10. detsembril ilm selgines, ent samal ajal tihenesid ülemise kihi pilved (kiud- ja kiudkihtpilved). Tallinnas sadas hommikul vihma, mistõttu tekkis miinuskraadides teepindadele kiilasjää. Päeva jooksul tuul tugevnes, sest Islandi kohalt itta liikuva ülitsükloni serv jõudis Eestini ja algas kiire õhurõhulangus (üle 3 hPa/3 h kohta). Laussademed jõuavad saartele ilmselt alles õhtu jooksul (peamiselt vihm ja lörts).
Praeguseks on mudelid arvutanud 12.-14. detsembril osatsüklonite liikumise üle Eesti või väga lähedalt (mööda kõige ohtlikumat trajektoori) loodesse: kui praegu on tuul kohati tormine (puhangud üle 21 m/s), siis nädala lõpus võib tuule poolest olla ka päris torm (tuule keskmine kiirus nt 10 min jooksul üle 21 m/s) tulla.
9. detsembril ilm selgines, kuid õhutemperatuur jäi plusspoolele. Rahulikuma ja päikselisema ilma tõi Skandinaaviast Läänemere liikunud kõrgrõhuhari.
Islandi kohale on jõudnud eriti intensiivne tsüklon. See hakkab homme mõjutama Eesti ilma: läheb tuulisemaks ja sajusemaks (Ilmateenistuses räägitakse tugevast tormist). Tormine aeg jääb pikemaks.
8. detsembril jäi Eesti põhjatsükloni lõunaserva. Selle lohk tõi kohati sademeid nii lume, lörtsi kui vihmana, õhtuks tekkis kohati vesine lumikate.
Nädal tuleb tormine, kuid praeguse seisuga jäävad tsüklonid esialgu siiski pigem kaugemale (nädala lõpus ehk jõuab mõni osatsüklon ka päris lähedale), mistõttu sademeid võib märkimisväärselt tulla saartel ja Lääne-Eestis, vähem aga kaugemal sisemaal.
7. detsembril jõudis sulailm kõikjale, kuid Lääne- ja kohati Põhja-Eestis oli tunduvalt soojem, sisemaal külmem ja udusem.
Järgneva nädala jooksul jõuavad tsüklonid või nende osatsüklonid lähemale, mistõttu tuul on ka tugevam ja ehk sademeid on rohkem, mis toovad leevendust senisele põuasele sügisele.
Mobiilirakendus „Horisondi PILVEAABITS” sai KIKlt toetusrahad: http://www.kik.ee/et/taotlejale/keskkonnaprogramm/rahastatud-projektid?searchname=mt%C3%BC&selectprogram&selectprogram2&selectyear=2014&selectarea
Millega tegu? Teadust populariseeriv ajakiri Horisont plaanib välja töötada Android-operatsioonisüsteemiga (kõige sagedamini kasutatav operatsioonisüsteem) nutiseadmetes toimiva mobiilirakenduse „Horisondi PILVEAABITS”, mis aitaks ilmahuvilistel tundma õppida atmosfäärinähtusi. Pilveaabits oleks kõigile tasuta kättesaadav nii ajakirja Horisont veebilehtelt (www.horisont.ee) kui ka GooglePlay keskkonnas.
Mobiilirakenduse kujul on tegu eeskätt elektroonse pilveaabitsaga, mille fotod võimaldavad määrata ja lühikirjeldused tundma õppida 11 pilveliiki (10 põhivormi + helkivad ööpilved + joonpilved) ja nende 25 alamliiki. Lisaks sisaldab see e-abimees mitmeid atmosfäärinähtuseid, nagu sagedasemate halo- ja vikerkaarevormide fotosid ja tutvustusi.
Nii pilvede, halode, vikerkaarte kui ka muude nähtuste lühitutvustus selgitab konkreetse pilveliigi või nähtuse olemust, tekkemehhanismi ja võimalikku tähendust ilma ennustamisel. Mobiilirakendus hõlmab ka termineid seletavat sõnastiku.
Eestis on varem valminud näiteks nutiseadmetes töötav ning väga populaarseks osutunud seene- ja linnumääraja (GooglePlay keskkonna andmetel on mõlemat rakendust alla laaditud 10 000–50 000 korda), kuid atmosfäärinähtuste määramiseks ja tundmaõppimiseks sellist eestikeelset abimeest seni pole.
Kui jõuame, siis juba meteoroloogiapäeval tuleme välja võimsa avapauguga: tutvustame pisut põhjalikumat eestikeelset raamatut pilvedest ja mobiilirakendust „Horisondi PILVEAABITS”!
Viimase nädalaga tunduvalt soojenenud ilm on toonud tagasi hilissügisesed (saartel) või eeltalvised olud (sisemaal). Detsembri kohta soojad ilmad paistavad jätkuvat, mis tähendab, et praegune soe periood on ilmselt võimsam kui novembris alanud külm (talvine) periood. Sel juhul ei saa pidada talve alanuks, vaid jätkub eeltalv.
Praeguseks on mudelid arvutanud 12.-14. detsembril osatsüklonite liikumise üle Eesti või väga lähedalt (mööda kõige ohtlikumat trajektoori) loodesse: kui praegu on tuul kohati tormine (puhangud üle 21 m/s), siis nädala lõpus võib tuule poolest olla ka päris torm (tuule keskmine kiirus nt 10 min jooksul üle 21 m/s) tulla.
SIGMET(WSEO31)
| WSEO31 EETN 101300 EETT SIGMET 1 VALID 101330/101730 EEMH- EETT TALLINN FIR SEV TURB FCST W OF E024 SFC/4000FT MOV NE 15KT NC= |
Hoiatus(ADEO31)
| ADEO31 EETN 101603 HOIATUS 1 TALLINNA LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 102100/110200 ON OODATA LUMESADU= |
AD-WRNG(ADEO32)
| ADEO32 EETN 100957 EEKA AD WRNG 1 VALID 101000/101800 SFC WIND 19025KT MAX 40 FCST NC= http://www.lennuilm.ee/opmet/ |
Halo kiudkiht-/kõrgkihtpilvedel Viljandi kohal (10.12.2014)
Islandi kohale on jõudnud eriti intensiivne tsüklon. See hakkab homme mõjutama Eesti ilma: läheb tuulisemaks ja sajusemaks (Ilmateenistuses räägitakse tugevast tormist). Tormine aeg jääb pikemaks.
Ülitsüklon 9. detsembril Islandi kohal (DWD). Vaata ka http://aikesehuvilised.ee/tormine-nadal/
8. detsembril jäi Eesti põhjatsükloni lõunaserva. Selle lohk tõi kohati sademeid nii lume, lörtsi kui vihmana, õhtuks tekkis kohati vesine lumikate.
Nädal tuleb tormine, kuid praeguse seisuga jäävad tsüklonid esialgu siiski pigem kaugemale (nädala lõpus ehk jõuab mõni osatsüklon ka päris lähedale), mistõttu sademeid võib märkimisväärselt tulla saartel ja Lääne-Eestis, vähem aga kaugemal sisemaal.
Venemaal püsib soe antitsüklon, mis on ilmselt üheks põhjuseks, miks tsüklonid ei pääse otse iita liikuma (FMI).
7. detsembril jõudis sulailm kõikjale, kuid Lääne- ja kohati Põhja-Eestis oli tunduvalt soojem, sisemaal külmem ja udusem.
Järgneva nädala jooksul jõuavad tsüklonid või nende osatsüklonid lähemale, mistõttu tuul on ka tugevam ja ehk sademeid on rohkem, mis toovad leevendust senisele põuasele sügisele.
Udu Jõgeva ääres 7.12.2014. Kairo Kiitsaku foto
Mobiilirakendus „Horisondi PILVEAABITS” sai KIKlt toetusrahad: http://www.kik.ee/et/taotlejale/keskkonnaprogramm/rahastatud-projektid?searchname=mt%C3%BC&selectprogram&selectprogram2&selectyear=2014&selectarea
Millega tegu? Teadust populariseeriv ajakiri Horisont plaanib välja töötada Android-operatsioonisüsteemiga (kõige sagedamini kasutatav operatsioonisüsteem) nutiseadmetes toimiva mobiilirakenduse „Horisondi PILVEAABITS”, mis aitaks ilmahuvilistel tundma õppida atmosfäärinähtusi. Pilveaabits oleks kõigile tasuta kättesaadav nii ajakirja Horisont veebilehtelt (www.horisont.ee) kui ka GooglePlay keskkonnas.
Mobiilirakenduse kujul on tegu eeskätt elektroonse pilveaabitsaga, mille fotod võimaldavad määrata ja lühikirjeldused tundma õppida 11 pilveliiki (10 põhivormi + helkivad ööpilved + joonpilved) ja nende 25 alamliiki. Lisaks sisaldab see e-abimees mitmeid atmosfäärinähtuseid, nagu sagedasemate halo- ja vikerkaarevormide fotosid ja tutvustusi.
Nii pilvede, halode, vikerkaarte kui ka muude nähtuste lühitutvustus selgitab konkreetse pilveliigi või nähtuse olemust, tekkemehhanismi ja võimalikku tähendust ilma ennustamisel. Mobiilirakendus hõlmab ka termineid seletavat sõnastiku.
Eestis on varem valminud näiteks nutiseadmetes töötav ning väga populaarseks osutunud seene- ja linnumääraja (GooglePlay keskkonna andmetel on mõlemat rakendust alla laaditud 10 000–50 000 korda), kuid atmosfäärinähtuste määramiseks ja tundmaõppimiseks sellist eestikeelset abimeest seni pole.
Kui jõuame, siis juba meteoroloogiapäeval tuleme välja võimsa avapauguga: tutvustame pisut põhjalikumat eestikeelset raamatut pilvedest ja mobiilirakendust „Horisondi PILVEAABITS”!
6. detsembri öösel hakkas kohati sadama lund ja lörtsi, näiteks öösel teatati järgnevast: Kuusalus maa valge ja lumesadu. Ikka päris paksu kohevat lund tuleb. Hommikuks tekkis mitmel pool lumekirme. Päev jätkub mitmesuguste sademetega: tuleb nii uduvihma, vihma, lörtsi kui lund.
Täna on Eesti kohal veel tsükloni soe sektor. Tugevamaid sademeid võib tulla külma frondi üleminekuga. Atlandi ookeani põhjaosas jätkub aktiivne tsüklonaalne tegevus. Seetõttu transporditakse kohale sooja ja niisket õhku, mistõttu valdavalt plusskraadidega ilm jätkub.
6. detsembril jäi Eesti Teravmägedel paikneva põhjatsükloni sooja sektorisse, kus tuli sademeid uduvihmast lumeni (DWD).
44 kommentaari:
Mitte ei saa üle ega ümber üleminekuaastaaegadest. Ikka ja jälle tekib küsimus, kes küll tuli sellisele miljoniideele. Miks minna rasket teed, kui saab lihtsat? Nagu näha on see teema ka siin blogis päris elavat arutelu tekitanud, aga ei hakka siinkohal pikemalt peatuma ja nõustun sellega, et eeltalv algas novembris ning kestab praegugi. Sellest hoolimata pean tunnistama, et see on üks kõige jaburamaid definitsioone meteroloogias, mida olen näinud. Oletame, et erandkorras algab eeltalvele iseloomulik ilm septembri lõpul või oktoobri alguses, mis püsib pikemat aega. Seejärel saabub lõunast väga soe õhumass, mis ööpäeva keskmised temperatuurid kindlalt sügise alguse või isegi suve lõpu tasemeni viib, selline olukord jääb omakorda pikemaks ajaks püsima ja sellele järgnevalt algavad tüüpiliselt soojad läänevooluga tormised sügisilmad, mis kestavad detsembri lõpuni, nagu oli eelmisel aastal, kui ma ei eksi. Ja tänu selle esimesele pikemale külmalainele, mis oli eeltalviste ilmade, nimetame kogu järgeva soojaperioodi eeltalveks, mis tegelikult absoluutset ei vasta sellele, mitte kaugeltki. Sama kehtib varakevadega.
Seda, et tegu on millegi absurdsega, ei olegi osanud mõelda. Tore, et keegi ometigi tõi selgelt välja probleemi tuuma, sest varasemates aruteludes või vaidlustes pole mäletamist mööda keegi seda öelnud, et eeltalv või varakevad ehk eelkevad on absurdsed asjad. Minule on eelnev kommentaar arusaadav, aga varasemates aruteludes ja vaidlustes jäid kõik kommentaarid arusaamatuks ja seetõttu mingit rahuldavat lahendust kellegi jaoks vist ei tulnud.
See kaheksa aastaaja käsitlus, mida klimatoloogias nüüd kasutatakse, on pärit Ants Raigult, viidatud nt siit: http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Lisamaterjalid/jaagus98.html, sarnaseid käsitlusi on ka nt Kulla Kivil jt (kas 7 või 8 aastaaega).
Seda, et tegu on kunstlike kategooriatega, tuleb olla nõus. Et on absurdne - täitsa võimalik. Võtan selle teema arutellu, et võib olla tuleks sellisest mõistest üldse loobuda.
maikuus algas eelsuvi, mis kestis juuli alguseni, kuna troopilised kuumalained vaheldusid kplmadega, mis tipnesid 17 juunil lumesadudega - stabiilset suveilma polnud.
või õigemini öeldes oli juunikülm mais alanud suvest võimsam ning seega siiski jätkis eelsuvi.
Kas ikka oli? Selle kohta on olemas üsnagi täpsed kriteeriumid, mille järgi arvutatakse mingi perioodi võimsust. Statistikas on kasutusel ka nt kriteeriumi võimsuse mõiste. Kas võiksite konkreetsemalt tuua näite, kuidas selle arvutasite?
Aga kui loobuda eelkevade ja eeltalve mõistest, siis kuidas tähistada looduses olevat ebamäärast aega? On siiski päris selge, et nt eeltalvine aeg ei kuulu enam hilissügise hulka, kuid pole ka talv, mida iseloomustab külmapäevade domineerimine ja/või püsiv lumikate. Jutt on klimaatilistest ja fenoloogilistest, vähemal määral sünoptilistest aastaaegadest. Kalendaarsed aastaajad on jaotatud lihtsalt kolme kuu kaupa (kokku neli põhiaastaaega, vahe- või üleminekuaastaaegu pole) ja astronoomiliste kriteeriumide alusel eristub ka vaid neli aastaaega.
GFS näitab juba paaril viimatisel päeval 13.12 (eelmise tormi aastapäev!) tormiosatsüklonit.
Aga ma olen selles täiesti kindel, et tormihuvilised peavad pettuma, kuna GFS on tuntud anomaaliate tasandaja.
Sellelaadset tormitsüklonit näidati millalgi oktoobris (arvutis olemas), aga see kaotati samuti väljundist.
@ 7. detsember 2014 11:57
pigem arvutatakse tsükloni teekond eesti suhtes ebasobivaks tormihuvilisele. (iga väljund näitab ju aina loodepolsemat liikumist)
Euroopa mudel on pidevalt näidanud loodepoolset liikumist: http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm1442.gif, eks GFS mudel tuleb sellele siis järgi.
Loodetavasti kaotataksegi see torm ära. Istutasin kevadel oma hoovitee mõlemasse poolde pärnaalee ega tahaks küll, kui see kohe rikutud saab mingi hiljaks jäänud tormi pärast :(.
ma olen koguaeg mõelnud, miks harku ilmajaamas tuulenäidud ühed väkseimad on - nüüd sain teada, google kaardilt nägin, et jaam asub väga nigelas kohas, metsad ja suured majad ümberringi. Suurim reaalse näidu võimalus on vaid ida- ja kirdetuule korral, väikseim loodetuule puhul.
miks harku radar ei tööta ning millal see korda saab?
Loode pool on jah seal mets, lääne pool aga jaama majad ise - need varjestavad. Eks Tõravere jaam ise kasvab ka iga aastata ühe rohkem kinni.
Seda Harku radari asja peab uurima, milles asi.
aga äkki peas teavitama ilmateenistuse töötajaid jaamade ümbruse raiest?
Harkus on ümberingi puhas plats. Kui pole seal käinud, siis google mapsi järgi pole mõttet sõna ka võtta.
ju oled siis juba ise vahepeal raiumas käinud seal.
Ühes asjas ei muutu mudelid (ka gfs) kunagi - tormide pimedale ajale ennustamine jääbki pimedale ajale.
see on paratamatus, et detsember on varsti-varsti 4. sügiskuu.
---------------------
13.12 torm jääbki ära nagu arvata oli :)
Seekord võib isegi juhtuda, et november on talvisem kui detsember (muidugi kuu veel suures osas ees). Meenub, et nt 2004. a oli nii.
Aga see on juba ette teada, et VÄHEMALT jõuludeni pole talvist ilma oodata.
miks sõrves ja mõntus tuul ainukesena läänest/loodest kell 19 oli?
Võis olla tegu frondi ülemineku või rünksajupilvedega: http://www.lennuilm.ee/wp-content/themes/lennuilm2014/data/sigwx/sigwx_2014-12-08_14.png
Tundub,et 2014/2015 jääb tali taeva.
Noaa on oma prognoosis muutnud detsembri-jaanuari keskmisest 3 kraadi soojemaks ja veebruari 2kraadi soojemaks.
Praeguse eeltalvise määratlusega ei saa kuidagi nõustuda, kuna lumikate on täielikult sulanud. Külmapäevi ei ole, ka mitte vaheldumisi, ning ööpäeva keskmine temperatuur on kõikjal üle Eesti 0 kraadist kõrgem. Lumiseid päevi pole ka ette näha. Praegune hilissügis näib kestvat vähemalt järgnevad 2 nädalat. Seetõttu teen ettepaneku nimetada praegust perioodi siiki hilissügiseks, aga mitte eeltalveks. Ka Ilmateenistus räägib hilissügisest : "Ilma ülevaade 10.12.14 - 16.12.2014
TULEKUL ON ESIMENE SÜGISTORM!"
Definitsioon: "EELTALV algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine temperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli. Algab ebamäärane periood, kui soojemad (sula)ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad."
@ 9. detsember 2014 15:07
Loodetavasti nii lähebki, siis kõik kuuse ja muude puude taadid naerdakse mõnuga välja :)).
Jüri, palun defineeri Ülle Jõemaale väljend "TUGEV torm"! Puhanguti 25 m/s on nõrk torm! Tugev torm oli 9 jaanuar 2005!
Ilmateenistus: "TULEKUL ON ESIMENE SÜGISTORM!".
Seda lauset oli rõõm lugeda. Seega isegi meteoroloogid peavad detsembrit sügiskuuks, samuti praegust väidetavat "eeltalve", mis kohe kindlasti ei vasta sellele.
9. detsember 2014 17:25 - Jah, nagu esimeses kommentaaris kirjutatud, on üleminukuaastaaegade määratlemine suht kasutu, sest suures osas pole need tegeliku ilmaga kooskõlas. Teiseks tekitab see parajalt segadust, ja nagu näha, ei tunnista eeltalve praegu ka Ilmateenistus.
Paistab, et hüsteeria on jälle lahti läinud. Kes tahab, võib end välja elada (ja seda on juba tehtud - rääm näha).
Selgituseks tegin eraldi postituse. Ka seal võib end välja elada.
Ei ole hüsteeria, palun ikka vaadake, mida profid räägivad. Ka Merike Merilain on öelnud, et praegu on hilissügis. Vaadake tema viimatisi nädalaprognoose. Ka definitsiooni järgi ei ole praegu eeltalv, kuna lumikatet pole ja pole ka külmapäevi, mis vahelduksid soojapäevadega. Saartel pole eeltalve olnud üldse selle aasta lõpus veel.
Tundub,et 2014/2015 jääb tali taeva - Tõepoolest on siit http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html näha, et nii detsember kui jaanuar on arvutatud väga soojaks, st püsivat talveilma tõenäoliselt sellisel juhul ei tulegi.
Ka Ilmateenistus räägib hilissügisest: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/ - Aastaaegade määratlusi on erinevaid. Võib eeldada, et sünoptikud räägivad rohkem sünoptilistest, aga mitte klimaatilistest või fenoloogilistest aastaaegadest. Pealegi, kas nad ajavad näpuga täpselt järge, et nüüd tuleks rääkida nt hilissügisesest või eeltalvisest tormist? Miks räägitakse sügis-, aga mitte hilissügistormist? Kui palju on juttu talve-, kevad- või suvetormidest? Kevadtormist on enam juttu vist küll mõnes teises kontekstis.
Ilmselt pole ilmaprognoosi koostamisel nii kriitilise tähtsusega see, kas kirjutatakse sügis-, eeltalve- või talvetorm. Esimeses lähenduses ja sünoptilist aspekti arvestades sobib prognoosis väga hästi sügistormist rääkimine.
Jüri, palun defineeri Ülle Jõemaale väljend "TUGEV torm"! - Eestis tuule tugevus ilmselt tugeva tormi mõõtu välja ei anna (või kuskil merel, rannikualadel vaid puhangutes). Seetõttu on märkus kindlasti õigustatud. Samas, Eesti jääb tõepoolest tugeva tormi äärealale. Tuleks siis norida, miks räägitakse tugevast tormist Eestis, mitte aga tugeva tormi mõjutustest või äärealale jäämisest?
Ei ole hüsteeria, palun ikka vaadake, mida profid räägivad. - Kisub ikka sinnapoole, kuigi jah, nii hull praegune olukord siin pole nagu paar postitust tagasi. Vaadatud ja uuritud, mida profid rääkinud ja tehtud vastav postitus.
Olen vist Eestis ainuke, kes porise suusailma pärast Labradori poolsaarele läheb, kuid see reis on endiselt jõus. Ausaltöeldes see sitt suusailm mõjub mu tervisele laastavalt, kuna nohu pmst iga paari nädala tagant, aga nt 2010 aastas paar korda.
PS! Valdav osa Labradori poolsaarest jääb Eesti laiuskraadile ja lõunapoole, aga sulad seal sel aastal sama haruldased kui meil sel aastal päevamaksimum -5 kraadi.
Üks pisema kaalutlusega põhjus sinna minna on see, et see on enamuste tsüklonite sünnimaa.
Sügistorm on minu meelest samuti kohane sõna, sest toob pigem sügisese ilma kui talvise.
Tegin üleminekuaastaaegu puudutava postituse mustandiks, st praegu seda lugejad ei näe. Kellel oli midagi öelda või arvata, said sinna kommentaariumisse öelda.
Kui tuleb uus postitus, teen uuesti avalikuks. Kui vastav teema kerkib uuesti jõuliselt esile või läheb lahti elav arutelu, siis saab sellele viidata ja arutada vastavas kommentaariumis edasi.
Jah, märkus, et sellised intensiivsed läänetsüklonid toovad pigem sügisese ilma, on kindlasti õige. Tavaliselt ainus aastaaeg, mida tormi sisaldavas liitsõnas kasutatakse, on sügis.
Miks Labradoris selline olukord, et hulga külmem kui meil siin? Võib mitmeti seletada, nt et kui siin on Rossby laine soe faas, siis seal külm faas (lainepikkus on selline lihtsalt). Aga üks seletus on kindlasti ka see, et vastav ala jääb pigem Islandi miinimumi tagalasse, nii et arktilisele õhumassile on tee sageli valla, aga Euroopa jääb pigem Islandi miinimumi sooja sektorisse või idaserva, kus õhuvool rohkem lõunast ja edelast.
Minu vanavanemad on kasutanud ka sõna "suvetorm" äikesetormide kohta. Nt kas sel aastal on ka laastavaid suvetorme karta,jne.
------------------------------------------------------------------------
Jah, see Euroopa soojus kajastub hästi nt GFS-i põhjapoolkera kaartidelt. Piltlikult öeldes kujutage arktilise õhumassi ala ette Austraalia või Musta mere kujulisena ja ülejäänut sooja õhumassina, siis Euroopa asub vastavalt Suures Austraalia lahes ja Türgi põhjaosas, Labrador aga Austraalia edelaosas ja Musta mere edelaosas.
Kusjuures sel sügisel on paar korda aektilise õhumassi ala tõepoolest olnud ligilähedane Austraalia või Musta mere kujule.
mulle tundub, et laupäevaöise tsükloni kese liigub loodeeesti ranniku lähedalt ning tugevaim tuul jääb lõuna- ja kagueestisse
25 m/s küll mingitmoodi ära ei tule! Saartel tuul juba nõrgeneb. (Võrreldes kella 11 ja 12 andmeid)
Ei ütleks et jääb tugevam tuul lõuna ja kagu eestisse http://expert-images.weatheronline.co.uk/daten/proficharts/en/2014/12/10/basis06/scan/boen/14121018_1006.gif
Pärastlõunal peaks kõige aktiivsem olema
eero, sellepärast, et täna polegi laupäev
Kas rääkisin laupäevast?
Suvetormi mõistet on kasutatud Eesti ilmariskide raamatus ja alguses kasutasin ise ka palju. Kahjuks kritiseeriti, et segadussttekitav ja halb mõiste, mistõttu olen loobunud selle kasutamist.
Oluline on tähele panna, et suvetorm tähendab konvektiivset tormi (äikesekogumit), aga sügistorm, talvetorm, lumetorm jms ikka tsüklonaalseid torme.
See sidumine Austraaliaga muutis jutu väga segaseks. Ehk saate visualiseerida kaardil kuidagi?
Miks on oluline Islandi miinimum? Kui Golfi hoovuse mõju kaoks, siis sellele püsiva madalrõhkkonna tõttu transporditakse Euroopasse ikka väiksematelt laiustelt soojust. Selle tähtsus on oluline just ookeani rannikust kaugemal, sh Läänemere regioonis.
Aga see osatsüklon on nüüd mitmes mudelis arvutatud liikuma just mööda kõige ohtlikumat trajektoori.
See osatsüklon liigub kõige ohtlikumalt Lääne-Eestist kuni Ida-Eesti suhtes. Kui kese liigub üle Loode-Eesti ranniku, mida näitab GFS mudelis tumesinine ala, siis siin tuleb maksimaalselt tänasega sarnane tuul, aga ei enamat.
See tsüklon on nii tilluke ja kihutab kiirelt kirdesse, et torm konkreetses kohas üle 6 tunni ei kesta, aga õnneks toob ohtralt sademeid.
-------------------------------------------------
Kuna see tsüklon on vaevu Eesti suurune, siis mõjutab juba vaid mõnekümne km suurune liikumistee erinevus oodatavat ilma. Liikumistee "väntsutamine" mudelites aga jätkub.
(Küsimus Jürile: Miks see osatsüklon tekib, kuigi õhumasside vastasseisu selles piirkonnas pole?)
Vihje on andnud M. Merilain, kui kirjutasin 2005. a jaanuaritormi artiklit. Sinna sai kirja Gero kohta: Kardeti sellegi tormi jõudmist Eestisse: kõige rohkem olid ohus Soome laht ja Hiiumaa, lisaks oli oht, et nõrgenev tsüklon võib uuesti tugevneda Läänemere vee soojuse arvelt, mida vahel juhtub talvetormidega. Õnneks siiski torm nõrgenes enne Eestisse jõudmist niipalju, nii et 13. jaanuaril mõõdeti maksimumpuhanguks vaid 24 m/s Vilsandil, üle 20 m/s veel ainult Sõrves ja Ristnas, nii et seekord jäi suurem tormikahju olemata.
Seega võib põhjusi otsida soojast mereveest, mis annab pisikesele tormile olulise hulga energiat.
Windfinder näitab Tamsi (küla Järva maakonnas) laupäevaks puhanguti kuni 29m/s.Samas kui saartele 25 m/s.Millest see tingitud? Kas prognoosi viga?
Siit ei saa nagu aru, et nii on: http://www.windfinder.com/weather-maps/forecast/estonia#7/59.423/24.829, vaid pigem ikka Läänemerel ja Soome lahel maksimumtuul. Aga kuna (osa)tsüklon on väike, siis trajektoorist oleneb palju - kui läheb üle loodenurga, on tugevaim tuul Liivi lahel ja sisemaal.
Postita kommentaar