antitsükloni lääneserva. Ilm on jätkuvalt soe, sest Musta mere äärest kandub siia soe õhumass. See küll jahtub siia jõudes üsnagi palju, kuid vähemalt päevasel ajal tõuseb õhutemperatuur ikka  üle 0°C. 
Ilma poolest oleme viimase nädalaga jõudnud aprilli algusesse või isegi keskpaika, sest alles siis võiks pikaajalise keskmise järgi oodata, et lund ei ole ja päeviti on plusskraadid. Samal ajal on kõige külmem ilm taandunud Kasahstani ja Kesk-Venemaa kohale, mistõttu Kaspia mere ümbruses on viimasel ajal üldiselt Euroopa kõige madalam õhutemperatuur olnud.

Siit on samuti näha, et kaugemal ida pool on külmem, http://www.intellicast.com/Global/Temperature/Current.aspx?location=FIXX0007.

Kaugem tulevik on ebaselge. Euroopa mudel pakub lõunatsüklonite mõju tugevnemist ja Venemaa antitsükloni mõju püsimist, mis tähendab praegusega sarnase ilma püsimist (õhtul muutus väljund selles osas). Seevastu GFS mudel näitab nädala pärast läänetsüklonite mõju domineerimist ja tormist ilma. Mõlemal juhul püsib pikaajalisest keskmisest kõrgem õhutemperatuur.



Kõrgrünkpilved ja varakevadine Tartu

26. veebruari öö möödus selgelt ja vaikselt, sooja õhumassi tõttu oli olusid arvestades suhteliselt soe (enamasti langes õhutemperatuur 0...-5°C-ni). Nagu karta võis (vt allpool eelmise päeva sissekannet), siis läks hommikul ilm pilve ja seepärast püsib õhutemperatuur päevalgi 0°C lähedal. Ainult kagunurgas, kus on veidi selgem, on ka soojemat ilma loota (Võrus mõõdeti 4,4°C, mujal valdavalt 1...3°C). Kui pilved püsivad ka öösel, siis on muidugi öösel seevastu jällegi soojem (Ida-Eesti kohalt läksid õhtuks madalad pilved ära).
Järgmistel päevadel antitsükloni mõju nõrgeneb ja nii võib juba nädala lõpus mõni tsüklon või lohk mõjule pääseda, mis tähendab sademeid (võivad tulla nii vihma, lörtsi kui märja lumena). Olulist külmenemist pole siiski ette näha, vaid varakevadine ilm peaks püsima.

Baltimaade kohale laotusid kõrged kihtpilved (vaatlustes märgitud küll kihtrünkpilvedena, aga need on selleks liiga ühtlase välimusega), http://sat24.com/en/bc.


Kõrged kihtpilved moodustasid ühtlase katte (ennelõunal Laagris) ja kaduma hakkas alles õhtul (Tartus).

25. veebruari öösel liikusidki kihtpilved üle Eesti. Kihtpilved ja udu alustasid sissetungi Liivi lahelt ja jõudsid lõunaks juba Eesti kohalt lahkuda, jätkades teed Läänemere ja Soome kohal. Ühes kihtpilvedega langes ka õhutemperatuur ja tugevnes uuesti tuul (antitsükloni saabumine oli tormiline). Tuul rahunes õhtul mõnel pool lausa tuulevaikuseni
Päev möödub üsna tuuliselt, aga päikeseliselt ja väga soojalt (5...8°C võimalik, tegelik maksimaalne õhutemperatuur oli 7,8°C Kundas ja 7,7°C Türil). Kuna Ida-Euroopas on liikvel ulatuslikke kihtpilvede massiive, siis võib öösel või hommikul taas pilve minna. Lähipäevadel õhumass Eesti kohal pisut jahtub, sest veebruari lõpus on insolatsioon nii sooja õhumassi säilimiseks Läänemere ääres veel liiga madal. See toob antitsükloni lääneservas varakevadise ilma: kui on selge, siis öösel on enamasti öökülm ( kohati langes alla 0°C juba paar tundi pärast päikeseloojangut), aga päeval veidi üle 0°C, ent kui on pilves, siis jääb pigem ööpäevaringselt 0°C lähedale. 
Olulist külmenemist ei ole ette näha.

Kihtpilved jõudsid päevaks juba Eesti kohalt lahkuda, http://sat24.com/en/scan.

NOAA prognoos näitab ebatavaliselt sooja märtsi. See tähendaks plusskraadide valdamist kogu kuu vältel (külmema perioodi olemasolul nii soe ilmselt ei tuleks), http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd1.gif

Kevadine ilm (+8 kraadi) Laagris

Roheline värske maa

24. veebruari öö ja hommik olid väga tuulised, kuid soojad. Öösel võis näha virmalisi, kus taevas oli vähegi selgem. Päev möödub põhja pool pilvisemalt, sest on tsüklonile lähemal, aga lõuna pool selgema taevaga (antitsüklon). Päevane maksimaalne õhutemperatuur tõuseb 7...9°C-ni (maksimum 8,9°C registreeriti Võrus ja Viljandis).
Kõige soojem ongi õhumass Eesti ja Läänemere kohal; lõuna ja eriti kagu poole liikudes muutub õhumass külmemaks ja õhutemperatuur langeb Leedus juba 0°C-ni. Satelliidipildil on näha, et lõuna-kagu poolt liiguvad põhja poole justkui mingid pilvekombitsad. Need on kihtpilved, mis moodustavad udu ja milles on külm ja rõske ilm. Ühtlasi tähistavad need antitsükloni domineerimise ja nõrga tuule loodepiiri. Pilvede levik põhja poole näitab antitsükloni tugevnemist ja tuule nõrgenemist. Ööpäevaga peaksid kihtpilved katma tendentsi jätkudes ka Eesti (jõudsid õhtuks Läti lõunaossa). 


Satelliidipildil levivad kihtpilvede kombitsad antitsükloni tugevnedes Eestile üha lähemale, vt animatsiooni http://sat24.com/en/scan.

Kihtpilvede (udust haaratud) piirkond on siin paremini näha, http://sat24.com/en/bc.

Kihtpilvede all Vilniuses on ilm rõske ja külm, sh ülimadal pilvede kõrgus, vt http://www.wunderground.com/weather-forecast/EE/Tallinn.html ja lisaks.

Juba kl 23 alustasin kihtpilved Liivi lahelt pealetungi, http://www.emhi.ee/?ide=21.

Tugevnev antitsüklon toob Eestisse pisut jahedama õhumassi ja seetõttu on järgmised päevad jahedamad, samuti on öökülma võimalus. Nädala pärast võib minna veelgi jahedamaks, nii et ka päeval on maksimaalne õhutemperatuur 0°C lähedal. Juhul, kui peaks sademeid tulema, siis on need lume-lörtsina, aga mingit dramaatilist külmenemist või talvise ilma perioodi pole näha. 

24.2. hommik Laagris (nõrk halo)


Suvine meeleolu pilvedega (Männikul)

Huvitav päikeseloojang (Pirital)

23. veebruar öö ja päev möödus sademeteta ja selgimisi oli juba rohkem. Mõnel pool Lääne-Eestis oli päev päikeseline, kuid mere ääres arenes päeval udu, mis õhtu või öö jooksul võib laieneda. Kevadise soojuse tõttu on lumi enamasti sulanud, seda leidub veel vaid metsa all ja Kagu-Eestis. 
Norra merele jõudnud tsükloni kaguservas jõuab edelast kohale üha soojem õhumass. See peaks tagama 24. veebruaril kevadiselt sooja ilma (kui on päikest, siis tõuseb õhutemperatuur kindlasti üle +5°C). Samal ajal tugevneb Venemaal soojeneva antitsükloni mõju. Esialgu on rõhkkondade vahel üsna tugev vastasseis, mistõttu ilm püsib tuuline ja soe. Nädala jooksul peaks vastasseis nõrgenema ja tuul vaibuma. Kuna õhumass muutub jahedamaks, siis tekib võimalus öökülmadeks, kuid päeviti on õhutemperatuur ilmselt üle 0°C ja ilm varakevadine. 
Külmenemisest märtsis on endiselt liiga vara rääkida. 

Merelt liikus saartele ja läänerannikule udu, kl 16.15 seisuga uduga kaetud ala punasega ümbritsetud, http://sat24.com/en/scan.

HIRLAMi prognoos 24. veebruariks, http://emhi.ee/?ide=19,394,416,1184.

Päev oli soe ja võis päikestki näha (Laagris).

Õhtul võis imetleda kiudpilvi ja sinist taevast (Laagris)

22. veebruari öösel ja hommikul tõusis tsükloni soojas sektoris õhutemperatuur mõnel pool üle +4°C. Keskpäeva paiku liikusid külma frondiga seotud laussajuala ja rünksajupilved (rohkem Põhja-Eestis) üle Eesti itta ja ilm muutus seejärel veidi jahedamaks. Lääne-Eestis tekkis udu.
Venemaa antitsüklon muutub päev-päevalt soojemaks ja selle mõju Eestile tugevamaks. Esialgu jõuab edelast tsüklonitega seotud eriti soe õhumass, aga hiljem nädala jooksul sisemaalt antitsükloniga seotud jahedam õhumass, mis tähendab, et tulla võib öökülma. 


Kui päev oli ühtlaselt hall, siis õhtul muutus pilvestik huvitavamaks (Laagris).

21. veebruari hommikuks oli tekkinud paljudes kohtades taas lumikate, kuid nt Loode-Eestis pole lumest märkigi. Õhtu ja eeloleva öö jooksul võib üle Eesti liikuda taas sajuala (alguses võimalik lumi ja lörts, hiljem vihm), mille järel läheb ilm soojemaks ja lumi, kus seda on, sulab täielikult. Õhtuks selgus, et õhumassivahetus toimub suurema sajuta. Kohati sajab vähest lund ja lörtsi. Alates Lääne-Eestist areneb advektsiooniudu (püsis öö hakul kihtpilvedena saartel). Kõige soojem on õhumass Eesti kohal 24. veebruaril. Siis võib õhutemperatuur ka üle +5°C tõusta. Seejärel tugevneb Venemaa antitsükloni mõju. Selles on küll üsna soe õhumass, aga siiski jahedam, kui 24. veebruaril, mistõttu ilm külmeneb peamiselt ööde arvelt, eriti kui need on selged ja vaiksed. Vähemalt päeval peaks sula jätkuma ehk ikkagi tõepoolest varakevadine ilm (lumikatte täielik kadumine, püsiv sula).
Kulutulena on levinud selline uudis: http://www.ohtuleht.ee/565488/sunoptik-martsis-tuleb-kulmalaine. Mida selle kohta arvata? Tegu on spekulatiivse arvamusega, mida pole kahjuks või õnneks kuidagi võimalik kinnitada või ümber lükata. Loomulikult ei oleks see üllatav, kui millalgi märtsis tuleks nädal aega südatalvist ilma, sest ilmastik ja seda määrav tsirkulatsioon on looduse muutlik komponent ja polaaraladel on arktilist õhumassi piisavalt. Seega kõik võib-olla. 
Mis puudutab nt mudeleid vms pikaajalisi prognoose, siis kuskilt ei loe seda külmenemist välja, vt http://www.gismeteo.ru/month/4072/, http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html või http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm. See aga ei ole mingisugune viide sellele, et sellist asja ei tule või ei saa tulla. Meenutagem kasvõi jaanuari algust, kui miski ei viidanud sellele, et kolmeks nädalaks tuleb väga külm ilm. Igatahes nii konkreetseks ja julgeks prognoosiks, arvestades tähtaega, on liiga vara.

20. veebruari õhtul Tartus

Tallinnas pole lumest märkigi, http://www.teletorn.ee/et/webcam.

Märtsi keskpaiga külmenemisele vihjab ilmselt Euroopa mudel, kus on näha pooluse lähedalt arktilise õhumassi liikumist lõuna poole, sh sellega seotud väga külma antitsüklonit, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.

20. veebruari hommikuks jõudis saarte ja Lääne-Eestini lumesajuala, mistõttu tekkis seal uuesti lumikate. Lumesadu liigub ida poole, kusjuures rohkem sademeid tuleb Lõuna-Eestis (vt pilte).




20. veebruari lumi Tartus

Selline lumisem episood kestab vaid paar päeva, siis läheb tunduvalt soojemaks (kõige soojem võib-olla 24. veebruar). Edaspidi tugevneb Venemaa antitsüklon, kuid Eesti jääb selle kaugesse lääneserva ja saabuv õhumass on pigem soe kui külm. Seetõttu on vähemalt päevasel ajal tõenäoline, et õhutemperatuur on üle 0°C, aga vähegi selgema ja vaiksema ilma korral jätkuvad öökülmad. Selline olukord püsib vähemalt märtsini. 
Kui vaadata hooajaprognoose, siis NOAA märtsi prognoos näitab õhutemperatuuri positiivse hälbe koondumist Lääne-Venemaale. Selle taga võib-olla praegu väljakujunev poolmeridionaalse tsirkulatsioonivorm, kusjuures aeg-ajalt avaldavad suuremat mõju läänetsüklonid ja ookeanilt saabuv soe ja niiske õhumass.

NOAA märtsi keskmise õhutemperatuuri kõrvalekalde prognoos, http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html.




19. veebruar oli Tartus üsna kevadine, aga Emajõgi on veel jääga kaetud.

19. veebruari öö oli suhteliselt selge ja enamikes kohtades langes õhutemperatuur alla 0°C. Lääne-Eestis arenes udu, mis püsis seal keskpäevalgi. Kuna udu on efektiivne isoleerija (takistab nii soojenemist kui jahtumist), siis püsis erinevalt nt Ida-Eestist lääne pool udus keskpäevalgi õhutemperatuur 0°C-st madalam.
Lätini on jõudnud troopilise õhumassi edasiliikumisega seotud lõunatsüklonitele iseloomulik pilvemass. Sellega on seotud ka nõrgad sademed. Kui Eestisse üldse jõuab midagi, siis pigem läänest saabuv nõrk ja hajus sajuala. Suuremat lume- ja lörtsisadu on oodata homme. 
Praegune veidi külmem ja sademete korral lumine ilm ongi siis see mõnepäevane talvisema ilma periood. Ehkki on jahedam kui eelmised päevad, on õhutemperatuur pikaajalisest keskmisest ikkagi tunduvalt kõrgem. Ilmselt nädala lõpus läheb taas soojemaks.
Kuu lõpus on tõenäoliselt oodata Venemaalt antitsükloni sissetungi, kuid see ei too endaga väga külma õhumassi kaasa. Kui ilm on selge, siis öösel on kindlasti õhutemperatuur alla 0°C, aga päeval peaks tõusma 0°C lähedale ja kõrgemale (umbes nagu praegu).

Satelliidipildilt on näha jugavoolu ja troopilise õhumassi liikumisega seotud kaarjat pilvemassi, sat24.com/en/bc.

Nähtavas valguses on näha eriti selgelt lõunatsüklonitele iseloomulikku/troopilise õhumassi liikumisega seotud säbrulist pilvemassi (peamiselt kõrgkiht-, aga ka kihtsajupilved), sat24.com/en/bc.

Tõepoolest, Aafrikast saabunud troopiline õhumass ja sellega seotud jugavool: Satellite image with analysis of mid/upper level winds reveals a powerful jet stream bringing the airmass from far south over Saharian desert which is resulting in unusually big load of Saharian dust over parts of south-central Europe.
Source: EUMETSAT

Udune Vormsi, http://ilm.ee/vormsi/.


4 aastat tagasi oli ilm täiesti teistsugune: väga külm ja tugeva tuisuga (Tartu Emajõel). Teisel pildil on näha, et kõrgkihtpilvedest sajab tugevat lund.

18. veebruar tõi juba mõnele poole päris kevadhõngulise ilma, nt saartel  ja Lääne-Eestis oli päikeseline ja õhutemperatuur tõusis kohati üle +3°C. Päeva jooksul jõuab selgem ilm ka ida poole (selgines õhtul). Üle pika aja on öö nt virmaliste jälgimiseks piisavalt selge.
Troopiline õhumass on levinud üle Vahemere Alpideni. Itaalias on oodata sooja mõnel pool 25...30°C. Eestini see õhumass ei ulatu, vaid siin peaks pigem arvestama ilma külmenemise ja talvise ilma tagasipöördumisega lähipäevadel (tuleb lund ja lörtsi).

Lõunatsükloni pilvelehvikust arenes välja pilvelint, mille üks serv on sirge nagu noaga lõigatud see on jugavoolu antitsüklonaalne pool, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.

17. veebruari hommikul ja päeval liikusid seoses järjekordse lohuga üle Eesti lörtsi- ja vihmasajud. Näha võis klassikalist lauslörtsi, mis tähendab, et räitsakaid ja osaliselt sulanud lumehelbeid sajab (hooti) koos vihmaga. See sademeteliik on vihmast või lumest, eriti kui viimase hulka arvata märg lumi (lumehelbed on niiskunud, aga mitte sulanud), märksa haruldasem. 
Suures osas Eestis on lumikate lõpuks kadunud või ainult osaline – kas see tähendab, et alanud on kevadtalv, mis saabub seoses lumikatte lõpliku sulamisega, ja mõnel pool isegi varakevad (algab pärast lume lõplikku kadumist)? See ei pruugi siiski veel nii olla, sest tsükloni täitumisega muutub selles olev õhumass külmemaks ja mingi mõnepäevane talvisema ilma periood võib veel tulla ja venida koguni nädalapikkuseks. Kui tekib taas lumikate (kus see juba kadunud), siis ilmselt varakevad lükkub veel edasi, aga kevadtalve alla ju võiks selle ilmselt arvata (?). Isegi kui kuu viimasel nädalal saabub tükiks ajaks väga soe ilm, võib talvine ilm ikkagi pikemaks ajaks tagasi tulla. Lähiminevikust on ilmekas näide kindlasti 2012. a, kui märtsi teises pooles sulas lumi täielikult ja tundus, et kevad on käes, ent aprillis tuli lumi kaheks nädalaks ikkagi tagasi. 
Kokkuvõttes: kuna Põhja-Jäämerel varitseb arktiline õhumass, ei saa selle sissetungi päriselt välistada. Samas praegune sünoptiline areng seda küll ei soosi, sest peagi on saabumas järgmine tsükloniseeria. Ainus tõsiseltvõetav takistus tsüklonite ittaliikumisel oleks (Venemaal) antitsükloni teke. Mudelid on selle küll arvutanud toimuma nädala pärast, aga eks paistab. Sel juhul väga külma enam tulla ei tohiks, kuid vähesed miinuskraadid võivad püsida.
Mis toimub mujal Euroopas? Loode-Aafrika kohal on arenenud lõunatsüklon, mille idaservas on Itaalia kohale tõusnud kuum troopiline õhumass, vt http://www.weatherestonia.com/news/article-2.

Satelliidipildil on hästi näha klassikaline lõunatsükloni pilvelehvik. Seekord on see arenenud väga kaugel läänes, sest tavaliselt tekivad lõunatsüklonid Türreeni, Aadria ja Mustal merel ja ümbruses. Selle idaservas kandus troopiline õhumass Itaaliasse, kus valitseb tõeline leitsak (prognoositakse kuni 30 kraadi), http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.

Ka ilmakaardil on lõunatsüklon ja sellega seotud polaarfront selgesti näha, http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20140217.gif.


Meeldivalt lörtsine päev