Taaskord keelest ja mõistetest

"Minu arvates on nii eestikeelses meteoroloogiakirjanduses kui ka loengutes juba ammu olnud probleemiks oskussõnade võõrapärasus, mis väljendub nii rohkete võõrsõnade kui ka (mugandatud) tsitaatsõnade eelistamises ja ülemäärases kasutamises." Nii alustasin üht kunagist blogi sissekannet: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2013/07/uusi-meteoroloogia-moisteid.html

Tõepoolest, probleem on terav ja see kerkis hiljuti uuesti üles. Seda üllatavam, et mõningaid ilusaid eestikeelseid sõnu ei taheta kuidagi kasutusele võtta, näiteks eelistatakse derecho (deretšo) mõnusa maakeelse hiidpagi asemel. Sellele sõnale on siiski pakutud mitmeid alternatiive, näiteks pagiparv. T. Tanilsoo ütleb nii: Mina pean siiski pagi vaid äkiliseks tuulesööstuks, mistõttu ka mina ei ole selles klubis. Me ei ole meremehed! Eestikeelse ekvivalendina eelistan sirgäikesetormi.

Syöksyvirtaus (soome k) tundub küll rohkem olevat downburst tähenduses aga, aga eks sellega kaasnebki ju ka pagi. Ja kuna eesti keel on soome-ugri keel, siis ei tee paha vaadata kuidas teevad naabrid. Isegi FMI on seda kasutamas http://ilmatieteenlaitos.fi/syoksyvirtaukset. Nii et derechole minu soovitus võib-olla siis pagiparv. 

Samas, kõik ei ole vaimustuses sõnast pagiparv. On antud selliseid vastuväiteid: pagiparv on äärmiselt ebaõnnestunud sõna, samas, kui parvpagi on ideaalilähedane oma stiililt tundelt ja kõlalt. Samas, kui sisuliselt tahetakse kirjeldada pagide kogumit, siis on otsustamiskoht, kas parvpagi on asjakohane. Aga hiidpagi on väga hea väljend. Peale kõige muu – keeleliselt on alati parem, kui sõna lõppeb (Eesti keeles siis) täishäälikuga.

Tähelepanekuid pagist ja tuulepuhangutest: Mina, kes ma olen tegelenud purjetamisega terve oma noorpõlve, mäletan. et pagisid oli kahte tüüpi meie sõnavaras ja mõistetes: oli tavaline tuulepagi, mis võis olla suvaline tugevam puhang muidu juba tugevas tuules ja oli nn pilvealune pagi, mis võis täiesti vaikse ilmaga tulla kaasa mistahes suurema pilvega ja kesta kogu selle aja, mil pilv üle läks. Need olid tavaliselt tugevad ja ohtlikud, kui ei olnud nendeks valmis, siis võis järsu algusega väikese paadi ümber ka ajada...

Uus maakeelne sõna, mida võiks kasutama hakata, on selmuma konvektsiooni asemel. Sel juhul tuleb öelda alljärgneva pildi kohta nii: "Need pimestavalt valged rünkpilved tekkisid tugeva selmumise (konvektsiooni) tagajärjel. 19.7.2014 enne äikest Tartus:"

Mida sõnast selmuma arvatakse? Üllataval kombel on väga palju tulnud arvamusi, mida saab järgmiselt kokku võtta: Sõna on armas tõesti – ise olen rannamurde keskel üles kasvanud ja ilmselt kipuksin seda vaat et kolmandas vältes ütlema  Ainus viga on see, et teised võivad arvata, et räägin midagi sõlmumisest. Aga selline seostamine pole vast probleem – palju neid rannakeelseid ikka on ja pealegi soomlased tõlgivad konvektsiooni (konvektio) kiertovirtauseks (ringlev vool), mis kah ju täpne vaste pole.

Alati ei pruugigi tajuda, et ise kasutatakse palju võõrapärasust. Näiteks lause: "Minu arvates on nii eestikeelses meteoroloogiakirjanduses kui ka loengutes juba ammu olnud probleemiks oskussõnade võõrapärasus, mis väljendub nii rohkete võõrsõnade kui ka (mugandatud) tsitaatsõnade eelistamises ja ülemäärases kasutamises." Selles lauses on sõnad, mis vajaksid asendamist omakeelsetega, sellised: meteoroloogiakirjandus, probleem ja tsitaat, sest eesti keeles ei ole sõnu, mille rõhk oleks tagapool esimest silpi ja neil pidavat olema omakeelsed vasted olemas. Väljapakutud sõnad oleksid blogi (ajaveebi?) lausesse asetuna sellised: ilmastikualane kirjandus, kitsaskoht, osund(osundus)sõna.

Huvitavaid arvamusi olen saanud sõna "front" kohta. Sellele on eestikeelne vaste olemas: ilmarinne. Ometigi arvatakse, et front sobib võõrsõnana nii hästi, et seda ei peaks asendama omakeelsega. Kuidas meeldib selline omakeelne lause: Täna ületas Eesti liitunud ilmarinne, mis tõi kaasa sademeid ja õhutemperatuuri tõusu? Vastuväited, et asendada front ilmarindega: Olen siin puhtalt keelelise külje pealt vaatlejana nõus, et front on paigas, et jääda. Ilmarinne on aga pingutatud ülepakkumine.  Või hoopis nii: esialgu nende "frontide" kallale ei läheks, sest 

1) need on üsnagi juurdunud isegi tavaliste ilmateatekuulajate kõrvus;

2) tegelda tuleks terminiloomega siiski eeskätt palju hullemate võõrsõnade väljavahetamiseks (näiteks "konvektsioon" tõesti ei ütle erialast kaugematele inimestele eriti midagi, ka sõnastikes on selle kohta vaid pikk lohisev selgitud, aga sünonüüme pole pakutud).

Mida siis teha? Lihtsam oleks alustada neist väljenditest, mis on omas keeles olemas. Spetsialist on asjatundja, meteoroloogia on ilmateadus, konvektsioon on selmumine, intuitiivselt-alateadlikult-sisetundest lähtudes... jne jne. Tihti ei sega selles jutus mitte see, et kasutatakse võõrkeelset nimetust juhtudel, kus omakeelne on ebatäpne, harjumatu või puudub sootuks, vaid häirib see, kui nende nn vajalike võõrsõnade vahele poetatakse spetsialiste, intuitiivseid, sensitiivseid ja muud sellist täiesti viisakaid eestikeelseid vasteid omavaid sõnu.

Arvamusi? Nojah, ega mingit vahet pole, kas seletada konvektsiooni või selmumist, aga eestikeelsed sõnad oleksid kodusemad küll. Veel: Jah, mina olen eestikeelsete nimetuste suur austaja... Miskipärast on sellele teele ajendanud mind tegelikkuses õigusteadlased (et nad ise aru saaks, siis –juristid). Üks ei suutnud enam öelda "alaline elamisluba" ja pommitas mind väljendiga "permanentse resideerumise permissioon". Tegelikkuses on raske midagi pahaks panna, kui tahetakse kirjutada nii, et (keelekasutuslikust küljest lähtudes) teaduskääbikud asjadest aru saaks, kuid, lootuses, et meid ümbritsev pakub huvi laiemale ringkonnale ja on võimalik Eesti keeles seletada ka oma lastele ja lastelastele, loodan, et noorema põlvkonna asjatundjad toovad igapäevasõnavarasse just kodukeelsed väljendid. Kasvõi mälestades Kristjan Jaak Petersoni viidet meie keele ja kultuuri säilimise teemale.

Ometigi on oht, mille kohta on tulnud näiteks selline arvamus: Aga jah – sundeestindamisega tekitab ainult kaost, küll ise kujuneb aja jooksul välja kui inimesed neid ilmanähtusi uurivad. Sest kiirustades eestindamine – see ei lõhna hästi. Ja ega meie keelgi on saksa laene nii täis et anna olla. Täiesti puhast keelt nüüd küll ei eksisteeri – keegi on ikka kelleltki laenanud. Nii et jah, pole paha kui on olemas hea suupärane omakeelne sõna, aga vinti nüüd ka üle ei maksa keerata

Aga muidu see kisma sõnavara ümber meenutab mulle kangesti seda vaidlust, mis puhkes USA konservatiivsemates orariikides (nt. Arizonas) sõna haboob ümber. Haboob on tuletatud araabia keelest. Samas tuleb ka araabia keelest nt algebra, alkohol jt. Pane juba tähele esimest kahte tähte: Al- on määratud artikkel nagu inglise keeles The.