Teisipäev, 30. detsember 2014

Tsüklonite seeria ja torm 2015. aasta alguses

Kommentaariumi link
2014. a kokkuvõte (täieneb): http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2014.htm

4. jaanuaril ilm külmenes ja lumi tuli mitmel pool maha, ainult saartel sadas veel lörtsi ja lumikatet veel ei moodustunud. Torm on vaibumas. Maksimaalseks tuulekiiruseks jäigi 3. jaanuari hommikul Pakril mõõdetud 27,8 m/s.
Miks siis see torm jäi nõrgemaks 13. detsembri tormist? Üks huviline andis sellise selgituse: I think this cyclone didn't bring so strong storm because the pressure gradient difference wasn't so big, such like in cyclone "Billie". This cyclone was too large and not compact like cyclone "Billie". Jah, praegune tsüklon on tõepoolest märksa suurem ja õhurõhugradient oli kindlasti väiksem, kuid suuremate mõõtmete ja aeglasema liikumise tõttu kestis torm kauem. Samuti võis mõju avaldada ka õhumasside ühtlustumine, mistõttu tuul oli ka oodatust nõrgem.
Mõneks päevaks on ilm taas talvine. Selle toob praegu tsükloni tagalas lõunasse liikuv külm õhumass ja selles arenev antitsüklon. See liigub paari päevaga kagusse, avades tee uutele läänetsüklonitele. Need toovad soojema õhumass, sademeid ja pehme talveilma või sula.

3. jaanuaril tugevnes tuul uuesti ja õhurõhk pisut langes, sest tsüklon süvenes ja tuli veidi lähemale. Nii mõõdeti tuule tugevuseks Soome lahel ja rannikualadel 25-28 m/s, täpsemalt kõige tugevam puhang 27,8 m/s kella 6-7 vahel Pakril. Paiguti sadas lund ja lörtsi, nt Simunas ulatus õhtuks lumekihi paksuseks juba 10 cm.
Ilmateenistuse hoiatus. 3.01. püsib saartel ja rannikul lääne- ja loodetuul 14-19, puhanguti 23-28 m/s. Sisemaal lääne- ja loodetuul puhanguti 15-20 m/s (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).
4. jaanuaril jätkub tormine ilm, läheb külmemaks ja lumisemaks. Piisab täiesti Riigi Ilmateenistuse prognoosist: Tormine ilm jätkub ka homme. Loode- ja põhjatuule kiirus ulatub sisemaal 7-12, puhanguti 15-17, saartel ja rannikul 12-17, puhanguti 20-25 m/s. 
Homsest ilm külmeneb ning sajab lund, saartel ka lörtsi. Mitmel pool tuiskab. Õhtupoolikul sajud harvenevad. Puhub loode- ja põhjatuul 6-10, puhanguti 14; saartel ja rannikul 12-17, puhanguti 20-25 m/s. Õhutemperatuur langeb homme -1...-6, saartel ja läänerannikul on 0...+2°C.
Teed muutuvad libedaks.
Lumi Simunas. Kairo Kiitsaku foto

Torm Meriväljal. Päivi Paltsi foto

2. jaanuaril jõudis tsüklon kohale: tuul tugevnes, soojust tuli juurde, sadas vihma (kohati oli sadu tugev). Päeva jooksul vihm alates saartest lakkas. Ööpäeva tugevaim tuuleks osutud 26,4 m/s, mis registreeriti Pakril. Mõned kohad Lätis said uued soojarekordid: Kolka + 7,4°C (varasem +7,1°C 1992) ja Mērsragā +7,7°C (varasem +7,3°C 1992). Kui vaadata seda: http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid ja võrrelda täna (2. jaan) mõõdetud õhutemperatuuri, siis Tallinn-Harkus uueks rekordiks on 6,5°C ja Tartu-Tõraveres 5,8°C.
Torm saavutab haripunkti ilmselt öösel või isegi alles hommikul. Seega jääb põhiliseks tormipäevaks ilmselt 3. jaanuar. Jahtuva õhumassi tõttu õhutemperatuur langeb ja vihma asendub vähemalt kohati lörtsiga. Arvatavasti enam ulatuslikku laussadu siis ei ole.
Külmenemine jätkub 5.-6. jaanuaril, sest tsükloni lääneserva mööda jõuab kohale väga külm õhumass. Selles areneb ka antitsüklon, kuid arvatavasti püsima see ei jää, vaid liigub ära nagu juhtus enne aasta lõppu.

Päeva jooksul ületas ülitsüklon Põhjalahe ja jõudis Soome keskossa. Õhurõhk langes selles õhtuks 960 hPa-ni (DWD).
Ilmahuviline mõõtmas käsianemomeetriga tuule tugevust. Maksimaalne tuuleiil oli 11 m/s.

Tormine Merivälja

Ilmateenistuse hoiatus. 2.01.15. hommikul tugevneb Eesti rannikuvetes edelatuul puhanguti 18 m/s, keskpäevaks puhanguti 25 m/s, pärast lõunat paisub tuul kiiresti tormiks, puhangud ulatuvad 27-32 m/s.
Sisemaal tugevneb edelatuul keskpäevaks puhanguti 15 m/s, õhtupoolikul puhanguti 20 m/s.
2.01. õhtul pöördub tuul alates saartest läände ja loodesse ning püsib tormine ka 3.01. öösel.

Veetase hakkab 2.01. hommikul tõusma ja saavutab maksimumi õhtul. Pärnu lahes ja Liivi lahe idarannikul kuni Läti piirini võib tõusta 130-160 cm üle keskmise ja sel juhul ületab kriitilise taseme (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).

Täiendav teave 2.01.15. tormi kohta (KAUR erakorraline teave)
2.01.15. päeval liigub aktiivne tsüklon Rootsi keskosast üle Botnia lahe Pori
lähistele ja õhtuks Saima järvistu kohale.
Eestis jätkub tuule kiire tugevnemine ja veetaseme tõus.
2.01.15. Keskpäevaks tugevneb edelatuul puhanguti 25 m/s, pärast lõunat paisub tuul
  kiiresti tormiks, puhangud ulatuvad 28-32 m/s.
Sisemaal tugevneb edelatuul puhanguti 20 m/s.
2.01.15. õhtul pöördub tuul saartest alates läände ja loodesse ning püsib tormisena,
puhangud ulatuvad 28-32 m/s, Eesti lõunaosas võivad 2.01. hilisõhtul või 3.01. öö
hakul puhangud üle 20 m/s tõusta.
3.01. öösel jätkub lääne- ja loodetuule torm, rannikul ulatuvad puhangud 28,
Saaremaa läänerannikul, Hiiumaal ja mandri looderannikul 32 m/s.
Veetase prognoositav tõus on 2.01. õhtuks 90-120, Soome lahe idaosas kuni 140 cm,
Pärnu lahes ja Liivi lahe idarannikul 150-160 cm üle keskmise.  Pärnu lahes pole
välistatud ajavahemikul kell 20..22 lühiajaline tõus kuni 170 cm-ni üle keskmise,
ületades sel juhul kriitilise taseme.
Ilmaprognooside osakond

2.-3. jaanuari tormi uuendus. ESTOFEX näitab oma väljavaates 2. jaanuariks Eestisse ka äikest, kusjuures mere kohal on tornaadode ja hiidrahe võimalus. Konvektsioon on talvisel ajal sage kaaslane intensiivse tsüklogeneesi korral.
ESTOFEXi väljavaade 2. jaanuariks (http://estofex.org/)

Viimati uuendatud: neljapäev, 1. jaanuar 2015 kell 15:38

Eesti hoiatused (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/)
2.01.15. Hommikul tugevneb Eesti rannikuvetes edelatuul puhanguti 18 m/s, keskpäevaks puhanguti 25 m/s, pärast lõunat paisub tuul kiiresti tormiks, puhangud ulatuvad 28-32 m/s. Maksimaalsed puhangud Saaremaal ja Liivi lahel võivad tõusta 35 m/s. Samal ajal Soome lahel on võimalik, et tuul viieks kuni kuueks tunniks nõrgeneb.
Sisemaal tugevneb edelatuul keskpäevaks puhanguti 15 m/s, õhtupoolikul puhanguti 20 m/s. Eesti lõunaosas võivad õhtul puhangud 25 m/s ulatuda.
2.01. õhtul pöördub tuul alates saartest läände ja loodesse ning püsib tormine ka 3.01. öösel.
Veetase hakkab 2.01. hommikul tõusma ja saavutab maksimumi õhtu1. Veetaseme prognoositav tõus on 120-140 cm üle keskmise taseme. Pärnu lahes ja Liivi lahe idarannikul kuni Läti piirini võib tõusta 150-170 cm üle keskmise ja sel juhul ületab kriitilise taseme.

Läti ilmateenistuse tuule tugevuse prognoos 2. jaanuariks (allikas). Venemaa ilmateenistuse mudeli prognoos: http://s1302.photobucket.com/user/Celotajs/media/output_BrTCw2_zpsjbw80phb.gif.html.
Tormi toov tsüklon on veel osatsüklonina Briti saartest läänes juba olemas. Kui (osa)tsükloni soe sektor ulatub selle keskmesse nagu on näha antud juhul, siis selle liikumissuunda näitavad isobaarid soojas sektoris. Selle järgi on näha, et praegune osatsüklon liigub Ahvenamaa ja Soome lõunaosa või isegi Eesti suunas, mistõttu trajektoor võidakse arvutada senisest lõunapoolsemaks (DWD)

1. jaanuar 2015 – öö oli suhteliselt rahulik, sademeteta, mitmel pool tiheda uduga, sest ilma kujundas üle Läänemere itta liikuv kõrgrõhuhari. Päeva jooksul on oodata tuule tugevnemist, aga olulisi sademeid veel mitte.
Tormi on oodata 2. jaanuaril. Ilmateenistuse prognoos: Pilves ilm. Sajab vihma, õhtul ka lörtsi. Edelatuul tugevneb sisemaal 15-20, iiliti kuni 25 m/s, rannikul ulatub tuule kiirus 20-25, iiliti 30-35 m/s. Tuule maksimum võib haarata Saaremaa ja Liivi lahe ümbruse. Õhtul pöördub tuul läände ja püsib tormine. Õhutemperatuur on +1..+6°C (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/).
Esialgu on väga soe (3...7 kraadi) ja sajab tõenäoliselt päris palju vihma, kuid 3. jaanuari jooksul läheb külmemaks, vihm asendub vähemalt kohati lörtsiga. Talvisemat ilma siiski enne 4. või isegi alles 5. jaanuarit oodata pole.

Aastavahetuse ajal oli palju Pyrocumulust... Seejärel oli huvitav vaadata, kuidas tekkis sudu ja see transformeerus lõpuks uduks – rakettidest tulevad suitsuosakesed käitusid kondensatsioonituumakestena ja õhumass ju soe ja niiske ning sünoptiline olukord ka soodne (kõrgrõhuhari, mille mõjul oli tuul nõrk).  Stabiilset sudu ei tekkinud, sest piisavalt suitsu jätkus vaid lühikeseks ajaks ja õhk liikus küllaltki palju, hajutades suitsu.

31. detsembri öösel liikus üle Eesti soe front, millega seotud tugev sadu algas Loode-Eestis vihmana, aga muutus lõuna ja kagu poole liikudes lörtsiks ja lumeks. Hommikuks saabus sula kõikjale. Päeval ilm küll selgines mõnel pool, peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis, kus oli näha päikest, kuid samal ajal arenes sügavamal sisemaal advektsiooniudu. Sooja oli 2...7 kraadi.
1. jaanuaril püsib väga soe ja niiske ilm, jätkub lume kiire sulamine. 2.-3. jaanuaril jääb Eesti põhjapoolse ülitsükloni tormisesse lõunaserva. Esmalt sajab vihma, hiljem ka lörtsi ja lund. Tsükloni suure ulatuse tõttu on ühtlaselt ja mitu päeva tormine kogu Läänemere regioonis.
4. jaanuaril on oodata tsükloni tagalas, st lääneservas, ilma märkimisväärset jahenemist. Kui kaua see talvisem ilm kestab, on raske öelda. Kuna tegu on 80. laiustelt pärit väga külma ja kuiva õhumassiga, siis on võimalik, et selles õhumassis areneb antitsüklon. Sel juhul püsib selline külmem hetk kauem kui algselt arvatud (1-2 päeva asemel 3-5 päeva).

Aasta viimane loojang Laagris oli ebatavaliselt värviküllane.

30. detsembril lõppes talvise ilma periood ja läks sulale. Ilmamuutuse tõi Suurbritannia kohal tugevnenud antitsüklon, mille lääneservas jõudis troopiline õhumass kaugele põhja (70. laiusteni) ja see vallandas uue tsüklonite seeria. Ühe põhjatsükloni lõunaservas jõudis niiske ja soe õhumass lõpus Eestini. Lumesadu ja tuisk asendusid õhtuks Lääne- ja Põhja-Eestis vihma ja plusskraadidega. 31. detsembri hommikuks või hiljemalt päevaks jõuab sula kõikjale.
Ees on mitu plusskraadidega päeva, mil lumi sulab jõudsasti. Vähemalt mõnel pool võib oodata lume täielikku kadumist. Kõige soojema ilma (2...7°C) lõpetab seeria üks järjekordne tsüklon, mis 2.-3. jaanuaril kulgeb üle Skandinaavia, Põhjalahe ja Soome itta. See ülitsüklon (prognoositav õhurõhk keskmes 955-960 hPa) toob ka tormi. Tsükloni jõudmisel Venemaale hakkab selle tagalas Eesti kohale saabuma järk-järgult külmem õhumass ja ilm muutub jälle talvisemaks. 

Suure antitsükloni tõttu on õhu liikumine Euroopa kohal valdavalt meridionaalne. Nii jõudis suur soe kaugele põhja, aga arktiline õhumass kaugele lõunasse kuni Vahemereni, kus võib ka lund ja lörtsi sadada (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)

Loode-Eestist vihmana alanud tugev vihmasadu muutus lõuna ja kagu poole liikudes lörtsiks ja lumeks. Kui esimene osa sajust oli seotud pigem sooja tüüpi oklusioonifrondiga, siis öine sadu juba aktiivse sooja frondiga (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/surgavere-radar/).

Teisipäev, 23. detsember 2014

Seeriatevaheline vaheldusrikas ilmastik aasta lõpus

Kommentaariumi link
22. detsembri õhtupoolikul hakkas Harku radar avalikkusele taas andmeid edastama. Radaripilt

Taimi Paljak. Ilm ja aasta 2014


Seekordseks pealkirjaks sai seeriatevaheline vaheldusrikas ilmastik, sest Eesti ilma ei mõjuta lähipäevil ükski selgelt väljakujunenud tsüklonite seeria, küll saabuvad järjestikku läänest või loodest tulevad osatsüklonid, mis toovad lund ja lörtsi. Nii on ilm ikkagi muutlik ja vaheldusrikas.

30. detsembril hakkas saartest ja Loode-Eestist sadama lund ja tuiskama, läks tunduvalt soojemaks. Õhtu jooksul sadu nõrgenes, aga põhja poolt on lisa tulemas, vt allpool.
Ilmateenistuse hoiatus: 30.12. päeval sajab Lääne- ja Kesk-Eestis tihedat lund ja lörtsi, kohati tuiskab. Alates saartest läheb sadu järk-järgult üle vihmaks ja tekib jäidet. 30.12. õhtuks levib lume- ja lörtsisadu Ida-Eestisse ning 31.12. öösel sadu jätkub, tuiskab, on jäidet. 31.12. hommikul sajuala taandub. Puhub edelatuul rannikul puhanguti kuni 20 m/s, sisemaal tugevneb puhanguti kuni 15 m/s (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).

30. detsembril tuli soojust tublisti juurde (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm ja vajutada simple www-page).

Sula toovat madalrõhulohku tähistab vägev valge ja läbipaistmatu pilvemass - loodest saabub suurem kogus soojust ja niiskust. Liikumist ja arengut vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/

Selginemisefekt 29. detsembril. Seekord avaldub eriti hästi selginemisefekt, mis on üsna tavaline enne suuremaid ilmamuutusi ja äikest. Praegusel juhul põhjustas selle antitsükloni harja telje jõudmine Eesti kohale. Telje üleminekul muutub õhu liikumise suund ja kiirus: enam ei transpordita merelt niiskust maismaal kohale ja pilved hajuvad. Üpris tõenäoline, et vähemalt kohati võib õhutemperatuur langeda -20°C-ni.

Pilvede hajudes ja tuulevaikuses hakkas ka Tallinnas õhutemperatuur kiiresti langema (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm ja vajutada simple www-page).

29. detsembri öö oli enamasti pilves ja seetõttu jäi õhutemperatuur suhteliselt kõrgeks (kuni -13°C). Kuna pilvekiht jahtus aegamööda, siis tekkis sinna rohkem jääkristalle ja sademetetekkeprotsessid intensiivistusid ning lumesadu tugevnes. Päeva jooksul tekkis ka selgimisi, kuid päris selgeks veel ei lähe. Pilvekiht on pärit enamasti Soome lahelt, vt http://sat24.com/en/scan?ir=false. Tuul jäi päris vaikseks, sest Eesti kohale saabus harja telg (vt graafikut).
Palav ja niiske õhumass jõuab kohale juba 30. detsembri õhtuks. Seega aasta viimane päev on ilmselt kõikjal plusskraadides. Intensiivne kuumalaine talve kohta kestab umbes kaks päeva, siis hakkab tasapisi järele andma: juba 3. jaanuaril on oodata õhutemperatuuri langemist nullilähedaseks ja vihma asendumist rohkem lörtsiga. Päris talvise ilme võib loodus võtta veel kaks-kolm päeva hiljem.


Enamasti jäi külm mõõdukaks, ent kus taevas selge püsis, oli päris krõbe: Läti edelarannikul langes õhutemperatuur hommikuks -20°C-st madalamale (Läti Ilmateenistus).

Intensiivsete tsüklonite jõudmist Läänemere näitavad kõik mudelid. Eesti satub nende tuulisesse ja esialgu väga sooja lõunaserva (http://www.meteonovosti.ru/).

Satelliidipildil on infrapunases lainepikkuses hästi näha õhumasside piirialad: need on suured, valged, läbipaistmatud pilvemassid. Kagu-Euroopas on arktilise ja troopilise õhumassi piiriks lõunatsüklon, Põhja-Euroopas on arktilise ja merelise polaarse õhumassi piiriks põhjatsüklonid (http://www.lennuilm.ee/kaugseire/satelliidipildid/infrapunane-pilt/). 

Soome lahele saabus harja telje saabumise tõttu tuulevaikus (http://on-line.msi.ttu.ee/uus_/det.php?n=tuul&periood=86400).

28. detsembril läks ilm pilve, sademeid oli siin-seal (nõrgast tugeva lumeni). Olulisi muutusi pole ka ülejäänud päeva jooksul oodata: on enamasti pilves ja mõõdukalt külm (selge ilmaga oleks ka päeval  -10°C-st madalam, rääkimata öösel). Kui õhumass külmeneb, siis võib olla tugevneb põhjarannikul ka mereefekt, mis senimaani on olnud nõrk.
Kõige külmem on 29. detsembril, kui isegi pilves ilmaga võib  -10°C olla. Seejärel saabub lauslumi ja ilm soojeneb. Aastavahetus on ilmselt kõikjal plusskraadides, kuid suuremat vihmasadu pole näha. Ülitugev sula kestab umbes kaks päeva, siis annab see talvine kuumalaine pisut järele.

Lääne-Euroopa loodetsüklon transformeerus Aadria merel lõunatsükloniks: moodustus uuesti silmapaistev pilvelehvik, mis on sellele tsüklonite tüübile väga iseloomulik (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

27. detsembri lumeuputuse tagajärg Suure-Jaanis. Triin Kangro foto

27. detsembril jõudis aktiivne frontaallaine Eesti kohale, tuues kaasa mõnele poole mõõduka kuni tugeva lauslume. Eriti palju lund sadas Pärnumaal ja Viljandimaal. Ühe inimese kirjeldus: Suure-Jaanis sadas siis 12 h järjest tihedat lund. Kella poole 6 paiku mõõtsin lumepaksuseks 38cm! Siin pildid oma auto väljakaevamisest
Kui 26. detsembril oli äikest mõnel pool põhjarannikul, siis täna hommikul kella 9 ajal oli äike Saaremaal Salmel. Vaatleja kirjeldas seda nii: paar sähvatust oli, müristas üsna kõvasti ja peale seda hakkas laia lund sadama.
Vastus kommentaarile tänase laussajuala liikumine ei selgu mitte tänase päeva jooksul, vaid seda oli juba eile ette teada, et rootsist idakagusse liikuds ei liigu see mingi valemiga põhjarannikule, vaid üle keskeesti. seega on mudelid õigesti ennustanud. on selline. Vaadates veel öösel erinevaid allikaid (radari- ja satelliidipildid, kõige uuemad ilmakaardid) oli veel paljuski lahtine, kuhu ja kui palju lauslund jagub. Seepärast kirjutasin ka öösel, et alles tänase jooksul selgub (vt seletusi ka piltide all). Kella 12-13 paiku oli juba selge, milline on olukord sademete osas.
Soome lahel on tekkinud mereefekt, mis liigub põhjarannikule, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/harku-radar/, kuid vähemalt esialgu on see nõrk.
Kaheks päevaks jääb Eesti kohale arktiline õhumass. Selle südamik jõuab kohale 29. detsembril, kui päevane maksimaalne õhutemperatuur võib jääda -10...-15°C piiresse, aga öösel langeda -20°C-st madalamale, kui on vähegi selgem ja vaiksem ilm. Suur sula jõuab Suurbritannia antitsükloni ja põhjatsüklonite koosmõjul kohale 31. detsembriks. See võib viia suurema osa või isegi kogu praeguse lume.

Satelliidipildil oli näha, et frontaallainega seotud pilvemass liikus itta, sh Loode-Eesti kohale. Laagris hakkas puhuma kagutuul, mis näitas, et baarilise moodustise kese pidi jääma läände. Itta või idakagusse liikumisel oli igati loogiline eeldada, et ka nt Harjumaale võib palju lund tulla, aga ei mingeid garantiisid. 
Lisaks on näha satelliidipildilt veel päris karm pilvelehvik, mis on suunatud Itaalia poole - see toob sinna peatselt kaasa ilmselt paduvihma ja äikest, mägedesse lumeuputuse.  Severe Weather Europe kirjutas oma FB-i lehel nii:
"Evening analysis of airmass satellite image across Europe. A developing cyclone (MSLP 1003mb) which will affect central Europe and northern Mediterranean this weekend is nicely visible, centered over the British Isles. Expected to be near 995mb when it arrives over N Adriatic sea. It is quite rapidly moving towards SE towards the Alps. Meanwhile, very cold polar airmass continues spreading south across eastern Europe."
27.12. hommikusel ilmakaardil on näha, et front on Eesti kohal, kus sademeid võib jaguda mõlemale poole (DWD).

Muhu. 27. dets 10:24. Lumi on jõudnud ka meie saarele! Margareta Kolki foto

26. detsembril ilm selgines ja soojenes, sest Eesti sattus põhjatsükloni pisikesse sooja sektorisse (vt allpool ilmakaardil). Kõige külmem oli öösel Lääne-Nigulas ja Pärnus (kuni -13°C, mõnedes vaatluspostides veelgi madalam), kuid öö jooksul läks ilm pilve ja tuul tugevnes, mistõttu õhutemperatuur tõusis. Lisaks avaldas mõju soojenev õhumass. Nii märgiti keskpäeval plusskraade saartel ja mitmel pool rannikualadel (Tallinn-Harkus samuti, ent nt Laagris polnud sulast märkigi). Samal ajal arenesid Põhja-Eestis külma frondi läheduses konvektsioonipilved.
Külm front liikus õhtu jooksul Põhja-Eesti kohale, kus arenesid rünksajupilved, oli äikest, lumepagisid, sadas nii tugevat hooglund, lumekruupe kui jääkruupe. Pärast keskööd sajud nõrgenesid.
Õhtul arenes Skandinaavia kohal frondil laine, millega seotud pilvemassi on satelliidipildil hästi näha, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/. See võib 27. detsembril Eestisse tuua mõõduka kuni tugeva lauslume. Sademeid ilmselt ei jagu ühtlaselt igale poole, aga see selgub päeva jooksul, kuhu rohkem ja kuhu vähem.
Lennumeteoroloogilisel kaardil on pisike soe sektor märgitud. Külm front põhjustas Soome lahe ümbruses konvektsioonipilvede arengut, aga ka tugevat puhangulist tuult (http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC).


 Ka Mustamäel mõõdetav õhutemperatuur näitab, et sula ei ole. Ilmselt on Tallinn-Harkus mere mõju nii palju tugevam, st läänetuul toob merelt soojemat õhku (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm).

Järgneval kahel päeval on ülekaalus arktiline õhumass, mis saabub põhjast ja muudab ilma väga külmaks. Seejärel on arvutatud antitsükloni teke Suurbritannia kohale (pärineb Assoori maksimumist). Selle lääneservas kannab tugev lõunavool troopilise õhumass kaugele põhja ja see peaks Läänemerele jõudma antitsükloni põhjaservas läänest või isegi loodest. Tugeva tuule tõttu on õhu segunemine küllaltki hea, nii et vaevalt see soe õhk vaid inversioonina kõrgustesse jääb.

25. detsembril ilm külmenes ja selgines. Öösel oli Põhja-Eestis lumetuisku ja minilumetorm, nagu mõni seda nimetas. Kohati sajab lund päevalgi: tegu paistab olevat merelt pärit niiskuse sadenemisega. Õhtuks selgines ilm peamiselt Lääne-Eestis ja seal oli seetõttu ka kõige külmem: paiguti -10...-15°C.
Järgmist suuremat lumesadu on oodata ilmselt 27. detsembril, kui Eestini ulatub kirdest lohk ja siinkandis võib areneda pisike osatsüklon. Sellega seoses läheb korraks ka pisut soojemaks, ent siis külmeneb uuesti.
Suuremat ilma soojenemist on praeguse seisuga oodata uueks aastaks. Selle teeb võimalikuks antitsükloni lõunasse liikumine ja põhjatsüklonite seeria.
24. detsember möödus loodest saabuva tsükloni määrata. Saartel läks ilm ennelõunaks selgemaks, mõnel pool oli koguni päikeseline, põhjarannikul hakkas lund sadama. Kohati tugev sadu jõudis viimaks Ida- ja Lõuna-Eestisse, kus kogunes kuni 10 cm värske lumekiht. Samal ajal arenes Lääne- ja Põhja-Eestis tugev udu, mis hajus alles südaööks.
Järgmised päevad kuni uue aastani on talvised ja üsna külmad. Mudelid on sünoptilise olukorra prognoosi jälle märkimisväärselt muutnud: nüüd lubatakse lõunatsükloni teket, selle põhjaservas on ilm külm; lisaks üsna tõenäoline antitsüklon või kõrgrõhuvöönd Läänemere kohal. Seega on olukord jätkuvalt veel lahtine ja kõik võib olla, üsna kindel paistab olevat vaid (väga) külma ilm püsimine vähemalt uue aastani.

Imelist jõulurahu! Lund on mõnel pool palju...

23. detsembri hommikuks jäi ilm rahulikumaks ja mandril langes õhutemperatuur miinuspoolele, ainult saartel püsisid veel plusskraadid. Lumikatet ei ole tekkinud või jõudis see sulada saartelt ja Edela-Eestist, kuid mujal on lund 1-15 cm, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/.
Päeva jooksul hakkas alates Lääne- ja Loode-Eestist uuesti lund sadama, mille põhjuseks on Skandinaaviast saabunud madalrõhulohk ühes sooja frondiga (1 ja 2). Õhtul suurem sadu lakkas ja ilm külmenes.
Homse jooksul liigub üle Eesti loodest kagusse (osa)tsüklon, mis toob peamiselt lund ja lörtsi, kuid saartel ja Edela-Eestis võivad valitseda plusskraadid ja sadu on vihma või lörtsina. Seega pole veel kindel, et kogu Eestis saab 25. detsembriks lumikatte, kuid see on võimalik. 
27.-28. detsembri sünoptiline olukord ja sellest tulenevalt ilm on veel üsna lahtine. Üldiselt on tõenäolisem aktiivse tsükloni jõudmine Skandinaaviasse või Läänemere kohale ja see toob soojema-tuulisema ilma; sademed olenevad sellest, kui kaugele itta tsüklon pääseb. GFS mudel pakub aasta lõpuks isegi tsüklonaalse blokeeringu teket või sellele sarnanevat olukorda, mis ei laseks uutel läänetsüklonitel itta liikuda. Euroopa mudel pakub külmas arktilises õhumassis hoopis antitsüklonaalset arengut, mis algul toob üsna külma ilma, aga hiljem antitsükloni(te) põhjaservas ja põhja- või loodetsüklonite lõunaservas ilma soojenemise.

Lumikatte paksuse prognoos. Läti Ilmateenistus

Udu väga kiiresti tihenemas Simunas 23. detsembril kella 14:46 ajal. Kairo Kiitsaku foto

Kuigi sageli öeldakse, et laussademed on nõrgad ja mõõdukad erinevalt hoogsademetest, mis sageli on tugevad – seetõttu peaksid ka kihtsajupilved andma ikka nõrka või mõõdukat laussadu  –, siis alati see nii pole. Seda näitas ilmekalt 22. detsembril üle Põhja-Eesti liikunud (osa)tsüklon, mis tõi mitmele poole tugevat lauslund. Kihtsajupilved, mis andsid selliseid tugevaid laussademeid, pidid olema erakordselt paksud  – ilmselt 5-7 km paksused, lisaks võis kohati olla tegu ka konvektsiooniga (maskeeritud rünksajupilved).

Sellist tugevat lauslund (õhtul pimedas oli lumesadu palju vägevam) saab anda vaid meeletult paks ja suure veesisaldusega pilvekiht. Seega võib arvata, et need kihtsajupilved oli mitmeid km paksud, võib olla ulatusid koguni tropopausini.

Esmaspäev, 15. detsember 2014

Ilm detsembri teises pooles

22. detsembri hommikuks oli mõnel pool lumi maas ja looduse ilme talvine. Selle valge kihi tõid öised lumepagid (rünksajupilvede read), mis liikusid Loode-Eestist kagu poole. Mandril valitsesid veel keskpäeval pea igal pool miinuskraadid, kuid läänerannikul ja saartel (rannikualadel) plusskraadid.
Päeva jooksul hakkas saartest ja Loode-Eestis lund ja lörtsi sadama, saartel ja Edela-Eestis sadas ka vihma, Põhja-Eestis oli lumesadu ajuti tugev ja lõpuks moodustus 10-15 cm lumekiht. Õhtul kiilus Loode-Eestis pilvedesse ka õhuke plusskraadides õhukiht, nii et ajutiselt sadas jäätuvat ehk allajahtunud uduvihma, hiljem jälle lund.

Tallinnas hakkas keskpäeval lund sadama, millega seoses langes õhutemperatuur veidi, st -3,2 kraadini ja jäi siis stabiilseks, sh allajahtunud uduvihma ajaks (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm, klikkida  simple www-page).

Kas klimaatiline talv algas? Kindlalt veel ei tea, sest täpselt ju ei tea, milline on järgmiste nädalate ilm, kuid talvisemaks läheb. M. Merilain räägib ka praeguse talvise ilma püsimisvõimalustest: http://heli.er.ee/uudised/5831337.mp3.

21. detsembril
jõudis täituv tsüklon juba Loode-Venemaa kohale. Selle tagalas algas külmema õhumassi juurdevool (advektsioon), kuid õhutemperatuur jäi valdavalt plusspoolele, alles õhtul langes kohati alla 0°C. Mitmel pool sadas hooglörtsi ja hooglund läbisegi teralume ja lumekruupidega, kohati oli lumepagisid ja äikest.
Islandi kohale jõudnud ülitsükloni lohk on suunatud Läänemerele ja liigub kiiresti itta ja kagusse. Selles areneb 22. detsembri jooksul osatsüklon, mis liigub viimaks üle Eesti. See toob lund ja lörtsi, kohati võib olla ka vihma. Õhutemperatuur on nulli lähedal või plusspoolel. Paistab, et külmenemine on pikaldane.

Lumepagi Pärnus. Targo Taggo foto`

Autor: "Täna tuli sellist asja hommikul padukana taevast alla. On see nüüd rahe, lumeterad või -kruubid?" Siin on tegu lumekruupidega: need on sademed, mis langevad maapinnale läbipaistmatute ümmarguste või koonusekujuliste lumekuulidena diameetriga 2-5 mm. Näpuga on neid võrdlemisi kerge katki suruda. Lumekruupe sajab rünksajupilvedest (Cb). Sageli esinevad nad natuke aega enne hooglund või ka sellega üheaegselt. Saju ajal on õhutemperatuur 0°C ümber.
Lumeterad ehk udulumi, mida kahtlustasid või pakkusid, on sademed, mis võivad olla läbipaistmatud plaadi- või kepikesekujulised. Välimuselt meenutavad nad mannateri, diameetriga alla 2 mm, s.o. märgatavalt väiksemad kui lumekruubid. Lumeterad esinevad tavaliselt temperatuurivahemikus 0° C kuni -10° C. Lumeteri sajab kihtpilvedest (St). Võivad esineda koos uduvihmaga, millega kaasneb vahel jäite teke. (Kirjeldused võetud Ilmateenistuse sõnastikust). Ulvar Käärti foto


Lumepagi ja rünksajupilved Nauskülas Põhja-Lätis. Jānis Pelcise fotod

20. detsembril jätkus sajuhoogudega ilm, kuid vihm asendus üha enam lumekruupide, hooglume ja hooglörtsiga, teatati ka jääkruupidest. Tekkinud rünksajupilved annavad tunnistust, et õhumass on külmemaks muutunud, kuid aluspinna lähedal on endiselt soe ja niiske õhk (labiilne kihistus). Saaremaal oli hommikul ka äikest.
Järgneva ööpäeva vältel on õhutemperatuur siiski veel plusspoolel ja lumikatet ilmselt ei teki. Olukord muutub 22. detsembril, kui üle Eesti liigub tsüklon, mis toob kaasa märkimisväärsel hulgal lund ja lörtsi. Nullilähedase õhutemperatuuri tõttu võib tekkida ka lumikate. Järgmistel päevadel jätkub aeglane külmenemine, nii et pühade ajal valitsevad ilmselt miinuskraadid.

18.-19. detsembril läks ilm Norra merele jõudnud tsükloni idaservas sajuseks ja soojemaks: lumi ja lörts asendus kõikjal vihmaga ja õhutemperatuur tõusis 2...7°C (saarte rannikul). Pandiverel ja Kirde-Eestis sai laiguti maa hommikuks valgeks ja õhutemperatuur püsis seal kohati veel lõunani 0°C lähedal, kuid sooja frondi üleminekul läheb sealgi soojemaks.
Tsüklon liigub üle Skandinaavia ja Soome itta. Esialgu on selle lõunaservas väga soe ja vihmane ilm, kuid hiljem hakkab selle lääneservas õhumass jahenema ja vihmas asemel tuleb taas lund ja lörtsi. Järgmised tsüklonid liiguvad ilmselt üle Eesti. Seega kiiret külmenemist veel ei tule, kuid talvisemaks läheb küll, eriti kuna lumi tuleb maha. Siiski ei pruugi see kõikjal ühtmoodi olla, sest osa Eestist võib jääda sooja sektorisse ja seal siis ajutiselt plusskraadid, vihm ja lörts.

17. detsembri hommikul sadas peamiselt Lääne- ja Kesk-Eestis vihma või lörtsi (ajuti oli sadu tugev). Päeva jooksul sademed vähenesid ja suuremas osas kadusid. Soome lahel ja saarte ümbruses on tekkinud rünksajupilvi, mis on seotud ittaliikuva ebapüsivusjoonega, vt http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC
Endiselt püsib mudelites stsenaarium, et polaarfront liigub peatselt lõuna poole ja tsüklonid hakkavad liikuma otse üle Eesti või väga lähedalt mööda, tuues külmema ilma ja rohkem lund. Külmenemine ei paista olevat kuigi suur ega kiire. Aga järgmised päevad on siiski veel väga soojad ja enamasti vihmased.

16. detsembri hommikul ilm selgines. Hommikupoolikul sadas mõnel pool rannikualadel hoovihma, hooglörtsi ja lumekruupe, Soome lahel oli äikest. Õhtupoolikul hakkas saartest ja Lõuna-Eestist pilvisus tihenema (kiud- ja kiudkihtpilved).
Kogu nädala vältel on ilm väga muutlik või isegi heitlik (palju madalrõhulohke, mõni üksik kõrgrõhuhari). Sademed on enamasti vihma ja lörtsina, aga võib ka lund tulla (tekib ajutine lumikate, nagu juhtus mõnel pool eelmisel ööl).
Edasine sünoptiline olukord sobib Ilmateenistuse kuuprognoosiga: Kuu teisel poolel võib üldine frontaaltsoon langeda ja tsüklonite trajektoor lõunapoolsemalt kulgeda. Kui Eesti jääb tsüklonite külmemasse põhjaserva, siis temperatuurifoon langeb alla 0°C ja sademed tulevad enamasti lumena. Langemise all on siin ilmselt mõeldud, et muutub lõunapoolsemaks, liigub lõuna poole. Praegu näitavad mudelid endiselt seda varianti. 

15. detsembril hakkas Läänemere regiooni ilma mõjutama Norra merele jõudnud ülitsükloni (õhurõhk keskmes 960 hPa) idaserv. Pilvisus tihenes, tuul tugevnes ja õhtul hakkas alates Lääne-Eestist vihma ja lörtsi sadama.
Valdavalt tsüklonite ida- ja lõunaservas jätkub eeltalvine ilmastik: on tuuline, pilves, sageli sajab vihma ja lörtsi, mõnel päeval ka lund. Püsivat talveilma veel tulemas ei ole, kuid nädala lõpus võib siiski külmemaks minna ja sademed tulevad siis enamasti lumena ja õhutemperatuur langeb valdavalt miinuspoolele. Selline talvise ilma episood on ilmselt põhjustatud seeriatevahelisest perioodist. Pole põhjust arvata, et see jääb püsima, vaid uus tsüklonite seeria võib enne jõule taas sulailma tuua.

13. detsembri tormi ülevaatlik kokkuvõte: http://www.ilmateenistus.ee/2014/12/13-detsembri-tormi-jarelkaja/. Sõrves mõõdetud 38,6 m/s on alles jäetud, sest umbes samal ajal oli Kuramaal 35 m/s puhanguid ja Sõrves oli äikest (tormiga liitus pagi). Ülevaate täpsustuseks, et vähemalt Eestis langes õhurõhk enne tsükloni saabumist kuni 9 hPa/3 h jooksul, hiljem tõusis kuni 10 hPa/3 h kohta.

Kolmapäev, 10. detsember 2014

Tormine nädal

14. detsembril ilm selgines ja tuul rahunes, aga sellele vaatamata püsis Eesti kohal tsüklonaalne vöönd.
Uus ülitsüklon on saabumas Norra mere kohale ja selle lohk jõuab umbes ööpäevaga kohale. See tähendab nii pilvisuse tihenemist, tuule tugevnemist kui lõpuks sademete kohalejõudmist.

13. detsembri torm. Kokkuvõtlik jutt tormist. 13. detsembri esimesel poolel liikus tsüklon üle Loode-Eesti Soome lahe kohale (keskmeala oli üsna suur). See tõi lumesadu ja tuisku, mistõttu mitmel pool tekkis lumikate, kuid see sulab ilmselt paari päeva jooksul (hiljemalt). Saaremaal oli äikest. Tugevaimad puhangud ulatusid hommikul üle 30 m/s (Kihnu, Ruhnu, Sõrve).
Kella 3-4 vahel Sõrves mõõdetud 38,6 m/s on andmetesse alles jäetud ja selle näidu tunnistas ametlikuks ka Ilmateenistus oma FB-i lehel. See on kindlasti väga märkimisväärne, sest 8.-9.jaanuaril 2005 Eestit räsinud tormituulte maksimaalseks kiiruseks mõõdeti Kihnu vaatlusjaamas 37,5 m/s ning Sõrves, Ruhnus ja Vilsandil 33-34 m/s. Sellele jäid pisut alla Pärnus, Pakris ja Ristnas mõõdetud tuuled, maksimaalse kiirusega 30-31 m/s. Siiski 2005. a jaanuaritormi andmeid vaadates selgub, et suurem osa automaatjaamu läksid tormi maksimaalses faasis rivist välja. Seega on väga tõenäoline, et maksimaalseid tuule kiiruse ei õnnestunud registreerida.
Vaatamata sellistele tugevatele tuultele hoiab ametlikku rekordit Ruhnu – 48 m/s, mis mõõdeti 2. novembril 1969. a. Siiski see Ruhnu rekord on mõõdetud visuaalselt tuulelipu abil ja selle mõõtmistäpsus on oluliselt väiksem. Võib-olla tasuks rekordeid registreerida siiski automaatjaamade näitude alusel, mis peaks olema enamvähem võrreldavad.
Päeva jooksul liikus osatsüklon itta ja viimaks Karjala kohale. Kuni õhtuni püsis veel tormine ilm, hooti sadas vihma ja lörtsi, kuid viimaks tuul nõrgenes. Päris vaikseks siiski ei jää, sest Eesti kohal püsib tsüklonaalne vöönd, kus ilm jätkuvalt tuuline.
Osatsükloni keskmeala on suur, nii et see hõlmas Soome lahe suudmele ka Loode-Eesti (DWD).



13.12.2014 Meriväljal. Päivi Paltsi fotod

Meretaseme kohta vt http://on-line.msi.ttu.ee/metoc/ ja prognoos http://www.ilmateenistus.ee/meri/mereprognoosid/merevee-tase/

Läti ilmateenistus prognoosib maa edelarannikule eeloleva öö teiseks pooleks tuulepuhanguid 33-34 m/s:
http://www.meteo.lv/jaunumi/prognoze/ciklons-billie-turpina-aktivizeties?id=887&cid=105


Maksimaalne mereveetase, mille on HIROMB prognoosinud (http://www.ilmateenistus.ee/meri/mereprognoosid/merevee-tase/)

Kartograafilise pilguga: http://marekkarm.blogspot.com/2014/12/vaike-eesti-ja-soome-ilmakaartide.html
Ilmateenistus andis eriuudise: http://www.ilmateenistus.ee/2014/12/tugev-torm-13-12-2014/ ja  täiendava teabe, lisaks punase hoiatuse
12.12.2014.a
Erakorraline teave 13.12.14 tormi kohta
Väga aktiivne tsüklon liigub täna (12.12.14) Briti saartelt Taani väinade kohale ja suundub edasi kirdesse. 13.12.14 keskööl jõuab üle Lõuna-Rootsi Läänemere äärde.
Eesti rannikuvetes tugevneb lõunatuul erakordselt kiiresti 17-22, puhanguti 28, mandri sisealadel puhanguti 15-18 m/s. Alates Edela-Eestist algab tihe lörtsisadu, mis levib kiiresti üle Eesti.
13.12. hommikuks liigub tsüklon Soome edelarannikule (Turu piirkonda). Eestis paisub tuul tugevakstormiks, lõuna- ja edelatuul ulatub rannikul 20-25, puhanguti 30, Saaremaal, Hiiumaal ja Liivi lahel kuni 35 m/s, sisemaal on puhanguid 15-20 m/s. Tihe sadu läheb Lääne-Eestis üle vihmaks, Kesk- ja Ida-Eestis jätkub intensiivne lume- ja lörtsisadu.
13.12. päeval liigub tsüklon üle Lõuna-Soome itta. Eestis jätkub tugev torm kuni pärastlõunani (orienteeruvalt kella 16-ni). Puhub edela- ja läänetuul rannikul 20-25, puhanguti kuni 30 m/s, sisem aal 12-18, puhanguti 21, Lõuna-Eestis 25 m/s.
Sadu läheb enamasti üle vihmaks. Pärastlõunal saartest alates tuul nõrgeneb ja sadu hõreneb.
Ilmaprognooside osakond (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/)

13.12.ÖÖSEL TUGEVNEB LÕUNATUUL 17 KUNI 22, PUHANGUTI KUNI 28 M/S, HOMMIKUL JÄTKUB LÕUNA- JA EDELATUULE TUGEVNEMINE 20 KUNI 25, PUHANGUTI 30 KUNI 35 M/S. LAINE KÕRGUS 3 TO 5 M (http://www.meteoalarm.eu/ee_EE/0/0/EE-Eesti.html).


Satelliidipildil on areneva osatsükloniga seotud tihe pilvemass hästi näha, läände sirutuv nn saba on polaarfront jugavooluga (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)
Ilmakaardil on osatsüklon juba väljakujunenud ja kihutab kiirelt süvenedes ööpäevaga Läänemere kohale (DWD).

Tormipäevik:  http://ilm.ee/?513052. Sinna sisse lisati Twitter, et kõik need, kes kasutavad Twitteris hastagi #TORM, nende vastava märgisega säutsud tuleksid lehele. Nii et kellel on Twitteri konto, saab ise ka sõna sekka öelda, eriti kuna see on mugavam kui kommenteerida.

13. detsembril on oodata tormi (segaduste vältimiseks, et märkimisväärset atmosfäärihäiritust, millega käivad kaasas tormituuled, kuid iseasi on see, kuhu tugevaim tuul satub). Selle toob Põhjamerel ja Taani väina kohal tekkiv ja Läänemerel süvenev osatsüklon, mis liigub  laupäeva jooksul ilmselt üle Loode-Eesti Lõuna-Soome kohale.
Kuna prognoositav osatsüklon on väga väike (läbimõõt vaid mõnisada km), kuid sügav (õhurõhk keskmes eeldatavalt 970 hPa), siis tuleneb sellest väga suur baariline gradient, mis põhjustabki tugevat tormi.
Nii Euroopa kui GFS mudel prognoosivad selle liikumist üle Läänemere ja Loode-Eesti (või Hiiumaa ja looderanniku lähedalt) kirdesse Lõuna-Soome, hiljem Karjala kohale. Osatsüklon peaks ühe ööpäevaga jõudma liikuda Põhjamerelt (12. dets hommikul) Soome lahe või Soome kohale (13. dets hommikul või lõunal).
11. detsembril mõjutas Eesti ilma Norra merele jõudnud nõrgeneva ülitsükloni idaserv. Öösel sadanud lumi jõudis suures osas sulada, paiguti jäi siiski maha lumekirme. Päeval ilm selgines ja tuul nõrgenes, kuigi püsis rannikualadel puhanguti veel väga tugev.

Euroopa mudeli arvutus 13. detsembri öö kohta. Tormine osatsüklon on veel Läänemere kohal (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).


11. detsembri ilmakaardil on juba osatsükloni tekkimist näha (DWD).

Talvist ilma pole ilmselt oodata ka lähinädalatel. Valdavalt jätkub tuuline ja plusskraadega ilm. Tsüklonid tulevad juba üsna lähedale, nii et erakordselt põuane sügis saab ehk sademetena pisut leevendust. Kuna 850 hPa pinna on valdavalt -5°C isoterm, siis see tähendab kõikide sademetefaasi võimalikkust olenevalt maalähedase õhukihi temperatuurist: vihma, lörtsi või lund.
Ilmateenistus on hoiatas, et 10. detsembril on oodata (tugevat) tormi. Tõepoolest, 9. detsembril jõudis Islandi kohale erakordselt intensiivne tsüklon (õhurõhk keskmes alla 950 hPa). Skandinaaviast 9. detsembril Läänemere kohale liikunud kõrgrõhuhari kadus ja selle asemel hakkas 10. detsembril Eesti ilma mõjutama ittaliikuv ülitsüklon: algas kiire õhurõhulangus (üle 3 hPa/3 h kohta). 
Kuna Eesti jääb siiski selle äärealale, siis piirdub olukord tõenäoliselt vinge sügisilmaga, rannikualadel ja merel on siiski ka tormiseid puhangud (nii mõõdeti Ilmateenistuse andmetel 10. detsembri kõige tugevam tuulepuhang, 23,7 m/s, kell 17-17.59 Vilsandil). Sademed viibisid ja jõudsid kohale 10. detsembri õhtul (peamiselt vihm ja lörts, kohati lumi).
Paari päevaga triivib ülitsüklon lähemale (esialgu Norra merele), mistõttu tuul püsib tugev või isegi tormine. 12. või 13. detsembril on arvutatud Läänemerel osatsükloni teke, mille trajektoorist oleneb eeskätt tuule tugevus: kas lihtsalt tormine (puhangud 21 m/s ja rohkem) või päris torm (keskmine tuule kiirus 21 m/s ja rohkem), kuid ka sademete hulk. Praeguse seisuga (10.12. õhtul) on mudelites üsna sarnaselt arvutatud trajektoor Eesti lähedalt või üle Hiiumaa ja loodenurga kirdesse. (Osa)tsükloni väiksuse tõttu oleneb tuule tugevus oluliselt siiski ka nii väikesest trajektoorierinevusest. Seega lähemad paar päeva peaksid tooma selguse, mis ootab eeskätt tuule osas 12.-14. detsembril ees.
Pärast selle intensiivse (osa)tsükloni kadumist on veel mitu sarnast arvutatud, mis kõige tõenäolisemalt liiguvad üle Eesti või vähemalt üsna lähedalt (läänest, loodest, põhjast) mööda. See tähendab tormise ja pikaajalisest keskmisest soojema ilma püsimist. 

Teisipäev, 9. detsember 2014

Probleem või hüsteeria eeltalve ümber jätkub?

Paistab, et probleem eeltalve ümber jätkub. Kas praegu on eeltalv? Jah. Miks? Definitsioon: EELTALV algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine temperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli. Algab ebamäärane periood, kui soojemad (sula)ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad. 
Mis sellest järeldub? Kui novembri lõpus ja detsembri esimesel paaril päeval oli külm (talvine) periood, siis praegune lumeta periood on vastavalt definitsioonile soe periood, kui päevi või isegi pikemalt valitsevad plusskraadid ja lund pole, nii et mõlemat tüüpi ilmastik kuulub eeltalvesse. On olnud arutelusid, kas eelmine aastaaeg võib pärast pausi jätkuda, aga siiski mitte – kui uuele aastaajale iseloomulikule perioodile järgnev periood on võimsam (vastab eelmisele aastaajale), siis pannakse see ikka veel eelneva aastaaja hulka ja uut aastaaega ei saa alanuks pidada. Seega võis ju sisemaal olla novembri teisel pool ja detsembri algul mitmeid päevi talvele vastav ilm, aga sellele järgnes praeguseni kestev eeltalvele või hilissügisele vastav ilm(astik), mistõttu praegu pole tegu talvega, vaid eeltalvega. Ja kui selline hilissügisene ilmastik püsib veel pikka aega, nii et see osutub võimsamaks kui novembri keskel alanud eeltalv, siis tuleb tunnistada, et tegu on tõepoolest hilissügisega. Aga eks igal asjal on mõistlikud perioodid ehk liiale nende perioodide pikkuste ja võimsustega arveldamisega ka minna ei saa. Kus oleks mõistlikkuse piir? Üks kuu? Ilmselt kokkuleppe küsimus.
Toon ära üpris pika kommentaari, mis on selle poleemika kohta antud: Mitte ei saa üle ega ümber üleminekuaastaaegadest. Ikka ja jälle tekib küsimus, kes küll tuli sellisele miljoniideele. Miks minna rasket teed, kui saab lihtsat? Nagu näha on see teema ka siin blogis päris elavat arutelu tekitanud, aga ei hakka siinkohal pikemalt peatuma ja nõustun sellega, et eeltalv algas novembris ning kestab praegugi. Sellest hoolimata pean tunnistama, et see on üks kõige jaburamaid definitsioone meteoroloogias, mida olen näinud. Oletame, et erandkorras algab eeltalvele iseloomulik ilm septembri lõpul või oktoobri alguses, mis püsib pikemat aega. Seejärel saabub lõunast väga soe õhumass, mis ööpäeva keskmised temperatuurid kindlalt sügise alguse või isegi suve lõpu tasemeni viib, selline olukord jääb omakorda pikemaks ajaks püsima ja sellele järgnevalt algavad tüüpiliselt soojad läänevooluga tormised sügisilmad, mis kestavad detsembri lõpuni, nagu oli eelmisel aastal, kui ma ei eksi. Ja tänu selle esimesele pikemale külmalainele, mis oli eeltalviste ilmade, nimetame kogu järgeva soojaperioodi eeltalveks, mis tegelikult absoluutset ei vasta sellele, mitte kaugeltki. Sama kehtib varakevadega.
Mida sellele vastata? Olen nõu pidanud klimatoloogide-asjatundjatega ja nõustun järgnevas. Klimaatilised aastaajad võeti Eestis kasutusele 1960ndate aastate alguses. Need olid toodud Eesti NSV agrometeoroloogilises teatmikus (1962) Evald Maanvere ja Ants Raigu poolt (Raik, A. 1963. Klimaatilised aastaajad Eestis. TRÜ toimetised, 144. Geograafiaalaseid töid III, lk. 33-44). See polnud ilmselt nende autorite idee, vaid seda oli juba varem välja käidud tollase Nõukogude Liidu uurijate poolt. 
Klimaatiline aastaaeg pole meteoroloogiline, vaid klimaatiline mõiste. See võeti kasutusele, et täpsemalt kirjeldada ilmastiku sesoonseid iseärasusi. Sügise, talve ja kevade vahel on mitmesuguse ilmastikuga perioode, mida võib jagada omaette klimaatilisteks aastaaegadeks. See jaotus on puhtalt subjektiivne ja igaüks võib kindlate kriteeriumide väljapakkumisega esitada alternatiivseid jaotusi. See on sarnane mistahes teadusliku klassifikatsiooniga, mis võib meeldida või mitte. See pole kellelegi kohustuslikuks kasutamiseks.
Eeltalv on ebapüsiva ilmastikuga periood enne talve ehk püsiva lumikattega perioodi algust. Kevadtalv on aga lumikatte sulamise periood. Üksikutel aastatel on neid tõesti raskesti eristada. Alternatiiviks oleks kõik need kolm aastaaega defineerida kui talve.
Muidugi on meie ilmastik väga muutlik, mis põhjustab ka klimaatiliste aastaaegade järjestuses segadust. Nende määratlemisel tuleb alati lähtuda kindlatest kriteeriumidest, mille alusel kas lugeda või mitte lugeda näiteks eeltalve saabumist. Tõesti on nii, et mõningal juhul sügisesele külmaperioodile järgneb pikk sulaperiood ja eeltalve on väga raske määratleda. Toodud klassifikatsioon töötab paremini kontinentaalsema kliimaga aladel ja halvasti näiteks Eesti läänerannikul, kus püsiva lumikattega perioodi ehk talve kitsamas sageli üldse ei esine, vaid eeltalv läheb sujuvalt üle kevadtalveks. Seega polegi ehk mõtet klimaatiliste aastaaegade skeemi praegu õigustada ja toetada, sest seal on palju probleeme. Kuid on olemas kriteeriumid nende eristamiseks ja kes soovib, võib neid kasutada. 
Kokkuvõtteks tuleb öelda, et jah, selle kaheksa aastaaja kasutamine pole mingi kohustus, see on kokkuleppeline, suhteline, alati ja igal pool ei tööta jne. Kes nõustub, see kasutab, kes mitte, ei kasuta. Eriti need ülemineku-aastaajad on paljus kokkuleppelised, kusjuures mõnedes riikides nende eraldamisele suurt tähelepanu ei pöörata, kuid mõnes on neid veel rohkem. Kes on eeltalve (ja võib olla teistegi üleminekuaastaaegade) vastased, neid kindlasti kurvastab, et Eestis on nõustutud nende 8 klimaatilise aastaajaga  juba pool sajandit ja olulisi muudatusi selles osas vaevalt et tuleb. 
Muidugi on neid, kes teeksid vaid kaks aega – soe ja külm poolaasta või nagu on FB-s pakuti järgnevat lihtsustust: Kes just ilmahuvilised pole nende jaoks on ikkagi kolm aastaaega-veidi talvist aega,veidi suve ja vahepealne on s.seesamune suusailm... Kevad jääb tavaiimestele pigem kahe silma vahele, kui just on ilus, siis märgatakse. Huvitava alternatiivina on tehtud ettepanek võtta kasutusele eelsuve mõiste. Seda on kõige selgemalt väljendatud selles arvamuses: maikuus algas eelsuvi, mis kestis juuli alguseni, kuna troopilised kuumalained vaheldusid külmadega, mis tipnesid 17. juunil lumesadudega - stabiilset suveilma polnud. Või õigemini öeldes oli juunikülm mais alanud suvest võimsam ning seega siiski jätkus eelsuvi.

Laupäev, 6. detsember 2014

Soe detsember - eeltalv jätkub

10. detsembril ilm selgines, ent samal ajal tihenesid ülemise kihi pilved (kiud- ja kiudkihtpilved). Tallinnas sadas hommikul vihma, mistõttu tekkis miinuskraadides teepindadele kiilasjää. Päeva jooksul tuul tugevnes, sest Islandi kohalt itta liikuva ülitsükloni serv jõudis Eestini ja algas kiire õhurõhulangus (üle 3 hPa/3 h kohta). Laussademed jõuavad saartele ilmselt alles õhtu jooksul (peamiselt vihm ja lörts).
Praeguseks on mudelid arvutanud 12.-14. detsembril osatsüklonite liikumise üle Eesti või väga lähedalt (mööda kõige ohtlikumat trajektoori) loodesse: kui praegu on tuul kohati tormine (puhangud üle 21 m/s), siis nädala lõpus võib tuule poolest olla ka päris torm (tuule keskmine kiirus nt 10 min jooksul üle 21 m/s) tulla.
SIGMET(WSEO31)
WSEO31 EETN 101300
EETT SIGMET 1 VALID 101330/101730 EEMH-
EETT TALLINN FIR SEV TURB FCST W OF E024 SFC/4000FT MOV NE 15KT NC=
Hoiatus(ADEO31)
ADEO31 EETN 101603
HOIATUS 1 TALLINNA LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 102100/110200
ON OODATA LUMESADU=
AD-WRNG(ADEO32)
ADEO32 EETN 100957
EEKA AD WRNG 1 VALID 101000/101800
SFC WIND 19025KT MAX 40 FCST NC= http://www.lennuilm.ee/opmet/

Halo kiudkiht-/kõrgkihtpilvedel Viljandi kohal (10.12.2014)

9. detsembril ilm selgines, kuid õhutemperatuur jäi plusspoolele. Rahulikuma ja päikselisema ilma tõi Skandinaaviast Läänemere liikunud kõrgrõhuhari.
Islandi kohale on jõudnud eriti intensiivne tsüklon. See hakkab homme mõjutama Eesti ilma: läheb tuulisemaks ja sajusemaks (Ilmateenistuses räägitakse tugevast tormist). Tormine aeg jääb pikemaks.

Ülitsüklon 9. detsembril Islandi kohal (DWD). Vaata ka http://aikesehuvilised.ee/tormine-nadal/

8. detsembril jäi Eesti põhjatsükloni lõunaserva. Selle lohk tõi kohati sademeid nii lume, lörtsi kui vihmana, õhtuks tekkis kohati vesine lumikate.
Nädal tuleb tormine, kuid praeguse seisuga jäävad tsüklonid esialgu siiski pigem kaugemale (nädala lõpus ehk jõuab mõni osatsüklon ka päris lähedale), mistõttu sademeid võib märkimisväärselt tulla saartel ja Lääne-Eestis, vähem aga kaugemal sisemaal.

Venemaal püsib soe antitsüklon, mis on ilmselt üheks põhjuseks, miks tsüklonid ei pääse otse iita liikuma (FMI).


7. detsembril jõudis sulailm kõikjale, kuid Lääne- ja kohati Põhja-Eestis oli tunduvalt soojem, sisemaal külmem ja udusem.
Järgneva nädala jooksul jõuavad tsüklonid või nende osatsüklonid lähemale, mistõttu tuul on ka tugevam ja ehk sademeid on rohkem, mis toovad leevendust senisele põuasele sügisele.

Udu Jõgeva ääres 7.12.2014. Kairo Kiitsaku foto

Mobiilirakendus „Horisondi PILVEAABITS” sai KIKlt toetusrahad: http://www.kik.ee/et/taotlejale/keskkonnaprogramm/rahastatud-projektid?searchname=mt%C3%BC&selectprogram&selectprogram2&selectyear=2014&selectarea
Millega tegu? Teadust populariseeriv ajakiri Horisont plaanib välja töötada Android-operatsioonisüsteemiga (kõige sagedamini kasutatav operatsioonisüsteem) nutiseadmetes toimiva mobiilirakenduse „Horisondi PILVEAABITS”, mis aitaks ilmahuvilistel tundma õppida atmosfäärinähtusi. Pilveaabits oleks kõigile tasuta kättesaadav nii ajakirja Horisont veebilehtelt (www.horisont.ee) kui ka GooglePlay keskkonnas.
 Mobiilirakenduse kujul on tegu eeskätt elektroonse pilveaabitsaga, mille fotod võimaldavad määrata ja lühikirjeldused tundma õppida 11 pilveliiki (10 põhivormi + helkivad ööpilved + joonpilved) ja nende 25 alamliiki. Lisaks sisaldab see e-abimees mitmeid atmosfäärinähtuseid, nagu sagedasemate halo- ja vikerkaarevormide fotosid ja tutvustusi.
 Nii pilvede, halode, vikerkaarte kui ka muude nähtuste lühitutvustus selgitab konkreetse pilveliigi või nähtuse olemust, tekkemehhanismi ja võimalikku tähendust ilma ennustamisel. Mobiilirakendus hõlmab ka termineid seletavat sõnastiku.
 Eestis on varem valminud näiteks nutiseadmetes töötav ning väga populaarseks osutunud seene- ja linnumääraja (GooglePlay keskkonna andmetel on mõlemat rakendust alla laaditud 10 000–50 000 korda), kuid atmosfäärinähtuste määramiseks ja tundmaõppimiseks sellist eestikeelset abimeest seni pole.
 Kui jõuame, siis juba meteoroloogiapäeval tuleme välja võimsa avapauguga: tutvustame pisut põhjalikumat eestikeelset raamatut pilvedest ja mobiilirakendust „Horisondi PILVEAABITS”!

Viimase nädalaga tunduvalt soojenenud ilm on toonud tagasi hilissügisesed (saartel) või eeltalvised olud (sisemaal). Detsembri kohta soojad ilmad paistavad jätkuvat, mis tähendab, et praegune soe periood on ilmselt võimsam kui novembris alanud külm (talvine) periood. Sel juhul ei saa pidada talve alanuks, vaid jätkub eeltalv.
6. detsembri öösel hakkas kohati sadama lund ja lörtsi, näiteks öösel teatati järgnevast: Kuusalus maa valge ja lumesadu. Ikka päris paksu kohevat lund tuleb. Hommikuks tekkis mitmel pool lumekirme. Päev jätkub mitmesuguste sademetega: tuleb nii uduvihma, vihma, lörtsi kui lund. 
Täna on Eesti kohal veel tsükloni soe sektor. Tugevamaid sademeid võib tulla külma frondi üleminekuga. Atlandi ookeani põhjaosas jätkub aktiivne tsüklonaalne tegevus. Seetõttu transporditakse kohale sooja ja niisket õhku, mistõttu valdavalt plusskraadidega ilm jätkub.

6. detsembril jäi Eesti Teravmägedel paikneva põhjatsükloni sooja sektorisse, kus tuli sademeid uduvihmast lumeni (DWD).